Ettemtluskerilaud 25.

novembril
ppija ja (pi)hiskond 21. sajandi Eestis
Eesti Haridusfoorum 2017 eelritus

Kerilaua kollektiivse mttetegevuse - tulemusena viks kooruda olevikulise kaardistus

ja suunad, ideed, algatused 21. sajandi Eestiga seonduvaks (... kodus, organisatsioonis,
sootsiumis, hiskonnas jne).

Toimumine: Jaan Poska gmnaasium Tartus, Vanemuise 35. Algus: 10.15. Lpp: ca 19.15

Protsessijuht e peakeerutaja: M Maksimov (Talgujad), abiks hoogu andmas E-S Sarv (EHF,
Talgujad)

Rhmade jrjehoidjad: Ruuta Ruttas, Krista Eskla, Ene-Silvia Sarv

Osalejad: pilased, petajad, kolijuhid, ametnikud, maainimesed, teaduse-inimesed,

vabakutselised haridusinimesed jm.

Osalejatele: Valmis olla, osaleda-panustada-supelda, vastu pidada ja psida

(aja)raamis, reflekteerida, nautida pinget ja koosmtlemist-tegutsemist.

PDKEM

- hlestuda oleviku-tuleviku elu ja hariduse (sh elukestva ppe) vimalustele,

mjutustele, stsenaariumidele, see on VESOLULE;
- aktualiseerida oma ja oma organisatsiooni vi/ja tutvuskonna erinevad
kogemused, pikogemused, enesearendused;
- kaaluda oma seisukohtade usaldusvrsust;
- silitada valmisolekut positiivseks, rakuulavaks, panustavaks osaluseks;
- mtelda erinevatel tasanditel
o inimene,
o organisatsioon/asutus/kogukond,
o hiskond/sootsium/riik.

Protsessiskeem sisutaktid rhmades

1 2 3 4 5
IDEAAL- UNISTUSTE VIMALIKUD SNTEES SELUMINE
UNISTUS- IDUDE SAMMUD
IHALUS ADUMINE IHALUSE Ideede sntees
POOLE ja terviku Ideede valiku
Isiklik unistus, Tpsustamine, kujundamine protsess.
Tegevused, mis Projektid,
kogemus, vimalike
toovad algatused, ideed REFLEKTSIOON
teadmine arengute
unistused
uusimast jm kirjeldamine
lhemale

1
 Rotatsiooni sisutaktid

ldistung 1
Sissejuhatav
Rhmat 1 Unistus
ldistung
tulevikust

Rhmat 2

Selumine
ldistung 2
Unistuste
idud

Rhmat 5
Rhmat 3

ldistung 3
ldistung 4
Rhmat 4 Sammud
Sntees
ihaluse poole

SISEND: igahe kogemus, (argi- ja akadeemiline) teadmine, tulevikuihalus

Rhmat olulised phimtted:

Igahe iga mte on hinnaline. Positiivsus.
Igas idees on midagi head, hinnanguid (arutelus) ei anta.
Inimest ei arvustata!
Mtled teisiti esita oma argument, mte.
Pagunid maha! Kik on vrdsed.
Esita idee selgelt, lhidalt ehk: enne mtle, siis tle.

Mtteid kerilaualt
Noppinud-koondanud E-S Sarv, R. Ruttas

Ideaalvaade 2040
hiskonna tuumas on inimene, kes on vastutustundlik nii enese kui teiste suhtes nii
kogukonnas kui globaalselt; kes on terve ja toimekas (vaimne ja fsiline heaolu); kes
toimetab kaasavas ja innovatiivses konkurentsikeskkonnas.

PISA head tulemused on le kandunud riigi juhtimisse ja hiskonnaellu.

Inimeste maailmapilt avaram, mistavad oma tegude mju /tagajrgi

Elu petab!

2
hiskond ja inimene thendavad hte asja - smbiootiline koosolu. See t hendab - pole
vrandumist, hiskond on inimese ja inimene hiskonna osa smbiootiline so vastastikku
rikastav-toitev koosolu (sh lbi kogukondade).

Organisatsiooni/kogukonna phivrtus igahest hoolimine, toetamine, lugupidamine.

ppiv organisatsioon/kogukond s.t. on loodud vimalused kogukonna poolt indiviidi

aktualiseerimiseks, mitte piirangud.

Kokkuvttes

Kuna rhmad pidid keskenduma soovitud tuleviku-ngemusele, ei keskendutud puuduste-

vastolude esiletoomisele. Ometi on iga ettevaate ja selle poole liikumise momendis peidus
tahe muuta midagi olemasolevat, kasutades positiivset, vhndades negatiivset,
mittesoovitavat.

Vrandumine (kriitiliselt suur, silmatorkav), vistluslikkus, negatiivne eeskujustamine (nt

vrtused, korruptiivsus, ebaausus eriti poliitikas), refleksiooni (kui teadvustamise, ka
hiskonna tasandil) puudumine, inimese tegelik alavrtustamine (puuetega inimesed,
vheedukad jne) annavad phjust melda, et on vajalik teadvustamine hiskonna
toimimise ja ppimise mber-/taasmtestamine ja mberkorraldamine.

Eesti Haridusfoorum viks olla Teadvustamis-manifesti algataja.

Teadvustamise heks aspektiks on ppimise-petamise-hidamise/tunnustamise (tunnistus,

sertifikaat) kaasaega toomine vistluslikkuse vhendamise ja kaasamise-jagamise-
individualiseerimise suurendamise mttes. See puudutab nii indiviidi kui kogukonda,
hiskonda/riiki tervikuna.
Teadvustada: Mida mdad, seda saad! Teadvustada seda, et erilised vrivad erilisi
vimalusi (nii nrgemad kui tugevamad, nii andekad kokanduses kui ka keemias) ja hetaoline
petus passib hetaolistele hetaoliste taastootmiseks.

Teadvustada esiteks seda, et kriitilise mtlemise oskuseta on nii pilane kui petaja
(kodanikust rkimata) manipuleeritav nii paremate kui pahemate poolt.

Teiseks aspektiks on vrtuste eeskujustamise ja vastutuse vtmise taastamise vltimatus

(poliitikud jt avaliku elu tegelased, parteid, meedia, ... jne).

Kolmandaks kodanikuhiskonna (kogukondade, seltside, MTde jne nol) tstmine

vrdseks ja vrdiguslikuks partneriks parteide-ministeeriumide jmt krval. MTdel jt olgu nii
igus kui ka kohustus oma valdkonnas alati eelnudele oma seisukoht/ettepanekud lisada,
koosklastus anda.

3
 Selumise tulemus
Ettepanekuid-ideid tasemerhmadelt sai hinnata iga osaleja. (Skaala: Minu rida! 3punkti,
Toetan aktiivselt 2 p, Toetan kui vaja 1p, jne. Neutraalseid (0 p) ja mittenustuvaid (-1 p)
hinnanguid ei antud helegi ideele.)

Ettepanek/idee Punkte Koht Kommentaar /adressaat (lisatud ES poolt

Kogukonna seaduslik igus
ja kohustus vtta sna ja
seisukoht
kokogukonnad (takistab
vaid harjumusprane
mtteviis)
ppekava jrjepidevus : 7 HTM, INNOVE, aineseltsid, koolid, jne.
arengusuuna silitamine,
ainete hendamine
valdkondadeks
Oluline on teadvustada ja
tegutseda selle
mttemudeli jrgi, et
hierarhiline juhtimisviis on
on alternatiivne, mitte
ainuvimalik
ldpdevuste mtmine 7 HTM, INNOVE, kasv-teadus, lik
Coachingu kasut
teadmusloome + teadm-
ringlus = ppiv org
ige koha leidmine
Inimes(t)e suhtumise
muutmine
Virtuaalne kompetentsi-
keskus (e-pe)
Arenguvestlus -> coaching
(pilane) (petaja)
Kogemuse vrtustamine + 10
refleksiooni mtestamine
Primuskultuur
ppekavasse
Digipdevuse asemel -
selumisel arutelude ja ldistungi ettekannete phjal)
6 Seadusandja. (Hlmab ka seltse, MTsid jne.)
7 Kohalikud kokogukonnad ja nende
vrgustikud - vajab soodustamist KOV, riigi
tasandil.
7 Juhtimismalli muutmine: organisatsioon,
kogukond, parteid jne ppiv
organisatsioon/kogukond, kaasav ja brain-
model juhtimismudel.
8 Personaalne ja kogukona/rhma (ppija)
vaatlev-reflekteeriv, mitte hindav petamine,
arengutugi. petamise-petamise muutumine
individuaalse arengu toetamiseks seesmise
motivatsiooni leidmise-ergutamise teel
8 Elukestev vajadusphine/ennetav tugi;
Adekvaatse ja laia info kttesaadavus
8 Vrtushoiakute ja suhtlemislaadi
eeskujustamine,
Vrandumise minimiseerimine
8 HTM, Kutsekoda, Riik/seadusandj; mudeli
loomine likoolid? prof. koguonnad?
8 HTM ; coachingu-oskused petajale,
arenguvestluse thendused ja mudelite
paljusus mallide loomine/kogumine ja
jagamine/andmebaas
5. Riik, KOV,
10 5 HTM, koolid
11 4. . !

4
digivgevus
Lastevanemate
pikogukonna
vljaarendamine
Vljundiphine tagasiside
ja hindamine
Globaalne kultuur
ppekavasse
Eri(li)suse austamine ja
vimaluste loomine
Kriitilise mtlemise
arendamine (alates:
laps+petaja+coach)
Kigi tehnoloogiliste vimaluste kaalukas
kasutamine inimese ja hiskonna arengu,
ppimise hveks.
12 3. HTM, KOV, koolid, lastevanemate hendused.
Lastevanemate kogukonna rolli seadustamine.
12 3. Riigis, hiskonnas, parteis, kogukonnas jne
lubaduste-plaanide andmebaas,
tagasisidestamise ja hindamise mehhanismi
loomine (sh nt avalikud andmebaasid vmt).
12 3. HTM, koolid, likoolid, kultuuri- ja aineseltsid
jm professionaalsed kogukonnad.
14 2. Individuaalne ja lugupidav lhenemine,
olemasolevate ja vajalike vajaduste-vimaluste
avalik andmebaas ning ligipsetavus; enese-
hindamise/ diagnoosimise materjalide
kttesaadavus.
15 1. !!!
Kigi hiskonnaliikmete, nii individuaalsete kui
kollektiivsete kriitilis-analtiline-reflektiivne
vimekus ja kultuur kavatsetava, toimuva ja
toimunu mitmeklgseks teadvustamiseks
otsuste ja tegevuse alusena.
Manipuleeritavuse vhendamine.

Mned kasulikud lingid svahuvilisele

Kerilaua materjalid - ideedekoond :

Ruttas, V., Sarv, E-S (2012). Mttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess. Metodoloogiline
konverents M : , ,
Moskva.
https://www.slideshare.net/EneSilviaSarv/ruttas-v-sarv-es-mttetalgud-kui-pedagoogiline-
andragoogiline-protsess

Sarv, E-S. (2016). Meldes hiskonnale, haridusele ja Haridusfoorumile. Arutlused stsenaariumide Eesti
Haridus 2015 (1997/98) teemal. - EHF kogumik 2015. http://www.haridusfoorum.ee/kogumik-
2015/moeldes-uhiskonnale-haridusele-ja-haridusfoorumile

Sarv, E-S. (2010). Mttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TL.

http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/

Talgujate kodulehti:

http://talgujad.tartu.ee;

www.talgutaru.com

5
Lisa. Margus Ott EHF17 ja (pi)kerilauale.

(E-S Sarve ja M Oti mttevahetusest 21.nov Messengeris)

M Ott: "Kriisis ppimine ja ppimine kriisist" on vga hea teema. Kriis on ppimisega tihedalt seotud.
Toynbee rgib, et rahvastele vi tsivilisatsioonidele tulevad vljakutsed (ehk kriisid) kasuks - kui need
pole "liiga suured", hvitamani neid fsiliselt. Ja Deleuze'i jrgi mtlemine ei toimu niisama (nagu
enne eldi, et mtlemine on inimesele midagi loomulikku, iseeneslikku), vaid selle tukab kima mingi
"vgivald", hesnaga midagi kriitilist: mingi hitamatus vi ebakla, mis pakiliselt nuab mtlemist.

Phimtteliselt kogu haridus ja ppimine iseenesest ongi kriitilised, kriisi-lised, nii ldisemas eristus-
olukorra thenduses kui ka kitsamalt pakiliselt nudva olukorra thenduses. Sest reaalne ppimine
thendab mingi uue teadmise, oskuse vm omandamist, ehk et toimub eristus, otsustav vahe
eelnevaga; ja ppimine on ka seotud mingi nudmisega - olgu vlisega (petaja, haridusssteem jne
nuavad, et ma piksin seda-ja-seda) vi sisemisega (inimesel on tung ppida, tung uuele, mis lausa
sunnib teda, isegi sellise askeesini, millesse nii paljud petajad ja ppejud maailmas, sh
Lnemaailmas on mistetud).

Mis viimast puudutab, siis ilmselt on Eestiski veelahe Mengzi ja Xunzi jrgijate vahele: esimese jrgi
inimloomus on hea (renxingshan ), teise jrgi inimloomus on kuri (renxinge ) ehk
nad rhutasid vastavalt sisemist ja vlist motivatsiooni. Ja ehkki on tsi, et vline motivatsioon on
vltimatult kohal (juba pilase-petaja positsioonierinevuse tttu, muust rkimata), siis ometi
haridusssteemi ks philesandeid peaks olema sisemise motivatsiooni osa suurendamine.

Ehk ksimus on selles, kuidas vhendada halba kriisi (millega ma toime ei tule, mis rutjub mu enda
alla, lmmatab mu) ja rohkendada head kriisi (mis stimuleerib, kutsub mind vlja, uude, pnevasse).
Konks on muidugi selles, et need kivad koos: igast halvast kriisist saab leida vljakutse (jah, kuni
lpuni!) ning iga hea kriis on seotud riskiga, et ma ei tule toime, jn alla ehk et see jb lihtsalt
halvaks. Ja kuidas neid sttida, nii et inimesed saaksid ppida ja areneda see on pedagoogikapraktika
igikestev ime.

Ksimus (ES): Kuivrd on sarnane lhenemine organisatsiooi/kogukonna ja nt riigi, hiskonna

ppimisele? ppimine siin ju metafoorina, aga kasutatud ja kasutusel seoses Senge jt ppivate
organisatsioonidega ning Nonaka&Takeuchi teadmusringluse ja -loomisega. Eks Haridusfoorum tekitas
20 a tagasi Eesti arengustsenaariumid (Eesti haridus - 2015), kus pihiskond enim/ainsa
jtkusuutlikuna ilmnes. ...

M Ott: ma arvan, et kindlasti on seotud. ja tnapeva teadmismahukas majanduses on see jrjest

thtsam (ja mind jtkuvalt nrib kahtlus, et senine haridusmudel on ajale jalgu jnud; sest ehkki on
vaja mingite histe baasasjade teadmist, on jrjest olulisem kooperatsioonivime, sotsiaalsed ja
emotsionaalsed oskused, kohanemisvime). ja kuigi ka mingi standardiseeritus on ilmselt vajalik (a la
korrutustabel ja kirjandusklassika), siis ometi peaks hariduse peamine eesmrk olema toetada inimese
individuaalset arengut ka isiksusena. loodan, et aeg on edasi linud; mulle tundub, et minu isiklik areng
toimus pigem haridusssteemi kiuste kui tnu sellele.

ES: Trots on suureprane motivaator!