FLGR.00.

063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika

Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I

Praktikapäevik

Antud praktika raames käisin kolmes koolis – Oru Kool, Tartu Kutsehariduskeskus ja
Läänemaa Ühisgümnaasium. Vaatlesin ainult inglise keele tunde. Praktikapäevikut pidasin
paber-pliiats meetodil ja antud päevik on ümber kirjutatud minu märkmetest. Kokku vaatlesin
10 õppetundi. Igas koolis oli erinev tunnipikkus, vastavalt 45, 90 ja 75 minutit.

Kool: Oru kool

Kuupäev: 21.09.2018
Õppeaine: Inglise keel

I tund: 5. klass
Tunni eesmärgid: korrata ja kontrollida eelmise tunni sõnu; tutvuda uue uniti sõnadega.
▪ Reeglite sidumine sõnavaraga, näiteks -> hobby/hobbies
▪ Eelmise tunni sõnavara kontrollimine: õpilased küsivad üksteiselt + õpetaja küsib
kõigilt (eesti keelest inglise keelde, inglise keelest eesti keelde).
▪ Sõnade kordamine: https://www.youtube.com/watch?v=RE5tvaveVak
“mis köögiviljad olid videos?”
▪ Uus teema: uued sõnad töövihikust. Kuulamisülesanne uute sõnadega. Sõnade
kirjutamine vihikusse.

Rohkem eesti keele kasutamist tunnis. Kui kasutati inglise keelt, tõlgiti kohe eesti
keelde. See andis aimdust, et klassi keeletase pole kõrge. Samas võiks õpetaja katsetada
rohkem inglise keele rääkimist ja mitte koheselt tõlkimist, vaid kui saab, siis näiteks
kätega näidata.
Sõnade kordamisel tõi õpetaja seoseid häälduse ja eesti keele tähtede vahel või lõi
mingeid loogilisi seoseid, et hääldus jääks meelde.

Kui ülesanded said kellelgi varem valmis, siis on hea kasutada neid ülesandeid
töövihikus ja õpikus, millele muidu aega ei raiskaks (ristsõnad/nuputusülesanded jne)
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I

Õpetaja andis võimaluse töötada sõnastikuga.

II tund: 6. Klass
Tunni eesmärgid: kinnistada õpitud teksti.
▪ Kuulamine + lugemine samal ajal juba tuttava tekstiga. Lugemine ilma kuulamiseta.
Õpilased loevad ükshaaval teksti ja õpetaja laseb vahel ka tõlkida. Seda osa tunnis
hinnati.
▪ Paaristöö: sõnade küsimine paariliselt kinnistamiseks.
▪ Etteütlus: õpetaja ütleb eesti keeles ja õpilane kirjutab inglise keeles vihikusse (laused
sellest tekstist, mida tunni algul hinnati). Kontrollivad ise paarilise oma.
▪ Boomerangi joonistamine ja kujundamine.

Tunnis tegeleti Austraalia teemaga. Tekst oli Austraalia kohta ja samuti tunnilõpu
joonistus. Tunnis läks kinnistamine pikale. Õpetajana peaks tunnetama, millal
kordamine on piisav.

Selles tunnis oleks saanud ka näiteks näidata Austraalia videoid, näidata, millised
popstaarid on Austraaliast jne.

Lõiming geograafia ja ajalooga.

III tund: 4. Klass.

Tunni eesmärk: loomade õppimine.
▪ Kuulamine ja kaasa lugemine. Ilma kuulamiseta ükshaaval lugemine nii eesti kui ka
inglise keeles. Hindamine.
▪ Sõnad õpikust. Õpetaja küsib, õpilased kooris vastavad.
▪ Uued sõnad: loomad. Mäng: õpilased ütlevad I’ve got a… ja mingi loom. Järgmine
õpilane ütleb I’ve got a (eelmine loom, mis öeldi) and (lisab looma juurde). Kõige
raskem on viimasel, kuna ta peab kõik loomad meelde jätma. Õpilasi klassis 16, neile
väga meeldiks. Katsetaks! Aga alguses väiksema rühmaga.
▪ Töövihiku ülesanne tahvlile. Õpilased käivad ükshaaval. Meeldib, et õpilased saavad
liikuda.
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I
▪ Tööleht, kus tuleb sõnaderägastikust loomade sõnu leida.
▪ Lõpetuseks küsis õpetaja, mis täna õppisime. Hea lõpetus. Võtab kokku tunni. See jäi
silma, sest õpetaja ei kasutanud muidu tunni lõpetamiseks sellist kokkuvõtvat
küsimust/ülesannet.

IV tund: 9.klass
Tunni eesmärk: korrata inglise keele ajavorme.
▪ Grammatika: kõik ajavormid, mis põhikooli lõpuks peab vaja minema.
▪ Õpikust grammatika. Õpetaja küsib, õpilased vastavad ja samal ajal loob õpetaja
tahvlile konspekti, seega õpilased loovad ise reeglid. Seob väga ilusti eesti keele
grammatikaga.
▪ Töövihiku harjutused kinnistamiseks.
▪ Õpilastele antakse aeg enda spikri kirjutamiseks, mida tohib järgmises tunnis
tunnikontrolli ajal kasutada.
Grammatika õpetamise juures on kindlasti katsumuseks see huvitavaks teha. Seal
tunnis õpilased ei olnud just kõige motiveeritumad, aga nad kõik mõtlesid kogu aeg
kaasa, mis oli üpris üllatav. Õpetajaga vesteldes tuli välja, et see klass ongi hästi vaikne,
millest võib arvata, et võib-olla nad ka olid motiveeritud.
Ma alguses mõtlesin, et sellist sorti tund ei tulnud nii hästi välja, aga kui õpetaja selgitas
õpilaste iseloomu, siis ilmselt neile sobis selline õppimine.

Kool: Tartu Kutsehariduskeskus

Õppeaine: inglise keel
Antud koolis on kursused. Kõik vaadeldud tunnid I kursuse tunnid, kus on õpilased põhikoolist
tulnud, vanus jääb 16-18a. vahele. Koolis on ka erialased inglise keeled, kuid käisin vaatlemas
ainult tavalist inglise keele tundi, mille sisu on sarnane gümnaasiumi inglise keelele.

V tund
Kuupäev: 15.11.2018
Eesmärk: Õpilane tunneb tulevikuvorme.
• Partneriga rääkimine: Räägi partnerile enda a) plaanidest täna õhtul, b) plaanidest veel
sellel aastal, c) oletustest planeedile 2050. Aastal
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I
• Õpetaja jagas samal ajal õpilastele (paaride peale) väiksed paberilehed, kus oli
tulevikuvormi kasutamine. Näiteks oli seal promises; timetabled events; …
• Õpetaja oli tahvlile joonistanud 2x2 tabeli, iga lather sai pealkirja: Present Simple,
Going to + Infinitive; Present Continuous; Will + Infinitiv. Õpilased pidid mõtlema,
kuhu nende silt läheb. Nad said enda sildi vastavasse lahtrisse panna, nt läks timetabled
events Present Simple alla.
• Tulevikuvormide lauamäng. Muideks lauamängu nuppudeks kasutatakse üllatusmuna
seest saadud mänguasju.

Tunnis oli palju vestlemist nii partneriga kui ka arutelu üle klassi. Ma oleksin peale
tahvlil tehtud tegevust teinud mingi töölehe, mis kindlalt kinnitaks. Lauamängus võib
reeglite jälgimine tahaplaanile jääda.

VI tund
Kuupäev: 19.11.2018
Eesmärk: Õpilased oskavad öelda, kust nad pärit on ja rääkida kodukohast; Rääkida Eesti
eluolust.
• Warm-up: Would you rather? Õpetajal oli väikestel paberitel ette valmistatud would
you rather laused. Pinginaabriga said üksteiselt küsida.
• Brainstorm: What is culture? Õpetaja andis minuti neile arutada, samal ajal kirjutas
tahvlile “culture”. Siis ütlesid õpilased erinevaid märksõnu kultuuri kohta.
• Partneriga vestlemine: Kust oled pärit? Kus sa elad nüüd? Kaua sa oled seal elanud?
Ütle enda pinginaabrile üks fakt enda kodukoha kohta.
• Õpetaja oli tahvlile joonistanud suure Eesti kaardi ja iga õpilane käis pani enda
kodulinna kirja ja ütles ühe fakti enda kodukoha kohta.
• Arutelu: parim fast food Eestis; parimad kohad, kuhu üritustele ja peole minna Eestis.
• Arutelu: Stereotüübid Eestis. Tuli välja igasuguseid stereotüüpe, mida õpilased olid
kuulnud. Näiteks alati kui keegi ütleb, et ta on Viimsist, siis arvatakse kohe, et ta on
rikas.

Antud tunnis jälgisin vigade parandamist, kuna selles tunnis oli palju oma arvamuse
väljendamist. Mind väga huvitab see, kuidas erinevad õpetajad reageerivad vigadele ja
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I
arvamustele. Selles tunnis meeldis see, kuidas õpetaja lasi õpilastel enda arvamust avaldada,
aga kui õpilase poolt tulnud arvamus oli kohatu, oskas õpetaja suunavate küsimustega talle
selle selgeks teha. Õpetajal oli hea arutelu juhtimise oskus. Õpetaja andis tagasisidet positiivse
kinnitusena.

VII tund
Kuupäev: 22.11.2018
Eesmärk: Õpilane tunneb Eesti haridussüsteemi ja oskab seda teiste riikidega võrrelda.
• Arutelu: mis sulle meeldib Eestis õppimise juures?
• Video: Eesti haridussüsteem (inglise keeles Haridus- ja Teadusministeerium, Märt
Müürisepp mängib).
• Arutelu video üle, õpetajal kolm kindlat küsimust ette valmistatud
• Iga üks valib ühe riigi ja võrdleb seda Eesti omaga (saab kasutada telephone info
otsimiseks)
• Lauamäng küsisõnadega – said üksteiselt küsimusi küsida ja vastata neile.

Antud tunni ülesehitus meeldis mulle väga, Oli kasutatud erinevaid õppematerjale, õpilased
said arutada, videot vaadata (kuulata), informatsiooni koguda ja kirjutada ja lõpuks oli mõeldud
mäng, mis oli informatsioonirohkele tunnile lõõgastav lõpp. Eesti haridussüsteemist on
noortega hea rääkida, kuna see on miski, milles nad igapäev sees on. Usun, et sellepärast olid
õpilased rohkem valmis arutlema ja õpetajal tuli see tund hästi välja.

VIII tund
Kuupäev: 04.12.2018
Eesmärk: õpilane tunneb Eesti vaatamisväärsusi ja teab inglise keelseid nimetusi.
• brainstorm: Eesti vaatamisväärsused
• Arutelu: õpilaste lemmikud vaatamisväärsused, miks?
• Mäng: õpetajal olid pisikestel siltidel Eesti vaatamisväärsused ja need olid kokku
volditud laua peale. Õpetaja tegi kaks tiimi ja siis kordamööda käis üks inimene tiimist
seletamas või joonistamas antud vaatamisväärsust. See, kes seletas, sai enne googlest
vaadata üle, kui vaja. Positiivne asi selle juures oli see, et õpilastele meeldis mäng ja
õpetaja oli valinud suhteliselt kerged vaatamisväärsused. Negatiivne see, et minu arust
kestis mäng liiga kaua.
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I

IX tund
Kuupäev: 11.12.2018
Eesmärk: tutvuda Eesti olemuse kohta ja sõnavaraga Eesti kohta.
• Kodutöö kontrollimine
• Iseseisev töö: Eesti kohta küsimustik + sõnad Eesti kohta (nt räim, kama, jõhvikad,
sood).
• Sõnade kohta quizlet

Tunnis töötatav informatsioon oli väga huvitav, aga tunnil oleks võinud olla mingi
soojendusharjutus ja midagi, mis tunni kokku võtab. Arvan, et kõiki osaoskusi ei olnud
esindatud ja kirjutamise osakaal oli liiga suur.

Kool: Läänemaa Ühisgümnaasium

Kuupäev: 9.11.2018
Õppeaine: inglise keel

X tund
Eesmärk: planeerida reisi inglise keeles.
• Küsimus: Do you like travelling? Why/Why not?
• Kodutöö kontrollimine
• Töövihikust: Teemaks Road Trips. Õpetaja andis aja, et kaks ülesannet teha, peale seda
kontrolliti koos.
• Grupitöö: Õpetaja andis kolmele grupile väikese reisi Eesti siseselt. Grupp pidi otsima
informatsiooni, kui palju nad peavad sõitma, kus nad süüa saavad, kus nad ööbida
saavad ja mõtlema, mida nad veel sellel reisil teevad ja kui pikalt nad selle ette võtavad.

Muljetavaldav oli õpetaja järjepidevus inglise keelt kasutada. Kui õpilane ei saanud aru, üritas
õpetaja teha inglise keeles selgeks. Samas ei jõudnud arusaamale, kas õpilane ka tegelikult sai
aru, seega on midagi, mida õpetaja enda jaoks peaks analüüsima.
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I

Eneseanalüüs

Kuigi see oli minu jaoks juba päris mitmes praktika, jõudsin järeldusele, et isegi kui ma olen
teinud ära põhipraktika, on väga põnev käia teisi õpetajaid vaatamas. Eriti, kui ma olen ise
õpetaja ja mul on juba kujunenud omad viisid, Õppisin seda kindlasti, et tunnipikkusega harjub
õpetajana väga kiirelt ära. Ma jälgisin tunde, kus pikkus oli 45, 75 ja 90 minutit. Õpetajatega
vesteldes tuli välja, et ega ei oskaksi rohkem või vähem planeerida.
Ühes tunnist jäi meelde selline tegevus, kus õpiti loomi inglise keeles. Õpetaja palus
igal õpilasel öelda ühe looma, aga ka need loomad, mis temast enne oli öeldud. See oli
õpilastele paras pähkel, aga samas oli neil väga põnev. Tegevuse põhjus oli see, et neid on
grupis päris palju ja kuna see oli 4. klass, siis ainult töövihikust ja töölehtedelt tegemine ei
tulnud kõne alla. See klass samuti oli tugev grupitöödes, mis näitas mulle, et õpetajana ma pean
õpilasi väga hästi tundma ka sellepärast, et valida õppemeetodeid.
Üks tegevus, mis veel oleks väga tore teha noorematega, on boomerangi joonistamine
ja kujundamine. Seda saab väga edukalt teha siis, kui õpitakse inglise keelt kõnelevaid maid.
Seda tegi samuti põhikooliõpetaja ja see meeldis lastele väga. Loodan, et kunagi on võimalus
nii noori õpetada, siis sooviks seda kindlasti proovida.
Ma ütleks, et peamine vahe näiteks põhikooli ja gümnaasiumi vahel on see, et
gümnaasiumis oleks nagu rohkem eesmärgistatud õppimine. Natuke inetu võib-olla seda
kirjutada, aga kuna nad kõik peavad 12. klassis kirjutama inglisekeele eksamit, siis nad
pingutavad rohkem. Samuti gümnaasiumiastmes on õpilastel mingi siht slime ees ja õppimine
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I
on kuigivõrd tõsisem. Põhikooliastmes, eriti madalamatel astmetel on inglise keel pigem
mängulisem. Mitte alati mänguline, vaid just mängulisem – grammatikal ei ole nii suur rõhk.
Vähemalt see põhikool, kus mina käisin, oli väga hästi õpetaja enda jaoks paika pannud selle,
mis klassides on vaja rohkem mängulist poolt teha ja kus saab juba süveneda grammatikasse
rohkem. Kutsehariduskeskusel ja gümnaasiumil on samuti sama vahe – gümnaasiumis on asi
tõsisem. Enne ei pannud seda väga tähele, aga kui ma tõin välja eksamiteema
kutsehariduskeskuses, siis öeldi, et “kõik ei pea ju eksamit tegema”. Kui kutsehariduskeskuses
üritan tundi teha võimalikult mitmekülgseks, siis vaadeldava gümnaasiumi õpetaja paneb
rõhku sellele, et oleks grammatika põhikohal. Siinkohal peab kindlasti arvestama ka õpilaste
olemust.
Ma ise tunnen, et ma ei tahaks olla õpetaja, kelle jaoks on prioriteet grammatika ja
sõnavara. Näiteks gümnaasiumis, kus ma vaatlemas käisin, oli õpetajal kindel eesmärk saada
selgeks grammatika ja sõnavara. See on keeles loomulikult väga tähtis osa. Siia ma lõimiksin
kohe ka õpilaste motiveerimise. Ma ei oska hetkel näha, et õpilased oleks motiveeritud JA
täidaksid lõpmatult grammatika töölehti. Kui õpilane küsib minult, kas ta peab leidma sõnadele
definitsiooni eesti või inglise keeles, siis ma vastan, et peaasi, et ta ise saab aru, mida sõna
tähendab ja et ta oskaks seda lauses kasutada. Seevastu on õpetajaid, kes tahavad kindlalt eesti
keelde tõlkimist või veelgi enam, inglise keelest inglise keelde. Siinjuures avastasin enda nõrga
külje – kui ma peaksin töötama madalamate klassidega, tuleks mul väga palju ennast arendada
tõlkimises, kuna ülikoolis ei ole pidanud kunagi leidma definitsioone eesti keeles, vaid ikka
inglise keeles. Igatahes tunnen, et õpilastel peaks olema mänguline pool. Jah, me ei ole klassi
ees meelelahutuseks, aga vähemalt minu eesmärk oleks see, et õpilastel on lõbus õppida.
Antud aine üldiselt meeldis mulle, kuna praktikaained on alati põnevad. Vahepeal
tundsin, et tahaks ise olla klassi ees, sest ma olen tegelikult juba bakalaureuseastmes
vaatluspraktikatel käinud ja oma instituudis teeme juba pedagoogilisi praktikaid. Samuti oleks
olnud väga tore rohkem kokku saada ja omavahel arutleda. Mina ei saanud käia ettenähtud
koolides, kuigi oleks väga tahtnud, seega oleks tahtnud rohkem kuulda, kuidas seal läks.
Vaheseminaris meeldis väga tegevus, mida õppejõud Hollandist (?) kaasa võtsid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õpetajad peaksid kindlasti enda töösse ka lisama teinekord
kolleegi tunni vaatlemist ja/või julgelt kaasõpetaja nõuandeid arvesse võtta. Vahel tundus, et
õpetaja ei olnud tunniplaneerimisse niivõrd palju aega pannud ja rõhk läks rohkem õpilastel
isetegemisele. Samas ma mõistan õpetajate muret – kogu aeg ei suuda jälgida, et osaoskused
oleks täidetud, et ma kindlalt räägiks kogu aeg sihtkeeles, samas me saame läbi õpilaste
 FLGR.00.063 Võõrkeelte õpetamise pidev praktika
Annagreta Raudseping
Põhikooli mitmeaine õpetaja I
tagasiside muuta enda suhtumist (näiteks vigadesse). Õpetajad on ka inimesed – on häid ja on
halbu päevi. Sellegipoolest peab õpetaja olema aldis end kogu aeg arendama ja proovima
endast anda parim.