Näidiskaasused koos lahendustega

1. Maastikujalgratta kaasus

Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-

lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le,
et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval
näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest
välja nõuda.

LAHENDUS

Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta.

Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne).

Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid

valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad
nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded.

Hüpotees võiks olla:

Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel?

Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik
järgmised eeldused:

Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja

Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes
Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud
Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja

Eeldus nr 1 kontroll
Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS
§ 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,
et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist
äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja.

Eeldus nr 2 kontroll
Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt
abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta
seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja
valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes
on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta.
Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab
omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui
viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib
olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et
V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid
kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda
valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud
valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega
teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale
ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole
täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik.

Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes
omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel.

Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i
käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks
õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi) ja § 95 lg 3
alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud.

4. Jalgratas ja südamerabandus

Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb. Surnud O-st juhtub
mööda minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb
jalgratta heausksele ostjale H. Mõni aeg hiljem avastab O ainupärija P, et jalgratas on
H käes ning nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult?

LAHENDUS

Kas P saaks jalgratta H-lt välja nõuda AÕS § 45 alusel?

Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik
järgmised eeldused:

Eeldus 1 – P peab olema jalgratta valdaja

Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja P suhtes
Eeldus 3 – Omavoli peab olema lõpule viidud
Eeldus 4 – P ei tohi olla H-i suhtes omavoliline valdaja

Eeldus nr 1 kontroll
Selleks, et kindlaks teha, kas P sai jalgratta valdajaks pärast O surma või mitte peame
abinormina kasutama AÕS § 38, mille kohaselt valdus läheb üle pärijale. Kaasuse
tekstist võib järeldada, et P oli O ainupärija. Seega läks P-le jalgratta valdus üle ja P-st
sai jalgratta valdaja AÕS § 38 alusel. Eeldus nr 1 on seega täidetud.

Eeldus nr 2 kontroll
Selleks, et välja selgitada, kas H on P suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt
abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta
seadusvastaselt asja valduse äravõtmine ja AÕS § 40 lg 4, mille kohaselt vastutab asja
valduse äravõtmise eest ka õigusjärglane, kui ta teadis valduse omandamisel eelkäija
valduse omavolilisusest. Kaasuse tekstist ei selgu, et H oleks omavoli tarvitanud
jalgratta valduse saamiseks. Omavoliline valdaja P suhtes oli M, kes jalgratta surnud
O kõrvalt ära võttis. Jalgratta omandamisel H ei teadnud, et M oli jalgratta omavoli
tarvitades enda valdusse saanud. Seega H oli heauskne õigusjärglane AÕS § 40 lg 4
järgi, mistõttu H valdus jalgrattale ei olnud omavoliline. Seega eeldus nr 2 ei ole
täidetud, sest H ei ole omavoliline valdaja P suhtes, kuna H ei võtnud P-lt jalgratta
valdust ära ja ta ei teadnud jalgratta valduse omandamisel oma eelkäija M-i valduse
omavolilisusest midagi. Järeldus – P ei saa jalgratast H valdusest välja nõuda valduse
kaitse sätete alusel ehk AÕS § 45 alusel.

Kas P saaks jalgratta H valdusest välja nõuda AÕS § 80 alusel (omandi kaitse nõue
asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest)?

Selleks, et AÕS § 80 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik
järgmised eeldused (tingimused):

Eeldus 1 – P peab olema jalgratta omanik

Eeldus 2 – Jalgratas peab olema H valduses
Eeldus 3 – H peab valdama jalgratast ilma õigusliku aluseta

Eeldus nr 1 kontroll:
Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame
kontrollima, kas P on jalgratta omanik. Tulenevalt asjaolust, et P oli O ainupärija, siis
P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on
võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse
omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis
jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel.

Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et:

Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga

(jalgratas).

Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks

mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l
puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega
omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära
võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta
käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.

Eeldus 3 - Asi ei tohi olla varastatud, kadunud ega muul viisil omaniku valdusest
tema tahte vastaselt välja läinud (AÕS § 95 lg 3). Antud juhul on jalgratas
varastatud surnud O-lt. Kuid tulenevalt AÕS § 38 omandas P O ainupärijana jalgratta
valduse hetkel, kui O ära suri. Seega, kui M jalgratta surnud O kõrvalt ära võttis, siis
tegelikult võttis ta jalgratta valduse ära uuelt omanikult P tema tahte vastaselt või
teisisõnu varastas jalgratta uuelt omanikult P. Seega eeldus nr 3 ei ole täidetud, kuna
jalgratas on varastatud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et H-st ei saanud jalgratta
omanikku, sest heauskset omandamist ei toimunud, kuna jalgratas oli ainupärija P,
kellest oli saanud uus jalgratta omanik, tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.

Seega ülaltoodud AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 - P peab olema jalgratta omanik

– on täidetud, sest P sai jalgratta omanikuks, kui O suri ning lähtuvalt AÕS § 38 ja 95
lg 3 ei omandanud jalgratast heauskne H.

AÕS § 80 rakendamise
Eeldus nr 2 – H peab olema jalgratta valdaja
Lähtuvalt kaasuse tekstist oli jalgratas H-i käes, seega otsest võimu jalgratta üle omas
ja teostas H, kelle valdusesse oli jalgratas läinud. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
Jalgratas on H valduses.

AÕS § 80 rakendamise
Eeldus nr 3 – H peab valdama jalgratast õigusliku aluseta (ebaseaduslik valdus)

H- il puudub õiguslik alus jalgratta valdamiseks, kuna M-il ei olnud õigust jalgratast
käsutada, mistõttu M ei saanud H-le üle anda jalgratta omandit, samuti ei omandanud
H jalgratast heauskse omandamise teel (v.t. ülal) ning H-l puudus muu õiguslik alus
jalgratta valduseks (üüri- või rendisuhe). Seega valdab H jalgratast ilma õigusliku
aluseta ehk H valdus on ebaseaduslik ning AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 3 on
täidetud.

Lahendus: P-l on õigus jalgratas välja nõuda H valdusest AÕS § 80 alusel.

5. Terastalade kaasus

Varas V varastab Ehituse ABC õuelt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus
samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted
tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes
on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja
katusekonstruktisoonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist
teadlik.
Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et
terastalad on H-ile kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja
nõuda. Kas õigustatult?

Kas Ehituse ABC saaks terastalad H-lt välja nõuda AÕS § 80 alusel (omandi kaitse
nõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest)?

Selleks, et AÕS § 80 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik
järgmised eeldused (tingimused):

Eeldus 1 – Ehituse ABC peab olema terastalade omanik

Eeldus 2 – H peab olema terastalade valdaja
Eeldus 3 – H peab valdama terastalasid ilma õigusliku aluseta

Eeldus nr 1 kontroll:
Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame
kontrollima, kas Ehituse ABC on veel terastalade omanik. On võimalik, et Ehituse
ABC kaotas oma omandi H-ile, kuna H võis terastalad omandada heauskse
omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis
terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel.
Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei
kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt
AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest
tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis
kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi
tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub
maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.

AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused:

Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga
Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga
Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks

Eeldus nr 1 kontroll
Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud.

Eeldus nr 2 kontroll
Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud,
on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on
eeldus nr 2 täidetud.

Eeldus nr 3 kontroll
Selleks, et kindlaks teha, kas terastalad muutusid kinnisasja oluliseks osaks peame
abinormina kasutama TsÜS § 54 ja 55. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on
ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud. Seega terastalad, mis paigaldati ehitise
külge, muutusid ehitise oluliseks osaks ja sellega ka kinnisasja oluliseks osaks (TsÜS
§ 54). Mistõttu maatüki omand (kinnisomand), mis on H-il, laienes ka terastaladele,
mis muutusid maatüki oluliseks osaks nende paigaldamisega (ühendamisel)
kinnisasjaga või siis kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise külge ning Ehituse ABC
vallasomand terastaladele sellega lõppes. Seega H sai terastalade paigaldamisega maja
külge terastalade omanikuks AÕS § 107 lg 3 alusel.

Lahendus: Ehituse ABC ei saa talasid välja nõuda H-ilt, sest H sai terastalade
omanikuks AÕS § 107 alusel.