ba plastiku? Plastiku ne’e fahe ba Kategoria hira? Iha ka lae desvantajen husi utilizasaun plastiku?
Intro; Klaru katak plastiku lori vantajen barak ba ema tanba nia prátika tebes atu uza.
Antigamente, tuir toman Timor
nian, material importante ida ne’ebé utiliza ba nesesidade arumaka rai sasan mak hanesan lohu ki’ik no boot, kohe, nst. Oras ne’e dadauk plastiku sai problema no prekupasaun tanba nia utilizasaun no soe/ dispozisaun final. Husi 8300 milaun metriku tonelada plastiku, kuaze 9% halo ona resiklajen, 12 % sunu ona, 79 % akomula iha fatin dispozisaun final lixu nian ka iha ambiente. plastiku NEBE iha ambiente sei transfere kompostu kimiku ba mamoris sira inklui ema. Sira ne’ebé iha dispozisaun final ka ambiente kuaze barak liu moos soe ba tasi. Kuaze nasaun aziatiku sira hanesan xina Tiangkok, indonesia, filipina no srilanka sai nasaun sira ne’ebé kontribui makaas plastiku ba iha tasi laran. Definisaun Plastiku; Plastiku kímikamente kuñesidu forma husi materia polimeriu sira.
Jeralmente, plastiku klasifika ba
termo set ho termoplas. Termoset mak Termoplas mak Termoset Termoplas - Haree ba kompozisaun molekula nian mak plastiku fahe ba kategoria hitu(7) hanesan; PET, HDPE,LDPE, PVC, PP, PS, Other PET: Polyethylene Terephthalate Tipu ne’e rekomenda atu uza dala ida de’it. Kuandu uza dala barak, sa tan rai be morna sa tan manas sei provoka segmentu polimeriu iha botil/garafa refere sei nabén no husik subtansia karsinogenik ne’eb’e provoka kankru HDPE — High Density Polyethylene Plastiku tipu ida ne’e seguru hodi utiliza tanba iha kapasidade hodi prevene reasaun kimika entre embalajen plástiku husi HDPE ho aihan no bebida sira. Tipu ne’e tahan manas kompara ho PET. Di’ak liu mak labele utiliza resipiente ne’e beibeik maske nia seguru oituan maibe sei husi kompostu antimoni trioksida beibeik. Kompostu ne’e tipu tóxidu ne’ebé provoka iritasaun V/PVC — Polyvinyl Chloride Kompozisaun husi PVC mak DEHA ne’ebé iha tan ba plastiku embalajen bele kuak/ vazou no kontaktu ho hahan ne’eb’e mina kuandu hamanas mak sei potencialmente prejudika ba rins, fuan no isin tun. Palstiku ne’e difisil resikla no perigu ba saude LDPE — Low Density Polyethylene Plastiku ne’e difisil dekompoen maibé bele resikla, diak ba rai aihan, iha resitensia ba reasaun kimika PP — Polypropylene Plastiku Polipropilen ne’e transparante, forte no kaman, iha resistensia diak ba reasaun no temperatura no diak liu ba rai aihan no bebida. Diak liu buka símbolu ida ne’e hodi rai PS — Polystyrene Polystyrene hanesan polimeiru aromatiku ne’ebé bele hasai subtansia styrene ba hahan momentu kontaktu malu. Subtansia ne’e tenki EVITA tanba alende perigozu ba kakutak, perturba/ interromper hormona estrogénio iha feto sira nia reprodusaun. Plastiku ne’e difisil atu resikla maske bele resikla moos sei presija tempu barak. OTHER (SAN (Styrene Acrylonitrile), ABS (Acrylonitrile Butadiene Styrene), PC (Polycarbonate) dan Nylon. Jeralmente,plastiku ne’e la inklui iha kategoria 1-6 ka kombinasaun tipu plastiku rua ka liu mak inklina iha tipu 7 ne’e liu liu (Polycarbonate) konten toxidu mak kompostu Bisphenol-A kuandu kontaminadu iha aihan. Tan ne’e tenki hadok husi tipu ne’e hodi rai hahan. Plastiku ida ne’e difisil tebes atu resikla Utilizasaun; Sasan uma laran, sasan eletroniku, Plastiku embalajen, sasan automitivu. Impaktu ba Ambiente no mamoris sira Efeitu plastiku hahú estudu no deskobre tiha ona iha tinan 1960 nian to’o agora kuaze 267 espesie mak afeitadu husi plastiku. Hanesan tolan plastiku tantu ikan no manu tasi nian no espesie seluk ne’ebé provoka sira nia movimentu, hamenus sira nia reprodusaun no bele hamate sira. Sujestaun; Ita mak kria plastiku no ita mak vitima husi plastiku. Entaun, Solusaun ba problema plastiku somente atinji liu husi kombinasaun asaun. Hanesan lei ba poluisaun tenki implementa, resiklajen tenki implementa, alternativa biodegradable ba produtu plastiku tenki deskobre, no limpeza implementa nafatin. Rezultadu atu diak liu no efetivu tenki liu husi asaun husi publiku, industria, peritu no sira halo desizaun