Innove - Eesti Keele Tooraamat 8 - KL - 2 - Osa - Trykk

Kaja Plado ♦ Ana Kontor
EESTI KEELE
TÖÖRAAMAT
8. klassile
2. osa
Minu nimi on
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................................................
Kool
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................................................
2016
Kaja Plado, Ana Kontor
Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa
Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud
õppe tasemel, õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele
õpilastele ning kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel.
Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel
Toimetanud: Tiina Helekivi

Illustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-Vadi
Tehniliselt toimetanud: Andero Kurm
Kujundanud ja küljendanud: Eve Kurm
Fotod: Wikimedia Commons, Andero Kurm (lk 109)
Kaanefoto: Shutterstock Images‎
Kaane kujundanud: Eve Kurm
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.
Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja

levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse.
Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016
ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos)

ISBN 978-9949-575-12-1 (1. osa)
ISBN 978-9949-575-15-2 (2. osa)
ISBN 978-9949-575-17-6 (3. osa)
ISBN 978-9949-575-19-0 (4. osa)
ISBN 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos)
ISBN 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa)
ISBN 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa)
ISBN 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa)
ISBN 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa)
Trükiettevalmistus: Trükitud OÜ Greif trükikojas

Kirjastus Studium Lohkva, Luunja vald
Riia 15b Tartumaa 62207
51010 Tartu
www.studium.ee
sisukord
NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Nimetav kääne ........................................................ 4
Omastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Osastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
Sisseütlev kääne .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
Seesütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
Seestütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
Alale-, alal- ja alaltütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
Saav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
Rajav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Olev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47
SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

Nimisõnade tuletusliited ............................................... 51
OMADUSSÕNA .............................................................. 59
Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid ........... 69
OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED .................................. 82

Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus .................... 99
LIITOMADUSSÕNA ........................................................ 101
OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED ............................. 104
Lisa
♦ KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114
3
NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED
Kas on meeles?
Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes.

Käändeid on vaja selleks, et väljendada sõnavormide tähendusi.
Näiteks:
♦ Kask (mis?) kasvab metsa ääres.
♦ Sügisel lähevad kasel (millel?) lehed kollaseks.
♦ Kass jooksis suure hooga kaseni (milleni?) ja ronis mööda kase (mille?)
tüve üles.
Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa

(autorid: K. Rüütel, R. Lill, ilmunud 2011).
Nimetav kääne. Küsimused kes?, mis?
Nimisõna nimetavas käändes

1) märgib lauses tegijat või olijat, st sõna esineb lauses alusena.
• Tütarlaps (kes?) jälgis lainetes õõtsuvaid kajakaid.
• Ehitajad (kes?) krohvivad seina.
• Suusatamine (mis?) on kasulik tegevus.
• Mesinik (kes?) sai sel aastal hea meesaagi.
2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis

on alusega märgitud olend, ese, nähtus või tunne.
• London on suurlinn (mis?).
• Mihkel oli kõrvaarst (kes?).
• Markus olevat olnud hea suusataja (kes?).
• Kased on lehtpuud (mis?).
4
• Vihm ja lumi on sademed (mis?).
• Mul on mure (mis?).
3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud.

• Ma panin kartulid (mis?) keema.
• Pane aken (mis?) kinni!
• Kõik lahendasid ülesanded (mis?) õigesti.
1. Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat

märkivad sõnad. Meenuta loodusõpetuses õpitut.
sood, puhkepark, turbakiht, rändrahnud, tuhk,
kaevandusmuuseum, põlevkivi, maapind, masinad
1. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... koosneb mitmesugustest kivimitest.
2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks.
3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. koosnevad peamiselt graniidist.
4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad .................................... ja
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... .
5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide
vahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .
6. Lubjakivi põletamisel jääb järele
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...,
mis kuhjatakse tuhamägedesse.
7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..
tekib väga aeglaselt.

8. Suurte järvede ääres asuvad võimsad .................................... .
Kokkuvõte.
Kirjutasin lünkadesse sõnad ......................... käändes.
5
2. A. Loe sõnad harjutuse lõpus, loe laused.
B. Vali lünka sõna, mis täpsustab lause aluseks olevat sõna.
Lõpeta laused ainsuse või mitmuse sõnavormidega.
1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on .......................... .
2. Maapealne kaevandus on ...................................................... .
3. Lubjakivi on tuntud . . . . . . . . . ..................................................... .
4. Paekivi on Eesti .. . . . . . . . . . . . ..................................................... .
5. Purustatud lubjakivi on . . . ..................................................... .
6. Turvas on eestlastele oluline .. ................................................. .
7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav .................................... .
8. Hästi lagunenud turvas on hea .............................................. .
karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained,

killustik, loodusvara, kütus, maavara
C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse.

Moodusta mõlema sõnaga kaks lauset:
1) nimisõna on aluseks;
2) nimisõna täpsustab alust.
Kirjuta laused.
1. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
2. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
3. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
4. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
6
3. A. Loe laused. Ringita nende lausete numbrid, kus nimisõna
laiendab tegusõna olema.
1. Ilves on kiskja. 2. Kiskjad murravad teisi loomi.
3. Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. 4. Lõokese pealael ilutseb

suletutt.
5. Rästik ja nastik on maod. 6. Nastik elab veekogu kaldal, metsas või

soos. 7. Madu on osav ujuja. 8. Piki rästiku selga kulgeb sik-sakiline triip.
9. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. 10. Kevadel ehitatakse

pesad. 11. Kägu muneb munad võõra linnu pessa.
12. Mets on lindude ja loomade elupaik.
B. Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle

järgi, mida nad lauses märgivad.
Nimisõna märgib eset, olendit või

Nimisõna on lauses aluseks
nähtust, kellele tegevus on suunatud
C. Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu?

. . . . . ja . . . . . lauses.
7
Omastav kääne. Küsimused kelle?, mille?
Nimisõna omastavas käändes väljendab

1) kellelegi või millelegi kuulumist (kelle? mille? oma).
• Need on Mihkli (kelle?) suusad.
• Keldri (mille?) põrand oli niiske.
• Talvel restaureeriti Munamäe (mille?) vaatetorni.
2) koos kaassõnaga tegevuse kohta.

• Mehed püüdsid mitmeid
tunde jõe (mille?) ääres kalu.
• Isa parkis auto garaaži (mille?) ette.
Kas on meeles?
Küsimusi saab esitada kahel viisil:

1) küsimus koos tegusõnaga,
2) küsimus sõnavormi kohta.
Näiteks:
püüdsid jõe ääres - koos tegusõnaga esitame küsimuse kus?
(püüdsid kus?),
sõna jõe kohta küsime mille?.
mille? mille?
püüdsid jõe ääres parkis garaaži ette

püüdsid kus? parkis kuhu?
8
3) tegevuse aega.
• Laulu- ja tantsupeo ettevalmistus kestis Tallinnas terve nädala
(kestis kui kaua?).
• Juulikuu jooksul (olid millal?) olid ilmad päikesepaistelised ja kuumad.
Küsimused:
mille? mille?
kestis terve nädala olid juulikuu jooksul

kestis kui kaua? olid mis ajal?
4) lõpetatud tegevust.
• Marielle küpsetas külalistele koogi (küpsetas mille?).
• Maria kirjutas sünnipäevakaardi (kirjutas mille?) ja
pakkis kingituse (pakkis mille?).
5) hulka.
• Ma ostsin Selverist paki (ostsin kui palju?) pelmeene.
• Kalev rebis tüki (rebis kui palju?) paberit ja kirjutas sellele telefoninumbri.
Küsimused:
mille? mille?
ostsin paki rebis tüki

ostsin kui palju? rebis kui palju?
6) täpsustab tegevust.
• Maris läks raamatukokku ja laenutas sealt raamatu (laenutas mille?).
• Memm võttis kapist suhkrutoosi (võttis mille?) ja täitis selle
pruuni suhkruga.
9
4. A. Loe laused nii, et sulgudes sõnad oleksid omastavas käändes.
Kirjuta laused.
kelle? mille?
1. Poistele tundus, et õpetaja manitsus kestis terve (igavik).

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
2. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
3. (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
4. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist, seal sibas siil.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
5. Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
6. Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku

tagasi.
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
10
7. (Korterid) ustele pandi uued kaasaegsed lukud, (aknad) ees vahetati rulood.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
8. (Nädal) pärast sõidab Marje koos sõbrannaga kümneks päevaks

Londonisse, et tutvuda (suurlinn) eluga.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
9. Ma pean poest ostma (pakk) kamajahu, (kott) keefiri, (purk) marineeritud

kurke ja (karp) kaerahelbeid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
B. Jooni kirjutatud lausetes omastavas käändes sõnavormid koos

tegusõnadega.
C. Loe veel kord laused ja mõtle, mida väljendavad omastavas käändes

sõnad. Kirjuta reale nende lausete järjekorranumbrid, milles märgitu
avaldub.
• Kellelegi/millelegi kuulumist: . ......... • Tegevuse aega: ............ .........

• Lõpetatud tegevust: .. . . . . . . . . . ......... • Hulka: .................................
• Tegevuse kohta: . . . . . . . . . . . . . . ......... • Tegevuse täpsustust: ...... .........
11
5. A. Loe sõnaühendid. B. Jooni tegusõnad.
C. Esita küsimus koos tegusõnaga. Rühmita sõnaühendid tabelisse.
1) laskus metsa taha, 2) kestis sajandi, 3) oli kruusi sees, 4) vältas minuti,
5) istub kamina juures, 6) astus kõnnitee äärele, 7) võttis aega tunnikese,
8) kestis päeva, 9) korjas õunapuu alt, 10) vaatas majaka suunas,
11) leiti vundamendi alt, 12) haukus aia ääres
Küsimus koos
Sõnaühendid
tegusõnaga
. . . . . . . . . . . .. . . . kuhu? . . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . . . . . . . . .. . . . kus? . . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . . . . . . . . .. . . . kust? . . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . . . . . . . . . . . . . kui kaua? . . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
. . . . ................................................. .......
12
D. Kirjuta välja kõik omastava käände vormis nimisõnad. Esita küsimus
sõnavormi kohta.
metsa
. . . . . . . . .–. . mille?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
6. A. Kirjuta õigesti hulka märkivad sõnad.
1) krahmas (käär) leiba, 2) jõi (kruusitäis) piima, 3) tõi (kann) morssi,

4) luges (lehekülg) muinasjuttu, 5) tellis (kast) maasikaid, 6) sai (purk) mett,
7) kinkis (tahvel) šokolaadi, 8) korjas (kimp) lilli, 9) tõi (rull) majapidamispaberit,
10) ostis (kanister) bensiini
B. Esita küsimus omastavas käändes sõnavormidele

1) koos tegusõnaga, 2) sõnavormi kohta.
Näiteks:
mille?
krahmas kääru leiba
krahmas kui palju?
13
7. A. Kirjuta sõnast põder ja maasikas omastava käände vormid.
............................... ...............................
B. Moodusta sõnavormidega erineva tähendusega sõnaühendeid.

Kirjuta sõnaühendid tabelisse.
Kellelegi kuulumine . . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
Millelegi kuulumine . . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
Lõpetatud tegevus . . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
. . . . . . ................................................. .......
14
Osastav kääne. Küsimused keda?, mida?
Nimisõna osastavas käändes väljendab

1) kestvat (lõpetamata) tegevust.
• Kristjan kirjutas sel ajal harjutust (kirjutas mida?),
kui õuest kostis politseauto sireen.
• Miia heegeldas õhtul linikut (heegeldas mida?),
Mart meisterdas samal ajal legodest lossi (meisterdas mida?).
2) koos kaassõnaga tegevuse kohta.

• Turistid olid kuumast suvepäevast väsinud, nad vantsisid tüdinenult
mööda tänavat (vantsisid kus?).
• Õhuakrobaadid kõnnivad tsirkuses piki köit (kõnnivad kus?),
mis ripub üle lava.
Küsimused: vantsisid mööda tänavat - vantsisid kus?,

kõndisid piki köit - kõndisid kus?;
tänavat - mida?, köit - mida?
3) koos kaassõnaga tegevuse aega.

• Mauno peab enne õhtut (peab millal?) poes ära käima.
• Me läheme klassikaaslastega pärast tunde (läheme millal?) kinno.
Kirjuta küsimused.
peab käima enne õhtut - . . . . . ........................?
õhtut - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..?
4) millegi puudumist.
• Priidikul ei ole tahtmist (ei ole mida?) täna trenni minna.
• Suures linnapargis ei ole väikelastele mänguväljakut (ei ole mida?).
• Maarja on meie klassis uus õpilane, tal ei ole veel ühtki kindlat
sõpra (ei ole keda?).
15
5) ebamäärast hulka.
• Kalev jõi värskelt pressitud kirsimahla (jõi mida?).
• Maasikakorjamiseks vajatakse tallu abilisi (vajatakse keda?).
6) koos arvuga kindlat hulka.

• Aastas on neli aastaaega (on mitu?).
• Ostsime poest kaks kilogrammi (ostsime kui palju?) kartuleid.
Kirjuta küsimused.
on neli aastaaega - . . . . . . . . . . . ............................?
õppeveerandit - . . . . . . . . . . . . . . . . .............?
8. A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja osastava käände

vormid.
Nimetav kääne Osastav kääne

(kes?, mis?) (keda?, mida?)
võistluselt võistlus võistlus/t
nädalaga
kakaduule
papagoina
külaskäigust
meremehele
hädaohu
reisikaaslaseta
tasemetööks
veekogusse
kraavipervel
söögilauani
16
B. Eralda osastava käände vormidel sõnalõpud.
• Mis tingimustel on osastava käände lõpuks -d. Märgi tärniga need
sõnad. Mitu sõna märkisid? (........ sõna).
9. Moodusta eelmise harjutuse sõnadest mitmuse osastava vormid.

Rühmita tunnuste alusel. Kasuta abisõna palju.
Näiteks: võistlus - palju võistlusi.
• -id-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
• -sid-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
• i-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
• e-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
• u-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
10. A. Loe laused. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele keda?, mida?.
B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi
tabelisse.
1. Peeter seisis purskkaevu juures, ta ootas seal sõpra.

2. Vanaema on hea tervisega, sest ta harrastab aastaringselt kepikõndi.
3. Tädi Liina elab majas, millel ei ole verandat.
4. Onu rääkis, et Pärnus armastavad eakad inimesed jalutada piki mereranda.
5. Suvel liigub mererannas rahvast
ka peale keskööd.
6. Linnamaratonil jooksis Kert kümme
kilomeetrit endalegi ootamatult
hea tulemusega.
7. Me läheme teatrisse, et vaadata balletti.
8. Ema saatis Annela poodi pähkleid ja
kaneeli ostma.
17
1. Kestev tegevus
2. Kindel hulk
3. Ebamäärane hulk
4. Tegevuse koht
5. Tegevuse aeg
6. Millegi puudumine
11. Moodusta ainsuse osastava käände sõnavormidest mitmuse

osastava käände vormid.
mida?
kastab potilille kastab potililli
ei osta raamatut
parandavad katust
pildistavad mereranda
jälgivad reklaami
valib tapeeti
18
Sisseütlev kääne. Küsimused kellesse?, millesse?
Nimisõna sisseütlevas käändes väljendab

1) tegevuse kohta, kuhu minnakse või midagi pannakse.
• Kooli sportlased läksid võimla/sse (läksid kuhu?) korvpalli mängima.
• Klassis algas remont. Lapsed panid oma õppevahendid kappi/de/sse
(viisid kuhu?).
Kirjuta küsimustele vastused.
läksid kuhu? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............................
millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................
2) sarnasust kellegagi.
• Poiss on oma töökuselt vanaisa/sse (on kellesse?), aga välimuselt
emasse (on kellesse?).
3) suhtumist kellessegi.
• Klassijuhataja suhtub oma klassi õpilas/te/sse (suhtub kellesse?) hästi.
4) seisundit või olukorda.

• Isa haigestus grippi (haigestus millesse?).
• Ilm hakkas minema pilve (hakkas minema mis seisundisse?).
• Aafrikas on sattunud paljud inimesed vaesuse/sse
(on sattunud mis olukorda?).
Kirjuta küsimused.
grippi - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................
pilve - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................
vaesusesse - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................
19
5) sihtaega.
• Vaheaja suusaüritused lükkusid jaanuarist veebruari/sse
(lükkusid mis aega?).
Kirjuta küsimused või vastused.
• lükkusid veebruarisse - . . . . . .......................................

• millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................
• veebruarisse? - . . . . . . . . . . . . . . ..............................
• lükkusid mis aega? - . . . . . . . . ....................................
12. A. Loe laused. Otsusta, kas õige on 1. või 2. lause.

B. Märgi tähenduselt õige sõnastus.
• Jope pandi selga. 1) Selg pandi jope sisse.

2) Jope pandi selja sisse.
• Kindad pandi kätte. 1) Käed pandi kinnaste sisse.

2) Kindad pandi käte sisse.
• Saapad pandi jalga. 1) Saapad pandi jala sisse.

2) Jalad pandi saabaste sisse.
• Müts pandi pähe. 1) Müts pandi pea sisse.

2) Pea pandi mütsi sisse.
• Teksapüksid sikutati jalga. 1) Jalad pandi teksapükste sisse

2) Teksapüksid pandi jalgade sisse.
• Sviiter pandi selga. 1) Sviiter pandi selja sisse.

2) Selg pandi sviitri sisse.
20
Sisseütlevas käändes sõnavormidel võivad olla erinevad lõpud.
1. Ainsuse ja mitmuse sõnavormidel on peamiselt sõnalõpuks -sse

(vihikusse – vihikutesse).
2. Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid võivad olla omakorda veel:

• lõputa: sõitis metsa, ruttas kooli, läks lehte;
• de-lõpulised: tuli meelde, hammustas keelde;
• he-, hu-lõpulised: sättis pähe, läks sohu.
3. Mitmuse sõnavormidest mõned võivad olla ka lõputa: kostis kõrvu,

sattus kulli küüsi.
Pane tähele!
Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid moodustatakse ainsuse

omastava käände järgi.
Näiteks: langes mõtte/sse (mõte) – mille? mõtte – millesse? mõtte/sse.
Omastava käände vorm on ainsuse sõnavormi tüveks.

Näiteks: lõke – (uue) lõkke (mille?) – lõkke/sse (millesse?).
13. A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja omastava

käände vormid.
Nimetav kääne Omastav kääne

Ainsuse sõnavorm
(kes?, mis?) (mille?, kelle?)
sirelipõõsasse sirelipõõsas sirelipõõsa
raamatukokku
ostukeskusesse
mobiiltelefonisse
21
võrkpallikoondisesse
sattus kesklinna
sõitis pealinna
valgus maanteekraavi
kallas paadipõhja
lisas saiataignasse
suhtus õppimisse
B. Eralda tabelis ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp.

Näiteks: sirelipõõsa/sse.
Kas on meeles?
Osastava käände vorm on mitmuse sõnavormi tüveks.

Näiteks: lõkked – lõke (mis?) – (uut) lõke/t (mida?) – lõke/te/sse (millesse?).
Tuleta meelde mitmuse tunnuse valikut.

(Vajadusel vaata tööraamatu 1. osa lk 80.)
14. A. Täida tabel. Enne täitmist selgita:

• mida pead tegema,
• mis järjekorras on vaja ülesannet täita.
Mõtle: nimetav kääne

Mitmuse sisseütlev
Ainsuse sõnavorm Moodusta ja kirjuta:
kääne
osastav kääne
kuusikusse (kuusik) kuusiku/t kuusiku/te/sse
raamatukokku
22
purihammastesse
mootorrattasse
paekaldasse
raamatukokku
kaubamajja
tuulekeerisesse
sõitsid seenemetsa
suhtusid turvavöösse
sisenesid linnusetorni
piilusid töövihikusse
B. Kontrolli osastava käände sõnavormide lõppe. Täida lüngad.

• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal,
• lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal,
• lõputa on osastav käände vorm ......... sõnal.
Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.
• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ....... sõna.
C. Võrdle tulemust naabriga.
15. A. Jooni sisseütleva käände sõnavormid (kellesse?, millesse?).

B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse
järgi tabelisse.
1. Peetri vanemad lükkasid puhkusereisi suvesse.

2. Vanemad otsustasid sõita koos lastega Portugali.
3. Ilmateates öeldi, et tuul pöördub homme põhja.
4. Isa töötab ehitusel. Ta suhtub oma töösse täie tõsidusega.
23
5. Mihkel on tõsise loomuga poiss. Ema ütles, et ta on läinud
oma olekult vanaonusse.
6. Õde õpib ülikoolis. Ta lükkas oma lõputöö esitamise detsembrisse.
7. Vend Kalle on spordipoiss. Ta ei ole kunagi haigestunud grippi.
8. Tee oli libe ja mitu autot sattusid avariisse.
9. Meritile meeldib laulmine. Ta on oma häälelt läinud vanaisasse.
10. Kuidas sa suhtud sõjapõgenikesse?
. . . ........................................................
1. Sarnasus kellegagi
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
2. Tegevuse koht
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
3. Tegevuse sihtaeg
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
4. Seisund või olukord
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
5. Suhtumine kellessegi
. . . ........................................................
. . . ........................................................
C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega.

D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse.
24
16. A. Loe laused. Kasuta sisseütleva käände vorme.
B. Kirjuta laused õigesti vihikusse.
1. Harjutus tuleb kirjutada pabertahvlilt (töövihik).
2. Vanaaja mehed suhtusid tõsiselt (kalapüük, metsloomade küttimine, korvide
punumine, loomanahkade nülgimine).
3. Naised andsid oma osa (toidutegemine, õmblemine, metsaandide
kogumine).
4. Mitu tundi huvitegevust mahub sinu (nädal, kuu)?
5. Kuidas mõjutab õpilaste käitumist kuulumine (perekond, klass,
sõpruskond, võistkond, fännklubi)?
6. Kuidas sa suhtud kilekottide (keelustamine) ja prügi (sorteerimine)?
C. Kirjuta moodustatud sisseütleva käände vormid tabeli vasakpoolsesse

veergu.
D. Moodusta ja kirjuta vastavad mitmuse vormid.
Ainsuse sisseütleva käände vorm Mitmuse sisseütleva käände vorm
töövihiku/sse töövihiku/te/sse
25
E. Eralda teise tulba sõnavormidel mitmuse tüvi, tunnus ja lõpp.
F. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja. Selleks:

1) nimeta sõna nimetavas käändes,
2) moodusta ainsuse osastava käände vorm,
3) mõtle, mis on osastava käände lõpp ja selle järgi mitmuse tunnus.
Mitmuse tunnus -de on ........ sõnal.
Seesütlev kääne. Küsimused kelles?, milles?
Nimisõna seesütlevas käändes väljendab

1) tegevuse kohta.
• Kooli sportlased valmistuvad võimla/s (valmistuvad kus?) võistlusteks.
• Tallinna/s on reisisadam, bussijaam ja raudteejaam (on kus?).
• Mudilastel on käe/s jämedad puidust pliiatsid (on kus?).
2) tegevuse aega.
• Augusti/s valmistuvad kõik õpilased kooli minekuks (valmistuvad millal?).
26
3) seisundit või olukorda.
• Haige on piinavates valu/de/s (on mis seisundis?).
• Ta on suures nohu/s (on mis seisundis?).
• Maira on mure/s (on mis olukorras?).
17. Kirjuta küsimused.
1) valmistuvad võimlas - . . . . . ...........................

2) on Tallinnas - . . . . . . . . . . . . . . . .................
3) on mures - . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............
4) valmistutakse augustis - . . ..............................
5) võimlas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ Tallinnas - ...................... ..........
6) augustis - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ mures - ................................
18. Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.
• Sõrmikud on käes. 1) Sõrmikud on käte sees. 2) Käed on sõrmikute sees.

• Sall on kaelas. 1) Sall on kaela ümber. 2) Kael on salli ümber.
• Pintsak on seljas. 1) Selg on pintsaku sees. 2) Pintsak on selja sees.
Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad.

1. Ainsuse seesütleva käände vormid moodustame ainsuse tüvevormi,
s.o . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi alusel.
Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Mitmuse seesütleva käände vormid moodustame mitmuse tüvevormi,

s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . ......... käände sõnavormi alusel.
Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
27
19. A. Täida tabel.
1. Enne täitmist loe tabelist tärniga sõnad.
2. Tuleta meelde tärniga sõnade erandlikku mitmuse tunnust.
Näiteks: küünal – (mida?) küünal/t – küünal/de
Nimetav Omastav kääne (kelle?, mille?) + Osastav kääne (keda?, mida?) +

kääne ainsuse seesütleva käände mitmuse seesütleva käände
(kes?, mis?) sõnavorm (kelles?, milles?) sõnavorm (kelles?, milles?)
lõke lõkke – lõkke/s lõke/t - lõke/te/s
rike
mõte
sete
kinnas
lammas
hammas
tennis
rääbis
lugemik
raiesmik
*küünal küünal/t - küünal/de/s
*peenar
*sõstar
B. Eralda ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp.

Mitmuse sõnavormidel eralda tüvi, mitmuse tunnus ja sõnalõpp.
* 5 sõnal on mitmuse tunnus -de. Märgi need sõnad.
28
• mida pead tegema.
Enne täitmist selgita:
• mis järjekorras on vaja ülesanne täita.

Mitmuse seesütleva
Ainsuse sõnavorm Moodusta ja kirjuta:
käände vorm
osastav kääne
taldriku/s taldriku/te/s
maikuus
praeahjudes
spordidressides
rahakotti
kirjaümbrikut
lambikuplit
jooginõud
raamatukapis
margialbumites
B. Kontrolli:
1) osastava käände sõnavorme;
• lõpp -d on . . . . . . . . sõnal
• lõpp -t on . . . . . . . . sõnal
• lõputa on osastava käände vorm ........ sõnal
2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ........ sõna.

29
21. A. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele kelles?, milles?.
1. Korvis on prisked puravikud ja oranžid kuuseriisikad.
2. Meie bussijaam on ikka veel remondis.
3. Poisil on moodsad botased jalas.
4. 2016. aasta võiduparaad toimus veebruarikuus Võrus.
5. Meie koolist kirjutati ajalehes ja räägiti raadios.
6. Märtsis algab kevad ja saabuvad esimesed rändlinnud.
7. Taevas on pilved, sajab laia lörtsi.
8. Neljanda klassi tüdrukud on sageli omavahel tülis.
1. Seisund või olukord

. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
2. Tegevuse koht
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
3. Tegevuse aeg
. . . ........................................................
. . . ........................................................
. . . ........................................................
B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.

C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega.
D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse.
30
22. A. Loe laused. Kasuta seesütleva käände vorme.
B. Kirjuta sõnavormid.
1. Kuivad puukännud praksusid
(lõke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. .
2. Väike poiss oli (punetised) .............................,
sest (lasteaed) . . . . . . . . . . . . . . ................ oli see haigus juba mitmel lapsel.

3. Paljud inimesed rääkisid (Narva) .................................... omavahel
(vene keel) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................... .
4. Tädi Reet oli (mure) poja pärast . . ................................. , kes tahtis
istuda omaette (vaikus) . . . . ................................... .
5. Kevadel ostetud traktorid on (aiandid) ..........................................
(pidev kasutus) . . . . . . . . . . . . . . ................................... .
6. Karelil oli sall (kael) .. . . . . . . . ................. ja kindad (käsi) .................,
sest (õu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . olid miinuskraadid.
C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seesütlevas käändes olevad sõnavormid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................................................
D. Moodusta väljakirjutatud sõnadel mitmuse tüvevormid (ainsuse

osastav kääne).
E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.
31
Seestütlev kääne. Küsimused kellest?, millest?
Nimisõna seestütlevas käändes väljendab

1) tegevuse kohta.
• Vanemad olid puhkusel, nad tulevad täna Hispaania/st koju.
(tulevad kust?)
• Isa võttis külmkapi/st sülti ja ketšupit. (võttis kust?)
2) tegevuse aega.
• Lõunavaheaeg kestab kella ühe/st kaheni. (kestab mis ajast alates?)
3) mingist olukorrast, seisundist vabanemist.

• Haige võttis rohtu ja vabanes valu/de/st. (vabanes mis seisundist?)
• Taat oli uhke, sest tema vallatu/st pojapoja/st oli kasvanud tore mees.
(on kasvanud välja mis seisundist?)
4) ainet, millest midagi tehakse.

• Väikemees tegi rannas olles liiva/st toreda lossi. (tegi millest?)
5) kellest või millest räägitakse.

• Õpetaja rääkis ajaloo tunnis eestlaste jõulukomme/te/st. (rääkis millest?)
• Telesaates kõneldi Tanel Padari/st ja tema lauljatee/st.
(kõneldi kellest? ja millest?)
23. Vasta küsimusele või esita küsimus.

1. tegi millest? - . . . . . . . . . . . . . . . .......................
2. tulevad Hispaaniast - . . . . . . ................................
3. vabanes mis seisundist? - ......................................
4. rääkis millest? - . . . . . . . . . . . . . .........................
5. kestab mis ajast alates? - ......................................
6. Hispaaniast - . . . . . . . . . . . . . . . . ....., lauljateest - ..................................
7. valudest - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................
32
24. Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.
• Võttis kaabu peast. 1) Võttis pea kaabu seest.

2) Võttis kaabu pea seest.
• Võttis tennised jalast. 1) Võttis tennised jala seest.

2) Võttis jalad tenniste seest.
• Võttis lipsu kaelast. 1) Võttis kaela lipsu ümbert.

2) Võttis lipsu kaela ümbert.
Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad.

1. Ainsuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks
ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... käände sõnavormi.
Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. .......
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................. .......
2. Mitmuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks
mitmuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........ käände sõnavormi.
Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
Omastava käände vorm Seestütleva käände vorm

Nimetava käände
Küsimused: ................ Küsimused: .......... ......
vorm
. . . . . . . . . . . .................... ...............................
mõisavalitseja
teoline
33
kubjas
aidamees
rätsep
puusepp
köögiteenija
mölder
B. Täienda tabelit mõisa ametimeeste nimetustega. Vajadusel otsi Internetist.

C. Mis oli kellegi ülesandeks mõisas? Moodusta laused ja kirjuta vihikusse.

Mitmuse seestütleva
Moodusta ja kirjuta:
käände vorm
osastav kääne
Ainsuse sõnavorm
Küsimused: .............. Küsimused: ..............
. . . . . . ....................... .............................
lennuki/st
aprillist
linnustest
mõtet
tatrahelvestest
34
labakinda
riigikorrast
piltidest
huvijuhti
B. Kontrolli
1) osastava käände sõnavormide lõppe:
• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal,
• lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal,
• lõputa on osastav käände vorm ......... sõnal.
2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku ........ sõna.
27. A. Täienda tegusõnu seestütlevas käändes sõnavormidega.

Kasuta valikuks antud sõnu kõigis võimalikes ühendites.
näitering*, kooliaeg, haigused*, odrajahust, ülikoolilinn,

pensioniiga, lambanahk*, puudumised*
. . . . . . . . . . . .t.,.......................................................
läksid ära kust? - . .näiteringis
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
tegutses mis ajast alates? - . . .......................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
valmistasid millest? - .. . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
35
kõnelesid millest? - . .näiteringis t,
. . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
vabanes millest? - .. . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
B. Täienda ridu ajalooteemaliste sõnadega.

C. Moodusta lauseid tärniga märgitud sõnadega erinevates ühendites.
28. A. Loe laused. Kasuta seestütleva käände vorme.

B. Kirjuta sõnavormid.
1. Ajaloo tunnis tuleb juttu (maailm) ........................................ 19. ja
20. sajandi vahetusel.
2. Kas sa oled kuulnud suurriikide (ajastu) . . .................................... ?
3. Suurriikide asumaades elas enam kui pool maakera (elanikkond)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .
4. Inglismaa (asumaad) . . . . . . . . .................... oli kõige rahvarohkem India.
5. Inglismaa valdused algasid Aafrikas (Egiptus) . . ...............................
ja ulatusid (Ida-Aafrika) . . . . ................................. kaugele lõunasse.
6. Saksa (riigid) . . . . . . . . . . . . . . . . . ................... oli kõige suurem ja tugevam
Preisimaa.
7. (Alates 1871. aasta) .. . . . . . . . ......................................... räägitakse
(Saksa keisririik) . . . . . . . . . . . . ................. .
C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seestütlevas käändes olevad sõnavormid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
36
D. Moodusta kirjutatud sõnade mitmuse tüvevormid
(s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . ..................... kääne).
E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.
29. Loe ja lõpeta laused. Selgita tähenduse erinevust.
Mis seisundisse? Mis seisundis? Mis seisundist?
Sisseütlev kääne Seesütlev kääne Seestütlev kääne

kuhu? kus? kust?
Õpilased läksid Nad veetsid .............. Alles peale kella
hommikul kooli. kuus tundi. kolme lahkusid nad
........................ .
Meie õpetaja kirjutas Artikkel ilmus reedeses Meie klassi õpilased
artikli . . . . . . . . . . . . . . . . . . ajalehes. lugesid ........... .........
seda artiklit.
Naabritüdrukud läksid Nad ei saanud kuigi Nad suhtlevad nii
............................ kaua ................ olla. tihedalt, et nende tülist
ei tulnud midagi välja.
Meie klassi Mart Ta oli ..................... Nüüd on ta juba
haigestus leetritesse. peaaegu kaks nädalat. .............................
tervenenud ja käib jälle
koolis.
37
Alale-, alal- ja alaltütlev kääne.
Küsimused kellele?, kellel?, kellelt?;
millele?, millel?, millelt?
Nimisõnad alale-, alal- ja alaltütlevas käändes väljendavad:

1) tegevuse kohta.
Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne

kuhu? kus? kust?
Loomad aeti laudast Loomad söövad Loomad aeti karjamaa/lt

karjamaa/le. karjamaa/l. lauta.
Loomad aeti lautadest Loomad söövad Loomad aeti karjamaa

karjamaa/de/le. karjamaa/de/l. /de/lt lautadesse.
2) isikut, olendit.
Kellele midagi antakse, Kellelt midagi saadakse,

Kellel midagi on
teatatakse küsitakse
Isa ostis poja/le uue Poja/l on uus telefon. Ema küsis poja/lt uut
telefoni. telefoni vaadata.
Isad ostsid poega/de/le Poega/de/l on uued Emad küsisid poega/de/lt

uued telefonid. telefonid. uusi telefone vaadata.
3) seisundit, olukorda, viisi.
kuidas? kuidas?
Õpetajad jäid temaga Õpetajad on temaga -

rahu/le. rahu/l.
38
4) aega.

Aasta läheneb lõpu/le. Talve/l võib oodata -
pakast.
5) tunnust.

mille poolest?
Rain on kasvu/lt pikk

- -
poiss.
6) põhjust.

mis põhjusel?
- Liina läheb ema soovi/l -

poodi leiba ostma.
30. Esita küsimused.

1) ootab talvel – . . . . . . . . . . . . . . . . ...................................
2) on pikkuselt – . . . . . . . . . . . . . . . . ...................................
3) esineb kutsikal – .. . . . . . . . . . . . ...................................
4) paigaldab katusele – . . . . . . . . ...................................
5) kutsub korrale – . . . . . . . . . . . . . ...................................
6) küsis politseinikult – . . . . . . . . ...................................
7) soovil – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...., nutikuselt – ...............................
8) sügisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....., õpetajalt – . . .............................
9) teismelisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . ......., raamaturiiulile – .......................
39
31. A. Rühmita sõnavormid tähenduse järgi.
1) tuli loengult, 2) helistas sõbrale, 3) on ostuga rahul, 4) loomult tasane,
5) pillas tänavale, 6) jooksis staadionil, 7) läheb tuisule, 8) sai naabritelt,
9) tegutsevad suvel, 10) isa palvel, 11) kuulis treenerilt, 13) on naerul,
14) toimus möödunud aastal, 15) ülemuse käsul
1. Tegevuse koht
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Isik, olend
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Seisund, olukord, viis
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. Aeg
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Tunnus
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
40
6. Põhjus
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
B. Täienda rühmitust sõnaühenditega lugemistekstist.
32. A. Loe laused, kirjuta õigesti vihikusse.

1. 19. sajandi 50. (aastad) tutvustati (rahvas) uut talurahvaseadust.
2. Selles nähti ette üleminekut seni kasutusel olnud (teorent) (raharent).
3. Raharendi puhul ei läinud talupojad enam (mõisapõld) (töö).
4. Küll aga maksid talupojad (iga aasta) (mõisnik) oma talu eest renti.
5. Selle raha eest maksis mõisnik palka (moonakad), kes (põld ja heinamaad)
tööd tegid.
6. (Talupojad) tuli rent kindlasti (õige aeg) ära maksta.
7. Raha maksmata jätmise (kord) võis mõisnik talu (teised inimesed) rentida.
B. Leia ja jooni aega väljendavad sõnavormid (tegusõna + nimisõna).
33. A. Loe laused. Kirjuta õigesti.

väljapääs väljapääs
1. (Suur koolihoone) võib ette tulla

ohtlikke olukordi.
2. Õpilased võivad saada (koolitöötajad) väljapääs
ärevaid teateid (tulekahju) või

(pommiähvardus). väljapääs
3. Häiresireeni kuuldes ei tohi keegi

evakuatsiooniplaan
enam (maja) jääda.
4. Kõik inimesed peavad (hoone) lahkuma.

5. (Kool) peavad olema (nähtav koht) evakuatsiooniplaanid.
6. (Plaanid) on märgitud, kuidas (vajadus) kõige kiiremini (hoone) väljuda.
7. Miks peavad inimesed ohu (kord) (häiresireen) reageerima?
41
8. Miks peavad kõik (ruumid) lahkuma?
9. Miks ei tohi inimesed (oma soov) (klassid või rõivistud) varjuda?
10. (Nähtav koht) peavad olema evakuatsiooniplaanid ka (kaubanduskeskused),
(majutuskohad) ja (raviasutused).
B. Rühmita sulgudes olevad sõnad õigesti küsimuste alusel.
Sisseütlev kääne:
kellesse?, millesse?
Seesütlev kääne:
kelles?, milles?
Seestütlev kääne:
kellest?, millest?
Alaleütlev kääne:
kellele?, millele?
Alalütlev kääne:
kellel?, millel?
Alaltütlev kääne:
kellelt?, millelt?
Saav kääne. Küsimused kelleks?, milleks?
Nimisõna saavas käändes väljendab:

1) kelleks või milleks miski saab või muutub.
• Minu vend õpib ehitaja/ks (õpib kelleks?).
• Ajapikku muutusid vanaaja suitsutared rehielamu/te/ks (muutusid milleks?).
2) aega.
• Isa jõuab kohale laupäeva/ks (jõuab kohale mis ajaks?).
• Vend läheb kuu/ks aja/ks (läheb kui kauaks?) ehitusele praktikale.
42
3) otstarvet.
• Trükimasinaid ei kasutata enam tekstide kirjutamise/ks
(ei kasutata milleks?).
34. Kirjuta küsimused.
1) ei kasutata lugemiseks – . . ...................................

2) läheb mõneks ajaks – . . . . . . ...............................
3) õpib õpetajaks – . . . . . . . . . . . . .........................
4) muutusid pilbasteks – . . . . . . ...............................
5) jõuab kohale reedeks – . . . . .................................
6) laupäevaks – . . . . . . . . . . . . . . . . ..., kirjutamiseks – .............................
7) ehitajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., rehielamuteks – ..............................

8) ajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......
35. A. Vasta küsimustele. Kasuta saava käände sõnavorme.

Kirjuta vastused vihikusse täislausetega.
1. Kelleks sa tahad peale kooli saada?

2. Kelleks tahab sinu sõber saada?
3. Mille jaoks vajab ema triikrauda?
4. Mis ajaks on vaja tunnistused kooli tagasi tuua?
5. Mille jaoks vajab metsatööline saage?
6. Mitmeks tööpäevaks jaguneb nädal?
7. Mitmeks nädalaks saab jaotada 28 päeva?
8. Milleks muutub vesi keedes?
B. Leia enda kirjutatud lausetes

• otstarvet märkivad sõnaühendid. Jooni need.
• aega märkivad sõnaühendid. Märgi nende lausete järjekorranumbrid tärniga.
• kelleks või milleks miski saab või muutub. Tõmba sõnaühenditele ring ümber.
43
Rajav kääne. Küsimused kelleni?, milleni?
Nimisõna rajavas käändes väljendab

1) tegevuse ruumilist piiri (kelleni või milleni keegi või miski ulatub).
• Rong sõitis peatusteta Tartu/ni.
• Uudis isa töökohavahetusest jõudis eile õhtul Marju/ni.
2) tegevuse ajalist piiri.

• Reedel on tunnid kella poole üheksast kahe/ni.
• Pime sügisaeg kestab jõulu/de/ni.
36. Esita küsimused.
1) sõitis Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . ............................

2) on kella kaheni – . . . . . . . . . . . ...............................
3) jõudis Marjuni – . . . . . . . . . . . . . .............................
4) kestab jõuludeni – . . . . . . . . . . ................................
5) Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...., jõuludeni – .............................
6) Marjuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....., kaheni – ...............................
Olev kääne. Küsimused kellena?, millena?
Nimisõna olevas käändes väljendab

1) seisundis olemist, st kellena või millena keegi või miski esineb, töötab.
• Minu vend töötas suvel traktoristi/na.
2) tegevuse aega.
• Juba lapse/na armastas Arno viiulit mängida.
44
3) olukorda, milles viibitakse.
• Madis lamas haige/na voodis neli päeva.
4) tegevuse viisi, otstarvet.

• Kevadel lendasid haned parve/na orasepõllule.
• Mart kasutas paberilehte järjehoidja/na.
37. Leia vastused küsimustele eelmistest lausetest.
1) kasutas millena? – . . . . . . . . . ......................

2) lendasid kuidas? – . . . . . . . . . . .....................
3) lamas mis olukorras? – . . . . ...........................
4) armastas mängida millal? – ...............................
5) töötas kellena? – . . . . . . . . . . . . ...................
6) millena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........., ...............................,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , ...............................
7) kellena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........
38. A. Loe laused. Kirjuta õiged sõnalõpud.
1. Liina õppis kutsekoolis kassapidaja . Sügisest alates töötab ta oma

kodukoha Selveris kassapidaja .
2. Kevadel laksutas üks lind ööbiku jõe ääres. Õigete ööbikute
tuleku oli veel paar nädalat aega.
3. Isa töötab välismaal 20. detsembri . Ta jõuab koju jõulude
Ema ütles, et isa tuleb koju rikka jõuluvana .
4. Kelleks sinu ema õppis noore ? Kas ta töötab selles ametis tänase
päeva ?
5. Onu õppis kehalise kasvatuse õpetaja . Ta kasutab oma teadmisi
treeneri töötades. Ta kavatseb treenida noori jalgpallureid oma
pensionipõlve .
45
B. Täida tabeli päis. Rühmita lüngaga sõnad käänete alusel.
Saav kääne Rajav kääne Olev kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . . Küsimused: .............. Küsimused: ..............
. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ ............................
C. Kirjuta välja nimisõnad koos tegusõnadega, mis märgivad
1) aega
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
2) kellena või millena keegi või miski esineb
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
3) tegevuse viisi
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
46
Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne.
Küsimused kellega?, millega?; kelleta?, milleta?
Nimisõnad kaasaütlevas ja ilmaütlevas käändes väljendavad:

1) eseme või olendiga üheskoos olemist; eseme või olendi puudumist.
Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne

Vend läks maale õe/ga. Vend läks maale õe/ta.
Raimo jooksis staadioniringi Kaimo jooksis staadioniringi
tennis/te/ga. tennis/te/ta.
2) mingi tunnuse esinemist; mingi tunnuse puudumist.
Kuusk on talvel okas/te/ga. Lehis on talvel okas/te/ta.
3) tegutsemise viisi.

Siim ei saanud rääkida, ta oli ilma
Laps nuttis suure hääle/ga.
hääle/ta.
4) aega.

Onu sõitis Tartust Tallinna kahe
-
tunni/ga.
47
39. A. Esita küsimused koos tegusõnaga.
1) sõitis kahe tunniga – . . . . . . . . .......................................................
2) jooksis tennistega – .. . . . . . . . .......................................................
3) on okasteta – .. . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
4) läks õega – .. . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
5) oli hääleta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
6) nuttis häälega – .. . . . . . . . . . . . . .......................................................
7) jooksis tennisteta – .. . . . . . . . . .......................................................
8) on okastega – .. . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
9) läks õeta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
B. Vasta küsimustele.
1) millega? – .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
2) kellega? – .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
3) milleta? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
4) kelleta? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
40. A. Loe laused sisuliselt õigesti. Kirjuta õiged sõnavormid.
1. Ville läks õhtul oma (sõbrad) ................................... kinno.
2. Poisid liikusid kõnniteel kiirete (sammud) .................................... .
3. Üks poiss tuli välja (mõte) ...................................... minna teisele
poole tänavat spordipoe reklaame vaatama.
4. Noored astusid tänavale ilma vasakule ja paremale (vaatamine)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
5. Noormeestele jäi märkamata, et eemalt läheneb (suur kiirus)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ politseiauto.
48
6. Teenistusauto sõidab tavaliselt
(vilkurid)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .
7. Enamasti teeb juht auto
liikumise kuuldavaks ka (sireen)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .
8. Sel korral anti märku ainult
(vilkurid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .
9. Auto lähenemist poisid ei kuulnud, sest masin liikus (sireen) ........... .
10. Märkamata jäi ka asjaolu, et auto lähenes tavatu (kiirus) . . .............. .
11. Kõik juhtus (mõni sekund) .................................................... .
12. Auto signaalitas, pidurdas, kuid kaks poissi ei pääsenud (vigastused)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... .
B. Kirjuta välja
1) viisi väljendavad sõnad koos tegusõnadega.
Ilmaütlev kääne: .. . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2) aega väljendav sõnavorm.
Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
49
SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL
Eesti keel on rikas liidetega sõnade poolest. Liited võimaldavad tuletada uusi
sõnu, mis rikastavad meie sõnavara.
Kuidas tuletatakse sõnu?
Olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide. Iga liide annab sõna tüvele
erineva mõttevarjundi. Tuletatud sõnade ehk tuletiste tähendus sõltubki
liidetest.
Arutlege klassis sõna MAA erinevate tuletiste tähendusi.
sõnatüvi + liide = tuletis
maa + -kond = maakond
maa + -stik = maastik
maa + -tu = maatu
Pane tähele!
Eesti keeles lisatakse liited enamasti sõna lõppu: töö + -line = tööline
Liidete abil saab tuletada
• käändsõnu (nimi-, omadus,- arvsõnu).

Liited: -ur – valvur, -lane – tartlane, -us – tarkus, -e – mõte,
-ja – laulja, -mine – laulmine, -ne – kuldne,
-ndik – kolmandik jt;
• tegusõnu.
Liited: -ta – õpetama, -le – liiklema, -ne – kodunema, -u – laskuma jt;
• määrsõnu.
Liited: -sti – julgesti, -lt – viljakalt, -mini – paremini,
-ti – hommikuti jt.
50
Nimisõnade tuletusliited
Nimisõnaliidetega tuletatakse uusi nimisõnu.

Eelnevates klassides oled sa juba õppinud nimisõnade tuletamist.
Tuleta meelde 5.-7. klassis õpitut.
1. Isikut või eset väljendavad liited.
Liide Tuletis Liide lisab järgmise tähendusvarjundi
-ja lugeja, ehitaja, õmbleja tegija, olija või elukutse

isik, kes tegutseb millegagi pidevalt,
-nik kirjanik, aednik, vesinik
elukutse, aine
-ik laulik, istik, röövik ese, taim, olend
-lane eestlane, tartlane, pagulane rahvus, asukoht, tegevusala
2. Hulka või ala väljendavad liited.
-kond õpilaskond, sugukond, meeskond
-stik põõsastik, tähestik, mäestik
3. Tegevusega seotud liited.
-mine söömine, tantsimine, õppimine
Lähemalt tutvume 8. klassis nimisõnaliidetega -ur, -tar, -nna.
Pane tähele!
Nimisõnaliidetega sõnad on nimisõnad ja vastavad algvormis küsimusele

kes?, mis?.
Tuletatud sõnu saame käänata käänamistabeli alusel kõigis 14 käändes nii
ainsuses kui ka mitmuses.
51
Liide -ur
Väljendab 1) tegija elukutset või tegevusala – lendur, valvur;

2) halvustava tegevuse sooritajat – reetur, julmur;
3) tegevusvahendit – vedur, lõikur.
Tuletis ehk tuletatud sõna moodustatakse kahel moel:

1) tegusõna ma-tegevusnime vormist.
kaeva/ma – kaevur, lenda/ma – lendur,
hulku/ma – hulkur, pida/ma – pidur
2) nimi- või omadussõnast.

kala – kalur, julm – julmur
Pane tähele!
Liide -ur liitub alati kaashäälikule (piilu/ma – piil/ur).
1. A. Moodusta tegusõnadest -ur-liitelisi tegijat väljendavaid nimisõnu.

B. Moodusta tuletisest ainsuse osastava käände vormid.
Sõnatüvi, millele Osastav kääne

Tegusõna Nimisõna
liitub -ur küsimused: ........?, ........?
valva/ma valv valvur
laskma
võluma
vedama
mõõtma
siduma
(Kuul) kulgema
kallama
52
hulkuma
petma
C. Selgita tuletiste tähendust.
(valvur) on inimene, kes ..................

Näiteks:
(vedur) on vahend, mis ..................
D. Rühmita tuletatud sõnad tabelisse.
Väljendab tegijat Väljendab vahendit
E. Täienda sõnaühendeid tabelist osastava käände vormidega.
• Õpib tundma (mida?) .. . . . .......................................................

• Tunnustab (keda?) .. . . . . . . .......................................................
• Ei usu (keda?) . . . . . . . . . . . . .......................................................
2. A. Moodusta eelmise harjutuse tegevusvahendit väljendavatest

sõnadest tegusõna ma-tegevusnime vormid ja tegijanimed (liide -ja).
+ -ur + -ma + -ja
ved/ur veda/ma veda/ja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
53
B. Märgi tähed, millele liitub -ja. Lõpeta reegel.
Liide -ja liitub alati . . . . . . . . . . . . . ...................... häälikule.
C. Selgita iga moodustatud tegijanime tähendust.
D. Moodusta lauseid, milles kasutad mõlema liitega sõnu.

Kirjuta laused vihikusse. Näiteks: Vedur on rongi vagunite vedaja.
3. A. Moodusta -ur-liitelisi nimisõnu.
langevari - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. juuksed - .............................
jalgpall - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. kuulipilduja - .............................
pidama - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. siduma - .............................
lendama - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. vedama - .............................
mängima - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. pettuma - .............................
valvama - .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. kallama - .............................
B. Loe laused, kasuta -ur-liitelisi nimisõnu. Täida lüngad.
1. Vanaisa tegeles noorusajal jalgpalli mängimisega. Ta oli tunnustatud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. .
2. Sõjaväes õppis ta tundma kuulipildujat. Ema arvates oleks vanaisa

sõjatingimustes oskuslik . . . ................................ .
3. Vanaema nägi televiisorist, et Kihnu Virve tegi võimsa hüppe langevarjuga.
Vanaprouale oli hüppel julgustajaks kogenud ................................. .
4. Väikestele tüdrukutele meeldib nukkude ja oma sõbrannade juukseid
soengusse sättida. Enamus neist unistab töötada ........................... .
5. Et sõita mägisel teel, peavad autol olema ....................... heas korras.
• Kontrolli, kas liide -ur järgneb kaashäälikule.

54
4. Moodusta suuliselt nimisõnadest -ur-liitelisi pallimängureid
väljendavaid nimisõnu. Näiteks: jalgpall – jalgpallur
5. Moodusta -ur-liidetega tuletisi.

Inimene, kes
1) tegeleb langevarjuspordiga on ..................................... .
2) tegeleb jalgrattaspordiga on ..................................... .
3) kasutab lumelauda, on . . . . . ................................ .
4) lendab purilennukiga, on . . . .................................. .
5) tegeleb võlumisega, on . . . . ................................. .
6) valvab öösel territooriumi, on ..................................... .
Liited -nna ja -tar: soomla/nna, laulja/tar
Jäta meelde!
Nimisõnaliidetega -nna ja -tar tuletatakse naisisikut väljendavaid nimisõnu:

eestlanna, kaunitar
Pane tähele!
1. Liitega -nna moodustatud nimisõnad märgivad

• kõrgemast soost naisisikut: kuninga/nna, keisri/nna;
• naissoost isikut elukutse järgi: näitleja/nna, laulaja/nna;
• naissoost isikut päritolu järgi: eestla/nna, soomla/nna;
• naisisikut muu suhte järgi: naabri/nna, kangela/nna.
2. Liide -tar liitub enamasti rahvuse nimetusele.

Poolas elav naine – poola/tar; naine, kes on rahvuselt juut – juudi/tar
3. mõlemad liited võivad asendada ka enamust -ja-liitelisi tegijanimesid.

laul/ja – laulja/nna, laulja/tar; tantsi/ja – tantsija/tar, tantsija/nna
4. ainult -nna-liidet kasutatakse järgmistel nimisõnadel:

õpeta/ja – õpetaja/nna, kasvata/ja – kasvataja/nna.
55
6. Moodusta nimisõnatuletisi. Kasuta sobivat liidet (-nna, -tar).
Kus võimalik, kasuta mõlema tuletisega sõnu.
1. Lasteaedades töötavad enamasti naissoost õpetajad ehk
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
2. Koolkodus ei olnud meil öövalves ühtegi naiskasvatajat ehk
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
3. Kaie Kõrb ja Age Oks on tuntud ........................................ .
4. Kaido ja Mart on sõbrad. Nende õed Liina ja Maris on head
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
5. Liina arvates on Maris väga kaunis tüdruk, ta on tõeline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
6. Mardi venna naine on sündinud Venemaal. Ta on rahvuselt

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... .
7. Maarja ja Ines on rahvuselt ........................................ .
8. Nad on mõlemad hea häälega ........................................ .
B. Vasta küsimustele.
1 Mitmendas lauses ei kasutata nna-liitega sõna? ....... lauses.
See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . ............... .
2. Mitmendates lausetes kasutatakse ainult nna-liitega sõnu? ....... lauses.
Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . .................. . .
3. Mitmendates lausetes ei kasutata tar-liitega sõnu? ....... lauses.
Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . ............................... .
4. Mitmendas lauses kasutatakse ainult tar-liitega sõna? ....... lauses.
See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . ............... .
5. Mis sõnadel on lubatud nii -nna kui ka -tar liited? Kirjuta mõlemad
tuletised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................................................
56
Liited -gi ja -ki
Eesti keeles on levinud sõnade lõpus liited -gi, -ki.

Liite lisamine sõna lõppu rõhutab lauses liitega sõna olulisust.
Näiteks: 1. Vanaemagi oli jõululaupäevaks verivorsti ja sülti teinud.
2. Kertki tahtis koos meiega maale minna.
3. Tormgi andis järele, tuul vaibus ja pilvedki läksid laiali.
Pane tähele!
Liite -ki ja -gi kirjutan alati sõna lõppu, kusjuures liite ees kirjutan kogu
sõna välja (koskki, dušški, krahhki, pallgi, kammgi).
Kaashäälikuühendi õigekirjareegel liite -ki ja -gi puhul ei kehti.
Millal liitub sõnale -gi, millal -ki?

Liide -ki kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on
sulghäälik (g, b, d, k, p, t), s, h, f või š (tontki, leibki, sakski, sulgki).
Liide -gi kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on täishäälik või suluta
kaashäälikutest l, m, n, r, v (lehmgi, tormgi, kohvgi).
7. A. Lisa sõnale liide -gi või -ki.
Selleks: 1) jooni sõna lõputäht,

2) otsusta, kas liitub -gi või -ki.
3) lisa liide.
lõkkeleek suurriik ooperilaulja

põhjapõder kehakultuur mõisavalitseja
rändlinnud rukkisaak talurahvakoolid
rannaniidud ajalehetoimetaja vana-aastaõhtu
• Kontrolli: liide -gi liitus 6 sõnale.
57
B. Moodusta liitega sõnadega lauseid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
8. A. Loe sõnad.
suurriiki – suurriikki
rukkisaaki – rukkisaakki
lõkkeleeki – lõkkeleekki
B. Rühmita sõnad küsimuste alusel.
mis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
mida? . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
C. Kasuta lausetes sobivaid sõnu.
1. Teraviljakasvu järgi ennustas talunik korralikku ............................... .

2. Oli tuuletu õhtu, . . . . . . . . . . . . . ................... ei värelenud.
3. Mitut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ sa tead nimetada?
4. Tüdrukud istusid lõkke ümber ja aina imetlesid .............................. .
5. Suvinisusaak oli eelmisest aastast parem, ................................ võis
tulla korralik.
6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . andis oma panuse väikeriigi lennuväe
arendamisse.
58
omadussõna
1. A. Loe sõnad. Otsusta, mida sõna tähistab. Rühmita tabelisse.

viljasaak, stiilne, mõistlik, rikkalik lahenduskäik, malelaud,
seletuskiri, ruuduline, usutav, riietus
Sõnad, mis tähistavad olendit, Sõnad, mis tähistavad olendi, eseme

eset, nähtust (kes?, mis?) või nähtuse tunnust (missugune?)
B. Ühenda esimesest ja teisest tulbast sisuliselt sobivad sõnad.
C. Kirjuta tabelist välja kõik sobivad sõnapaarid nii, et esimene sõna

märgib omadust.
rikkalik
. . . . . . . . . .viljasaak,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
59
Kas on meeles?
1. Asju, olendeid ja nähtusi märkivad sõnad on NIMISÕNAD.
2. Esemetel, olenditel ja nähtustel on omadused ja tunnused, mida saame

väljendada OMADUSSÕNADE abil.
3. Omadussõnad täpsustavad nimisõnadega väljendatut:

paks raamat, põnev raamat, uhiuus raamat jne.
4. Omadussõnade abil saame vastata küsimusele missugune?.

vastuses nimetatud tunnus on oluline kellegi või millegi äratundmiseks.
5. Mõned sõnad väljendavad tunnust, mida saab tajuda (näha, kuulda,

maitsta vms). Mõned omadused ei ole esmapilgul tajutavad.
Võrdle: pikk poiss (näen) - aus poiss (saan otsustada tegude järgi);
hallipäine ametnik - täpne ametnik; hapu mahl - tervislik mahl.
Nii tajutavaid kui esmapilgul mittetajutavaid tunnuseid märkivad

sõnad on OMADUSSÕNAD.
2. A. Loe sõnaühendid. Jooni nimisõnad.

1) pilvitu taevas, 2) kuldsed raamid, 3) tolmune riiul, 4) vaikne muusika,
5) abivalmis naaber, 6) kiuslik kaaslane, 7) soe süda, 8) ettevaatlik autojuht,
9) säravad tuled, 10) kõrvulukustav müra, 11) salakaval haigus,
12) kõrbenud saiad, 13) kuldsed käed
B. Nimeta sõnaühenditest omadussõnad.
C. Otsusta iga omadussõna puhul, kas märgitud tunnus on silmaga

nähtav või mitte. Rühmita sõnaühendid.
Silmaga nähtav tunnus Ei ole silmaga nähtav tunnus
60
• Nimeta kuulmis-, maitsmis- või haistmismeelega tajutavaid tunnuseid
märkivad omadussõnad.
3. A. Loe laused. Jooni sõnad, mis näitavad kellegi või millegi tunnust.
B. Otsusta, kas see tunnus on silmaga nähtav. Kui on silmaga nähtav,
märgi sõna tärniga.
1. Ema loeb õhtuti huvitavaid ajakirju. (1 sõna)

2. Ajakirjad on pandud valgele* raamaturiiulile kõrgesse
virna. (2 sõna)
3. Mulle meeldib vaadata ajakirjade kauneid ja kirevaid
pilte. (2 sõna)
4. Neist saab põnevaid ideid kodu kaunistamiseks.
(1 sõna)
5. Kord köitis minu tähelepanu foto imelikust ehitisest.
(1 sõna)
6. Fotol oli vanadest akendest tehtud jõulukuusk
Rakvere linnas. (1 sõna)
7. Värvilise kilega kaetud aknaklaasid helkisid
pimedas öös. (2 sõna)
8. Meie kodus ei ole nii palju sobivaid aknaid,
et ka oma pisikesse õuenurka haruldane kuusk ehitada. (3 sõna)
C. Kirjuta vihikusse üksteise alla välja silmaga mittenähtavat tunnust

väljendavad omadussõnad koos nimisõnadega.
61
4. A. Loe sõnaühendid. Jooni omadussõnad.
B. Kirjuta omadussõnad tabeli esimesse lahtrisse.
1) helisev naer, 2) põletav tuli, 3) vahutav kosk, 4) magusad kreemid,

5) lillelõhnaline õhuvärskendaja, 6) pehme vaipkate
C. Otsusta, kas saad nimetatud tunnust näha, kuulda, katsuda, maitsta,

haista. Märgi sobivasse lahtrisse.
Saab Saab Saab Saab Saab

Omadussõna
näha kuulda katsuda maitsta haista
helisev
5. A. Loe laused. Jooni nimisõnad.

B. Ringita nimisõnadega märgitud objekti täpsustavad omadussõnad.
1. Maitsvad jänesekapsad kasvavad

kõrgete kuuskede all.
2. Jänesekapsal on valged õied ja
helerohelised lehed.
3. Kuivas ja palavas kohas tõmbuvad
lehed varre lähedale.
4. Roheline jänesekapsas säilitab oma
erksa värvi ka paksu lume all.
62
C. Rühmita omadussõnad selle järgi, kuidas saad nimetatud tunnust tajuda.
. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
D. Mis read jäid tühjaks? Kirjuta neile jänesekapsa kasvukoha teemal

sobivad sõnad.
Pane tähele!
Omadusi ja tunnuseid saab väljendada kahel viisil. Omadussõna

võib asuda nimisõna ees või nimisõna järel.
Näiteks:
Minu kasukas on karvane. Mul on karvane kasukas.
on missugune? Mul on missugune? .
63
6. Täida tabel.
on missugune? See on missugune?
1. Raamat on põnev. See on põnev raamat.
2. Võistlus on tasavägine. See on
3. Prillid on tumedad. Need on
4. Kirikutorn on kõrge.
5. Teade on ootamatu.
6. Sportlased on rahulolevad.
7. Toit on tervislik.
8. Treening on raske.
7. A. Jätka loetelu kolme sobiva omadussõnaga.
Minu koer on tark, . . . . . . . . . . . . . ............. ja ........................... .
Meie kool on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ., ....................... ja ...................... .
Eesti Vabariik on . . . . . . . . . . . . . . . ....., ..................... ja ..................... .
B. Muuda eelnevaid lauseid skeemi järgi.
Meil on missugune?
1. Meil on tark, . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... ja .......................... koer.
2. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........., ................................... ja
. . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kool.
3. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........., ................................... ja
. . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . Eesti Vabariik.
64
8. A. Loe küsimused. Vasta küsimustele.
Missugune film? . . . . . . . . . . . ..................... film
Missugune ilm? . . . . . . . . . . . ..................... ilm
Missugune reis? . . . . . . . . . . . ..................... reis
B. Loe sõnaühendid. Nimeta nimisõnad. Esita küsimus igale

omadussõnale koos nimisõnaga.
igav film . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................
tuuline ilm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................
kauge reis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................
9. Leia omadussõna juurde sobivaid nimisõnu.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... .............................
vajalik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... põnev .............................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... .............................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..... ..............................
tark . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... kibe ..............................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .... ..............................
. . . . . . . . . . . . . . . . ........... .........................
pinnapealne . . . . . . . . . . . . . . . . ........... ruuduline .........................
. . . . . . . . . . . . . . . . ........... .........................
65
10. Leia sobivaid omadussõnu. Moodusta sõnaühendeid.
.meeldiv
........................ .........................
......................... välimus ......................... käitumine

......................... .........................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................
......................... suhtumine ......................... lugemine
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................
......................... maastik ......................... valvur
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .........................
11. A. Sobita sõnad sõnaühendiks. Kirjuta sõnaühend.

A.
Missugune? kes?/mis? Sõnaühend
soine sügis ................................................

udune klaas ................................................
rabe hommik ................................................
arukas maastik ................................................
vihmane kaaslane ................................................
B.
rõõmsameelne kirves ................................................
madal seltskond ................................................
range esimees ................................................
pilvine küsimus ................................................
terav hekk ................................................
keeruline ilm ................................................
66
C. Moodusta iga sõnaühendiga 6-7 sõnaline lause.
12. A. Nimeta olendi või eseme kaks tunnust.
vesi . . . . . . . . .t.ev,
- .läbipais . . . .värvuseta
........................................
sõdur - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
õpilane - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
ahi - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
tööriistad - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
telliskivid - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
sportlane - . . . . . . . . . . . . . . . ........................................
B. Kirjuta välja sõnaühendid.

läbipaistev vesi,
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
C. Rühmita sõnaühendid küsimuste alusel.
Missugune? mis? Missugune? kes?
67
13. A. Loe omadussõnad. Need kõik iseloomustavad inimese seisundit.
Mõtle veel omadussõnu, millega saab iseloomustada inimest.
viisakas, imestunud, kade, mõtlik, rahulolev, õnnelik,

rõõmus, nõutu, häbelik
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..........................................................
B. Moodusta iga omadussõnaga veel kaks sobivat sõnaühendit.
1) viisakas vastus ............................., ............................
2) imestunud pilk ............................., ............................
3) kade naaber ............................., ............................
4) ärev ootus ............................., ............................
5) nõutu õlakehitus ............................., ............................
6) valutav jalg ............................., ............................
7) mõistetav juhend ............................., ............................
8) vallatu väikemees ............................., ............................
9) vihane kiri ............................., ............................
10) üksildane vanake ............................., ............................
11) rõõmsad hüüatused ............................., ............................
12) uudishimulikud naabrid ............................., ............................
13) väsinud töölised ............................., ............................
14) rahulikud õpilased ............................., ............................
68
Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid
Jälgi omadussõna käänamist sõnaühendis (ainsuse ja mitmuse vormid)
Kääne Omadussõna Omadussõna

ainsus Mitmus
küsimus küsimus
Nimetav missugune? kallis jalgratas missugused? kallid jalgrattad
Omastav missuguse? kalli jalgratta missugus/te? kalliste jalgrataste
Osastav missugus/t? kallis/t jalgratas/t missuguse/id? kalleid jalgrattaid
Sisseütlev missuguse/sse? kalli/sse jalgratta/sse missugus/te/sse? kallite/sse jalgrataste/sse
Seesütlev missuguse/s? kalli/s jalgratta/s missuguste/s? kallite/s jalgrataste/s
Seestütlev missuguse/st? kalli/st jalgratta/st missuguste/st? kallite/st jalgrataste/st
Alaleütlev missuguse/le? kalli/le jalgratta/le missuguste/le? kallite/le jalgrataste/le
Alalütlev missuguse/l? kalli/l jalgratta/l missuguste/l? kallite/l jalgrataste/l
Alaltütlev missuguse/lt? kalli/lt jalgratta/lt missuguste/lt? kallite/lt jalgrataste/lt
Saav missuguse/ks? kalli/ks jalgratta/ks missuguste/ks? kallite/ks jalgrataste/ks
Rajav missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ni missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ni
Olev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/na missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/na
Ilmaütlev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ta missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ta
Kaasaütlev missuguse/ᴓ? kalli/ᴓ jalgratta/ga missuguste/ᴓ? kallite/ᴓ jalgrataste/ga
69
Tee kokkuvõte.
Enamasti on omadussõna ja nimisõna samas käändevormis,
välja arvatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .....................................
. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ käänded.
Nendes vormides jääb omadussõna .......................................
käände vormi.
14. Koosta tabeli nelja viimase sõnaühendiga lauseid

(vähemalt 7 sõna lauses). Kirjuta laused vihikusse.
15. Moodusta sõnapaaridest ainsuse osastav ja mitmuse

omastava käände vormid.
1) arukas jutt, 2) aknapoolne rida, 3) suurepärane saavutus,

4) positiivne mõtlemine, 5) hinnaline kunstiteos, 6) värviline pildiraamat,
7) karusnahkne vest, 8) kaldapealne lõkkeplats, 9) metsaäärne heinamaa,
10) terav lõikeriist, 11) kuldne medal, 12) viisakas neiu
Ainsuse nimetav Ainsuse osastav Mitmuse omastav

kes?, mis? keda?, mida? kelle?, mille?
arukas jutt aruka/t juttu aruka/te juttu/de
70
16. A. Loe küsimused ja sõnaühendid.
B. Sobita sõnaühendid küsimuste alusel.
1) sobiv kaunistus, 2) sobivat kaunistust, 3) sobivast kaunistusest,
4) sobivasse kaunistusse, 5) sobiva kaunistusega, 6) sobivale kaunistusele,
7) sobival kaunistusel, 8) sobiva kaunistuseni, 9) sobiva kaunistuse,
10) sobivas kaunistuses, 11) sobivalt kaunistuselt, 12) sobivaks kaunistuseks,
13) sobiva kaunistusena,14) sobiva kaunistuseta
Missugune mis? .sobiv kaunistus

. . . . . ........................................................
Missuguse mille? . . . . . . ........................................................
Missugust mida? . . . . . . ........................................................
Missugusesse millesse? . . . . . . ........................................................
Missuguses milles? . . . . . . ........................................................
Missugusest millest? . . . . . . ................................................. .......
Missugusele millele? . . . . . . ................................................. .......
Missugusel millel? . . . . . . ................................................. .......
Missuguselt millelt? . . . . . . ........................................................
Missuguseks milleks? . . . . . . ........................................................
Missuguse milleni? . . . . . . ........................................................
Missuguse millena? . . . . . . ........................................................
Missuguse milleta? . . . . . . ........................................................
Missuguse millega? . . . . . . ........................................................
71
C. Esita küsimus sõnaühendis oleva omadussõna kohta.
1. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...............) kaunistuse/ni.
2. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............) kaunistuse/na.
3. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............) kaunistuse/ta.
4. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..............) kaunistuse/ga.
Jäta meelde!
Kui kääname omadussõna koos nimisõnaga, jääb omadussõna

neljas viimases käändes (lõpud -ni-na-ta-ga) omastavasse käändesse.
17. Täida lüngad käänamistabelis. Selgita ülesande täitmise järjestust.
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus
põnev põnevad
Nimetav mis?
telesaade telesaated
põnevate
mille?
telesaadete
põnevat
Osastav
telesaadet
...........................
millesse?
telesaadetesse
põnevas
milles?
telesaates
põnevates
Seestütlev
telesaadetes
72
põnevale
Alaleütlev
telesaatele
millel?
põnevatelt
millelt?
telesaadetelt
põnevaks
Saav
. . .........................
. . .........................
milleni?
telesaateni
põneva
. . .........................
põnevate
...........................
...........................
Kaasaütlev
telesaadetega
18. A. Moodusta sõnaühend ja kirjuta.

B. Jooni omadussõnad.
C. Kirjuta küsimus omadussõna kohta sõna kohale ja käändenimetus.
Kasuta käänamistabelit lk 69.
1.
missugusel?
(tuuline) päeval tuulisel päeval alalütlev
. . . . . . . . . . ........................................................
(oluline) küsimuse . . . . . . . . . . ........................................................
73
(tormine) merelt . . . . . . . . . . ........................................................
(pehme) lõngast . . . . . . . . . . ........................................................
(sirge) teelt . . . . . . . . . . ........................................................
(helendav) täheni . . . . . . . . . . ........................................................
(vaba) lapsena . . . . . . . . . . ........................................................
2.
tavalisest (ülesanne) . . . . . . . . . . ........................................................
liikumatus (olek) . . . . . . . . . . ........................................................
kõverate (jooned) . . . . . . . . . . ........................................................
täiuslikke (vastused) . . . . . . . . . . ........................................................
haiguslikke (nähtused) . . . . . . . . . . ........................................................
74
19. A. Loe nimisõnad. Loe omadussõnad. Leia ja kirjuta igale
omadussõnale nimisõnade hulgast sobiv paariline.
pingile, raamatus, meistriks, vette, nihestus, probleemi, haavalt,

harrastusega, sõnavõtust, tõusuga, kaitsmist, kirjanikuna
missugusest?
sõnavõtu/st seestütlev
o t sus t avas t .......................................................................................................
vanaaegses ...............................................................................................
kangelaslikku . . ...........................................................................................
valulik .. ......................................................................................................
osavaks . . ...................................................................................................
kuulsa .......................................................................................................
veritsevalt .. ................................................................................................
t agumisele .. ...............................................................................................
huvitava ....................................................................................................
keerulise ...................................................................................................
soolasesse ................................................................................................
B. Eralda sõnavormidel käändelõpud.

C. Nimeta kääne ja kirjuta käände nimetus. Esita küsimus omadussõna
kohta ja kirjuta küsimus omadussõna kohale.
75
20. A. Loe sõnaühendid. Moodusta neist suuliselt kõik käändevormid.
Kasuta abiks käänamistabelit lk 69.
1. Pingeline võistlus
2. Rahvusvaheline ettevõte
3. Lepinguline töö
4. Kiireloomuline ülesanne
5. Hooliv perekond
B. Kirjuta sõnaühendite seestütleva, saava ja rajava käände vormid.
Seestütlev Saav Rajav
1.
2.
3.
4.
5.
21. A. Loe laused. Ütle sulgudes esitatud sõnad sobivas vormis.

B. Jooni nimisõnad, mille juurde kuuluvad sulgudes märgitud
omadussõnad.
C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna)
1. Rasmus ei kuulunud (laisk) poiste hulka.

. . . .laiskade . . . . .te. . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . .pois
76
2. Poiss tundis vaid (loomulik ja eakohane) vastumeelsust kõige vastu,
mis takistas teda ronimast (haruline) puu otsa, suplema (jahe) vees ning
mängima (omavanune) sõpradega.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Rasmuse arvates peavad poisid (mõnus) vaheajal just (huvitav) asjadega

tegelema.
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. Noormehele ei meeldinud (soe) suvepäeval (kole) nõgeseid kitkuda või

(otsatu) kartulipõllul rügada.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Lastekodu lapsed olid (odav) ja (käepärane) tööjõuks, keda mitmetel

töödel ära kasutati.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
(A. Lindgreni järgi)

D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.
22. A. Loe laused. Täida lüngad sobivas vormis omadussõnadega.
1. (Püsisoojane) . . . . . . . . . . . . . . . . .............. loomade keha jahtumine sõltub
nende keha suurusest.
2. (Väike) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... loomad peavad sööma (energiarikas)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......... toitu.
3. Eriti palju energiat saab organism (rasvane) .......................... toidust.
4. (Kõigusoojane) . . . . . . . . . . . . . . ....................... loomade kehatemperatuur
sõltub (väline) . . . . . . . . . . . . . . . ................... tingimustest.
77
5. Mõned loomad poevad peitu (liigne) ………………………. kuumuse eest.
6. (Suur) …………………… loomadel on võime hoida oma kehatemperatuuri
muutumatuna ka (külm) . . . . .......................... kliimas.
7. Soojust aitab neil hoida (tihe) .............................. karvkate.
8. (Pakaseline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ilmadega hoiavad loomad ja linnud
eemale (lage) . . . . . . . . . . . . . . . . ..... ja (tuuline) ..............................
kohtadest.
• Mitu mitmuse vormis omadussõna kirjutasid? ..........
B. Kirjuta tabelisse mitmuse vormis omadussõnad.

Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale.
Täida tabel.
Mitmuse vormis sõnad,

Käände Käändevormis sõnad
küsimus sõnavormi
nimetus ainsuses
kohta
missuguste?
omastav püsisoojase
püsisoojaste
78
C. Kirjuta tabelisse harjutuse A osast ainsuse vormis omadussõnad.
Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale.
Täida tabel.
Ainsuse vormis sõnad, Käände

Mitmuse vormis sõnad
küsimus sõnavormi kohta nimetus
missugust? missuguseid?
osastav
energiarikast energiarikkaid
79
23. Täida lüngad omadust väljendavate sõnadega.
kasuta õiget muutevormi.
1. Maailma (suur) . . . . . . . . . . . . . . .............
oaasiks on Niiluse org.
2. Kord aastas ujutab (veerikas)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Niilus kogu
(põuane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oru üle,
tuues nii põldudele (viljakas)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mullakihti.
3. Sahara kõrbes liiguvad (uhke) .............................. kaamelid kõrvuti

(moodne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... autodega.
4. (Kaasaegne) . . . . . . . . . . . . . . . . . ................. Araabia linnad ei erine
Euroopa linnadest.
5. (Iidne) . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kõrbeasulates on (kitsas) .......................
tänavad ja (lame) . . . . . . . . . . . .................... katustega
(madal) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......... majad.
24. A. Loe laused. Jooni omadussõnad.

B. Nimeta, missuguse eseme omadust on märgitud.
1. Pleki lõikamiseks kasutatakse teravaid plekikääre.
2. Plekikääride lõiketerad on valmistatud
kõvast tööriistaterasest.
3. Paksema pleki lõikamiseks kasutatakse suuremaid plekikääre.
4. Harilikud käsikäärid on mõeldud õhukese pleki lõikamiseks.
5. Kõverjooneliste detailide väljalõikamisel tuleb esmalt sirgete lõigetega
eemaldada laiad plekiservad.
6. Märkjoone kõrvale tuleb jätta kitsas töötlusvaru.
7. Pleki lõikamine on ohtlik töö. Peab jälgima, et terav plekiserv
ei vigastaks kätt.
80
C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna), moodusta
algvorm.
Käändevorm Algvorm
teravaid plekikääre teravad plekikäärid
• Kas leidsid sõnad tabeli igale reale?
81
OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED
Pane tähele!
Omadust väljendavaid sõnu saab moodustada erinevate liidete abil.

Kõige rohkem omadussõnu on tuletatud liidete -ne, -line, -lik abil.
-ne tuli/ne, kuld/ne, meetri/ne, vastumeel/ne

-line joone/line, pleki/line, sõna/line, ajaloo/line
-lik lapse/lik, kuning/lik, rahu/lik, kius/lik, nõud/lik
Liide -ne
-ne liitub enamasti nimisõnale ja märgib ainet (nt puuvillane tekk) või
mõõtühikut (nt liitrine purk).
1. Täienda tabelit näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

A. Omadussõna märgib eseme koostist (millest miski on tehtud).
Ainet tähistav Liide

omadussõna Sõnaühend
nimisõna -ne
raud -ne raud/ne raudne varras
kuld
vill villa/ne villane sall
siid
mürk
82
B. Omadussõna märgib kokkupuudet ainega.
Ainet tähistav Liide

omadussõna Sõnaühend
nimisõna -ne
pori -ne pori/ne porine saabas
savi
muda
paas -ne pae/ne paene kallas
liiv
suits
C. Omadussõna märgib mõõtu.
Aega, massi, kaalu Liide Tuletatud

Sõnaühend
vm tähistav nimisõna -ne omadussõna
kilo -ne kilo/ne kilo/ne havi
gramm
päev
liiter
meeter
tund
83
2. Kas tead nende võõrsõnade tähendust? Kirjuta selgitus joonele.
Kasuta vajadusel võõrsõnastikke.
autoriteet + -ne = autoriteetne
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
efekt + -ne = efektne
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
kontrast + -ne = kontrastne
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
stereotüüp + -ne = stereotüüpne
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
3. Omadussõnaliide -ne võib liituda ka määrsõnale.

Täida tabel näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.
(Aken on) lahti. -ne lahti/ne (See on) lahtine aken.
(Aken on) katki.
Eile (tuli ajaleht).
Homme (on kogunemine).
Praegu (on tund).
84
Liide -line
-line liide märgib samuti ainet, kuid rõhutab tunnust tugevamini

kui liide -ne (nt triibuline riie).
4. Täida ja täienda tabelid.

A. Omadussõna märgib tajutavat tunnust või millegi olemasolu.
Nimisõna
nimetavas Omastav kääne
Liide Tuletis
käändes (kelle?, mille?)
(kes?, mis?)
joon joone -line joone/line
laine
plekk
täpp
laik
lapp
ruut
B. Omadussõna märgib mingit valdkonda.
ajalugu -line ajaloo/line ajalooline ülevaade
sõda
hing
85
vanus
elekter
kunst
keel
iga -line ea/line
käsi
C. Omadussõna viitab kujule või vormile.
sõna -line sõna/line sõnaline selgitus
arv
mass
number
silinder
iroonia
ese
86
5. A. Loe laused. Otsusta, missugused sõnad väljendavad kellegi või
millegi omadust või tunnust. Jooni omadussõnad koos nimisõnaga.
1. Vihmametsi iseloomustab erakordne liigirikkus.

2. Vihmametsades näeme puude ja põõsaste aastaringset õitsemist.
3. Puude tihe varikatus ei lase metsa alla kõrvetavat päikesevalgust.
4. Puude nahksetel lehtedel on terav tipp, et vihmavesi saaks lehelt maha
voolata.
5. Puude tüvede ümber on ronitaimed.
6. Liaanid kinnituvad noorte puude külge ja kasvavad koos nendega.
7. Röövlinnud elavad kõrgete puude otsas, kust neile avaneb avar vaade
jahimaadele.
8. Tiheda hämara metsa all elavad väikesed loomakesed.
9. Vöödilised loomad on puulehtede triibulisel taustal nähtamatud.
10. Hämaras vihmametsas annavad loomad üksteisele märku valju
häälitsemisega.
• Kontrolli, kas said 17 omadussõna.
B. Leia joonitud sõnadest -ne ja -line-liitelised omadussõnad. kirjuta

nende algvormid. . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
87
Liide -lik
-lik-liiteline omadussõna märgib sarnasust kellegagi või millegagi

(nt täiskasvanulik käitumine).
6. Täida tabel näidise alusel. Täienda.
ema -lik emalik emalik hoolitsus
isa
laps
reetur
masin
taevas
eeskuju
7. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse käändesse.
1. Meie (iga+päev+ne) heaolu sõltub sellest, kuidas inimesed töötavad.

2. Et hästi töötada, peab olema (raud+ne) tervis.
3. Teadlaste uuringute tulemusena on tehtud kindlaks, kuidas peavad
vahelduma (päev+ne) töö ja (öö+ne) puhkus.
4. Me teame, missugused on inimorganismile (kasu+lik) töötingimused,
milles seisneb (tervis+lik) toitumine ja kui suur tähtsus on (rahu+lik) unel.
88
Pane tähele!
Omadussõnu saab moodustada ka liidete -tu, -kas ja -jas abil
-tu õnne/tu, maitse/tu, abi/tu, korra/tu

-kas turja/kas, hapu/kas, toime/kas
-jas klaas/jas, must/jas, tuhk/jas
Liide -tu
Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist (nt pilvitu taevas)
või tegevuse võimatust (nt muutumatu sõna).
8. Täida tabeleid. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

A. Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist.
Omastav
Nimisõna -tu omadussõna Sõnaühend
kääne
õnn õnne -tu õnnetu õnnetu juhus
rõõm
mure
lõhn
anne ande
tunne
kord
89
B. Liide -tu liitub tegusõna ma-vormile.
Tegusõna
-tu omadussõna Sõnaühend
ma-vorm
ravima -tu ravima/tu ravimatu haigus
lahendama
tundma
harjuma
ootama
kannatama
kartma
mõtlema
lugema loetama/tu loetamatu käekiri
C. Selgita sõnade tiivutu, kätetu, jalutu, silmitu, kõrvutu, karvutu, sarvitu

tähendust. Moodusta sõnaühendeid.
9. A. Loe laused. Jooni omadussõnad, eralda liide (-ne, -line, -tu).
1. Inimestel kujuneb välja täiesti individuaalne ja kordumatu käekiri.

2. Isikupärase käekirjaga inimene võib alati kasutada lihtsat kirja.
3. Kui inimene vähe kirjutab, siis ei saa põnevat käekirja järele teha.
4. Arstidel on sageli loetamatu käekiri.
5. Noortel inimestel muutuvad käekirjad tänapäeval järjest lihtsamaks.
6. Keerulise ilukirja tegemine on imeline oskus.
90
B. Rühmita liidetega omadussõnad.
Liide -ne Liide -line Liide -tu
C. Nimeta omadussõnad, mis jäid rühmitamata.
Liide -kas
Omadussõna liitega -kas näitab omaduse rohkust või mingi omaduse

esinemist suuremal määral (nt kohmakas kõnnak).
10. Täida tabel.
Omastava
Algvorm -kas Omadussõna Sõnaühend
käände vorm
hapu hapu -kas hapukas hapukas maitse
edu
töö
sisu
mahl
õlg õla
vaim
91
vili
iga ea
anne
11. A. Jooni omadust väljendavad sõnad.

B. Eralda omadussõnadel liide -kas kaldkriipsuga.
kasukas, mõõdukas, setukas, pirukas, arukas, jõhvikas, pihlakas,

keerukas, vildakas, kannikas, kelmikas, mardikas, harakas,
rinnakas, õlakas, kõhukas, viidikas, kollakas, toimekas,
mustikas, karikas, trendikas
• Kontrolli, kas joonisid 11 sõna.
C. Kasuta joonitud sõnu kellegi või millegi iseloomustamiseks.

Moodusta suuliselt sõnaühendeid.
D. Loe nimisõnad. Leia igale nimetatud objektile kolm omadust, mida

ei saa otseselt näha. Vajadusel kasuta joone all valikuks antud sõnu.
soe, hinnaline, raske

Kasukas: .............................................................................................................
Pirukas: ...............................................................................................................
Karikas: ...............................................................................................................
Jõhvikas: ............................................................................................................
hapu, magus, soolane, maitsev, tuline, kiire, tüütu,

hinnaline, väärtuslik, raske
92
Liide -jas
Liide -jas väljendab mõningast sarnasust kellegagi või millegagi

(nt valkjas sein).
12. Täida tabel. Täienda omapoolsete näidetega.
nimisõna -jas Omadussõna Sõnaühend
must -jas must/jas mustjas värvus
siid
niit
vilt
valge -jas valk/jas
uss usjas
Pane tähele!
Liite -jas kirjutamisel sõna lõpus tuleb arvestada

kaashäälikuühendi õigekirja reeglit (usjas).
93
13. Moodusta antud sõnadest uusi sõnu.
Kasuta võimalikult paljusid liiteid.
oht, kirg, taip, kord, kannatama, painduma, must, hapu, hõbe
-ne -line -lik -tu -kas -jas
- - ohtlik ohutu - -
Liited eba- ja mitte-
Vahel kasutatakse omadussõnade tuletamisel ka eesliiteid eba- ja mitte-.
Liited eba- ja mitte- liituvad sõna algusele ja väljendavad vastupidist

tähendust (nt ebaõige järeldus) või märgitud omaduse puudumist
(nt mittetõene ütlus).
14. Loe sõnapaarid. Selgita sõnapaaride tähenduse erinevust.

eba- mitte-
aus – ebaaus ametlik – mitteametlik
kindel – ebakindel köetav – mitteköetav
õiglane – ebaõiglane tasuv – mittetasuv
harilik – ebaharilik kortsuv – mittekortsuv
94
15. A. Loe laused. Jooni omadussõnad.
B. Muuda lausete tähendus vastupidiseks. Kasuta omadussõnade
muutmiseks liiteid eba- või mitte-.
1. Kohtasin ausat teenindajat.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Harjutus oli kirjutatud loetava kirjaga.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Möödusin tänaval sõbraliku ilmega noorukist.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. Kodus ootas mind meeldiv üllatus.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Käisin täna sõbraga tavalisel treeningul.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
6. Mulle pakuti suveks tasuvat tööd.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
16. Leia valesti sõnastatud omadussõna. Muuda liidet.

Jälgi, et lause tähendus ei muutuks.
1. Minu kell on mittetäpne.
. . . .Minu
. . . . . . kell
. . . . . on
. . . . .ebatäpne.
. . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Sain ebaametliku kutse aktusele.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Bussiaknast avanes mitteharilik vaade.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
95
4. Mittekaine inimene ei tohi autot juhtida.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Jätsin ebahuvitava raamatu lugemata.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
6. Ebaterava noaga ei saa lõigata.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
17. A. Loe laused. Leia objektide nimetused, mida omadussõnaga

iseloomustatakse. Jooni sõnaühendid.
1. Sa oled õppinud, et rohtla on metsa/tu lagendik, kus kasvavad rohttaimed.

2. Viljakate muldade tõttu on rohtlates maa üles haritud.
3. Ahvileivapuu on ebatavalise tüve, paksu koore ja haruliste okstega puu.
4. Vihmavarjukujuline akaatsia kasvatab endale lameda krooni, mis kaitseb
alumisi oksi kuivamise eest.
5. Karmi põuaperioodi ajal läbivad suured taimetoidulised loomad pikki
vahemaid.
6. Väiksemad ja nõrgemad loomad suudavad ohtlikul ajal magada.
(15 omadussõna)
B. Eralda joonitud omadussõnades liited (kui need on).

Kirjuta liidetega omadussõnad algvormis.
.metsa
. . . . . . ./tu,
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
96
18. A. Loe. Jooni omadust väljendavad sõnad.
Lihtne toit
1. Kord nägi isa poes ahvatlevat toorainet – korralikku tükki värsket lambaliha.
2. Isa otsustas teha perele suurepärase õhtusöögi.
3. Isal puudusid vajalikud kogemused lambaprae valmistamiseks.
4. Esimeseks mõtteks oli tal otsida sobiv retsept pilkupüüdvast kokaraamatust.
5. Läikivaid lehti pöörates sai isa aru, et ta ei oska ülikeeruliste
tegevusjuhiste abil koduses köögis toimetada.
6. Talle tundus, et retsepti järgi liha küpsetades saab ta ülepipardatud ja
tundmatu toidu.
7. Isa otsustas küpsetada lihtsa ja loomuliku
maitsega lambaprae.
8. Ta määris pehmed lihatükid õli, tavalise pipra
ning soolaga ja arvestas umbes tunnise
küpsetusajaga.
9. Õhtul ootaski peret tõeline üllatus – mahlane
ja vürtsikas praad.
B. Kirjuta välja omadussõnad koos nimisõnadega algvormis.
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
97
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
C. Kirjuta tablisse omadussõnad, mis viitavad tegevusele.
Omadussõna Mis tegevusele see viitab?
sobiv sobimine
98
19. Moodusta omadussõnu liidetega -ne, -line, -lik, -kas, -jas.
Kasuta neid sõnu õigesti lausetes.
1. (Sügis) päike tõuseb vaid pisut üle (hall) puulatvade.

2. (Pinge) töö põldudel on lõppenud ja nüüd võrdlevad (tõsi) ametnikud
plaane (tegema) saakidega.
3. (Hapu) õunapabulatest on valminud (tõde) maiuspalad.
4. Enam ei kohta (pori) teedel raskete korvidega seenelisi ega marjulisi.
5. (Rikas) saak on ammugi nende (kodu) panipaikades.
6. (Vari) kohad metsas tunduvad nüüd (must) laikudena.
7. Päikese (hilja) ja madalad kiired ei ulatu enam valgustama (saladus)
põõsastealuseid.
Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus
Pane tähele!
Otsene tähendus Ülekantud tähendus

roheline pall = rohelist värvi pall roheline ajakirjanik = algaja ajakirjanik
kuldne lusikas = kullaga kaetud lusikas kuldne süda = lahke inimene
kuldsed käed = töökad käed
pilvine taevas = taevas on pilved pilvine nägu = pahane nägu
raske kott = kott kaalub palju
kallid kapid = kapid maksavad palju kallid vanemad = armsad vanemad
99
20. A. Loe sõnapaarid. Otsusta, kas omadussõna väljendab otsest
või ülekantud tähendust. Rühmita.
1) sügavad järved, 2) sügavad teadmised, 3) lahtine uks,

4) lahtine küsimus, 5) lahtine pea, 6) lahtised juuksed,
7) värsked kartulid, 8) värsked ajalehed, 9) värske tuulepuhang,
10) kitsas eriala, 11) kitsas seelik, 12) kitsas metsatee
Otsene tähendus Ülekantud tähendus
sügavad järved
B. Moodusta lauseid 1) ülekantud tähenduses sõnapaaridega.

2) esitatud piltide alusel.
Kirjuta laused vihikusse.
100
LIITOMADUSSÕNA
Pane tähele!
Omadussõnade tähendust saab täpsustada liitsõna moodustamise abil.

peegel + sile = peegelsile siid + pehme = siidpehme
Selgita liitomadussõna tähendust.
1. A. Väljenda värvitooni liitomadussõnaga.
1. Kollane nagu sidrun . . . . .........................................................
2. Pruun nagu kastan . . . . .........................................................
3. Punane nagu tuli . . . . .........................................................
4. Roheline nagu sammal . . . . .........................................................
5. Must nagu süsi . . . . .........................................................
6. Valge nagu lumi . . . . .........................................................
B. Moodusta lauseid saadud liitomadussõnaga.
2. A. Moodusta sõnapaaridest liitomadussõnu.

B. Sõnasta liitomadussõna tähendus võrdlusena.
pilt kiire .piltilus

........-. . .ilus nagu pilt
.........................................................
raud kõva . . . . . . . . . . . . ................................................. ........
välk kindel . . . . . . . . . . . . ................................................. ........
jää ilus . . . . . . . . . . . . .........................................................
kalju magus . . . . . . . . . . . . ................................................. ........
nõel külm . . . . . . . . . . . . ................................................. ........
mesi terav . . . . . . . . . . . . .........................................................
101
C. Esita küsimus iga võrdluse kohta.
Vasta liitomadussõnaga.
Näiteks. Kes on ilus nagu pilt? – Pruut on piltilus.
3. Moodusta liitomadussõnu.
surm surmväsinud surm..................... , ............................
ime imeilus ime. . ..................... , ............................
tuli tulikuum tuli.. . ..................... , ............................
4. Kirjelda riideesemeid pikemalt.

Näiteks: poolvillane punakaspruun mantel – mantel on õmmeldud
poolvillasest riidest, mantlil on punaka tooniga pruun värvus
1) helesinine siidine sall, 2) mustjaspunane puuvillane seelik,

3) kahvatulilla õhuke särk, 4) hallikassinised linased püksid,
5) tumepunased villased kindad, 6) ilmastikukindel vettpidavast riidest jope
5. A. Jooni omadussõnad.
B. Räägi täpsemalt, missuguseid tunnuseid on omadussõnadega
rõhutatud.
1. Müügile saabus uus toode - alkoholivaba jõuluglögi.

2. Noorele perele üürile anda elamiskõlblik kahetoaline keldrikorter.
3. Soodsa hinnaga müüa L-suuruses täisvillane sinakashall talvemantel.
4. Otsime külalislahket pererahvast kolmeliikmelise pagulaspere ajutiseks
majutamiseks.
5. Vajatakse usaldusväärset koduabilist raskemate kodutööde tegemiseks.
6. A. Loe tegusõnad ja sõnaühendid.

B. Vali ja kirjuta sõnaühendisse sobiv tegusõna.
sattusid, krõbistavad, valmistuvad, asetsevad, võitsid,

on, paigutab, jõudsid, kohtusid, maitses
102
1) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ suurepärases meeleolus
2) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ klassidevaheliseks võistluseks
3) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ rühmadevahelise konkursi
4) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ voodialustesse kastidesse
5) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ seinapoolsetel riiulitel
6) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ jõeäärsele heinamaale
7) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ puudevahelisel rajal
8) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ahjualuses augus
9) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ suurepärast toitu
10) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ ränkraskesse avariisse
7. A. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse vormi. Nimeta kääne.
1. Jõudsime lagendikule (pori+ne) rada mööda.

Jõudsime lagendikule porist rada (ainsuse osastav) mööda.
2. (Õhtu+ne) videvik kattis juba maad.
3. (Hall+kas) taevas kattus kiiresti (must+jas) pilvedega.
4. (Vari+line) kohad tundusid (tume) laikudena.
5. Püstitasime kiiresti (triip+line) telgid.
6. Poisid nägid (ränk) vaeva (kord-lik) lõkke süütamisega.
7. Keetsime lõkkel (maitsev) teed ja täitsime kõhtu (rikas+lik) õhtusöögiga.
8. Laulsime lõkke ümber veel mõned (hoog+ne) laulud.
9. Varsti kostis telkidest vaid (vaikus+ne) sosinat.
10. Matkarühm uinus (sügav) unne.
B. Kirjuta harjutus vihikusse.
103
OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED
Eri esemetel, olenditel või nähtustel võib olla nii erinevaid kui ka sarnaseid
omadusi. Üht ja sama omadust või tunnust võib aga esineda erineval määral.
Võrdle.
1. Kõik meie koerad on kiired jooksjad.
Minu koer Murka on küll kiire jooksja, aga Triinu koer Rolfo on veel kiirem
jooksja. Kõige kiirem jooksja on Mari koer Ruts.
2. Kõik majad on suured.

Meie perel on suur maja Veerikul. Minu onul on Tamme puiesteel suurem
maja. Aga meie vanaisal on Haagel kõige suurem maja.
Omaduste ja tunnuste erinevat hulka väljendatakse võrdlusastmete abil.
Keskvõrre Ülivõrre
Algvõrre
Omastav kääne + m kõige + keskvõrre
kiire kiire + m = kiirem kõige kiirem
suur suure + m = suurem kõige suurem
1. Jätka näidise järgi.
Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre
uhke uhke + m = uhkem kõige uhkem
lahke
julge
tuline
värviline
põdur
usin
104
Jäta meelde!
Mõne omadussõna keskvõrdevorm moodustatakse erandlikult.

lahja – lahjem pisike – pisem kurb – kurvem
õhuke – õhem tark – targem hea – parem
omadussõna ülivõrret saab moodustada kahel viisil.

1. kõige-ülivõrre. Sõna kõige abil saab ülivõrde moodustada kõikidest
omadussõnadest – sõna kõige tuleb lisada keskvõrde ette:
maitsvam – kõige maitsvam.
2. Lühike ülivõrre. Algvormist moodustatakse mitmuse osastava
käände (mida?) vorm, mille lõpus olev -d asendatakse m-ga
(maitsev – maitsvaid – maitsvaim).
Vahel saab kasutada mõlemat viisi.

kõige pikem = pikim; kõige vanem = vanim, kõige noorem = noorim;
kõige magusam = magusaim; kõige maitsvam = maitsvaim
Lühikest ülivõrret ei saa moodustada, kui

1) mitmuse osastav vormi lõpus on -sid.
(roosa – roosasid, lilla – lillasid; tragi – tragisid; tubli – tublisid);
2) kõrvuti satuksid ji (tühi – tühjem; kuri – kurjem);
3) keskvõrde vormi lõpus on juba i (hall – hallim, väeti – väetim).
2. Täida tabel.
A. Moodusta sõnast mitmuse osastav (missuguseid?)
B. Otsusta, kas saad moodustada lühikese ülivõrde. Kirjuta.
Mitmuse osastav
Omadussõna algvorm Lühike ülivõrre
missuguseid?
hoolas hoolsaid hoolsaim
lihtne
105
puhas
ladus
sorav
odav
3. A. Jooni ülivõrdes omadussõnad.

puhtam, sagedasem, kindlaim, oskuslikem, tumedam, praktilisim,
edukaim, elavam, õnnetuim, õnnelikem, raskem, tragim, kalleim
B. Kirjuta välja keskvõrde sõnavormid. Moodusta neist ülivõrde vormid.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. A. Loe laused. Täida lüngad lühikese ülivõrde vormidega.
1. Maailma . . sügavaim
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................. järv on Baikal. (sügav)
2. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ............ järv on Kaspia meri. (suur)
3. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .................... jõgi on Niilus. (pikk)
4. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... meri on Punane meri. (soolane)
5. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......... meri on Aasovi meri (madal)
6. Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .............. punkt on Suur Munamägi

Haanja kõrgustikul (kõrge).
106
5. A. Loe alg-, kesk- ja ülivõrdes sõnad.
B. Ringita kõik õiged vormid.
Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre
hea heam kõige parem

parem parim
parim kõige parim
vana vanem kõige vanem
vanim kõige vanim
vanim
pisike pisem pisim
pisikem kõige pisim
pisikesem kõige pisem
kõige pisikesem
umbne umbsam kõige umbsam
umbsem kõige umbsem
umbnem umbseim
kõige umbseim
õudne õudsam õudseim
õudsem kõige õudseim
kõige õudsam
kare karem kõige karem
karedam kõige karedam
karedaim
nüri nürim nüridaim
nüridam kõige nüridaim
kõige nürim
madal madalam kõige madalam
madalem kõige madaleim
madaleim
107
6. Leia eelmisest harjutusest sobiv omadussõna ja võrdle kolme
objekti või nähtust
igav igav film igavam film kõige igavam film
madal madal maja ..................... .....................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... ..................... .....................
. . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...... ..................... .....................
7. A. Täida lüngad vanasõnades, kasuta õiget käändevormi.

kui on võimalik, kasuta keskvõrret või ülivõrret.
1. Hirmul on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........ silmad (suur).
2. Hommik on õhtust . . . . . . . . . ................... (tark).

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . hundil on ......................... rind (julge, rasvane).
4. Kus . . . . . . . . . . . . . . . . häda, seal ................... abi (suur, kiire).
5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kassile hiir suhu ei jookse (magav).
6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . tükk ajab suu lõhki (suur).
7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . inimene annab järele (tark).
8. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kott ei seisa püsti (tühi).
9. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . vesi, ............................ põhi (vaga, sügav).
10. Valel on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....... jalad (lühike).
B. Selgita suuliselt vanasõnade tähendust.
8. A. Loe laused. Pane sulgudes antud sõnaühendid sobivasse vormi.

B. Kirjuta tekst vihikusse.
1. (Viisteist aasta) Laur töötas suvel (kohalik kaubaladu).
2. (Alaealine töötaja) on õigus teha kuni (kuus tund) tööpäevi.
3. Tema ülemus väitis, et (uus seadus) järgi ei pea enam vormistama
(ametlik tööleping).
108
4. Laur sõlmiski ülemusega (suuline kokkulepe).
5. Lauri ülesandeks jäi (rasked kaubakastid) paigutamine (õiged riiulid).
6. Varsti nõudis ülemus Laurilt (erakorralised lisaülesanded) täitmist.
7. Ülemus ei arvestanud Lauri (selged vastuväited), et poisiga tehtud
kokkulepped neid kohustusi ei sisalda.
8. Poisil ei olnud (ametlikud tõendid) oma väidete kinnitamiseks ja tal
tuli (üleplaanilised korraldused) täita.
9. (Riiklik seadus) tundes on noorel (turvaline tunne) tööturule sisenemisel.
10. Arvesta, et tööle asumisel on alati vaja sõlmida ja allkirjastada
(kirjalik tööleping).
9. A. Loe. Otsusta, kas joonitud sõnade vormid on õiged.

B. Ütle õigesti.
Põder
I osa
1. Põder on suur pruunilise värvusega
imetaja.
2. Ta on kõige suurim maismaaimetaja
Euroopas.
3. Elupaigana eelistab ta niiskemaid
metsaalasid.
4. Põder on pikkadega jalgadega ja
kõrgega turjaga vagur loom.
5. Kui nõrgimad pullid kuulevad tugevama häält, siis nad tavaliselt taganevad.
6. Kui tegemist on võrdväärlise või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligemale.
7. Võrdselikud pullid ristavad ka oma haralikke sarvi.
8. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemateta vigastusteta.
9. Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene.
10. Jahimehed ihkavad saada kõige uhkekasimaid trofeesid.
11. Loodusjasi vaenlasi on põdral vähe.
109
II osa
1. Põdrapullidel on haralikud sarved.
2. Reeglina ei kanna põdrad uhkseid sarvi aastaringselt.
3. Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris.
4. Noorekad pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris.
5. Uuened sarved hakkavad kasvama aprillis.
6. Algul on neil pehmekad, luustumatad ja nahaga kaetud sarved.
7. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5-10 aasta vanuses.
C. Otsusta, mida said teada põdra kohta. Rühmita laused.

Kirjuta lausete numbrid sobivale reale.
1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Eluviis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Eluiga: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
D. Kirjuta põdra välimust kirjeldavad laused vihikusse.
10. A. Loe laused. Jooni omadust väljedavad sõnad.

B. Otsusta, kas neid sõnu me selliselt kõnes kasutame.
Vea korral ütle lause õigesti.
Metssiga
1. Metssea keha katab harjaseline karvkate.

2. Metssiga iseloomustab jässak kere ning
pikad jalad.
3. Metsseal sünnivad heleda-triipudelised põrsad.
4. Pruunika või hallika värvuse saavutab siga
esimeseks eluaastaks.
5. Isased on tavaliselt suured kui emased
isendid.
110
6. Metssea tavaliseline eluiga on 9-10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi
kuni 25 aasta vanuseks.
7. Metssead on üldiselt öisega eluviisiga.
8. Päevasel ajal puhkavad nad varjulises kohtades.
9. Metssead on seltskondlikulised loomad, kes elavad suurte karjadena.
C. Otsusta, mida said teada metssea kohta. Rühmita laused.

Kirjuta lausete numbrid sobivale reale.
1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
3. Eluviis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
5. Eluiga: .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.
11. A. Loe.
Sina tutvusid Joaniga internetis. Te vahetasite mõned kirjad ja otsustasite

siis kohvikus kokku saada. Joan helistas sulle. Tüdruk teatas, et ta on
kohvikus koos sõbrannaga. Joan kirjeldas, kuidas teda ära tunda.
111
B. Vaata pilti. Kirjelda tüdrukuid.
Tüdrukute sarnased tunnused. ....................................................

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
Tüdrukute erinevad tunnused.
1. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
2. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
.. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .......................................................
• Kumb neist võiks olla Joan? Sa kahtled.

Esita küsimus, et saaksid täpsemalt otsustada?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
• Mis on sinu arvates kahte tüdrukut kõige paremini eristav tunnus?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
C. Kirjelda ennast, nii et tüdrukud sinu ära tunneksid.
12. A. Loe.
Õpetaja palus Martinil minna bussijaama nende uuele klassikaaslasele vastu.

Martin ei olnud teda varem näinud, kuid õpetaja andis kaasa kirjelduse.
Meie uus kaaslane on pikakasvuline õpilane, tal on lühikesed tumedad

juuksed, ta kannab teksapükse ja kapuutsiga heledat jopet.
112
Buss saabus ja sellelt astusid maha mitmed noored. Martin sattus segadusse.
B. Otsusta, kes on Martini uus klassikaaslane. Mis sõnad kirjelduses

sind aitasid? Jooni need sõnad.
113
KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED
114
Kääne ja Küsimus koos
Käändevorm väljendab Sõnaühend
küsimused tegusõnaga
Nimetav • tegijat või olijat Kes lendas? Liblikas lendas.

kes?, mis? • tegusõna olema täpsustab tegijat On mis? ..... on suurlinn.
• olendit, eset või nähtust, kellele/ mis? Tee uks (lahti)!
millele tegevus on suunatud
Omastav • omamist, kuulumist Kelle/mille? oma Keldri põrand.

kelle?, mille? • tegevuse kohta (koos kaassõnaga) Parkis kuhu? Parkis maja ette.
• tegevuse aega Kestis kui kaua? Kestis nädala.
• lõpetatud tegevust Sooritas mille? Sooritas hüppe.
• hulka Ostis kui palju? Ostis paki.
• olendit, eset või nähtust, kellele/ Võttis mille? Võttis jalgratta.
millele tegevus on suunatud
Osastav kääne • kestvat tegevust Värvis mida? Värvis pilti.

keda?, mida? • tegevuse kohta (koos kaassõnaga) Kõnnib kus? Kõnnib piki jõeäärt.
• tegevuse aega (koos kaassõnaga) Toimub millal? Toimub pärast aktust.
• millegi puudumist Ei ole mida? Ei ole paberit.
• ebamäärast hulka Ostis mida? Ostis leiba.
• (koos arvuga) kindlat hulka Ostis kui palju? Ostis kaks leiba.
Sisseütlev • tegevuse kohta Läks kuhu? Läks teatrisse.
kellesse?, millesse? • sarnasust kellegagi On kellesse? On välimuselt emasse.
• suhtumist kellessegi/millessegi Suhtub kellesse? Suhtub loomadesse.
• seisundit või olukorda Haigestus millesse? Haigestus leetritesse.
• sihtaega Lükkusid mis aega? Lükkusid augustisse.
Seesütlev • tegevuse kohta Toimub kus? Toimub Tallinnas.

kelles?, milles? • tegevuse aega Toimub millal? Toimub jaanuaris.
• seisundit või olukorda On mis olukorras? On valudes.
Seestütlev • tegevuse kohta Võttis kust? Võttis korvist.

kellest?, millest? • tegevuse aega Kestab mis ajast? Kestab augustist alates.
• seisundist või olukorrast vabanemist Vabanes mis seisundist? Vabanes valudest.
• ainet Tegi millest? Tegi kasepuust.
• kellest/millest räägitakse Rääkis kellest? Rääkis näitlejatest.
115
116
Alaleütlev • tegevuse kohta Läksid kuhu? Läksid põllule.
kellele?, millele? • isikut, olendit, kellele tegevus on suunatud Ütles kellele? Ütles sõbrale.
• seisundit, olukorda, viisi Jäid missuguseks? Jäid rahule.
• aega Läheneb mis ajale? Läheneb sügisele.
Alalütlev • tegevuse kohta On kus? Töötab põllul.

kellel?, millel? • isikut, eset, olendit, kellel/millel midagi on On kellel? On lenduril.
• seisundit, olukorda, viisi On kuidas? On rahul.
• põhjust Läheb mis põhjusel? Läheb omal soovil.
Alalütlev • tegevuse kohta Tuleb kust? Tuleb põllult.

kellelt?, millelt? • isikut, olendit, kellelt midagi saadakse, Sai kellelt? Sai vennalt.
küsitakse
• tunnust On mille poolest? On kasvult.
Saav • kelleks või milleks miski saab või muutub Muutusid missuguseks? Muutusid varemeteks.
kelleks?, milleks? • tegevuse aega Teeb mis ajaks? Teeb esmaspäevaks.
• otstarvet Ei kasutata milleks? Ei kasutata mängimiseks.
Rajav • tegevuse ruumilist piiri Sõitis milleni? Sõitis raudteeni.

kelleni?, milleni? • tegevuse ajalist piiri Kestab mis ajani? Kestab laupäevani.
Olev • seisundis olemist Töötas kellena? Töötas müüjana.

kellena?, millena? • tegevuse aega Unistas millal? Unistas lapsena.
• olukorda, milles viibitakse tegevuse viisi, Lamas mis seisundis? Lamas haigena.
otstarvet
• tegevuse viisi, otstarvet Kasutas kuidas? Kasutas lipsuna.
Ilmaütlev • eseme või olendi puudumist Jooksis kelleta? Jooksis koerata.

kelleta?, milleta? • mingi tunnuse puudumist On missugune? On narmasteta.
• tegutsemise viisi Rääkis kuidas? Rääkis hääleta.
Kaasaütlev • eseme või olendiga üheskoos olemist Jooksis kellega? Jooksis koeraga.
kellega?, millega? • mingi tunnuse esinemist On missugune? On narmastega.
• tegutsemise viisi Töötas kuidas? Töötas kätega.
• tegevuse aega Läbis mis ajaga? Läbis tunniga.
117
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
118
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
119
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................................................
120

Innove - Eesti Keele Tooraamat 8 - KL - 2 - Osa - Trykk

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Innove - Eesti Keele Tooraamat 8 - KL - 2 - Osa - Trykk

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Kaja Plado ♦ Ana Kontor

Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel

Toimetanud: Tiina Helekivi

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja

Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016

ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos)

Trükiettevalmistus: Trükitud OÜ Greif trükikojas

NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED .................................. 82

LIITOMADUSSÕNA ........................................................ 101

OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED ............................. 104

Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes.

Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa

Nimetav kääne. Küsimused kes?, mis?

Nimisõna nimetavas käändes

2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis

3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud.

1. Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat

2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks.

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. koosnevad peamiselt graniidist.

4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad .................................... ja

5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide

6. Lubjakivi põletamisel jääb järele

mis kuhjatakse tuhamägedesse.

tekib väga aeglaselt.

1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on .......................... .

2. Maapealne kaevandus on ...................................................... .

3. Lubjakivi on tuntud . . . . . . . . . ..................................................... .

4. Paekivi on Eesti .. . . . . . . . . . . . ..................................................... .

5. Purustatud lubjakivi on . . . ..................................................... .

6. Turvas on eestlastele oluline .. ................................................. .

7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav .................................... .

8. Hästi lagunenud turvas on hea .............................................. .

karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained,

C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse.

1. Ilves on kiskja. 2. Kiskjad murravad teisi loomi.

3. Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. 4. Lõokese pealael ilutseb

5. Rästik ja nastik on maod. 6. Nastik elab veekogu kaldal, metsas või

9. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. 10. Kevadel ehitatakse

12. Mets on lindude ja loomade elupaik.

B. Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle

Nimisõna märgib eset, olendit või

C. Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu?

Nimisõna omastavas käändes väljendab

2) koos kaassõnaga tegevuse kohta.

Küsimusi saab esitada kahel viisil:

püüdsid jõe ääres parkis garaaži ette

kestis terve nädala olid juulikuu jooksul

ostsin paki rebis tüki

1. Poistele tundus, et õpetaja manitsus kestis terve (igavik).

2. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid.

3. (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust.

4. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist, seal sibas siil.

5. Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse.

6. Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku

8. (Nädal) pärast sõidab Marje koos sõbrannaga kümneks päevaks

9. Ma pean poest ostma (pakk) kamajahu, (kott) keefiri, (purk) marineeritud

B. Jooni kirjutatud lausetes omastavas käändes sõnavormid koos

C. Loe veel kord laused ja mõtle, mida väljendavad omastavas käändes

• Kellelegi/millelegi kuulumist: . ......... • Tegevuse aega: ............ .........

. . . . . . . . . . . .. . . . kuhu? . . . . ................................................. .......