Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 37

omy

Administrasaun Públiku iha Kontextu Harii


Estadu, Servisu Públiku no
Dezenvolvimentu Ekonomia
Featured
Posted by aitaraklaranlive in Uncategorized

≈ 1 Comment

Tags

Administrasaun Publiku, Economy, Public Service, Timor-Leste

Administrasaun Públiku iha Kontextu Harii Estadu, Servisu Públiku no

Dezenvolvimentu Ekonomia

Guteriano Neves

Peskizador iha Servisu Peskiza no Analiza, Prezidênsia Repúblika

Introdusaun

Servisu administrasaun públiku durante ne’e hamosu diskusaun barak. Iha estudu no analiza
barak ona mak foka ba dezafiu sira ne’ebé administrasaun públiku enfrenta. Iha mos diskusaun
lubuk ida ona ne’ebé organiza lori diskuti kona ba administrasaun públiku iha Timor. Iha
opinioens oioin. Balu haree ba kuadramentu legal ne’ebé existe, liliu papél no poder hosi
Komisaun Funsaun Públiku. Balu haree kona ba jestaun rekursu umanu. Balu haree kona ba
kustu ne’ebé kontinua aumenta, impaktu fiscal, sustentabilidade no produtividade. Balu haree
kona ba fornesementu servisu públiku – Public Service Delivery. Artigu ida ne’e nuudar
reflesaun pessoal ida bazeia ba istoria pessoal, observasaun direita, diskusaun ho kolega sira no
istoria pessoal hirak ne’ebé autor hetan kona ba servisu administrasaun públiku iha Timor. Iha
kontextu ida ne’e, haree servisu administrasaun públiku relasiona ho fornesementu servisu
públiku, dezenvolvimentu ekonomia no harii estadu.

*********

Servisu administrasaun públiku durante ne’e hetan preokupasaun; se la’os krítika hosi públiku.
Preokupasaun ida ne’e refleta katak servisu administrasaun públiku durante ne’e seidauk lao
diak. Wainhira ita haree hosi pontu de vista sidadaun ne’ebé sai nuudar kliente ba iha servisu
públiku, balu seidauk sente satisfaz ho dezempeñamentu servisu administrasaun públiku. Ida
ne’e bele nota iha diskusaun sira iha media sira iha rai laran, diskusaun sira iha nivel politika
publiku, diskusaun sira iha media sosial, too iha relatório sira. Ida ne’e la apar ho kustu hosi ita
nia administrasaun públiku.

Haree hosi perspetiva finanseiru, kustu atu mantein makina estadu nian durante ne’e
relativamente boot. Ida ne’e bazeia ba aspeitu valor nominál hosi kustu ne’ebé aloka liu hosi
orsamentu du estadu, komparasaun kustu administrasaun públiku ho ita nia ekonomia.
Orsamentu ne’ebé uza atu lori mantein makina estadu atu funsiona aumenta hosi tempu ba
tempu. Hanesan ezemplu, alokasaun orsamentu atu selu salariu no atu hola sasan no servisu iha
2013 hamutuk 48% hosi total orsamentu. Ou se ita kompara ho ekonomia domestika, iha tinan
2013, kombinasaun gastus salariu no bens e servisu ekivalente ho 44.6% hosi ita nia ekonomia
domestika tomak. Se ita haree ba kresimentu, alokasaun orsamentu ba salariu, bens no servisu
aumenta ho konsistenti durante tinan hirak nia laran.

Maski ho gastus ne’ebé boot, públiku nia preokupasaun katak servisu públiku seidauk lao diak.
Preokupasaun sira ne’e la’os laiha baze. Ita la presiza investigasaun kle’an atu hatene kona ba
sidadaun ninia preokupasaun. Ita bele nota deit wainhira ita ba tuir prosesu atu hetan dokumentu
importante sira hanesan pasporte, karta kondusaun, Billete Identidade, too servisu xave sira
hanesan tratamentu ema moras iha ospital, tratamentu ba alunus sira iha eskola, no seluk tan. Ita
mos bele nota hosi relatorio ka estudu hirak ne’ebé halo ona, no mos diskusaun sira iha media
sosial, diskusaun anecdotal sira, no esperiensia pessoal ema lubuk ida nian. Em jeral, iha
persepsaun jeral ida katak, atendimentu publiku hosi administrasaun publiku la diak.

Saida mak akontese hosi situasaun sira ne’e? Iha observasaun lubuk ida ne’ebé autor nota
durante ne’e, depois rona experiensia pessoal ema nian, observasaun iha fatin, no rona rasik mos
argumentu hosi fornesedor servisu públiku sira. Ba dala uluk, wainhira komplika sistema
hanesan agora, ida ne’e dudu aktu abuzu de poder iha nivel okos. Hau hanoin la’os segredu ona
katak atu hetan dokumentus balu iha rai laran, balu uza “ema laran.” Aktu abuzu de poder ne’e
maski la diskuti barak, maibe bele haree momos iha fatin barak iha Timor.

Tuir mai, komplikasaun sistema iha administrasaun publiku hanesan agora, impata
dezenvolvimentu em jeral. Ho situasaun ne’ebe agora ema esperiensia, susar ba ema atu sai
kreativu. Dala barak, halakon ema nia vontade atu halo buat foun tanba estadu la fasilita. Ida
ne’e bele hamenus sidadaun nia konfiansa ba iha instituisaun publiku.

Aspetu seluk mak opsaun no dizigualidade ne’ebe mosu. Dizigualidade iha ne’e refere ba opsaun
ne’ebe ema ho kapasidade finanseiru naton iha no ema laiha osan. Ema ho rendimentu naton,
bele hili atu halo tratamentu iha rai liur ho kualidade diak liu; bele ba halo check up iha rai liur,
bele haruka oan ba eskola iha eskola privadu, maibe ema ho rendimentu kiik, laiha opsaun barak
ba sira atu hili. No dala barak, mosu iha diskusaun informal sira katak, wainhira ema elite,
ne’ebe iha poder politiku no ekonomiku, sira laiha esperiensia atu uza servisu publiku, iha
posibilidade boot katak sira sei la fo prioridade ba hadia servisu publiku, tanba ida ne’e la hola
parte iha sira nia moris lor-loron. Hanesan ezemplu, oinsa Ministru edukasaun atu hadia eskola
publiku se nia oan sira la iskola iha Timor?
Melloramentu servisu administrasaun públiku la’os prosesu ida ne’ebé fasil no presiza tempu
badak. Ho mundu ida ne’ebé dinamiku, administrasaun públiku presiza adjusta an ho mudansa
sosiedade laran. Sa tan alvu hosi servisu administrasaun públiku nian mak públiku. Tanba ne’e,
avaliasaun ba servisu administrasaun públiku la para deit iha produtividade, maibé mos oinsa
públiku nia satisfasaun ba servisu administrasaun públiku. Ho mundu ne’ebé agora iha,
administrasaun públiku tenki loke-an atu hatan ba mudansa hirak ne’e. Tanba ne’e presiza iha
inovasaun no kreatividade iha administrasaun públiku tanba públiku nia padraun atu hetan
satisfasaun muda hosi tempu ba tempu.

Dala barak ita hanoin katak sidadaun nia asesu ba servisu públiku nuudar karidade ne’ebé estadu
halo ba sidadaun sira; karik tanba la selu. Ita haree sidadaun sira ne’ebé buka atu hetan servisu
públiku nuudar ema desperado sira. Ida ne’e kontradiz ho nosaun estadu, sa tan iha kontextu ida
ne’ebé ita harii hela ita nia instituisaun públiku sira. Sidadun nia asesu ba servisu públiku nuudar
kestaun direitu fundamental ne’ebé proteze iha konstitusaun, no konvensaun hirak ne’ebé estadu
Timor hola parte ba. Bele diskuti kona ba maneira oinsa atu fornese no atu finansia, maibe asesu
ba servisu públiku nudar kestaun direitu. La’os karidade. Prinsipiu ida ne’e ema sira ne’ebé
haknar an iha instituisaun públiku tenki komunga.

Iha kontextu dezenvolvimentu ekonomia, melloramentu iha administrasaun públiku nuudar


kestaun xavi atu atinzi kresimentu ekonomia ne’ebé inklusivu no sustentavel. Estadu, iha tempu
agora, laós deit nuudar instituisaun mamuk ida. Iha dezenvolvimentu ekonomia, papél ida hosi
seitor públiku mak atu fasilita dezenvolvimentu ekonomia. Ida ne’e halo liu hosi fornesementu
fasilidade sira hanesan infraestrutura, prepara ema ho kualidade, estabelese sistema saude
públiku ne’ebé asesivel ba ema hotu, tau lei atu proteze ema nia direitu ba proprioedade, kria
seguransa atu ema sira sente seguru katak sira nia direitu proteze.

Papél seluk hosi seitor públiku iha dezenvolvimentu ekonomia mak sai nuudar konsumidor no
produtor. Nuudar produtor ba sasan no servisu, estadu hili seitor estratejiku saida mak estadu
tenki kontrola. Dala barak, seitor estratejiku sira hanesan Estrada, be mos, seguransa públiku,
edukasaun no saude nuudar seitor sira ne’ebé estadu kontrola tanba seitor sira ne’e iha relasaun
ho ema barak nia moris.

Tanba ne’e, seitor públiku, iha kontextu ekonomia, tama iha merkadu no pronto atu kompete ho
seitor privadu. Estadu halo ne’e liu hosi estabelesementu Emprezariu Públiku no Ajensia
Autonomu sira lori produz sasan no servisu hirak ne’ebé sidadaun sira presiza. Maibé iha
differensia entre seitor públiku no seitor privadu. Alvu final hosi seitor públiku mak atu serve
ninia sidadaun sira. Seitor públiku bele halo lukru atu mantein sustentabilidade finanseiru. Maibé
lukru laos alvu final. Pelu kontrariu, seitor privadu, ninia alvu final, tuir ninia natureza mak atu
halo lukru. Iha dalan saida deit, seitor públiku presiza servisu ho efisiensia no efikasia. Iha
ekonomia ida ne’ebé integradu no interdependente hanesan agora, wainhira laiha
profesionalizmu, wainhira kliente la satisfaz, ita bele lakon atu kompete.

Iha kontextu harii estadu, estadu laos kompostu deit hosi instituisaun. Harii estadu nuudar
prosesu dinamiku ida ne’ebé rohan laek. Instituisaun bele harii, ho kuadramentu legal,
regulamentu no funsionariu públiku sira. Maibé harii estadu la para iha ne’e. Importante liu mak
oinsa estadu hetan lejitimidade ka fiar hosi ninia sidadaun sira. Sidadaun sira iha konfianasa ba
instituisaun estadu atu jere sira nia interese, jere konflitu, fornese servisu públiku, ba sira.

Estudu no analiza barak ona iha mundu fo sai katak fornesemetu servisu públiku nuudar parte
integradu ida hosi prosesu harii estadu. Fallansu atu fornese servisu sira hanesan edukasaun,
saude, be mos, infraestrutura bazika, baze ba dezenvolvimentu ekonomia, no seguransa sei
hamenus konfiansa ema nian ba iha instituisaun estadu. No wainhira konfiansa ne’e laiha, estadu
lakon ninia lejitimidade.

Iha âmbitu tolu iha leten, hadia servisu administrasaun publiku nuudar kestaun xavi atu hadia
ema nia moris. Too ikus diskusaun kona ba servisu adminisrasaun públiku, labele para deit iha
kontextu hadia funsionariu públiku sira nia moris. Iha ambitu harii estadu, haforsa lejitimidade
estadu nian iha sosiedade nia leet nuudar pontu importate hosi servisu administrasaun públiku
nian. Prezidenti da Republika, Taur Matan Ruak, iha okaziaun barak, hateten katak
administrasaun públiku nuudar tulang punggung mak halo estadu nia prezensa bele haree. No
visibilidade estadu ida ne’e haree hosi servisu ne’ebé administrasaun públiku fornese ba públiku.

Advertisements
Report this ad
Report this ad

Estratéjia ba Autosufisiensia foos: Hamenus


Importasaun no Hamenus Dependénsia
Featured
Posted by aitaraklaranlive in Uncategorized

≈ Leave a comment

Tags

Agriculture, Business challenges in East Timor, East Timor Economy, Economic diversification,
Economy

Estratéjia ba Autosufisiensia foos: Hamenus Importasaun no Hamenus Dependénsia

Maxi Tahu – La’o Hamutuk

Introdusaun

Timor-Leste presiza importa foos barak tinan-tinan hodi responde ba nesesidade rai laran ne’ebé
boot liu produsaun doméstiku. Nesesidade ne’e sei aas liu tan iha tinan hirak oin mai tanba
kreximentu populasaun. Bainhira laiha kreximentu maka’as tebes iha produsaun rai laran,
importasaun sei sai aas liu tan. Governu nia polítika klaru liu kona-ba hamenus importasaun foos
maka hasa’e produsaun foos iha rai laran hodi atinje autosufisiensia iha 2020. Artigu ne’e koko
haree vantajen no limitasaun husi estratéjia ne’e no fó sujestaun balu atu bele inklui iha governu
nia planu kona-ba autosufisiensia foos. Hodi fó imajen jerál, artigu ne’e sei inklui informasaun
balun kona-ba produsaun, importasaun no utilizasaun foos iha rai laran oras ne’e.

Demanda, Produsaun no Importasaun

Baze importante atu halo desizaun kona-ba polítika ka planu produsaun no importasaun maka
dadus estatístika. Infelizmente too oras ne’e laiha fonte ofisiál ida ne’ebé publika regularmente
dadus kompletu kona-ba númeru no valor importasaun foos. Publikasaun regular liu mak
Diresaun Nasionál Estatístika nia publikasaun kada fulan kona-ba komérsiu esterno maibé sira la
espesífiku kona-ba produtu ida-ida no nia kuantidade. Fontes seluk mak Ministériu Agrikultura
no Peska (MAP) no Organizasaun Nasoins Unidas nian ba Ai-han no Agrikultura (FAO). Maibé
dadus husi parte sira ne’e dala ruma la hanesan ka la konsistente ba malu (Young 2013; N.N
2014).

Tuir dadus ne’ebé iha, Timor-Leste nia importasaun foos aumenta ba bebeik. Husi tinan 2002 to
2012 Timor-Leste nia média (rata-rata) importasaun maka 18,598 ton (FAOSTAT). Iha tinan
2013 importa maizumenus 18,500 ton, no iha 2014 sa’e ba 221,000 ton (KONSSANTIL 2014).
Governu projeta katak ba tinan merkadu 2014/2015 (Abril/Marsu) sei presiza importa foos
maizumenus 72,000 ton hodi kompleta nesesidade total 140,000 ton. Organizasaun Nasoins
Unidas nian ba Agrikultura no Ai-han (FAO) projeta katak Timor-Leste nia importasaun foos ba
tinan merkadu 2014/2015 (Jullu/Juñu) sei sa’e too 130,000 ton. Iha realidade, importasaun foos
husi Jullu to Dezembru 2014 deit hamutuk 192,500 ton ona. Iha parte seluk, dadus produsaun
nian hatudu katak produsaun rai laran iha tendénsia tempu naruk atu sa’e maski ladún estavel
(Figura 1).

Figura 1. Produsaun foos husi tinan 2005-2014 hatudu

iha kreximentu desde tinan 2005, tun maka’as iha 2011 no 2013, no sa’e uitoan iha tinan
2014 (DNAH, MAP).
Polítika hasa’e produsaun no realidade oras ne’e

Estadu Timor-Leste iha objetivu klaru atu hamenus importasaun foos. Ida ne’e refleta iha Plano
Estratégico Desenvolvimento Nacional 2011-2030, autosufisiensia produsaun foos iha tinan
2020. Autosufisiensia ne’e sei hetan liu husi hasa’e natar-irrigado ba 70,000ha, uza hare
variedade Nakroma no hasa’e produtividade liu husi sistema ICM no SRI. Parte pozitivu husi
planu ne’e maka, liu husi hasa’e produsaun rai laran, bele hamenus importasaun no iha tempu
hanesan hasa’e agrikultór sira nia rendimentu husi fa’an foos. Se tuir dadus governu nian, Timor-
Leste iha rai poténsia ba produsaun foos maizumenus 70,000, no bainhira area sira ne’e hotu
produz ona foos ho produtividade, tuir governu nia tarjetu, >4.5ton/ha, konserteza iha 2020
Timor-Leste bele hetan ona autosufisiensia iha foos, no sei iha tan surplus. Infelizmente, iha
realidade objetivu ne’e sei susar atu atinje.

Timor-Leste nia area potensiál ba produsaun foos iha tendénsia longu prazu atu menus ba
beibeik (Banku Mundial, iha MAF/FAO Policy Workshop 2013). Dokumentu MAP nian sira
mos haktuir tendénsia ne’e. MAP ho AECID nia relatóriu haktuir katak iha tinan 2009 Timor-
Leste nia area kultivasaun hare hamutuk 41,791ha. Iha 2014 MAP nia planu iha dokumentu
OGE dehan katak atual area kultivasaun iha tinan ne’ebá mak 37,579ha. Tinan ne’e, MAP dehan
atual area kultivasaun 26,373ha. Observasaun diretamente iha distritu Maliana ne’ebé halo
produsaun foos boot liu iha Timor-Leste hatudu katak area produsaun foos barak mak muda ona
nia funsaun. Faktu seluk maka, númeru agrikultór produtor foos menus ba bebeik.
Recenseamento populasaun 2004 no 2010 hatudu realidade ne’e, no iha posibilidade boot katak
too tinan 2015 ne’e númeru agrikultór sei tun liu tan. Iha recenseamento 2004 uma kain 60,971
dehan katak sira kuda hare, iha fali 2010 númeru ne’e tun ba 45,724, tun 25%.

Tabela tuir mai ne’e haktuir progresu no planu produsaun foos bazeia ba informasaun husi
PEDN, livru Orsamentu Geral do Estadu 2015 no Livru Agricultura iha Númeru 2005-2009.

Tabela 1. MAP nia atinjimentu no planu relasiona ho produsaun foos


(Livru OGE Rec. 2015 no PEDN 2011-2030).

Area Produtividade
Tinan Mudansa
Kultivasaun (ha) (t/ha)
2008 45,635 1.8
2009 41,791 -3,844 3.1
Atual 26,373 -15,418 –
2015 32,280 +5,907 3.72
2018 50,000 +17,720 5.00
2020 70,000 +20,000 >4.5

Haluan natar too 70,000ha mos sei lori konsekuénsia balun ne’ebé presiza tau matan didi’ak ba.
Timor-Leste nia rai serve ba agrikultura 360,000ha, rai ne’ebé soi ba halo natar no toos
150,000ha. Produsaun batar uza rai maizumenus 70,000ha ona (maski tun ba bebeik). Signifika
katak hela 80,000ha rai arável. Rai ne’e mak sai tarjetu atu aumenta natar ba 70,000ha. Kestaun
ne’ebé presiza konsidera maka, se rai bokur sira ne’e hotu uja ba prodús foos, iha posibilidade
boot katak sei sakrifiika mos rai ne’ebé dala ruma sei fó benefísiu liu se uza ba produsaun modo
sira, ai-fuan ka hakiak-animal. Peskiza kona-ba rendimentu no gastu umakain nian iha 2011 fó
informasaun uitoan ne’ebé bele sai baze ba peskiza kle’an liu tan. Relatóriu ne’e dehan katak
uma kain sira hetan rendimentu médio (rata-rata) kada fulan boot liu husi kuda modo, ai-fuan no
hakiak animal duké kuda hare. Rendimentu médio kada fulan husi uma kain iha area rural ne’ebé
kuda hare mak $7.70, uma kain ne’ebé kuda ai-fuan no modo $22.21 no uma kain ne’ebé hakiak
fahi $27.22.

Hanoin balun ba oin

Kombina hasa’e produsaun rai laran ho hamenus konsumu foos

Hasa’e produsaun agrikultura buat ida ne’ebé importante tebes, maibé konsidera progresu ne’ebé
iha too oras ne’e no mos dezafiu seluk, hanesan kreximentu populasaun no limitasaun rai
agrikultura nian, Timor-Leste presiza iha tan estratéjia seluk atu hamenus importasaun foos.
Hasa’e produsaun iha rai laran sei hamenus importasaun maibé importante atu iha mos estratéjia
hodi hamenus dependénsia ba foos.

Ba tempu naruk, presiza muda ema nia hanoin no toman kona-ba han. Ida ne’e ho rekoñesimentu
katak ema nia toman ba konsumu foos dezenvolve iha periodu naruk nia laran, no presiza tempu
naruk mos atu muda. Maibé toman ida ne’e bele muda liu husi edukasaun no kampaña ne’ebé
planeado didi’ak no iha kontinuasaun. Oportunidade boot atu halo ida ne’e iha tanba Timor-
Leste iha hela prosesu dezenvolve nia kuríkulu edukasaun rasik. Kuríkulu foun ne’ebé foin
aprova inklui ona buat balu ne’ebé di’ak tebes atu dezenvolve tan iha etapa tuir mai. Kuríkulu
edukasaun sira presiza fó énfaze atu desde kiik labarik sira tenki hetan edukasaun di’ak kona-ba
impaktu husi hahán sira ne’ebé sira konsumu, valores nutrisaun, no importánsia husi balansu iha
ai-han. Edukasaun sívika tenki kuda espíritu hadomi produtu lokal nudár parte ida husi espíritu
nasionalismu nian. Halo estudante sira komprende katak sira nia desizaun kona-ba hahán fó mos
impaktu sira nia nasaun nia ekonomia.
Sentraliza planu hasa’e produsaun iha agrikultór sira

Realidade redusaun iha númeru agrikultór no area kolleita foos nian iha tinan hirak ikus ne’e
tenki hetan atensaun maka’as. Ba oin presiza avalia fali saida mak polítika sira ne’ebé iha
poténsia ka hatudu ona evidénsia katak desmotiva agrikultór sira atu halo produsaun. Polítika
importasaun no subsidiu ba foos importadu tenki reavalia ka reorienta fila fali atu koresponde
duni ba ninia tarjetu lolos no la hamate foos lokal iha merkadu domestiku. Politika subsidiu ba
katuas ferik no veteranus sira presiza reorganiza didiak fali atu labele sai razaun ba ema husik
sira nia toos ka natar. Se la’e, investimentu barak hodi sosa trator no harii irigasaun sei sai
saugati deit, tanba laiha agrikultor natoon atu aproveita investimentu sira ne’e. Agrikultor,
produtor foos rai laran mak tenki sai sentru ba hasa’e produsaun.

Realiza planu fatin rai produtu besik area produsaun

Iha buat tékniku balun se hadi’ak didi’ak bele kontribui ba reduz importasaun foos. Ida ne’e bele
en forma de introdusaun teknolojia apropriadu ka kria fasilidade suporta balu atu hasa’e
produsaun ka prevene produtu ne’ebé lakon. Ezemplu boot liu mak problema produsaun lakon
hafoin de kolleita. Tuir dadus ne’ebé uja iha PEDN, hafoin de kolleita, foos ne’ebé lakon kada
tinan hamutuk 25%. Governu nia planu iha PEDN mak atu hatún lakon ne’e liu husi
estabelesimentu on-farm grain storage, fatin rai produtu besik fatin produsaun nian. Autor laiha
dadus kona-ba fasilidade hanesan ne’e hira mak estabelese ona, maibé enkoraja implementasaun
husi planu ne’e. Planu ne’e tenki realiza lalais tanba too tinan ne’e mos lakon pós-kolleita sei sai
problema boot. Tuir MAP nia estimatizasaun iha 2014, lakon iha pós-kolleita maizumenus 15-
20%. Ne’e reprezenta 10,000-20,000 ton foos kada tinan.

Konkluzaun

Hasa’e produsaun foos iha rai laran sei kontribui ba hamenus importasaun maibé hasa’e
produsaun deit la nato’on, no presiza estudu atu garantia katak estratéjia ne’e la sakrifiika rai
ne’ebé karik fó sei benefísiu liu ba tempu naruk se uza ba atividade agrikultura seluk. Presiza iha
mos estratéjia seluk atu hamenus dependénsia ba han foos liu husi edukasaun kona-ba nutrisaun
no mos impaktu konsumu foos ba ekonomia Timor-Leste nian. Planu balu iha PEDN kona-ba
harii fatin rai produtu besik area produsaun nian importante atu realiza nune’e bele hamenus
lakon pós-kolleita nian ne’ebé oras ne’e entre 15-20%. Presiza mos avalia polítika sira ne’ebé
desmotiva agrikultór sira halo produsaun foos ka lakohi halo tan natar, tanba agrikultór sira mak
sentru husi produsaun. Asaun hasa’e produsaun no hamenus konsumsaun tenki la’o hamutuk.
Hasa’e produsaun bele kontribui ba hamenus importasaun, maibé hamenus dependénsia mak
chave ba reduz importasaun.

Referénsia

Buletin Seguransa Ai-han Timor-Leste. Ed. No. 9 Outubru – Dezembru 2014

External Trade Statistics July to December 2014

GIEWS & FAO. Country Brief – Timor-Leste, 29 October 2014 no 22 Abril 2015
FAOSTAT – Timor-Leste http://faostat3.fao.org/browse/FB/BC/E

Informasaun produsaun hare 2014 husi Sr. Amaro Ximenes, Diretor DNAH

MAP & AECID. 2009. Agricultura iha Númeru 2005-2009

National Food Situation, MAF/FAO Food Policy Workshop, 20-21 Novembru 2013

N.N. 2014. Situational Analysis of Agriculture Sector in Timor-Leste

Orçamento Geral do Estado 2014 no Rectificativo 2015

Pagina MAP jornál Independente Ed. 13 Dezembru 2014

Relatóriu Anuál 2014 KONSSANTIL

Timor-Leste Strategic Development Plan 2011-2030, Agriculture – Rice, p. 123

UNFPA,. 2012. A Snapshot of Agriculture in Timor-Leste in 2010

Young, Philip. 2013. The Impact of Rice Import on Rice Production in Timor-Leste. Seed of Life

Advertisement

“Servisu Maka’as no Servisu Hamutuk”:


Reflesaun badak ida hosi vizita PR ba
Komunidade sira iha Distritu Manufahi

16 Tuesday Dec 2014

Posted by aitaraklaranlive in Economy, Policies, Research and Analysis

≈ Leave a comment

Tags

Community Participation, Economy, Sucu, TMR


“Servisu Maka’as no Servisu Hamutuk” Reflesaun badak ida hosi vizita PR iha Distritu
Manufahi Introdusaun Vizita ba Suku sira nu’udar prioridade ida hosi Prezidênti da Repúblika,
Taur Matan Ruak (TMR) durante nia mandatu. Dezde toma de posse iha Maiu 2012 too agora,
Prezidênti da Repúblika, TMR vizita ona suku kuaze 300 hosi suku 442 ne’ebé iha. Pergunta
ne’ebé mosu mak ne’e: Razaun saida mak Prezidênti hakarak vizita suku sira ne’e? Objetivu
saida mak Prezidênti hakarak hetan hosi vizita sira ne’e? Durante hola parte iha vizita Prezidênti
nian foin dadaun ne’e iha Distritu Manufahi, iha mensajem lubuk ida ne’ebé importante atu foti.
Mensajem sira ne’e inklui solidaridade hosi Prezidênti da Repúblika nian, motiva povu atu
partisipa no servisu maka’as lori atinzi moris diak, servisu hamutuk, unidade, meius ida atu
haforsa komunikasaun entre estadu no ninia povu, no seluk tan. Liu tan, Prezidênti mos koalia
kona ba dezafiu ne’ebé Timor-Leste, nu’udar nasaun enfrenta hela iha ninia prosesu atu konkista
moris diak. Dezafiu sira ne’e inklui ita nia dependénsia ba petroleu, labarik barak ne’ebé sei tur
iha rai lori iskola, ita nia infraestrutura hanesan estrada ne’ebé presiza investimentu boot, no
dezafiu seluk. Em prinsipu, Prezidênti da Repúblika konsente ho dezafiu sira ne’ebé Timor-
Leste, nu’udar nasaun no nuudar povu enfrenta. Maibe mos nia motiva nafatin povu atu iha
esperansa katak “loron aban sei iha,” no ita tenki iha konfiansa katak moris diak bele atinzi
wainhira ita servisu maka’as no servisu hamutuk. Durante akompanha Prezidênti nia viajem iha
Distritu Manufahi semana ida nia laran, iha mensajem lubuk ida ne’ebé relevante ba ita hotu;
laos deit ba komunidade ne’ebé Prezidênti halo dialogu ba, maibe mos ba povu Timor tomak.
*********** Mensajem primeiru mak agradesimentu hosi estadu ba povu. Prezidênti da
Repúblika fiar katak lori povu mak estadu iha. Ida ne’e sai klaru wainhira nia hateten katak “lori
imi mak ita harii ita nia nasaun, no lori imi mak ita harii ita nia estadu.” Tanba ne’e, iha fatin-
fatin, Prezidênti, hodi estadu nia naran hatoo agradesementu ba povu tanba sira nia luta, no sira
nia terus mak Timor nakfila ba nasaun independent no livre. Mensajem segundu mak mensajem
solidaridade hosi Xefi Estadu ba povu. Iha fatin-fatin, Prezidênti hateten kona ba ninia objetivu
hosi ninia vizita. Hosi objetivu sira ne’e, objetivu importante ida mak Prezidênti mai atu rona no
sente povu nia moris, no haree povu nia komportamentu. Ida ne’e mensajem solidaridade ida
ne’ebé Prezidênti hakarak hatoo ba povu atu povu labele sente lao mesak, no namlele hela.
Solidaridade sira ne’e Prezidênti mos manifesta wainhira nia mos lao ain, rona sira nia
preokupasaun sira, no enkoraja nafatin sira atu iha konfiansa nafatin ba futuru. Terseiru,
Prezidênti mos uza oportunidade ida ne’e atu komunika ho povu kona ba situasaun nasaun nian.
Iha dialogu komunitariu sira ne’e, Prezidênti informa no komunika ho povu kona ba situasaun
ne’ebé nasaun enfrenta. Ida ne’e inklui problema estrada, problema be mos, problema
malnutrisaun, problema labarik sira sei tur iha rai lori aprende, no seluk tan. Prezidênti mos laos
informa deit kona ba dezafiu ne’ebé Timor enfrenta. Kona ba problema estrada ne’ebé ema barak
levanta, PR hateten katak povu tenki pasiensia tanba iha Timor laran tomak, Estrada hamutuk
kilometru 9000. Ne’e signifika katak se kada tinan ita halo kilometru 100, entaun sei presiza
tinan 90 atu hadia Estrada hotu iha Timor laran tomak. Nia mos koalia kona ba ita nia susesu sira
ne’ebé ita iha. Sira ne’e inklui asesu ba estrada, prezensa doutor iha sentru saude sira, esforsu
komunidade iha fatin seluk lori hadia sira nia moris, no ezemplu lubuk ida ne’ebé mak sai
hanesan inspirasaun ba nasaun atu lao ba oin. Prezidenti mos uza ezemplu barak iha rai laran, atu
lori fo konfiansa ba komunidade katak wainhira sira servisu hamutuk, sir abele rezolve problema
barak iha sira nia suku laran. Ida ne’e importante atu ajuda komunidade sira atu labele haree deit
kona ba problema iha sira nia suku no komunidade laran, maibe iha komprensaun luan liu; katak
problema hirak ne’ebé sira enfrenta laos existi iha sira nia komunidade deit, maibe mos iha fatin
seluk. Ho ida ne’e, Prezidênti husu atu sira mos komprende katak estadu laos haree ema ida
mesak ka grupu ida mesak. Ida ne’e ajuda komunidade atu iha sensibilizasaun kona ba moris
nasaun nian no responsabilidade ne’ebé estadu asumi. Mensajem importante seluk hosi vizita
sira ne’e mak kontinua atu enkoraja povu atu iha konfiansa ba an, no konfiansa ba estadu. Ida
ne’e importante wainhira ema komesa sente desperado ho situasaun ne’ebé Timor iha.
Prezidênti, liu hosi ninia mensajem nia nafatin enkoraja povu atu iha konfiansa ba lideransa
local, Xefi du Suku sira, administrador sira, no servisu hamutuk ho sira. Povu tenki fiar katak
“loron aban sei iha” no tenki diak liu. Atu atinzi ne’e, nafatin presiza servisu makaas no servisu
hamutuk. Hikis Kosar ba Moris Diak Hikis kosan ba moris diak nu’udar sentru hosi plataforma
politika Prezidênti TMR nian wainhira kompete ba eleisaun Prezidênti iha 2012. Ba Prezidênti,
maski Timor-Leste hetan ona independénsia, maibe povu Timor seidauk hetan moris diak.
Kestaun moris diak ida ne’e nu’udar objetivu ida ne’ebé importante, maski nia sasukat relativa.
Katak Timor labele sukat nia moris diak bazeia ba pais seluk ne’ebé hetan ona ukun an ba
decade barak nia laran. Maibe iha liafuan simples, Prezidênti hateten katak moris diak katak
povu saudavel atu servisu makaas, povu nia oan sira hetan edukasaun diak, povu iha asesu ba
servisu saude nian, povu iha asesu ba Estrada atu faan sira nia produtu sira, no seluk tan. Maibe
Prezidênti konsente katak atu atinzi moris diak, estadu mesak labele, governu mesak labele, e
povu mesak labele. Presiza ema hotu ninia servisu hamutuk. Tanba ida ne’e iha fatin-fatin,
Prezidênti husu no enkoraja ema atu servisu makaas lori atinzi moris diak. Hanesan iha fatin
barak, Prezidênti dehan “Moris diak la mai hosi lalehan, ka la mai iha bandeza laran.” Iha fatin
sira ne’e, Prezidênti ho liafuan simples hateten; “Hau nia tugas seidauk hotu; imi nia tugas
seidauk hotu. Mai ita hamutuk, servisu hamutuk no servisu makaas atu hetan moris diak.” Povu
mak autor ba Dezenvolvimentu Mensajem sira iha leten, ninia hun iha Prezidênti TMR nia haree
kona ba povu. Haree hosi Prezidênti TMR ninia interasaun ho povu, Prezidênti fiar katak povu
mak autor ba dezenvolvimentu. Atu povu bele sai autor ba dezenvolvimentu, povu tenki senti
katak nasaun ne’e nia futuru iha Timor oan hotu sira nia liman, no tanba ne’e, sira nia
kontribuisaun sei mos determina nasaun nia futuru. Atu atinzi ne’e, ema hotu tenki servisu
maka’as no servisu hamutuk. Ba ema ne’ebé moris hamutuk ho komunidade durante tempu
resistensia, povu mak rekursu importante ne’ebé Timor iha. Ida ne’e mak forma kontribuisaun
foun ne’ebé kada Timor oan tenki fo atu atinzi moris diak. Povu laos objetu ba dezenvolvimentu,
ne’ebé hein estadu deit ho pasivu deit ba dezenvolvimentu.

Agrikultura Orgániku Eskala-ki’ik no nia


Importansia ba Timor-Leste

07 Monday Jul 2014

Posted by aitaraklaranlive in Discussion Series, Economy, Policies, Uncategorized

≈ 1 Comment
Tags

Agriculture, Economy, Timor-Leste

Agrikultura Orgániku Eskala-ki’ik no nia Importansia ba Timor-Leste

Maximus Tahu

Introdusaun

Dezeñu ba projetu agrikultura-nian barak iha Timor-Leste refleta idea katak sistema tradisional
ne’ebé agora dadaun iha presija hetan mudansa tanba fo rezultadu kolleita ne’ebé ki’ik liu.
Espektasaun husi mudansa ne’e katak sistema konvensional sei hasa’e kolleita, hasa’e agrikultór
sira-nia rendimentu no hadi’ak agrikultór sira-nia moris. Pergunta ne’ebé mosu mak, konsidera
Timor-Leste nia karakterístika geográfiku, ekonomia no sosio-kultural, no mos kondisaun iha
merkadu international agora, mudansa ne’e bele fo benefisiu too bainhira. Artigu ne’e se la
diskute klean problema sira ne’ebé asosia ho agrikultura konvensional maibé se buka atu fo
razaun hodi hatudu katak Timor-Leste sei hetan benefisiu diak liu se Timor-Leste kaer metin
nafatin pratika tradisional sira ne’ebé diak no dezenvolve sistema agrikultura orgániku eskala-
ki’ik ne’ebé adapta diak liu ba Timor-Leste nia kondisaun. Pontu importante iha artigu ne’e mak
diskusaun badak kona ba situasaun global nian relasiona ho agrikultór orgániku eskala-ki’ik,
benefisiu ne’ebé Timor-Leste bele hetan husi sistema ne’e no dezafiu balu ba oin.

Agrikultura orgániku eskala-ki’ik iha mundu

Agrikultura orgániku eskala-ki’ik mak sistema agrikultura ida ne’ebé hala’o iha eskala ne’ebé
ki’ik no la uja ai-moruk kímiku no reduz uju mákina bo’ot sira. Maski prátika agrikultura
tradisional nian hotu konsidera hanesan orgániku, sistema ne’e konsidera ba dahuluk hanesan
alternativa ba sistema konvensional, iha rai sira ne’ebé koalia Ingles no Aleman iha fin de sekulu
19 (Vogt, 2007, p. 9). Konseitu eskala-ki’ik la’os deit refere ba toos nia luan. Definisaun los liu,
tuir Professor Economia Harvard nian, T.N Carvers, maka toos ne’ebé familia mak hala’o no
labele hetan benefisiu husi uju makina bo’ot tanba ki’ik liu (Carvers, 1991). Tanba ne’e sistema
ne’e dalabarak ema hanaran sistema orgániku familiar ka bazeia ba familia.

Sistema orgániku ema promove ona desde inisiu sekulu 20 maibé foin iha tinan 1970 hanesan
ne’e mak sistema ne’e hahú hetan atensaun maka’as tanba ema nia atensaun ba problema
ambiental mos hahú makaas liu tan iha tempu ne’ebá. Hahú husi ne’ebá, kresimentu agrikultura
orgániku nian sai makaas liu tan. Iha tihan 1990, area ne’ebé ema kuda ho sistema orgániku
hamutuk 11 Millaun hektares deit, iha tinan 2012 sa’e maka’as ba 37.5 Millaun hektares (Figura
1). Pordutu orgániku ne’ebé fa’an iha mundu tomak hetan folin too US$28 Billaun (IFOAM,
2006). Dezenvolvimentu agrikultura orgániku ne’ebé makaas mosu tanba konsumidores sira nia
atensaun kona-ba impaktu husi produtu ne’ebé sira konsumu ba sira nia saude no impaktu ba
ambiente sai maka’as ba bebeik, no mos tanba governu iha nasaun barak komesa fo suporta
maka’as ba sira nia agrikultór orgániku sira (Lockeretz, 2007. p.1).
Figura 1. Kresimentu global rai ba agrikultura orgániku (Fontes: FIBL-IFOAM-SOEL-Survey
1999-2004)

Rezultadu peskiza husi matenek-nain barak hatudu katak mudansa global ba agrikultura orgániku
eskala-ki’ik sei kontribui ba hamenus kiak iha mundu tomak, liu-liu iha nasaun sira ne’ebé foin
dezenvolve-an. Peskizador rua husi Universidade Essex iha Englatera, Jules Pretty no Rachel
Hynes, bazeia ba sira nia investigasaun hatudu katak iha nasaun dezenvolve-an sira ne’ebé
numeru ema kiak maka’as, projetu agrikultura orgániku barak hatudu kresimentu kolleita too
93%. Observasaun ne’ebé hanesan fo sai iha relatoriu Organizasaun Nosoens Unidas nian ba
assuntu Komersiu no Dezenvovliment (UNCTAD) iha 2013 (Wake Up Before It Is Too Late).
Apoiantes agrikultura orgániku eskala-ki’ik sira rekoñese katak iha inisiu, bainhira foin muda
husi sistema konvensional ba orgániku, kolleita sei tun uitoan, maibé hafoin tinan balu, kolleita
sei sa’e ba bebeik tanba rai komesa rekupera-an no sai bokur liu tan ho pratika orgániku sira. Iha
eksperiênsia ne’ebé hala’o husi (Scow et al. 1994) iha toos haat ne’ebé jere ho sistema diferente
hatudu katak, hafoin tinan haat, rai iha toos ne’ebé uja sistema orgániku riku liu ho nitrogênio no
iha pH ne’ebé konsistente liu kompara ho rai ne’ebé uja sistema konvensional. Hafoin tinan rua,
nivel materia organika, fósforo no potássio nian mos aas liu iha rai ne’ebé uja sistema orgániku
(Scow et al., 1994).

Nasoens Unidas mos rekoñese importansia husi sistema orgániku eskala-ki’ik. Relatoriu husi
Relator Especial ba Direitu ba Ai-han iha 2010 oferese analiza ne’ebé klean no evidensia husi
nasaun barak katak agrikultura eskala-kiik ne’ebé livre husi kompañia bioteknologia sira mak sei
bele hamenus kiak iha area rural sira. Dependensia ba kompañia sira hanesan Monsanto,
Syngenta, Bayern, BASF and DuPont sai kauza lakon bo’ot ba agrikultór barak ona iha mundu
tomak. Relatoriu foun liu husi Konferensia Nasoen Unidas nian ba Merkadu no
Dezenvolvimentu 2012, Wake up Before It Is Too Late, husu ba mundu tomak atu muda husi
sistema konvensional ne’ebé agora domina agrikultra ba sistema ne’ebé sustentavel liu hanesan
agrikultura orgániku eskala-ki’ik. Sistema ne’e kontrariu ho sistema industrializadu no
konvensional ne’ebé involve produsaun eskala bo’ot no makina bobo’ot sira.

Benefisiu husi Agrikultura orgániku eskala-ki’ik ba Timor-Leste

 Agrikultura orgániku bele hasa’e kolleita hanesan mos agrikultura konvensional, maibé
agrikultura orgániku fo benefisiu liu tanba la estraga rai no hadiak rai nia bokur
naturalmente.

Hanesan prova ona husi peskizador barak, agrikultura orgániku bele produs makaas hanesan mos
sistema konvensional. Problema iha Timor-Leste, sistema tradisional seidauk fo produsaun
masimu, maibé la signifika katak sistema tradisional ne’e mak ladiak tanba iha fatores barak mak
fo influensia ba kuantidade husi kolleita. Fatores sira ne’e en geral fahe ba: fatores klimatiku, rai,
ai-horis, no sosio-ekonomia (Fageria, 1992, p.3). Fatores klimatiku inklui bee, temperatura, no
radiasaun solar. Fatores ai-horis inklui ai-horis nia espesies no variedade. Fatores rai inklui
fatores kímiku no fíziku sira ne’ebé afekta ai-horis. Fatores socio-ekonomia nian mak hanesan
produtu nia folin, efisiensia husi servisu estensaun nian no teknologia ne’ebé iha (Fageria, 1992,
p.3).
Fatores sira ne’e hotu fo influensa ba kuantidade kolleita iha Timor-Leste. Estudu ida ne’ebé
hala’o husi Thompson (2011) kona ba Timor-Leste nia rai no geologia hatudu katak Timor-Leste
iha rai ne’ebé diferente teb-tebes husi fatin ida ba fatin seluk. Estudu ne’e deskreve, bazeia ba
mapa rai original Portuguesa nian, katak Timor-Leste iha rai ne’ebé la hanesan maski iha area
ki’ik oan ida deit (Thompson, 2011). Variedade ne’ebé makaas fo impaktu ba produtividade
ne’ebé la hanesan tanba ne’e presija tratamentu ne’ebé espesifiuku ba rai ida-ida bazeia ba rai
ida-idak nia karakteristiku. Fatores klimatika fo impaktu ba kolleita liu-liu tanba mudansa
klimatiku resulta iha udan ne’ebé tun la tuir nia tempu no temperatura sa’e ass. Fatores ne’e
hetan rekonñesimentu iha Fini ba Moris no Ministeriu Agrikultura nia relatoriu ne’ebé fo sai
katak alterasaun klimatika sei afekta setor agrikultura no liu-liu sei hamenus kolleita (Seed of
Life, 2010). Fator seluk, hanesan falta de rekursu atu kontrola peste mos sai hanesan fator ida
ne’ebé hamenus kolleita. Kazu konkretu ida relata iha La’o Hamutuk nia relatoriu, Valoriza
Agrikultór-sira nia Lian no Matenek (Ferreira et al., 2011, p.4).

 Ho area agrikultura nian ne’ebé ki’ik, sistema agrikultura orgániku eskala-ki’ik serve liu
ba Timor-Leste. Timor-Leste nia rai maioria foho tanba ne’e importante atu konsentra
ba diversifikasaim produtu ne’ebé adapta ba karakteristika rai no topografia Timor-
Leste nian.

Organizasaun Nasoen Unidas nian ba Agrikultura no Ai-han (FAO) nia infromasaun iha 2011
hatudu katak Timor-Leste nia total area agrikultura nian hamutuk 360,000ha deit, ne’ebé
kompostu husi rai arable 150,000ha, 150,000ha area ho pastagens permamente no prados, no
60,000 ha area ho ai-horis agrikultura permanente (e.g. kafe). Relatoriu husi ADB no UNICEF
hatudu katak 24% uma-kain iha Timor-Leste sai nain ba rai ho luan menus husi 0.5ha no 60%
iha rai entre 0.5 to 2.0ha (Oxfam Australia, 2008). Bazeia ba governu nia estimatizasaun, kada
ema ida iha Timor-Leste iha rai 0.4ha (Oxfam Australia, 2008). Ho area ne’ebé ki’ik hanesan
ne’e konsekuentemente produsaun sei ki’ik no se uja sistema konvensional kustu produsaun nian
sei aas liu. Ne’e bazeia ba eskala ekonomia nian iha setor agrikultura, katak, kustu produsaun
nian bratu liu bainhira area ne’ebé halo luan liu no kustu sei karun liu baihira area ne’ebé halo
kiik oan deit. Razaun ne’e mak dudu agrikultór sira iha nasaun ne’ebé ho rai bo’ot hanesan
Australia, Estadus Unidus no nasaun sira iha Eropeia muda-an bebeik ba toos ne’ebé luan liu
(Hooper, 2002; MacDonald, 2011). Ba Timor-Leste, laiha opsaun atu muda ba rai ne’ebé bo’ot
liu, tanba limitasaun iha rai. Tanba ne’e, dalan ne’ebé diak liu ba Timor-Leste mak liu husi
diversifika produtu agrikultura bazeia sistema eskala-ki’ik ho dalan orgániku atu nune’e bele
hasa’e produsaun ho kustu ne’ebé ki’ik liu. Opsaun ba agrikultura orgániku justu liu ba toos-nain
sira tanba sistema ne’e sei elimina no reduz kustu ba ai-moruk kímiku sira no mos makina bo’ot
sira. Husi pontu de vista sosial no kultural nian, sistema ne’e sei haforsa kultura servisu hamutuk
ne’ebé Timor-Leste iha kleur ona (Ferreira, 2011, p.6) atu nune’e hametin liu tan relasaun entre
membru komunidade sira.

Timor-Leste labele kompete ho nasaun bo’ot sira en termus de kuantidade no folin produtu nian
maibé Timor-Leste bele kompete liu husi produz produtu ne’ebé iha kualidade ne’ebé aas liu.

Ho rai ne’ebé ki’ik, Timor-Leste susar atu produz produtu iha eskala ne’ebé bele kompete ida
merkadu internasional, maibé bazeia ba kondisaun merkadu internasional agora Timor-Leste
iha oportunidade diak liu atu kompete se Timor-Leste foka ba produz produtu orgániku.
Merkadu ba produtu organik iha Eropeia hatudu kresimentu 6% iha 2012, ho valor too 23
Billaun EUR. Merkadu ai-han orgániku iha Australia kontinua dezenvolve no relatoriu ida iha
2012 husi ‘Biological Farmers of Australia’ relata katak valor merkadu orgániku nian hamutuk
300 million kada tinan, no kada tinan ema Millaun ida iha Australia regularmente sosa produtu
ne’ebé kuda ho sistema orgániku. Iha Asia rai 4.0 millaun hektares mak hetan ona sertifikadu
orgániku. Iha Estadus Unidus valor produtu orgániku ne’ebé faan sa’e husi 1.0 Billaun iha 1990
ba 26.7 Billaun iha 2010 (Fonte: Organic Trade Association’s 2011 Organic Industry Survey).

Maski iha kresimentu makaas iha toos no merkadu ba produtu orgániku maibé nasaun barak,
liu-liu Estadus Unidus no nasaun sira iha Eropeia sei sofre falta iha supply produtu orgániku
nian (Organic Monitor, 2014). Tanba ne’e, maski objetivu prinsipal Timor-Leste nia agrikultura
maka produz ai-han natoon ba konsumu rai laran, Timor Leste mos tenki haree ne’e hanesan
oportunidade ida atu okupa fatin balu iha merkadu internasional ba produtu agrikultura nian.
Lee oportunidade iha merkadu internasional importante, laos atu dudu agrikutor sira hodi kuda
deit produtu ne’ebé folin diak iha merkadu internasional, maibé atu sai hanesan matadalan ba
dezeña industria ki’ik ba produtu agrikultura ne’ebé koresponde ba nesesidade rai laran no mos
bele hetan folin diak iha liur bainhira iha surplus. Se agrikultor sira kuda uja sistema
konvensional, Timor-Leste nia produtu orijinal (hanesan sabraka) ka produtu sekundaria
(hanesan jus sabraka) sei susar atu hetan folin diak iha merkadu internasional (lee: Vantajen
komparativu). Kona ba ne’e Timor-Leste bele aprende buat importante rua husi esperiensia ho
esportasaun kafe. Ida, desde independesia kafe hetan asesu diak liu ba merkadu internasional,
liu-liu tanba Timor-Leste nia kafe ne’e orgániku no kuda husi agrikultór ki’ik sira. Rua, Timor-
Leste lakon osan barak husi setor kafe tanba Timor-Leste laiha industria kafe ne’ebé forte iha
rai laran.

 ‘Timor-Leste: Nasaun Agrikultura Orgániku’ bele sai hanesan karakteristiku uniku ida
iha mundu ne’ebé ai-moruk kimiku sira destroi ona natureza iha fatin barak. Ne’e setor
ida ne’ebé bele dezenvolve atu garantia balansu iha ekologia no mos kria oportunidade
diak liu atu dezenvolve turismu komunitariu iha area rural, nune’e bele sai hanesan fonte
rendimentu adisional ba komunidade sira.

Fatin ida nia karakteristu ne’ebé uniku sai hanesan motivasaun importante ida ne’ebé dada ema
atu mai vizita fatin ne’e. Timor-Leste ne’ebé situa besik nasaun rua ne’ebé hetan vizita husi ema
millaun ba millaun kada tinan, Indonésia no Australia, tenki iha karakterisku uniku ida ne’ebé sai
hanesan ‘pull factors’, fatores ne’ebé dada ema mai vizita Timor-Leste. Fatores ne’ebé ‘dada’
ema ne’e inklui klima, tasi-ibun, fatin nia moos, fasilidade rekreiu, atrasaun kultural no
panorama natural (Dann 1977 cited in Beeton, 2006, p.40). Agrikultura orgániku, integra ho
turizmu komunitaria ne’ebé oferese oportunidade ba vizitantes sira atu moris no koko esperiensia
no kultura lokal bele sai hanesan ‘pull fator’ forte ida ba Timor-Leste.

Agrikultura orgániku laos buat ida ne’ebé foun, maibé “Nasaun Agrikultura Orgániku” buat ida
ne’ebé foun ne’ebé bele sai karakterisku uniku ne’ebé bele sai Timor-Leste nia ‘pull factor.’
Karakteristiku ne’e sei fo influensia makaas liu duke hari fatin luxu sira ka hotel fitun lima sira
ne’ebé turista sira bele hetan iha nasaun barak. Modelu ne’e mos sei lori benefisiu barak liu ba
komuniade sira iha area rural tanba vizitante ka turista sira ne’ebé mai vizita Timor-Leste tanba
‘pull factor’ hanesan temi ona ne’e, sei gasta osan barak liu atu hela iha akomodasaun
komunidade nian no sosa komunidade nia produtu sira, duke turista sira ne’ebé mai Timor-Leste
tanba fatin luxu sira.

 Agrikultura orgániku eskala ki’ik kontribui ba mitigasaun mudansa klimatika nian. Ne’e
kria oportunidade diak liu atu hetan fundu relasiona ho mudansa klimatika ne’ebé bele
uja ba proteze ambiente no dezenvolve diak liu tan komunidade nia moris

Setor agrikultura hetan impaktu maibé mos kontribui ba mudansa klimatika. Sistema agrikultura
konvensional kontribui bo’ot ba emissaun gases de efeitu estufa ka greenhouse gasses. Relatoriu
husi International Trade Centre UNCTAD/WTO no Research Institute of Organic Farming
konklui katak agrikultura orgániku mak sistema ida ne’ebé diak liu en termus de mitigasaun ba
mudansa klimatika. Konkluzaun ne’e bazeia ba estudu ne’ebé klean ba estudu sientifiku barak.
Ba agrikultór sira iha Timor-Leste, adopta sistema agrikultura orgániku eskala-ki’ik signifika
katak sira kontribui ba esforsu global hadiak mudansa klimatika liu husi hatun emisaun husi
makina bo’ot sira no mos kimiku sira. Ekonomikamente, sei iha oportunidade ne’ebé diak atu
hetan fundu husi rai liur ne’ebé relasion ho mudansa klimatika no meiuambiente ne’ebé se uja ho
didiak sei fo benefisiu diak ba komuniade.

Dezafiu no oportunidade

Maioria toos no natar iha Timor-Leste oras ne’e hala’o ho sistema tradisional ne’ebé uja mos
prinsipiu agrikultura orgániku balu, maibé too agora kolleita sei ki’ik. Ba apoiantes agrikultura
orgániku sira, dezafiu mak atu prova katak sistema orgániku bele hasa’e kolleita no la presija
muda sistema oras ne’e ba agrikultura konvensional. Atu atinji ne’e, presija estudu komprensivu
kona ba fatores lolos sira ne’ebé afeita kuantidade kolleita iha Timor-Leste oras ne’e. Estudu
ne’e ne’e tenki inklui investigasaun kona ba frakeza no forsa iha sistema tradisional nian,
mudansa klimatika nia efeitu, jestaun rai no bee, jestaun kuda no kolleita, kontrolu ba duut fuik,
peste no moras sira, no mos plantas nia espêcies no variedade. Rezultadu peskiza ne’e tenki sai
baze ba implementasaun real iha kampu hodi hatudu katak sistema organiku iha eskala ki’ik bele
fo kolleita ne’ebe a’as.

Dezafiu seluk mak merkadu domestiku ba produtu lokal. Bainhira laiha limitasaun ba
importasaun produtu ai-han mai Timor-Leste, sei susar ba produtu orgániku lokal atu kompete
iha merkadu domestiku tanba diferensa iha folin. Maibé se governu limita importasaun ba
produtu ne’ebé bele produz iha rai laran, ne’e se sai hanesan motivasaun atu agrikultór sira
produs barak liu tan. Dezafiu importante seluk maka falta de industria ne’ebé forte ba produtu
agrikultura nian iha rai laran. Kondisaun ne’e halo Timor-Leste labele hetan hetan benefisiu
másimu husi produtu organiku lokal, en termus de hetan folin diak liu iha merkadu no mos
kriasaun fatin servisu nian.

Konkluzaun

Agrikultura orgániku eskala ki’ik mak alternativa ida ba agrikultura konvensional ne’ebé oras
ne’e domina mundu. Sistema ne’ebé bele benifisia Timor-Leste nia agrikultór sira bainhira
dezenvolve ho didiak. Sistema adopta ona iha mundu tomak tanba nia benefisiu ba rai no ba
meiuambiente en jeral, no mos konsidera hanesan sistema ne’ebé produz ai-han ho kualidade
saude diak liu. Benefisiu sira ne’e halo rai agrikultura orgániku nia aumenta luan ba bebeik husi
tinan ba tinan. Merkadu ba produtu orgániku nian mos aumenta bo’ot ba bebeik. Sistema ne’e sei
benefisia Timor-Leste liu husi hasa’e kolleita ho dalan ne’ebé sustentavel, uju rai agrikultura
nian ho efisiente liu, asesu ne’ebé fasil liu ba merkadu internasional, no sai hanesan identidade
uniku ida ne’ebé bele dada ema barak mai vizita Timor-Leste no haforsa liu tan turismu
komunitaria ne’ebé bele oferese fonte rendimentu ida tan ba komunidade. Sistema ne’e mos diak
liu iha kontextu mudansa klimatika nian no livre husi korporasaun bioteknologia sira nia
influensia. Dezafiu ba apoiantes agrikultór orgániku sira iha Timor-Leste mak oinsa konvense
agrikultór sira no governu katak sistema ne’e mak diak liu ba Timor-Leste tanba sein sira nia
suporta, sistema ne’e susar atu realiza. Limitasaun ba importasaun produtu ne’ebé bele produz
iha rai laran importante atu fo motivasaun liu tan ba agrikultor sira, no atu hetan benefisiu
másimu husi produtu agrikola, Timor-Leste presija iha nia industria rasik ba produtu agrikultura
sira.

Hakerek-nain: Maximus Tahu, estuda Produsaun Plantas no Industria Primaria iha


University of New England, NSW, Australia

REFERENSIA

Beeton, S. (2006). Community Development Through Tourism. Victoria, Australia: Landlink


Press .

Fageria, N.K. (1992). Maximizing Crops Yield. New York, US: Marcel Dekker, Inc.

Ferreira, M., Martins, I., Hawkes, S., & Tahu, M. (2011). Valuing Farmers’ Words and Wisdom,
A report on the Consultation with Farmers. Lao Hamutuk, Dili, Timor-Leste.

FiBL and IFOAM. (2014). The world of organic agriculture – statistics and emerging trends
2014. Retrieved from: https://www.fibl.org/fileadmin/documents/shop/1636-organic-world-
2014.pdf

Food and Agriculture Organization (FAO). (n.d). Organic Agriculture FAQ. Retrieved from
http://www.fao.org/organicag/oa-faq/oa-faq5/en/

Food and Agriculture Organization (FAO). (n.d). Country profile: Timor-Leste. Retrieved from
http://www.fao.org/countryprofiles/index/en/?iso3=TLS

Halwell, B. (2006). Can Organic Farming Feed Us All? World Watch Magazine 19, (3).
Retrieved from http://www.worldwatch.org/node/4060

Hooper, S., Martin, P., Love, G., & Fisher, B.S. (2002). Farm Size and Productivity: where are
we? Australian Commodities 9 (3), pp. 495-500. Retrieved from
http://143.188.17.20/data/warehouse/pe_abarebrs99000851/PC12415.pdf
International Trade Centre UNCTAD/WTO and FiBL. (2007). Organic Farming and Climate
Change. Retrieved from

https://www.fibl.org/fileadmin/documents/shop/1500-climate-change.pdf

Lockeretz, W. (2007). What Explains the Rise of Organic Farming? In W. Lockeretz (Ed.),
Organic Farming: An International History, (pp. 1-8). Townbridge, England: Cromwell Press.

MacDonald, J.M. (2011). Why Are Farms Getting Larger? The case of the U.S. Prepared for the
Annual Meeting of German Association of Agricultural Economists, Halle, Germany. Retrieved
from http://ageconsearch.umn.edu/bitstream/115361/2/MacDonald.pdf

Markets and Markets (n.d). Summary of Global Organic Foods and Bavarages Market Analysis
by Products, Geography, Regulations, Pricing Trends, and Forecasts (2010-2015). Retrieved
from http://www.marketsandmarkets.com/Market-Reports/organic-foods-350.html

Oxfam Australia. (2008). Timor-Leste Food Security Baseline Survey Report (2008). Retrieved
from http://aid.dfat.gov.au/Publications/Pages/1846_4633_4149_4480_7444.aspx

Organic Trade Association. (2011). OTA 2011 Organic Industry Survey. Retrieved from
http://www.ota.com/organic/mt/business.html

Scow K, Somasco O, Gunapala N, Lau S, Venette R, Ferris H, Miller R, Shennan C. 1994.


Transition from conventional to low-input agriculture changes soil fertility and biology. Calif
Agr 48(5):20-26. DOI: 10.3733/ca.v048n05p20

Seed of Life. (2010). Predicted Change to Rainfall and Temperature in Timor-Leste due to
Climate Change and its Impact on Agriculture. Ministry of Agriculture and Fisheries, Dili,
Timor-Leste.

T. N. Carver. 1991. Large-scale and Small-Scale Farming, Publications of the American


Statistical Association, Vol. 12, No. 93 (Mar., 1911), pp. 488-489. Published by: American
Statistical Association, Article DOI: 10.2307/2965130

Thompson, S.J. (2011). Geology and Soils in Timor-Leste. Retrieved from


http://seedsoflifetimor.org/wp-content/uploads/2013/01/Geology-and-Soils-in-Timor-
LesteA4.pdf

United Nations Conference on Trade and Development, UNCTAD. (2013). Trade and
Environment Review 2013, Wake Up Before It is Too Late. Retrieved from
http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/ditcted2012d3_en.pdf

Vogt, G. (2007). The Origins of Organic Farming. In W. Lockeretz (Ed.), Organic Farming: An
International History, (pp. 9-29). Townbridge, England: Cromwell Press.
Dependénsia ba Importasaun

31 Monday Mar 2014

Posted by aitaraklaranlive in Economy, Research and Analysis

≈ 3 Comments

Tags

East Timor Economy, Economy, import dependency, Timor-Leste, Trade balance

Dependénsia ba Importasaun
Author – Guteriano Neves

Introdusaun

Dependénsia ba Importasaun sai nu’udar problema ida ne’ebé agora Timor-Leste enfrenta. Ida
ne’e prova hosi dadus estatistika ne’ebé iha, no konfirma hosi realidade ne’ebé ita hare iha moris
lor-loron. Artigu badak ida ne’e haree kona ba kestaun ida ne’e, no hare ho espesifiku kona ba
saida mak ita importa.

*****

Problema ekonomia ida ne’ebé Timor durante ne’e enfrenta mak dependénsia ba importasaun.
Organizasaun barak mak levanta ona kestaun ne’e. Kada tinan, ita importa tokon atus barak
somente atu hatan deit ba ezizênsia ba sasan no servisu iha merkadu doméstika. Importánsia hosi
importasaun iha Timor-Leste la susar atu nota. Ita vizita fatin ne’ebé de’it, to’o iha area rural
sira, ita nota kedan katak iha kios barak neébé fa’an sasan nesesidade baziku ne’ebé maioria mai
hosi Indonezia. Ita ba Supermerkadu sira iha Dili laran, ita hetan mak sasan importasaun hosi
Indonesia, Singapore, Australia, Portugal no seluk tan. Sasan ne’ebé produz iha rai laran kiik
tebes, susar atu nota, hanesan kafe, xa, ne’ebé grupu koperativa kiikoan mak halo. E hanesan
relata hosi Diresaun Statistika Nasionál relata, kada tinan, importasaun ida neé aumenta.

Grafika tuir mai ilustra kona ba kresimentu importasaun, exportasaun no re-exportasaun iha tinan
tolu ikus ne’e.
Grafika ida ne’e la inklui importasaun ba servisu ne’ebé mak Timor importa. Importasaun
servisu ida ne’e inklui importasaun ba konsultor ba administrasaun públiku, ONG sira, doutor
sira ne’ebé servisu iha klinika privadu. Importasaun servisu mos inklui pasienti ne’ebé ita haruka
atu halo tratamentu iha rai liur, estudu komparativu sira ne’ebé Governu no ONG sira halo iha
país seluk, no mos Timor oan sira ne’ebé sai turizmu iha fatin seluk.

Bazeia ba ida ne’e, ita hare katak ita nia importasaun sempre boot liu ita nia exportasaun.
Signifika katak ita nia balansu komersiu sempre negative. Iha tinan 2009, Bazeia ba Relatório
Annual Komersiu 2009 nian, ne’ebé publika hosi Diresaun Estatistika Nasionál, ita nia total
importasaun maka tokon $295 no exportasaun tokon $34.5; ida ne’e inklui ona re-exportasaun.
Iha 2013, bazeia ba kompilasaun ba relatório komersio mensal ne’ebé publika hosi Diresaun
Nasionál Estatístika, ita nia total importasaun hamutuk tokon $843.7, no total exportasaun
hamutuk tokon $79.3; tokon $63 mak re-export. Haree espesifiku ba importasaun deit, iha tinan
hat nia laran, ita nia importasaun aumenta 286% hosi nivel 2009 nian. Kompara ho ita nia
ekonomia doméstika, reprezenta hosi non-oil GDP, ita nia importasaun iha 2013, akumula 54.9%
hosi projeksaun ba ita nia non-oil GDP.

Grafika tuir mai ilustra kona ba ita nai exportasaun (la inklui re-exportasaun), importasaun no
Balansu Komersiu.
Hanesan ilustra iha grafiku ida ne’e, tanba ita nia importasaun as liu ita nia exportasaun, balansu
komersiu ita nian mak nevativu hela deit.

Sasan saida mak Timor Importa?

Hare espesifiku ba kada sasan ne’ebé ita importa, importante atu nota katak, durante tinan hirak
nia laran, laos nesesidade baziku mak domina ita nia importasaun. Bazeia ba dadus estatistika,
sasan luxu sira mak domina ita nia importasaun, hanesan kareta, gazolina, gazoel, ekipamentu
eletriku sira. Pur ezemplu, iha tinan 2011 importasaun ba sasan eletriku hamutuk tokon $99, ou
reprezenta 29% hosi total importasaun hamutuk tokon $339. No iha 2012, importasaun ba sasan
eletriku sira hamutuk $244, ou reprezenta 36.4% hosi total importasaun tokon $670 no tun fali ba
ba tokon $43 iha 2013, reprezenta 5% hosi total importasaun tokon $843.

Sasan seluk ne’ebé Timor importa maka’as mak sasan mineral, hanesan gazolina, gazoel. Iha
2011, Timor importa tokon $47, reprezenta 14% hosi total importasaun. Maibé iha tinan 2012,
importasaun ba mina sae too tokon $104, reprezenta 15.5% hosi total importasaun iha tempu
ne’eba no iha 2013, total importasaun ba mineral hamutuk tokon $150, reprezenta 17% hosi total
importasaun.

Kona ba kareta, total importasaun ba kareta kada tinan mak iha nivel tokon $50 to’o tokon $60 e
tal no so tun deit iha 2011. Iha tempu ida ne’e, Timor importa deit tokon 433. Iha 2012, total
importasaun ba kareta hamutuk tokon $53, depois sae ba tokon 63$ iha tinan 2013. Ho
importasaun kareta, signifika katak númeru kareta ne’ebé existe iha rai laran aumenta, ho ida
ne’e, dudu ezizensia ba mina no sasan manutensaun kareta nian mos aumenta.

Iha asumsaun katak importasaun kareta maka’as dudu hosi seitor públiku, ne’ebé mak iha kareta
barak. Tanba kareta barak, dudu mos ezizênsia ba gazolina no gazoel aumenta maka’as.
Importasaun ba sasan eletriku ne’ebé as tanba mos dudu hosi elektrifikasaun nasionál signifika
katak ezizensia ba sasan hanesan televizaun, antenna parabola, DVD, Rice cooker, Zelera,
aumenta. Ida ne’e mos bele hare ho mos iha realidade wainhira ita vizita ba iha distritu sira seluk
no mos sub-distritu sira ne’ebé foin hetan asesu ba eletrisidade.

Sasan seluk ne’ebé interesante no importante atu hare mak importasaun ba sasan alcohol sira no
tabaku, inklui sigaru, no sasan hirak ne’ebé iha nikotin. Maski importasaun ba sasan sira ne’e
relativamente ki’ik, maibé kontinua aumenta. Kona ba tobacco, iha tinan 2009, importasaun ba
Tobako hamutuk tokon $2.5. Maibé iha tinan 2013, númeru ne’e aumenta dala tolu, lori atinzi
tokon $7.3. Sasan sira hanesan Beverages,spirits no vinegar, iha 2013, Timor importa hamutuk
tokon 21.4, aumenta maka’as iha tinan rua nia laran, tanba iha 2011, total importasaun ba sasan
sira ne’e hamutuk tokon $9.2.

Grafika tuir mai hatudu kona ba tipu sasan saida deit mak ita importa durante ne’e.

Hare espesifiku ba kada item sira iha leten, ita bele halo asumsaun balu. Importante atu tau
konsiderasaun katak dadus sira ne’e bazeia ba dadus DNE, ne’ebé bazeia fali ba informasaun
hosi Alfandega, tanba sira mak simu sasan no halo inspeksaun ba sasan tama no sai hosi Timor.
Tanba ida ne’e, ida ne’e la inklui sasan sira ne’ebé tama illegal hosi area fronteira Maliana, Suai
no mos Oecusse no mos sasan sira ne’ebé tama no la selu taxa.

Hare hosi parte makroekonomia, ho importasaun ne’ebé as, signifika katak ita laiha baze
produsaun atu hatan ba konsumu domestiku. Entaun, ekonomikamente, importasaun fasilita
kapital barak atu sai hosi ekonomia doméstika. Wainhira laiha polítika ekonomia ida ne’ebé
klaru, hanesan ita hare agora, importasaun hamate inisiativa autor ekonomia lokal, tanba susar
atu kompete ho sasan importasaun, iha nivel kualidade, kuantidade, no presu iha merkadu. Ida
ne’e sai fenomena ida ne’ebé mak ema barak agora koalia iha fatin hotu, tanba ema hotu depende
deitt ba sasan importasaun.

Hodi komprende kona ba saida mak Timor importa, fasilita ita atu komprende kona ba situasaun
no kondisaun sosio-ekonomia iha rai laran no bele halo asumsaun preliminaria balu kona ba
impaktu hosi polítika Governu nian. Iha nivel makro, hare katak tendensia jeral mak kresimentu
ekonomia sa’e, maibé mos dependénsia ba sasan importasaun aumenta. Ida neé signifika katak
penetrasaun importasaun maka’as no lalais tebes. Ita hare spesifiku ba items sira hanesan kareta
no mina, importasaun ba sasan siran ne’e aumenta tanba dudu hosi seitor publiku ne’ebé mak
hola kareta barak. Maski laiha dadus klaru kona ba kareta, maibé fasil atu hateten katak laiha
kompania ida iha Timor mak iha kareta barak liu duke estadu. La nega mos katak polítika
governu nian durante ne’e mos kria ona kondisaun ba parte balu, liliu kompañia lokal sira atu iha
kapasidade atu hola kareta, no ida ne’e, obviamente, hare iha Timor laran tomak.

Ho númeru kareta ne’ebé aumenta, signifika mos katak ezizensia ba mina no ekipamentu lori
halo manutensaun kareta mos aumenta. Ida ne’e dudu aumenta iha importasaun ba mina sira
ne’ebé tama ho dalan legal no illegal. Buat seluk ne’ebé dudu importasaun ba mina aumenta mos
eletrifikasaun. Númeru importasaun ba sasan mineral sira ne’e aumenta hosi tinan ba tinan. Ho
importasaun ba sasan sira hanesan kareta no motor aumenta, ezizi mos Governu atu fornese
kualidade Estrada ne’ebé diak liu. Wainhira númeru kareta aumenta, maibé laiha melloramentu
ba infraestrutura, prinsipalmente Estrada, implika katak kapasidade Estrada nian menus ba
bebeik, konsumidor aumenta, entaun fo presaun maka’as liu ba Estrada agora nian atu at lalais.

Sasan seluk ne’ebé importante atu hare mos mak importasaun ba sasan sira hanesan tobako, no
alcohol tanba nia impaktu ba saude públiku. Hanesan ita hatene, iha Timor, laiha lei ruma ne’ebé
limita ema ho idade minoria atu konsumu tobaku no alcohol. Hosi dadus estatistika ne’e, ita nota
katak Timor nia nivel konsumu ba sasan sira ne’e aumenta, entaun risku ba moras mos aumenta.
Wainhira moras aumenta, signifika katak gastus ba saude mos aumenta. Entaun hanesan hateten
bebeik, ita nia sistema saude la koko atu prevene ema atu moras, maibe barak liu moras tia mak
kura. Atu prevene ema moras, presiza mos kontrola ema nia costume konsumu, inklui konsumu
alcohol no tobako. Konsumu alcohol ne’ebé la kontrola mos impaktu ba asidenti trafiku ne’ebé
durante ne’e akontese barak iha Dili laran. Ema barak mak lori kareta no motor wainhira lanu
hela, no ida ne’e tau risku ba vida ema sira ne’ebé uza fasilidade publiku hanesan Estrada. No
wainhira hetan asidenti trafiku barak, signifika katak orsamentu ba aimoruk mos aumenta.

Konkluzaun

Iha kontextu Timor, komprende saida mak ita importa fasilita ita atu komprende saida mak ita
nia sosiedade konsumu, impaktu saida ba polítika publiku. Hare hosi dadus estatisika ne’ebé iha,
ita nia nivel konsumu aumenta hosi tempu ba tempu, no maioria hosi konsumu domestiku
importa hosi pais seluk.

Investimemtu hosi Rai Liur : Oportunidade


no Dezafiu ba Timor

29 Tuesday Jan 2013


Posted by aitaraklaranlive in Economy

≈ Leave a comment

Tags

Economy, FDI, Timor-Leste

Investimemtu hosi Rai Liur: Oportunidade no Dezafiu ba Timor

Guteriano Neves

Introdusaun

Investimentu hosi rai liur – Foreign Direct Investment (FDI) – nu’udar asuntu importante ida iha
kontextu dezenvolvimentu ekonomia mundiál agora. Iha nivel teorítiku, iha debate maka’as entre
ekonomista sira kona ba impaktu negativu no pozitivu hosi Investimentu rai liur, no mos
prezensa kompañia multinasionál sira nu’udar ajenti ba investimentu externa, iha país ne’ebé
simu investimentu. Debate sira ne’e foka barak liu kona ba impaktu hosi investimentu rai liur iha
kontextu dezenvolvimentu sustentavel país ne’ebé simu investimentu externa.

Timor mos dala barak koalia no promove investimentu rai liur. Iha okaziaun barak, Timor, ita nia
lider barak expreza sira nia interese atu dada investimentu mai. Fiar ne’ebé iha katak, wainhira
investimentu barak mak tama iha Timor, bele ajuda hamenus dezempregu iha Timor-Leste.
Maski nune’e, iha faktus barak ne’ebé prova katak dala barak mos, ida ne’e la akontese. Ida ne’e
depende ba faktores determinante seluk hanesan kuadrus legais no polítika, infraestrutura,
rekursu umanu, no jeografika. Ba, Timor atu sai atrativu ba investimentu hosi rai li’ur, sei
presiza hadi’a buat barak. Relatorio ida ne’e subliña pontu balu ne’ebé sai hanesan pontu fraku,
pontu forte, no oportunidade ne’ebé Timor iha.

Kuadrus Teoritiku
Investimentu rai li’ur, simplismente, ita bele defini nu’udar investimentu ne’ebé halo hosi
kompañia ka investor ida ne’ebé orijin hosi país ida ba ba país seluk. Forma de investimentu ida
ne’e halo iha forma oioin hanesan: prezensa kompañia, forma parseria ho kompañia lokal, no
modelu prezensa seluk. Iha mundu ida ne’ebé globalizadu, integradu no interdependente hanesan
agora, investimentu sai hanesan fator importante ida iha dezenvolvimentu ekonomia mundiál
nian. Revolusaun teknolójia no informasaun mos intensifika movimentu kapital hosi país ida ba
país seluk, sai fasil no baratu liu tan. Investor bele ida muda sira nia kapital hosi fatin ida ba fatin
seluk ho fasil no lalais liu. E investimentu rai liur sai nu’udar komponente imprtante ida ne’ebé
dudu globalizasaun ekonomia iha tempu ida agora.

Movimentu kapital hosi país ida ba país seluk aumenta hosi tempu ba tempu, hanesan estatistika
barak prova. Bazeia ba relatorio hosi Organizasaun ONU nian ba Komersiu no Dezenvolvimentu
– UNCTAD -, iha tinan 1970, movimentu investimentu externa iha mundu tomak hamutuk
milloens $13,346. Iha 1998, total investimentu externu iha mundu tomak mak milloens
$706,266; no iha 2011, total investimentu externu mundiál sa’e to’o ona millaun $1,524,422.
Katak aumenta 3000% iha tinan 31 nia laran ou kuaze dupla kada tinan.

Haree ba espesifiku ba kada rejiaun, ekonomia dezenvolvidu sei hetan investimentu boot liu, tuir
fali país sub-dezenvolvidu sira, no tuir país kiak sira ka – Least Developed Countries – hetan
porsaun kiik liu. Haree ba kada rejiaun, Afrika mak hetan hetan investimentu kiik liu duke
rejiaun sira seluk. Ida ne’e hatudu katak investidor sira sei prefere liu ba país riku no
dezenvolvidu duke nasaun kiik no kiak sira. Estudu balu mos sujere katak maioria hosi
movimentu investimentu externa sei konsentra iha país dezenvolvidu no riku sira. Entre país kiak
sira, investimentu externa sei konsentra iha país balu deit ho merkadu boot.

Mudansa maka’as liu akontese iha país sub-dezenvolvidu sira. Iha 1970 e tal, investimentu
ne’ebé tama iha país sub-dezenvolvidu sira sei milloens $3,534. Maibé iha Mas iha 1999,
investimentu sa’e to’o ona millaun $11,876 no iha 2011, ida ne’e sa’e to’o 42,652. Ida ne’e
implika katak movimentu externa iha país sub-dezenvolvidu sira aumenta 1100% iha period
tinan 40 nia laran. Iha 1970, total investimentu externa ne’ebé tama sai país dezenvolvidu sira
hamutuk millaun $114,035, no iha 2011, númeru ida ne’e aumenta ba millaun $747, 860. Ida
ne’e katak kresimentu investimentu externa hamutuk 555%. Maski nune’e, haree ba valor
nominal, movimentu investimentu externa iha país dezenvolvidu sira sei ás liu bloku ekonomia
sira seluk. Iha 1970, total investimentu externa iha país dezenvolvidu sira akumula 74% hosi
total investimentu externa mundiál. Iha 2011, maski iha periodu resesaun nian, investimentu
externa iha pais dezenvolvidu sira sei akumula 49% hosi total investimentu externa mundiál.

Dezde 2008, ho krize finansial ne’ebé ataka país sira iha Eropa, movimentu investimentu iha país
dezenvolvidu sira tun; no iha tempu hanesan, movimentu investimentu externa iha país sub-
dezenvolvidu sira aumenta. Maski nune’e, haree ba persentajem, movimentu investimentu
externa iha país dezenvolvidu sei aas liu duke iha país sub-dezenvolvidu sira.

Iha konkordansia kona ba movimentu kapital iha tinan hira ikus ne’e, intensifika hosi revolusaun
iha informasaun no teknolojia. Maibé asuntu ne’ebé sei hamosu debate maka’as mak intensaun
no mos impaktu hosi investimentu hosi rai seluk iha país ne’ebé simu investimentu, liu hosi
prezensa kompañia multinasionál sira. Iha nivel akademiku, iha grupu rua ne’ebé involve iha
debate kona ba asuntu investimentu externa. Grupu primeiru mak sira ne’ebé suporta
investimentu externa. Em jeral sira argumenta katak investimentu hosi rai li’ur sei ajuda kria
kapital foun, dudu kresimentu ekonomiku, kria kampu de servisu, ajuda transfere matenek no
teknolójia ba traballador lokal, no ajuda reduz pobreza. Tanba ne’e, grupu ne’e advoka maka’as
ba Governu atu kria kondisaun ne’ebé atrativu ba investimentu rai li’ur.

Esplikasaun kona ba razaun iha leten mak tuir mai ne’e. Uluk nana’in, investimentu rai li’ur bele
responde ba investment gap iha país ida nian. Espetativa ida ne’e bazeia ba realidade katak país
foun no país kiak sira falta kapital atu halo investimentu. Iha tempu hanesan, ezizênsia ba
investimentu iha rai laran maka’as atu lori responde ba nesesidade merkadu domestik nian. Iha
situasaun hanesan ne’e, investimentu rai li’ur bele taka kuak ida ne’e, wainhira seitor privadu
domestiku la iha kapasidade atu responde ba ezizênsia ekonomia rai laran nian.

Razaun segundu mak transferensia matenek no koñesementu. Iha peskiza barak ne’ebé hateten
katak investimentu hosi rai li’ur bele fasilita transferensia matenek no koñesementu kona ba area
oi-oin hanesan teknolójia, jestaun, vida emprezariu, nsst. Fatores ida ne’e importante bazeia ba
asumsaun katak iha país foun, rekursu umanu la adekuadu, koñesementu iha area teknolójia,
jestaun no emprezariu sei limitadu, no instituisaun públiku la efetivu. Tanba ne’e, prezensa
investiimentu hosi rai liur ho ninia emar sira, sei ajuda atu hasa’e kapasidade iha area oi-oin no
ajuda dudu efisiensia iha instituisaun públiku. Dala barak ema haree aspetu ida ne’e mak
importante liu hotu duke transferensia kapital. Razaun tanba kapital bele semo ba mai, maibé
matenek no koñesementu ne’ebé ema iha bele hela nafatin iha rai laran. E wainhira investor sira
tama, sira mós lori mai sira nia matenek, ne’ebé bele dudu dezenvolviimentu kapital umanu no
dezenvolvimentu institusional iha país ne’ebé simu investimentu.

Aumenta produtividade nu’udar razaun seluk ne’ebé ema uza atu lori suporta prezensa
investimentu externa. Katak prezensa investimentu hosi rai liur bele aumenta produtividade iha
país ida nian. Ida ne’e haree liu ba investimentu iha seitor indústria – Manufacturing – ne’ebé
sira halo investimentu iha país ida, no sira produz produtu ruma iha país ne’ebé sira investe ba.
Produtu hirak ne’e tama iha produtu pais ne’ebe simu investimentu Ezemplu hanesan
investimentu atu produz sabaun iha rai laran. Ida ne’e bele sura hanesan produsaun rai laran,
tanba prosesu Value added halo iha rai laran.

Sei relata ho pontu terseiru, investimentu hosi rai liur mos bele substitui importasaun. Wainhira
país ida importa sasan ruma hosi rai liur ho kuantidade ne’ebé boot, signifika katak ezizênsia iha
merkadu domestik ba sasan ne’e maka’as, ka iha merkadu ba sasan refere. Entaun, investor sira
haree ne’e hanesan oportunidade ida atu halo investimentu iha rai laran lori responde ba
ezizênsia merkadu domestik nian. Wainhira sira produz sasan refere iha rai laran, sasan ne’e bele
substitui tia sasan ne’ebé antes ne’e importadu.

Iha nasaun foun barak, ema haree investimentu hosi rai liur hanesan alternativa tanba seior
privadu rai laran seidauk iha kapasidade atu halo investimentu iha nivel boot no kria
oportunidade servisu. No investimentu hosi rai liur mós bele kria ezizênsia ba kampu du servisu,
no aumenta rendimentu populasaun nian. Pur ezemplu, indústria ki’ik hanesan juz. Ida ne’e sei
presiza ema atu halo prosesamentu iha fabrika, ema atu halo distribuisaun, ema atu halo
promosaun. E importante liu tan, wainhira indústria juz iha Timor-Leste, sei kria ezizênsia ba
produtu agrikola, liliu aifuan sira no ikus mai bele aumenta rendimentuu povu sira iha area rural.

Razaun seluk mak wainhira prosesu prosesu indústria ka Value added halo iha rai laran, sei kria
ezizênsia ba produtu sira ne’ebé mak presiza iha prosesu indústria. Ida ne’e sei dudu mosu
atividade ekonomia iha seitor seluk hanesan seitor jasa, agrikultura, edukasaun, hospitalidade,
hotelaria, no seluk tan. Pur ezemplu, se iha investor ida mak investe iha indústria aifuan, entaun
sei kria ezizênsia ba seitor agrikultura tanba ema presiza fornese ai-fuan hosi to’os. No ida ne’e
sei dudu kriasaun empregu iha seitor oi-oin hanesan agrikultura, edukasaun, infraéstrutura, seitor
jasa, nsst. Ida ne’e mak ema hanaran spill over effect.

No ikus liu, finalidade hosi investimentu hosi rai liur mak fasilita distribuisaun riku soi, kria
igualidade sosial, no ikus liu, hatun kiak. Iha fiar ida katak wainhira país ida hetan investimentu
hosi país seluk, ida ne’e sei hamenus dizigualidade tanba kria kampu du servisu, fasilita
distribuisaun riku soin, no hamenus kiak.

Grupu ne’ebé kontra investimestimentu rai liur, refere liu ba atividade hosi Kompañia
Multinasionál sira. Grupu ida ne’e la konkorda ho argumentu katak kompañia sira nia
investimentu sei bele aumenta riku soin país ne’ebé sira investe ba. Razaun tanba bele iha
kolusaun entre Governu no kompañia sira. Aumenta ba ne’e, iha mos duvida kona ba klaim
katak osan sira ne’ebé kompañia hetan sei investe fila fali iha rai laran. Grupu ne’ebé kontra
haree katak dala barak investor sira la investe fila fali lukru ne’ebé sira hetan iha país refere,
maibé sira haruka fila fali osan ne’e ba país orijin.

Maski iha rekoñesementu katak investimentu hosi kompañia rai liur sira diak atu halo balansu ba
komersiu iha tempu badak, maibé ba longu prazu, iha impaktu negativu tanba sei hamenus fila
fali balansua komersiu país ninian. Razaun katak kompañia sira sei importa sasan barak – bahan
baku – hosi sira nia país orijin, no sira mos sei haruka fila fali kapital barak hosi país ne’ebé sira
investe ba ba país orijin. Tanba ne’e sira argumenta katak país ne’ebé hetan investimentu la
hetan benefisiu ne’ebé justu.

Iha mos argumentu katak maski kompañia sira ne’e halo kontribuisaun liu hosi taxa, valor hosi
kontribuisaun ne’e ki’ik. Dala barak kompañia sira ne’e hetan exempsaun hosi taxa tanba iha
relasaun diak ho ema iha instituisaun governu nia laran ou hetan protesaun hosi Governu. No
wainhira kompañia sira aumenta riku no boot, sira nia poder mos sai forte atu halo negosiasaun
ho Governu atu la selu taxa ou husu Governu atu hatun taxa. Sira mos bele halo ameasa ba país
ida nian, atu retira sira nia investimentu, no ida ne’e bele ameasa stabilidade polítika país ida
nian.

Kuatru, kona ba transferensia matenek no koñesementu, kritika ne’ebé mosu katak transferensia
sira matenek no koñesementu ne’e dala barak la akontese. Kritika ne’ebé iha katak dala barak
Governu kria zona especial balu atu procesa sasan atu importa, no zona ne’e la iha relasaun ho
area sira seluk. Ema sira ne’ebé servisu mos laiha koneksaun ho area seluk, tanba ne’e la kria
Spill over effect.Situasaun sira ne’e dala barak akontese tipu investiimentu sira iha area rekursu
naturais nian hanesan petroleu, LNG, Ouro, no mos diamonte.
Kritikan mos argumenta katak kompañia sira nia prezensa kria tan dizigualidade social. Produtu
sira ne’ebé kompañia sira produz la’os atu responde nesesidade povu iha país ne’ebé simu halo
investimentu. Realidade ne’ebé akontese mak investimentu sira ne’ebé kompañia sira ne’e halo
atu lori hatan ba ezizênsia merkadu hosi país orijin nian.

Ho situasaun hanesan ne’e, iha preokupasaun katak kompañia sira nia prezensa hanesan forma
kolonializmu foun ida ne’ebé mai atu halo fali exploitasaun ba rekursu naturais no traballador iha
país ne’ebé sira investe ba. No preokupasaun ikus liu katak wainhira kompañia sira ne’e sai boot,
sira bele influénsia fali desizaun polítika iha país ne’ebé refere. Kritika seluk kona ba prezensa
investimentu externa mak impaktu ba meiu ambiente. Iha rede mundiál barak ne’ebé argumenta
katak prezensa investimentu externa liu hosi kompañia sira estraga meiu ambiente, viola direitus
umanus, direitus komunidade nian, no seluk tan. Kazu barak mak sira uza atu lori defende
argumentu hirak ne’e, hanesan prezensa Freeport iha Papua, Chevron iha Nigeria, Chiquita iha
Kolombia, nsst.

No ikus liu, iha mos duvida kona ba argumentu katak investimentu hosi rai liur bele fasilita
distribuisaun riku soin, no bele hamenus kiak. Ba sira, investimentu hosi rai liur, invez de kria
igualidade sosial, aumenta tan dizigualidade sosial. Investimentu ne’e so fo benefisiu ba ema
oit’oan deit. Maski sira rekonhese kona ba impaktu pozitivu ba kriasaun kampu du servisu,
faktus balu hatudu mos katak kampu du servisu ne’e ba ema ne’ebé iha nivel edukasaun aas no
iha matenek deit. Ba sira ne’ebé mak kiak no laiha edukasaun, buat ne’ebé akontese mak
exploitasaun. Ezemplu balu hosi ne’e mak prezensa kompañia Nike iha Indonezia.

Existensia investimentu externa no prezensa kompañia multinasionál hamosu debate maka’as iha
nivel akademiku no mos iha nivel polítika. Maski hetan kritika barak, susar atu nega katak iha
mundu ida ne’ebé globalizadu no integradu hanesan agora, investmentu externa no prezensa
kompañia sira hola papel importante iha dezenvolvimentu ekonomia país ida nian. E esperiensia
país sira iha Azia depois de krize dala barak hetan konsiderasaun nu’udar ezemplu pozitivu hosi
prezensa investimentu externa. Differensia ideias no konkluzaun hosi kada peskiza somente
hatudu hatudu deit kona ba diferente metodu de peskiza, kazu ne’ebé kada peskizador foti, no
aproximasaun ne’ebé sira uza. Konkluzaun ne’ebé ita bele foti hosi debate hirak ne’e katak
prezensa investimentu hosi rai liur, atu benefisiu ka lae, sei depende ba polítika nasaun id-idak
nian, realidade iha país ne’ebé sai nain, no rekursu umanu, rekursu naturais, no kondisaun
jeografika hosi país refere.

Atrai investimentu

Diskusaun kona ba investimentu rai li’ur iha Timor dala barak hatudu deit kona ba esperansa, no
falta analiza ne’ebé klean kona ba perspetiva hosi investor sira. Pergunta importante ba Timor-
Leste mak saida mak atrai investor sira atu halo investimentu ida? Ou saida mak dada investor
sira atu halo investiimentu ida? Simplesmente, ema hotu konsente katak fator determinante hosi
investimentu ida mak hetan maximiza retornu no lukru no hatun kustu produsaun nian.

Atu atrai investimentu hosi país seluk, importante atu kria kondisaun sira ne’ebé mak bele atrai
investimentu. Hosi perspetiva kompañia ne’ebé halo investimentu nian, iha fator lubuk ida
ne’ebé determinante ba sira atu halo investimentu. Pozisaun jeografika sai hanesan fator ida
ne’ebé investor sira konsidera atu antes halo investimentu; prinsipalmente, ba investimentu iha
seitor indústria – manufacturing – ne’ebé nia orientasaun mak atu ba exporta. Iha kontextu ne’e
proximidade país ne’ebé simu investimentu no país ne’ebé sai merkadu atu fa’an produtu
nu’udar xave. Proximidade jeografika ida ne’e sei determina mos kustu de transporte no nivel
kompetividade iha merkadu.

Kestaun seluk mak kestaun merkadu. Iha país ne’ebé ho populasaun barak, kondisaun jeografika
boot, no klase media – middle class – boot, nivel kompetividade atu hetan investimentu boot liu
duke sira ne’ebé ki’ik, no ema kiak barak. Ida ne’e importante ba investimentu ida ne’ebé nia
intensaun mak atu buka no haluan merkadu. Ba indústria ki’ik sira, fatores ida ne’e importante,
liliu ba kompañia ne’ebé hakarak hases’an hosi taxa importasaun. Pur ezemplu, wainhira
kompañia ida hosi Indonezia hakarak loke fabrika be iha Timor, kompañia ne’e tenki iha
konfiansa katak konsumidor bee iha Timor aas. Tanba ne’e, existensia klase media, no ema riku
sira iha rai laran sai xave atu determina nivel kompetividade país refere. Sei relata ho asuntu
refere, proximidade jeográfiku mos krítiku ba ida ne’e, liliu ba indústria ne’ebé orienta ba
exportasaun.

Fator seluk mak kondisaun traballador. Ba kompañia sira halo investimentu iha area teknologia,
no capital intensive, traballador ho nivel edukasaun as sei sai fator ida ne’ebé atrativu ba sira. Ba
investor ne’ebé investe iha area Labour intensive, sira la dun presiza ema ho kapasidade
intellectual maka’as. Maibé sira presiza ema ho servisu maka’as, ho nivel edukasaun la dun as,
no sira bele selu ho baratu. Tanba ida ne’e mak sei determina sira kustu de produsaun.

Ezistensia rekursu naturais sai fator seluk ne’ebé atrai investor sira hosi rai li’ur. Mina, osan
mean, dala barak atrai kompañia boot sira ho kapital maka’as. Maibé dala barak ida ne’e la kria
kampu du servisu barak. Pelu kontrariu, produtu agrikultura sira hanesan aifuan, haree, kafee,
mos atrai investor sira iha iha area indústria ki’ik no medium. Ida ne’e bele kria kampu du
servisu barak, no nia prosesu spill over lalais liu.

Kondisaun infraéstrutura fiziku mos determinante atu atrai investor sira hosi rai li’ur. Kondisaun
Estrada, telekomunikasaun, transporte, eletrisidade, esensial tanba ida ne’e mak determina ninia
kustu de produsaun, no nivel kompetividade produtu nian iha merkadu regional no internasionál.
Wainhira kustu de produsaun as, sei implika ba sasan nia folin as, no nia impaktu mak nivel
kompetividade iha merkadu internasionál sei tuun.

Ikus liu mak kestaun infraéstrutura institusional, ho ninia polítika – kebijakan – sira. Nivel
kompetividade país ida nian mos depende ba oinsa instituisaun ne’ebé existe no ninia kuadrus
polítika ne’ebé iha.

Haree hosi pontu de vista investor nian, país ho ninia instituisaun no polítika atu fasilita
investimentu sei atrativu liu duke país ne’ebé laiha. Polítika hirak ne’e mak polítika tributaria
nian ne’ebé favoravel ba exportasaun no importasaun, lei ba protesaun meiu ambiente no
protesaun traballador, polítika fiskal no polítika monetariu ne’ebé promove investimentu externa,
no fasilita exportasaun no importasaun, no polítika tributaria.

Polítika Ekonomia Timor nian no Investimentu Externa iha Timor


Estrutura ekonomia Timor nian agora dadaun sei domina hosi seitor públiku. Gastus seitor
públiku kontribui kuaze 40% ba GDP Timor nian total. Hanesan deskreve iha Livru 1,
Orsamentu Annual 2012, maski iha iha rekoñesementu kona ba expansaun seitor privadu;
expansaun ida ne’e mosu tanba gastus seitor públiku ne’ebée maka’as, liliu iha seitor
konstrusaun fíziku. Iha mos argumentu katak atividade ekonomia iha seitor non-públiku akontese
tanba gastus seitor públiku ne’ebe mak aas. Osan ne’e mak sirkula fila fali iha merkadu. Iha
termus de empregu, seitor agrikultor sei emprega maioria Timor oan. Seitor públiku emprega
mais de 40,000 Timor oan. Tuir Survey kona ba Atividade Emprezariu iha 2010, ne’ebé hala’o
hosi Diresaun Nasionál de Estatístika, ema hamutuk 46,700 mak emprega hosi seitor privadu;
maioria hosi ne’e servisu iha area Loja no fa’an sasan. Ida ne’e nu’udar situasaun natural iha país
ne’ebé foin hetan independensia. Maibé iha tempu hanesan, investimentu ne’ebé Timor halo mos
tenki iha area estratéjiku sira, atu bele hamenus dependensia ba seitor públiku ne’ebé maka’as.
Situasaun ida ne’e presiza hetan konsiderasaun aas liu tan tanba gastus seitor públiku mai hosi
seitor petroleu; ne’ebe labele renova.

Konstituisaun Timor-Leste nian, artigu 138 hateten katak ekonomia Timor-Leste nian tenki
bazeia ba inisiativa hosi komunidade, existesia seitor públiku, seitor privadu kooperativa. Relata
direitamentu ho investimentu, artigu 140 hateten katak estadu tenki promove investimentu no
kria kondisaun atu atrai investimentu externa, tau konsiderasaun ba interese nasionál, no tenki
bazeia ba lei. Lei espesifiku kona ba investimentu externa mak Lei Nu.05/2005, kona ba
Investimentu Externa. Lei ne’e rekoñese importansia hosi investimentu externa atu dezenvolve
ekonomia Timor lori kontribui ba redusaun dezempregu, aumenta koñesementu Timor oan,
dezenvolvimentu indústria no aumenta produtividade, rehabilita infraéstrutura ekonomia no
dezenvolvimentu umanu Timor nian. Tanba ne’e, lei refere fó protesaun no previlejiu barak ba
investor hosi rai liur ne’ebé hakarak halo investimentu iha Timor. Previlejiu hirak ne’e mak
direitu atu halo transferensia hosi retornu investimentu nian, flexibilidade atu emprega
traballador hosi rai liur, tax credit, custom incentives, no exemption for rent payment ba uma
estadu nian.

Prinsipiu balu hosi PEDN mos fo importansia ba komersiu livre no atrai investimentu externa,
iha area petroleu, turizmu, peskas, finansas, telekomunikasaun no seitor seluk. Iha dokumentu
ne’e mos esplika kona ba relasaun ekonomiku forte ho membru ASEAN sira, membru CPLPL
no país sub-dezenvolvidu seluk. Maibé, PEDN realistiku lori rekonhese katak to’o 2020,
investimentu públiku sei sai nafatin xavi atu kria kondisaun ba ekonomia sustentavel.

Maski iha liña polítika ne’ebé konsidera hanesan liberal, to’o agora, obviamente, prezensa
investimentu externa ho kuantidade ne’ebé boot iha Timor sei ki’ik. Investimentu boot ne’ebé ita
haree mak Timor Telecom, Bank Mandiri, Hotel sira hanesan Hotel Timor, Hotel Ramelau,
Turizmu, no investimentu iha seitor servisu – jasa – ki’ik seluk. Prezensa kompañia foun rua iha
area telekomunikasaun; Viettel Global Investment hosi Vietnam no Telin hosi Indonezia;
hanesan forma investmentu externa ne’ebé agora ita haree hetan. Iha seitor jasa nian, maski iha
kompañia balu ne’ebé fornese servisu iha area oioin, prezensa investimentu externa seidauk
maka’as. Nune’e mos iha seitor indústria, prezensa investimentu boot kuaze ita haree la hetan.
Iha seitor bankaria, iha prezensa banku boot tolu; BNU, Mandiri no ANZ. Iha seitor Wholesale
ka fa’an sasan barak tebes, hanesan toko sira hanesan Lita Store, Jacinto, Leader, Patteo, Timor
Plaza, no toko ki’ik sira seluk. Nia impaktu ba nivel kresimentu ekonomia no kresimentu
empregu mos sei k’ik, hanesan prova hosi Survey kona ba Atividade Emprezariu.

Polítika seluk ne’ebé Timor presiza haree fila fali mos polítika tributaria Timor nian agora.
Agora dadaun, Timor nia polítika tributaria la atrativu atu ema halo investimentu iha rai laran.
Polítika Tributaria ida ne’e insentiva ema atu importa sasan hotu hosi rai liur duke atu investe no
hahuu indústria iha rai laran. Ida ne’e fator ida ne’ebé la favorese ba Timor atu hetan
investimentu.

Area Investimentu ne’ebé Timor Presiza Konsidera

Maski agora dadaun, susar atu espera katak investimentu externa atu substitui investimentu
públiku, ba tempu naruk, Timor klaru presiza investimentu externa. Oinsa atu maximiza ninia
benefisiu ba Timor-Leste sei depende ba kuadrus polítika ne’ebé mak Timor trasa. Em jeral,
haree hosi pontu de vista investor sira nian, haree ba kuadrus polítika, kuadrus instituisaun,
kustu, kuadrus polítika fiskais, no infraéstrutura fiziku ne’ebé agora existe, Timor sei dook liu
atu bele kompete ho país seluk iha rejiaun atu hetan investimentu hosi país seluk. Maski nune’e,
iha indikasaun balu ne’ebé bele lori ita atu iha esperansa. Prezensa kompañia sira hanesan
Timor-Telecom, Telkomsel, Vettel, no kompañia konstrusaun sira iha Timor hatudu indikasaun
katak iha konfiansa balu ba iha investimentu iha Timor.

Haree ba tipu de investimentu externa ne’ebé iha, ba Timor, importante ba Timor nia kondisaun
mak atu atrai investimentu iha seitor sira ne’ebé mak bele akumula kampu du traballu barak.
Haree ba produtu espesifiku, Timor bele konsentra iha produtu sira ne’ebé bele substitui sasan
importasaun sira. Entaun investimentu ho tipu Emprezariu ki’ik no mediu importante, iha area
indústria ai-han hanesan, juz, be mos, hahan kaleng sira, no nesesidade baziku sai importante.
Ajensia sira hanesan PNUD no Banku Mundial mos promove investimentu iha area hirak iha
leten ho nivel mikro-indústria.

Indústria ai-han sira, la presiza kapital boot no ninia merkadu mos boot iha Timor-Leste, tanba
kuaze ema hotu bele hola. Kada tinan, Timor gasta milloens lubuk ida lori hola na’an, manu
tolun, susu ben, hosi rai liur. Ida ne’e implika katak merkadu ba sasan ne’e iha. Aumenta ba ne’e,
ho nivel gastus Governu nian boot, bele aumenta klase media iha Timor. Wainhira ema nia
kualidade moris aumenta liu hosi rendimentu, ezizênsia ba hahan ho kualidade diak sei aumenta.
Tanba ne’e, iha esperansa maka’as katak merkadu ba indústria ai-han sei aumenta. Buat ne’ebé
presiza hadi’a mak promosaun ba investimentu, no desizaun atu promove investimentu externa
iha area ne’ebé.

Haree ba ita nia balansu komersiu Timor nian, kada tinan, ita haruka osan millaun barak ba
Indonezia no Singapora lori hola ai-han sira ne’ebé tuir lolos ita rasik bele produz iha rai laran.
Investimentu iha area indústria ai-han mos importante atu transforma agrikultura hosi agrikultura
subsistensia ba agrikultura ne’ebé orienta ba merkadu. Tanba, wainhira mosu indústria ai-han,
ezizênsia ba produtu agrikultura sei aumenta. Ida ne’e bele dudu kresimentu produsaun iha area
agrikultura. Ne’e bele kria spill over effect maka’as ba iha ekonomia Timor nian, no bele ajuda
reduz pobreza. Ida ne’e nu’udar opsaun estratéjiku tebes ba Timor. Maioria populasaun moris iha
agrikultura, no sira nia kontribuisaun ba rendimentu estadu ki’ik. Tanba ne’e, atu reduz pobreza
iha Timor, dalan ida mak tenki transforma seitor agrikultura atu sai seitor ida ne’ebe produtivu,
no atrativu.

Seitor Servisu – service/jasa, nu’udar seitor estratejiku seluk ne’ebe mos iha ninia prospeitu iha
Timor-Leste. Bazeia ba Relatorio Annual hosi Banku Sentral nian, iha tinan 2011, Timor-Leste
importa seitor ida ne’e niain hamutuk $1.4 billoens. Instituisaun Governu nu’udar konsumidor
aas liu iha seitor ne’e. Ida ne’e indika katak iha merkadu ba tipu ida ne’e.

Area seluk ne’ebé bele konsidera mak hospitalidade no Turizmu. Timor, tuir ema barak nia
haree, iha natureza ne’ebé furak, ninia kultura no istoria ne’ebé uniku; nune’e mos ninia emar
sira. Aumenta ba ne’e, Timor hanesan Melting Spot entre Azia ho Pasifiku. Ida ne’e sai nu’udar
vantajem komparativu – “Comparative advantage” -ida atu dada investor sira iha area
ospitalidade no otelaria. Aumenta ba ida ne’e, prezensa Turista barak iha Bali, bele sai pontu
pozitivu ida ba Timor tanba Bali besik ho Timor. Aumenta ba ne’e, estatistika hatudu katak ema
ne’ebé mai Timor ho vistu Turista mos aumenta hosi tinan ba tinan. Sinal pozitivu sira ne’e bele
sai hanesan pontu forte ba Timor atu atrai investimentu iha seitor ida ne’e.

Kona ba rekursu naturais, rekursu naturais ne’ebé durante ne’e Timor fiar maka’as mak seitor
petroleum. Laiha ema ida mak duvida kona ba interese hosi kompañia internasionál iha seitor
ne’e. Dezenvolvimentu seitor ida ne’e sai sentru atu atinzi Planu Estratejiku Dezenvolvimentu
Nasionál. Maibé, to’o agora, kampo ne’ebé ita hatene mak Greater Sunrise deit. Seidauk iha
certeza ruma kona ba kampu seluk ne’ebé ninia viabilidade maka’as iha merkadu internasionál.
Maski Timor-Leste bele deskobre tan kampu seluk iha futuru oin mai, seitor ida ne’e bele sai
makina ba dezenvolvimentu seitor seluk.

Analiza ba Forsa, Frakeza no Oportunidade Timor nian ba investimentu

Atu komprende kona ba asuntu ne’e, importante ba ita atu komprende kona ba pontu forte, pontu
fraku ne’ebé Timor iha atu hetan investimentu. Importante ba Timor mak atu komprende
kontextu ida ne’e, no bazeia ba ne’e, ita bele trasa planu ida.

Pontu forte ne’ebé Timor iha mak, Timor nia kondisaun jeografika ne’ebé. Ho besik país boot
rua, Indonesia no Australia, Timor nia pozisaun jeografika ida ne’e fo vantajem ba nia. Katak
Timor nia proximidade ho país rua ne’e bele fo vantajem ba ita atu asesu ba sira nia merkadu
ne’ebé boot. Importante ba Timor mak oinsa atu halo estudu ida kona ba produtu saida mak
merkadu rua ne’e presiza, no saida mak sai vantajem komparativu ba Timor.

Pontu forte seluk ne’ebé Timor iha mak ninia ekonomia durante tinan lima nia laran. Maski iha
kritika barak, Timor nia nivel dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé agora la’o, hetan apresiasaun
barak. Ho faktus katak Timor nia rekursu naturais sei bele sustenta Timor maiz ou menus ba
tinan 40 oin mai – se ita sura ho Greater Sunrise – ida ne’e bele fo konfiansa ba investor sira hosi
rai li’ur atu ba ekonomia Timor nian. Ho projeksaun ba polítika fiskal expansionary nian,
signifika katak ezizênsia ba sasan oi-oin sei aumenta, inklui ai-han, no sasan sira ba konstrusaun
nian. Tanba ne’e, ida ne’e mos bele sai pontu forte ba Timor atu atrai investimentu iha area sira
hanesan ne’e.
Pontu forte seluk mak Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Timor nian. Maski planu ida ne’e ema
barak haree hanesan mehi, planu ida ne’e sai hanesan mata dalan ida ba dezenvolvimentu
ekonomia Timor nian. Planu ida ne’e mos fo importansia maka’as ba kriasaun kondisaun ba
dezenvolvimentu seitor privadu iha rai laran, inklui kondisaun ba investimentu externa. Haree
hosi pontu de vista makro nian, planu ida ne’e mos fo sustentabilidade ba investor sira atu
investe iha Timor.

Pontu forte ida seluk mak estabilidade polítika depois de krize 2006 nian. Timor, maski mosu
krize polítika iha 2006, relativamente nu’udar país ne’ebé estavel, se ita kompara ho país postu
konflitu seluk. Kestaun estabilidade polítika sempre sai nu’udar kestaun importante ba investor
sira hosi rai li’ur. Ba sira, estabilidade rai laran sai hanesan kondisaun xave atu investe. Ida ne’e
bele kria konfiansa hosi investor sira ba Timor-Leste.

Pontu forte seluk ne’ebé Timor iha mak ninia estrutura demografika. Kuaze 50% hosi
populasaun Timor mak iha idade produtivu. Ida ne’e bele sai nu’udar rekursu importante ba
Timor wainhira, ita investe ba sira. Ida ne’e implika katak iha forsa traballador iha rai laran
ne’ebé bele sai hanesan vantajem komparativu ida ba Timor atu atrai investor sira.

Ponte forte ikus liu mak realidade agora katak ita iha Ázia no Pasifik, no entre Indonezia no
Australia. Ho mundu ne’ebé avansadu no integradu, no revolusaun teknolojia informasaun,
Timor bele aprende no foti benesfisiu hosi dezenvolvimentu país rua ne’e. Iha tinan hirak nia
laran, país rua ne’e nia kresimentu ekonomia maka’as. Iha tempu hanesan, iha nivel diplomátiku,
offisiais hosi país rua ne’e mos espresa ona sira nia interese no komitmentu atu lakoii haree
Timor sai ki’ak iha sira nia leet. Kestaun ba Timor mak oinsa atu hanoin ho estratéjiku no
matenek atu dada spill over effect hosi dezenvolvimentu país rua ne’e nian,iha area sira hanesan
edukasaun, teknolojia, ekonomia, nsst. Ho faktus katak Timor hetan independensia iha tempu ida
ne’ebé país barak hetan ona independensia, no koko ona modelu dezenvolvimentu oioin, Timor
tenki aprende hosi esperiénsia país sira iha mundu; sira ne’ebé susesu no mos sira ne’ebé falla.

Pontu fraku Timor iha mak lubuk ida. Kestaun lei no orderm sai hanesan asuntu importante
ne’ebé presiza hetan konsiderasaun urjenti. Ba investor ne’ebé deit, sira presiza iha seguransa
katak sira nia investimentu sei protejidu ho lei, no sira presiza konsidera katak wainhira sira
asina kontratu, sira nia kontratu sei iha forsa legal. Dezafiu ne’ebé Timor enfrenta mak iha
impresaun públiku katak iha Timor, lei la proteje ema nia direitu. Sentimentu ida ne’e mos
maka’as iha kontraktor Timor oan sira. Ida ne’e hanesan parte fraku boot ida tanba investor sira
tenki iha fiar katak wainhira sira halo kontratu ho parte ruma, kontratu ne’e tenki haforsa iha
Tribunal.

Kestaun infraéstrutura nu’udar kestaun ida ne’ebé dala barak sita nu’udar frakeza boot ida hosi
Timor nian. Agora dadaun, infraéstrutura Timor nian, hanesan estrada, iha area rural sei fraku
tebes. Ida ne’e implika ba kustu produsaun. Hosi dada lia ho matenek na’in balu iha area refere
no mos kompañia balu iha Timor, sira mos levante kestaun ne’ebé hanesan kona ba situasaun
infraéstrutura. Iha area infraestrutura, telekonomunikasaun sei sai hanesan asuntu importante.
Hanesan ema barak konsente, presu ba liña telephone no internet karun tebes iha Timor.
Terseiru mak frajilidade hosi ita nia instituisaun no sistema polítika. Timor, maski halo ona
eleisaun ho susesu, no prosesu transferensia de poder relativamene lao ho susesu, notisias
internasionál barak sei karakteriza Timor-Leste nu’udar país ne’ebé nia instituisaun frajil. Ida
ne’e sai nu’udar parte fraku Timor nian atu hetan investimentu ne’ebé boot. Frakeja iha
instituisaun ida ne’e mos implika ba prosesu rejistrasaun ne’ebé han tempu barak no komplikadu.
Tuir relatorio “Doing Business Report,” Timor-Leste iha pozisaun 170 kona ba oinsa atu hala’o
negosiu. Signifika katak iha país 169 mak di’ak liu Timor-Leste em termus de halo negósiu. Ida
ne’e tamba prosesu administraivu ne’ebé susar atu hahú negosiu, han tempu barak liu, no kustu
boot liu, kompara ho país 169 sira seluk.

Kuartu mak merkadu ne’ebé ki’ik. Timor nia populasaun ki’ik ho populasaun mais ou menus
tokon 1.1. No relatorio barak fo sai katak kuaze 50% hosi populasaun Timor sei moris iha linha
pobreza nia okos. Ne’e indika katak laiha merkadu signifikante iha Timor. Entaun ba investor
ne’ebé buka merkadu, no investor iha seitor jasa nian, Timor la fornese merkadu ne’ebé
signifikante. Ida ne’e hanesan pontu fraku ida tan hosi Timor wainhira atu atrai investimentu rai
liur.

Kestaun seluk mak sistema bankaria iha Timor. Limitasaun asesu ba kreditu, tuir Banku
Dezenvolvimentu Aziatiku, nu’udar fator importante ne’ebe limita dezenvolviimentu seitor
privadu iha Timor. Ida ne’e tanba Banku iha Timor la iha konfidensia atu fo kreditu ba sidadaun
iha Timor, no mos tanba lei la forte atu proteze interese kreditor sira nian. Kestaun sira ne’e mak
dala barak sita nu’udar problema ba investimentu hosi rai liur no reduz Timor nia nivel
kompetividade.

Maski nune’e, iha oportunidade lubuk ida ne’ebé Timor bele esplora ho di’ak liu tan atu bele
hetan investimentu externa. Oportunidade diak ida mak pozisaun jeografika Timor-Leste nian
agora. Ho nia proximidade ho Australia no Indonezia, Timor bele esplora oinsa atu hetan
investimentu hosi país rua ne’e. Timor mos bele sai fatin ba investimentu sira ne’ebé mak buka
merkadu, tanba wainhira produz iha Timor, bele exporta ba país hanesan Australia, Nova
Zelandia, Indonezia, no país membru ASEAN sira seluk. Kestaun ne’ebé Timor tenki hanoin
mak kompetividade Timor kompara ho país sira seluk iha rejiaun ne’e. Iha kontextu ida ne’e,
pozisaun Indonezia sai xave tanba Timor tenki haree ba ninia kompetividade ho Indonezia.

Aumenta ba ne’e, ho ninia pozisaun iha Azia, oportunidade seluk ne’ebé Timor iha mak faktus
jeografika katak nia iha Azia. Rejiaun ida ne’e agora daaun hetan konsiderasaun nu’udar rejiaun
mais dinamiku em termus de ekonomia iha mundu iha sekulu ida ne’e. White Paper Australia
nian ho titulu “Asia Century” konsidera sekulu 21 nu’udar sekulu Azia nian. Iha projeksaun
katak iha tinan limanulu oin mai, klase media iha rejiaun ne’e sei aumenta maka’as, pobreza sei
tuun, produsaun sei konsentra iha rejiaun ne’e. Dezenvolvimentu ekonomia iha país boot
hanesan Indonezia, Xina, India, sai hanesan baze atu projekta ekonomia rejiaun ne’e nia
future. Tanba ne’e ezizênsia ba sasan iha merkadu rejional mos sei aumenta ho maka’as. Ho ida
ne’e, buat ne’ebé Timor bele esplora mak oinsa atu hetan spill over effect hosi dezenvolviimentu
ekonomia país sira hanesan Indonezia, Singapore, no membru ASEAN sira seluk.

Terseiru mak dinamiku iha rejiaun nia laran rasik, haree espesifiku kona ba FDI ne’ebé tama no
sai iha país Sudeste Azia nia laran. Dezde krize finanseiru global hosi 2008, movimentu
investimentu externa iha país sub-dezenvolvidu sira sa’e, kompara ho país dezenvolvidu sira
ne’ebé tun fali. Entre país sub-dezenvolvidu sira, movimentu investimentu iha Azia maka’as liu
kompara ho Afrika no Amerika Latina.

Haree espesifiku ba movimentu investimentu iha ASEAN laran rasik, movimentu investimentu
iha ASEAN sei ki’ik liu kompara ho Xina. Maski Uniaun Eropeia sei sai nafatin fontes ba
investimentu iha rejiaun ne’e, movimentu investimentu hosi país ba país iha ASEAN laran mos
kontinua sa’e. Ida ne’e indikasaun diak ba integrasaun iha rejiaun ne’e, no Timor bele esplora
oinsa atu hetan investimentu hosi país sira hanesan Singapore, Malazia, no Indonezia.

Oportunidade seluk ne’ebé Timor bele esplora mak investimentu hosi Australia. Australia.
Australia nu’udar país riku ho merkadu boot. Agora dadaun, Australia ni investimentu ba rai li’ur
aumenta, no 4% hosi ninia investimentu externa mai ASEAN. Importante ba Timor mak oinsa
atu esplora oportunidade ne’ebé iha, liliu evolusaun ekonomia iha Australia no Azia, atu
maximiza benefisiu ba Timor-Leste.

Pontu de Konsiderasoens

Pontu importante primeiru ne’ebé Timor-Leste presiza konsidera mak investimentu externa la’os
solusaun ikus liu ba problema ne’ebé Timor enfrenta agora dadaun. E investimentu externa,
haree hosi esperiénsia país sira seluk, la’os sempre fator pozitivu ba dezenvolvimentu país ida
nian. Investimentu externa mos bele iha impaktu pozitivu ba ekonomia rai laran wainhira iha
kuadrus polítika ne’ebé favoravel ba povu iha país ne’ebé simu investimentu, nivel edukasaun
sidadaun sira, forsa traballador, merkadu iha rai laran, integrasaun nasionál no partisipasaun
ativu hosi sidadaun sira. Wainhira laiha kuadrus polítika no legal ne’ebé favoravel, investimentu
externa bele hamosu dizigualidade sosial, kria grupu elite ki’ik, hamosu enclave ki’ik, viola
direitu komunidade, estraga meiu ambiente, no seluk tan.

Segundu, investimentu ba ema, liliu iha edukasaun no saúde. Timor-Leste, atu atria investor sira
hosi rai li’ur, tenki iha forsa traballador ne’ebé forte, iha étika servisu ne’ebé di’ak, iha
kapasidade tékniku, inovativu, no produtivu. No atu hetan ne’e, presiza investimentu boot iha
edukasaun. Falla atu prepara labarik sira, sei kria responsabilidade boot iha future tanba sei
hamosu jovem ne’ebé pasivu, la produtivu, violent, no sei sai ameasa ba stabilidade país ida ne’e
nian.

Terseiru, haforsa lei no ordem sai hanesan pontu konsiderasoens importante. Investor sira presiza
iha konfiansa ba ita nia sistema judisiariu. Sira tenki iha konfiansa katak wainhira sira asina
kontratu ho Governu, sira nia kontratu sei iha forsa legal wainhira lori ba Tribunál. Situasaun
ne’ebé hanesan aplika wainhira sira iha kontratu ho rai na’in, ou traballador balu.

Kuartu, infraestrutura báziku krítiku ba Timor atu atria investor sira hosi rai li’ur. Infraestrutura
Timor nian sei sai fator ida ne’ebé limita ajenti ekonomia sira atu halo ativididade ekonomia.
Estrada ne’ebé nakonu ho ku’ak, kustu telekomunikasaun ne’ebé karu tebes, sei afekta kustu de
produsaun no nivel kompetividade.
Kintu, instituisaun púbilku tenki hasa’e efisiensia no efikásia servisu nian. Investor sira sei iha
interese wainhira prosesu tomak la’o ho lalais no fasil, e la involve kustu extra hosi buat ne’ebé
define ona iha lei. Agora dadaun, relatório barak ona prova katak ita nia instituisaun púbilu sira
ne’ebé tuir lolos atu fasilita investimentu iha rai laran la dun efisiente no la efikasia atu hala’o
sira nia servisu. Prosesu han tempu barak liu no kustu barak liu. Ida ne’e disisentiva investor sira
atu investe iha Timor.

Sextu, Timor presiza hanoin ho estratéjiku oinsa atu hetan benefisiu hosi dezenvolvimentu
ekonomia Ázia nian no Australia nian. Ida ne’e sei depende ba kapasidade Timor nian atu hola
desizaun estratéjiku sira. Ho pozisaun nu’udar país frajil no kiak, Timor mos iha asesu ba
merkadu sira iha Australia, EU, no bloku ekonomia sira seluk. Ida ne’e bele sai hanesan fator ida
ne’ebé bele dada investor sira mai Timor-Leste.

Setimu, haree ba area de investimentu, agrikultura no indústria ki’ik sira nu’udar area ne’ebé iha
potensia boot. Agrikultura tanba ida ne’e relata direitamente ho maioria povu Timor nia moris.
Indústria ki’ik sira iha ai-han nian iha pontesia boot tanba agora dadaun, Timor importa ai-han
barak hosi rai li’ur; signifika katak iha merkadu boot iha Timor. Ida ne’e bele kontribui ba
redusaun pobreza iha Timor.

Ikus liu, dalan atu atrai investimentu externa mak liu hosi estratejia promosaun investimentu.
Agora dadaun, estratejia ida ne’e seidauk di’ak. Maski iha nivel altu, Timor koalia barak ona atu
dada investor sira, maibé iha práktika, seidauk iha planu no vizaun no ida ne’ebé klaru atu sai
mata dalan ba investor sira. Ho realidade katak informasaun ne’ebé iha mos limitadu, susar ba
investor sira atu hetan informasaun. Tanba ne’e, haforsa instituisaun atu promove investimentu,
prepara mata-dalan, estratejia, no vizaun ida ne’ebé klaru sei eleva konfiansa hosi investor sira
mai instituisaun públiku iha Timor.

Konkluzaun

Investimentu externa nu’udar fontes importante ba kresimentu ekonomia iha era globalizadu no
integradu hanesan agora. Timor, nu’udar país foun, iha esperansa katak sei hetan investimentu
hosi país seluk. Ho Azia nu’udar rejiaun kresimentu ekonomia maka’as, Timor iha oportunidade
atu atrai investimentu hosi rejiaun ne’e, liliu hosi país membru ASEAN. Atu hetan ne’e, Timor
presiza hadi’a ninia infraéstrutura fiziku, haforsa ninia instituisaun públiku, no investe maka’as
ba ninia rekursu umanu, atu bele kaptura oportunidade sira ne’ebé iha.

Kerek Na’in Nu’udar Peskizador iha Sentru Analiza, Peskiza no Dokumentasaun Palasiu
Prezidênti RDTL nian.

You might also like