Külalehe väljaandmist toetab Saaremaa vald.

KÜLALEHT NR 58
Detsember 2018

Aasta läbi kestis aasta.

Noh ja nüüd on aasta läbi. Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi, see on läbi.

Aasta otsa kestis aasta.

Noh ja nüüd on aasta otsas. Seda aastat me ei taasta.
Mis on otsas, see on otsas.

Pole hullu, tuleb uus

juba jaanuarikuus. Nagu mullu.
(Ilmar Trull)

HEAD VANA AASTA LÕPPU!

HEAD UUT AASTAT!
 Maa tuleb täita lastega Suured ja väikesed
ja täita lastelastega… juubilarid
(H. Runnel)
15. detsember Lembit Ojala 70
22. detsember Malle Kreis 70
23. oktoober Ekke Endel Pihlik
ema: Kristel Kula 10. jaanuar Kalev Koel 55
isa: Oskar Pihlik 24. jaanuar Marten Sammul 5
vanaema: Anne Kula 27. jaanuar Brait Pilvik 30
vanaisa: Arvi Kula 27. jaanuar Andres Õunapuu 50
vanavanaisa: Endel Lember 29. jaanuar Ain Väli 60

Kohaliku omaalgatuse programmi hindamiskomisjon

andis meie sügisvooru esitatud projektile „100 fotot 100-
aastasele Eestile“ 8,14 punkti ja „sattusime“ pingereas
esimesele kohale. Projekti tulemusena saab olema fotonäitus
ja –albumid suvise kokkutuleku ajaks ning alustame
digiarhiivi loomist SmugMug keskkonnas.

Meie kätte jõudsid Tupe Marga fotoalbumid, kus on

palju huvitavaid Saareküladega seotud fotosid. Üks neist on
juba selles Külalehes. Samuti saime vanu fotosid digitali-
seerimiseks Jaani Atsi poja Urmase käest.

Seega - ootame teilt jätkuvalt Saareküladega seotud

fotosid!

2019. aastal ei ole

meil oma küla kalendrit, kuid
soovi korral saad osta Laimjala
Loodussõprade kalendri 2019,
kus on kauneid fotosid ka meie
Foto TV3 inimestelt ja meie loodusest, lisaks
targad mõtteterad.
Soovi korral küsi kalendrit Ehalt!
30. detsembri TV3 saates „Seitsmeste
uhkus 2018“ anti tänuauhind, mille oli
valmistanud klaasikunstnik Kai Kiudsoo-
Värv, üle ka Eha Ennemuistile. Salvestusel
käis Ehaga kaasas Ilme Vana, kuna tema ei
suuda kunagi külavanemale „ei“ ütelda.
Aitäh Sulle selle eest!
Kirja Eha ja Saarekülade tegemiste
kohta olid TV3-le saatnud Kristi ja Martin
Ennemuist, kes olid oma plaani haudunud Saaremaal tegutseb tubli,
noor korstnapühkija Indro
juba mitu aastat ja nüüd tegudeni jõudsid.
Mäe, kes õppis ameti selgeks
Enamus nende kirjapandust on olnud meie isa Madise kõrval ja kes veel
ühise tegutsemise tulemus, nii et tänu ja detsembriski meie külades
tunnustus kuulub kogu Saaremetsa ja korstnaid ehitas ja puhastas.
Saareküla rahvale, kuid auhind seisab Eha Kui vajad kvaliteetset
laua peal! teenust, helista
nr 53 935 385.
Indro Mäe Kiigemäel
Foto Eva Killar
____________________________________________________________________________________________________
Väljaandja: MTÜ Saarekülade Selts Saaremetsa küla, Lastekodu 8
Arvelduskonto EE41 1010 2200 6951 2011 Saaremaa vald
KÜLALEHT Trükitud Saaremaa Trükikojas, trükiarv 100 E-post: koplike@hot.ee
Toimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis http://kuutoukajad.blogspot.com.ee/
 ana jalakas jutustab…
Saareküla algkooli kroonika

Kool Vassili Tiitma ajal (1937 – 1941)

1937/38 õppeaastaks lahkuvad Saarekülast koolijuhataja M. Taal ja õpetaja N. Kipper. Uueks koolijuhatajaks määratakse Vassili Tiitma
ja algkooli õpetajaks Anastassia Meier. Täiendusklassi õppejõud jäävad endisteks, nimelt R. Taimsalu ja V. Ruumet. Peale selle annab V. Tiitma
täiendusklassis poeglastele tööõpetuse tunde 8 tundi nädalas.
1937/38 õppeaastal õppis algkoolis 45 õpilast, neist õppis I-II-III klassis 25 õpilast ja IV-V-VI klassis 20 õpilast. Täiendusklassis õppis
1937/38 õppeaastal 19 õpilast.
Klassijuhatajaiks määrati 1937/38 õppeaastaks I-II-III kl. A. Meier, IV-V-VI kl. V. Tiitma ja täiendusklassile V. Ruumet.
Kuni 1937/38 õppeaastani oli kool töötanud juhataja juhtimisel, kes peale otseste ülesannete täitis ka lastekodu kasvataja ülesandeid ja
sellepärast ei saanud ta mahti kogu tööjõudu kooli organiseerimise peale kulutada. Sellega oli seletatav, et kooli kantseleiline külg oli jäänud
unarusse. Kantselei raamatuid oli olnud 2: üks õppenõukogu, hoolekogu ja lastevanemate koosolekute protokolliraamat ja teine vihik
hoolekogu kassa sissetulekute ja väljaminekute märkustega. Ja see oli kõik. Suurema klambri vahele oli pandud pakki sissetulnud kirjad.
Uus koolijuhataja asus kõigepealt kantselei kordaseadmisele. Muretseti määruses ettenähtud raamatud ja kaustad ning muu vajalik.
Seati kokku raamatukogu nimekiri raamatute kohta, mis leiti kapist segamini paisatult ning mille kohta nimekirja ei leitud.
Seati kokku: 1) õpilaste, 2) korrapidaja õpilase, 3) õpetajate, 4) klassijuhatajate, 5) korrapidaja õpetaja ja 6) kooliteenija kodukorrad.
Lastevanemate lahkel kaasabil kõrvaldati koolimaja ümbrusest ehituse ajal sinna vedelema jäänud suured kivid ja osa endise mõisa hoone
vundamendist. Tähendatud otstarbel tegi iga lapsevanem vabatahtlikult 2 jala- ja 2 hobusepäeva ühes inimesega. Peale selle tõi iga
lapsevanem eelmiste aastate eeskujul koolimaja puhastamiseks paar luuda, seepi ja kordamööda käterätte igaüks üheks nädalaks lastele
tarvitamiseks.
Koolitöö oli 1937/38 õppeaastal intensiivne niihästi alg- kui ka täienduskoolis, sest õpetajad asusid kõik innuga oma töö juures. Seda läks
ka vaja, sest eriti algkooli vanemate klasside õpilased olid teadmiste ja oskuste poolest võrdlemisi maha jäänud. Kooli ja kodu vahekord oli soe,
nii et kodu oli kooli valmis igatpidi aitama, mida näitab ka see, et lapsevanemad tasuta koolimaja ümbruse korrastamise töödel käisid. Samuti
valitses ka õpetajate vahel hääsüdamlik vahekord ja üksteisest arusaamine, nii et lust oli töötada.
Kurvemaks sündmuseks oli 1937/38 õppeaastal õpilase A. Jaksteini surm, kes vanemate ainukese lapsena nende suureks kurvastuseks
pidi langema surmale ohvriks. Siin tegi difteriit oma laastavat tööd.
Kooli revideeriti Saaremaa koolinõuniku J. Koppel’i poolt kooliaasta
jooksul üks kord ja nimelt detsembri kuus 1937 aastal.
Seltskondlik tegevus oli 1937/38 kooliaastal tagasihoidlik. V. Ruumet’il
näis endine energia seltskondlikuks tegevuseks raugenud olevat. V. Tiitma’l
ei jätkunud selleks aega, kuna esmajärjekorras püüdis ta koolitööle oma täie
jõu rakendada, sest õpilaste teadmiste tase ei olnud kõrge. Koolipäev oli V.
Tiitma’l ka võrdlemisi pikk, alates hommikul kell 9 ja lõppedes õhtul
täiendusklassis kell 5. Lisaks sellele kantselei töö ja vihikute parandamine
ning õppetundideks ettevalmistamine. Õppeaasta jooksul korraldati
vanemate inimestega ainult üks pidu V. Ruumeti juhtimisel ja täiendus-
klassiga üks mardi maskeraad. V. Tiitma juhtimisel korraldas algkool ühe
Renate Taimsalu Saarekülas 23.04.1938
jõulu- ja ühe kevadpeo ning täienduskool ühe kevadpeo. Peale selle korraldas Foto Marga Nenni fotokogust
täienduskool R. Taimsalu juhtimisel 3 teeõhtut.
1. aprillil 1938 a. lahkus Saare lastekodu juhataja ja ühtlasi ka täienduskooli õpetaja kohalt V. Ruumet. Sel puhul korraldas Saareküla
rahvas V. Ruumet’ile lahkumisõhtu, kus tänulikud elanikud kingitustega ja soojade lauakõnedega austust, lugupidamist ja tänu avaldasid oma
vaimlisele juhile, kes oli tulemusrikkalt ohverdanud väga palju oma noorest energiast Saareküla ümbritseva rahva hüvanguks. Lauakõnedest
käis punase niidina läbi mõte, et Saareküla ilma Ruumetita ei olnud midagi, oli olnud „Naatsaret”, kust midagi hääd ei loodetud. Ruumet on
näidanud, et Saarekülas on midagi hääd. Ühes sellega avaldati siis kohe kartust, et Saareküla ilma Ruumetita hakkab minema allamäge.
Ka Laimjala vallavalitsus korraldas V. Ruumetile austuse ja lahkumisõhtu Laimjala Rahvamajas kutsutud külaliste osavõtul.
Saare Lastekodu uueks juhatajaks ja täiendusklassi õpetajaks määrati Saare Maavalitsuse poolt alates 1. aprillist 1938 a. Arthur-
Aleksander Lond.
 1938/39 õppeaastal alg- ja täienduskooli õpetajate koosseisus muudatusi ei olnud.
Õpilasi oli algkoolis 1938/39 õppeaastal 48, neist õppis I-II-III klassis 20 õpilast ja IV-V-VI klassis 18 õpilast, täiendusklassis oli 15 õpilast.
Klassijuhatajaiks määrati 1938/39 õppeaastaks I-II-III kl. A. Meier ja IV-V-VI kl. V. Tiitma ning täiendusklassis A. Lond.
1938/39 õppeaastal töötas kool endise hooga edasi. Algkoolis läks töö normaalset rada, kuna õpetajad olid endised ja koolitöö
puudustes teadlikud. Ka täienduskoolis läks töö algul normaalselt, kuid hiljem tulid puudused esile, mis näitas, et ei olnud enam töö hingistajat
täiendusklassis. A. Londil pedagoogilisi kogemusi ega organiseerimise annet ei olnud. Koolitöösse suhtus ta ükskõikselt ning tegi tööd oma
tujude järgi hoolimata sageli tunnikavast. Tuli ette juhtumeid, kus ta läks õpilastega ette teatamata ära talutöödele, mis olid küll talule
kasulikud, kus aga õpilased midagi õppida ei saanud, nagu metsast puudevedu, prügikasti tühjendamine jne. Sellejuures ei tulnud ta sageli
teiste õpetajate tundideks tagasi. Sarnane omavoliline käitumine killustas koolitööd, rikkus kooli- ja töödistsipliini ning rikkus õpetajate
vahelist head läbisaamist. Märkustest ta suurt ei hoolinud, vaid teotses ikkagi omapead. R. Taimsalu omas häid oskusi kangakudumises ja selle
peale pani tema ka kõige rohkem rõhku. Kogu vaba aja laskis ta õpilasi teha praktilisi töid kangakudumises või toitude valmistamises. See oli
väga hea, sest selle vastu tundsid õpilased ka praktilistest töödest kõige rohkem huvi. Mittesõbraliku käitumise pärast õpilastega juhtusid aga
tihti konfliktid, mis rikkusid õpetajate ja õpilaste vahekorda. Täiendusklassi õpilaste ja õpetajate vahel kadus usaldus ja üksteisest arusaamine,
mis halvas õppetööd, rikkus kooli head nime ja mõjus kahjustavalt järgmisel aastal õpilaste juurdevoolule kooli.
Algkooli revideeriti Saaremaa koolinõuniku J. Koppel’i poolt üks kord õppeaastas, kuna täienduskool oli juba revideerimise päeval läinud
suvisele koolivaheajale.
Õppeaasta lõpul korraldati üks ekskursioon lähemate ajalooliste kohtadega tutvumiseks. Käidi Pöide kirikus, Pöide ja Maasi maalinnas
j.m. vanemate klasside õpilastega.
Õpilaste organisatsioonidest töötas 1938/39 õppeaastal Kodutütarde organisatsioon A. Meier’i juhatusel ja Noorte Kotkaste
organisatsioon V. Tiitma juhatusel. Korraldati mainitud organisatsiooni koondusi igal nädalal üks kord. Organisatsioonides tehti tõhusat tööd
isamaalise vaimu ja ühistunde kasvatamises.
Seltskondlik tegevus oli 1938/39 aastal elavam. V. Tiitma’l, kes vahepeal oli jõudnud kooli kantseleilise asjaajamise ja õppeabinõud
enam-vähem korda seada, jätkus nüüd enam aega seltskondlikuks tegevuseks. V. Tiitma jätkas tööd V. Ruumet’i loodud näiteringiga ja V.
Jürgenfeldt’i poolt loodud laulukooriga. Jällegi muutus koolimaja kohaks, kus igal õhtul koos käidi kas näidendi või laulukoori harjutusel või
1938/39 õppeaastal kooli juurde asutatud Maanoorte ringi töökoosolekutel. Viimase vanem oli A. Lond, kelle tööd abistas ka R. Taimsalu.
Täiendusklassi õpilased võtsid Maanoorte ringi tööst osa sajaprotsendiliselt.
Õppeaasta jooksul korraldas näitering 3 pidu, täiendusklass ühe peo ja algkool ühe jõulupeo V. Tiitma juhtimisel. Peale selle korraldati 4
teeõhtut täiendusklassi ja kooli juures üks keedukursus konsulent A. Sander’i juhatusel, millest Saareküla perenaiste poolt rohkel arvul osa
võeti ja mille lõppedes korraldati kursuse poolt jällegi koolimajas kursuse lõppõhtu. Ka Maanoorte ring korraldas koolimajas ühe
kahenädalalise puutöökursuse instruktor Roolaid’i juhtimisel, mille jooksul kursuslaste poolt palju ilusaid mööbleid valmis tehti.
Kokkuvõttes võib öelda, et 1938/39 õppeaasta oli üheks intensiivsemaks tööaastaks Saarekülas hariduse alal niihästi kooli kui ka
vabaharidustöö alal.

Saareküla kool 18. mai 1939

Vasakult I rida: Olev Ennemuist, Vassili Kesküla, Erki Gross, Heiki Vaher, …, Elmar Salm, Arnold Ojasalu, Verni Põldur.
II rida: Arnold Riis, …, Ivan Lodi, Herbert Riis, Anastassia Meier, Vassili Tiitma, Artemi Sepp, Feliks Rüütel.
III rida: …, Vambola Kivirai, Ilmar Põldema, Evald Sepp, Heino Jõeäär, Vassili Karu, Johan Madal, Johan Jõeäär, Andri Küng.
IV rida: Leida Koel, Helmi Peit, Linda Palts (?), Machalda Saar, …, …, Paul Pärat.
V rida: Marga Nenn, Ella Saarkesk, Vaike Reinart, Aino Pruul, Salme Kesküla, Artur Ennemuist, …
 2018. AASTA SÕNAS JA PILDIS
* 13. veebruar – Artemi Sepp 90
* 23. veebruar – sündis Hanna Lola Pilvik.
* 24. veebruar – Eesti Vabariik 100
* 28. märts – Railda Koel 80
* 28. märts – suri Linda Rander (81).
* 22. aprill – sündis Roosi Marie Reinart.
* 26. aprill – suri Valdur Rand (76).
* 10. mai – Arnold Rüütel 90
* 07. juuni – Tõnis Heinlaid 70
* 07. juuni – sündis Eke Reinart.
* 11. juuni – sündis Karl Vilhelm Võsa.
* 12. juuni – sündis Frode Alfie Reinart Hansson.
Pille-Riin Riis kaaslasega
* 13. juuni – avati Laimjala raamatukogu uued ruumid. EV presidendi vastuvõtul
* 22. juuni – Saareküla Jaanijooks, Luhinaranna jaanituli.
* 23. juuni – Arma Õun 85
* 23. juuli – sündis Annabel Karabelnik.
* 11. august – Sulle-mulle laat.
* 14. august – sündis Mirell Markvart.
* 23. august – kohtumine president
Arnold Rüütliga Luhinaranna külaplatsil.
* 05. september – sündis Markus Sammul.
* 09. september – sündis Richard Lengi.
* 18. september – sündis Ethon Dollard.
* 23. oktoober – sündis Ekke Endel Pihlik. Kui jaaniõlu käima pandud, on meestel aega ka juttu puhuda:
* 24. november – külas jooksid Kadrid. Toomas Vana, Arnold Riis, Valdur Saarkoppel ja Toivo
Saarkoppel Külave talus 09.06.2018
* 20. detsember – suri Artemi Sepp (90).
* 30. detsember – Seitsmeste uhkus 2018 tunnustas
meie külavanemat.
Korstnapühkijad Laane talus.
100-aastased lõõrid said
puhtaks!

Kaunitest kadridest jäi

pildile Mäe Andres
(Andres Aruvee)

Suvised püsikunded Ilme Vana ja Eve Allandi Ehaga koos Laimjala

raamatukogus juhatajat Aive Seppa uute ruumide puhul õnnitlemas.

Kui tahad rohkem teada, kuidas Saareküla naised suvel raamatuid

laenutavad, vaata https://www.youtube.com/watch?v=Sf-AC3350NI
 Artemi Sepp
13.02.1928 – 20.12.2018

Nimi Artemi Sepp ei ütle paljudele midagi. Saarekülas tunti teda

kui Jaani Atsi, Orissaares kutsuti Sepa Atsiks.

Saareküla Jaanil sündinud ja

kasvanud poiss elas pika elu
Orissaares, kuid sidemed
kodukülaga püsisid lõpuni.
Orissaares käies kohtas teda
ikka lihapoes, kus ta kaup-
mehe ametit pidas. See töö
oli Atsile tuttav juba noorusest,
üks esimesi töökohti oligi
kauplus Saarekülas. Ka
rahvamaja juhataja töö sai
veel kodus elades järgi
proovitud.
Pensionieaski võis Atsi näha
Saarekülas, kohal oli ta esimesel
Vennad Ats, Evald ja Juhan
Saarekülade kokkutulekul. uue kodumaja trepil 1934. a
Saareküla kooli 100.sünnipäeval 1947.a

Kui ei jaksanud enam kohale sõita, oli ta telefonikõne kaugusel või ootas kodus külalisi. Atsi hea mälu
oli suureks abiliseks meie ajaloo ja piltide uurimisel.
Kuri haigus hävitas Atsi tervist juba pikka aega, hääl kadus pikkamisi ja viimastel kuudel ei saanud ta
enam üldse rääkida. Enne jõule jõudis 90 aastat kestnud elutee lõpule.

Mälestust Atsist kannavad edasi abikaasa Siina, poeg Urmas, sugulased ja sõbrad.

Kolm noorepõlvesõpra Saarekülade I

Kogu Jaani pere: I reas Evald, Ella, Sander, Liisa, Siina, Aarne, Urmas ja Ats. kokkutulekul: Saare Arno, Jaani Ats ja
II reas Enno, Juhan, Helmi ja Juula. lastekodupoiss Ilmar Põldema 2016.a