Professional Documents
Culture Documents
Deny
Deny
HAKARAK HATENE HAU NIA BIODATA BELE KLIK IHA KRAIK NE'E
BIODATA
MINI TEZE
KONESIMENTU KONA BA
INTERNET IHA ESCOLA SECUNDARIA CRISTAL
(2017)
MINI TEZE
LIA MAKLOKE
.......11111Tan ne’e, iha oportunidade ida ne’e, hakerek na’in hato’o agradese
barak ba parte hotu-hotu ne’ebé fo kontribuisaun direita no indireita, liuliu ba:
INTRODUSAUN
1.1 ANTESEDENTES
.......11111Dala barak ita sempre rona no koalia liafuan internet no aktividade ita
nian loron-loron ita sempre lases no sai sempre vitima ba'a internet razaun tamba
ita sempre iha koneksaun ba'a internet liu-liu iha area redi social, hanesan
Facebook & Whatsapp, maibe dala barak mos ita sedauk hatene lolos kona ba Intenet".
Saida mak mundu hanaran Internet ,Internet mak hanesan (interconnection-
networking), Sai hanesan Redi Jaringan komputador ne'ebe maka iha koneksaun no uza
Standar Sistema Global Transmission Control Protocol/Intenet Protocol. Respostas
Inter : Saling no ba'a Net jaringan, Jaringan Salin.
.......11111 Saida maka hanaran (TCP/IP, Tcp maka hanesan (packet switching
communication protocol) ho lian bahasa protokol pertukaran paket, hodi
servi/melayani ema milliar Utilizador iha mundu tomak maka hanaran internet.
Maneira konektor/link ou sirkuit iha regra ida ne'ebe ho chamada internetworking "
lori Jaringan".
.......11111 Internet sai hanesan teknolojia komputador jaringan, nasaun US amerika
halo sai hanesan departementu defeja militares uza hodi sai hanesan monitoring iha
tinan 1969, liu husi kompania ARPA Ou ARPANET (Advanced Research Project Agency
Network), kompanhia ne'e iha idea kona ba'a oinsa mak bele halo demostrasaun ida
koba ba'a Hardware & Software Komputador berbasis UNIX, Hodi nune'e ita bele halo
komunikasaun distancia/dook liu husi jaringan komputador.
.......11111 Kompanhia ARPANET halo Planu forma jaringan konfiabilidade/ne’ebe tuir
informasaun bele halo transferidu no finalmente, estabelecidade para bele
desenvolvimentu protocol foun ohin loron sai hanesan TCP/IP (Transmission Control
Protocol/Internet Protocol).
Objetivu ida ne'e inicial ba'a projecto de konstruksaun uza ba'a monitoring iha
area militares. Iha momentu ne'eba Departamentu ba'a defesa amerika (US Department
of Defense) halo sistema rede jaringan ba'a komputador boot tebes hodi bele iha
koneksaun iha area importante hodi nune'e bele monitoriang problema atake husi
nuklir, nomos bele hadok an husi akontesementu informasaun iha central. hodi nune'e
bele kontrola no hatene tuir wainhira akontecementu, tamba iha akontecementu buat
hotu bele rahun.
.......11111 Primeiru ARPANET liga koneksaun ba'a 4 situs maka hanesan "Stanford
Research Institute", "University of California", "Santa Barbara", "University of
Utah", iha neba sira forma uma redi intergadu iha tinan 1969, em geralmente ARPANET
halo publikasaun iha tinan 1972. kompanhia ne'e ninia projecto ne'e lao ba'a oin
prosperar/haleu iha area hotu-hotu, iha momentu neba universitas hotu-hotu iha
amerika hakarak joint hamutuk iha ne'e halo ARPANET difikuldade atu bele kontrola.
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA
...
Bazeia ba antesendentes iha leten, hakerek nain halo formulasaun problema hanesan;
oinsa ita nia hare no partisipasaun kona ba internet iha mundu era glovalizasaun
iha area tecnologia ida nee ?
Saida mak ita hatene no komprende kona-ba internet iha mundu ida ne’e ?
Saida mak mundu hanaran Internet ?
Saida maka hanaran (TCP/IP)
1.3 OBJETIVU
Onjetivo Atu hatene lalaok internet nian ne’ebe mak ita uja lol-loron:
Atu hatene klean liu tan konaba mini teze ida ne’e li-liu kona-ba internet nian.
Ho objetivu ida nee mos hanesan materia neebe mak hetan husi ami nia escola no mos
atu hasae ami nia mentalidade no atu hatene liu tan titulu neebe mak ami foti
konaba teze ida nee rasik no mos atu kompleta ami nia materia no teoria neebe mak
durante ne’e ami hetan.
Atu hatene klean liu tan konaba internet nian iha area teknologia dezenvolvimentu
no mundu era glovalizasaun nian.
Atu hatene konaba sistema internet(rede komunikasaun) nian iha area dezenvolvimentu
no mundu teknologia era glovalizasaun neebe implementa iha internet(rede
komunikasaun nian neebe mak uja hodi halo servisu.
1.4 BENEFISIU
Benefisiu neebe ita hetan husi internet mak hanesan :
Fo konesimentu diak ba estudante sira kona-ba saida deit mak ita hatene kona ba
mundu hanaran internet no nia lalaok sira hotu.
Fo konesimentu diak ba sosiadade ou populasaun sira hotu kona lalaok mundu internet
ohin loron ne’e.
1.5 LIMITASAUN PROBLEMA
...Baseia ba problema ne’ebe mak ita hasoru iha antesendestes iha leten mak hau
limita hau nia problema mak oinsa bele konhesementu kona ba internet iha Ensino
Secundario Cristal.
2.2 CRONOLOGIA DO PROBLEMA OU MORFOLOGIA
.......11111 Primeiru ARPANET liga koneksaun ba'a 4 situs maka hanesan "Stanford
Research Institute", "University of California", "Santa Barbara", "University of
Utah", iha neba sira forma uma redi intergadu iha tinan 1969, em geralmente ARPANET
halo publikasaun iha tinan 1972. kompanhia ne'e ninia projecto ne'e lao ba'a oin
prosperar/haleu iha area hotu-hotu, iha momentu neba universitas hotu-hotu iha
amerika hakarak joint hamutuk iha ne'e halo ARPANET difikuldade atu bele kontrola.
Internet ne’ebe ladun Koneksaun iha ita nia escola cristal nee rasik
Wirreles ne’ebe iha limites no prossesu todan wainhira ita tama iha internet.
2.4 INPAKTU POSITIVO I NEGATIVO
INPAKTU POSITIVO.
Ligasaun ba internet oferese oportunidade ne’ebe mak interesante. Bele hasa’e asesu
ba ema nian no abilidade atu benefisia husi tratamentu saúde, edukasaun no serbisu
públiku. Internet hanesan fonte informasaun ne’ebe diak ne’ebe bele fó tulun uza
nain jovem ho sira nia serbisu uma nian.
Liu husi aplikasaun internet hanesan “facebook’ no ‘whatsapp’, internet mós sai
hanesan plataforma komunikasaun ne’ebe diak ne’ebe bele fó tulun uza nain kontinua
iha relasaun ho kolega sira no membru familia sira – mak hela besik ka dook husi
ita. .
Hanesan timor leste sai dezenvolvidu tebes, iha ejijensia aumenta iha okupasaun no
setor hotu iha timor leste ba abilidade informasaun teknolojia komunikasaun (itk)
no literasia internet. Mezmu, importante atu konsiente ba risku sira ne’ebe mak uza
nain internet hasoru. .
INPAKTU NEGATIVO.
Liu husi utilizasaun internet wireless ne’ebe aumenta, liu-liu iha sidade boot
sira, utiliza nain telemovel ho internet matenek atu bele tama ba internet ho
gratuita. Ema barak utiliza sira nia telemovel hodi asesu ba internet iha ne’ebe
de’it sira ba, no ida ne’e aumenta risku ne’ebe perigozu sira sei hetan liu husi
online - mai husi ne’ebe de’it iha mundu - se laiha atensaun ba ita nia an rasik
sira.
Haruka mensajen seksual husi telemovel (sexting). Ne’e mak ita foin sa’e sira tau
ita nia aan iha risku nia laran liu husi postajen imajen seksual provokativu husi
sira nia aan rasik liu husi online ka sira haruka ba sira nia kolega sira utiliza
teknolojia mobile.
Goza-malu liu husi sosial midia (cyberbullying) Ida ne’e akontese bainhira rumores
negativu, hahalok, imajen ka video konaba ema ruma mak espalla iha internet ka liu
husi telemovel. Buat ida ne’e bele sai estensaun goza-malu ema ida ho ema ida, ka
forma retaliasaun ba insidente offline. Ne’e bele sai ladiak no estraga tamba
espande luan tebes ba ema barak, konteudu ne’ebe iha sei bebeik; gozu ho meiu
elektróniku bele akontese 24/7 ho nune’e bele kontra privasidade vitíma nian no
karik bele mós “aseguru” fatin sira hanesan iha sira nia uma, no informasaun
privadu bele halo manipulasaun, muda imajen vizual no ida ne’e depois bele pasa ba
ema seluk. Buat ida ne’e mós bele halo ho meiu anónimu. Goza-malu liu husi sosial
midia (cyber-bullying) bele estraga vitíma nia imajen no dignidade. No iha parte
seluk ema balu uja id falsu ka hack ema nia facebook hodi uja chating ho ema nia
doben ka kaben nain, no mos balu trata ema uja ema nia facebook no nssT…
2.5 HIPOTEZA (REZULTADU PROVISORIO)
.........Rezultadu Provizorio Neebe Ita Hetan Husi Internet Iha Ita Nia Escola
Cristal Mak Hanesan Estudante Barak Mak Asesu Facebook No Google Ka Gmail Hodi Buka
Informasaun Kona-ba material ne’ebe mak ita hetan iha Escola Ida Nee Nian Rasik no
buat ne’ebe mak ita lahatene.
KAPITULU III
MAKTAKA
3.1 KONKLUSAUN
.......11111 Bazeia bá rejultadu husi Nimi Teze ne’ebé relasionadu ho konesimentu
internet nian iha Escola Secundario Cristal 2017 maka hakerek nain bele fó
konkluzaun katak internet mak hanesan asuntu ida ne’ebé inportante teb-tebes hodi
apoiu ita estudante sira iha implentasaun, ka informasaun ne’ebé hetan husi
internet li-liu iha area teknoligia mundu era glovalijasaun no futuru ne’ebe mak
diak ba ita.
3.1 SUJESTAUN
.......11111 Bazeia ba konkluzaun iha leten,hakerek na’in iha esperansa bo’ot katak
internet bele fo valorizasaun hanesan buat ida ne’ebe mak importante iha prosesu
internet iha Ensino Secundariu Cristal 2017. Hakerek na’in mo’os hatene katak sei
falta buat barak iha Mini Teze ida ne’e, Tamba ne’e, Hakerek na’in hein imi nia
sujestaun no kritika ne’ebe mak bele desenvolve no halo perfeitu liu-tan Mini teze
ida ne’e futuru oin mai hau bele hakerek diak liu tan.
3.3 REFERENSIA
Https://www.google.com/search?Q=INTERNET
Https://en.wikipedia.org/wiki/Internet
Https://www.google.com/search?Q=TCP%2FIP