Asünkroonmootori ehitus

1) mootori kere;
Mootor + muundur 2)
3)
veerelaagrid;
laagrikilbid;
4) ventilaator;
5) ventilaatori kate;

Pöördvälja põhimõttel töötavad mootorid

Tüüpilised koormuskõverad
6-pulsilised vaheldid
Pinge reguleerimine
Pulsilaiusmodulatsioon
Sagedusmuunduri ja mootori koostoime

6) klemmikarp.
7) staatori magnetsüdamik;
8) staatori mähis;
9) rootor;
10) võll.

Momendi tekitamine Kaod asünkroonmootoris

Lühistatud rootori mähis -> lühisrootor.
Pel

Rootorid valmistatakse valumeetodil.

Pöörlev staatori magnetväli indutseerib PCu
rootori varrastes pinged -> vool -> Staatorimähis
PFe
moment.
Õhupilu

Pingete indutseerimiseks peavad rootori
ja pöördvälja kiirused olema erinevad. Ph Ps Rootorimähis
 ∆n = n0-n.
 Libistus s = ∆n/n0 = (n0-n)/n0 .
Pmec

Mehaanilised tunnusjooned Asünkroonmootori vool ja moment

Ikäivitus = 4…7 IN

P↓ -> Pkaod* -> η↓ n0

Mootoritalitlus pärisuunas

Tsadul

Nimitööpunkt (TN, nN)

n0

Vastulülitus- Mootori- Generaatori-

pidurdus talitlus talitlus

1
 Sünkroonmootor Reluktantsmootor

Staatori ehitus sarnane AsM-ga.
Sünkroonmootori erivorm.

Väljepoolustega rootor:  Ergutuseta rootor (+lühismähis).
 ergutus püsimagnetitega või alalisvooluga
Pöörlev staatoriväli veab
(kontaktrõngad);
rootorit kaasa sama kiirusega. T
 lühismähis vibratsiooni summutamiseks. TK

Käivitus:
AsM+SM omaduste
 kasvava sagedusega; kombinatsioon.
 asünkroonselt abimähisega.
Asünkroonne
tunnusjoon
T lühismähis
magnetid
TK staator
TK,syn

Tsyn

TN
TN
Sünkroonne
tunnusjoon

rootor
n0

n0

Mootorite lisavarustus Piduriga mootorid

Kiiruseandurid:
 resolverid;
 absoluutväärtuse andurid;
 inkrementaalandurid;
 SinCos andurid.

Seisupidur:
 mehaaniline ketaspidur.

Lisaventilaator:
 jahutamiseks madalatel kiirustel.

Temperatuuriandurid:
 PTC termistorid.

Talitlusviisid Ehitusviisid (EN 60034-7)

EN 60034-2: 10 standardiseeritud talitlusviisi.
 Sagedusjuhtimisel olulisemad S1 ja S8.

S1 – kestev ehk pidevtalitlus;

S8 - katkematu talitlus muutuva kiirusega või
momendiga.
IM B5
Töötsükkel
IM B3 IM 3001
Koormus IM 1001 Ääriku ehk flantsiga
Jalgadega
Kaod
Koormus

IM B35
Kaod
Temperatuur
IM 2001
Ääriku ja jalgadega
Temperatuur
Kiirus

2
 Tüüpilised koormuskõverad Konstantne koormusmoment

Konstantne koormusmoment T=const.
Kiirusest sõltumatu.
 Tõstemehhanismid.
 Töömasinad.
 Transportöörid, konveierid.

Lineaarselt kasvav koormusmoment
T~n.  Kolbkompressorid.

Võimsus P~n kasvab koos
kiirusega.

Lahtimurde- ehk

Ruutvõrdeliselt kasvav koormusmoment seisuhõõrdemoment
T~n².

Lühiajaline ülekoormus.
 Võimsam ajam = SM + mootor.

Konstantne koormusvõimsus P=const.

Konstantne koormusmoment [2] Konstantne koormusmoment [3]

Pidev suur koormusmoment

väikestel kiirustel -> sundjahutus.
1. Loomuliku jahutusega

Loomulik jahutus: vähendada mootor: pidev kasulik
moment.
kestvalt lubatud momenti. 2. Sundjahutusega
mootor: pidev kasulik

Suur koormus + väike kiirus = moment.

ülekuumenemine (soojuslik 3. Lubatav liigmoment

kuni 60 s jooksul.
ülekoormus). 4. Siirdeliigmoment kuni
2 s jooksul.
 Termistoride kasutamine.
5. Moment ülalpool
nimikiirust
püsivõimsusel.

Lineaarselt kasvav koormusmoment Ruutsõltuvuses koormusmoment

T~n.
T~n².
 Triikimisrullid ehk kalanderid.  Ventilaatorid.
 Paberitööstuse seadmed.  Tsentrifugaalpumbad.
 Segumasinad.
 Pöörisvoolupidurid.

Võimsus P~n³ kasvab koos
 Koormusgeneraatorid. kiiruse kuubiga.

Võimsus P~n² kasvab koos
Lahtimurdemoment: harva
kiiruse ruuduga.
Spetsiaalsed SM tunnusjooned

Seisuhõõrdemoment: harva.  ruutfunktsioon,
 energiasäästufunktsioon.

Talitlus enamasti suurtel
kiirustel
 piisab loomulikust jahutusest.

3
 Konstantne koormusvõimsus Plokkjuhtimine

T~1/n.
Väljundpinged U1, V1 ja W1
 Mähkimismasinad. moduleeritakse vahelüli alalispingest Uz
pooljuhtlülitite tsüklilise sisse- ja
 Treipingid. väljalülitamisega.
 (Lint- ja
Lülitite olekudiagramm on määratud
kassetmagnetofonid.) perioodi pikkusega.

Konstantne kiirus.
Lülitid V1…V6 ühendavad staatori
mähiseid vaheldumisi vahelüli “+” või “-”
või lahutavad nad täielikult.

6 ventiili tekitavad astmekujulise
Tegelikkus: segakarakteristikud,
kõrvalekalded, ajast ja teepikkusest väljundpingete süsteemi U1, V1, W1.
sõltuv koormus.

Vaheldi väljundpinge kuju

plokkjuhtimisel U/f-juhtimise põhimõte

Mootori magnetahelate küllastumine.
 (A)sünkroonmootorit tuleb juhtida konstantse
magnetvooga.

Proportsionaalselt f↕ -> U↕.

Mittejuhitavad alaldid
 et mitte koormata võrku reaktiivkomponendiga.

Uz=const.

Väljundpinge impulssjuhtimine.

Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) Siinuspinge emuleerimine

Uz=const.
Siinusesarnane PWM

Väljundpinge reguleerimine vastavalt U/f  pulsilaiuse reguleerimine poolperioodi jooksul
tunnusjoonele.
nii, et tekiks võimalikult siinusesarnase kujuga

Konstantne amplituud väljundpinge.
 muutuv lülituskestus

Täiteteguriga muudetakse väljundpinge
Mida siinusesarnasem väljundpinge, seda
keskväärtust. suurem põhiharmooniline ja väiksemad
 T=const, fmod=const kõrgemad harmoonilised.

Lülituskaod.  EMC, termiline lisakoormus.

Modulatsioon on juhtimis- ja
reguleerimismooduli ülesanne.

4
Quasisiinussignaali moodustamine Sujuv PWM

IGBT-de lülitamisega

Digitaalsetes
kaasneb müra (a).
juhtimisblokkides kas:

Lahendus:
 pulsi kuju arvutab
jooksvalt µP; lülitussageduse tõstmine
 täitetegur võetakse  suurenevad lülituskaod.
programmi mälust.
Modulatsioonisageduse
reguleerimine ehk sujuv
PWM (b).

Konstantse momendi piirkond Tunnusjooned sagedusjuhtimisel

T

Talitluspiirkond paigalseisu (s=1, n=0) ja
Tv
nimilibistuse sn ehk nimikiiruse nn vahel. Ülekoormatavuse
piirkond
 Ka muutuva pingega piirkond.
Loomulik tunnusjoon 50 Hz juures

I = const, Φ = const -> T = const.

Mootori mehaaniline võimsus P = T·ω Tn
Vääratusmomendi piirjoon
Tv~1/f²
kasvab koos sagedusega kuni
nimikiiruseni. T~1/f
põhisagedus

Mehaanilised tunnusjooned on konstantse

Moment T
momendi piirkonnas paralleelsed.

Automaatkompensatsioon Energiasääst

Toitesageduse f vähendamisel suureneb
Pumbad ja ventilaatorid: TL~n².
aktiivtakistuse R1 mõjul pingelang ∆U.  Reguleerimisseadus U/f² = const.
 ∆U põhjustab magnetvoo Φ vähenemise.  Madalatel sagedustel ehk väikestel kiirustel läheb
 Väikestel sagedustel peab Φ=const hoidmiseks vaja väiksemat pinget ja magneetimisvoolu.
pinget suurendama.

IR- ehk automaatkompensatsioon.
Voo
Pinge reguleerimine
reguleerimine

Pinge kasv

Energiasäästu karakteristik
Automaatkompensatsioon IR

5
 Pinge ja voo reguleerimine Nõrgendatud välja piirkond

n>nn -> f>fn
U, T, Pinge Voo reguleerimine
U≤Un
P, Φ reguleerimine U=const
P=const
Nimikiirusest kõrgemal töötab
U~f,
asünkroonmootor nõrgendatud väljaga.
P~f  T↓
T=const
 P=const, s~const
Φ=const
T~1/f,
Φ~1/f

Tv~1/f² -> λ↓.

TL(f) < Tv(f).
Automaatkompensatsioon
(IR-kompensatsioon)