Kullakera kandjad – Maian Kärmas

Kui linnu moodi lendama loodi,

Lendu siis tõusen ka.

Kuid tuhast leidma ja seda hoidma

Sündisin teadmata.

Kuid ajaring ma selle sees sirgun

Teadjamaks virgun vahest ka

Käin juba ammu eelkäia sammu

Jälgedelt rikas ma

Ning võtan kanda kõik mis sul anda

Juur sinu juurtest ma

Võrsuvad puud ja võrsuvad viljad

Nii tõstan sirgu selja

Mina jään hoidma päikese kulda, selle all taevast maad

Metsa ja merd ja mustavat mulda nii kullakerakandjaks minagi saan.

Kõrgema laega teen kodu taeva lootvana läidan ta

Tean kuidas õues või salapõues leekida lõpmata

öövarju eest ta südames peidab

auga Taas taeva heidan