Arheoloogiliste leidude

menetlemine ja leiuautasude
määramine
Ulla Kadakas
arheoloogiapärandi valdkonna juht
• mis on arheoloogiline leid
• kuidas arheoloogiline leid maa seest välja tuleb
• arheoloogiliste leidude menetlus
• mis on ja kellele on mõeldud leiuautasu
• leiuautasude määramine
• kokkuvõte

• kellele ei ole seadusandja mõelnud leiuautasu

• Jegor Klimovi taotlus
mis on arheoloogiline leid
• Muinsuskaitseseadus:
• Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle
põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise,
kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või
esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik
kindlaks teha.
• Arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse tuvastab amet.
• Arheoloogiline leid kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti
või kelle valduses see on. Arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada.
 mis on arheoloogiline leid
• Inimtekkeline materiaalse kultuuri aines, mis on mineviku
uurimisel ja tõlgendamisel teadusliku info kandja ja
teadusliku uurimistöö materjal:
• artefaktid ehk esemed – tööriistad, anumad, ehted, relvad jne,
mille loojaks, muutjaks ning kasutajaks on inimene,
• ökofaktid ehk orgaanilised ja keskkonnalised jäänused, mis Kõõvitsad Pulli asulakohast.
annavad teavet inimtegevuse kohta. Foto: Eesti muinasesemed
• üksikese, selle katke või esemete kogum;
• ei ole ajaliselt määratletud, oleneb alati leiust, leiukohast
ja leiu kontekstist, kuid üldjuhul/kokkuleppeliselt päritolult
varasem 18. sajandist, mündid varasemad 1721. aastast Foto: Haljaku
(valdavalt industriaalse tootmise eelne materjal) mündioksjon
• maastikult võib välja tulla inimese poolt lihtsalt
ära kaotatud asju, mida arheoloogiateaduses nimetatakse
juhuleidudeks, kuid üldjuhul viitavad arte- ja
ökofaktid nende leiukohas olevale muistisele
Töö- ja tarberiistad

Putkkirves, pronksiaeg Graapen 15.-16.saj Kohtla ohverdamiskoha esimesed leiud

5.-6.saj

Tuleraud ja tulekivitükid, neist

osa tinaümbrises, kasutusel 19.
sajandini

Kammkeraamika, 3700-3500 eKr

Ehted ja rõivastuse
osad

Plettornamendi ja punkt-ring
Nn kringlikujuline Prillspiraalsõrmus,
motiiviga kaunistatud plekist
ripats, 12.-13. saj 13.-14. saj
laiem kaevoru, keskosa
Katke, 10.-11. saj

Pronksspiraalid 10.-
13/15. saj

Rõngaspeaga rinnanõel 8.saj

Kõue peitleid, noorem rauaaeg
Relvad ja relvastuse osad

Mõõgapideme nupp, noorem rauaaeg

Peterseni E-tüüpi odaots, 9.-10. saj

Mõõgatupe otsik 11.saj

Odaots, vanem pronksiaeg

Tugevate põlemis- ja
sulamisjälgedega, täpsemalt
määratlemata metallesemed ja nende
katked jms

Esemekatked põletuskalmelt Harjumaalt

 Üksikmündid ja
mündikogumid

Rooma mündid Uhtna aardest, 2.saj

üksikleidudena omavad
Rooma münt 2.saj iseseisvat kultuuriväärtust
kõik mündid, mis pärinevad
Mäetaguse vanemast ajast kui 1361 a
aardeleid 11. saj
Aarded ja peitleiud

2 cm

Rauast kaubatoorikute peitvara Aa külast.

Konju aare, 15. saj keskpaik
 Soolaliha tünn
Pärnumaalt

20. saj algus – tsaariaegsed

žetoonid Peeter Suure
merekindluse raudtee
lähistelt
Vee- jm sõidukid ning Käilakuju
Soome
nende osad lahest

Ankur Tallinna
lahest
Laevavrakk Tallinnast
kuidas arheoloogiline leid maa seest välja tuleb
• arheoloogiline leid on alati seotud leiukohaga

Vikati katke Kohtla

ohverdamiskohalt.

Leiuala Kohtla ohverdamiskohal

kuidas arheoloogiline leid maa seest välja tuleb

• arheoloogilise uuringu käigus

• leire
• arheoloogiline eeluuring
• arheoloogiline jälgimine
• arheoloogiline kaevamine
• ehitustöödel
• hobiotsimisel
• juhuslikult
 arheoloogiliste leidude menetlus
• arheoloogilise leiu kultuuriväärtuse
tuvastab amet:
• arheoloogilise uuringu puhul toimub see
uuringuaruande heaks kiitmisel (enne on
uuringukava ameti poolt läbi vaadatud ja
heaks kiidetud ning uuringuteatisele
vastatud)

• kõikidel muudel juhtumitel (ehitustöödel,

hobiotsimisel, juhuslikul leidmisel) on
leidja kohustatud leiust
Muinsuskaitseametile teada andma ja
säilitama leiukoha puutumatult
 arheoloogiliste leidude menetlus leiukoha vaatavad üle
enamasti ameti arheoloogid
• juhuslikult leitud arheoloogilise asja kultuuriväärtuse vahel on vaja teha kohe
päästeuuring
tuvastab amet:
komisjoni
leiu täpne ettepanekute
esialgne hinnang kirjeldus ja alusel teeb amet
(suuline leiukohal, määrang tellitakse haldusotsuse
otsinguaruandele vastava perioodi leidude
vastamisel jne) ja materjali kultuuriväärtuse
spetsialistilt ja leiuautasu
kohta

eksperdihinnangu
leid võib vajada
vaatab läbi leidude
konserveerimist
komisjon
mis on ja kellele on mõeldud leiuautasu
• Seaduse seletuskiri:
• leiuautasu kujutab endast motivatsioonivahendit leiu riigile üle andmiseks
seaduses ette nähtud korras
• see peab vähendama hobiotsijate või juhuleidjate kaldumist musta arheoloogia
poole ja vähendama võimalust, et meie kultuuripärand kaob mustale turule.
§ 28. Õigus leiuautasule
• Arheoloogilise leiu leidjale määrab amet leiuautasu.
• Leiuautasu määramisel võetakse arvesse:
• leitud asja ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust,
• asja leidmise asjaolusid
• riigile üleandmise asjaolusid
• Arheoloogilise leiu võib amet tasuta võõrandada leidjale.
leiuautasude määramine
leidude üleandmised
summa kokku
(aktide arv)
140000
140
124 123
119
117800 115
120
120000 108690
100 101829 93 100475
100000
81
80
80000
60
60000
40
40000 36982 34800 32630
20 11 27500
5 6
20000 02 01 21 00 12 40 02 02 22 23 4 2 2
0 10865
1342 3630 8632008 2009 12152011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
7352010
2003 2004652005 20060 2007
0
aare2010
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 muud
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
leiuautasude määramine
aare
12 11

10

8
6
6 5
4 4
4
2 2 2 2 2
2 1
0 0 0 0 0
0
2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020
leiuautasude määramine
autasu saajad
70 65 66
59
60
50
50

40

30 25 24
20

10 4 4 5
2 1 3 3 2 2
0
0
2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020
leiuautasude määramine
summa kokku (euro)
140000
117800
120000 108690
101829 100475
100000

80000

60000

40000 36982 34800 32630

27500
20000 10865
1342 65 3630 0 863 735 1215
0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
 leiuautasude määramine
2015 2016 2017 2018 2019 Kokku
Otsingu load 362 472 483 483 546
Leidude üleandmisakte
(leidjatega) 93 136 125 117 146 617
Leidude üleandjaid 74 92 83 88 94
Üleandmisaktides leiukohti 164 215 255 240 361 1235
Aardeleiud 4 11 2 2 2 21
Kõik leiud/leiukohad, millele
autasu määratud 21 59 65 66 44 255
Määratud autasude summa* 108 690 € 100 475 € 32 630 € 27 500 € 65 130 € 334 425 €
 leiuautasude määramine 2015-2019
Leiuautasude suurus (euro) määratud korrad summa keskmine
40-100 91 7620 ~83
101-300 105 22400 ~213
301-600 22 10140 ~460
601-1500 13 13450 ~1034
1501-5000 11 36350 ~3304
5001-10000 3 23400 ~7800
üle 10000 8 221065 ~27633

Leidude üleandjaid 2015-2019 270

Inimesi, kes on saanud leiuautasu 2015-2019 150
Leiuautasu määramisi kokku 253
 Kokkuvõte
• Arheoloogiapärand on taastumatu.
• Metallidetektori kasutamine maastikul arheoloogiliste väärtuste otsimiseks on
ülemaailmne tegevus, alates 2000. aastatest on masinate kättesaadavus järsult
kasvanud
• Eesti teeb hobiotsijatega koostööd, sest nii jõuab riigini rohkem infot
arheoloogiapärandi kohta: hobiotsijate otsinguaruandeid ja nende poolt üle
antud leidude ja leiukohtade andmeid saab kasutada planeeringute ja projektide
nõustamisel (arheoloogilise kultuurkihi avastamine ehitustööde käigus on kõige
kallim arheoloogia)
• Hobiotsijate kogukond ei ole ühtne
• Riigi väljakutsed:
• leidude kultuuriväärtuse hindamiseks näeb seadus ette 6 kuud – liiga paljudel puhkudel ei
jõua
• andmebaas koos kaardirakendusega on alles arendamisel, see tuleb varasemate andmetega
hiljem täita (üle 30 000 leiu)
• leiukohtade ülevaatust, eksperdihinnanguid ja kaitse alla võtmiseks vajalikku
dokumentatsiooni jõuame teha u 1% kohtadest
• Illegaalse tegevusele reageerimine ja tõkestamine
 kellele ei ole seadusandja mõelnud leiuautasu
• § 28. Õigus leiuautasule
• Leiuautasu ei määrata, kui:
1) leid on vee-, õhu- või muu sõiduki vrakk või selle osa või vrakiga seonduv
last ja muud esemed;
2) arheoloogiliste leidude otsimine või väljakaevamine kuulub leidja
kohustuste hulka;
3) leid võõrandatakse leidjale;
4) leidja on rikkunud käesoleva seaduse §-s 27 või § 29 lõigetes 4, 10 ja 11
sätestatud kohustusi;
5) leid on leitud mälestiselt, muinsuskaitsealalt, nende kaitsevööndist või
arheoloogilisest leiukohast;
6) leidja on väärteomenetluse korras karistatud /…/;
7) leid on leitud teise riigi majandusvööndist, mandrilavalt või
süvamerepõhjast.
 Jegor Klimovi taotlus
• Arheoloog Marika Mägi (Tallinna Ülikool) teostas maastiku-
uuringut (leiret) – uuringuluba 26.04.2019 nr 22349
• Leire: arheoloogiapärandi (uute muististe) otsimine, välja selgitamine
ja kirjeldamine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste
uuringušurfide või muu pinnaseuuringu (nt mullapuur, metallidetektor,
leidude pinnaltkorje) abil, arheoloogiliste leidude ja muu seonduva
teabe kogumine avastatud objektilt; samuti teadaolevate muististe
olemasolu ja seisundi kontrollimine
• M. Mägi uuris lähtudes oma uurijakogemusest maastikul ala,
mille kohta oli olemas:
• rahvapärimus
• üks varem samast kohast avastatud kullatud hõbesõlg, mille oli
leidnud metalliotsija abil Sander Sikut, kellel ei olnud tollel hetkel Foto: Marika Mägi
otsinguluba, samuti ei andnud ta leidu üle mitte MKA-le, vaid M.
Mägile, paludes sel hetkel anonüümsust.
• J. Klimov oli M. Mägi uuringul osaleja, meeskonna liige
• Muinsuskaitseametil ei ole alust sellel juhtumil seaduses
kirjeldatud leiuautasu määrata