Professional Documents
Culture Documents
Tallinna Kalmistute Auditi Aruanne
Tallinna Kalmistute Auditi Aruanne
2020
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Sissejuhatus
Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond viis tööplaani alusel läbi auditi
„Asutuse Tallinna Kalmistud tehingute seaduslikkuse ja sisekontrollisüsteemi hindamine“.
Kontroll viidi läbi ajavahemikul augustist detsembrini 2019.
Auditi viisid läbi sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakonna ametnikud Aire Nurm, Evi Riives
ja Merike Starovoitov.
Jaak Taevas
asutuse Tallinna Kalmistud juhataja
2
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Auditi läbiviimise alus oli sisekontrolöri teenistuse 2019. a tööplaan. Auditeeritav periood oli
2018. aasta ja 2019. aasta esimesed kuus kuud, vajaduse korral ka varasem aeg. Kontrolli
eesmärk oli hinnata asutuse sisekontrollisüsteemi toimimist. Põhiteemad olid järgmised: hanke-
ja ostumenetlused, asutuse sõidukite kasutamine ja kütusekulu arvestus, lepingud, ruumide
rentimine ning üldine töökorraldus.
2014. a aprillis alustas Tallinna Kalmistud maksete tegemist PPM Haldus OÜ-le suletud
Pääsküla prügila juurde viiva sissesõidutee ja värava videopildi jälgimise teenuse ostmiseks.
Viimane leping nendega lõppes 31.12.2017. Selle peaaegu nelja aasta jooksul tasus Tallinna
Kalmistud nimetatud firmale kokku 27 500 eurot. Asutuses vastutas valveseadmete ja nende
hinnapakkumiste võtmise eest järelevalvespetsialist. PPM Haldus OÜ asutaja, omanik ja ainuke
juhatuse liige on järelevalvespetsialisti sugulane, kes on asutanud firma PPM Haldus OÜ samal
ajal, kui Tallinna Kalmistud alustas sellele firmale tasu maksmisega. Hinnapakkumisi selle
teenuse ostmiseks ei võetud. 2018. aasta algul uut lepingut firmaga enam ei sõlmitud,
põhjendades seda asjaoluga, et selleks ajaks oli videovalve renoveeritud nii, et kaamerapilti sai
vaadata interneti teel. Kuigi videovalve renoveerimise investeering tehti juba 2016. aasta
septembris, jätkas Tallinna Kalmistud PPM Haldus OÜ-le tasu maksmist veel 15 kuud.
Valvesüsteem oleks tulnud renoveerida juba 2014. aastal, et säästa avalikke vahendeid.
Järelevalvespetsialist lõpetas töösuhte asutuses auditi toimumise ajal. Praegu on raske
tuvastada, kas seda teenust osutati lepingus kokkulepitud korras ka reaalselt ning kas teenust
osteti turuhinnaga või oluliselt kõrgema hinnaga. Asutuse juhataja ei ole meie hinnangul
suhtunud tõsiselt oma kohustustesse tagada asutuse eelarvevahendite õiguspärane, sihipärane
ja otstarbekas kasutamine. Praegusel juhul võib tegemist olla asutuse töötaja või kolmanda isiku
huvides oleva otsuse või toimingu tegemisega või selle sisulise suunamisega. Vastutus sellise
olukorra tekkimise eest on ka endise Tallinna Keskkonnaameti juhatajal. Olukorras, kus
hallatavale asutusele antakse ülesanne, mis ei ole asutuse põhitegevusega seotud, peab amet
tagama ka selle, et eraldatud eelarvevahendeid kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt.
Metsakalmistu abihoone kapitaalremondi ehitustöid tehti alates maist 2018. a ca ühe aasta
jooksul ning selleks kulus 176 732 eurot. Tallinna Kalmistute arengukava kohaselt pidi sellest
saama hoone, kus on võimalik korraldada peielaudu ning kus asuvad lillepood, kohvik ja tualetid.
Ehitustööde tegemiseks hanget ei korraldatud. Tallinna Keskkonnaameti 2018. aasta lõpus
täiendatud hankeplaanist võeti välja Metsakalmistu abihoone projekteerimise ja kapitaalremondi
avatud hange. Väidetavalt ei saanud hanget korraldada sellepärast, et puudus ülevaade hoone
tegelikust seisukorrast, seega ka vajalike tööde mahust. Investeeringu kinnitus tuli asutuse
juhataja sõnul ootamatult, ehitusega oli kiire ning projekteerimis- ja ehitustööd tehti kõik samal
ajal, hanget välja kuulutamata. Riigihangete seaduse järgi oleks pidanud Tallinna
3
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
2018. aastasse oli planeeritud kolme kastmisveetrassi ehitus kolmel kalmistul tööde
kogumaksumusega 100 000 eurot. Need ehitustööd olid esialgu lisatud 2018. a hankeplaani ja
vastutav isik oli Tallinna Keskkonnaameti hangete haldur. 2018. a lõpus muudetud hankeplaanis
kolme veetrassi ehituse hankeid enam sees ei olnud. Ehitustööde tellimisel ostumenetlusi
korraldades ei säilitatud dokumente, millest selguks, et hanke eest vastutav isik on edastanud
kirjaliku kutse e-posti teel vähemalt kolmele pakkujale. Puuduvad andmed pakkumuste
hindamise ja otsustusprotsesside kohta. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja sõnul
ei pea amet ostumenetlusega seotud dokumente säilitama, sest dokumenteerimine ja säilitamine
on hallatava asutuse ülesanne. Hallatava asutuse juhi ülesanne on tõesti enne lepingu
allkirjastamist veenduda, et asutusel on olemas kõik lepingu sõlmimise aluseks olevad
ostumenetluse dokumendid. Samas mööname, et ameti hangete haldur oleks pidanud tagama,
et kogu dokumentatsioon on koostatud ja hallatavale asutusele edastatud.
Tallinna Kalmistud rendib Liiva kalmistu peieruumi välja eraisikule, kes rendib seda ruumi
omakorda edasi peielauda korraldada soovijatele. Kirjalikku lepingut asutuse ja eraisiku vahel
sõlmitud ei ole. Väidetavalt ei olnud ükski peielaudu korraldav firma huvitatud selle ruumi rendile
võtmisest, seepärast leiti selline lahendus. Praegune töökorraldus hõlmab riski, et see eraisik ei
tasu asutusele kõikide ruumi rentimise kordade eest või ei tasu õigete tundide arvu eest.
Tegemist on pikaajalisele partnerile ruumi üürimisega, mistõttu peab olema sõlmitud äriruumi
kasutusse andmise leping, kus on sätestatud vastastikused kohustused ja kokku lepitud kuu üüri
tasu. Linnavara üürile andmiseks tuleb asutusel korraldada esmalt avalik konkurss.
4
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Mida me soovitame?
Vaadata üle Tallinna linnapea 18.01.2019 käskkiri1 asutuste sõidukite kasutamise korra
kohta. Kaaluda selle täiendamist, määrates kindlaks, millise dokumendiga tuleb kinnitada
hallatava asutuse ametisõidukite kasutamise kord, kes selle kooskõlastab ja kinnitab.
5
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2
Kokkuvõte auditi tulemustest ................................................................................................. 3
1. Auditi teema ja eesmärk .................................................................................................. 7
2. Auditi ulatus ja metoodika ............................................................................................... 7
3. Kasutatud lühendid ja mõisted ........................................................................................ 7
4. Üldinfo asutuse kohta...................................................................................................... 7
5. Asutuse sõidukid ja kütusearvestus ................................................................................ 8
6. Hanked ja ostumenetlused ............................................................................................ 11
6.1 Metsakalmistu abihoone ehitus ...................................................................................... 11
6.2 Kalmistute veetrasside ehitamine ................................................................................... 13
6.3 Muud ostumenetlused .................................................................................................... 14
7. Videopildi jälgimise teenuse leping................................................................................ 15
8. Liiva kalmistu peieruumi rendile andmine ...................................................................... 17
9. Muud teemad ................................................................................................................ 18
6
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Auditeeritav periood oli 2018. a ja 2019. a I poolaasta, vajaduse korral ka varasem aeg.
Asutusel on õigus osutada oma tegevusvaldkonnaga seotud tasulisi teenuseid, mille hinnad
kehtestab amet.
7
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Tallinna Kalmistute kulude katteks eraldatakse raha linna eelarvest ning osa tuludest teenitakse
omatuludena. Omatulude arvelt kaeti 2018. aastal 46% asutuse kuludest, ülejäänud 54% kaeti
linna eelarvest. Omatulusid teeniti 2018. aastal 813 801 eurot, toetus linnaeelarvest oli 944 356
eurot.
Seisuga 01.10.2019 oli asutuse koosseisus 55 töökohta, neist täitmata oli 7 töökohta, seega
töötajate arv oli 48. Asutust juhib Jaak Taevas, kes on töötanud asutuse juhina nüüdseks ligi
18 aastat, alates asutuse moodustamisest (2002. a jaanuarist).
Kuni aastani 2011 oli hauaplatside kasutamine reguleerimata. 2011. aastal alustati hauaplatside
kasutajatega lepingute sõlmimist. 2019. a juuni alguse seisuga on hauaplatse kokku ca 120 000
ja lepingutega olid neist kaetud umbes pooled. Kalmistute elektroonilist registrit Haudi on
jätkuvalt arendatud ning 2017. a liidestati register majandustarkvaraga SAP. See muutis asutuse
igapäevatöö märksa mugavamaks ning ka klientidel on selle kaudu lihtne e-tellimusi esitada.
Liisingulepingu alusel oli seisuga 31.07.2019 võetud kasutusse 25 sõidukit (traktorid, laadurid,
kaubikud jt). Makseid tehti seitsmele liisingufirmale. Sõidukite liisingulepingute lõppemise korral
masinaid üldiselt välja ei osteta, vaid asendatakse uuega. Viimasel ajal on ainult ühel juhul
rendilepingu lõppemisel sõiduk välja ostetud.
Mõningad tähelepanekud
Väikekaubik Peugeot Partner2 ei ole alates 2013. aastast põhivara ega väikevahendite
nimekirjas arvel, kuid seda kasutas siiani haldusosakonna mehaanik. Asutuse juhataja
2014. ja 2019. a käskkirjadega on väikekaubikule määratud kütusekulu liimiidid. Asutuse
selgituste kohaselt ei ole sõiduk arvel, kuna tegemist on vana masinaga (2006), mille
liisingumaksed on ammu lõppenud ja mis on aastaid tagasi välja ostetud. Kuna sõiduk
oli kasutuses, siis oleks tulnud seda hoida raamatupidamises arvel. Sõidukile,
mida arvel ei ole, ei saa ka kütust eraldada.
Kaubik Ford Transit Custom3 on soetatud riigihankega (27.07.2018) kasutusrendi
tingimustel. Liisingulepingu järgi on sõiduki liisinguperiood viis aastat ja sõiduki
läbisõidumäär selle lõpuks 150 000 km (ehk keskmiselt 30 000 km aastas). Iga piirmäära
ületava kilomeetri eest peab liisinguvõtja maksma lepingu lõppemisel liisinguandjale
0,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui liisinguvõtja ostab liisingueseme liisinguandjalt
välja, siis ei tule seda tasu maksta. 2019. a juuli lõpuks oli nimetatud kaubiku läbisõit
40 968 km ehk kaubikuga oli aasta jooksul sõidetud planeeritud 30 000 km asemel ca
41 000 km. Selliselt on risk sõiduki läbisõidumäära viie kasutusaasta jooksul
märkimisväärselt ületada. Soovitame liisingulepingute tingimusi hoolsalt jälgida
ning sõidukite läbisõidukilomeetrite arvu analüüsida, et lepingu lõppemisel ei
tekiks ootamatuid kulusid.
2 Reg-nr 087MEN
3 Reg-nr 842BYG
8
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Uues sõidukite kasutamise korras on kindlaks määratud ka see, kus sõidukeid pärast tööpäeva
lõppu hoida tuleb, ning kohustus nende sõidukite kasutajatel pidada sõidulehte ja arvestust
erasõitude kohta. Selles korras ei ole märgitud N1G-kategooria sõidukite
(väikeveokid/maastikuautod, millest ühega veetakse laiali kütusevaate, teine on asutuse juhataja
käsutuses) hoiukohta töövälisel ajal ja nende kütusekulu limiite. Kategooriad N1 ja N1G kuuluvad
tarbesõidukitele, mis on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod ja kaubikud.
Asutuse selgituse järgi on asutuse sõidukid mõeldud ainult töösõitudeks, erasõite nendega ei
tehta.
Soovitame asutuse sõidukite kasutuskorda täiendada. Selles peaks muu hulgas olema
sätestatud järgmine:
isiklikud sõidud asutuse sõidukitega ei ole lubatud;
sõidukite garaažeerimise koht töövälisel ajal (kui hoiukoht erineb asutuse tegevuskohast,
siis majanduslik põhjendus, miks sõidukit on otstarbekas just seal hoida);
kütusekulu limiidid ja isik, kes jälgib kütusekulu limiitidest kinnipidamist ja kellele
esitatakse aruandeid;
sõiduki kasutajad ning see, kuidas on kasutus korraldatud juhul, kui autot jagab omavahel
mitu töötajat;
kütusekaardi kasutajad ning põhimõtted, kuidas neid kasutatakse puhkuste ajal või juhul,
kui ühte autot kasutab mitu töötajat.
Asutuse kommentaar: „Seoses linna korraldatud hankega tellisime uued nimelised kütusekaardid
ka prügiveomasinate juhtidele ning need kaardid on limiitidega. Vormistame uue, täiendatud
käskkirja. Esitame ametile uue, täiendatud korra kooskõlastamiseks hiljemalt jaanuaris 2020.“
Märgime, et linnapea 18.01.2019 käskkirjas on 200 liitrit kuus märgitud kütusekulu limiidiks
ametite kasutuses olevatel sõiduautodel. Audiitorite hinnangul vajaks Tallinna linnapea
18.01.2019 käskkirjaga kehtestatud korras just hallatavate asutuste sõidukite kasutamist
puudutav osa täiendamist. Selles võiks olla kindlaks määratud, millise dokumendiga tuleb
kinnitada hallatavate asutuste sõidukite kasutamise kord, kes selle kooskõlastab ja kinnitab.
4
Käskkiri „Tallinna Kalmistud sõidukite kasutamise kuludest“
5
Käskkiri nr LSB-28/1, „Ametiasutustes ja nende hallatavates asutustes isikliku sõiduauto ametisõitudeks
kasutamise kulude hüvitamise ning asutuse sõiduki kasutamise kord“
9
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
kütusevaadid täis ja viib need kalmistule. Kui kütus hakkab vaadis lõppema, siis uue tellimuse
annab kas kalmistu juhataja ehk osakonnajuhataja või mehhanismijuht. Kütusepaakidel
mõõdikut ei ole. Töömehed võtavad kütust enda kasutuses olevatesse töömasinasse. Eraldi
inimest, kes peaks arvestust või veenduks, kas kütus läheb õigesse masinasse, ei ole. Traktorite
ja muude mootorsõidukite kohta kütusearvestust ei peeta, nende kasutamise üle käib
tunniarvestus ning see ei ole seotud kütusekuluga. Auditeerimise ajal saadud selgituste järgi
põhineb kütuse kasutamine usaldusel.
Mitu töötajat kasutas asutuse kütusekaarti ka puhkuse ajal. Auditeerimise ajal antud selgituste
järgi käiakse sageli puhkuse ajal tööl, kuid puhkust ei katkestata. Üldiselt ei anna töötajad
kütusekaarti puhkuse ajaks kellegi kätte hoiule. Vajaduse korral tullakse puhkuse ajal tööle ja
kasutatakse kütuse võtmisel oma nimelist kütusekaarti. Soovitame töökorraldust muuta selliselt,
et töötajatele oleksid puhkuse ajal määratud asendajad. Kui äärmise vajaduse korral tuleb
asutuse sõidukiga teha töösõite puhkuse ajal, tuleb puhkus katkestada ja ennast tööle tagasi
vormistada.
Asutuse osa töötajaid läbib asutuse sõidukiga 200–250 km ühes tööpäevas. Kuigi seitse
kalmistut paiknevad üle Tallinna, tuleks asutusel töökorraldus üle vaadata ja leida võimalusi see
tõhusamaks muuta.
Asutuse kommentaar: „Teeme turuuuringut, milline seade oleks kõige mõistlikum kasutusele
võtta nii kaubikute kui ka prügiveokite ja traktorite jaoks.“
Täiendada asutuse sõidukite kasutamise korda ning esitada see kinnitamiseks Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalametile.
Tagada kütusekulude arvestus ja juurutada sisemine kontrollisüsteem, mis võimaldab
ulatuslikumalt jälgida masinate kütusetarbimist.
Määrata käskkirjaga kindlaks kütusekaartide kasutajad ning reguleerida, kuidas
kasutatakse kütusekaarte puhkuste ajal.
Soovitame kaaluda asutuse sõidukite GPS-seire ja digitaalse sõidupäeviku süsteemi
kasutuselevõttu.
Seada sisse kalmistutel asuvatest suurtest kütusepaakidest kütuse tankimise
kontrollimise süsteem.
Analüüsida, kas on võimalik osta teenusena sisse kütusepaakide kalmistutele tarnimine.
Arutada võimalikke lahendusi linnakantselei hankekeskusega. Praegune olukord, kus
üks töötaja asutuse kütusevaatidega ise kütust kalmistutele toimetab, ei ole parim
lahendus. Kaaluda ka muid lahendusi, kuidas kütus territooriumile saada.
10
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
6. Hanked ja ostumenetlused
6.1 Metsakalmistu abihoone ehitus
Praeguseks on abihoone seisnud tühjana üle poole aasta – maikuust ehk ehitustööde
lõppemisest alates. Abihoone avati mitteametlikult juba märtsis, selleks ajaks oli tegemata vaid
mõni üksik töö, mida ei saanud talvel teha (vihmaveetorude paigaldus, terrassi ehitus). Ruumid
on seisnud pikalt kasutuseta, sest Tallinna Kalmistute juhataja sõnul peaks amet tegelema ruumi
rendile andmisega, aga ei ole seni seda veel teinud. Meie hinnangul on lubamatu, et renoveeritud
abihoone seisab nii pikalt kasutuseta. Kui oli teada, et märtsiks on ehitus sisuliselt lõppenud,
oleks saanud hoone väljarentimist kavandada palju varem. Tallinna Kalmistud ja amet peavad
leidma võimalikult kiirelt hoonele mõistliku kasutusotstarbe.
Asutuse juhataja sõnul ei olnud neil esialgu ettekujutust tööde mahust, sest hoone oli 7–8 aastat
seisnud kasutuseta ning oli remondi ootel. Investeeringuteks taotleti ametilt raha, aga ei saadud
ühelgi aastal. Selleks, et selgitada välja, mis seisus on abihoone ja kui palju rekonstrueerimine
maksma võiks minna, kavatseti tellida uuringud siis, kui saadakse kinnitus investeeringu
tegemise kohta. Kuna investeeringute otsus tuli 2017. aasta lõpus, siis oli väidetavalt ehitusega
kiire ning projekteerimis- ja ehitustööd tehti samaaegselt, hanget välja kuulutamata. Kuna
asutuses ei ole tööl ehitusspetsialisti, siis sõlmiti leping Newform OÜ-ga, kes lepingu järgi oli
asutuse esindaja (sisuliselt projektijuht), tegi abihoone ehitusel töid ja võttis pakkumusi nende
tööde tegemiseks, mida Newform OÜ ise ei teinud.
Novembris 2018 kinnitati ameti juhataja käskkirjaga8 2018. a muudetud hankeplaan, milles
Metsakalmistu abihoone projekteerimist ja kapitaalremonti enam sees ei olnud. Ameti kinnitusel
koostatakse ja muudetakse hankeplaani asutuse juhi ettepanekul ja seega saab ameti sõnul
Tallinna Kalmistute juhataja vastata küsimusele, kas hankeplaanist välja jäetud tööd jäid üldse
ära või osutus nende maksumus riigihanke piirmäärast väiksemaks. Tallinna Keskkonnaamet
koostas enda sõnul hankeplaani hallatavate asutuste juhtide sisendi alusel.
11
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Tallinna Kalmistud tasus Newform OÜ-le 2018. aastal kokku 105 399 eurot (käibemaksuta).
Ehitustööde raamlepingu sõlmimiseks ei korraldatud eelnevalt riigihanget põhjendusega, et
lepingu mahtu (konkreetseid ehitustöid) ei olnud võimalik planeerida. Tallinna Keskkonnaamet
asus 31.12.2018 seisukohale, et 19.02.2018 Newform OÜ-ga raamlepingut sõlmides rikkus
asutuse juht riigihangete seadust jättes korraldamata riigihangete seaduse nõuetele vastava
hankemenetluse. Riigihangete seaduse nõuetele vastava hankemenetluse korraldamata
jätmisega eelistas asutus ühte ettevõtet – Newform OÜ-d. Tallinna Kalmistud sõlmisid Newform
OÜ-ga raamlepingu sisuliselt kaheks aastaks ja raamlepingu rahaline maht oli 2018. aastal
105 399 eurot käibemaksuta. Kui korrutada see summa kahega, on kaheaastase lepingu
eeldatav maksumus 210 798 eurot käibemaksuta. Riigihangete seaduse kohaselt on ehitustööde
riigihanke piirmäär 150 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus asutuse juhatajal Tallinna linna
hallatava asutuse juhatajana õigus sõlmida lepingut, mille eeldatav maksumus on 210 798 eurot
käibemaksuta, korraldamata riigihangete seaduse nõuetele vastavat hankemenetlust.
Asutuse juhataja sõnul tehti Metsakalmistu abihoone ehitustööd etappide kaupa, kõik etapid olid
kontrollitavad. Investeeringuks määratud summa oli piiratud, mistõttu tuli asutuse juhataja sõnul
ehitustöid teha etappide kaupa ja võimalikult soodsalt (seetõttu ostis asutus ise ehitusmaterjale
ja tõi need kohale).
Asutuse juhataja sõnul ei pidanud ametlikku järelevalvet ehitustegevuse üle tegema, sest
Metsakalmistu abihoone konstruktsioone ei muudetud, ainult remonditi olemasolevaid.
Järelevalvet tegi asutuse sõnul Tallinna Keskkonnaameti peaspetsialist, kuid dokumente see
ametnik järelevalve kohta ei koostanud ega aktsepteerinud akte tööde vastuvõtmise või
akteerimise kohta.
12
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Metsakalmistu abihoone remontimiseks ei ole taotletud ehitusluba ning asutuse sõnul ei olnud
ehitusluba ka vajalik, sest hoonet ainult remonditi. Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba
kohustuslik hoone ümberehitamise korral. Kui osa asendatakse samaväärsega, siis ei ole
ehitusluba vajalik.
Asutuse kommentaar: „Ametis on tööl hangete spetsialist, kellega oleme uutest hangetest
rääkinud ning vajadusel saab abi paluda ka linna hankekeskuse käest. Edasisi rikkumisi ei
esine.“
13
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Kolme veetrassi ehituse plaanitav kogumaksumus oli seega 100 000 eurot. Kui vaadata kolme
veetrassi ehitust ühtse ehitusobjektina, oleks tulnud korraldada lihthange, sest kogumaksumus
ületas 60 000 euro piiri. Seega oli õige need objektid hankeplaani lisada.
2018. a muudetud hankeplaanis (kinnitatud novembris 2018) ei olnud aga enam kolme veetrassi
ehituse hankeid. Riigihangete eest vastutavaks isikuks oli märgitud Tallinna Keskkonnaameti
hangete haldur. Tallinna Kalmistute juhataja sõnul otsis kastmisveetrasside ehituseks vajalikke
töövõtjaid ameti peaspetsialist.
Vastust küsimusele, miks veetrasside ehitustööd hankeplaanist välja võeti, me ei saanud, sest
kumbki Tallinna Keskkonnaameti töötaja, kes hangete korraldamisega tegeles, ei jätkanud
ühendatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis tööd. Asutuse esitatud ehitustööde
dokumentide ülevaatamisel selgus, et osa hangetega seotud dokumente on puudu – amet kas
ei andnud neid asutusele üle või hankedokumente ei koostatudki. Ameti sõnul on hallatava
asutuse ülesanne dokumenteerida ja säilitada kõik ostumenetlusega seotud dokumendid, amet
ei pea neid enda sõnul säilitama.
Kokku läks kolme veetrassi ehitus maksma 71 379 eurot, mis oli esialgu plaanitud summast 29%
väiksem. Kalmistute kastmisveetrasside ehitamises olid kõige suurema osakaaluga Maatriks-RP
OÜ tehtud tööd. Selle firma esitatud arvete kogumaksumus oli 67 735,85 eurot, mis moodustas
ca 95% kalmistute veetrasside ehitamiseks kulunud tööde maksumusest.
Kui hallatava asutuse hanke- või ostumenetluse korraldamise eest vastutab ameti
töötaja, siis tuleb tagada, et kogu info ja dokumentatsioon edastatakse hallatavale
asutusele.
Teha hallatava asutuse ostude üle järelevalvet ning nõustada hallatavaid asutusi
ostumenetluste läbiviimisel.
Asutuses ei ole ostumenetluse eest vastutavaid isikuid juhataja käskkirjaga määratud. Selgituste
järgi viisid ostumenetlusi läbi:
haldusjuht – puude raie ja teehooldus;
14
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Valikuliselt analüüsisime 26 hankija arveid, nii 2018. a kui ka 2019. a I poolaasta kohta, et
hinnata, kas vajalikud ostumenetlused on tehtud.
2018. a maksis asutus Turf OÜ-le kuivanud puude mahavõtmise, lõikamise ja äraveo eest Liiva
ja Pirita kalmistul kokku 32 964 eurot (kolm arvet ajavahemikul veebruarist aprillini), kuid
riigihanget teenuse tellimiseks ei korraldatud. Asutus selgitas, et Pirita kalmistul tehti võsaraiet
ja Liiva kalmistul võeti maha puid. Asutuse haldusjuht pidas tööde võimaliku tegijaga
läbirääkimisi telefoni teel. Kuna Turf OÜ sai töödega kohe alustada ja hind oli soodne, siis telliti
töö neilt. Selgituste järgi osutus mahavõtmist vajavate puude hulk suuremaks kui esialgu
planeeritud.
Newform OÜ-le maksis asutus 2019. a kevadel kokku 29 890 eurot puude langetamise ja
tükeldamise eest Liiva kalmistul (244 puud, ühe puu langetamise maksumus oli 122,5 eurot). Kui
üks puu oleks veel lisandunud, siis oleks riigihanke piirmäär ületatud. Lisaks eeltoodule telliti
ohtlike puude raiet Puuhooldus OÜ-lt – 2018. aastal kokku 5785 euro eest ja 2019. a I poolaastal
2700 euro eest.
Audiitorid leiavad, et kalmistutel võetakse puid maha, raiutakse võsa ning tehakse muid
haljastus- ja hooldustöid iga aasta. Kui aastane plaanitav teenuse maht ületab 30 000 eurot või
on selle piiri peal, siis tuleb läbi viia hankemenetlus. Hanke tulemusel soovitame sõlmida
raamlepingu, mis tagab paindlikkusse tellida töid just siis, kui vajadus tekib. Raamlepingu korral
saab hinnas kokku leppida nii, et see ei muutu lepingu tähtaja vältel. Samuti ei kohusta
raamleping kogu eeldatavat lepingumaksumust täitma, vaid seda saab teha vajadust mööda (n-
ö paindlik teenuse tellimine tellijale sobival ajal).
2014. a aprillis alustas Tallinna Kalmistud maksete tegemist PPM Haldus OÜ-le suletud
Pääsküla prügila sissesõidutee ja värava videopildi jälgimise teenuse eest. 2014. aasta kohta
lepingut säilitatud ei ole. Perioodil 01.02.2015 kuni 31.12.2017 sõlmiti asutuse ja PPM Haldus
OÜ vahel kolm lepingut.
15
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Lepingute järgi pidi PPM Haldus vähemalt viis korda ööpäevas vaatama Raba tn 40 aadressil
objekti videopilti ning teavitama asutust, kui tuvastab õigusrikkumise objektil või omavolilise
sisenemise. Teenuse tasu oli algul 600 eurot kuus, alates 01.02.2016 suurenes see 650 eurole
kuus. Selle aja jooksul (ca 4 aastat), mil asutus nimetatud firmale ülekandeid tegi, tasus ta PPM
Haldus OÜ-le kokku 27 500 eurot. Samal ajal osutas Raba tn 40 aadressil lemmikloomade
krematooriumi tehnilise valve teenust Securitas Eesti AS, saades selle eest tasu 45 eurot kuus
(lisandus käibemaks).9
Asutuse juhataja sõnul oli suletud Pääsküla jäätmejaama sissesõidutee ja värava videovalve
süsteem vananenud ja ükski turvafirma ei nõustunud seda hooldama. Väidetavalt lubas endine
Tallinna Keskkonnaamet10 valvesüsteemi uuendada, mistõttu võttis asutus kaamerate jälgimist
ajutise lahendusena. Kuna süsteemi uuendamine lükkus pidevalt edasi, siis pikendas asutuse
juhataja enda sõnul lepinguid PPM Haldus OÜ-ga ühe aasta kaupa.
PPM Haldus OÜ kogu käive firma asutamisest 2014. aastal kuni 2016. a lõpuni tuli Tallinna
Kalmistutele osutatud teenusest. Kulusid firma sel ajal majandusaasta aruannetes ei näidanud.
Järeldame sellest, et firma ei teinud kulutusi kaamerate ülespanekuks, valvesüsteemi
renoveerimiseks, hooldamiseks vms.
Lepingud PPM Haldus OÜ-ga ei sätestanud, et firmal oleks olnud kohustus valveseadmeid
hooldada, renoveerida, paigaldada kaameraid vms. Praegu on raske tuvastada, kas reaalselt
seda teenust ka lepingus kokkulepitud korras osutati ning kas teenust osteti turuhinnaga või
oluliselt kõrgema hinnaga. Kõnealusel juhul võib tegemist olla asutuse töötaja enda või kolmanda
isiku huvides oleva otsuse või toimingu tegemisega või selle sisulise suunamisega. Asutuse
juhataja sõnul seda teenust osutati, sest Tallinna Keskkonnaameti jäätmeosakond küsis
videopilti järelevalvespetsialisti käest mitmel korral prügila kontrollimiseks ja rikkumiste
tuvastamiseks.
Alates 01.01.2018 uut lepingut PPM Haldus OÜ-ga ei sõlmitud, sest väidetavalt oli 2018. aasta
alguseks videovalve korraldatud nii, et kaamerapilt oli vaadeldav interneti teel. Seega lõppes
asutuse juhataja sõnul vajadus kaamerapilti eraldi vaadata. Edasiseks pildi jälgimiseks vajalik
mobiilirakendus paigaldati asutuse juhataja, järelevalvespetsialisti ja ühe keskkonnaameti
jäätmeosakonna töötaja telefoni. Kuigi videovalve renoveerimise investeering tehti seisuga
29.09.2016 summas 2980 eurot11, jätkas Tallinna Kalmistud PPM Haldus OÜ-le videopildi
jälgimise eest tasu maksmist veel 15 kuud. Kuigi süsteem oli renoveeritud ja meile mõistetavalt
puudus sellise teenuse järele edasine vajadus, sõlmis asutuse juhataja seisuga 01.02.2017 PPM
9
Securitase puhul lisandus ühekordne kulu 1251 eurot valvesüsteemi paigalduse eest 2014. aasta algul.
10 Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti ja Tallinna Ettevõtlusameti ümberkorraldamise
käigus lõpetati 01.06.2019 Tallinna Keskkonnaameti tegevus.
11 Kaameravalve OÜ arve Tallinna Kalmistutele 29.09.2016
16
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Haldus OÜ-ga ka uue lepingu 11 kuuks (kuni 2017. a lõpuni). Valvesüsteem oleks tulnud
renoveerida juba 2014. aastal, et säästa avalikke vahendeid.
Asutuse juhataja ei ole meie hinnangul suhtunud tõsiselt oma kohustustesse tagada
asutuse eelarvevahendite õiguspärane, sihipärane ja otstarbekas kasutamine.
Kui ametiasutus annab hallatavale asutusele lisaülesande, mis ei ole hallatava asutuse
põhitegevusega seotud, siis peab amet tagama ka koos ülesandega asutusele antavate
eelarvevahendite sihipärase ja läbipaistva kasutamise. Selleks võiks ametipoolne
vastutav isik olla teemaga seotud ostuarvete kinnitajate hulgas ning tutvuda enne arve
kinnitamist ka lepingutega.
01.02.2015 sõlmitud leping PPM Haldus OÜ ja Tallinna Kalmistute vahel oli tähtajatu. Aasta
hiljem, 01.02.2016 sõlmiti tähtajaline leping (11 kuuks) sama teenuse osutamiseks. Uues
lepingus ei sätestatud eelmise, tähtajatu lepingu lõppemise fakti. Kui tähtajatu leping lõpeb ja
sama teenuse jätkuvaks osutamiseks sõlmitakse tähtajaline leping, siis tuleks uues
lepingus sätestada, et eelmine leping kaotas kehtivuse. Antud juhul on asutusel tähtajatu
leping jäänud lõpetamata. Sellises olukorras kehtisid sisuliselt mõlemad lepingud ja ekslikult
võidakse sellises olukorras tasu maksta mõlema lepingu eest eraldi (kuigi sama teenuse eest).
Lepingute vormistamisel tuleb olla täpne.
Tallinna Kalmistud rendib Liiva kalmistu peieruumi välja ühele eraisikule, kes rendib seda ruumi
omakorda edasi peielaualistele. Nimetatud eraisik tasub peieruumi rendi eest Liiva kalmistule
kas arve alusel või sularahas asutuse hinnakirja alusel. Ta on neid ruume üürinud 2017. aasta
lõpust. Kirjalikku lepingut ei ole asutuse ja eraisiku vahel sõlmitud. Tallinna Kalmistute juhi sõnul
ei olnud ükski peielaudu korraldav firma huvitatud selle ruumi rendile võtmisest, seepärast leiti
selline lahendus.
Kõnealusel juhul ei anna Tallinna Kalmistud äriruumi lühiajalisse kasutusse ühekordsete ürituste
korraldamiseks, vaid sisuliselt üürib ruumi pikaajalisele partnerile. Selle isikuga peaks olema
sõlmitud äriruumi kasutusse andmise leping, kus on sätestatud vastastikused
kohustused ja kokku lepitud kuu üüritasu. Praegune olukord, kus ruumi üüritakse ühele ja
samale pikaajalisele partnerile ühe korra kaupa ilma kirjalike lepinguteta, ei vasta linna
kehtestatud korrale. Sellises olukorras peaks ka kõigil teistel isikutel olema õigus üürida
peieruumi otse Tallinna Kalmistutelt hinnakirjajärgse hinnaga. Tallinna Kalmistud on sisuliselt
võtnud tööle vahendaja, kes korraldab linna vara välja üürides peielaudu. Tallinna Kalmistud
sellele isikule töötasu ei maksa. Peielauda korraldada soovijaile rendib ruume omakorda edasi
ja organiseerib toitlustuse seesama eraisik.
17
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
2019. a esimese 10 kuu jooksul on eraisik Liiva kalmistu kassasse tasunud peieruumi rendi eest
3330 eurot. 10 kuu jooksul on ta peieruumi rentinud 16 korral erineva kestusega (nt 1; 1,5 ja 2,5
tunniks) ning tasunud tunnihinna alusel. Tallinna Kalmistute hinnakirjas on kehtestatud peieruumi
rendile andmise ühikuks „kord“ ja see tähendab 2 tundi (ühe „korra“ rendihind on 111 eurot).
Hinnakirja järgi ei tohiks ruumi rendile anda poole tunni täpsusega, vaid ruume saab anda
kasutusse kahe tunni kaupa. Kui soovitakse kasutada tunnihinda, siis tuleb hinnakirjas
sätestada tunnihind. Kui hinnakirjas kehtib hind ühe „rendikorra“ eest, siis tuleb arveid
esitada vastavalt sellele.
9. Muud teemad
Asutuse töötajate materiaalse vastutuse lepingu punkt 4.2 ütleb, et kui töötaja ei ole kahju
tekitamises süüdi, siis ta ei kanna materiaalset vastutust. Varalise vastutuse kokkulepete
sõlmimise mõte peaks aga olema just selles, et töötaja võtab selle kokkuleppega kohustuse
süüst sõltumata vastutada talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Seega on
varalise vastutuse kokkuleppe mõttest valesti aru saadud. Töölepingu seaduse järgi vastutab
töötaja tööandja ees süüliselt, sh hooletusest tekitatud kahju eest nagunii, ka eraldi
kokkuleppeta ja tööandjalt selle eest hüvitist saamata.
Töötajatega praegusel kujul sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud ei anna meie hinnangul
lisandväärtust, sest on üldsõnalised, ei kirjelda vara, mille säilimise eest töötaja vastutab, ning
panevad töötajale vastutuse kahju hüvitamise eest ainult juhul, kui kahju on tekkinud töötaja süül.
See vastutus on töötajal töölepingu seaduse kohaselt töösuhtes olles nagunii.
18
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Soovitame sellisel kujul materiaalse vastutuse lepinguid mitte sõlmida. Piisab, kui
sularahatoimingutega seotud töötaja ametijuhendis või töölepingus sätestada, et töötaja
vastutab süüliselt tekitatud sularahakassa puudujäägi eest seaduses sätestatud korras.
Hauaplatside hooldamisest
Töökorraldus ja töötingimused
19
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
Selgituste järgi kasutatakse kalmistute kontorites ahikütet. Ka see ei vasta enam tänapäevastele
töötingimustele. Tuleks kaaluda keskkütte paigaldamist kalmistute kontoritesse. „Tallinna
eelarvestrateegia aastateks 2019–2022“ järgi on Tallinna Kalmistute olulisemad investeeringud
sel ajavahemikul muu hulgas Siselinna kalmistule uue kalmistuhoone ehitamine, Rahumäe
kalmistule teenindushoone projekteerimine ja ehitamine ning Liiva kalmistu halduskeskuse
ideekonkurss ja projekteerimine. Selle investeeringute plaani kohaselt peaksid töötajate
tööruumid ja töötingimused tulevikus tuntavalt paranema. Siselinna kalmistule hakatakse
2020. aastal ehitama teeninduskeskust. Ehitushange plaaniti välja kuulutada detsembris 2019.
Asutuse kommentaar: „Rahumäe kalmistu tööruumid teevad ka meile muret, kuid kahjuks on
kõik Rahumäe hooned tagastatud kirikule (EELK) ja nende renoveerimiseks linna rahaliste
vahendite kasutamine ei ole meie pädevuses. Spetsialistide arvamuse kohaselt ei olegi nende
renoveerimine mõttekas, odavam on ehitada uus. Küll suutsime saavutada kokkuleppe Jaani
kogudusega vastas asuva hoonekompleksi tagastamiseks linnale eesmärgiga arendada välja
Rahumäe kalmistu uus teenindushoone. Praegu on tagastamismenetlus pooleli.“
Liiva kalmistu maa-alal paikneb 1935. aastal valminud kabel (arhitektuurimälestis). Kabelis oli
2018. a detsembris põleng ning kabel on restaureerimise ootel. Matusetalitusi peetakse kabeli
taastamise ajal kas haua peal, linna kirikutes, krematooriumis või muus ärasaatmiskohas.
Inimestele on oluline, et kabel restaureeritaks võimalikult kiiresti.
Kabeli taastamise tööde maksumus oli esialgse hinnangu järgi ca 200 000 eurot. Raha eraldati
linnavalitsuse reservfondist linnavalitsuse 06.02.2019 korraldusega13 „Raha eraldamine Tallinna
Keskkonnaametile Liiva kalmistu kabelihoone projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks“
(summas 213 868 eurot). Kuna tööd on osutunud esialgu planeeritust kallimaks ja osa töödest
lükkub edasi 2020. aastasse, nähakse Liiva kalmistu kabelihoone ehitustöödeks 2020. aasta
eelarves positsiooni „Muud linnamajanduse valdkonna asutuste remonttööd ja soetused“
vahenditest ette 80 000 eurot. Reservfondi eraldis ei ole järgmisesse eelarveaastasse ülekantav.
Kabel on Tallinna Kalmistute bilansis, raha restaureerimiseks eraldati endisele Tallinna
Keskkonnaametile. Linna ehitustegevuse tsentraliseerimise plaani järgi viib ehitushankeid nüüd
läbi Tallinna Linnavaraamet. 05.11.2019 seisuga sõlmiti töövõtuleping14, mille pooled on Tallinna
Kalmistud, Tallinna Linnavaraamet ja töövõtja Tarrest LT OÜ. Lepingu maksumus on
233 501,20 eurot (lisandub käibemaks) ning lepingukohaste tööde tähtaeg on kolm kalendrikuud
lepingu sõlmimisest.
Hauapiirete tegemiseks ei väljasta Tallinna Kalmistud tööluba mitte hauaplatsi kasutajale, vaid
platsi kasutaja poolt valitud äriühingule, kes töid teeb. Tööloa hinda ei ole Tallinna Kalmistute
13 Korraldus nr 204
14 Töövõtuleping nr 491
20
Linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond
hinnakirjas sätestatud. Kalmistud küsivad iga hauapiirde tegemise tööloa eest 20 eurot (sisaldab
käibemaksu). Asutus on sõlminud kirjaliku kokkuleppe paljude hauapiirdeid tegevate firmadega.
Väidetavalt on praegu hauapiirete tegijaid turul ca 40. Iga ettevõtja või töömees, kes kalmistul
töid teeb, peaks kalmistu kontorist tööloa küsima ja ütlema, milliste tööde jaoks ja millisel haual
tal luba vaja on. Sanktsioone ei saa Tallinna Kalmistud rakendada, kui ehitaja tööluba ei võta ja
teeb hauapiiret kalmistul ilma tööloata. Tallinna Kalmistute aastane tulu töölubade müügist oli
2018. a 12 362 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljastati 742 tööluba.
Sätestada hauapiirete tööloa hind asutuse hinnakirjas (ning ametil kinnitada Tallinna
Kalmistute täiendatud hinnakiri).
21