YFX0012 KT3 kordamisküsimused

1. Valguse sirgjoonelise levimise seadus. Valguse kõrvalekaldumine gravitatsiooniväljas.

Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguskiir paindub gravitatsiooniväljas
2. Valguse peegeldumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega.
Valguse langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, peegeldunud kiir
ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.

3. Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis koos selgitustega.

Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus oma suunda, kusjuures langev kiir,
murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil ning langemisnurga ja murdumisnurga
vahel valitseb järgmine seos:

4. Murdumisnäitaja definitsioon ja näited. Optiliselt tiheda ja hõreda keskkonna definitsioon.

Aine murdumisnõitaja iseloomustab seda, mitu kord on valguse levimiskiirus keskkonnas
väiksem valguse levimiskiirusest vaakumis. Optiliselt tihedaks /hõredaks keskkonnaks
nimetatakse keskkonda, milles valguse levimiskiirus on väiksem/suurem ja murdumisnäitaja
suurem/väiksem. Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse, murdub
valgus pinnanormaali poole. Kui tihedamast hõredamasse, murdub pinnanormaalist eemale.
5. Täieliku peegeldumise tingimus ja piirnurga valemi tuletamine.
 Täielikuks peegelduseks nimetatakse nähtus, kui valgus levib optiliselt tihedamast
keskkonnast optiliselt hõredama keskkonna suunas ja piisavalt suure langemisnurga korral
peegeldub täielikult esimesse keskkonda tagasi. Vähimat langemisnurka, mille korral täielik
peegeldumine toimub, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks.

6. Fermat´ printsiibi sõnastus. Optilise teepikkuse definitsioon.

Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed mööda, et vajalik levimisaeg
oleks minimaalne. Valguse optiliseks teepikkuseks nimetatakse keskkonna murdumisnäitaja
joonintegraali mööda valguse trajektoori.
7. Valguse peegeldumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibi abil. Joonis selgitustega.

8. Valguse murdumisseaduse tuletamine Fermat´ printsiibi abil. Joonis selgitustega.

9. Paralleelsete kiirte käik kumerläätses. Kumerläätse osad. Joonis selgitustega.

Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust koodnavalt.

Punkt O – läätse optiline keskpunkt. Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. Punktid
F1 ja F2 – läätse fookused ehk tulipunktid. Läätsele tema sümmeetriatasandiga risti
langevad kiired koonduvad fookusse. Lõik f=OF1=OF2 – läätse fookuskaugus. Sirge F1OF2
– läätse optiline peatelg.
10. Paralleelsete kiirte käik nõgusläätses. Nõgusläätse osad. Joonis selgitustega.

Nõguslääts, mis on keskelt õhem kui äärtest, toimib seega valgust hajutavalt.

Punktid F1 ja F2 on läätse ebafookused ehk näivad tulipunktid.

11. Kujutise konstrueerimine nõgusläätsega. Joonis selgitustega.
12. Läätse suurenduse definitsioon. Õhukese läätse valemi tuletamine. Joonis selgitustega.

Läätse suurenduseks nimetatakse kujutise ja eseme kõrguste suhet.

13. Kujutise konstrueerimine hajutava läätsega. Joonis selgitustega. Kujutise iseloomustus.

Kas see ei ole sama küsimus mis 11?

14. Läätse ja läätsede süsteemi optiline tugevus.

Lääts on seda tugevam, mida intensiivsemalt ta murrab kiiri. Läätse tugevuse täpsemaks
iseloomustamiseks võrdleme kahte erinevat koondavat läätse paralleelsete kiirtekimpude
koondamisel.
Kui mitu erinevat läätse paiknevad selliselt, et nende optilised peateljed ühtivad, siis sellise
läätsede süsteemi optilise tugevuse leidmiseks tuleb üksikute läätsede optilised tugevused
märki arvestades liita.
15. Elektromagnetlaine levimiskiiruse ja murdumisnäitaja valemid.

16. Energiavoo, energiavoo tiheduse ja Poyntingi vektori definitsioonid. Poyntingi vektori

valemi tuletamine.
Energiavoog on energiahulk, mis mingis ajaühikus läbib mingit pinda. Energiavoo tihedus
on energiahulk, mis läbib ajaühikus sellist ühikulist pinda, mis paikneb elektromagnetlaine
levimissuunaga risti. Poyntingi vektoriks nimetatakse vektorit, mille mooduliks on
energiavoo tihedus ja suunaks elektromagnetlaine levimissuund.
17. Polariseeritud valguse definitsioon.

Lineaarselt polariseeritud valguseks nimetatakse valgust, kus elektrivälja tugevuse

võnkumine toimub ainult ühes kindlas, levimissuunaga ristuvas sihis.
18. Polarisaatori definitsioon. Näited polarisaatori kohta.

Polarisaatoriteks on selline aine, mis laseb läbi ainult ühes sihis võnkuva elektriväljaga
valgust.
19. Polarisaatori mõju valgusele, mille elektrivektor võngub ahelmolekulide sihis.

Elektrivälja mõjul hakkavad piki ahelmolekule võnkuma ka nendes sisalduvad laetud

osakesed. See tähendab, et elektrivälja harmooniline muutumine ahelmolekulide sihis
kutsub esile nende molekulide sihilised mikroskoopilised kõrgdageduslikud
vahelduvvoolud, mille sagedus ühtib valguse võnkesagedusega, ning ahelmolekule võiks
vaadata kui vahelduvvoolu juhtmeid. Järelikult muutub ahelmolekulide sihis võnkuva
elektrivälja energia laetud osakeste molekulidesihilise võnkumise energiaks, see omakorda
soojusenergiaks. Selles tulenevalt niisugune valgus, mille elektrivälja vektor võngub
polarisaatori ahelmolekulide sihis, neeldub polarisaatoris kas täielikult või osaliselt.
20. Polarisaatori mõju valgusele, mille elektrivektor võngub ahelmolekulide sihiga risti.

Sellisel juhul ei saa tekkida ulatuslikku laetud osakeste võnkumist, sest ahelmolekulidega
ristuvas sihis on võnkumine piiratud. Järelikult ei teki niisuguse valguse mõjul polarisaatoris
raolisi mikroskoopilisi vahelduvvoolusid ja ei toimu sellist soojuse eraldumist nagu
ahelmolekulide sihis võnkuva elektrivälja korral. See tähendab, et valgus, mille elektrivälja
vektor võngub risti läbib polarisaatorit või neeldub selles väga vähesel määral.
21. Polarisaatori mõju valgusele, mille elektrivektor võngub suvalises sihis.

Elektrivälja vektor lahutatakse kaheks komponendiks – ahelmolekulidega ristuvaks

komponendiks ja nendega paralleelseks komponendiks. Paralleelkomponendi elektrivälja
energia arvelt tekivad laetud osakeste võnkumised ahelmolekulide sihis ja seetõttu
paralleelkomponent neeldub polarisaatoris, ristkomponent aga tuleb sellest läbi.
22. Samafaasipinna ja lainefrondi definitsioon.

Samafaasipindadeks nimetatakse pindu, mis on moodustunud neist ruumipunktidest, mis

asuvad allikast ühesugusel kaugusel ja kus elektriväli ning magnetväli võnguvad samas
 faasis. Lainefrondiks nimetatakse kaugeimat samafaasipinda, milleni allikast lähtuv valgus
on vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud.
23. Huygens-Fresneli printsiibi sõnastus. Joonis selgitustega.

Iga ruumipunkti, milleni lainefront mingiks ajahetkeks on jõudnud, muutub ise

elementaarsete keralainete allikaks.

24. Valguslainete superpositsiooni printsiip.

Kui mingis ruumipunktis kohtuvad erinevad valguslained, siis nende poolt tekitatud
elektriväljad (ühtlasi ka magnetväljad) liituvad kui vektorid.
25. Monokromaatiliste ja koherentsete laineallikate definitsioon.

Monokromaatiliseks valgusallikaks nimetatakse valgusallikat, mis kiirgab ainult ühe kindla

sageduse (ja ka lainepikkusega) valgust. Koherentseteks valgusallikateks nimetatakse
selliseid monokromaatilisi valgusallikaid, mis kiirgavad võrdse sagedusega, konstantse
faasivahega valgust.
26. Valguse interferentsi mõiste. Selgitage interferentsimaksimumide ja -miinimumide teket.

Valguse interferentsiks nimetatakse nähtust, mille korral vähemalt kaks ühesuguse

sagedusega valguslainet omavahel kohtudes teineteist tugevdavad või nõrgendavad. Kui
mingis ruumipunktis kohtuvad valguslained on samas faasis, siis nende elektriväljad ja ka
magnetväljad liitudes tugevdavad teineteist, liitlaine elektrivälja (magnetvälja) amplituud
avaldub üksikute lainete elektriväljade (magnetväljade) amplituudide summana. Niisuguses
ruumipunktis tekib interferentsimaksimum ning näib heledamalt valgustatude. Kui
ruumipunktis kohtuvad valguslained on vastandfaasis, siis nende elektriväljad
(magnetväljad) liitudes nõrgendavad teineteist, liitlaine elektrivälja (magnetvälja) amplituud
 avaldub ükikute lainete elektriväljade (magnetväljade) amplituudide vahe
absoluutväärtusena. Sellises ruumipunktis tekib interferentsimiinimum ning näib tuhmimalt
valgustatuna.
27. Valguse interferents õhukestel kiledel.

Interferentsi tõttu paisatavad õhukesed killed valge valguse käes värvilistena.

28. Valguse difraktsiooni mõiste.

Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse levimist tõkete ja avade taha.

29. Rutherfordi aatomimudel. Joonis selgitustega. Selle mudeli peamine puudus.

Rutherfordi aatomimudelis koosneb aatom positiivselt laetud tuumast (prooton + neutron)

ning selle ümber tiirlevatest elektronidest (planetaarne aatomimudel). Negatiivselt laetud
elektrone hoiab tuuma läheduses elektriline tõmbejõud positiivselt laetud tuuma poolt.

Puudus: Elektroni tiirlemisega ümber tuuma kaasneb kesktõmbekiirendus, aga kiirendusega

liikuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid, järelikult ümber tuuma tiirlev
 electron peaks kiirgama elektromagnetlaineid ja tema energia peaks pidevalt vähenema.
Elektronid langevad seejärel tuumale ja aatom oleks niisugusel kujul ebastabiilne.
30. Bohri aatomimudel.

Bohr täiendas Rutherfordi mudelit.

31. Bohri esimene postulaat elektroni orbiitide kohta.

Elektron võib ümber tuuma tiirelda ainult mööda teatud kindlaid orbiite, millel elektroni
impulsimoment rahuldab tingimust L=mvr.
32. Bohri teine postulaat valguse kiirgamise kohta. Valem, joonis selgitustega.

Kui elektron langeb kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis ta mehaaniline energia sellega
väheneb . Liigne energia kiiratakse välja valgusosakese ehk footonina.
33. Bohri kolmas postulaat valguse neelamise kohta. Valem, joonis selgitustega.

Kui elektroni tabab sobiva sagedusega footon, siis elektroni energia selle tõttu suureneb ja
electron tõuseb madalamalt orbiidilt kõrgemale (elektroni ergastamine).
34. Spektraalanalüüsi definitsioon ja põhimõte.

Spektraalanalüüsiks nimetatakse ainete keemilise koostise määramist nende ainete poolt

kiiratavate (või neelatavate) spektrite uurimise kaudu.
Mingi konkreetse keemilise elemendi aatom saab kiirata ja neelata ainult teatava kindla,
sellele elemendile omase sagedusega footoneid.
35. Joonspektri, pidevspektri ja neeldumisspektri definitsioonid.

Joonspektriks nimetatakse spektir, mis sisaldab ainult teatavat kindlaid lainepikkusi.

Pidevspektriks nimetatakse spektrit, mis sisaldab kõiki võimalikke lainepikkusi.
Neeldumisspetkriks nimetatakse spektrit, mis tekib kui pideva spektriga valgus läbib madala
temperatuuriga gaasi.
36. Absoluutselt musta keha definitsioon. Stefan-Boltzmanni seaduse sõnastus.

Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis täielikult neelab temale langeva
kiirgusenergia. Absoluutselt musta keha poolt kiiratava valgusenergia summaarne
intensiivsus (ajaühikus ruumalaühiku kohta kiiratav energia) on võrdeline temperatuuri
neljanda astmega.
37. Wieni nihkeseaduse sõnastus, valem ja graafik.
 Absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsusmaksimumile vastav lainepikkus on
pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga.

38. Stefan-Boltzmanni seaduse kvalitatiivne põhjendus.

Kehad hakkavad temperatuuri tõustes valgust kiirgama, sest molekulid, milles ained
koosnevad on pidevas liikumises. Kui molekulid omavahel põrkuvad, siis on võimalik
nende ergastumine, sest põrke käigus lüüakse mõned elektronid madalamatelt orbiitidelt
kõrgemale. Ergastumine toimub seega molekulide kineetilise energia arvelt. Kui keha
temperatuur on kõrgem ja molekulide soojusliikumine selles tulenevalt intensiivsem, siis
põrkuvad molekulid omavahel sagedamini ja ühtlasi toimub ka sama aja jooksul rohkem
ergastamisi. Järelikult temperatuuri kasvades suureneb nende elektronide arv, mis alla
langedes footoneid kiirgavad. Järelikult peab temperatuuri kasvades suurenema keha
kiirguse intensiivsus, mis väidab ka Stefan-Boltzmanni seadus.
39. Wieni nihkeseaduse kvalitatiivne põhjendus.

Kui temperatuur on kõrgem, siis on ka molekulide kineetiline energia suurem ja nende

omavahelistel põrgetel lüüakse elektrone ka kõrgematele orbiitidele kui madalama
temperatuuri korral (Nad saavad suurema ergastatuse) Kui nüüd selline electron langeb
tagasi kõrgemalt orbiidilt, siis vastavalt Bohri teisele postulaadile kiirgab ta ka suurema
sagedusega (ja väiksema lainepikkusega) footoni kui madalamalt orbiidilt langedes. Nii
kiirgabki kõrgema temperatuuriga keha lühemaid lainepikkusi, mis on kooskõlas Wieni
nihkeseadusega.
40. Fotoefekti mõiste, seadused ja järeldus. Joonis selgitustega.

Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist metalli pinnalt valguse mõjul. Fotoefekti

esimene seadus: ajaühikus metallist väljalendavate elektronide arv on võrdeline
pealelangeva valguse intensiivsusega. Fotoefekti teine seadus: fotoefekti käigus metallist

välja lennanud elektroni kineetiline energia avaldub .

Sellest järeldub, et kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem kui elektroni väljumistöö
ja plancki konstandi jagatis A/h, siis fotoefekti ei toimu.
41. Einsteini postulaatide sõnastus. Inertsiaalsüsteemi definitsioon.

1. Kõik inertsiaalsüsteemid on samaväärsed, st loodusnähtused kulgevad kõigis

inertsiaalsüsteemides ühtemoodi
2. Valguse kiirus vaakumis on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune, olles ühtlasi suurim
võimalik kiirus looduses.
 Inertsiaalsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või
seisab paigal.
42. Lorentzi teisenduste valemid tuletamisega. Järeldus.

43. Relativistliku pikkuse lühenemise valem tuletamisega. Omapikkuse definitsioon. Järeldused

sellest valemist.
Liikuva keha omapikkuseks nimetatakse keha pikkust, mis on mõõdetud selle kehaga kaasa
liikuvad taustsüsteemis.
44. Relativistliku aja aeglustumise valem tuletamisega. Omaaja definitsioon. Järeldused sellest
valemist.
Liikuva süsteemi omaajaks nimetatakse aega, mida näitab selle süsteemiga kaasa liikuv kell.
45. Massi kiirusest sõltuvuse valem. Seisumassi definitsioon.

Mingi keha seisumassiks nimetatakse tema massi, mis on mõõdetud keha suhtes paigal
olevas taustsüsteemis
46. Massi ja energiat siduva valemi tuletamine. Keha relativistliku koguenergia ja seisuenergia
valemid.
47. Näited massi muutumise kohta energiaks.

48. Relativistlik kiiruste liitmise seadus tuletamisega. Selle järeldused.

49. Einsteini kolmanda postulaadi sõnastus.

50. Gravitatsioonipotentsiaali definitsioon ja valem tuletamisega.

51. Valemi tuletamine kellade käigu erinevuse kohta gravitatsioonipotentsiaali tõttu, kasutades
pöörlevat taustsüsteemi.
52. Valem aja aeglustumise kohta taevakeha gravitatsiooniväljas. Schwarzschildi raadius. Teine
kosmiline kiirus Schwarschildi raadiusel.