MAAKOGUST JA MUUST KLUBIS MIHKLIKUUS

2.10.2019
Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 70. kokkusaamine

Millal? 10.septembril 2019 kell 21.30 – 23.35

Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Kaupo, Margus, Mati ja Valdo

Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=bca49272-7c10-4bda-a0e2-2ab20e04e204

Mihklikuuklubi teemadering kujunes, nagu meil ikka, päris mitmekesiseks,

millest mõnele sai päris palju aega pühendatud, mõnda aga vaid mõne lausega
markeeritud.
Pikemalt kõne all olnud küsimustest tegin Koosmõtlemise käsiraamatu käsikirja
käsituse-käsitluse- käsitsuse kajastuse valmis juba Septembriakadeemiaks.
https://www.scribd.com/document/426903761/KOOSMOTLEMISE-KASIRAAMATU-KASIKIRJAST

http://talgujad.forum.co.ee/t524-markeeringud-ene-kasikirja-arutelust-talgujate-septembriklubis#1301

Teine, klubiõhtul küll ajaliselt esimene pikem arutelu käis Maakogu nimega
seostuvate, juba toimunud ja ees seisvate ürituste või protsesside üle ja ümber.

Lühipeatuse tegime Agu sel suvel alustatud blogis https://mullitus.blogspot.com/

Sinna lubas Agu kohe panna ja panigi üles Peter Sloterdijkist ja abielupaar Aleida
ja Jan Assmannist ärgitust saanud põhjalikuma mõttearenduse nn Talgujate
mullist, https://mullitus.blogspot.com/2019/09/2-talgujate-mull.html
Juuni keskpaigast siiani on Agu selles blogis üllitanud üheksa kirjatükki, millesse
kõik talgujad võiksid süveneda …. Kuidas ühe talguveterani süvenemise kaudu
üle kolme aastakümne tagustesse isiklikult läbi elatud sündmustesse, nende
järelmitesse ja seostesse hiljem iseendaga juhtunuga ja maailmas aegade
algusest tänase päevani kestvate protsessidega hakkavad avanema võimalused
edasi elamiseks.
Päris klubiõhtu lõpus kõneles Agu oma kontakti edenemisest Moskva geograafi,
kirjaniku, kultuuritegelase ja metodoloogi Aleksandr Levintoviga, äsja oma
75.juubelit tähistanud mehega, kes osalenud mitmetes neis ODIdes, kus meiegi
Jussi ja Toomas Hanssoniga omal ajal kaasa lõime. Mehega, kelle Pihtimusest
2013.aastal tegin üksikasjaliku referaadihttps://www.scribd.com/doc/143594024/TEADVUS-
JA-TEGEVUS ( 2013 mai)

ja kelle kirjutistel Agu 2016.aastast silma peal on hoidnud ja ühtteist sellest ka

Talgujate foorumis valgustanud http://talgujad.forum.co.ee/t477-aleksander-levintov ( 2016
oktoober kuni k.a. 12 postitust). Agu kavatsus temaga isiklik kontakt luua on nüüdseks
arenenud pühapäevasteks tunniajalisteks mõnusateks vestlusteks Skype´is,
millest salvestused kõigile You Tube´is kätte on saadavad:
http://exinimene.blogspot.com/2019/09/ 2019 september kuni k.a. 3 kohtumist Skype´is

MAAKOGU – MÕTTEKUJUND JA MÄNGUVÄLI

Maakogu: Mis? Kus? Mida? Milleks? Kuidas? Neid küsimusi võiks muudkui
jätkata, küsides muuhulgas ka seda, kas midagi sellist kui kihelkondlikkuse
printsiibil üles ehitatud ja selle alusel toimivat Maakogu Eestimaal üldse
eksisteerib? Kõige värskemad uudised Maakogu.ee kodulehelt on aasta vanad ja
kuulutavad: Laupäeval, 29. septembril 2018 asutasid Juuru rahvamajja kogunenud
kihelkondade esindajad üleriikliku Maakogu ning kokku tuli Eesti I Maakogu. Maakogu
esindab kihelkondade esindatuse kaudu põlisrahvaste väärtustele ja õigustele
toetuvate ning Eesti Põhiseadusest juhinduvate Eesti inimeste ühist tahet, Eesti
kestliku arengu teele suunamiseks. Eesti Maakogu on erakondade ülene,
parteideväline kodanike platvorm.
Ometi kinnitavad eri Eestimaa piirkondades erinevas mastaabis aset leidvad
kokkusaamised-arupidamised, külakogukondadest kuni äsjase Vigala
aastakoosolekuni ja ka näoraamat kui laiema avalikkuseni jõudev ja mittevalituid
mingil määral informeeriv ja neile sõnavõtmist võimaldav kanal, et Maakogu pole
siiski vaid pelgalt mõne aasta eest tärganud mõttekujund, vaid tegelikkuses
eksisteeriv mänguväli.
Septembriklubis tulid jutuks järgmised külakogukondade, kihelkondade ja
Maakoguga seotud sündmused ja tegevused:
 Valjalas 24.augustil Saaremaa kihelkonnakogude esindajate
kokkusaamine kolonelleitnant Kristjan Moora juhtimisel.
Saarlastest oli meie mehena kohal Kaupo, mandrimeestest asja
kaemas Agu. Saarlastel on pinnas kihelkondlikuks koondumiseks
soodus, kuna saarest on saanud omavalitsusreformi käigus üks suur
vald, milles ajaloolised kihelkonnad osavaldadena kenasti eristuvad
ja kokku kõlavad. Maakogu juht kolonelleitnant Moora saab siin
suhteliselt edukalt rakendada oma „sõjaväelaslikku“,
meestemängulist juhtimisstiili.
 Valmistumine kriisiolukordade üleelamiseks.
See Kaupo Lokaalravitsuseski „progressi üleelamiseks“ vajalikuks
tunnistatud tegevus on viimasel ajal mitmetes maakohtades päris
aktiivset vastukaja ja järgimist leidnud. Agu on nn Briti stiilis igaks
elus ette tulla võivaks pahaoluks valmistumise kõrvale toonud
Tšuktši hingelise ja füüsilise seisundi-valmisoleku ekstreemsetes
olukordades, mida Põhja-Venes praktiseerib teeneline polaarlane
Gennadi Tšeurin https://mullitus.blogspot.com/2019/08/3-tsuksi-ellujaamistarkus-
teadmiseks.html?fbclid=IwAR0F68c1h2wkofJ-BPb-
dCieqfke7dFMK_IoIPuvar3F5YZwwA3UMPDIBu8
 Tsiviilkaitseline valmisolek kui kogukonda konsolideeriv idee on üks
võimalik, aga need kokkuhoidmisele, ühtekuuluvusele viivad ideed
võivad eri paikades olla erinevad.
Sellele Ene ja Jüri mõttele tõi Valdo toetuseks kunagise jutuajamise
šveitslasega, kus see kirjeldas Šveitsis regulaarselt korraldatavaid
sõjalisi kordusõppuseid kui kohalikus elus kokkukuuluvustunnet
süvendavaid sündmusi. Šveits on meile kohalike omavalitsuste ja
rahva hääleõiguse eeskujumaaks ja eks siit võiks ka õppust võtta,
kuidas see solidaarsus kujuneda saab.
 Eri maapiirkondade väga suur erinevus kui põhjus, miks ühes kohas
edukalt toimivad tegevusvormid ja ühendavad ideed teisal ei toimi.
Agu toob näiteks oma lähiümbruse külad, kus valitseb säärane
hajusus, et teistes oludes hästi toimivad ettevõtmised ei lähe üldse
peale.

 Kartmata rutiinseid rehkendusi ja ootamatuid sehkendusi

(Internetist leitud maksiim)
Eks see tänapäeva elu käigi nii, nagu me kuue aasta eest kirjeldasime sarja
„Maailma veerekese pääl“ seitsmendas kirjatükis: Nagu süstik, mis käib edasi-
tagasi mänguväljal, mille ühes otsas valitseb rutiin ja teises suured segadused,
ühes tehakse tõsise näoga rehkendusi, mismoodi jätkusuutliku arengu jooned
aastakümneid kenasti edasi tõusevad, teises nähakse ette määramatuse
süvenemist ja üha kiirenevas tempos kasvavate bifurkatsioonide hulgas valikute
tegemise vajadust: https://www.scribd.com/document/178674216/MAAILMA-VEEREKESE-PAAL-
7-Sustik-manguvaljal

„Inimlikes ja sotsiaalsetes süsteemides põimuvad lineaarne korrastatus ja kaos teineteisega

erineval määral ja vahelduvad süsteemi elu loo jooksul. Suhtelise korra perioodid vahelduvad
kaose perioodidega, mis omakorda viivad uuele korrale. Sügava kaose periood on normaalne ja
vajalik iga elusa või sotsiaalse süsteemi arengu osa. Ta viib bifurkatsiooni ja katkendlike
muutuste punkti. Tingimused, mis on viljakaks pinnaseks uue korra loomisele, sünnivad kaose
turbulentsusest“ Merry, Uri. Coping With Uncertainty Insights From the New Sciences of
Chaos, Self-Organization and Complexity. Westport, CN: Praeger Publishers, 1995, p. 41. 12
January 2011

Teine meil kuus aastat tagasi päevakorral olnud teema, mis oma aktuaalsust
kaotanud pole, on see, kuidas ennast määratleda ses üha kasvavas
määramatuses. Olgu selle kohta üks lõik 2013.aasta tekstist:

https://www.scribd.com/document/192584951/TEKSTIILSEST-MOTTETEGEVUSEST-4-Enesemaaratlus-
maaramatuses

„Sest ajast, kui enesemääratlus talgujate kõnepruuki tuli (st 1980.aastast, kui hakkasime
osalema G.P.Štšedrovitski orgtegevuslikel mängudel – ODIdel), tähendas see küll eelkõige valiku
tegemist (sundust valida) võimalike „funktsionaalsete pesade“ vahel
organisatsioonilisel/tegevuslikul väljal. Üks GP väga resoluutsetest nõudmistest mängijatele oli
iga sõnavõtu ees öelda, milliselt positsioonilt sa räägid, st kellena sa end oled määratlenud. Ja
häda sulle, kui su jutt sellele positsioonile ei vastanud! Seega seisnes enesemääratlus enese
konkreetse koha fikseerimises jäigalt määratletud hierarhilises organisatsioonilises struktuuris.
S.Peresleginil tähendab enesemääratlus sootuks muud. Enesemääratlus suure määramatuse
olukorras, see on ju kaose veerel mingil moel vastuste leidmine küsimustele kus ma olen, kes ma
olen, mida tahan teha ja kuhu minna. See tähendab igal juhul Platoni demiurgiks, loovaks
vaimuks hakkamist, kes kaosest oma käsutuses olevate vahenditega oma ilma hakkab looma.
Tõeline mütopoeetiline renessanss a la Genisaretski! (vt.
http://www.scribd.com/doc/119903956/Kujutlusja-reflekteeritud-mutopoetism ).
Enesemääratlus polegi seega midagi muud, kui valida (siiski valimine?) selleks (oma ilma
loomiseks) sõja, mängu või kujustamise (kujundiloome) vorm. See viimane, kujundiloome vorm
on eestlasele üks peamurdmise koht, kuna meie kasutame kujustamise, vene keeles
образование , asemel sõna „harimine“ . Niisiis maakeeli öeldes tähendab enesemääratlus
määramatuse tingimustes valikut maailma muutmiseks läbi sõja, mängu või hariduse. Nagu on
näha S.Pereslegini ettekande edasistest slaididest, on ta ise end määratlenud harijana. Teisalt,
vaadates tema ja ta meeskonna tegemisi, käib see tegevus tal suurel määral mängu vormis.
Olen aga leidnud ka selle seltskonna korraldatavaid üritusi, mis kutsuvad osalema
valmistumiseks „läbimurdeks“ ja mille lugemisel tekivad assotsiatsioonid, et tegemist on
omamoodi dessantnikutega, kes murravad ei tea kust ei tea kuhu. Aga võib-olla tulekski
enesemääratlust määramatuse tingimustes mõista kui dünaamilist võitluslikkuse, mängulisuse
ja (ees-)kujustamise (harimise) põimingut? Mitte nii, et peaks valima või saakski valida, kas vaid
sõdida, vaid mängida või vaid harida.“

Ja lõpetuseks veel üks väärt ütlemine mu uudismaakaaslaselt ja Jussiga

samal päeval väitekirja kaitsnud Jüri Ornilt, toonitamaks, et see vanade
aegadega võrreldes hoopis teistsuguse enesemääratluse probleem
puudutab meid kõiki:
„Igasugune enesemääratlus on paratamatu nii indiviidi kui institutsiooni jaoks, sest see
tagab inimeste kooseluks vajaliku korra. Samas tuleb tõdeda, et modernismile omased
identiteediteooriad, mis rõhutasid seda korrastatust on asendunud käsitlustega
identiteedist ja selle loomest kui dünaamilisest ja muutustele vastuvõtlikust protsessist.
Üldise ja erilise vahekord on muutunud senise ühiseks tajutu ja tunnetatu
pihustumiseks, lahustumiseks ja väljendumiseks täiesti uudsel viisil.“
https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/akadeemilisest_identiteedist/jri_orn_mned_uitmtted_
akadeemilisest_identiteedist_ja_selle_kujunemisest.html?fbclid=IwAR0HyaGICmuMEoL5goAJI9
FpJy8XCOl9wFvK a3MtHC5TDxZXCYzA1etzalx4