Kuidasaju Areneb Sotsiaalseks

You might also like

Download as doc, pdf, or txt
Download as doc, pdf, or txt
You are on page 1of 2

Kuidas aju areneb sotsiaalseks?

Slaidid.

Keskkonna ja geenide interaktsioon: ajukoed-geenid-keskkond mõjutavad


Keskkond: rasedus ja sünnitus, stimulatsiooni kvaliteet, kiindumus (kasvatusmeetodid)
Aju: ajukoe kvaliteet, neurotransmitterite vahekord ajus

Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud
ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.

Eustress – positiivne, motiveeriv


Distress – kuhjudes kurnab organismi kaitsesüsteeme ja aju tööd

NB! Individuaalsed erisused, tähtis vastus – reaktsioon!

Stressvastuse regulatsioon: mügdala: võitle, põgene, jäätu!

Hormonaaltelje düsregulatsioon

Kestva stressi mõju närvisüsteemile: kahjustatud närvirakk (vähe ühendusi)

Neurobioloogiliste ja psühholoogiliste faktorite interaktsioon

Aju ehitusikud iseärasused:


 ellu jäämine
 emotsionaalsus
 ratsionaalsus/otsused

Aju hierarhiline ülesehitus:


ajutüvi (1): elutähtsad ülesanded
keskaju (2): aktiivsuse regulatsioon
2 tk puudu

ajutüvi – ellujäämise eest vastutav


 keskaju
 limbiline
 kortikaalne
aju funktsionaalne ülesehitus
aju kommunikatiivne ülesehitus

Aju funktsionaalühik
neuron – rakk, mis vahenda infot „keemilise suudluse” (sünapsi) abil
1 billionit neuronit, mis moodustavad võrgustikke reguleerides närvisüsteemi teiste osade
vahendusel kogu keha tööd

Närviühenduste tihenemine

Kriitilised arenguperioodid: tegemist väga kiirete aju arenguperioodidega, mille ajal esineb ajus
piirkondlikke erinevusi:
 sünapside tekke suundades
 neurotroofiliste faktorite tasemetes
 müelinisatsioonikiirustes
 glükokortikoidretseptorite ekspressioonis

90% ajumahust kujuneb välja esimese kolme eluaasta jooksul.

Teismeiga (hormoonide mõju!):


 loodud sünaptiliste ühenduste tugevdamine
 ebaoluliste sünapsite hävitamine

Kogemuse olulisus: kogemus määrab, millised sünapsid jäävad. Sellest sõltub aju plastilisus.

Aju geneetiline eelprogrammeeritus: laps tuvastab ära silmad-suu kolmnurga (ja selle sarnased
objektid, sh pistik)

Nägude äratundmise eest vastutavad aju piirkonnad

diaadiline suhe

Varajase kogemuse olulisus: kolme esimese eluaasta kogemused määravad kognitiivse ning tunde-
ja tahteelu arengutrajektoori
vajalik turvaline KIINDUMUSSUHE

Ema sensitiivsus mõju aju hallaine mahtu ja kogu aju mahtu.

Interaktsioon (afekti reguleerimine läbi diaadilise suhte).

Vajalik ema nö mentaalne kohalolek

Erinevate olekute peegeldamine on mentaliseerimise alus. Mõjutab: imiku sisemaailma ja „sisemise


mina” kujunemist.

Jagatud tähelepanu (joint attention): 18 kuud


ühine kogemus/nägemus + emotsioonid

You might also like