Kuressaare Ametikool

IT ja ettevtluse ppesuund
Noor tarkvaraarendaja

Oliver Luup
LAPIMAA
Referaat

Juhendaja
petaja Anne-Li Tiik

Kuressaare 2017
SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3

1. LDOSA ............................................................................................................................... 4

1.1. LDANDMED................................................................................................................ 4

1.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED ........................................................................................ 4

1.3. RELJEEF ......................................................................................................................... 5

1.4. KLIIMA .......................................................................................................................... 5

1.5. SISEVEED ...................................................................................................................... 5

1.6. MAAVARAD .................................................................................................................. 6

1.7. LOODUSRESSURSID ...................................................................................................... 6

1.8. RAHVASTIK ................................................................................................................... 7

1.9. AJALOOLINE ARENG ..................................................................................................... 7

1.10. KULTUURILINE OMAPRA ........................................................................................ 8

2. MAJANDUS ........................................................................................................................ 10

2.1. HINNA NITED ........................................................................................................... 11

KOKKUVTE .............................................................................................................................. 13

KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................... 14

2
SISSEJUHATUS

Paketi eesmrgiks on tutvustada Lapimaa

mstilist ja kaunist loodust, pakkuda erinevaid vimalusi avastamaks saamide kultuuri eripra.
Tutvustada selle maa loodusega ja kirjeldada erinevusi meie maa vahel. Pakkuda turistidele
aktiivset puhkust suusatamise nol.

Sihtturg

Noorema poolsed hakkajad inimesed, keda huvitab nii suusatamine, Lapimaa loodus kui ka
saami kultuur. Need, kes soovivad mootorkelgu vi koerte safaril lbi avaruste tuisata ja ei
pelga kui klm pske npistab. Kigile neile, kes on huvitud suustamisest, kelgutamisest vi
lihtsalt talvemnudest. Inimesed, kelle eesmrgiks on avastada Lapimaa avarusi, vaadata
virmaliste mngu taeva taustal ja nautida kogu seda talvist ilu mis Lapimaa neile pakub.

Lapimaa reisipaketi valiku tegin tnu oma tuttavatele, kes elavad Lapimaal. Lhtusin sellest,
et mind huvitas sealse maa loodus ja sealne rahvas-saamlased. Soovisin teada saada selle maa
kohta niipalju kui vimalik ja teadvustada endale kuidas elab sealne rahvas. Selles valikus ei
ole ma pidanud pettuma.

Palju abi oli Lapimaal, Kittils, elavast sbrast, kes saatis mulle raamatuid, brozre ja palju
infot jagas telefoni teel.

3
1. LDOSA

1.1. ldandmed
Riigi nimetus: Soome vabariik-Lapimaa

Pindala: Lapimaa pindalaks on 93.937km2 (30% riigi pindalast).

Rahvaarv Lapimaal: 189 188 ja neist on umbes 7000 laplast ehk saami.

Phja-Soome pealinn: Rovaniemi, elanikke linnas 35 700

Raha: EUR =100 senti Kibel 2001a jaanuari kuust

Ajavnd: Phjapoolne osa Lapimaast jb tundravndisse, kuid

lunapoolne ulatub okasmetsavndisse.

1.2. Looduslikud tingimused

Lapimaa asub Skandinaavia poolsaare phjaosas. See ala on vrdlemisi mgine. Ka
tasasematel Lapimaa aladel krgub siin-seal omapraseid knkaid, mida nimetatakse
tundruteks. Mida phja poole seda vhemaks jb puid ja mgisemaks lheb maastik. Lapimaa
lunaosas on peamisteks taimeliikideks okaspuud. Puuliikidest levinum on kuusk, mnd, nulg
ja lehis.Lapimaa on Euroopa suurim knnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.

Joonis 1 Lapimaa okaspuud

4
1.3. Reljeef
Pinnamoe on kujundanud mandrijtumised, nagu enamikes Phja- Euroopa riikides.
Mandrij on kujundanud palju krgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose Alusphja
kivimid on le 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane
ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt hukesest moreenist, levinud on ka turvas.
Soome krgeim punkt on Lapimaal Halti tipp(1328m) mis a sub Enonteki loodeosas. Lapimaa
on vrdlemisi mgine, kuna tema piiresse jvad Skandinaavia mestiku phjaosa ning
Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin-seal krgemaid mgesid, tundraid.

1.4. Kliima
Lapimaa ulatub lhisarterjaalsesse vtmesse. Ilmastik on vga muutlik, sest Lnemerelt ja
Skandinaavia ps. tulevad tsklonid muudavad ilma. Lapimaale on loomulik lumine ja klm talv.
Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni ja kliima on karm. Lumikate psib
mnikord isegi 7 kuud. Suvel on seal 73 keskise pikesega peva ja temperatuur vib tusta
kuni 27C-ni. Keskmine temperatuur suvel +18C. Lapimaal on snagi lhike kevad ja suvi ning
pilvine, tuuline ja vihmane sgis.

1.5. Siseveed
Soomes on le 60 000 (mnedel andmetel ka le 100 000) jrve, enamasti on need madalad
ja hstiliigestatud rannajoonega. Lapimaa suurim jrv asub Inaris. Enamik siseveekogusid on
omavahel henduses kitsaste kanalikestega, seetttu on palju jrvistuid ja vikseid jgesid
(pikimad Kemijoki ja Oulujoki phjaosas). Mgedest oma vee koguvad Lapi jed on veerohked
ja kiire vooluga. Ideaalsed vimalused on kanuu- ja sstamatkadeks ning parvetamiseks
Veekoguderohkus ning kalade liigirikkus ahven, harjus, haug, taiman jne on kalad mida igaks
vib veekogust pda.. Lapimaa on kuulus oma lherikaste jgede poolest. Siseveekogusid
kasut. transpordiks, palgiparvetuseks, tstusveeks, kalapgiks, puhkuseks ja turismiks.

5
Joonis 2 Lapimaa jrv

1.6. Maavarad
Lapimaad on loodusvaradelt kaua vaeslapseks peetud. Ja testi, mdunud aastasaja lpuni
olid lhemalt tundmata ta loodusvarade kasutamisvimalused, ning htlasi Lapimaa
majanduslik thtsus thine. Teati kll mnel mral ta rauamaagi rikkust, ent kaugel phjas,
polaarjoone taga asuvate rauamaagi asukohtade kaugus oli lhemast pealinnast liiga suur ja
pealegi osutus Lapi rauamaak fosforit sisaldavaks. Seega pidid measjanduses jrgnema
olulised uuendused, enne kui Lapi rauamaagist head fosforivaba rauda saadi. Koola poolsaarel
on plluvetise toorainet - apatiiti. Kemi lhedal asub ks maailma rikkaimaid kroomileiukohti.
Kittils on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast vib leida ametsti.
Ametst on kvartsi teisend, mis oma metallist lisandite tttu siniselt sdeleb. Ametsti
nimetatakse laplaste nnekiviks. Siiski leidub Lapimaal ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit.

1.7. Loodusressursid
Mullad Lapimaal on kll vhem viljakamad, kuid vee- ja energiavarud on vga suured. Lapimaal
on kaks tehisjrve mis suubuvad jkke. Nendes jgedes on mitmeid hdroelektrijaamu kust
tuleb suur osa Lapimaa elektrist. Energiavarud on turvas, kttepuud. Suured loodusressursid
6
on ka metsad, kuid seda vaid Lapimaa luna osas. Lapimaa phja osas on tundrud ja seal metsa
niipalju ei ole. Pikesekiirguse poolest on Lapimaa sama vaene, kui Eesti.

1.8. Rahvastik
Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste
sugulasrahvas. Laplaseks arvatakse inimesed, kellel vhemalt ks (vana)vanem omandas
esimese keelena saami keele vi kes ise peavad saami keelt oma esimeseks keeleks. Umbes
190-ne tuhandest Lapimaal elavast inimesest on 7000 laplased. Traditsioonilise elatusviisi jrgi
jaotuvad laplased:

1) phjapdrakasvatamisega tegelevad tundrulaplase

2) pdrakasvatajad ja kalastajad metsalaplased

3) merersete alade kaluritest merelaplased.

Kige tihedama asustusega on Torniovald vald mille pindala on 1227,09 km2 rahvaarv 22 198
(2003) ja rahvastiku tihedus on 18,8/km2

Kige hredama asustusega on Savukoski vald: pindala on 6470,65km2 rahvaarv 1385 (2003)
ja rahvastiku tihedus on 0,2 /km2 Lapimaa aladel
on elanike tihedus 2,8 /km

Joonis 3 Lapimaa majad

1.9. Ajalooline areng

Laplaste varasem ajalugu on pikk taganemine teiste rahvaste eest Jmere poole. 9. s. - algab
laplaste ulatuslikum siirdumine phja poole, kui varjaagid (viikingid) vtavad oma valdusse
Laadoga piirkonna
7
13. s. - Koola poolsaar videtakse venelaste mjupiirkonda

16. s. - Koola saame ristitakse vene igeusku

17. s. - luterlik misjonit juab lnepoolsemate laplasteni

1673 - Karl XI hakkab teadlikult suunama lapi aladele rootsi ja soome uusasukaid, laplased
jvad vhemusse oma elualadel

1868 - paiksete elanikega, peam. venelastega, hakatakse asustama Koola poolsaart. Paiksuse
ja vene eluviisi hutamise tulemusel on sajandivahetuseks venestunud terveid lapi klasid
1930.a-d - kollektiviseerimine Koola poolsaarel, rndkarjakasvatajatest laplaste paikseks
sundimine; suurte maa-alade vrandamine tstusele ja sjavele; hoogsalt alanud
hariduselu ja kirjakeele lmmatamine 1937 kogu lapi kirjavara hvitamine

alates 1940-60 - poliitika, millega laplasi "transformeeritakse" norralasteks, rootslasteks,

soomlasteks; lapi lapsed vrandatakse oma rahvusest ja emakeelest.

13 Saami konverentsil, aktsepteeriti Rootsis, 15 augustil 1986 aastal Saami lipp . 6. veebruar
- Saami rahvuspha ei ole Soomes ametlik pha, kuigi viks olla, sellega nitaks Soome riik
lugupidamist oma vhemusrahvuse vastu.

15 augustil- Isak Siba snnipev (saami lipu autor) 9 september- Saami parlamendi pev
Soomes Need on pevad mil Soome-Lapimaal, heisatakse Saami lipp.

1.10.Kultuuriline omapra
Lapimaal on ainult ks likool, Rovaniemis ja ppida saab ka poltehnikumides ning
kolledites. Piirkonnas on palju kultuurilisi vaatamisvrsusi, eriti talve- ja loodusturism, mis
tutvustavad traditsioonilist eluviisi ja Lapimaal elavate saamide kultuuri .

Silmade vrv ja sgavus, vike kasv, tumedajuukselisus reedab saamide pritolu. Soome
saamlaste administratiivkeskuseks on aga Inari. Sealses Siida muuseumis esitletakse saami
traditsioonilist ja ndisaegset kultuuri. Vimalus on tutvuda muistsete elamis- ja
kttimistraditsioonidega, saamlaste ksitdega mnnijuurtest, phjapdranahast.

8
Prltikandites kasutatakse enamasti punast, valget, sinist, kollast vrvi. Saamlased kannavad
rahvariideid vaid pidulikel puhkudel ning saami joikude oskajaid jb ha vhemaks.

Phjaptru nimetatakse Lapimaal porodeks. Pliseks tegevuseks on tundraaladel olnud

phjapdrade ehk porode kasvatus. Poro on pdrarahvastele asendamatu loom. Ta annab
materjali elamute valmistamiseks ning tema nahk on ainuke, mis on sobilik heade
riietusesemete valmistamiseks, kuna jb ka karmis pakases kergeks ja elastseks. Samuti on
tema liha karjakasvatajatele peamiseks toiduks ning lpuks on phjapder ka thtis
transpordivahend, kui on tarvis lbida suuri teedeta vahemaid.

Viimastel aastakmnetel on transpordivahenditena ha rohkem tulnud kasutusele ka

mootorsaanid. Viimastel aastakmnetel on paljud laplased hljanud oma traditsioonilised
tegevusalad. Selle peamiseks phjuseks on Lapimaa ha suurenev populaarsus
turismipiirkonnana. Paljud laplased on mber ppinud turistide teenindajateks. Nad ttavad
giididena ja pakuvad turistidele karmides loodustingimustes elamist ning sidutavad neid
nartadega. Samuti on neile arvestatavaks sissetulekuallikaks ksit mk. Porode sarvedest
ja nahkadest oskavad nad valmistada vga peeneid ja ilusaid esemeid. Vanade,
traditsiooniliste tegevusalade krvale on viimastel aastakmnetel tekkinud ka uued
tegevusalad. Tegeletakse karusloomakasvatusega, kus kasvatatakse peamiselt hberebaseid,
keda toidetakse kalade ja mereloomadega. Karusloomade kasvatamise krval peetakse neile
ka vabas looduses talviti jahti. Ptakse neid tavaliselt kikvimalike pnistega. Kige
tpilisem tundraloom on ikkagi polaarrebane, kellele samuti talviti jahti peetakse.

9
2. MAJANDUS

Thive kasv aastatel 1995 kuni 1999 saavutati osaliselt tnu regiooni majanduskasvule,
osaliselt aga seeprast, et hulk ttuid lahkus lunapoole, kuna seal on majanduskasv olnud
palju kiirem. Kokku lahkus 1994 kuni 1999 aastatel Phja-Soomest 17 000 inimest. Enamus
lahkunutest olid hsti haritud noored inimesed, philiselt noored naised. Tulemuseks oli
riiklikust keskmisest kiiremini vananev. ha vananev elanikond kahandab kohalike
omavalitsuste eelarvet, mis peab slmitud tlepingute baasilt kogutavatest maksudest
finantseerima tervishoidu, haridust ja teisi sotsiaalteenuseid. Lisaks migratsioon maarahva
suurenev vljarnne linnadesse phjustab olukorra, kus vallad ei suuda enam philisi
sotsiaalteenuseid pakkuda. Suurenenud on ka pikaajaliste ttute arv ja eriti ttute naiste
arv. Elanike keskmine haridustase Phja-Soome piirkonnas on riigi madalaim.

Piirkonna majandus sltub avalikust sektorist, kus ttab 55% tlistest. Ka pllumajandus ja
metsandus pakuvad keskmisest krgemat thivet (14,5%). Tootva tstuse (14%) ja
erateenuste (25,9%) thive jb keskmisest allapoole. Piirkonnas on mned tugevad
traditsioonilised tstusharud nagu puutstus Kemis kus toodetakse paberit. Tornios on
rauatstus, kus valmistatakse roostevaba terast. Toitlustus ja turism on Lapimaal vga
levinud majandusharu.. Turismil on suur kasvupotentsiaal. Palju on reisifirmasi, kes pakuvad
valmis reisipakette.

Regioonis on hea teede infrastruktuur ja regulaarne siseriiklik lennuhendus Helsingiga

(Rovaniemi, Kemi, Kittil, Ivalo, Enonteki). Lapimaal on 500 km hispiiri Venemaaga
(Murmanski regioon) koos he rahvusvahelise piiriletuspunktiga (Raja-Jooseppi Ivalo
lhedal). Uus rahvusvaheline piiriletuspunkt avati 2001 aastal ka Sallas.

Saamid pole rahul, et enam ei toetata uue pdramajandi loomist, traditsioonilist

loodustsstvat karjatamist ega anta toetust mootorsaanide ostmiseks. Et porokasvatus on
osa saami kultuurist ja seega rohkem kui lihtsalt elatusala, viks Soome valitsus leida
abivahendeid selle rahastamiks.

10
2.1. Hinna nited
Tihti ksitakse kui palju Soomes midagi maksab. Alljrgnevalt mned hinnanited. Kuigi
hinnad erinevad paikkonniti, saab neist umbkaudse ettekujutuse.

histranspordi transpordipilet 1.70-2 EUR

mitmekihiline vileib u. 5 EUR

tass tavalist kohvi 2-3 EUR

luna - supp ja vileib u. 5-7 EUR

hamburger alates 1.50-3.50 EUR,

karastusjoogid 1-2.30 EUR,

eined 4.50-4.90 EUR

sisseps klubidesse 5-10 EUR

alkohol /viin klubis 6-7 EUR

lu klubis 4.50 EUR

sissepsud muuseumitesse keskmiselt 5-11 EUR

Teenuste maksumused

10 min (5 km) taksosit umbes 10 EUR

3,5 tundi koerarakendiga sit 85 EUR

1,5 tundi veekeskuse klastust 11 EUR ja 3 tundi 15 EUR

1 pevane mepilet phihooajal umbes 25 EUR

5 pevane mepilet phihooajal umbes 100 EUR

pdrarakendiga sit umbes 13 EUR

3 tundi mootorkelgu safari 70- 100 EUR

11
2 tundi koerarakendiga situ (5km) 50 EUR

7 peva suusamel lifti laenutus 121 EUR

12
KOKKUVTE

Lapimaal on tegevust kllaga. Kuigi enamiku Eestist Lappi sitva talveturistide phieesmrgiks
on mesuusatamine, on see vaid vike osa Lapimaal pakutavate teenuste hulgast: Lapimaal
tegutseb palju programmifirmasid, kes pakuvad turistidele mootorkelgu-, lumekinga-, huski-,
phjapdra-, soome kelgu ja veel hulga muid vimalikke eri vahenditega ja eri pikkusega
safareid. Lapimaa on ka lumelaudurite paradiis. Lapi kultuuri ja loodusega tasub samuti talvise
Lapi-puhkuse ajal tutvuda. Lisaks Saariselk suusakeskuse lhedal asuvale saamimuuseumile
on siin muudki vaadata.

Lapimaa paneb imestusest hkama paljureisinud turisti, kes reisibroshride imalatesse

lausetesse juba harjunud skeptiliselt suhtuma. Palju on rgitud Lapimaa mstilisusest.
Knnumaa rgne loodus lummab ja lausa kutsub seda vaatama. Lapimaal kik olemas, mis
vlja reklaamitud. Meetrised lumehanged talvel, rahumeeli le tee jalutavad phjapdrad, nii
puhas hk, et hingata on valus, taimestikuta tundrud ja piiritu avarus. Eksootilise phjamaana
vlja reklaamitud, pole Lapimaa siiski asustamata knnumaa, kus elataks rmuslikes
tingimustes ja teise inimesega kohtumiseks tuleb sadu

13
Kasutatud kirjandus
www.karavanserai.ee 18.11.2004

www.lapinmatkailu.fi 10.10.2004

www.lapland.fi 16.09.2004

www.levi.fi/ounaskievari 20.09.2005

www.luontoon.fi 16.09.2004

www.reisinet.ee 11.10.2004

www.samitour.no/suomi 19.09.2004

14