Professional Documents
Culture Documents
Regra Jestaun Rejistru No Arkivu PDF
Regra Jestaun Rejistru No Arkivu PDF
Regra Jestaun Rejistru No Arkivu PDF
INTRODUSAUN
Dokumentu ne’e nia objetivu atu deskreve regra tolu ne’ebe uza atu jere rejistru ne’ebe kria no simu
husi MF. Hirak ne’ene maka:
1. Eskema Klasifikasaun Rejistrus – kategoria ne’ebe deskrve MF nia serbisu no uza hodi
organiza rejistru sira.
2. Klasifikakasaun asesu-regra atu limita asesu ba rejistru sira
3. Autoridade retensaun no eliminasaun - regra atu determina tempu hira maka tenke
mantein rejistru sira no bainhira maka tenke transfere husi MF nia Gabinete ida ba Sentru
Arkivu ka destrusaun.
Bele heatn, rekupera no uza sira husi sese deit bainhira presiza uza sira (uzabilidade)
Sei la iha asesu ka uzu ne’ebe la apropriadu ka la autorizadu ba rejistru hirak ne’e (ne’ebe
kontribui na sira nia autensidade, konfiabilidade no integridade)
Sira sei la hetan destrusaun bainhira la devia destroi (uzabilidade)
Staf hotu, inklui asesor no kontratu, kria rejistru bainhira sira serbisu
Rejistru fornese rastu ba audiotoria, prova asaun ne’ebe foti no desizaun ne’ebe halo
Rejistru no sistema jestaun dokumentu, apoia MF nia kompromisu ba:
Responsibilidade no transparénsia
kontinuidade foti desizaun kredível
efisiénsia – hodi permita hetan iha futuru informasaun konaba servisu realizadu
Individual sira bele dezenvolve sistema persoal no“ad hok” no rejistru sira sei lakon bainhira
ema sira ne’e sai husi MF
Bele heatn asesu ne’ebe la apropriadu ba rejistru ne’ebe sei prejudika MF nia reputasaun
Bele la konsege hatan ba pedidus auditoria ka investigasaun nian
Rejistru hirak ne’ebe presiza ba halo relatóriu ka kontabilidade bele lakon ka hetan
destrusaun
Bele la aplika regra konsistente ba rejistru hardkopi ka softkopi, hodi nune’e ariska halakon
arkivu no desizaun
Rejistru hirak ne’ebe la presiza ba servisu lorloron nian bele arkiva hela iha gabinete, nune’e
okupa fatin ne’ebe presiza, einvezde transfere ba Sentru Arkivu atu armazena
Bele transfere ba Sentru Arkivu rejistru ne’ebe presiza ba servisu lorloron nian ka referensia
Bele difisil hetan rejistru bainhira transfere sira (e.g. ba Sentru Arkivu) karik la iha sistema ida
atu alista, rastrea, empresta no fo fila fali rejistru hirak ne’e ba sira nian fatin baibain nian.
Nudar rezultadu, mudansa iha Diploma Ministerial ka Lei, serbisu realizadu husi MF, ka sistema
ne’ebe uza hodi jere rejistru bele eziji katak regra hirak ne’e tenke atualiza. Mudansa labele
frekuente, maibe.
Halo mudansa ba Regra hirak ne’e responsibilidade DN Jestaun Dokumentu no Arkivu nian, ein
konsulta ho Diresaun Jeral, Diresaun Nasional, Unidade/Gabinete idaidak.
Eskema Klasifikasaun Rejistru mak irarkia kategoria nian. Kategoria nivel as bolu naran Funsaun.
Hirak ne’e depois fahe ba nível ida ka rua sub-kategoria nian, ne’ebe bolu atividade ka materia iha
funsaun hirak ne’e nia okos. Deskripsaun ba funsaun no sub-kategoria mak esplika sa tipu serbisu ka
rejistru sira abranje, ka fo instrusaun oinsa uza kategoria seluk ne’ebe apropriadu liu.
Kategoria funsaun barak liu maka relasiona ho funsaun fundamental MF nian, hakarak hatete katak,
relasiona ho serbisu ne’ebe MF halao iha Governu Timor-Leste nia naran. Ne’e inklui funsaun
hanesan rekolla reseita ka estatistikas. Ein kontrapartida, kria mos rejistru bainhira MF jere nia aan
no nia ema, hodi asegura nia bele halao nia knaar fundamental. Ne’e inklui atividade hanesan jestaun
rekursu umanus ka manutensaun no lojistikas.
EZEMPLU
FUNDU PETROLIFERU Kategoria Funsaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho administrasaun Fundu Petroliferu, inklui kosellu konaba nia
investimentu no transferénsia husi Fundu ba Orsamentu Estadu Cate
Rejistru nia Gabinete: UAFP Kategoria
C RESEITA –
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho reseita estimativa husi petroleum, haree ba relasiona
PETROLIFERU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho Komite Revizaun Orsamentu, haree ba ORSAMENTE ESTADU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho impaktu politika makroekonomiku, haree ba POLITIKA
EKONOMIKA
Ba lei no regulamentu, haree ba LEGISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Fiskal
Kalkulu, analise, konsellu konaba impaktu Fundu
Sub-kategoria 1
Petroliferu ba reseita no despeza governu nian
Livru Orsamentu Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Hafoin liu tinan Destroi hafoin liu
investimentu PF no despeza 2 husi prosesu tinan 10 husi
ne’ebe prepara ba Livru
Orsamentu 1 tinan tinan. remata prosesu remata
EITI Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Hafoin liu tinan Retain ba
Inisiativa Transparensia Timor 2 husi prosesu beibeik
Leste nia Industria Estrativa,
inklui relatóriu verifikasaun, remata
minutas reuniaun
RSE no projeksaun Modelu ne’ebe uza ba kalkula Semi- Hafoin liu tinan Retain ba
sira estimativu rendimentu konfidensial 2 husi prosesu beibeik
sustentavel, ink. projesaun
reseita, notas teknika, remata
Sub-kategoria 2
Versaun 2 Pajina 5 husi 61
Ministeriu Finansas Regra Jestaun Rejistru
Eskema Klasifikasaun Rejistru mos liga kategoria rejistru ho regra atu asesu sira (Regra Asesu no
Seguransa) no regra ne’ebe estabelese tempu hira maka tenke mantein no saida maka sei akontese
ba sira (Autoridade Retensaun no Eliminasaun).
Eskema Klasifikasaun maka lian padraun no estruturadu, hodi nune’e termu ne’ebe uza ba kategoria
no sub-kategoria iha lian ida deit – Tetum (Timor-Leste nia lian ofisial ida no ida ne’ebe mak staf sira
uza dala barak liu). Eksepsaun ida deit iha ne’ebe maka uza termu Inglés iha Ministériu (ka Timor-
Leste) ba atividade ida maka bainhira la iha termu ekivalente ida ne’ebe apropriadu iha Tetum e.g.
ICT, feedback, website.
Hafoin aplika klasifikasaun kategoria, bele hatutan informasaun espesifiku liu konaba konteúdu iha
arkivu laran.
EZEMPLU
Ezemplu ne’e hatudu kategoria Eskema Klasifikasaun Rejistru nian hamutuk ho naran espesifiku
konaba arkivu nia naran (iha italiks)
Uzu funsaun la limita ba Diresaun ne’ebe iha responsibilidade ba serbisu ne’e tuir Lei Organika.
Unidade Serbisu ida bele uza funsaun no sub-kategoria balun ba serbisu ne’ebe nia halao, desdeke
relasiona ho funsaun/atividade ida ne’eba.
Purezemplu, PFMCBC bele responsável ba hari kapasidade espesialista jestaun finansas públika sira
nian (HARI KAPASIDADE), maibe TACO/TACU mos iha papel ida iha ne’e no sei iha permisaun atu
serbisu ho arkivu balun iha ida ne’e nia okos.
Ezamplu oinsa kategoria (ka funsaun no atividade) Eskema Klasifikasaun Rejistru nian konfigura iha
rede unidade maka tuir mai:
Eziste klasifikasaun ka label tolu ne’ebe bele aplika ba rejistru tuir Gia Ministerial N0.
001/2010/IBCG/MF Esbosu, ne’ebe klasifika no jere dokumentu ofisial Ministériu Finansas nian.
Klasifikasaun Definisaun
Asesu
Normal Dokumentu hirak ne’ebe la presiza sirkulasaun ruma ka aseesu limitadu iha
Ministériu Finansas nia laran. Asesu la presiza autorizasaun espesial.
Semi- Dokumentu ne’ebe nia konteúdu tenke mantein sekredu husi sira ne’ebe iha
Konfidensial asesu ba dokumentu hirak ne’e nudar rezultadu husi serbisu ne’ebe sira halao
(jeralmente unidade serbisu). Asesu husi ema ne’ebe la serbisu iha knaar hirak
ne’e (jeralmente ema ida ne’ebe laos husi unidade servisu) sei presiza
autorizasaun husi superior irarkiku.
Konfidensial Dokumentu ne’ebe labele hatudu ba ema ne’ebe la iha autoridade atu asesu sira,
maske ema sira ne’e serbisu iha unidade servisu. Purezemplu, ne’e bele inklui
dokumentu ne’ebe restritu deit ba DJ atu le. Asesu ba dokumentu hirak ne’e
tenke hetan autorizasaun husi Ministru ka Vise Ministru.
Purezemplu:
KONKURSU no KONTRATU hetan atribuisaun Regra Asesu no Seguransa SEMI-
KONFIDENSIAL nian tamba sira kontein informasaun sensitivu ne’ebe staf hotu labele asesu.
Rejistru hirak ne’e tenke restritu ba deit staf nomeadu husi DN/Gabinete ka Unidade Servisu
nia laran no staf husi DN sira seluk. Staf nia asesu ba rejistru hardkopi no softkopi ne’ebe
hetan label Semi-Konfidensial tenke hetan aprovasaun husi DJ, DN ka Xefe Unidade/Gabinete
nian ne’ebe relevante.
ORSAMENTU ESTADU kontein informasaun ne’ebe sensitive liu molok aprezenta ba
Parlamentu atu diskute. Sei atribui Regra Asesu no Seguransa KONFIDENSIAL. Staf ne’ebe
bele hetan asesu tenke hetan aprovasaun husiMinistru ka Vise Ministru.
EZEMPLU
FUNDU PETROLIFERU
Rejistru ne’ebe relasiona ho administrasaun Fundu Petroliferu, inklui kosellu konaba nia
investimentu no transferénsia husi Fundu ba Orsamentu Estadu
Rejistru nia Gabinete: UAFP
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho reseita estimativa husi petroleum, haree ba RESEITA –
PETROLIFERU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho Komité Revizaun Orsamentu, haree ba ORSAMENTE ESTADU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho impaktu polítika makroekonomiku, haree ba POLITIKA
EKONOMIKA
Ba lei no regulamentu, haree ba LEGISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Fiskal
Kalkulu, analise, konsellu konaba impaktu Fundu
Klasifikasaun asesu
Petroliferu ba reseitano despeza governu nian ba sub-kategoria ne’e
Livru Orsamentu Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Hafoin liu tinan Hafoin liu tinan
investimentu PF no despeza 2 husi prosesu 10 husi prosesu
ne’ebe prepara ba Livru
Orsamentu 1 tinan tinan. remata remata
EITI Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Hafoin liu tinan Retain ba
Inisiativa Transparénsia Timor 2 husi prosesu beibeik
Leste nia Industria Estrativa,
inklui relatóriu verifikasaun, remata
minutas reuniaun
RSE no projeksaun Modelu ne’ebe uza ba kalkula Semi- Hafoin liu tinan Retain ba
sira estimativu rendimentu konfidensial 2 husi prosesu beibeik
sustentavel, ink. projesaun
reseita, notas teknika, remata
informasaun esternu, dadus
ne’ebe apoia kalkulu RSE
Rejistru hirak ne’ebe maka konsidera nudar folin prazu badak no bele destroi bainhira la
presiza ona ba serbisu, responsabilidade ka atu halo relatóriu.
Rejistru hirak ne’ebe maka identifika hanesan iha nafatin folin no presiza mantein ba beibeik
Bainhira maka tenke transfere rejistru sira ba Sentru Arkivu atu armazena tamba staf la
presiza ona ba sira nia serbisu lorloron.
Purezemplu:
Hafoin liu tinan ida husi prosesu remata
Hafoin liu tinan ida husi lisensa kaduka
Bainhira kontratu kompleta
Periudu Retensaun
Periudu retensaun refere ba tempu tomak ne’ebe tenke retein rejistru. Bele sai periudu
tempu definidu (purezemplu, tinan 5) ka retein ba beibeik (purezemplu, labele destroi).
Karik instrusaun maka “retain ba beibeik”, periudu retensaun idaidak mos iha eventu ida
(‘gatillu eliminasaun’) ne’ebe determina bainhira maka periudu tempu nomeadu atu retein
rejistru ne’e hahu.
Purezemplu:
Hafoin liu tinan 5 husi prosesu remata
Tetein ba beibeik
Tamba sá importante?
Bainhira kumpri Regra hirak ne’e sei proteje ema hotu iha Ministériu, inklui Ministru no Vise-
Ministru, husi akuzasaun katak destroi rejistru sira maske la iha autorizasaun tamba razaun pesoal
(purezemplu, atu subar korrupsaun ka maladministrasaun) ka tamba konviniensia (purezemplu, lori
tempu barak atu tau iha kaixa laran no alista, sira okupa fatin barak).
EZEMPLU
FUNDU PETROLIFERU
Rejistru ne’ebe relasiona ho administrasaun Fundu Petroliferu, inklui kosellu konaba nia
investimentu no transferénsia husi Fundu ba Orsamentu Estadu
Rejistru nia Gabinete: UAFP
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho reseita estimative husi petroleum, haree ba RESEITA –
PETROLIFERU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho Komite Revizaun Orsamentu, haree ba ORSAMENTE ESTADU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho impaktu politika makroekonomiku, haree ba POLITIKA
EKONOMIKA
Ba lei no regulamentu, haree ba LEGISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Fiskal
Kalkulu, analise, konsellu konaba impaktuBainhira
Fundu bele muda
Petroliferu ba reseita no despeza governu nian sira ba Sentru
rejistru
Livru Orsamentu Rejistru ne’ebe relasiona ho
Arkivu Normal Hafoin liu tinan Destroi hafoin
investimentu PF no despeza 2 husi prosesu liu tinan 10 husi
ne’ebe prepara ba Livru
Orsamentu 1 tinan tinan. remata prosesu remata
EITI Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Hafoin liu tinan Retain ba
InisiativaBele destroy rejistru
Transparensia Timorsira hafoin liu tinan 10.
2 husi prosesu beibeik
Leste Gatillu eliminasaun
nia Industria Estrativa,‘hafoin prosesu remata’
inklui relatóriu verifikasaun, remata
minutas reuniaun
RSE no projeksaun Modelu ne’ebe uza ba kalkula Semi- Hafoin liu tinan Retain ba
sira estimativu rendimentu konfidensial 2 husi prosesu beibeik
sustentavel, ink. projesaun
reseita, notas teknika, remata
informasaun esternu, dadus
ne’ebe apoia kalkulu RSE Labele destroi
rejistru
ALFANDEGA Ofisina
Beins abandonadus Rejistas
Deklarasoens Relatóriu
Inspesoens Treinamentu no konsellu
Investigasoens Veikulus
Komformidadi JURIDIKU
Kooperasaun internasional Akordus
Lisensiamentu Komunikasaun
Norma no prosedimentus Pareser
Patrullas Rekursu impostu
Rekoilla informasaun Representasoens
Reseitas KAPASITASAUN
AUDITORIA Akreditasaun
Auditoria externa - kordenasaun Asesor tekniku
Auditoria externa – relatórius akompanamentu Avaliasaun
Auditoria interna - relatórius Norma no prosedimentus
Investigasoens Padraun kompetensia
Konsellu Planeamentu no relatóriu
Planeamentu Rejistus individuais
Surat tahan servisu Sertifikasaun
ESTATISTIKAS Treinamentu
Analiza KOMUNIKASAUN
Dadus Biblioteka imajen
Jestaun dadus Diskursus
Kobransa Eventus
Konsultas Feramentas no modelus
Padroens no prosedimentus Komunikadu imprensa
Planeamentu Monitorizasaun media
Publikasaun Newsletters
Relatórius Publikasoens
FUNDU PETROLIFERU Relasaun publika
Dezenpenu fundu Website
Fiskal KORPORATIVU
Governasaun Aprovizionamentu
Investimentus Finansas
Monitorizasaun merkadu ICT
Planeamentu Jestaun informasaun
Relatóriu no komunikasoens Komitez
Revizaun lei Manutensaun no fornesimentus
JESTAUN AJUDA ESTERNA Norma no prosedimentus
Dadus ajudu Planeamentu no relatóriu
Eventus Rekursus umanus
Komunikasoens Servisus
Parseirus dezenvolvimentu Treinamentu no dezenvolvimentu
Politika LEJISLASAUN
Publikasoens Diploma externu
JESTAUN PATRIMONIU Diploma internu
Desentralizasaun ORSAMENTU ESTADU
Dispozisaun Cyclus anual
Edifisius Implementasaun
Jestaun inventariu Livru orsamentu
Norma no prosedimentus Manual orsamentu
ba polítika, prosedimentu
foun ka revistu, nsst.
Patrulla
Rejistru ne’ebe relasiona ho patrulla atu xek atividade
illegal sira, purezemplu, patrulla maritima. Dala barak
realiza hamutuk ho ajensia sira seluk.
Relatóriu Relatóriu konaba atividade Normal Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
patrulla sira nian. prosesu remata tinan 10 husi
prosesu remata
Rekolla intelijensia
Halibur informasaun no analises konaba importasaun no
importador sira, ne’ebe uza atu asegura konformidade
ho regulamentu aduaneiru.
Analise Reve dokumentu Semi- Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
importasaun nian atu xek konfidensial prosesu remata tinan 10 husi
irregularidade no halo prosesu remata
relatóriu konaba asaun
ne’ebe rekomenda. Inklui
baze de dadus.
Sae alvu no kria Analiza informasaun atu Semi- Liu tinan 1 hafoin Retein ba beibeik
perfil identifika importador sira konfidensial prosesu remata
ne’ebe tenke sae alvu ba
asaun tuir mai ka
investigasaun.
Servisu iha terenu Halibur intelijensia adisional Semi- Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
atu investiga liu tan konfidensial prosesu remata tinan 10 husi
irregularidade ka apoia kzau prosesu remata
ba prosesu.
Reseitas
Atividade konaba administrasaun kollesaun reseitas.
Kobransa Kalkulu diariu no mensal Normal Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
reseita kollesaun no prosesu remata tinan 10 husi
rekonsiliasaun nian. prosesu remata ²
Monitorizasaun Monitorizasaun kollesaun Normal Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
reseita kontra alvu ne’ebe prosesu remata tinan 5 husi
estabeles husi MF. prosesu remata
Reembolsu Dokumentasaun ne’ebe Normal Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
relasiona ho reinbolsu prosesu remata tinan 10 husi
impostu ka taxa no prosesu remata ¹
aprovasaun.
Relatóriu Relatóriu mensal konaba Normal Liu tinan 1 hafoin Destroi hafoin liu
reseita ne’ebe kolleta ona. prosesu remata tinan 10 husi
prosesu remata
¹ Dekretu Lei No. 10/2004 Titulu XV, artigu 163 (tinan 3)
² Dekretu Lei No. 10/2004 artigu 9; artigu 14; Kapitulu V, artigu 162
³ Dekretu Lei No. 10/2004 artigu 33 (tinan 3)
AUDITORIA
Rejistru ne’ebe relasiona ho inspesaun no auditoria MF nia atividade mno konsellu Ministra
Finansas konaba lei no prosedimentu auditoria interna nian ba governu tomak. Inklui auditopria
esterna no interna.
Rejistru nia Gabinete:
DJ Tezouru/NDAFR – Relatóriu auditoria esterna
Gabinete Auditoria Interna - kestaun auditoria interna no organiza ka akompaña auditoria esterna
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho aprovizionamentu no kontratu ba auditoria esterna, uza
KORPORATIVU-Aprovizionamentu.
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Kordenasaun auditoria esterna Semi- Tinan 3 hafoin Destroi
Administrasaun auditoria esterna MF nian, inklui konfidensal prosesu remata
TdR, korrespondensia; no organizasaun konaba
asaun akompañamentu hafoin simu relatóriu
auditoria nian. Ba relatóriu orijinal auditoria
esterna nian, hare ba TEZOURU
Relatóriu akompanamentu auditoria Semi- Tinan 3 hafoin Retein ba beibeik
esterna konfidensal prosesu remata
Relatóriu konaba medida akompañamentu husi
Auditoria Interna nudar resposta ba relatóriu
auditoria esternu nian, inklui briefing ba Ministra.
Relatóriu auditoria interna Semi- Tinan 3 hafoin Retein ba beibeik
Relatóriu konaba auditoria interna, inklui konfidensal prosesu remata
dokumentu komprovativu, lei, planu auditoria.
Investigasaun Semi- Tinan 3 hafoin Retein ba beibeik
Investigasaun espesial ne’ebe la halo parte ba konfidensal prosesu remata
programa regular auditoria nian, inklui avaliasaun
JFP no kordenasaun
Konsellu Semi- Liu tinan 1 hafoin Retein ba beibeik
Konsellu ba Ministra Finansas konaba materia konfidensal prosesu remata
ne’ebe relasiona ho prosedimentu internu no
lejislasaun, regulamentu no prosedimentu konaba
atividade Auditoria Interna nian ba governu
tomak.
Planeamentu Normal Tinan 3 hafoin Destroi hafoin liu
Planeia programa auditoria interna nian ba MF, prosesu remata tinan 5 husi
inklui kalendariu anual no estratejiku auditoria prosesu remata
nian, avaliasaun risku no planu negosiu sira. Ba
atribuisaun auditoria individual, hare ba Auditoria
interna - relatóriu
Dokumentu Serbisu Semi- Tinan 3 hafoin Destroi hafoin liu
Dokumentu ne’ebe kria durante prosesu auditoria konfidensal prosesu remata tinan 7 husi
ka investigasaun ida, ka atu fasilita, maibe la prosesu remata
presiza bainhira kompleta no funsaun AI hetan
revizaun husi kolega sira
ESTATISTIKAS
Rejistru relasional ho kolesaun, analize, esbosu no publikasaun ba estatistikas ofisial Timor-Leste
nian.
Rejistru nia Gabinete: DJ Estatistika
Publikasaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho prosesu dezenu, layout,
produsaun no diseminasaun informasaun estatistika,
eletronikamente ka iha formatu imprimidu. Inklui
mapas. Ba publikasaun, uza Relatóriu.
Komunikasaun Aprezentasaun estatistikas Normal Liu tinan 2 hafoin Destroi hafoin liu
ba publiku ka forum prosesu remata tinan 5 husi
espesializadu hafoin prosesu remata
publikasaun.
Eletróniku Jestaun no administrasaun Normal Liu tinan 2 hafoin Destroi hafoin liu
diseminasaun estatistikas prosesu remata tinan 5 husi
eletronikamente e.g. liu husi prosesu remata
portal
Imprimi Jestaun no administrasaun Normal Liu tinan 2 hafoin Destroi hafoin liu
diseminasaun estatistikas iha prosesu remata tinan 5 husi
format imprimidu e.g. livru prosesu remata
Relatóriu
Publika rezultadu husi analize estatistiku, inklui
levantamentu regular no uniku no dadus Sensus nian.
Organiza pur tópiku e.g. Indikador trimestral, Sensus,
Padraun Moris diak
[Relatóriu nia Relatóriu konaba grupu Normal Liu tinan 2 hafoin Retein ba
naran] levantamentu regular e.g. prosesu remata beibeik*
Indikador trimestral, ka
relatóriu uniku e.g.
Levantamentu Suku
Haruka kopi 6 publikasaun hotu nian ba DNRMA (3 atu retein ba bebeik iha Arkivu no 3 nudar referensia iha
Sentru Rekursu).
FUNDU PETROLIFERU
Rejistru ne’ebe relasiona ho administrasaun Fundu Petroliferu, inklui konsellu konaba nia
investimentu no tranbsferensia husi Fundu ba Orsamentu Estadu
Rejistru nia Gabinete: UAFP
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho estimasaun reseitas husi petroleum, haree ba RESEITAS
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho Komite Revizaun Orsamentu, haree ba ORSAMENTU ESTADU
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho impaktu politika makroekonomika, haree ba POLITIKA
EKONOMIKA
Ba lei no regulamentu, haree ba LEJISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Fundu nia dezempenu
Monitoriza dezempeñu Fundu Petroliferu, inklui
relatóriu husi Banku Sentral no PFA nia.
Revizaun Relatóriu dezempeñu Semi- Liu tinan 2 hafoin Destroi hafoin liu
trimenstral trimestral Fundu nian husi konfidensal prosesu remata tinan 10 husi
Banku Sentrak no sira nia prosesu remata
revizaun
Fiskal
Kalkulu, analize, konsellu konaba impaktu Fundu
Petroliferu iha governu nia reseitas no despeza
EITI Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal Liu tinan 2 hafoin Retein ba beibeik
Timor-Leste nia Inisiativa prosesu remata
Transparénsia konaba
Industria Estrativa, inklui
relatóriu verifikasaun, atas
reuniaun.
RES no Modelu ne’ebe uza ba kalkula Semi- Liu tinan 2 hafoin Retein ba beibeik
projeksaun rendimentu sustentavel konfidensal prosesu remata
estimadu, inklui projesaun
reseita, notas teknikas,
informasaun esterna, dadus
ne’ebe apoia kalkulu RSE.
Kontribusaun livru Rejistru ne’ebe relasiona ho FP Normal Liu tinan 2 hafoin Destroi hafoin liu
orsamentu nia investmentu no despeza prosesu remata tinan 5 husi
ne’ebe prepara ba Livru prosesu remata
Orsamentu 1 tinan idaidak.
Governasaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho regra no pratika liu husi
ne’ebe Fundu asegura responsibilidade no
transparensia iha nia relasaun ho parte interesadu,
inklui Governu, no ne’ebe estabelese oinsa jere atu
asegura ne’e.
BSTL Timor-Leste Banku Sentral nia Semi- Liu tinan 2 hafoin Retein ba beibeik
supervizaun ba jestaun FP, konfidensal prosesu remata
inklui akordu, relatóriu
trimestral, impostu no taxa
jestaun
KAI (IAB) Konsellu Asesoria ba Semi- Liu tinan 2 hafoin Retein ba beibeik
Investimentu, inklui membru, konfidensal prosesu remata
atas, meeting papers,
discussion notes, principles nst
DPI (IPS) Deklarasaun Politika Semi- Liu tinan 2 hafoin Retein ba beibeik
Investimentu kobre konfidensal prosesu remata
responsibilidade konfiansa
Haruka kopi 6 publikasaun hotu nian ba DNRMA (3 atu retein ba bebeik iha Arkivu no 3 nudar referénsia iha
Sentru Rekursu).
Parseiru dezenvolvimentu
Informasaun konaba doador sira (nasaun ka organizasaun)
no sira nia projetu, uza atu fasilita kordenasaun ajuda
esterna. Organiza tuir nasaun/instituisaun (e.g.
Australia/ADB). Pasta estabelese tuir nasaun/instituisaun
maka: Enkuadramentu Akordu, Perfil, Projetu ka Programa,
Relatóriu sira. Ba Parseiru Dezenvolvimentu sira nia
publikasaun ne’ebe rekolla nudar informasaun istória, uza
JESTAUN UNIDADI\ \ Referensia
[Nasaun/Instituisaun] Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
konfidensial husi prosesu
remata
Polítika
Polítika no prosedimentu ne’ebe gia akordu no relasaun ho
doador no parseiru dezenvolvimentu sira.
Elaborasaun Dezenvoplvimentu polítika Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
ne’ebe relasiona ho ajuda konfidensial husi prosesu
esterna, inklui informasaun remata
antesedente.
Emitidu (Fo sai) Polítika final, no avaliasaun Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
enkuadramentu (inklui husi prosesu
metodolojia) inklui verzaun remata
final ne’ebe ultrapasa ona.
Publikasaun
Publikasaun konaba ajuda esterna ka projetu
dezenvolvimentu ne’ebe hakerek husi MF, MF kolabora ho
parseiru sira, ka husi parseiru sira mesak, ba governu Timor-
Leste. Atu prepra kontribuisaun konaba dezenvolvimentu ba
Livru Orsamentu, uza JESTAUN UNIDADI. Ba publikasaun ba
audiensia esterna, uza Komunikasaun.
Elaborasaun Halibur informasaun, analise Semi- n/a hafoin liu tinan 2
no publikasaun esbosu. konfidensial husi prosesu
remata
Emitidu (Fo sai) Publikasaun final Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik*
husi prosesu
remata
* Haruka kopi 6 publikasaun hotu nian ba DNRMA (3 atu retein ba bebeik iha Arkivu no 3 nudar referensia iha
Sentru Rekursu)
JESTAUN PATRIMONIU
Rejistru ne’ebe relasiona ho identifkasaun, jestaun no eliminasaun edifisiu, fatin instalasaun no
ekipamentu (inklui karreta no patrimóniu movel seluk) ne’ebe MF no liña ministériu maka nain,
ne’ebe MF maka responsabiliza. Inklui mos supervizaun jestaun patrimoniu iha munisipiu ka lina
ministériu sira ne’ebe funsaun ne’e hetan ona desentralizasaun, politika dezenvolvimentu konaba
jestaun patrimoniu governu, no jestaun patrimóniu nia formasaun.
Rejistru nia Gabinete: DN Monitorizasaun no Jestaun Patrimóniu Estadu
Ba jestaun no manutensaun lorloron ba MF nia patrimóniu, uza KORPORATIVU - Manutensaun no
fornesimentu.
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu retensaun
Desentralizasaun
Monitorizasaun no avaliasaun prosesu desentralizasaun
jestaun patrimóniu ba liña ministeriu/munisípiu sira no
fornese formasaun atu apoia ne’e.
Monitorizasaun no Monitorizasaun no avaliasaun Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
evaluasaun jestaun patrimoniu ne’ebe husi prosesu tinan 5 husi
desentraliza tiha ona, inklui remata prosesu remata
xeks, hametin konfomidade
Eliminasaun
Prosesu sira ne’ebe relasiona ho eliminasaun patrimóniu
(fatin instalasaun, ekipamentu, karreta) ne’ebe la
presiza ona husi Governu no hato’o relatóriu konaba
prosesu no rezultadu.
Anulasaun no Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
doasaun eliminasaun patrimoniu husi husi prosesu tinan 5 husi
anulasaun ka doasaun remata prosesu remata
Leilaun Dokumentu leilaun, avizu, hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
oferta jestaun, verifikasaun husi prosesu tinan 5 husi
pagamentu, relatóriu konaba remata
oferta no rezultadu. prosesu remata
[Estabelese tuir tinan]
Planeamentu Kalendariu, identifikasaun no Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
klasifikasaun patrimoniu nian, husi prosesu tinan 5 husi
verifikasaun, halibur, remata
preparasaun dokumentu ba prosesu remata
eliminasaun anual tuir metudu
hotu [Estabelese tuir tinan]
Relatóriu Hato’o relatóriu konaba Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
prosesu eliminasaun tomak no husi prosesu tinan 5 husi
implementasaun remata prosesu remata
rekomendasaun sira
Edifisiu
Konstrusaun no jestaun edifisiu ne’ebe nain maka MF,
inklui gabinete, armazem sira. La inklui kontentor ba rai
sasan – uza fatin instalasaun no ekipamentu. Organiza
tuir edifisiu nia naran. Sub-kategoria inklui: Limpeza,
Fatin instalasaun, Inventáriu, Manutensaun,
Renovasaun, Seguransa.
Jestaun Konstrusaun Jestaun projetu Normal hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
konstrusaun to’o remata. husi remata tinan 10 husi
Inklui dokumentu husi edifisiu remata edifisiu
konstrutor sira (e.g.
konstrusaun konstrusaun
relatóriu
progresu/inspesaun husi
arkitektu, konstrutor sira)
no mos rejistru MF nian,
planu serbisu. Ba
manutensaun uza:
KORPORATIVU -
Manutensaun no
fornesimentu.
Planeia Konstrusaun Planu ba konstrusaun Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
edifisiu foun MF nian, to’o husi remata
tempu ajudika kontratu. La edifisiu
inklui renovasaun, uza
konstrusaun
Renovasaun. Organiza tuir
edifisiu nia naran. Sub-
kategoria inklui:
Planeamnetu, Jestaun
Projetu.
Relatóriu Konstrusaun Relatóriu espesial no Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
briefing husi jestor projetu husi remata
MF nian konaba progresu edifisiu
ka kestaun sira; relatóriu
konstrusaun
sumáriu/marka istóriku
konaba progresu projetu
nian.
Planu, nudar konstroi Konjuntu kompletu dezeñu Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
tekniku no arkitetura final husi remata
ba edifisiu foun. edifisiu
konstrusaun
Renovasaun Renovasaun boot ba
edifisiu sira MF nian. La
inklui manutensaun atu
mantein patrimóniu iha
kondisaun diak - uza
KORPORATIVU -
Manutensaun no
fornesimentu
Jestaun inventariu
Listajen no rastreamentu patrimoniu movel ne’ebe sosa
ho orsamentu Todo Governu nian no simu husi doador
sira.
Armazenamentu no Rejistru ne’ebe relasiona ho Normal hafoin liu tinan 1 Destroi, liu tinan
Rastreamentu armazenasaun no husi prosesu 5 hafoin prosesu
rastreamentu patrimóniu sira remata remata
nian, inklui sistema jestaun
armazenamentu, kodigu-bar,
inventáriu, monitorizasaun
Políika no prosedimentu
Aprova Polítika, manual, prosedimentu, diretriz,
instrusaun no gia aprovadu ne’ebe relasiona ho jestaun
patrimoniu ne’ebe fo sai ba liña ministériu/munisípiu
sira, inklui formuláriu no modelu dokumentu
akompañamentu nian.
Aprovadu Versaun final polítika, Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
prosedimentu nsst ne’ebe bainhira ultrapasa (revizaun
aprovadu tiha ona, inklui ona signifikante)
JURIDIKU
Rejistru ne’ebe relasiona ho asesoria juridika espesializada, ne’ebe fornese ba MF no liña
ministériu sira seluk, no inklui komentáriu konaba ka esbosu regulamentu internu ba MF (e.g.
Diploma Ministerial no Despaxu sira) ka lei esternu (e.g. dekretu lei, Diploma Ministerial).
Rejistru nia Gabinete: Juridiku
Ba rejistru kontratu no akordu, refere ba funsaun relevante e.g. KORPORATIVU -
Aprovizionamentu ba kontratu komersial; KORPORATIVU – Rekursus umanus ba kontratu asesor
sira nian; TEZOURU-Arranju Bankariu ba akordu finanseiru ho doador sira ka parseiru sira.
Ba lejislasaun final ka fo sai oan ka regulamentu internu, uza LEJISLASAUN.
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Akordu
Revizaun ka esbosu akordu sira ne’ebe MF tenke asina,
tuir pedidu staf MF ka lina ministeriu sira seluk nian.
Inklui opiniaun juridiku ne’ebe prepara ba governu. Ba
akordu original ne’ebe asina ona, hare ba funsaun
apropriadu.
Ajuda Esterna Revizaun ka asesoria konaba Semi- n/a Destroi hafoin liu
ajuda esterna ka fundu akordu konfidensial tinan 2.
nian
lejislasaun ka regulamentu
sira. Organiza tuir topiku e.g.
Fiskal, Orsamentu
Pareser
Pareser konaba kestaun juridiku ba MF ka liña
ministériu sira seluk, bainhira fornese nudar opiniaun
formal ka nudar komentáriu liu husi email ka memu. La
inklui pareser no opiniaun konaba akordu sira, uza
Akordus
Alfandegas Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
alfandegas konfidensial husi prosesu
remata
Entidade privadu Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
relasaun Governu nian ho konfidensial husi prosesu
entidade privadu, e.g. remata
kontratu, investimentu sira
Reseita Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
reseita Governu nian konfidensial husi prosesu
remata
Orsamentu Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
Governu nia orsamentu konfidensial husi prosesu
remata
Parseiru Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
Dezenvolvimentu relasaun Governu nian ho konfidensial husi prosesu
parseiru dezenvolvimentu sira, remata
e.g. kontratu sira
Seluk Pareser juridiku konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
lejislasaun ka kestaun ne’ebe konfidensial husi prosesu
sub-kategoria seluk la kobre remata
Rekursu
Revizaun admnistrativa desizaun hirak ne’ebe konaba
rekursu husi kontribuinte sira konaba sira nia
responsabilidade atu selu impostu.
Prosesu judisial Rejistru sira ne’ebe relasiona Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
ho asaun kontribuinte sira konfidensial husi prosesu tinan 10.
nian iha tribunal konaba sira remata
nia responsabilidade impostu
Reklamasaun Rejistru sira ne’ebe relasiona Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
ho rekursu husi kontribuinte konfidensial husi prosesu tinan 10.
sira konaba sira nia remata
responsabilidade impostu ka
konformidade aduaneiru nian.
Reprezentasaun
Fornese reprezentasaun juridiku ba staf MF ka unidade
sira iha tribunal, ne’ebe laos rezultadu Rekursu ida nian.
Alfandegas Reprezenta staf individual Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
Alfandegas nian iha konfidensial husi prosesu tinan 10.
Departamentu tribunal nian remata
KAPASITASAUN
Rejistru ne’ebe relasiona ho dezenvolvimentu abilidade no konesimentu jestaun finansas publikas
(JFP) ba staf iha governu tomak (inklui MF, nudar liña ministériu ida), no ho rekrutamentu asesor
espesialista tekniku sira ba harii kapasidade iha governu tomak. Harii kapasidade JFP bele inklui
area espesializada JFP nian (e.g. alfandegas, estatistikas) ne’ebe halo parte prosesu sertifkasaun
JFP nian.
Rejistru nia Gabinete: JSKJFP ba Avaliasaun, Akreditasaun, Sertifkasaun, Padraun Kompetensia,
Planeamentu no hato’o Relatóriu, Politika no Prosedimentu, Rejistru Pesoal, Fornesedor
treinamentu sira. GKAT ba Asesor Tekniku sira.
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho harii kapasidade, formasaun no dezenvolvimentu staf MF nia iha
funsaun seluk ka lideransa no jestaun, uza KORPORATIVU - Treinamentu no dezenvolvimentu
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Akreditasaun
Governasaun no administrasaun sistema akreditasaun
JFP nia formasaun no kualifikasaun
Estabelesimentu Dezeñu, planeamentu no Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
implementasaun inisial konfidensial husi prosesu
sistema akreditasaun nian remata
Monitorizasaun no Monitorizasaun no avaliasaun Semi- hafoin liu tinan 2 hafoin liu tinan 7
avaliasaun padraun akreditasaun sira konfidensial husi prosesu husi prosesu
nian, prosesu sira, nsst. remata remata
Asesor tekniku
Identifika lakuna ne’ebe rekere rekrutamentu asesor
tekniku sira (AT) iha Governu tomak, kordena ho GKAT
konaba rekomendasaun sira
Analise nesesidade Analise nesesidade TA nian no Semi- tinan 2 Destroi hafoin liu
rekomendasaun. Ba konfidensial tinan 5
rekrutamentu/alokasaun MF
nia AT hare ba KORPORATIVU
– Rekursus umanus
Baze de dadus Informasaun baze de dadus Konfidensial n/a hafoin liu tinan
nian konaba AT, abilidade, 20 husi ikus nian
saláriu, dezempeñu, fatin, nsst.
Antesedente Deskripsaun konaba Normal tinan 2 Retein ba beibeik
estabelesimentu funsaun
kordenasaun AT nian no
prosesu sira, ne’ebe prepara
ba MF ka parte esterna.
Dokumentu Formuláriu no dokumentu Normal n/a Bainhira
Modelu modelu u ne’ebe uza iha ultrapasa
jestaun no avaliasaun asesor
tekniku sira nian.
Monitorizasaun Monitorizasaun no avaliasaun Konfidensial tinan 2 Destroi hafoin liu
AT nia dezempeñu, tinan 5
efetividade, renumerasaun,
uzu husi ministériu sira.
Relatóriu Relatóriu konaba uzu AT nian, Semi- tinan 2 Retein ba beibeik
nia dezempeñu, efetividade konfidensial
nsst. Inklui briefing ba
Ministru.
Avaliasaun
Avaliasaun koñesimentu, abilidade no atributu, liu husi
teste diagnostiku no metodu avaliasaun kompetensia
sira seluk
Kompetensia Administrasaun metodu atu Konfidensial Hafoin liu tinan Destroi hafoin liu
sukat nivel jeral kompetensia hitu husi prosesu tinan 10 husi
nian, inklui ekipamentu remata prosesu remata
serbisu, rekolla no rezultadu
nia analise.
Teste Administrasaun ezame atu Konfidensial hafoin liu fulan 6 Destroi hafoin liu
teste nível koñesimentu, inklui husi prosesu tinan 3 husi
kandidadtu ninia surat no remata prosesu remata
surat resposta (loron 30
periudu rekursu), rekolla no
rezultadu nia analise.
Rejime Karreira Administrasaun teste ne’ebe Konfidensial hafoin liu tinan 7 Destroi hafoin liu
Espesial kontribui ba elijibilidade husi prosesu tinan 10 husi
staf/aplikante sira atu tama remata prosesu remata
iha Rejime Karreira Espesial.
Seluk Administrasaun avaliasaun Konfidensial hafoin liu tinan 7 Destroi hafoin liu
seluk e.g. kapasidade husi prosesu tinan 10 husi
formasaun, psikometrik, remata prosesu remata
selesaun, alokasaun. Inklui
ekipamentu serbisu, surat
kandidatu, rekolla no
rezultadu nia analize.
Politika no prosedimentu
Polítika no prosedimentu ne’ebe orienta fornesimentu
atividade harii kapasidade JFP iha governu tomak. Inklui
dokumentu modelu, formulariu no gia akompañamentu.
Final Versaun final aprovadu Normal Bainhira Retein ba beibeik
polítika, prosedimentu, nsst Ultrapasa (revizaun
nian. signifikante)
Revizaun Revizaun ba polítika, Normal hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
prosedimentu, nsst ne’ebe husi prosesu tinan 5 husi
eziste ona ka dezenvolve foun. remata prosesu remata
Padraun kompeténsia
Sukat padraun atu orienta pratika serbisu JFP kontra
kapabilidade atu dezempeña funsaun JFP nian
Dezenvolvimentu Hakerek, kompila no reve Semi- n/a Destroi hafoin liu
padraun kompetensia. konfidensial tinan 3 husi
prosesu remata
Indusaun Sosializa no forma ema Normal n/a Destroi hafoin liu
konaba folin no uzu padraun tinan 3 husi
sira nian prosesu remata
Padraun Padraun kompetensia final Normal Bainhira Retein ba beibeik
ultrapasa (revizaun
signifikante)
Planeamentu no relatóriu
Planeia atividade harii-kapasidade iha governu tomak
iha tinan hirak ne’e nia laran, no informa konaba
rezultadu ka atividade. Ba planeamentu, relatóriu
ne’ebe relasiona ho atividade espesifiku ida e.g.
akreditasaun, uza kategoria ne’e.
Planeamentu Planeia atividade harii- Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
kapasidade, inklui dokumentu konfidensial husi prosesu tinan 5 husi
xave apoiu nian. remata prosesu remata
Relatóriu Relatóriu konaba rezultadu Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
teste, efetividade harii konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
kapasidade nian, nsst ba remata prosesu remata
CCFM no Ministru sira.
Rejistu individual
Rejistru konaba individual ida nia formasaun, avaliasaun
no sertifikasaun nudar JFP profesional iha Governu TL.
(Organiza tuir naran, nudar ‘fixeiru’.
Administrasaun Komunikasaun ho individuo no Semi- n/a Destroi hafoin liu
rejistru administrativu sira konfidensial tinan 3 husi
seluk. prosesu remata
Sertifikasaun Rejistru ofisial konaba Semi- hafoin liu tinan 7 Destroi hafoin liu
formasaun ne’ebe kompletu, konfidensial husi prosesu tinan 30 husi
rezultadu avaliasaun no remata prosesu remata
sertifikasaun ne’ebe fo sai ba
individuo ida
Sertifikasaun
Prosesu sertifikasaun, programa, modulu, kursu dezeñu
no material.
Dezenvolvimentu Dezenvolvimentu kurrikulum Semi- n/a Destroi hafoin liu
Kurikulum ne’ebe atu uza iha konfidensial tinan 3 husi
akreditasaun JFP nian prosesu remata
Kurrikulum final Verzaun final kurrikulum JFP Normal n/a Retein ba beibeik
nia akreditasaun
Formasaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho formasaun nudar parte
sertifkasaun JFP, inklui fornesedor esternu formasaun
JFP nian ba governu tomak, karik iha prosesu
konsiderasaun ka kontratadu ona.
Fontes Informasaun konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
fornesedor potensial, konfidensial husi prosesu tinan 5 husi
espesifkasaun, no termu remata prosesu remata
referensia.
Fornesedor Informasaun konaba Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
fornsedor kotratadu, konfidensial husi prosesu tinan 5 husi
monitirizasaun no avaliasaun remata prosesu remata
dezempenu
Kursu Informasaun konaba orariu Semi- n/a Destroi hafoin liu
kursu formasaun nian, konfidensial tinan 3 husi
kalendariu no partispante prosesu remata
potensia siral.
Ordem servisu Dokumentu ne’ebe Semi- hafoin liu tinan 5 Destroi hafoin liu
haruka/simu husi fornesedor konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
sira ne’ebe espesifika remata prosesu remata
programa ne’ebe sira
kontratadu ona atu fornese.
imprensa ka komunikasaun
regular sira seluk
Komunikadu imprensa
Deklarasaun ne’ebe fo sai husi MF ba imprensa ka publika
iha midia
Elaborasaun Esbosu no aprovasaun, no Normal n/a hafoin liu tinan 1
versaun final. husi prosesu
remata
Emitidu Versain final komunikadu Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
impremsa ne’ebe aprovadu no fo husi prosesu
sai ona. remata
Monitorizasaun midia
Rekolla informasaun husi imprensa no komunikadu midia
konaba kestaun relevante ba atividade Ministeriu Finansas
nian no ba jestaun finansas publika iha Timor-Leste. Inklui
artigu husi imprensa.
Finansas publika Informasaun konaba kestaun Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
finansas publika ne’ebe la husi prosesu
relasiona diretamente ho MF ( remata
e.g. debate Parliamentu nian
konaba orsamentu) ka eventu
esternu seluk ne’ebe iha impaktu
ba MF
MF Informasaun konaba MF nia Normal Retein ba beibeik Retein ba beibeik
atividade ne’ebe fo sai iha midia
emprensa ka audio, inklui jornal
Jornal Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
Jornal ka bulletin produz ba staf MF nian ka audiensia husi prosesu
interna governu nian. remata
Elaborasaun Esbosu no aprovasaun Normal n/a hafoin liu tinan 1
husi prosesu
remata
Emitidu Verzaun final jornal ka bulentin Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
husi prosesu
remata
Publikasaun
Relatóriu, livretu nsst imprimidu no distribuidu ba audiensia
esterna e.g. Livru Orsamentu, relatóriu estatistiku, Fundu
Petroliferu nia relatóriu anual. [Organizatuir publikasaun
nia naran]
Emitidu Publikasaun Final Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
husi prosesu *
remata
Produsaun Esbosu no aprovasaun, Normal n/a hafoin liu tinan
organizasaun imprimi, ida husi prosesu
verifikasaun leitura, nsst. remata
Relasaun publika
Rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun relasaun ho publiku no
parte esternu ne’ebe interesadu.
Fo fila komentariu Simu komentariui konaba Normal n/a hafoin liu tinan 2
(feedback) atividade MF husi publiku ka husi prosesu
orgnizasaun seluk, inklui keixa, remata
inkeritu, sujestaun sira.
Website
Dezenvolvimentu no manutensaun konteudu konaba MF
ninia website publiku. La inklui MF nia intranet.
* Haruka kopi 6 publikasaun hotu nian ba DNRMA (3 atu retein ba bebeik iha Arkivu no 3 nudar referensia iha
Sentru Rekursu)
JESTAUN KORPORATIVU
Rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun no administrasaun MF nian rasik, nudar opozisaun konaba
funsaunne’ebe nia halao ba Governu Timor-Leste. Inklui sasan hanesan tranzaksaun finansas,
manutensaun patrimoniu ba MF nudar liña-ministériu; no ativdade ka servisu ne’ebe organiza ka realiza
husi sentru no aplika ba organizasaun tomak, hanesan padraun prosedimentu operasional (SOP), jestaun
rejistru, servisu katerin, jestaun sistema informasaun.
Rejistru nia Gabinete:
Ba finansas, aprovizionamentu, servisu, ekipamentu no fornesimentu, jestaun rejistru - DJSK
Ba empregu, formasaun staf, kontratu asesor nian, staf nia fixeiru/arkivu - URU
Ba ICT, jestaun sistema informasaun – USIIJF
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun ka administrasaun unidade nia serbisu lorloron, uza JESTAUN
UNIDADE.
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskrisaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Aprovizionamentu
Rejistru sira ne’ebe relasiona ho aprovizionamentu bens no
serbisu (kontratu komersial) husi MF ba nia uza rasik, inklui
konkursu no jestaun kontratu. Ba negosiasaun kontratu
ne’ebe relasiona ho asesor MF ka staf kontratadu sira,
haree ba KORPORATIVU-Rekursus umanus.
Ba resibu no inspesaun bens, uza KORPORATIVU-
Manutensaun no fornesimentu
Kontratu Kontratu ba bens no servisu Semi- Bainhira kontratu Destroi hafoin liu
ne’ebe ezekuta tiha ona (ho konfidensial remata tinan 5 bainhira
kompañia no organizasaun), inklui kontratu remata ¹
kontratu orijinal, dokumentu
konkursu no relatóriu avaliasaun,
alterasaun. Inklui rejistru kontratu
sira hotu nian. Organiza tuir
kompania nia naran.
Administrasaun- Monitorizasaun pagamentu, Semi- Bainhira kontratu Destroi hafoin liu
Kontratu relatóriu progresu no kestaun konfidensial remata tinan 5 bainhira
seluk konaba kontratu nia kontratu remata ¹
dezempeñu.
Planeamentu Planu Aprovizionamentu Anual no Normal Hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
rejistru ne’ebe relasiona ho foti husi prosesu tinan 10 husi loron
desizaun remata ka data planu nian
Revizaun Dezenvolvimentu no revizaun Normal To’o bainhira Destroi
prosedimentu prosedimentu, dokumentu finaliza
modelu no fomulariu ba jestaun prosedimentu no
prosesu aprovizionamentu
aprovasaun
Konkursu Jere prosesu konkursu, inklui EOIs, Semi- Bainhira konkursu Destroi hafoin liu
RFPs, ToR, publisidade, konfidensial adjudikadu tinan 5 husi
avaliasaun, preparasaun konkursu
kontratu. Inklui konkursu ne’ebe
adjudikadu
la konsidera tamba la kompletu
no la susesu. Organiza tuir naran
bens no servisu. Nota: Arkivu
dokumentu konkursu no
avaliasaun ba konkorrete ne’ebe
hetan susesu no iha kontratu.
¹Dekretu Lei No. 1/2010, artigu 17
Finansas
Inklui pagamentu no instrusaun, verifikasaun, atividade
bankaria no relatóriu konaba tranzaksaun finanseira ba MF.
Nota: Ne’e aplika deit ba MF nia funsaun finansas. Unidade
serbisu sira seluk, ne’ebe iha deit kopi, uza JESTAUN
UNIDADE-Finansas.
Adiantamentu Pagamentu avansadu ba Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
despeza antisipadu, inklui kash konfidensial tinan 7 husi
avansadu no petikash.
auditoria
Bankaria Simu deklarasaun husi banku, no Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
rekonsiliasaun, ne’ebe relasiona konfidensial tinan 7 husi
ho Apoiu Diretu ba Orsamentu
auditoria
Monitorizasaun no Rastreamentu no relatóriu konba Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
relatóriu trazaksaun finanseira. konfidensial tinan 7 husi
auditoria
Pedidu pagamentu Komprimisu Pagamentu Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
komprovativu inklui dokumentu konfidensial tinan husi auditoria
komprovatiu despeza nian,
pedidu pagamentu no
dokumentu apoiu
[Husi Finansas 2017 (nudar lina-
ministeriu) kaer orijinal; kopi
deit, husi parte, ba Tezouru ba
pagamentu.]
ICT
Rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun no dezenvolvimentu
informasaun no teknolojia komunikasaun (ICT) ba MF, inklui
sistema ne’ebe uza husi liña ministériu, ba propozitu
finanseiru. Inklui implementasaun, operasaun no
manutensaun MF nia rede dadus nian. Ba sosa ekipamentu
ICT no inventáriu uza Manutensaun no fornesimentu ka
Aprovizionamentu
Dokumentasaun Dokumentasaun ne’ebe deskreve Normal n/a Bainhira ultrapasa
oinsa sistema funsiona, inklui
diagram rede nian.
Jestaun vendor Supervizaun kontratu ba Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi
fornesedor sistema TI sira, inklui konfidensial husi prosesu hafoin liu tinan 5
monitoriza dezempenu kontratu, remata
sertifikasaun ba pagamentu.
husi prosesu
remata
Manutensaun Administrasaun no manutensaun Normal n/a hafoin liu tinan 2
sistema sistema TI no baze de dadus husi prosesu
ezistente (e.g. GRP, ASYCUDA, remata
Jestaun informasaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun rejistru MF nian, inklui
atual, arkivu, eletróniku, email, skan no rejistru
korrspondensia; provizaun informasaun, rekursu publikadu
no la publikadau hodi apoia atividade serbisu
Dokumentus Dokumentu xave konaba Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
kontroladu kontabilidade ne’ebe kontrola husi prosesu
rejistru ba MF tomak e.g. remata
adesaun, destruisaun, pedidu
rejistru, lista kaixa, relatóriu
avaliasaun; pasta atual no
rejistru korrespondensia
Estabelesimentu Rejistru husi projetu atu harii Normal hafoin liu tinan 2 Destroi
jestaun rejistru no arkivu iha MF husi prosesu hafoin liu tinan 5
remata husi prosesu
remata
Istoria Rejistru konaba estrutura MF, Normal n/a Retein ba beibeik
administrativu funsaun no atividade ne’ebe
rekolla ka kria atu fasilita
rezultadu no entendimentu
rejistru negosiu ne’ebe kria husi
MF
Rejistru arkivu Jestaun rejistru ne’ebe hetan Normal hafoin liu tinan 2 Destroi
avaliasaun nudar iha folin husi prosesu hafoin liu tinan 5
permanente remata husi prosesu
remata
Rejistru inativu Jestaun rejistru ne’ebe la presiza Normal hafoin liu tinan 2 Destroi
ona ba negosiu atual, to’o tempu husi prosesu hafoin liu tinan 5
bainhira sei destroi ka hili atu remata
arkiva
husi prosesu
remata
Rejistru aktual Jestaun MF nia rejistru atual iha Normal hafoin liu tinan 2 Destroi
hardkopi ka formatu eletroniku, husi prosesu hafoin liu tinan 5
inklui serbisu ho pontu fokal sira. remata
Inklui rejistrasaun
husi prosesu
korrespondensia remata
Planeamentu no Planeamentu no estratejia ba rm Normal hafoin liu tinan 2 Destroi
relatóriu no monitorizasaun no halo husi prosesu hafoin liu tinan 5
relatóriu konaba dezempeñu remata husi prosesu
remata
Komisaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho komisaun no grupu serbisu
ne’ebe forma hodi superviziona governasaun MF nian. Ba
detalle administrativu hanesan konvida membru ba
enkontru, katerin, uza JESTAUN UNIDADE
Auditoria no Risku Auditoria no Komisaun Risku- Semi- hafoin liu tinan Retein ba beibeik
atas, relatóriu no surat seluk tan konfidensial 2 husi prosesu
ne’ebe aprezenta iha enkontru
hirak ne’e. remata
KKMF Konsellu Konsultativu Ministériu Semi- hafoin liu tinan Retein ba beibeik
Finansas – atas, relatóriu no konfidensial 2 husi prosesu
surat seluk ne’ebe aprezenta iha
enkontru hirak ne’e. remata
CPRC Komisaun Permanente ba Semi- hafoin liu tinan hafoin liu tinan 7
Rekrutamentu Kontratadu sira konfidensial 2 husi prosesu husi prosesu
nian- atas, relatóriu no surat
seluk ne’ebe aprezenta iha remata remata
enkontru hirak ne’e.
CPRI Komisaun Permanente Simu no Semi- n/a hafoin liu tinan 2
Inspesaun – atas, relatóriu no konfidensial husi prosesu
surat seluk ne’ebe aprezenta iha
enkontru hirak ne’e. remata
PCQT Komisaun Permanente ba Semi- hafoin liu tinan hafoin liu tinan 7
Kuotasaun & Konkorrensia – konfidensial 2 husi prosesu husi prosesu
atas, relatóriu no surat seluk
ne’ebe aprezenta iha enkontru remata remata
hirak ne’e.
Promosaun Promove jestaun rejistru diak ba Normal hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
staf inklui intranet husi prosesu tinan 5 husi
remata
prosesu remata
Retensaun no Asaun no desizaun konaba rai ka hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
eliminasaun destroi rejistru, inklui destruisaun husi prosesu
no avaliasaun. Ba relatóriu
tinan 5 husi
remata
avaliasaun final, uza prosesu remata
Dokumentu kontrolu..
Revizaun Revizaun no esbosu Normal Bainhira ultrapasa Retein ba beibeik
prosedimentu prosedimentu, Regra no
formuláriu ka dokumentu
modelu, to’o finaliza hirak ne’e.
Hare ba KORPORATIVU – Norma
no prosedimentu ba versaun
final
Sentru Rekursu Planeamentu no jestaun Normal hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
biblioteka no sentru informasaun husi prosesu
ba MF
tinan 5 husi
remata
prosesu remata
Formasaun Material formasaun no planu ba Normal hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
MF nia staf husi prosesu tinan 5 husi
remata
prosesu remata
Manutensaun no fornesimentu
Rejistru ne’ebe relasiona ho fornesimentui, inventáriu, uzu
no manutensaun patrimóniu no bens MF nian (inklui
konsumivel). Ba jestaun patrimóniu, uza JESTAUN
PATRIMONIU. Ba aplikasaun fornesimentu, ekipamentu ka
servisu, uza KORPORATIVU - Aprovizionamentu.
Ekipamentu TI Reparasaun, servisu, movimentu Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
ekipamentu TI. Ba rejistru husi prosesu husi prosesu
patrimóniu ekipamentu TI, uza remata remata
JESTAUN PATRIMÓNIU -Rejistru
Fornesimentu Ordem no pedidu ba Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
fornesimentu bens, materiais no husi prosesu husi prosesu
konsumiveis e.g. papelaria, bee. remata remata
Sub-kategoria: Inspesaun,
Inventoriu, Uzu
Instalasaun no Jestaun makinaria no patrimóniu Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
ekipamentu fiksu ne’ebe bele movel hanesan husi prosesu husi prosesu
jerador, makina Raiu-Xis, remata remata
kontentor, mobiliariu. Sub-
kategoria: Limpeza,
Manutensaun, Planeamentu,
Seguransa, Uzu. Ba inventáriu,
uza Manutensaun, Planu
JESTAUN PATRIMÓNIU -Rejistru
Atu elimina, uza JESTAUN
PATRIMÓNIU - Eliminasaun
Jestaun armazem Jestaun operasaun, Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
planeamentu, rekrutamentu, husi prosesu husi prosesu
sistema armazen, no halo remata remata
relatóriu konaba hirak ne’e
Kombustivel Estimasaun nesesidade, Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
fornesimentu konbustivel ba husi prosesu husi prosesu
karreta, ro, nsst. Sub-kategoria: remata remata
Inventoriu, Pedidu, Uzu
Limpeza Hamos edifisiu no fasilidade Normal hafoin liu tinan hafoin liu tinan 5
seluk ne’ebe MF maka nain ka ida husi prosesu husi prosesu
okpa, inklui gabinete, armazen remata remata
sira. Organiza edifisiu tuir naran.
Manutensaun Jestaun edifisiu ne’ebe nain Normal hafoin liu tinan hafoin liu tinan 5
fasilidade maka MF, inklui gabinete, ida husi prosesu husi prosesu
armazen. La inklui kontentor remata remata
hodi armazena – uza Fatin
Instalasaun no ekipamentu.
Organiza tuir edifisu nia naran.
Sub-kategoria inklui: Planu,
Inventoriu, Manutensaun,
Renovasaun, Seguransa
Planeamentu Programa ba prevensaun no Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
manutensaun ad hoc, husi prosesu husi prosesu
alterasaun, eliminasaun ba remata remata
patrimoniu hotu
Seguransa Seguransa edifisiu no fasilidade Normal hafoin liu tinan hafoin liu tinan 5
seluk ne’ebe MF maka nain ida husi prosesu husi prosesu
ba/ka okupa, inklui gabinete, remata remata
armazen sira. Organiza tuir
edifisiu nia naran.
Karreta Jestaun karreta, inklui. Ró, Normal hafoin liu tinan 1 hafoin liu tinan 5
ne’ebe MF maka nain ka uza. husi prosesu husi prosesu
Sub-kategoria: Limpeza, remata remata
Manutensaun, Uzu
Polítika no prosedimentu
Políika, manual, prosedimentu, diretriz, instrusaun no gia fo
sai ba staf hodi orienta operasaun MF, inklui formuláriu no
dokumentu modelu akompanamentu nian. Ba politika no
prosedimentu ne’ebe orienta negosiu prinsipal, hare ba
funsaun relevante. Ba Diploma Minsterial, Dispaxu, lei
organiku no dekretu lei no regulamentu, hare ba
LEJISLASAUN.
Aprovizionamentu Verzaun final politika, Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
prosedimentu aprovadu, nsst, bainhira ultrapasa (revizaun
inklui versaun ultrapasadu.
signifikante)
Auditoria Verzaun final politika, Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
prosedimentu aprovadu, nsst, bainhira ultrapasa (revizaun
inklui versaun ultrapasadu
signifikante)
Jestaun informasaun Verzaun final politika, Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
prosedimentu aprovadu, nsst, bainhira ultrapasa (revizaun
inklui versaun ultrapasadu
signifikante)
Planu estratejiku Planu tinan 20 nian ba atividade Normal hafoin liu tinan Retein ba beibeik
MF ne’ebe final. Ba rekolla 2 husi prosesu
kontribuisaun husi unidade
serbisu, kustu, nsst no ba remata
retensaun esbosu. hare ba
Preparasuan relatóriu/planu.
Organiza tuir tinan e.g. Planu
estratejiku 2017-Elaborasaun;
Planu estratejiku 2017-Final
Planu tinan lima Planu Estratejiku ba atividade Normal hafoin liu tinan Retein ba beibeik
MF kobre periudu tinan 5 nian. 2 husi prosesu
Ba rekolla kontribuisaun husi
serbisu unidade sira, kustu nsst. remata
No esbosu retensaun, hare ba
Preparasuan relatóriu/planu.
Organiza tuir tinan e.g. Planu
tinan lima 2017-Elaborasaun;
Planu tinan lima 2017-Final
Relatóriu no planu Rekolla kontribuisaun no esbosu Normal n/a Destroi hafoin liu
esbosu relatóriu anual, planu no tinan 2 husi
orsamentu.
prosesu remata
Relatóriu Relatóriu kinzenal/trimestral Normal n/a Destroi hafoin liu
regular no halo relatóriu konaba tinan 2 husi
progresu Planu Asaun Anual.
Organiza tuir tinan. prosesu remata
Relatóriu anual Versaun final relatóriu anual MF Normal hafoin liu tinan Retein ba beibeik
nian ne’ebe publika ona. Ba 2 husi prosesu
rekolla kontribuisaun husi
unidade servisu sira, kustu, nsst. remata
no retensaun esbosu hare ba
Preparasuan relatóriu/planu.
Organiza tuir tinan e.g. Relatóriu
anual 2017-Elaborasaun;
Relatóriu anual 2017-Final
Rekursus umanus
Selesaun, jestaun no dezenvolvimentu staf MF no kontrator
sira iha nivel organizasaun. Ba nivel unidade servisu (inklui
URU) jestaun staf, kestaun formasaun, uza JESTAUN
UNIDADE no pasta relevante unidade servisu nian.
Fixeiru/arkivu Rejistru prinsipal empregu nian Semi- Hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
funsionáriu ba funsionariu publiku individual, konfidensial husi rezignasaun tinan 20 husi
inklui ezemplu CV, avaliasaun ka transfere sai rezignasaun ka
dezempeñu, lisensa, reklame
husi MF transfere sai husi
kompensasaun/asidente,
MF
induksaun xeklista, disiplina.
Avaliasaun Dezenvolvimentu no Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
dezempeñu implementasaun Avaliasaun husi prosesu tinan 5
Dezempeñu no sistema jestaun remata
sira ba MF.
Deskripsaun servisu Dezenvolvimentu rekizitu Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
pozisaun iha MF, no DS final. husi prosesu tinan 10 husi
remata prosesu remata
Kolokasaun Transferensia no emprega fila Semi- hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
fali staf atual konfidensial husi prosesu tinan 10
remata
Fixeiru/Arkivu Rejistru prinsipal empregu nian Semi- Bainhira kontratu Destroi hafoin liu
Kontrator ba asesor/kontrator individual konfidensial remata tinan 5 bainhira
sira (nasional no internasional) kontratu remata
inklui e.g. kontratu no
negosiasaun, CV, planu servisu,
Karreta uzu grupu Rezerva no rastrea uzu karreta Normal n/a hafoin liu tinan 2
(pool car) grupu nian. husi prosesu
remata
Formasaun no dezenvolvimentu
Analize nesesidade, planeamentu, dezenvolvementu
programa, informasaun konaba kursu, relatóriu,
monitorizasaun no avaliasaun dezenvolvimentu no
formasaun ba staf MF nian. Inklui bolsa estudu, vizita
estudu, programa alvu hanesan lideransa & jestaun. Ba
formasaun no dezenvolvimentu JFP husi MF ba governu
tomak, hare ba KAPASITASAUN. Ba Politika, uza
KORPORATIVU – Politika no prosedimentu.
Analise nesesidade Avaliasaun konaba nesesidade Semi- hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
staf nia ba formasaun no konfidensial husi prosesu tinan 5
dezenvolvimentu iha MF tomak remata
Bolsa estudu Aplikasaun ba MF nia bolsa Normal hafoin liu tinan 1 Retein ba beibeik
estudu husi kandidatu internu no husi prosesu
esternu, inklui selesaun, relatóriu remata
husi resipiente.
Indusaun Dezenvolvimentu no Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
implementasaun prosesu atu husi prosesu tinan 5
hatama staf/kontrator foun iha remata
MF. Ba Manual Indusaun haree
ba KORPORATIVU – Politika no
prosedimentu.
Kursu Detalle konaba kursu no Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
programa ba staf ninia husi prosesu tinan 5
dezenvolvimentu remata
Monitorizasaun no Monoitoriza no avalia formasaun Semi- hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
avaliasaun nia impaktu no halao relatóriu konfidensial husi prosesu tinan 10
konaba ne’e remata
Planeamentu Planeia atividade formasaun no Semi- hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
dezenvolvimentu nian konfidensial husi prosesu tinan 5
remata
Vizita estudu Proposta, aprovasaun, arranju Normal hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin liu
viajen no halao relatóriu konaba husi prosesu tinan 10
vizita estudu. remata
LEJISLASAUN
Esbosu no verzaun final, esbosu prepara husi MF, ba:
Lei no Diploma Minsterial ne’ebe regula entidade esternu sira, ne’ebe fornese
enkuadraemntu regulatoriu ba governu nia finansas no ba ne’ebe MF iha responsabilidade
Diploma Ministerial Interna ka Dispaxu ne’ebe iha status regulamentu nian.
Rejistrui nia Gabinete: Juridiku
Ba prosesu esbosu ka revizaun internu ka Diploma esterna haree ba JURIDIKU.
Ba lejislasaun ne’ebe passa husi Parlamentu ka lejislasaun ne’ebe MF la iha responsabilidade,
haree publikasaun Jornal de Republika (online ka imprimidu)
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Diploma esternu
Dezenvolvimentu Lei, Diploma no regulamentu seluk ne’ebe Ministériu
Finansas for sai ona konaba jestaun finansas publika no regula ministériu
sira seluk e.g. regulamentu aprovizionamentu. Organiza tuir
material/naran regulamentu nian.
Elaborasaun Pareser, esbosu, Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
aprovasaun, tradusaun konfidensial husi prosesu
lejislasaun nian. Ba remata
pareser ka kestaun
juridiku ne’ebe mosu husi
lejislasaun promulgada ka
material seluk uza
JURIDIKU-Pareser
Final Versaun final no aprovada Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
Lei ka Diploma nian, karik husi prosesu
verzaun ne’ebe publika remata
ona la kompletu / los ka
traduzidu. Ba lejislasaun
ne’ebe promulga ona,
hare Jornal da Republika.
Diploma internu
Dezenvolvimentu Diploma, Dispaixu ka Instrusaun ne’ebe Ministru
Finansas fo sai tiha ona no ne’ebe regula MF nia estrutura ka operasaun.
Organiza tuir regulamentu nia topiku/naran.
Elaborasaun Prepara ka reve Diploma, Normal n/a hafoin liu tinan 2
Despaixu, nsst. husi prosesu
remata
Emitidu/Fo sai Versaun final no aprovadu Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
Diploma, Dispashu sira husi prosesu
nian, nsst. remata
ORSAMENTU ESTADU
Rejistru ne’ebe relasiona ho preparasaun Orsamentu ba Governu Timor-Leste, no fasilita no monitoriza
nia ezekusaun. Inklui esbosu no revizaun proposta orsamentu husi liña ministeriu sira no ninia
konsolidasaun, revizaun no aprovasaun husi Komisaun Revizaun Orsamentu no Parlamentu.
Rejistru nia Gabinete: DJFE/DN Orsamentu
Ba analise detalladu no preparasaun kontribuisaun espesializadu ba Livru Orsamentu Estadu haree ba
funsaun relevante e.g. POLITIKA EKONOMIKA, JESTAUN AJUDA
Ba kontribuisaun finansas MF, uza KORPORATIVU
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade Eliminasaun
Seguransa
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Siklu anual
Preparasaun orsamentu Estadu inklui simu no konsidera
proposta, kompilasaun, destribuisaun ba komentáriu,
alterasaun no admnistrasaun prosesu aprovasaun.
Organiza tuir tinan, tuir mai kategoria hanesan iha kraik.
Aprovasaun Rejistru ne’ebe relasiona ho Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
aprovasaun Orsamentu husi konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
Parlamentu, halo alterasaun prosesu remata
nudar rezultadu prosesu, nsst. remata
Konsiderasaun Revizaun proposta husi lina Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
ministériu nsst, analiza konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
submisaun, preparasaun Livru prosesu remata
Matak ba Komisaun Revizaun remata
Orsamentu, fo fali komentáriu
ba liña ministriu nsst, simu
alterasaun proposta,
submisaun ba Konsellu
Ministru
Preparasaun Dadus husi lina Semi- hafoin liu tinan 2 Destroi hafoin liu
ministeriu/ajensia autonoma konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
/munisipiu sira; estabelese prosesu remata
envelope fiskal no prioridade remata
sira; distribui esbosu ba lina
ministeriu sira, nsst.
Implementasaun
Admnistrasaun no monotorizasaun ezekusaun
Orsamentu nian hafoin aprovasaun.
Virements no Jestaun transfere alokasaun Semi- hafoin liu tinan 2 Destroy hafoin liu
transferensia orsamentu entre diresaun sira. konfidensial husi prosesu tinan 10 husi
remata prosesu remata
Livru Orsamentu
Verzaun aprovadu Orsamentu Estadu ne’ebe publikadau,
ne’ebe bele konsiste ho parte lubuk ida iha lian oinoin.
Inklui Gia Sidadaun. Organiza tuir tinan.
Elaborasaun Esbosu konteudu Llivru Normal n/a hafoin liu tinan 2
Orsamentu nian husi prosesu
remata
Final Verzaun final Livru Orsamentu Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
ne’ebe publikadu husi prosesu
remata
Manual Orsamentu
POLITIKA EKONOMIKA
Rejistru ne’ebe relasiona ho monitorizasaun no analise fiskal no kestaun ekonmiku, provizaun pareser ba
Governu bazeia ba ida ne’e, no komunikasaun konaba politika ekonomiku ba audiensia boot.
Rejistru nia Gabinete: DNPE
Ba relatóriu ba parseiru dezenvolvimentu, Banku Mundial, IMF, uza JESTAUN AJUDA
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Autoridade Retensaun no
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Dadus
Dadus brutu ne’ebe uza iha analize ekonomiku. Ba
transformasaun dadus, uza Modelu fundamental,
Monitorizasaun no relatóriu, Peskiza no analiza,
Publikasaun.
Administrativu Dadus ne’ebe relasiona Normal n/a hafoin liu tinan 5
hoprestasaun servisu husi lina husi prosesu
ministeriu ka entidade governu remata
sira seluk, e.g. rekolla reseita
(MF), ka admisaun ospital (MS).
Peskiza Dadus ne’ebe rezulta husi Normal n/a hafoin liu tinan 5
peskiza nasional realizadu husi husi prosesu
Departamentu Estatistika remata
hanesan Sensus ka TLSLS.
Grupu Traballu Makro-ekonimiku
Rejistru MF konaba Grupu Traballu, ne’ebe monitoriza
politika ekonomiku no dezempeñu Governu nian
Governasaun Dokumentu konseitu, detalle Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
membru sira nian husi prosesu remata
Dokumentu Atas formal enkontru nian no Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
Reuniaun kualker relatóriu, dokumentu ka konfidensial husi prosesu remata
aprezentasaun formal ne’ebe
hato’o ba enkontru
Preparasaun ba Ajenda, preparasaun Semi- n/a hafoin liu tinan 2
Reuniaun aprezentasaun ka dokumentu, konfidensial husi prosesu
konvite remata
Jestaun Dadus
Kestaun admnistrativu ne’ebe relasiona ho rekolla, fahe,
uza ka rai dadus
Grupu Traballu Rejistru ka enkontru no Normal n/a hafoin liu tinan 2
estatistika atividade grupu multi ministeriu husi prosesu
nian ne’ebe kordena kestaun remata
estatistikas nian
Prosesu no atividade ne’ebe Normal n/a hafoin liu tinan 2
Kualidadi relasiona ho monitorizasaun ka husi prosesu
asegura kualidade dadus nian. remata
Komentáriu
Komentariu konaba estudu ka relatóriu ne’ebe prepara husi
lina ministeriu seluk. Organiza tuir tópiku.
[topiku] Revizaun no fo fali komentariu Semi- hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
konaba analize ekonómiku ka konfidensial husi prosesu remata
relatóriu husi parte seluk
Governu nian
Komunikasaun
Briefing no aprezentasaun konaba poltika ekonomiku no
kestaun jeral, ne’ebe la foti diretamente husi projetu
peskiza, jeralmente ba audiensia esterna, maibe dalaruma
interna mos. Organiza tuir tópiku.
[kestaun] Normal n/a Destroi hafoin liu
tinan 2 husi arkivu
taka
Modelu fundamental
Modelu ne’ebe uza regularmente no mantein iha periudu
tempu ida no konjuntu de dadus transformadu ne’ebe uza
atu preenxe ne’e, e.g. projesaun reseita, ka tusan modelu
sustentavel. Organiza tuir topiku
Previzaun reseita Modelu ne’ebe uza atu rastrea Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
domestika no prevé reseita domestika konfidensial husi dadus
resente liu
DSA Modelu ne’ebe uza atu rastrea Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
no prevé sustentabilidade divida konfidensial husi dadus
nian resente liu
EAI Index Atividade Ekonomika, Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
ne’ebe uza atu rastrea atividade konfidensial husi dadus
ekonomika iha TL resente liu
Sustentabilidade Modelu ne’ebe uza atu rastrea Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
fiskal no prevé sustentabilidade fiskal konfidensial husi dadus
resente liu
Makro Modelu ne’ebe uza atu prevé Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
PDB iha TL konfidensial husi dadus
resente liu
Promesas Modelu Tower Watson konaba Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
Promesas ne’ebe uza atu rastrea konfidensial husi dadus
promesa fiskal no preve todan resente liu
fiskal futuru
Monitorizasaun no relatóriu
Monitoriza, avalia no hato’o relatóriu konaba Governu nia
politika ekonomiku nia dezempeñu kontra indikador
nasional no internasional sira no indese global, hanesan
Planu Dezenvolvimentu Estratejiku, Meta Dezenvolvimentu
Sustentável ONU nian ka Index Halao Negosiu. Organiza
tuir enkuandramentu monitorizasaun e.g. SDG (ba Meta
Dezenvolvimentu Sustentável)
Informasaun Informasaun husi fonte esternu Normal n/a hafoin liu tinan 2
antesedente ka internu seluk ne’ebe rekolla husi prosesu
hodi apoia peskiza no analise remata
Kuadru Dadus transformadu ne’ebe mai Semi- n/a Hafoin liu tinan 10
monitorizasaun husi Departamentu Estatistika, konfidensial husi dadus
no enkuadramentu resente liu
monitorizasaun ne’ebe uza hodi
halibur hirak ne’e. Ba dadus
brutu, uza Dadus.
Relatóriu no briefing Komunikasaun formal no Normal hafoin liu tinan 2 Retein ba beibeik
relatóriu ne’ebe bazeia ba husi prosesu remata
avaliasaun dadus ne’ebe iha
instrumentu avaliasaun
Orsamentu
Dokumentu traballu ba preparasaun komponente politika
ekonomika Orsamentu Estadu Anual nian. Ba dadus no
PPP NO EMPRESTIMU
Rejistru ne’ebe relasiona ho avaliasaun, negosiu no monitorizasaun emprestimu no parseria
publiku-privadu (PPP) n’ebe governu halao hela atu fo prestasaun servisu ka infrastrutura.
Rejistru nia Gabinete:
Ba Emprestimu nia Akordu– Gabinete Ministru nian
Ba KAFI – sekretariadu esternu, nune’e ministeriu seluk
PPP no Emprestimu – rejistru hirak seluk
Ba rejistru ne’ebe relasiona ho ajuda esterna ka projetu finansiadu husi doador, haree ba
JESTAUN AJUDA
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere Periudu
ba Sentru Retensaun
Arkivu
KAFI
Rejistru MF konaba enkontru Konsellu Admnistrasaun Fundu
Infraestrutura nian, inklui dokumentu no atas enkontru nian
Dokumentu reuniaun Dokumentu ne’ebe Semi- n/a Destroy
aprezenta ba enkontru konfidensial hafoin liu
KAFI nian, inklui tinan 2 husi
ajenda, relatóriu, atas
prosesu
husi enkontru daikus
remata
nian. Ba MF nia
relatóriu ba KAFI, uza
Relatóriu. [Organiza
tuir tinan]
Inisiasaun
Rejistru ne’ebe relasiona ho prosesu investigasaun no
estabelesimentu PPP nia arranju ka emprestimu ba projetu
infraestrutura.
Avaliasaun Avaliasaun Konfidensial hafoin liu Retein ba
viabilidade projetu tinan 2 husi beibeik
nian, inklui estudu prosesu
viabilidade, impaktu
remata
ekonomiku no
ambiental, nsst
Negosiasaun Hakesik kredor sira ka Konfidensial hafoin liu Destroi hafoin
parseiru ba tinan 2 husi liu tinan 10
emprestimu ka prosesu husi prosesu
partisipasaun iha PPP.
remata remata
Inklui esbosu TOR,
negosiasaun sira.
Propostas Proposta ba projetu Semi- hafoin liu Destroi hafoin
ne’ebe bele serve ba konfidensial tinan 2 husi liu tinan 10
PPP ka emprestimu prosesu husi prosesu
ne’ebe MF simu
remata remata
Rekomendasaun Rekomendasaun ba Konfidensial hafoin liu Retein ba
Parlamentu no tinan 2 husi beibeik
prosesu aprovasaun. prosesu
remata
Involvimentu parte interesadu
MF nia envolvimentu iha jestaun relasaun ho parte sira seluk
ne’ebe laos kredor ka parseiru, inklui fornese informasaun,
negosiasaun, nsst.
RESEITAS
Rejistru ne’ebe relasiona ho rekolla impostu konaba reseita domestiku ka petroleum ka mineral, inklui
imformasaun konaba kontribuinte sira.
Rejistru nia Gabinete: Reseita DJ
Ba Lei no regulamentu ne’ebe relasiona ho rekolla reseita, inklui reforma fiskal, uza LEJISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Auditoria no investigasaun
Auditoria ne’ebe halao ba kontribuinte individual sira hafoin
detekta deskripansia ka irregularidade iha deklarasaun fiskal,
no investigasaun espesial ba divida ne’ebe seidauk rekolla.
Auditoria Auditoria ba kontribuinte Semi- hafoin liu tinan Destroi hafoin liu
individual sira inklui konfidensial 2 husi prosesu tinan 10 husi
dokumentasaun apoiu no remata proseu remata¹
komunikasaun ho
kontribuinte. Organiza tuir
TIN
Investigasaun Investigasaun ba divida Semi- hafoin liu tinan Destroi
ne’ebe seidauk kobra, konfidensial 2 husi prosesu hafoin liu tinan 10
inklui informasaun remata husi prosesu
antesedente no peskiza.
remata¹
Organiza tuir kompania
nia naran.
Planeamentu Planu auditoria anual Semi- n/a hafoin liu tinan 2
ne’ebe estabelese konfidensial husi proseu
kontribuinte sira ne’ebe remata
sai alvu atu hetan
auditoria.
Rejistu kontribuinte Dokumentasaun fornese Semi- n/a Fó fila ba
husi kontribuinte hodi konfidensial kontribuinte
apoia nia avaliasaun, ka
pedidu halo auditoria.
Asosia mos ho Rekursu
karik avaliasaun hafoin
auditoria hetan rekursu
(sei aplika regra hanesan)
Relatóriu Relatóriu konaba Semi- hafoin liu tinan Retein ba beibeik
auditoria no investigasaun konfidensial 2 husi prosesu
ba kontribuinte sira remata
Desizaun formal
Desizaun formal konaba kestaun no kazu relasiona ho
pagamentu impostu.
Privadu Desizaun formal ne’ebe Semi- hafoin liu tinan Retein ba beibeik
relasiona deit ho konfidensial 2 husi prosesu
kontribuinte individual. remata
Tuir TIN.
Publiku Desizaun formal ne’ebe Normal hafoin liu tinan Retein ba beibeik
sai publiku. Tuir TIN 2 husi prosesu
remata
Edukasaun
Eduka no informa kontribuinte sira no patraun konaba sira nia
dever no prosesu impostu.
Fo fali komentáriu Uza keixa, sujestaun, Normal n/a Destroi hafoin liu
(Feedback) inkeritu husi kontribuinte tinan 2 husi
sira hodi hadia publiku prosesu remata
ninia komprensaun
konaba sistema impostu
nian.
Material Haluhan informasaun hodi Normal hafoin liu tinan Retein ba beibeik
fahe ba kontribuinte sira 2 husi proseu *
ka patraun sira atu esplika remata
sira nia dever no prosesu
impostu.
Formasaun Formasaun no seminariu Normal hafoin liu Destroi, hafoinliu
ne’ebe organiza ba tinan 2 husi tinan 5 husi
negosiu nain sira hodi prosesu prosesu remata
informa sira konaba sira
remata
nia dever no prosesu
impostu.
Estimativa
Estimativa anual reseita nian.
Reseita seidauk kobra Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
konfidensial tinan 2 husi tinan 10 husi
prosesu prosesu remata
remata
Formuláriu
Uza ba dezenvolve no reve formuláriu, formuláriu atual no
uluk nian ne’ebe fo sai ona ba publiku uza
Dezenvolvimentu Esbosu no produsaun Semi- n/a hafoin liu tinan 2
formulariu ba kobransa konfidensial husi prosesu
reseita remata
Emitidu (Fo sai) Formuláriu ne’ebe fo sai Normal hafoin liu Retein ba beibeik
ba publiku uza tinan 2 husi
prosesu
remata
Kobransa
Rejistru ne’ebe relasiona ho avaliasaun, kobransa no prosesu
impostu no reseita rendimentu no reseita domestiku seluk.
[Bele haketak ba Petroliferu no Kontribuinte – seluk ba
eletroniku RM.]
Arranju pagamentu Rejistru konaba arranju Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
espesial ho kontribuinte konfidensial tinan 2 husi tinan 10 husi
sira ba repagamentu, prosesu prosesu remata ¹
pagamentu liu husi
remata
instalasaun, nsst.
Avizu Formuláriu padraun Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
hanesan deklarasaun konfidensial tinan 2 husi tinan 10 husi
ne’ebe kontribuinte sira prosesu prosesu remata ¹
husu ho propizitu halo
remata
negoziu internasional,
tribunal, nsst. Organiza
tuir TIN
Inkeritu Inkeritu jeral konaba Semi- n/a Destroi hafoin liu
pagamentu impostu konfidensial tinan 2 husi
ne’ebe la relasiona ho prosesu remata
avaliasaun ka arranju
pagamentu
(uza Pagamentus
atrazadus, akordus de
pagamentus
Pagamentu atrazadu Karta formuláriu ba Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
kontribuinte sira konaba konfidentsal tinan 2 husi tinan 10 husi
pagamentu atrazadu, prosesu prosesu remata ¹
remata
Deklarasaun fiskal mensal Deklarasaun fiskal mensal Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
ne’ebe submte husi konfidensial tinan 2 husi tinan 10 husi
kontribuinte sira. Inklui prosesu prosesu remata ¹
sub-kontrator nia
remata
deklarasaun konaba ba
reseita petroliferu no
mineral.
Rejistrasaun kontribuinte
Prosesu rejistra kontribuinte sira no mantein sira nia detalle.
Aplikasaun Dokumentasaun ne’ebe Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
submete atu apoia konfidensial tinan 1 husi tinan 10
rejistrasaun nudar prosesu
kontribuinte ida no
remata
alokasaun numeru TIN
Sertidaun de Dividas Sertifikadu ne’ebe atesta Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
estatus divida konfidensial tinan 1 husi tinan 5
kontribuinte ida nian, prosesu
validu ba fulan 3.
remata
Organiza tuir TIN
Registru Baze de dadus Semi- hafoin liu Retein ba beibeik
kontribuinte sira nian no konfidensial tinan 2 husi
detalle xave konaba sira. prosesu
Inklui
remata
Rekursu
Investigasaun konaba rekursu husi kontribuinte domestiku no
petroleum konaba sira nia responsabilidade impostu, no
desisaun rezultadu.
Kazus Rekolla dokumentasaun Semi- hafoin liu Destroi hafoin liu
atu apoia investigasaun, konfidensial tinan 2 husi tinan 10 husi
analise no relatóriu final. prosesu prosesu remata ¹
Inklui rekursu ne’ebe lori
remata
kedas ba tribunal, ne’ebe
MF maka fornese apoiu
no dokumentasaun
¹ Regulamentu UNTAET 2000/18, seksaun 52 (tinan 5)
**kopi 3 deit
TEZOURU
Rejistru ne’ebe relasiona ho jestaun fundu Estadu nian, inklui:
pagamentu despeza, saláriu no apoiu benefisiu no tranzaksaun Fundu Espesial ba Governu
tomak, ne’ebe la inklui ajensia autonoma sira (no inklui MF nudar lina ministeriu ida)
hato’o relatóriu ba Parlamentu, MF no ajensia esternu sira hanesan Banku Mundial konaba
balansu no prosesu Tezouru nian
jestaun fluxu kaixa no divida Estadu nian
supervizaun tezouru distritu sira nian
Rejistru nia Gabinete: Tezouru
Ba MF ninia kontabilidade interna no jestaun finanseira, uza KORPORATIVU-Finansas
Ba prosedimentu internu Diresaun no Departamentu sira nian, uza KORPORATIVU-Politika no
prosedimentu
Ba lei no regulamentu finansas, uza LEJISLASAUN
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Deskripsaun Transfere ba Periudu
Sentru Arkivu Retensaun
Bankaria
Detalle ne’ebe relasiona ho konta bankaria ne’ebe
estabelese husi Governu nia ministeriu sira hotu
Akordu Akordu ho banku sira Semi- n/a Destroi hafoin
konaba repagamentu konfidensial liu tinan 7 husi
emprestimu, no autoridade
pagamentu automatiku akordu kaduka
Estraktu Deklarasaun (estratu) husi Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
banku ne’ebe alista konfidensial tinan 7 bainhira
tranzaksaun konta halo auditoria
bankaria MF ninian. Ba
deklarasaun husi Banku
Sentral ne’ebe relasiona ho
emprestimu tranzaksaun,
uza Jestaun fluxu kaixa no
dividas.
Rejistrasaun Detalle konaba konta Semi- Bainhira taka Destroi hafoin liu
bankaria ministeriu sira konfidensial konta bankaria tinan 5 bainhira
hotu nian, inklui sira ne’ebe taka konta
asina
bankaria
Rekonsiliasaun Rekonsiliasaun konaba Normal Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
deklarasaun bankaria no tinan 7 husi
livru kash ina ministériu auditoria
sira hotu nian
Resibu Kopi fatura banku nian Normal n/a Destroi
konaba pagamentu sira
ne’ebe halo ba konta
governu nian.
Ezekusaun orsamentu
Monitoriza no hato’o relatóriu konaba despeza kontra
orsamentu husi liña ministériu sira hotu. Relatóriu
prepara ba liña ministeriu no Parlamentu.
Rekonsiliasaun Rekonsiliasaun despeza Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
nian kontra orsamentu. konfidensial tinan 7 husi
auditoria
Relatóriu anual Relatóriu anual ba liña Semi- Hafoin auditoria Retein ba beibeik
ministeriu no Parlamentu konfidensial
Relatóriu trimestral Relatóriu trimestral ba lina Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
ministeriu no Parlamentu konfidensial tinan 7 husi
auditoria
Jestaun fluxu kaixa no dividas nian
Jestaun no analise konaba fluxu kaixa no divida
emprestimu governu nian
Estraktu bankariu Deklarasaun husi Banku Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
Sentral konaba governu konfidensial tinan 7 husi
nia tranzaksaun
emprestimu auditoria
Relatóriu Hato’o relatóriu konaba Semi- Hafoin auditoria Destroi hafoin liu
fluxu kaixa no jestaun konfidensial tinan 7 husi
divida.
auditoria
Salariu Dokumentu orijin hotu ba Semi- hafoin liu tinan 1 Destroi hafoin
pagamentu salariu no konfidensial husi prosesu liu tinan 10 husi
vensimentu, inklui lisensa,
prezensa, oras estra
remata prosesu
(overtime) (hirak ne’e remata
orijinal husi ministeriu sira),
avizu ajuste eskala salariu
nian, pagamentu
retroaktivu, pagamentu
remata.
Tezouru munisipiu
Supervizasaun konaba responsabilidade finanseira ne’ebe
delega ba admnistrasun munisipiu sira nian,
monitorizasaun no koordenasaun konaba hirak ne’e. La
inklui kampana fromasaun no edukasaun- uza
KAPASITASAUN.
Monitorizasaun Xek no avalia dezempenu Normal Hafoin auditoria Destroi hafoin
tezouru distritu sira nian liu tinan 7 husi
auditoria
* Haruka kopi 6 tinan idaidak nian ba DNRMA (3 ba retensaun ba beibeik iha Arkivu no 3 ba referensia Sentru
Rekursu)
JESTAUN UNIDADE
Rejistru ‘ne’ebe fasilita’ no ne’ebe relasiona ho jestaun ka admnistrasaun unidade serbisu ka ekipa sira
nian hodi asegura sira bele halao sira nia funsaun prinsipal ba MF. Tamba hirak ne’e la’os konaba MF nia
funsaun no atividade prinsipal, sira iha folin deit ba unidade servisu no ba tempu badak ida. Aleinde
kestaun hanesan enkontru ekipa nian, katerin, instrusaun ba staf sira, lista kontatu, komunikasaun nivel
kiik, ne’e inklui sasan hanesan:
Komentariu unidade serbisu nian ba dokumentu ne’ebe responsabilidade unidade seluk nian e.g.
kontribuisaun ba planu estratejiku, orsamentu, relatóriu finanseiru sira
Kopi atas enkontru ka relatóriu, ne’ebe grupu seluk maka kaer kopi ‘ofisial’ e.g. enkontru CCFM
Kopi rejistru tranzaksaun finanseiru nian e.g. cpvs
Envolve iha atividade jestaun ne’ebe responsabilidade monu ho funsaun korporativu seluk e.g.
implementa Sistema jestaun rejistru foun sira
Rejistru nia Gabinete: n/a
Karik funsaun unidade serbisu iha MF maka atu jere auditoria, finansas, rekursu umanu, nsst, uza
kategoria apropriadu e.g. AUDITORIA, TEZOURU, KORPORATIVU – FINANSAS, KORPORATIVU –
TRKURSU UMANUS
Klasifikasaun Rejistru Asesu no Retensaun no Autoridade
Seguransa Eliminasaun
Sub-kategoria Transfere ba Periudu
Deskripsaun Sentru Arkivu Retensaun
Ekipamentu no fornesimentu Normal n/a Bainhira la presiza
Rejistru ne’ebe relasiona ho ekipamentu gabinete ka ona ba negosiu,
fornesimentu e.g. impresor, fotokopi, papelaria, bee, Inklui maka destroi
manutensaun.
Fasilidade Normal n/a Bainhira la presiza
Rejistru ne’ebe relasiona ho gabinete, arkivu, relokasaun, ona ba negosiu,
mobiliariu gabinete. Inklui hato’o relatóriu no monitoriza maka destroi
manutensaun bainhira presiza iha fatin ne’ebe okupadu
Instrumentu no dokumentu modelu Normal n/a Bainhira la presiza
Dokumentu modelu, formulariu, kontratu ka lista ona ba negosiu,
distribuisaun ne’ebe uza deit husi unidade serbisu. maka destroi
Finansas Normal n/a Bainhira la presiza
Preparasaun orsamentu, pagamentu fatura, despeza ona ba negosiu,
mensal, kopi rejistru finanseiru ne’ebe haruka orijinal ba maka destroi
Tezouru ka Finansas.
* * Karik ne’e sei la liu tinan 2, maibe unidade serbisu sira bele elimina dokumentu sedu liu karik la presiza uza
ona iha negosiu. Sa deit hanesan lista kontaktu ka dokumentu modelu, retein deit verzaun ida ne’ebe atual liu
no bele elimina verzaun uluk nian bainhira hetan ona substituisaun