STEREOMEETRIA

PÖÖRDKEHAD
I SILINDER

1. Silindri telje ja telglõike diagonaali vaheline nurk on 30 ning diagonaali pikkus on 12 cm.
Arvutada silindri kõrgus ja põhja raadius.
2. Silindri kõrgus on 8 cm ja telglõike diagonaal moodustab põhjaga 60-se nurga. Arvutada silindri
põhja raadius.
3. Silindri kõrgus on 2 m ja põhja raadius 7 m. Silindrisse on kujundatud ruut, mis asub telje suhtes
kaldu ja mille tipud asuvad kummagi põhja ringjoonel. Arvutada ruudu külg.
4. Silindri kõrgus on 6 cm ja põhja raadius 5 cm. Silindrit lõikab teljega paralleelne tasand 4 cm
kaugusel teljest. Arvutada selle lõike pindala.
5. Silindri telglõike diagonaali ja moodustaja vaheline nurk on 30. Arvutada silindri diagonaallõike
pindala, kui diagonaali pikkus on 10 cm.
6. Silindri telglõige on ruut küljega a. Avaldada silindri põhja pindala.
7. Silindri telglõige on ruut, mille diagonaal on 12 cm. Arvutada silindri täispindala.
8. Silindri telglõige on ristkülik, mille diagonaal moodustab põhjaga 30-se nurga. Arvutada silindri
täispindala, kui silindri kõrgus on 8√3 cm.
9. Kui kõrge peab olema silinder, et ta külgpindala oleks kolm korda suurem põhja pindalast?
10. Leida silindri külgpindala ja telglõike pindala suhe.
11. Silindri põhja raadius on R, külgpindala võrdub põhjade pindalade summaga. Avaldada silindri
kõrgus.
12. Silindri kõrgus on 10 cm võrra pikem põhja raadiusest; silindri täispindala on 144 cm². Arvutada
silindri kõrgus ja põhja raadius.
13. Silindrit lõikab teljega paralleelne tasand, mis eraldab põhja ringjoonest 120°-se kaare. Silindri
telje pikkus on 10 cm ja selle kaugus lõiketasandist 2 cm. Arvutada lõike pindala.
14. Silindri põhja pindala suhtub telglõike pindalasse nagu :4. Leida telglõike diagonaalide vaheline
nurk.
15. Silindri telglõige on ruut, mille diagonaal on 4. Arvutada silindri ruumala.
16. Silindri külgpinnalaotus on ruut külje pikkusega a. Avaldada silindri ruumala.
17. Kahe võrdruumse silindri kõrgused on h ja H. Kuidas suhtuvad nende silindrite raadiused?
18. Mitu korda peab suurendama silindri põhja raadiust, kui kõrgus jääb samaks, et silindri ruumala
suureneks kaks korda?
19. Silindri telglõike diagonaal on 8 cm ning nurk diagonaali ja silindri põhja vahel on 30. Arvutada
silindri külgpindala ja ruumala.
20. Silindri külgpinnalaotus on ruut küljega 6 cm. Arvutada silindri ruumala.
21. Silindri külgpinnalaotuseks on ristkülik, mille diagonaal on d moodustab alusega nurga .
Avaldada silindri ruumala.
22. Silindri kõrgus on 7 cm ja põhja raadius 2 cm. Arvutada silindri täispindalaga võrdpindse ringi
raadius.
23. Silindri külgpindala ja ruumala väljenduvad ühe ja sama arvuga. Leida silindri põhja läbimõõt.
24. Ristkülik, mille 12 cm pikkune diagonaal moodustab küljega 30-se nurga, pöörleb lühema külje
ümber. Arvutada tekkiva pöördkeha pindala ja ruumala.
25. Ruut küljega 4 cm pöörleb küljega paralleelse (välise) telje ümber, mis asub sellest küljest 4 cm
kaugusel. Arvutada pöördkeha ruumala ja pindala.
26. Poolsilindrikujulise keldrivõlvi pikkus on 6 m ja läbimõõt 5,8 m. Arvutada keldri täispindala.
 II KOONUS
27. Koonuse kõrgus on 4 m ja põhja raadius 3 m. Arvutada koonuse moodustaja.
28. Koonuse telglõige on võrdkülgne kolmnurk küljega 10 cm. Arvutada koonuse kõrgus.
29. Koonuse põhja pindala on 16  cm² ja kõrgus 3 cm. Arvutada koonuse moodustaja.
30. Koonuse põhja ja telglõike pindalade suhe on . Arvutada moodustaja kaldenurk põhja suhtes.
31. Koonuse telglõike pindala on 48 cm² ja põhja pindala 36 cm². Arvutada moodustaja.
32. Koonuse telglõige ja põhi on võrdpindsed. Arvutada põhja pindala, kui koonuse kõrgus on 9 .
33. Koonuse kõrgus on 4 ja põhja raadius on 3. Koonuse külgpind on laotatud tasandile. Arvutada
saadud sektori nurk.
34. Poolring on keeratud kooniliseks pinnaks. Arvutada nurk koonuse moodustaja ja kõrguse vahel.
35. Koonuse telglõige on täisnurkne kolmnurk, mille pindala on 4 cm². Arvutada koonuse külgpindala.
36. Koonusekujuline telk, mille kõrgus on 3,5 m ja põhja läbimõõt 4 m, on kaetud purjeriidega. Mitu
ruutmeetrit purjeriiet kulub telgi katmiseks?
37. Suurim nurk koonuse moodustajate vahel on 60°. Arvutada koonuse külgpindala ja põhja pindala
suhe.
38. Koonuse külgpindala on 32 cm² ja moodustaja on 8 cm. Arvutada põhja pindala.
39. Arvutada koonuse täispindala, kui koonuse moodustaja ja põhja vaheline nurk on 60° ning
telglõike pindala on 10 cm².
40. Koonuse külgpindala on 18 cm² ja koonuse täispindala 27 cm². Arvutada nurk koonuse kõrguse ja
moodustaja vahel.
41. Missugune peab olema koonuse moodustaja ja põhja raadiuse vaheline seos, et koonuse täispindala
võrduks niisuguse ringi pindalaga, mille raadiuseks on koonuse kõrgus?
42. Koonuse moodustaja on 10 cm ning põhja ümbermõõt 12 cm. Arvutada koonuse ruumala.
43. Koonuse moodustaja on 8 dm ning nurk moodustaja ja koonuse kõrguse vahel on 60°. Arvutada
koonuse ruumala.
44. Koonuse telglõike tipunurk on 120° ning kõrguse ja moodustaja summa 27 cm. Arvutada koonuse
ruumala.
45. Koonuse telglõige on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk, mille pindala on 9 m². Arvutada koonuse
ruumala.
46. Koonuse telglõige on võrdkülgne kolmnurk, mille pindala on 36√3 cm². Arvutada koonuse
ruumala.
47. Koonuse moodustaja pikkus on m ning põhja ümbermõõt c. Avaldada koonuse ruumala.
48. Koonuse kõrgus ja moodustaja suhtuvad nagu 4:5 ning koonuse ruumala on 96 cm³. Arvutada
koonuse täispindala.
49. Koonuse külgpindala on kaks korda suurem põhja pindalast. Arvutada koonuse ruumala, kui põhja
raadius on √3 cm.
50. Koonuse ruumala on V. Tema kõrgus on jaotatud kolmeks võrdseks osaks ja läbi iga jaotuspunkti
on pandud alusega paralleelsed tasandid. Avaldada keskmise osa ruumala.
51. Koonuse kõrgus on H ning nurk kõrguse ja moodustaja vahel on 60°. Avaldada kaht teineteisega
ristuvat moodustajat läbiva lõike pindala.
52. Koonust, mille kõrgus võrdub põhja raadiusega R, on lõigatud tippu läbiva tasandiga, mis lõikab
põhja ringjoonest 90°-se kaare. Avaldada lõike pindala.
53. Koonuse tippu läbiv lõiketasand moodustab kõrgusega nurga 45°. Arvutada lõike pindala, kui
koonuse kõrgus on 2 cm ja põhja raadius 4 cm.
54. Koonuse tippu läbib tasand, mis moodustab põhjaga 45°-se nurga ja eraldab põhja ringjoonest
veerandi. Koonuse kõrgus on 10 cm. Arvutada lõike pindala.
55. Koonuse põhja keskpunktist 1 cm kaugusel paikneb kõõl, millele vastab kesknurk 120°. Seda kõõlu
ja koonuse tippu läbiv tasand moodustab põhjaga nurga 30°. Arvutada koonuse täispindala.
56. Ühele alusele on joonestatud kaks koonust (üks teise sees); väiksema koonuse moodustaja ja
kõrguse vaheline nurk on , suurema koonuse moodustaja ja kõrguse vaheline nurk on . Koonuste
kõrguste erinevus on h. Avaldada ruumala, mis jääb koonuste külgpindade vahele.
57. Võrdhaarne kolmnurk pöörleb oma kõrguse ümber. Arvutada selle kolmnurga küljed, kui ta
ümbermõõt on 30 cm ja pöördkeha täispindala on 60 cm².
58. Täisnurkne kolmnurk, mille kaatetid on 15 cm ja 20 cm, pöörleb hüpotenuusi ümber. Arvutada
pöördkeha pindala ja ruumala.
59. Kolmnurk mille küljed on 12 cm, 17 cm ja 25 cm, pöörleb lühema külje ümber. Arvutada tekkiva
pöördkeha pindala.
60. Kolmnurk, mille küljed on 10 cm, 17 cm ja 21 cm, pöörleb pikima külje ümber. Arvutada
pöördkeha pindala ja ruumala.
61. Võrdhaarne kolmnurk, mille alus on 24 cm ja kõrgus 16 cm, pöörleb haara ümber. Arvutada
pöördkeha pindala ja ruumala.
62. Täisnurkne kolmnurk kaatetitega 15 cm ja 20 cm pöörleb ümber telje, mis läbib täisnurga tippu ja
on paralleelne hüpotenuusiga. Arvutada tekkinud pöördkeha ruumala.
63. Täisnurkne kolmnurk, mille kaatet on a ja selle kaateti juures olev teravnurk , pöörleb ümber
hüpotenuusi. Avaldada pöördkeha ruumala.
64. Kolmnurga ABC pindala on S ning AC=b ja CAB=. Avaldada kolmnurga ABC pöörlemisel
külje AB ümber tekkiva pöördkeha ruumala.
65. Tüvikoonuse põhjade raadiused on 3 m ja 6 m ning kõrgus 4 m. Arvutada tüvikoonuse moodustaja.
66. Tüvikoonuse moodustaja on 13 cm ja põhjade raadiused 11 cm ning 16 cm. Arvutada ülemise
põhja keskpunkti kaugus alumise põhja äärejoonest.
67. Tüvikoonuse põhjade raadiused on 15 cm ja 12 cm. Seda tüvikoonust on lõigatud tasandiga, mis
moodustab suurema põhjaga 30°-se nurga ning lõikab mõlema põhja ringjoonest 60°-se nurga.
Arvutada lõike pindala.
68. Tüvikoonuse väiksemale põhjale on paigutatud silinder, mille teine põhi asub tüvikoonuse suurema
põhja tasandil. Silindri ruumala on 1/7 tüvikoonuse ruumalast. Leida tüvikoonuse põhjade
raadiuste vaheline seos.
 III KERA
69. Maakera raadius on ligikaudu 6370 km. Arvutada ekvaatori pikkus.
70. Kera, mille raadius on 41 cm, pn lõigatud tasandiga 9 cm kaugusel keskpunktist. Arvutada lõike
pindala.
71. Kera raadiuse keskpunkti läbib selle raadiuseaga ristuv tasand. Arvutada tekkiva lõike pindala ja kera
suurringi pindala suhe.
72. Kera raadius on 63 cm. Punkt asub kera puutujatasandil 16 cm kaugusel puutepunktist. Arvutada
selle punkti lühim kaugus kera pinnast.
73. Kera pinna kahte punkti suunduvate raadiuste vaheline nurk on 60°. Nende punktide vaheline lühim
kaugus kera pinda mööda on 5 cm. Arvutada kera raadius.
74. Kera pinnal on antud kolm punkti. Nendevahelised sirgjoonelised kaugused on 6 cm, 8 cm ja 10 cm.
Kera raadius on 13 cm. Arvutada neid punkte läbiva tasandi kaugus kera keskpunktist.
75. Kera läbimõõt on 25 cm. Kera pinnal on antud punkt A ja ringjoon, mille kõik punktid asuvad
punktist A 15 cm kaugusel (mööda sirgjoont). Arvutada selle ringjoone raadius.
76. Kera raadius on 15 m. Väljaspool kera 10 m kaugusel tema pinnast on antud punkt A. Arvutada kera
pinnal asuva ringjoone pikkus, mille kõik punktid on 20 m kaugusel keskpunktist A.
77. Kolmnurga küljed on 13 cm, 14 cm ja 15 cm. Arvutada kolmnurga tasandi kaugus külgi puudutava
kera keskpunktist, kui kera raadius on 5 cm.
78. Kera, mille raadius on 15 cm, puudutab võrdhaarse trapetsi kõiki külgi. Arvutada kera keskpunkti
kaugus trapetsi tasandist, kui trapetsi alused on 16 cm ja 36 cm.
79. Kera diameeter on 8 cm. Arvutada kera pindala.
80. Õõnsa kera väline pindala on 324 cm² ja seesmine pindala 144 cm². Arvutada seina paksus.
81. Kera on ühel ja samal pool keskpunkti lõigatud kahe paralleelse tasandiga. Lõigete pindalad on 49
dm² ja 4 m² ning nende vaheline kaugus on 9 dm. Arvutada kera pindala.
82. Kera pindala on 400 cm². Arvutada kera ruumala.
Kolme kera raadiused on 3 cm, 4 cm ja 5 cm. Arvutada niisuguse kera raadius, mille ruumala
võrdub antud kerade ruumalade summaga.