ppimise ettemtluskerilaua kokkuvte - mtteleht

E-S Sarv, R. Ruttas. 10. dets.

Ettemtluskerilaud 25. novembril

ppija ja (pi)hiskond 21. sajandi Eestis
Eesti Haridusfoorum 2017 eelritus
Kerilaua kollektiivse mttetegevuse - tulemusena viks kooruda olevikulise
kaardistus ja suunad, ideed, algatused 21. sajandi Eestiga seonduvaks (... kodus,
organisatsioonis, sootsiumis, hiskonnas jne) .
Toimumispaik: Jaan Poska gmnaasium Tartus, Vanemuise 35
Algus: 10.15. Lpp: ca 19.15
Protsessijuht e peakeerutaja: M Maksimov, abiks hoogu andmas E-S Sarv
Rhmade jrjehoidjad : Ruuta Ruttas, Krista Eskla, Ene-Silvia Sarv

Osalejatele: Valmis olla, osaleda-panustada-supelda, vastu pidada ja psida

(aja)raamis, reflekteerida, nautida pinget ja koosmtlemist-tegutsemist

PDKEM
- hlestuda oleviku-tuleviku elu ja hariduse (sh elukestva ppe)
vimalustele, mjutustele, stsenaariumidele, see on VESOLULE;
- aktualiseerida oma ja oma organisatsiooni vi/ja tutvuskonna erinevad
kogemused, pikogemused, enesearendused;
- kaaluda oma seisukohtade usaldusvrsust;
- silitada valmisolekut positiivseks, rakuulavaks, panustavaks osaluseks;
- mtelda erinevatel tasanditel indiviid, organisatsioon/asutus/kogukond,
hiskond/sootsium/riik.

Protsessiskeem sisutaktid rhmades

1 2 3 4 5
IDEAAL- UNISTUSTE VIMALIKUD SNTEES SELUMINE
UNISTUS- IDUDE SAMMUD
IHALUS ADUMINE IHALUSE Ideede sntees
POOLE ja terviku Ideede valiku
Isiklik unistus, Tpsustamine, kujundamine protsess.
Tegevused, mis Projektid,
kogemus, vimalike
toovad algatused, ideed REFLEKTSIOON
teadmine arengute
unistused
uusimast jm kirjeldamine
lhemale

1
 Rotatsiooni sisutaktid

ldistung 1
Sissejuhatav
Rhmat 1 Unistus
ldistung
tulevikust

Rhmat 2

Selumine
ldistung 2
Unistuste
idud

Rhmat 5
Rhmat 3

ldistung 3
ldistung 4
Rhmat 4 Sammud
Sntees
ihaluse poole

I TAKT Unistus-ideaal 2030/40

II TAKT tuleviku idud
III TAKT SAMMUD TULEVIKKU
IV-V TAKT ideede valik ja selumine
Tasemerhmad kerilaual (roteeruvad taktist-takti, tasemelt-tasemele): inimene,
kogukond/organisatsioon, hiskond/riik.

I. Mrksnade-ideede kogum I-III takti tulemusena

tasandipostritel

1.1. hiskond (hiskonna tasand)

Visuaalne metafoor - likuvad sfrid; skeem, mille hiskonna-osa mrgiti I.
taktis ja jrgmiste taktide/rhmade poolt oodati teiste sfride titmist-
edasiarendamist ning seostamist inimene <-> hiskond

1.1.1. hiskonnarhma mrksnu-ideid aastaks 2040:

Suhtlusvrgustik Dunbari grupp 150 (maksimaalne arv kontaktisikuid

vrgustikus) on teada, sisseharjunud, ja treenitud kigil (nii silmast-silma kui
virtuaalne)
Eesti maksuraha kasutatakse eestimaalaste koolitamiseks
Tasuline krgharidus taas eestlaste jaoks vimalik

Inimene
suhtumis(t)e muutumine lbi (koolissteemi) ja kultuuri
vastutustundlik iseenda suhtes + globaalne + kogukond
maailmapildi avardamine, et neks suuremat pilti, kuidas nende teod mjutavad kike

2
 sdamlikud, empaatilised
kaasav-innovatiivne-konkurentsivimeline
heaolu vaimne, fsiline
tasakaalukus vrtustes
Inimesed krokodillid - eestlased on alles, on heas toonuses koos robotitega
Inimene ->hiskond: PISA tipp (tippude, tipus oleku) lekandumine hiskonda -
> poliitika, valitsus, ametnikud (kvaliteet!)

Vajalik: 1) poliitikute mjutamine,

2) kodus hoidmine, et ei lheks ra

hiskonna rhm 2017->2040 kokkuvttes:

hiskonna tuumas inimene, kes on vastutustundlik nii enese kui teiste

suhtes nii kogukonnas kui globaalselt; kes on terve ja toimekas (vaimne ja
fsiline heaolu); kes toimetab kaasavas ja innovatiivses konkurentsi-
keskkonnas.
PISA head tulemused on le kandunud riigi juhtimisse ja hiskonnaellu.
Inimeste maailmapilt on avaram, nad mistavad oma tegude mju /tagajrgi
Elu petab!

Esitati mte: 2017 aastal Eestist ja ppimisest alanud RESTART on edukalt

arenenud. HF -> MANIFEST 2017; Eesti restardi-manifesti liikumine on liitunud
teistega maailmas, on olnud edukas!

laltoodu oli mte, mida keegi teine hiskonna lauas/rhmas les ei korjanud.
Pigem pti selgitada, et restarti ei saa haridusvallas teha nagu masinas, sest
haridusvald on nagu loodus, kus mni asi sureb ja mni trkab. Pletatud maa
ehk restart on praegu ksil puuetega laste peal katsetamisega, mis vga kurbi
tagajrgi vib phjustada. Kll on oluline - TEADVUSTAMINE.

1.1.2. Kesolust - ja tehtavast (II-III takt, ideed, mrksnad lisatud

teiste rhmade poolt hiskonna tasandi ideaal-pildile)

Vrdumine kriitiline piir?

Teadvustamine on mistmise ja ppimise alus -> kultuurivlist suhtlust ei ole
olemas
Sotsiaalne ppimine toimub igal pool ja igal ajal! - vrtused; - kogemused; -
teadmiste vaheamine
ppimise mtestamine : kogemused + vljakutsed -> ppimine
Elu petab kui meil on vajadus, siis hakatakse end liigutama ja toimub ppimine
Sidususharidus kogukonna tellimus
Jagamise kultuuri vrtustamine vistlemise asemel (koalitsioon)

Toitumisahel ja smbioos - Vajadus : poliitilise tegevuse korra/kultuuri

muutmine!

3
Eestis koolitatud inimese palgast % Eesti eelarvesse ka siis, kui teenib vlismaal
(teline solidaarsus, kui rikas riik kannab vaese poolt koolitatu loodud
lisavrtusest % tagasi)
Organisatsioonid ja kogukonnad => kogemused vljakutse pingutust ja td
vrtustav keskkond => EI riigieksamitele sellisel/tnasel kujul - Riigieksam
kui puhas faktikontroll asendada eluks valmisoleku eksamiga.
Akadeemilised testid kpsustest suurem osathtsus vestlusel
Kutsekas? Erikool? (erivajadused) Kuidas muusika mjutab minu elu?
ppekava - valdkondadeks (seosed, vldib kordamisi, keelustamist)
Kriitiline mtlemine manipuleerimise avastamine
Info otsimine ja selle petamine
ldpevuste mtmine (?)

1.2. Kogukond-Organisatsioon (organisatsiooni, kogukonna

tasand)

Visuaalne metafoor mitmekesine mets, smbiootiline koosolu

Loosung hiskond on inimene! Smbiootiline koosolu.

1.2.1. Organisatsiooni, kogukonna tasandi mrksnu-ideid

aastaks 2040:

hiskond ja inimene thendavad hte asja - smbiootiline koosolu. St pole

vrandumist, hiskond on inimese ja inimene hiskonna osa smbiootiline
vastastikku rikastav-toitev koosolu (lbi kogukondade)

organisatsiooni/kogukonna phivrtus igahest hoolimine, toetamine,

lugupidamine
ppiv org/kogukond loodud vimalused kogukonna poolt indiviidi
aktualiseerimiseks, mitte piirangud
kogukondlik organiseeritus, refleksiooni vimalikkus
refleksioon kogukonnas/org-s, selle toetamine, selleks soodsad tingimused,
regulaarne (enese)refleksioon -> mtestamine, mitte hindamine
igaks saab aru miks ja kuidas ppida
ppimine kui vrtusruumi loomine info tarbimiseks
ppimine ei ole seotud kooliga on olemuselt nagu phapevahommik
koduharidus (kodu/kodaniku kasvatus) - vrtuskasvatus
vrgustumine olukord, kus kogukonnad on ka virtuaalsed, inimene osaleb
mitmes kogukonnas
igal inimesel on huvi, selle puudumine on teadlik valik
eraalgatus tuginemine kogukondlikele vrtustele
org/kogukond individuaalse algatuse vimendaja
vistluslikkus versus jagamise, kaasamise kultuur -> toimetulek muutustega
piisav aeg kvaliteetsete lahenduste otsimiseks-leidmiseks
digippe muutunud kvaliteet petajate-ppijate kogukonnad/organisatsioonid

4
1.2.2. Kesolust - ja tehtavast (II-III takt, teiste rhmade
arendused-tiendused)

organisatsioonide, seltside-kogukondade, henduste jne rolli seadustamine

riigis (sh eelnude, oluliste mruste jm ettevalmistuses osalemise ja
koosklastamise osas)
ssteemne/ssteemi- lhenemine (kui organisatsiooni &hiskonna &
protsesside mistmine) -> ppevaldkond
kogukonna ja organisatsiooni integreerumine, vastastikune formeerimine (piv
kogukond org-s, org-I elemendid kogukonnas)
Vabatahtliku t thenduse ja rolli kasv (sh organisatsioonis)
Klaliikumine - keskus pikeskuseks
pibuss (pdevuste omandamiseks, nt epdevused jm)
Vrgustumine & kultuur -> kaasamine, jagamine (histeadmuse jmt mistes)
e-pe sh tasemeppe lbimiseks (ka vlismaal elavate jaoks)
Kogukondade moodustumise intensiivistumine
Kodanikuhiskonna areng => LIIDER -> vastutus ja iglus + formaalse liidrita
kogukonnad

1.3. Inimene
visuaalne metafoor- inimese-mrk (kriipsujuku), mille pea, ked, jalad
tekstistatud :
pea - empaatiline, tolerantsne, innovaatiline (avatud uuele, mitmeklgne),
vrtustab ennast ja teisi:
ked: valikuvabadus, + ppimine lbi tegevuste
jalad: turvaline pikeskkond, sisemiselt motiveeritud elukestev pe

1.3.1. Inimene 2030/40

Pea so inimese tuumolemus: Avatud, empaatiline, mitmeklgsed, enesekindlad,
vrtusi omavad (perekond, sbrad), teadmishimulised, tolerantsed
Vhem streotpe edasi kanda hiskonnas, tasakaalukus vrtus(t)es.
Koolid toetavad globaalsete arengusuundade mistmist
Ked: Valikuvabadus: pimotivatsioon peab olema sisemine, loov;
Valikuvabadus alates II kooliastmest, indiv eripra arvestamine.
Tegevus-ppimine: petaja roll on juhendada ppimist
petajad viks ppekava paindlikkust, vabadust rohkem kasutada
kehajoon: mentorlus inimese kujunemisel; mentorite vaheline koost
jalad: turvaline pikeskkond: ei vrdlevatele hinnangutele, vhem vistlust,
kodulhedane algkool. Sisemiselt motiveeritud elukestev pe: vimalus koguda
kursusi taseme saamiseks erinevates ppevormides; ppimine on elukestev;
baasharidus loob aluse elukestvaks ppeks

1.3.2. Kesolust - ja tehtavast (II-III takt, arendused-tiendused

teiste rhmade poolt)

Koolid on ajaloos ladestunud igand. ->

5
Patriotism -> rahva patriotism + kohalik, grupi patriotism
Plvkondadevaheline tark RESTART
Valikkursused ja teadlikest ja mitteteadlikest valikutest ppimise mtestamine
mentorlus coatchingu meetod
coachingu koolitus
Digippe e-kursuste kompetentsikeskus le-eestiliseks
Virtuaalne kompetentsikeskus e-kursustega => le-Eestiline vimalus ppida
=> e-ppimise keskus le-Eestilise ja globaalse ppimise keskkond, sh
olemasolevate piobjektide jm varamu (a la avalik raamatukogu)
Taskuhlingud; TED-kned; likooli loengud => teadlikkus
Vline motiveerimine olgu positiivne petaja!
kujundav hindamine -> petada-toetada eneserefleksiooni
inimese kujundamine peab olema paindlik - > (21 saj inimest on kujundatud 19
sajandil; vana hiskond kujundab uut milllest keegi midagi ei tea).
ppimine viks olla keskmisest mitmekesisem => katse->eksin->kogen->valin =
mistan, et pin
ainekeskselt lhenemiselt - probleemi lahenemisele
sotsiaalne ppimine formalne-informaalne ppimine
muutumiseks peab olema selge phjus ja vajadus -> appi saab tulla kogukond
inimese oskus protsesside juhtimisel
teadmised -> mistmine -> oskused
ideede ja ngemuse muutumine; sdeinimene => oma vrgustumise kaudu

2. Kokkuvte: ngemuselt selleni liikumiseni e vesolu-kesolu- ...

kuna rhmad pidid keskenduma soovitud tuleviku-ngemusele, ei keskendutud
puuduste-vastolude esiletoomisele. Ometi on iga ettevaate ja selle poole liikumise
momendis peidus tahe muuta midagi olemasolevat, kasutades positiivset,
vhndades negatiivset, mittesoovitavat.

Vrandumine (kriitiliselt suur, silmatorkav), vistluslikkus, negatiivne

eeskujustamine (nt vrtused, korruptiivsus, ebaausus eriti poliitikas), refleksiooni
(kui teadvustamise, ka hiskonna tasandil) puudumine, inimese tegelik
alavrtustamine (puuetega inimesed, vheedukad jne) annavad phjust melda,
et on vajalik teadvustamine hiskonna toimimise ja ppimise mber-
/taasmtestamine ja mberkorraldamine.
EHF foorum viks olla Teadvustamis-manifesti algataja.

Teadvustamise heks aspektiks on ppimise-petamise-hidamise/tunnustamise

(tunnistus, sertifikaat) kaasaega toomine vistluslikkuse vhendamise ja
kaasamise-jagamise-individualiseerimise suurendamise mttes. See puudutab nii
indiviidi kui kogukonda, hiskonda/riiki tervikuna.
Teadvustada seda, et Mida mdad, seda saad! Teadvustada seda, et erilised
vrivad erilisi vimalusi (nii nrgemad kui tugevamad, nii andekad kokanduses
kui ka keemias) ja hetaoline petus passib hetaolistele hetaoliste
taastootmiseks

6
Teadvustada seda, et kriitilise mtlemise oskuseta on nii pilane kui petaja
manipuleeritav nii paremate kui pahemate poolt.
Teiseks aspektiks on vrtuste eeskujustamise ja vastutuse (poliitikud jt avaliku
elu tegelased, parteid jne) vtmise taastamine.
Kolmandaks kodanikuhiskonna (kogukondade, seltside, MTde jne nol)
tstmine vrdseks ja vrdiguslikuks partneriks parteide-ministeeriumide jmt
krval. MTdel nii igus kui ka kohustus oma valdkonnas alati eelnudele oma
seisukoht/ettepanekud lisada.

7
 3. Selumise tulemus
ettepanekud-ideed esitati tasemerhmade poolt (valik arutelu vi kaalumise
tulemusena), iga osaleja sai hinnata etteantud skaalas (Minu rida! 3 punkti,
Toetan aktiivselt 2 p, Toetan kui vaja 1 p, jne. Neutraalseid ja mittenustuvaid
hinnanguid ei antud helegi ideele.)
Ettepanek/idee
Kogukonna seaduslik igus ja
kohustus vtta sna ja
seisukoht
kokogukonnad (takistab vaid
harjumusprane mtteviis)
ppekava jrjepidevus :
arengusuuna silitamine, ainete
hendamine valdkondadeks
Oluline on teadvustada ja
tegutseda selle mttemudeli
jrgi, et hierarhiline
juhtimisviis on on hoopis
alternatiivne, mitte
ainuvimalik
ldpdevuste mtmine
Coachingu kasut
teadmusloome + teadm-ringlus
= ppiv org
ige koha leidmine
Inimes(t)e suhtumise
muutmine
Virtuaalne kompetentsi-
keskus (e-pe)
Arenguvestlus -> coaching
(pilane) (petaja)
Kogemuse vrtustamine +
refleksiooni mtestamine
Primuskultuur ppekavasse
Digipdevuse asemel -
digivgevus
Lastevanemate
pikogukonna
vljaarendamine
Vljundiphine tagasiside ja
hindamine
Globaalne kultuur
ppekavasse
Eri(li)suse austamine ja
vimaluste loomine
Punkte Koht Kommentaar /adressaat (lisatud ES poolt)
selumisel
6 seadusandja
7 Kohalik, vajab soodustamist KOV, riigi tasandil
7 HTM, INNOVE, aineseltsid, koolid
7 Juhtimismalli muutmine org, koguk, parteid, jne
ppiv org/koguk, kaasav ja brain-model
juhtimismudel
7 HTM, INNOVE, kasv-teadus, lik
8 Personaalne ja kogukona/rhma (ppija) vaatlev-
reflekteeriv, mitte hindav petamine, arengutugi.
petamise-petamise muutumine individuaalse
arengu toetamiseks seesmise motivatsiooni
leidmise-ergutamise teel
8 Elukestev vajadusphine/ennetav tugi;
Adekvaatse ja laia info kttesaadavus
8 Vrtushoiakute ja suhtlemislaadi
eeskujustamine,
Vrandumise minimiseerimine
8 HTM, Kutsekoda, Riik/seadusandj; mudeli
loomine likoolid? prof. koguonnad?
8 HTM ; coachingu-oskused petajale,
arenguvestluse thendused ja mudelite paljusus
mallide loomine/kogumine ja
jagamine/andmebaas
10 5. Riik, KOV,
10 5 HTM, koolid
11 4. . !
12 3. HTM, KOV, koolid, LV hendused - LV kogukonna
rolli seadustamine ?
12 3. Riigis, hisk-s, parteis, kogukonnas jne lubaduste-
plaanide andmebaas, tagasisdetsamise ja
hindamise mehhanismi loomine (sh nt avalikud
andmebaasid vmt)
12 3. HTM, koolid, likoolid, kultuuri- aine seltsid jm
prof kogukonnad
14 2. Individuaalne ja lugupidav lhenemine,
olemasolevate ja vajalike vajaduste-vimaluste
avalik andmebaas; enese-hindamise/
diagnoosimise materjalide kttesaadavus
8
Kriitilise mtlemise 15 1. !
arendamine (laps+pet+coach)

4. Lisaks: noppeid rhmade ettekannetest ldistungil

4.1. ppekava tiendused:
silitada ldsuund;
(ld?)pdevuste hidamine/mtmine;
lisada - primuskultuur, globaalne kultuur, ssteemilhenemine

4.2. Koolikultuuri ja kooli toimimise arengud:

coaching petajale, pilasele ,

ES kommentaar. (Eesti keeles - kootsing EBS ettepanek, 2016)
Coachingu/kootsingu oskuste andmine petajale so mittehindav koostegevus, kus
pilane/juhendatav ise juab probleemide teadvustamise ja lahendamise
tee/strateegia leidmiseni.

Arenguvestluse tiustamine (kootsingu-lisus)

Lapsevanemate pikogukonna kujundamine
Erilisuste hooliv ksitlemine (ervajadustega, erilised lapsed)

4.3. Ettepanekuid tuleviku saavutamiseks:

4.3.1. Kogukonnast
1. Kogukondade jms
tekkimise ja tegevuse toetamine
otsustuse, ekspertiisi vimestamine
mitte projektiphised, riigi poolt ettekirjutatud finantsid => st
psifinantseerimine mingi baasi vi vajaduse alusel (ES)
2. Kogukondade/klaseltside, -keskuste kui pikeskuste tunnustamine (nii
formaalselt elukestva ppe kontekstis kui moraalselt )

4.3.2.ppest
1. e-ppe (sh ldhariduse) ssteemi ja tunnustamise (tunnistused) loomine
2. piirideta
petajad nt pibussid jmt komplekteeritud kogukonna tellimisel (nii
sisu kui inimesed, kokku paneb bussi HM)
ppimine taseme- jm ppe vimalus globaalselt (e-ppe kaudu)
3. e-ppe kogemuspevad (koolidele, koolidevahelised)
4. suund digivgevusele (digipdevuse krval ja sellest edasi)
5. Kivitada programm nimega Kriitiline mtlemine 360 , s.o: Miks ma
nen/mtlen niimoodi? manipuleerimise/manipuleeritav olemise vlistamine.
6. Koduse ppe aja suurendamine (st vhem formaalseid, thenduseta kodutid
koolist - koduse kasvatuse vimaldamiseks)

9
4.3.3. Hindamisest
1. Mtestada ja melda mber kujundav hindamine

Tdemus (kogemusphine): Haridustehnoloogia/haridustehnoloogid tnases

koolis on leeilses pevas. Tdemus telepoliitika ja poliitikud teles/meedias olgu
eeskujuks!

10
4.3.4.Kogukonna-organisatsiooni rhmalt (jrjehoidja ES mrkmed)

2040
Kogukond - mets kui metafoor, - smbiootiline kooselu.
hiskond on inimesed, hiskond ja inimesed thendavad hte asja (ES vrandumise ja
vastandumiseta) sh lbi kogukondade.
Kogukond see on inimesed ja nende koosolemine, see on hiskonna alus v olulisim
struktuur.
Kogukonnas/organisatsioonis on refleksioon (teadvustamine) tavaprane, selleks on
loodud tingimused;
ppimine et ole seotud (ainult ) kooliga
on nagu phapevahommikune ppimine (sh kodus);
on vimalik le maailma ja igas eas (e-ppe ssteem koos sertifitseerimisega)
Vabatahtlik tegevus/t on loomulik osa kogukonna ja inimeste elus

Idud tnases:
Kogukondades teatav struktuuri, organisatsiooni-laadsuse tekkimine;
Kogukondade ja org-de integreerumine - Organisatsioonid (ppivad) kogukonnad
On theldatav kogukondade moodustumise intensiivistumine.
Vrgustumine ja (digi-)kultuur teeb vimalikuks laiema kaasamise ja jagamise (hised
mtted jmt)
pibussid jmt ppimisvimalused (nt arvutibuss juhendajatega kogukonna tellimisel vm)
Vabatahtliku t levimine, thtsustumine

Realiseerumistingimus
Liider (mitte juht) igluse ja vastutuse kandja/etalon, eestvedaja; Roteeruv vi
kollektiivne-vrgustik juhtimine
Digi-, e-ppe keskne ssteem (sh integreeritud e-jm ppevahendid) + selle
tunnustamine (nagu tavappes)
Vabatahtliku t/tegevuse toetamine-tunnustamine.
Pdevuste arendamine (nt pibussid kogukonna, kooli vm tellimisel)
Kogukonnakeskus pikeskuseks!
Refleksiooni teadvustamise toimumine ja tunnustamine (tingimused hirmu
puudumine, hindamise puudumine).

11