Veebilanss

 Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal

ajavahemikul
 Aurumine
 Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt
 Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
 Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja
temperatuurist ning tuule kiirusest
 Transpiratsioon – auramine taimedelt
 Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel
 Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja
taime liigist
 Sademed
 Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus
 Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett;
ka hall, härmatis, kaste, udu
 Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana
 Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed
takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel
rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt)
 Jõgede äravool
 Sõltub sademete ja auramise vahekorrast
 Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool
 Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu
või selle osa saab oma vee
 Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool
lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus,
põllumajandus jne)
 Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon
 Sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse
ja pragudesse
 Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel
ühe lüli maakera veeringes
 Mõjutavad tegurid
- Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis
hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud
- Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest
jõgedesse ja järvedesse
- Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon
- Taimkatte esinemine – taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest
osa sademeteveest aurab tagasi õhku
- Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub
põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem
- Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui
niiske pinnase korral
 Maailmameri
 Merevee omadused:
 Temperatuur
- sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja
auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine
- Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur
(4 kraadi)
- Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui
õhutemperatuur maismaa kohal
- Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral
 Soolsus
- Keskmine soolsus 35 promilli
- NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate
- Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus
suurem
- Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril
- Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike
veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul
- Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)
- Soolsust mõjutab – mere vanus, ühendus ookeaniga, jõgede
suubumine, sademete hulga ja auramise vahekord
- Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu ja elustikku
 Hoovused
- Ühesuguste omadustega veehulk
- Soojad ja külmad
- Liikumise seaduspärasus – põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral
vastupäeva
Hoovuste tekkepõhjused:
- Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – triivhoovused
- Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale – äravooluhoovus
- Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel –
tihedushoovus
- Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani –
Kompensatsioonihoovus
Hoovuste tähtsus:
- Soojusvahetus erinevate laiuste vahel
- Setete transport (org. aine edasikandjad)
- Mõju kliimale
 Rannikud ja rannaprotsessid
 Rannikute ilme sõltub:
 ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik),
 geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted),
 kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm),
 ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga)
 veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal
perioodil tõus-mõõn).
 Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad:
 lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt),
 hoovused,
 merejää,
 taimed,
 inimtegevus

 Lained tekivad:
 tuule
 maavärina või vulkaanipurske,
 tõusu-mõõna
 laevade liikumise tagajärjel
 Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed
piklikud leetseljakud või barrid
 Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun
 Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse
ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid
 Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid
liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati
 Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest
kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud
või silekaljustikud
 Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad
saarekesed e laiud
 Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme
tõusu tõttu, on veega täitunu

Jõgede toitumine ja veerežiim

 Lähe – voolu alguskoht
 Suue - voolu lõppkoht
 Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed
 Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud
 Jõesäng – jõeoru sügavaim osa, kus on pidev vool
 Valgala ehk valgla ehk jõgikond – maa-ala, kust jõed saavad oma veed
 Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid
 Delta – hargnenud jõesuudmed
 Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta
 Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline
kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km)
 Jõe langus – lähte ja suudme vahe (m)
 Jõed toituvad:
 Vihmavesi
 Lumesulamisvesi
 Lisajõed
 Põhjavesi
 Lammorg – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis
 Sälkorg ehk kanjon – mägine pinnamood, uuristab põhja
 Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg)
 Jõesäng ehk voolusäng – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee
ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle
 Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil
 Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa
 Voolusäng ja sellega seotud protsessid:
 Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus
- Kulutus ehk erosioon – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja
küljeerosioon
- Setete transport
- Setete kuhjamine ehk akumulatsioon – delta, kuhjetasandik jõe
suudmealal
 Põhjavesi
 Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes
olevat vett
 Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides
 Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid
 Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile
 Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub
raskusjõu mõjul läbi pinnase
 Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime
 Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas)
 Põhjaveevaru suureneb
 Sademevee infiltratsioon
 Soodest imbumine
 Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine
 Põhjaveevaru väheneb
 Allikate äravool
 Taimede veetarve
 Auramine maapinnalt
 Väljapumpamine
 Infiltratsiooni mõjutab
 Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema
 Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike
 Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem
 Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi
 Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub
 Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem
 Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga,
kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuum vesi
 Mineraalvee tekkimine
 Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur
mineralisatsioon
 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja
kivimite kokkupuute aeg väga pikk
 Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas
 Inimtegevus mõjutab põhjavett
 Veetaseme alanemine
- Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus
sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks
enam mitte
- Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel – võib
kujuneda alanduslehter, mis hõlmab sadu km2
 Veekvaliteedi halvenemine
- Lekkiv reoveetorustik
- Sõnnikuhoidlad
- Prügilad
 - Liigne väetiste ja mürkide kasutamine
- Elektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks
- Põlevkivituha transportimine settebasseinidesse
 Põhjavee kaitse
 Heitvee süvalasud – mere põhjas 1-3 m läbimõõduga torud, mis ulatuvad
rannast mõne km kaugusele
 Reovete puhastamine – keemiline (järgijäänud reoaineid hakkavad keemilised
elemendid „lahti uuristama“), bioloogiline (bakterite lisamine, toituvad
reoainetest) ja mehhaaniline (korjatakse välja suured jäätmed – sõeladega,
filtreerimine)