ppimine ja petamine krgkoolis (HTHT.00.

009)
Ida Rahu

Huvitav artikkel

Practicing What We Preach: Assessing Critical Thinking in Organic Chemistry

Mulle meeldib orgaanilisest keemiast melda kui lpmatult paljude osadega Legost, millest
on vimalik, teades ja jrgides kindlaid reegleid, konstrueerida loendamatul hulgal
imepraseid teoseid. Et sellisele arusaamale juda, kulus mul aga palju aega. Viks ju
eeldada, et kui mitte enne, siis likoolis Orgaanilise keemia kursuse raames tekib selline pilt
kindlasti aga ei tekkinud. See hakkas kujunema, kui pool bakalaureusetst oli valmis.
Terviklikus sai aga alles siis, kui andsin esmakursuslastele orgaanilise keemia abiseminare.
Ka antud artiklis on vlja toodud ilmekas fakt, et kuigi kik, kes orgaanilist keemiat petavad,
ootavad ppijatelt teaduslikku mtlemist ning oskust teha ldistusi ja nha seadusprasusi,
siis ppurid sellisele tasandile sageli ei jua.

Artiklis leiti, et hinnatavate tde phjal kujuneb tudengitel arvamus sellest, mis on antud
aines kige olulisem omandada. Seetttu on thtis koostada sellised hindamislesanded, mis
ei vimalda lihtsalt faktide meeldejtmist, kergete algoritmide rakendamist vi mustrite
ratundmist. Hindamise keskmeks peaksid olema lesanded, kus ppijad nitavad oma
sgavamat mistmist ja arusaamist teaduses esinevatest tavadest (Scientific and Engineering
Practices).

Hetkeseisu teadvustamiseks loodi protokoll (3-Dimensional Learning Assessment Protocol),

mille phjal mrati, millistel hindamislesannetel on potentsiaali suunata tudengeid prama
thelepanu teaduslikule mtteviisile ja selle omaks vtmisele. lesanded, mille potentsiaali
uuriti, koguti nelja erineva likooli orgaanilise keemia eksamitelt. Tulemus oli llatav: 118
lesandest tervelt 93% ei soodustanud ppureid nitama oma sgavamat mistmist.

Andes abiseminare mistsin ka mina, et enamiku tudengite eesmrgiks on lihtsalt ainest lbi
saada. Nad lahendasid kiki lesandeid toetudes mlule, mitte luues pitu ja eesoleva
probleemi vahel seoseid ning analsides neid. Kuna ma ise olin aga selleks hetkeks mistnud
orgaanilise keemia vlu, siis pdsin ma seda neist vlja juurida, suunates neid seoseid
looma. Kahjuks mu mtteviis aga kiki tudengeid ei knetanud. Komistuskiviks saidki
hinnatavad lesanded, sest nende hulgas praktiliselt puudusid sellised, kus nuti sisulise
 ppimine ja petamine krgkoolis (HTHT.00.009)
Ida Rahu

arusaamise nitamist. Seetttu ei tundnud ka tudengid vajadust aine sgavamaks

omandamiseks.

Loetud artikli puhul hindan krgelt seda, et selles jagati ka praktilisi niteid, kuidas muuta
eksamite lesandeid nii, et nad arendaksid ja suunaksid ppijaid teaduslikule mtteviisile.
Kavatsen sealseid niteid rakendada kindlasti gmnaasiumis (kuna hetkel likoolis orgaanilist
keemiat ei peta).

Lisaks artiklis viidatud probleemile, tooksin omalt poolt veel he olulise nansi, mis ei
soodusta tudengitel orgaanilise keemia ppimisel rakendama teaduslikku lhenemist. Nimelt
petatakse orgaanilist keemiat enamasti aineklasside phiselt, see aga killustab ja takistab
ppijatel tervikliku pildi ngemist ning ssteemset lhenemist.

Loetud artikkel:

Stowe, R. L; Cooper, M. M. Practicing What We Preach: Assessing Critical Thinking in

Organic Chemistry. J. Chem. Educ. 2017.
DOI: 10.1021/acs.jchemed.7b00335

Valisin artikli ajakirjast Journal of Chemical Education, sest jlgin seda pidevalt. Ajakirjas
kajastatakse lisaks petamisteooriatele ka praktilisi vtteid ja laboratoorseid tid, mida
(pilaste) tudengitega teha. Journal of Chemical Education on suunatud kigile, kes on
huvitatud keemia ppimisest ning petamisest. Selles on teavet alates phikooli petajatest
kuni likooli ppejudude ja teadlasteni.