Õppija ja (õpi)ühiskond 21.

sajandi Eestis
Eesti Haridusfoorum 2017 eeluü rituse – oõ pikerilaua poõ hjal
Ene-Silvia Sarv

Sissejuhatuseks

Eesti Haridusfoorumi ajalugu algas formaalselt 1995. aastal. Esimesed, sadade

osavõtjatega foorumid keskendusid Eesti hariduskontseptsiooni loomisele1, kuigi arutuse
all oli palju muudki haridusrahva ja ühiskonna jaoks olulist. 2000 aastal oli
haridusfoorum pühendatud õppimisele ja õpiühiskonnale2. 2015 aasta juubelifoorumi
keskmes oli lisaks muule tehtule ka stsenaariumide Eesti haridus – 2015 realiseerumine3.
2017 aasta Haridusfoorum „Õppimine kriisidest ja õppimiskriisid“ haakub eelnevatega
mitmel moel. Alates 1990ndatest on õppimise mõiste avardunud ja hõlmab tänapäeval nii
lapse kui elukestvat õppimist, nii üksikisikut kui rühmi, kogukondi, organisatsioone.
Kuigi õppiva organisatsiooni ja õpiühiskonna käsitlus pole meedia “esilehe teema” on
mõned selle põhiaspektid üsna iseenesest-mõistetavaks saanud, vähemalt koolirahva seas.
Samas oli 2017 a tähelepanuväärne, et PISA testide üliheade tulemuste üle rõõmustas ehk
haridusrahvas ise – meedia ja paljud arvamusliidrid suunasid kohe tähelepnu oletuslikule
“head testitulemused, õnnetud koolilapsed” dilemmale. Et see PISA sotsiaal-valdkonna
analüüside ilmumisel kummutatud sai, ei pälvinud Eestis kuigi suurt tähelepanu.

Õppimise teema sellise laiema käsitluse taustal oli iseenenstmõistetav püüda

Haridusfoorumi eel n.ö kaardistada õppimisest arusaam ja sellega seotud tulevikuihalus,
nagu seda tajub-sõnastab läbilõikevalim ühiskonnast. Sellise kaardistuse loomise üheks
efektiivseimaks viisiks on mõttetalgulise kerilaua-meetodi4 kasutamine, mis võimaldab
piiratud arvu osalejatega haarata ideaale, protsesse ja probleeme nii indiviidi,
organisatsiooni kui sootsiumi/ühiskonna tasandil. Lisaväärtuseks on seejuures kerilaua-
meetodi kogemine osalejate poolt – s.t õppimine. Kogu lähenemise eripäraks on 1) kõigi
osalejate/mõtete võrdsus, positiivsus, võimaluste otsimine ja kritiseerimise välistamine, 2)
rühmade (st mõtlemistasandite) roteerumine – igaühe võimalus aduda ideid ja protsesse
nii inimese, kogukonna/organisatsiooni kui ühiskonna tasandil.
Kogu tegevuse ja käesoleva artikli sihiseade leiame tööjuhendist: “Kerilaua – kollektiivse
mõttetegevuse - tulemusena võiks kooruda olevikulise kaardistus ja suunad, ideed,
1
Eesti Haridusfoorum '99. Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioon. Ettekannete ja sõnavõttude
kogumik. Koost. V. Jüriso. Tallinn, 2000. 153 lk.
2
Eesti Haridusfoorum 2000. Õppimine ja õpetamine õpiühiskonnas. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik.
Koost. V. Jüriso. Tallinn, 2001. 163 lk
3
Mõeldes ühiskonnale, haridusele ja Haridusfoorumile: Arutlused stsenaariumide Eesti Haridus – 2015
(1997/98) teemal. Ene-Silvia Sarv. http://www.haridusfoorum.ee/kogumik-2015/moeldes-uhiskonnale-
haridusele-ja-haridusfoorumile
4
Meetodist vt nt : Ruttas, V., Sarv, E-S. (2012). Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
Metodoloogilise konverentsi ettekande slaidid. “Mыследеятельностная педагогика: содержание, формы
и методы образования, построенного на идеях мыследеятельности”, Moskva, 15-16. mai, 2012.
https://www.slideshare.net/EneSilviaSarv/ruttas-v-sarv-es-mttetalgud-kui-pedagoogiline-andragoogiline-
protsess
Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ.
http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/
Talgujate kodulehti: http://talgujad.tartu.ee; www.talgutaru.com

1
algatused 21. sajandi Eestiga seonduvaks (... kodus, organisatsioonis, sootsiumis,
ühiskonnas jne) – nt aastaks 2030, 2040”.
Järgnevaga püütaksegi mõeldust-öeldust kokkuvõte teha.

1. Paar alustus-/taustaideed (tegevuslik-nägemuslik, väesolu-käesolu)

Mida kiirem on elu ja mida enam tegevusi, seda avaram ja selgem peaks olema nägemus,
et mitte kaotada pisikeste sammudega siblimises selle siblimise põhjust ja sihti.

Antiik-Kreekas tähendas tegevuslik millegi materiaalse, materiaalse kultuuri loomist.

Tänapäeval on ikka vähem inimesi otsese materiaalse loomisega seotud, kui mitte pidada
materiaalseks ametkondades loodud-täidetud pabereid või baite.

Nägemuslik – visionäärlik kujutus, mis kunagi oli valitsejatele meelepärase kujut(i)(u)se

loomine (portree, vm). Tänapäeval on nägemuse, visiooni tähendus mitmestunud. On
kellegi meeleheaks (kasvõi klikkide saamiseks) loodav kujutlus, mis võib, aga ei pea tõde
olema. Selle muudab “tõeks” uskujate-klikkijate suur hulk. Staaride-fännide “kooslus” on
sama valdkonna nähtus. Post-tõe e tõejärgse ajastu mõiste sellest näivuse tõekspidamisest
ehk tulenebki.
Teisalt on visionäärlik-nägemuslik lähenemine võimalike tulevikkude rohkem või vähem
teadlik adumine, väljajoonistamine, võimalike arengute analüüsimine ja soovitavate
valimine oma tegevuse kavandamise ning teostamise läbi, nagu 90te algul näitas R
Slaughter, Shelli stsenaariumid, Rooma Klubi raportid ja stsenaariumimeetodi kasutused
Eestiski5. Teaduslik tõde on seletamisvõimeline ja muutumisvõimeline kui ilmnevad uued
faktid.

Tulevikkudesse, soovitud tulevikku viib muundumisvõime, muutumisvõime, mida

Margus Ott nimetab väesoluks6. Väesolu muudab potentsiaalse võimaliku käesoluks,
virtuaalse – tegelikuks. Õppimine tekib siis, kui muutumine on vajalik ja toimub. See käib
nii üksikinimese kui inimekoosluste, ühiskonnagi kohta.
Inimkoosluste, reaalsete ja virtuaalsete kogukondade maailm pole lihtne, nagu pole lihtne
ei inimene ega närvirakki. “Mida enam me teame, seda selgemaks saab, kui vähe me
teame” pretendeerib tänapäevase vanasõna tiitlile. Keerukuse ja kompleksuse
(complexity7) tajumine ning arvestamine mistahes valdkonnas on mitte niivõrd staaride ja
5
Slaughter, R. A. 1996. Critical Futures Study as an Educational Strategy. – R. A. Slaughter (ed). New
Thinking for a New Millennium. Routlege, London, New York, 137–154.
SHELL. 2007. Global scenarios 2025; http://www.shell.com/home/content/aboutshell-
en/our_strategy/shell_global_scenarios/previous_scenarios/previous_scenarios_30102006.html
(12.01.2008).
EESTI 2010. 1997. G. Raagmaa, E. Terk (toim). Eesti tulevikustsenaariumid: üleriigiline
territoriaalmajanduslik planeering “Eesti 2010”. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti Tuleviku-
uuringute Instituut. Tallinn, Tartu: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut.
Loogma, K, Ruubel, R, Ruus, V, Sarv, E-S, Vilu, R . (1998). Eesti haridusstsenaariumid 2015. Tallinn.
6
Ott, M. (2014). Vägi. Individuatsioon, keerustumine ja praktika, Tallinna Ülikool, Eesti
Humanitaarinstituut.
Ott, M. (2014). Õpivägi. Õpetajate leht.
Ott, M. (2017). Päris vale iha. Sirp, 29.09.
Vt ka Lisa 2.
7
Alhadeff-Jones, Michel. (2017). Time and the Rhythms of Emancipatory Education: rethinking the temporal
complexity of self and society. Routlege: New York.

2
arvamusliidrite kui kogukondade võime. Püsivad (nt professionaalsed, organisatsiooni,
paikkonna vmt) reaalsed kogukonnad, aga ka nt valitsusvälised organisatsioonid jmt ning
võrgustikud põimuvad tänapäeal virtuaalsete võrgustikega.

Kerilaua-kogukond on ühtpidi ajutine, isetekkeline läbilõige teistest kogukondadest,

samas esindab nende kogukondade kogemust ja elu- ning ühiskonnataju, teadmisi. Mida
mitmekesisem see on, seda rikkalikum ja adekvaatsem on ühise mõttetegevuse8 tulemus ja
intensiivsem vastastikune rikastamine. Haridusfoorumi kerilaua osalejate seas oli
gümnaasiumiõpilasi, õpetajaid, kooli juhtkonna liikmeid, haridusametnikke,
personalijuhte, põllumehi, IT-spetsialiste, kasvatusteadlasi, praktilis-filosoofilisi mõtlejaid
jt, kel eluaastaid 17 - 70+. Neid ühendas väärika tuleviku ihalus ja elukestev
õppijaksolek.

2. Midagi potentsiaalset olevikust – väesolu, mis end lahti kerima hakkab

2.1. Tulevikupildid 2017 -> 2040, mille idud meis ja ühisknnas olemas on

Ühiskond ja inimene – see on suü mbiootiline koosolu. St pole voõ oõ randumist,

uü hiskond on inimese ja inimene uü hiskonna osa – suü mbiootiline vastastikku rikastav-
toitev koosolu (laü bi kogukondade). Ühiskonna tuum - inimene, kes on vastutustundlik
nii enese kui teiste suhtes nii kogukonnas kui globaalselt; kes on terve ja toimekas
(vaimne ja füüsiline heaolu); kes toimetab kaasavas ja innovatiivses konkurentsi-
keskkonnas, kes saab aru miks ja kuidas õppida.
PISA head tulemused on üle kandunud riigi juhtimisse ja ühiskonnaellu.

Inimeste maailmapilt on avaram, nad mõistavad oma tegude mõju/tagajärgi.

Ühiskond – see on (iga) inimene – s.t, et iga ühiskonnaliiget tajutakse väärtusena, ja
sellisena hinnatakse. Ühiskond – see on kogukonnad, mis osalevad ja mille seisukohad on
arvesse minevad nii kohalikul, oma valdkonna kui riigi (valitsemise, seadusloome)
tasemel.

Inimesed-kogukonnad (silmast-silma ja virtuaalsed) tunnetavad ja teavad efektiivse

suhtlus-, koostegevus võrgustiku mõõtu (nn Dunbari arv), oskavad selles jm rühmades
metoodiliselt mõtelda-tegutseda. Kogukonnad oma paljususes (sh ka valitsusvälised
organisatsioonid ja vabaühendused) on tunnustatud ja seadustatud panustajad riiklikku
seadusloomesse.

Kogukonnad ja organisatsioonid on on õppivad kogukonnad (organisatsioonid), mille

põhiväärtus on igaühest hoolimine, lugupidamine ja toetamine, igaühe väärtustamine, kus
on loodud võimalused indiviidi aktiviseerumiseks, enesearenduseks, ja mille ülesehitus
loob võimalused ning vajaduse regulaarseks (enese)refleksiooniks (mõtestamine, mitte
hindamine).
Toimib võrgustumine – olukord, kus kogukonnad on ka virtuaalsed, st inimene osaleb
mitmes kogukonnas.

Mason, Mark. (2008). Complexity Theory and the Philosophy of Education. Educational Philosophy and
Theory 40(1):4 – 18.
8
Kerilaua protsessi skeemi vt Lisa 1.

3
Eraalgatus tugineb kogukondlikele väärtustele - organisatsioon, kogukond on
individuaalse algatuse võimendaja.

Võistluslikkus versus jagamise, kaasamise kultuur – viimane tähendab toimetulekut

muutustega, piisavat aega kvaliteetsete lahenduste otsimiseks-leidmiseks.

Õppimine – see on väärtusruumi loomine info tarbimiseks. Õppimine ei ole seotud

kooliga – see “on olemuselt nagu pühapäevahommik”, st toimib koduharidus –
(kodu/kodaniku kasvatus) – väärtuskasvatus - ja selleks on piisavalt aega. Kooliharidus on
mõtestatud iga õppija jaoks, õpetaja on (kogemus)õppimise juhendaja ja hindamine on
enesehindamine, -refleksioon. On realiseerunud turvaline õpikeskkond: ei võrdlevatele
hinnangutele, vähem võistlust, kodulähedane algkool. Ülekaalus on sisemiselt
motiveeritud elukestev õpe: võimalus koguda kursusi taseme saamiseks erinevates
õppevormides; õppimine on elukestev; baasharidus loob aluse elukestvaks õppeks.
Õppimine on mitmekesine, ainekeskselt lähenemiselt on nihkutud probleemi
lahenemisele, toimub sotsiaalne ning formaalne-informaalne õppimine.
Arenenud on inimese, õpetaja oskus protsesside juhtimisel, ühises (mõtte)tegevuses
osalemiseks, panustamiseks. Õppimine on ka õpetamine, sädelemine oma võrgustiku
kaudu. Kooli õppimine, koolikultuur hõlmab ja lapsevanemaid kui õpikogukonda ja iga
eri(li)suse (sh erivajadus) hoolivat käsitlemist. Õppimist ja arenemist toetab kootsinguline
arenguvestlus.

Digiõppe kvaliteedimuutus – see on eelkõige õpetajate-õppijate kogukonnad. Toimib

digiõppe virtuaalne kompetentsikeskus (e-õppimise keskus) e-kursuste, loengute jmt ,
mis tähendab üle-Eestilist ja globaalset õppimise keskkonda, ka varemloodud
õpiobjektide jm varamut (a la avalik raamatukogu).

Inimene on teadlik, vastutustundlik iseenda suhtes, samuti kogukonna suhtes ja

globaalses mõõtmes (loodus). Läbi kultuuri ja õppimise (sh kooli-/haridussüsteemi) on
toimunud suhtumise muutumine (võõrandumise, kitsarinnalsuse kadumine), maailmapildi
avardamine suurema pildi ja vastasmõjude, oma tegude mõju mõistmine. Inimene on taas
kasvatatud/viisakas, empaatiline, samas kaasav-innovatiivne-konkurentsivõimeline. Eesti
inimene on saavutanud/oskab saavutada vaimse, füüsilise heaolu. Tasakaalukus
väärtustes on hinnatud.

Keskkond – “alles on nii krokodillid kui inimesed”. Eestlased on alles, on heas toonuses
koos robotitega.

Kokkuvõttes – 2040 aastal on Eestis tark, ennast ja teisi teadvustav, reflekteeriv,

koostegevusele ja hoolivusele orienteeritud inimene, ühiskond (ja valitsemine).

2.2. Nägemuselt - selleni liikumiseni e väesolult-käesolule

Kuna rühmad pidid keskenduma soovitud tuleviku-nägemusele, ei keskendutud puuduste-

vastuolude esiletoomisele. Ometi on iga ettevaate ja selle poole liikumise momendis
peidus tahe muuta midagi olemasolevat, kasutades positiivset, vähendades negatiivset,
mittesoovitavat.

4
Võõrandumine (kriitiliselt suur, silmatorkav), võistluslikkus, negatiivne eeskujustamine
(nt väärtused, korruptiivsus, ebaausus eriti poliitikas), refleksiooni (kui teadvustamise, ka
ühiskonna tasandil) puudumine, inimese tegelik alaväärtustamine (puuetega inimesed,
väheedukad jne) – annavad põhjust mõelda, et on vajalik teadvustamine – ühiskonna
toimimise ja õppimise ümber-/taasmõtestamine ja ümberkorraldamine.

EHF foorum või mõni muu lähem ettevõtmine võiks olla teadvustamis/puhastumis-
manifesti algataja.

Teadvustamise üheks aspektiks on õppimise-õpetamise-hindamise/tunnustamise

(tunnistus, sertifikaat) kaasaega toomine võistluslikkuse vähendamise ja kaasamise-
jagamise-individualiseerimise suurendamise mõttes. See puudutab nii indiviidi kui
kogukonda, ühiskonda/riiki tervikuna.
Teadvustada seda, et Mida mõõdad, seda saad! Teadvustada seda, et erilised väärivad
erilisi võimalusi (nii nõrgemad kui tugevamad, nii andekad kokanduses kui ka keemias) ja
ühetaoline õpetus passib ühetaolistele ühetaoliste taastootmiseks…
Teadvustada seda, et riik/ametkond/ametnik on iga inimese jaoks, tema kohus on olla
lugupidav ja hooliv (on tema palgal!).
Teadvustada seda, et kriitilise mõtlemise oskuseta on nii õpilane kui õpetaja
manipuleeritav nii paremate kui pahemate poolt.

Teiseks aspektiks on väärtuste eeskujustamise ja vastutuse (poliitikud jt avaliku elu

tegelased, parteid jne) võtmise taastamine.

Kolmandaks – kodanikuühiskonna (kogukondade, seltside, MTÜde jne näol) tõstmine

võrdseks ja võrdõiguslikuks partneriks parteide-ministeeriumide jmt kõrval. MTÜdel nii
õigus kui ka kohustus oma valdkonnas alati eelnõudele oma seisukoht/ettepanekud lisada.

3. Tuleviku-ihaluse sammudest

3.1. Asjad, mille tegemine on vajalik (ja siin-seal alanud)

1. Kogukondade jms
 tekkimise ja tegevuse toetamine
 otsustuse, ekspertiisi võimestamine
 - mitte projektipõhised, riigi poolt ettekirjutatud finantsid, vaid
püsifinantseerimine mingi baasi või vajaduse alusel.
2. Kogukondade/külaseltside, -keskuste kui õpikeskuste tunnustamine (nii formaalselt
elukestva õppe kontekstis kui moraalselt).
3. Õppest
 e-õppe (sh üldhariduse) süsteemi ja tunnustamise (tunnistused) loomine
 piirideta
o õpetajad – nt õpibussid jmt, mis on komplekteeritud kogukonna tellimisel
(nii nende sisu kui inimesed, kokku paneb bussi nt HM)
o õppimine – taseme- jm õppe võimalus globaalselt (e-õppe kaudu)
 e-õppe kogemuspäevad (koolidele, koolidevahelised, aga ka igale soovijale)
 suund digivägevusele (digipädevuse kõrval ja sellest edasi)

5
4. Käivitada programm nimega “Kriitiline mõtlemine 360° “, s.o: “Miks ma
näen/mõtlen niimoodi?” – see oleks ka manipuleerimise/manipuleeritavuse välistamine.
5. Koduse õppe aja suurendamine (st vähem formaalseid, tähenduseta kodutöid koolist -
koduse kasvatuse võimaldamiseks)
6. Hindamise, ka kujundava hindamise ümbermõtestamine suunaga enesehindamisele ja
refleksioonile.
7. Haridustehnoloogia, -tehnoloogide “toomine tänapäeva”, selgete pädevusnõuetega
(pedagoogiliste ja tehnoloogilise kvaliteedi saavutamiseks).
8. Eeskujustamine - telepoliitika ja poliitikud teles/meedias olgu eeskujuks!

3.2. Mida on vaja teha, mida tahan teha, et soovitud tulevikku liikuda

Kerilaua-kogukonna ettepanekute sõelumisel seati üksmeelselt esikohale kriitilise

mõtlemise9 arendamise ja eri(li)suste austamise ning neile (arengu)võmaluse loomise
vajadus. Kriitilise mõtlemise arendamise temaatika oli päevakorral juba 90ndatel –
tegevused R.W.C.T.10 ja visuaalse mõtlemise11 arendamise programmide ja kursuste
raames. Praeguses kontekstis tähendab kriitiline mõtlemine eelkõige seda, et kriitiline
mõtleja pole manipuleeritav meedia, päevapoliitika ega demagoogide poolt , teisalt ka
seda, et kriitilise mõtlemise arendamine on oluline aspekt nii õpilase kui õpetaja
õppimises, et seda peaks toetama kootsing, s.o inidividuaalse õppija vajadustest –
võimetest lähtumine. Nii on kriitilise mõtlemise arendamise vajadus-tingimus seotud ka
erilisuse austamise ja selle arenguvõimaluste loomisega. Vajalik on individuaalne ja
lugupidav lähenemine, Igaühele peaksid kättesaadavad olema vajaduste-võimaluste
avalik andmebaas; enese-hindamise, -diagnoosimise materjalid. Seejuures on oluline
rõhutada, et nii kriitilise mõtlemise kui eri(li)suste hindamine-arendamine pole seotud
ainult inimese kui indiviidiga – sama käib ka rühma, kogukonna, rahvaalgatuste jm kohta.

9
Vt nt: Paul, R. (1993). Critical Thinking: What Every Student Needs to Survive in A Rapidly Changing
World, Dillon Beach, CA: Foundation For Critical Thinking. Critical Thinking: What Every Student Needs
to Survive in A Rapidly Changing World, Dillon Beach, CA:
Foundation For Critical Thinking. - http://www.criticalthinking.org/pages/critical-thinking-moral-integrity-
and-citizenship/487
10
Reading and Writing for Critical Thiking – lugemine ja kirjutamine kriitiliseks mõtlemiseks.
11
Kukk, Ivi (2001). Visuaalse mõtlemise arendamisest põhikoolis.TPÜ.

6
Joonis. Soovitud ja vajalikud arengusuunad.

4. Inimene iseenesega, kogukonnaga, ühiskonnaga - kokkuvõtteks

Ühiskonda ja selle juhtimist-valitsemist vaadates on tajutav positiivsete eeskujude

alatähtsustamine ja negatiivse, kitsarinnalise, ahistajalikkuse võimendumine, seda erti läbi
meedia ja arvamusliidrite esinemiste. Ebapiisav, ebaaus info, väljendusviisi ülbus,
ametnike ja poliitikute formaalne, mitte sisuline otsustuspraktika jne on silmatorkava
võõrandumise oluline põhjus.

Esitati mõte, et 2017(18) aastal võiks Eestist ja õppimisest alata RESTART, mis kümne-
kahekümne aastaga areneks ja leviks üle maailma. See oleks omalaadne “Teeme ära”
vaimsel-moraalsel tasandil, enese- ja maailmapuhastus. Eesti restardi-manifesti liikumine
on liitunud teistega maailmas, on olnud edukas!
Ülaltoodu on ergastav mõte, mida küll kerilaudsed üles ei korjanud. Pigem püüti
selgitada, et restarti ei saa haridusvallas teha nagu masinas, sest haridusvald on nagu
loodus, kus mõni asi sureb ja mõni tärkab. Põletatud maa ehk restart on praegu käsil
puuetega laste peal katsetamisega, mis väga kurbi tagajärgi võib põhjustada. Küll on
oluline - TEADVUSTAMINE.

Aga ometi – kriisile läheneva või kriisis oleva maailma jaoks võiks restardi-mõte olla
väärtuslik. Mitte “musta, põletatud maa” taktikana vaid just vaimse. moraalse
puhastumise vajaduse teadvustamise ja teostamisena. Ahistamisskandaalide esiletõus,

7
safariküttide hukkamõist jmt on ehk selle võimalikkuse-vajaduse tunnusteks. Mis Eestisse
puutub, siis - DELFI kommentaarium on sellise puhastumise vajalikkuse musternäide, kus
modereerimata jäävad nii roppused kui vägivallaüleskutsed. Perefraseerides Urmas Otti –
nii inimeses kui ühiskonnas on hea ja halb olemas. Igaühe ja kõigi valik ongi nende vahel
valida. See valiku tegemine muutub sunnituks kriisis, aga selle valikuga saab hävitava
kriisi muuta loovaks.
Koos-mõtlemise, koostegemise ja individuaalse vastutustundliku loovuse sümbioos saab
olla õppiva ühiskonna ja hariduse kasvu ning arengu pinnaseks.

Tänuavaldus
Lõpetuseks tahab autor ja EHF’2017 tänada kerilaua osalisi ja lahket pererahvast -
Jaan Poska gümnaasiumi Tartus, samuti protsessijuhti e peakeerutajat Margus
Maksimovit ning rühmade järjehoidjaid Ruuta Ruttast, Krista Esklat. Eraldi tänusõnad
Margus Otile sisuka õppimis-mõtiskluse eest, mis toetas arutlusi ja avardas osaliste
mõttevälja ning on väärtuslikuks sisendiks ka käesolevasse kirjutisse.

8
Lisa 1. Protsessiskeemid – sisutaktid rühmades ja rotatsioon (Margus Maksimov)

SISEND: igaühe kogemus, (argi- ja akadeemiline teadmine), tulevikuihalus.

PÜÜDKEM
- häälestuda oleviku-tuleviku elu ja hariduse (sh elukestva õppe) võimalustele,
mõjutustele, stsenaariumidele, see on VÄESOLULE;
- aktualiseerida oma ja oma organisatsiooni või/ja tutvuskonna erinevad kogemused,
õpikogemused, enesearendused;
- kaaluda oma seisukohtade usaldusväärsust;
- säilitada valmisolekut positiivseks, ärakuulavaks, panustavaks osaluseks;
- mõtelda erinevatel tasanditel – indiviid, organisatsioon/asutus/kogukond,
ühiskond/sootsium/riik.

Tasemerühmad kerilaual (roteeruvad taktist-takti, tasemelt-tasemele): inimene,

kogukond/organisatsioon, ühiskond/riik.
Toimub: 10.15-18.00, 26.11.2017, Tartu J Poska Gümnaasium.

9
Lisa 2. Margus Ott EHF’17 ja (õpi)kerilauale
(E-S Sarve ja M Oti mõttevahetusest 21.nov Messengeris)

M Ott: "Kriisis õppimine ja õppimine kriisist" on väga hea teema. Kriis on õppimisega
tihedalt seotud. Toynbee räägib, et rahvastele või tsivilisatsioonidele tulevad väljakutsed
(ehk kriisid) kasuks - kui need pole "liiga suured", hävitamani neid füüsiliselt. Ja
Deleuze'i järgi mõtlemine ei toimu niisama (nagu enne öeldi, et mõtlemine on inimesele
midagi loomulikku, iseeneslikku), vaid selle tõukab käima mingi "vägivald", ühesõnaga
midagi kriitilist: mingi ühitamatus või ebakõla, mis pakiliselt nõuab mõtlemist.

Põhimõtteliselt kogu haridus ja õppimine iseenesest ongi kriitilised, kriisi-lised, nii

üldisemas eristus-olukorra tähenduses kui ka kitsamalt pakiliselt nõudva olukorra
tähenduses. Sest reaalne õppimine tähendab mingi uue teadmise, oskuse vm omandamist,
ehk et toimub eristus, otsustav vahe eelnevaga; ja õppimine on ka seotud mingi
nõudmisega - olgu välisega (õpetaja, haridussüsteem jne nõuavad, et ma õpiksin seda-ja-
seda) või sisemisega (inimesel on tung õppida, tung uuele, mis lausa sunnib teda, isegi
sellise askeesini, millesse nii paljud õpetajad ja õppejõud maailmas, sh Läänemaailmas on
mõistetud).
Mis viimast puudutab, siis ilmselt on Eestiski veelahe Mengzi ja Xunzi järgijate vahele:
esimese järgi „inimloomus on hea” (renxingshan 人性善), teise järgi „inimloomus on
kuri” (renxing’e 人性惡) ehk nad rõhutasid vastavalt sisemist ja välist motivatsiooni. Ja
ehkki on tõsi, et väline motivatsioon on vältimatult kohal (juba õpilase-õpetaja
positsioonierinevuse tõttu, muust rääkimata), siis ometi haridussüsteemi üks
põhiülesandeid peaks olema sisemise motivatsiooni osa suurendamine.

Ehk küsimus on selles, kuidas vähendada „halba kriisi” (millega ma toime ei tule, mis
rutjub mu enda alla, lämmatab mu) ja rohkendada „head kriisi” (mis stimuleerib, kutsub
mind välja, uude, põnevasse). Konks on muidugi selles, et need käivad koos: igast halvast
kriisist saab leida väljakutse (jah, kuni lõpuni!) ning iga hea kriis on seotud riskiga, et ma
ei tule toime, jään alla ehk et see jääb lihtsalt halvaks. Ja kuidas neid sättida, nii et
inimesed saaksid õppida ja areneda – see on pedagoogikapraktika igikestev ime.

Küsimus (ES): Kuivõrd on sarnane lähenemine organisatsiooni/kogukonna ja nt riigi,

ühiskonna õppimisele? Õppimine siin ju metafoorina, aga kasutatud ja kasutusel seoses
Senge jt õppivate organisatsioonidega ning Nonaka&Takeuchi teadmusringluse ja
-loomisega. Eks Haridusfoorum tekitas 20 a tagasi Eesti arengustsenaariumid (Eesti
haridus - 2015), kus õpiühiskond enim/ainsa jätkusuutlikuna ilmnes. ...

M Ott: Ma arvan, et kindlasti on seotud. ja tänapäeva teadmismahukas majanduses on see

järjest tähtsam (ja mind jätkuvalt närib kahtlus, et senine haridusmudel on ajale jalgu
jäänud; sest ehkki on vaja mingite ühiste baasasjade teadmist, on järjest olulisem
kooperatsioonivõime, sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, kohanemisvõime). ja kuigi
ka mingi standardiseeritus on ilmselt vajalik (a la korrutustabel ja kirjandusklassika), siis
ometi peaks hariduse peamine eesmärk olema toetada inimese individuaalset arengut ka
isiksusena. loodan, et aeg on edasi läinud; mulle tundub, et minu isiklik areng toimus
pigem haridussüsteemi kiuste kui tänu sellele.
ES: Trots on suurepärane motivaator!

10
 Lisa 3. Sõelumise tulemus
Ettepanekud-ideed esitati tasemeruü hmade poolt (valik arutelu voõ i kaalumise
tulemusena), iga osaleja sai hinnata etteantud skaalas (Minu rida! – 3 punkti, Toetan
aktiivselt – 2 p, Toetan kui vaja – 1 p, Pole seisukohta, ei pea oluliseks – 0 p, Olen
vastu - -2p) Neutraalseid ja mittenoõ ustuvaid hinnanguid ei antud uü helegi ideele.
Ettepanek/idee
Kogukonna* seaduslik õigus ja
kohustus võtta sõna ja
seisukoht
Ökokogukonnad (takistab vaid
harjumuspärane mõtteviis)
Õppekava järjepidevus :
arengusuuna säilitamine, ainete
ühendamine valdkondadeks
Oluline on teadvustada ja
tegutseda selle mõttemudeli
järgi, et hierarhiline
juhtimisviis on on hoopis
alternatiivne, mitte
ainuvõimalik
Üldpädevuste mõõtmine
Coachingu kasutamine
Teadmusloome + teadmus-
ringlus = õppiv org
Õige koha leidmine
Inimes(t)e suhtumise
muutmine
Virtuaalne kompetentsi-keskus
(e-õpe)
Arenguvestlus -> coaching
(õpilane) (õpetaja)
Kogemuse väärtustamine +
refleksiooni mõtestamine
Pärimuskultuur õppekavasse
Digipädevuse asemel -
digivägevus
Lastevanemate õpikogukonna
väljaarendamine
Väljundipõhine tagasiside ja
hindamine
Punkte Koht Kommentaar /adressaat (lisatud ES poolt
sõelumisel rühmade materjalide põhjal)
6 seadusandja
7 Kohalik, vajab soodustamist KOV, riigi tasandil
7 HTM, INNOVE, aineseltsid, koolid
7 Juhtimismalli muutmine – org, koguk, parteid,
jne – õppiv org/koguk, kaasav ja brain-model
juhtimismudel
7 HTM, INNOVE, kasv-teadus, ülik
8 Personaalne ja kogukona/rühma (õppija)
vaatlev-reflekteeriv, mitte hindav õpetamine,
arengutugi. Õpetamise-õpetamise muutumine
individuaalse arengu toetamiseks seesmise
motivatsiooni leidmise-ergutamise teel
8 Elukestev vajaduspõhine/ennetav tugi;
Adekvaatse ja laia info kättesaadavus
8 Väärtushoiakute ja suhtlemislaadi
eeskujustamine
Võõrandumise minimiseerimine
8 HTM, Kutsekoda, Riik/seadusandj; mudeli
loomine – ülikoolid? prof. koguonnad?
8 HTM … ; coachingu-oskused õpetajale,
arenguvestluse tähendused ja mudelite paljusus
– mallide loomine/kogumine ja
jagamine/andmebaas
10 5. Riik, KOV, ettevõtjad, juhid, õpetajad, iga
inimene
10 5 HTM, koolid
11 4. …. !
12 3. HTM, KOV, koolid, LV ühendused - LV
kogukonna rolli seadustamine ?
12 3. Riigis, ühisk-s, parteis, kogukonnas jne
lubaduste-plaanide andmebaas, tagasisdetsamise
ja hindamise mehhanismi loomine (sh nt
11
 avalikud andmebaasid vmt)
Globaalne kultuur 12 3. HTM, koolid, ülikoolid, kultuuri- aine seltsid jm
õppekavasse prof kogukonnad
Eri(li)suse austamine ja 14 2. Individuaalne ja lugupidav lähenemine,
võimaluste loomine olemasolevate ja vajalike vajaduste-võimaluste
avalik andmebaas; enese-hindamise/
diagnoosimise materjalide kättesaadavus
Kriitilise mõtlemise 15 1. !
arendamine
(laps+õpetaja+coach)
* - kogukonna moõ iste alla on siin koondatud ka professionaalsed kogukonnad (nt
emakeeleoõ petajate, fuü uü sikaoõ petajate, koolipsuü hholoogide selts jmt), uü hendused (nt
Lastekaitse liit jmt), kuü laseltsid ja -kogukonnad jne. Neid iseloomustab formaalse
hierarhilise juhtimise puudumine voõ i teisejaü rgulisus.

Lisa 4. Pildistusi

Kostmine-arutamine.

12
Visualiserimine-kontseptualiseerimine.

Kuulamine-mõtlemine. Inimese rühm.

13
Inimese rühma alustus-poster (1. takt) ja hühiskonna ja kogukonna (organisatsiooni) rühma täiendustega pärast 3. takti.

4. takti poster ja ettekanne. Ühiskonna rühm.

14
Kogukonna (organisatsiooni) rühma 4. takti poster. Selle alla jäi JPG kitjandustunni poster Mida kardab noor inimene …, mis rühmas mõnegi
mõtteturgatuse esile kutsus.

4. takti ettekanne, kogukonna rühm.

15
Ideede kaalumine paneb mõtlema-arvutama ….

Mõtlemise-pildistusi
...

16
17