2019.

aasta looma tiitlit

kannab kobras kui
võimas ehitaja, kes
loob ka teistele
elupaiku.
Kobras ehk piiber kuulub
kobraslaste perekonda, kus on
esindatud kaks liiki – euroopa
kobras ja kanada kobras.
Mõlema elutegevus on
võrdlemisi sarnane ja neid
peetakse olulisteks
ökosüsteemi muutjaliikideks.

Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka
ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid,
mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda
langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale
loodusele.

Kopra tunnusjooned

Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.
Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba
küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata
ning välisparasiite eemaldada.
Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.
Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku
värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.

Elupaik

Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et
veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et
oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.

Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog),
sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.

Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga
kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane
tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt
kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse
okstest katus.

Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi
ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.
Toidubaas

Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas
jne) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis
tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt
kasvavate hammaste abil.

Kobras mõjutab ökosüsteeme

Kobras rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid ning

seeläbi elupaiku eri liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada ökosüsteemi muutjaliigiks. See
on organism, kes säilitab, muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti,
reguleerides eluta ja elusressursside olemasolu.

Ökosüsteemi muutjaliik suudab vähendada inimese rolli looduse muutmisel või taastamisel.
Nii võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks. Eesti looduses on kobras
üks olulisemaid tugiliike, kes tagab loodusliku mitmekesisuse.

Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja
nii külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega
mõjutama ökosüsteeme.

Vaenlased

Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks
kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada.
Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.

Jahiuluk

Kobras on Eestis tavaline jahiuluk. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud

korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või loomapüügina taksi või
terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal. Tavalise loaga eri
jahipidamisviisidega 1. augustist kuni 15. aprillini.

Levik ja arvukus Eestis

Kobras on Eestis levinud kõikjal – va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas
vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu.

Eluiga

Kopra eluiga võib küündida kuni 17. eluaastani metsikus looduses, kuid tavaliselt jääb kopra
eluiga 10 aasta ümber.

Huvitavaid tähelepanekuid:

 Kopratammi oksad on asetatud alati vooluga pikuti, muutes tammi väga tugevaks.
 Sabalöök vastu vett on hoiatus teistele kobrastele läheneva ohu eest.
  Kopra arenenud meelteks on kuulmine ja haistmine.
 Lühikesel maismaa distantsil on kobras kiirem kui
inimene

http://www.ejs.ee/aasta-loom-2019-kobras/
15.01.2019
Berit Terehov 5.a