Sander Kallas 5.

a klass

Teises peatükis on juttu sellest, kus siilid elavad.

Harilikud siilid elavad Euroopas, neile meeldib
mets, kus on valgust, palju rohtu ja mitte minged
Pahase inimese koht öeldakse: okkaline nagu siil!
soid. Nad pesitsevad metsaservades, inimeste
Aga siilil on lisaks okastele mitte üksnes pea ja
aedades, talude läheduses. Kui metsa pole, siis
jalad, vaid isegi saba! Ja muide, siil kuuleb
elavad siilid parkides. Selles osas saame
paremini kui kass, aga saagi lõhna tunneb ära viie
põnevate faktidena teada, et Eestis elab kaks
meetri kauguselt!
siililiiki, siilid ei ela Põhja- ja Lõuna-Ameerikas,
Selles raamatus räägitakse siilist – kuidas ta Austraalias, Madagaskari saarel ja Kagu-Aasias.
sünnib, kus elab ja kuidas teda kostitada, kui ta Loomaaias elavad siilid kuni 16 aastat, looduses
sulle külla tuleb. Saad teada, millised kuni 7 aastat vanaks.
eksiarvamused inimestel siilide kohta on, mida ta
tegelikult okastel kannab, milliseid elupaiku
armastab, kas ta ka ujuda mõistab ja palju
muudki, mida sa okaskera kohta varem ei
teadnud.

"Mina olen siil" on teine raamat sarjast "Laste

loomaraamat", varem on ilmunud "Mina olen
rebane".

Sellest ei olegi palju aega möödas, kui ma

kirjutasin Sulle ühest väga lahedast
loodusraamatust – „Mina olen rebane“. Nüüd on
samas sarjas ilmunud raamat siilist, ja kohe
alguses kinnitan, et see on täpselt sama vahva ja
huvitav raamat, nagu oli seda ka rebasest
jutustanud raamat.

Raamatu kaanel öeldakse, et siil on väga asjalik,

väga nunnu ja väga julge. No ja tegelikult seda
nad ju ongi.

Saame siiliga tuttavaks. Siiliemme ütleb, et siilike

on parim, kuid meie siilil on veel ka kaks venda.
Kõik nad trügivad, puhisevad, turtsuvad ja
viuksuvad. Siiliemme ütleb, et nad on nagu
hanepojad, kuigi meie siilike veel ei tea, kes see
hanepoeg on. Esimeses peatükis saame teada, et
siilid on sündides päris paljad, seejärel kasvavad
neile valged ja pehmed okkad – titekasukas, mis
peagi asendub tumedamate ja tugevamate
okastega. Selgub, et täiskasvanud siilidel on kaks
korda rohkem okkaid kui nende lastel, kõige
väiksemad siilid on kõrvuksiilid, kes on sama
pikad kui pliiats, ligi 20 cm.
Kolmandas peatükis on juttu siili okastest.
Selgub, et okkad on seestpoolt tühjad, aga
kihilsed, mistõttu nad ongi väga tugevad. Ühel
siilil on kuni 6000 okast, iga okas kasvab umbes
18 kuud!
Neljandas peatükis õpime tundma siili hambaid,
küüniseid ja saba. Siili ülemisel lõualuul on 20
hammast, alumisel aga 16. Siili saba on veidi
lühem kui sinu pöial – 3 sentimeetrit. Selline
päris pikuke saba.

neljapäev, 30. jaanuar 20201

 Sander Kallas 5.a klass

Viiendas peatükis on juttu siili kuulmisest. Põnev
on teada saada, et siilid kuulevad paremini kui
kassid ja nad võivad haista jahisaaki 5 meetri
kauguselt.
Kuuendas peatükis hakkavad siilid jooksma, sest
jooks kaitseb siile vaenlase eest. Siiliema õpetab,
kui vaenlane on lähedal, on parem mitte kerra
tõmbuda, vaid punuma pista! Jooksvat siili on
raske kätte saada. Selgub, et öö jooksul võivad
siilid läbida kuni 9 kilomeetrit.
Seitsmendas peatükis selgub, et siilid oskavad ka
ujuda. Vees keerab siil ennast ringi ja sõuab 4
käpaga nagu koer.
juttu on, näiteks Friedebert Tuglase „Siil“ (hästi
vahva raamat), Paul-Eerik Rummo „Siil Liis ja
teised siilid“, Claudia Röseni „Siil otsib ulualust:
nii aitan loomadel talve üle elada“, Sergei Kozlov
„Siil udus“ jpt.
Väga lahedad ja armsad pildid on sellesse
raamatusse joonistanud Ljudmila Piptšenko.
Ja ma võin Sulle saladuskaate all öelda, et sellel
aastal peaks samas sarjas ilmuma veel üks
raamat eesti keeles, selles peaks juttu olema
pingviinist. Väga äge!
Marko Tiidelepp

Järgmises peatükis tehakse juttu sellest, keda

siilid kardavad. Siilidel on palju vaenlasi – rebane,
hunt, tuhkur, mäger, kassikakud ja isegi koerad.
Siilide suureks nuhtluseks on ka pisikesed verd
imevad puugid, neid võib ühel loomakesel olla
kuni 10 000! Uskumatu lugu!

Viimastes selle raamatu peatükkides tehakse

juttu sellest, mida siilid söövad (ühe öö jooksul
suudab siil ära süüa üle 100 putuka!), milline on
nende kodu (kõrvuksiili urg võib olla väga sügav
– 150 cm) ja lõpuks kasvab siilike ka suureks.

Seejärel on kuuel leheküljel lühikesi fakte ja

põnevaid teadmisi siilide kohta. Näiteks seda, et
esimesed siilid ilmusid meie planeedile 15
miljoni aasta eest. Maailmas elab praegu ligi 24
liiki siillasi ja kõik on erinevad. Selgub, et hiina
siilil ei ole pea peal üldse okkaid. Saad teada
sedagi, et siilidele ei tohi mitte mingil juhul
pakkuda piima – see teeb neil kõhu lahti, kuigi
siilidel endal ei seisa see meeles ja nad lakuvad
piima mõnuga. Vanas Roomas arvati, et siilid
ennustavad ette ilma. Eesti vanarahvas pidas siili
targaks loomaks, kes Kalevipojale õigel hetkel
põõsast õpetussõnu jagas. Siil on kasulik, sest
päästab meie aedu ja kapsamaid paljudest
kahjurputukatest.

Raamatu lõpus on väike ülevaade nendest

raamatutest, milles eesti keeles veel siilidest

neljapäev, 30. jaanuar 20202