2

Illustrator CC
3 Uus dokument
4 Uue Illustratori dokumendi salvestamine
5 Töökeskkond
7 Dokumendi seadete muutmine
8 Suurendamine ja vähendamine
8 Erinevad vaateviisid ja ekraaniviisid
9 Lehekülgede töövahend ja paneel
11 Valiku töövahendid
12 Kujundid (Shape)
14 Punktide muutmine
15 Nurkade kuju muutmine
16 Transformeerimine
18 Joondamine
19 Liitkujund (Compound Path)
20 Objektide kombineerimine Shape Builderiga
21 Objektide kombineerimine Pathfinderiga
22 Mask
23 Kihtide paneel (Layers)
25 Grupeerimine
25 Isoleerimine
26 Objektide asetuse muutmine
27 Sulepea (Pen) töövahend
29 Kõverate (Curvature) töövahend
30 Korrapäraste kujundite (Shaper) töövahend
32 Joonistamine pliiatsiga
33 Joonistamine pintsliga
34 Joonte ühendamine, punktide vähendamine ja lisamine
35 Blob pintsel
36 Kujundi osadeks jagamine
37 Puppet Warp
38 Värvid
38 Värvide (Color) ja värviproovide (Swatches) paneel
40 Color Guide paneel
41 Värvide muutmine Recolor Artwork paneelilt
43 Värviüleminekud (Gradient fill)
44 Adobe Color
44 Live Paint dünaamiline värviefekt
46 Kujundite sulatus (Blend)
48 Gradient Mesh
50 Läbipaistvus (Transparency) ja sulatusviisid (Blending Mode)
53 Joonte paneel
55 Pintslite (Brushes) paneel
58 Efektid
59 Muster (Pattern)
61 Välimuse (Appearance) paneel
62 Graafikastiilide paneel
63 Objekti kuju muutmise töövahendid
64 Sümbolid
66 Pikselgraafika Illustratoris
68 Pikselgraafika vektoriseerimine (Image Trace)
70 Läbipaistvuse mask (Opacity Mask)
71 Tekst
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Illustrator CC

Illustrator on vektorgraafika loomise programm, tööfaili laiendiga AI. Lisaks graafika

loomisele on Illustraatoris võimalik koostada väiksemahulisemaid trükiseid – koos joonis­
tusvahenditega on olemas teksti vormindamise töövahendid ja mitme lehekülje (artboard)
lisamise võimalus.
Vektorjoonistus koosneb omavahel kõveratega seotud punktidest. Vektorkujul joonistamine
loob täpsed ja lihtsalt muudetavad vormid. Vektorgraafika, erinevalt pikselgraafikast (JPG,
TIFF, PNG) on suurendatav ja vähendatav ilma muutusteta kvaliteedis. Kui on vaja trük­
kida logo, illustratsiooni vms, on parem kasutada vektorgraafikat – ei pea muretsema, kui
suurelt võib maksimaalselt trükkida.
Illustratoris on võimalik kasutada töövahendeid, mis simuleerivad näiteks akvarelli või
söepliiatsi tõmmet sirgeservalise vektorjoone asemel, kuid see joon jääb endiselt vektorina
muudetavaks. Tänu vektoromadustele on Illustratori „akvarellmaal“ vabalt suurendatav, ei
muutu teraliseks nagu üle algse suuruse suurendatav pikselgraafika. Vektorgraafika failid on
üldjuhul väiksemad kui pikselgraafika failid, mis muudab töö kiiremaks.
Peamised disaini­programmides kasutusel olevad vektorgraafika formaadid on AI, PDF, SVG,
EPS, ja CDR. Kogu graafikat pole siiski võimalik hoida ja töödelda vektorkujul – foto on
pikselgraafika ja selle vektoriseerimine ei ole enamasti mõistlik. Illustratorisse on võimalik
pikselgraafikat importida ning seda kasutada koos vektorjoonistusega.
Kõigil Adobe programmidel on sarnane kasutajaliides ja töövahendid ning failid on
omavahel ühilduvad. Illustraatoris loodud graafikat saab importida teistesse Adobe prog­
rammidesse, trükiste kujundamiseks InDesigni, animeerimiseks Flashi jne.

Õppige selgeks ja kasutage kiirvalikuid!

• töötate kiiremini
• tööprogrammi teistes versioonides võivad menüüd muutuda ja kulub aega, et leida
vajalik – kiirvalikud jäävad enamasti samaks
• osa kiirvalikutest on kasutatavad paljudes programmides ja nende valdamine kiirendab
tööd teisteski programmides

2
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Uus dokument
(File > New, Ctrl + N)

Illustrator pakub eelseadeid mobiilsetele seadmetele, veebile, trükile jne. Kõik faili
omadused on hiljem muudetavad, siiski on kasulik need uut faili alustades kohe vastavalt
töö eesmärgile määrata. Kui illustratsioon läheb trükki, kasutada CMYK värve ja mõõtühi­
kutena millimeetreid, veebigraafika jaoks pikseleid ja RGB värvisüsteemi.

Ühikutest on tavalisemad valikud kas millimeetrid või pikselid. Mõõte võib sisestada
mistahes ühikutes, Illustrator teisendab need ümber ühikuteks, mis on määratud doku­
mendi loomisel või eelistustest (Edit > Preferences > Units).
Lehekülgede suurus ja arv. Saab valida standartseid suurusi või määrata suuruse ise. Kui
lehekülje laius on väiksem kui kõrgus, on see püstine, „portreeformaadis“, teisel juhul
horisontaalasetuses, „landscape“. Illustratoris võib olla mitu erineva suurusega lehekülge
(artboard), kuid algselt saab määrata ainult ühe suuruse. Lehekülgede asetust failis saab kohe
määrata More Settings aknas.
Bleed. Lõikevaru, vajalik trükkimiseks.
Advanced seadete muutmiseks avada noolest paneeli alaosa.
Color Mode. Värviruumi valik, CMYK või RGB. Illustratoris saab kasutada ka HSB paletti ja
spot trükivärve, kuid kuvamiseks teisendatakse need kas RGB või CMYK värvideks.
Raster Effects. Töö käigus effektide kiiremaks kuvamiseks on kasulik määrata ekraani­
resolutsioon. Trükkimiseks valida hiljem menüüst Effects > Document Raster Effects
Settings maksimaalne.
Preview Mode. Enamuse ajast on vaja tavalist, (Default) vaateviisi. Ületrüki (Overprint),
piksel- ja kontuurvaadet (Outline, kiirvalik Ctrl + Y) ainult tulemuse kontrolliks. Vaateviisi
muudetakse töö käigus View menüüst.

3
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kõiki faili seadeid saab töö käigus muuta, kuid erinevatest valikutest. File > Document Setup
lõikevaru ja File > Color Mode on värviruumi vahetamiseks. Lehekülgede suurusi saab töö
käigus muuta ainult ükshaaval lehekülje töövahendiga (Artboard tool), kontrollpaneelilt
või lehekülgede paneelilt. Samuti toimub lehekülgede lisamine või kustutamine. Ühikuid
saab muuta Edit > Preferences > Units valikust või parempoolse hiirenupu klikiga joonlaual
(Ruler, kiirvalik Ctrl + R).
Uus dokument ja faili omaduste muutmine
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/create-new-document.html

Uue Illustratori dokumendi salvestamine

(File > Save, Ctrl + S)

Oma sobivate lehekülje suurustega ja muude omadustega AI faili saab salvestada alusfailina
(template, AIT) ja vajadusel valida see töö alustamiseks.

Version. Kõigil kasutajatel ei pruugi olla uusim Illustratori versioon, sellest valikust saab faili
salvestada vanemas versioonis kasutamiseks.
Fonts. Kasutatavad kirjatüübid lisatakse PDF-ühilduvale failile.
Create PDF Compatible File. PDF-ühilduvus võimaldab importida AI faili InDesigni või
vaadata Acrobat Readeriga.
Include Linked Files. Salvestab faili kaasa imporditud pikselgraafika.
Embed ICC profiles. Salvestab kaasa värviprofiili.
Iga lehekülje saab salvestada eraldi failina.
Võimalikult väiksemahulise tööfaili salvestamiseks on kasulik kõik „Options“ valikud
jätta algselt aktiveerimata – v. a „Use Compression“. Eriti pikselgraafika lisamine AI faili
muudab selle oluliselt suuremaks. Aktiveerida sel juhul, kui fail on vaja importida teise
programmi või saata teisele kasutajale.

4
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Töökeskkond 1 2

4 7 3

5 6

1. Menüü. Sellest keerulisest rippmenüüdega struktuurist leiab enamuse, mida saab prog­
rammiga sooritada. Kui mõni menüü valikutest ei ole aktiivne, siis valitud objektiga pole see
toiming võimalik. Kui menüüpunkti taga on nool, siis jätkub sealt alamenüü.
Kiireim viis vajaliku toimingu leimiseks on valitud objektil parema hiireklahvi klikiga
avanevast menüüst. See on kontekstmenüü (Context Menu) ja näitab konkreetse objektiga
võimalikke tegevusi – kõige kiirem ja mugavam võimalus töövõteteks.
2. Eelseadistatud töökeskkonna valik. Adobe programmides on vastavalt töö eesmärgile
valik töökeskkondi. Programmi kasutamise käigus saab aru, milliseid töövahendeid ja
paneele on sagedamini vaja ning selle järgi saab neid sulgeda, lisada ja ümber grupeerida.
Mida käepärasem on töökeskkond, seda vähem kulub aega õige töövahendi leidmisele. Kui
seejuures midagi ära kaob, saab valida uuesti näiteks „Reset Essentials“, see taastab algse
olukorra.
3. Kontrollpaneel (Control). Kontrollpaneeli sisu muutub vastavalt valitud objektile, mille
olulisimad omadused on nähtavad ja muudetavad. Kontrollpaneelil on ka otselingid muude
vajalike paneelide avamiseks. Kontrollpaneeli paremas nurgast avaneb menüü, kust saab
valida, millised omadused on nähtavad ja millised mitte.
4. Dokumendi inforiba näitab avatud dokumendi nime, suurendust ja värviruumi. Kui
isoleerida objekt (topeltklikiga objektil) või töötada grupeeritud objektis, tekib dokumendi
inforiba alla teine. See näitab, mis kihil ja millise objektiga hetkel töötatakse.

5
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

5. Töövahendid. Töövahendite paneel on jaotatud väiksemateks gruppideks vastavalt

vahendite eesmärgile. Kõige ülemine grupp on objektide valimiseks, järgmiseks peamised
joonistusvahendid, siis transformatsioonivahendid. Kui töövahendi ikooni all paremas
nurgas on nool, on seal peidetud töövahendi erijuhtumid. Igal töövahendil on kiirvalik,
mida näeb hoides kursorit veidi aega töövahendi ikoonil.
6. Paneelid. Kõik paneelid on leitavad Window menüüst. Neid saab olemasolevatele lisada
ja eemaldada, olenevalt sellest, milliseid hetkel tööks vaja. Paneeli saab lükata nii väikseks,
et on näha ainult ikoon. Paneelid asuvad vaikimisi „dokis“ (sildunud). Ühes dokis saab olla
korraga avatud kas kogu dokk (võtab palju ruumi) või üks paneel. Võib luua mitu dokki või
jätta paneelid „ujuvaks“ (floating). Paneelidel on ülal paremal nurgas paneeli menüü, kus on
tegevused, mida dokumendi menüüst ei leia. Iga uue paneeli puhul vaadata üle, mida selle
abil on võimalik teha. Kõiki paneele saab korraga peita ja nähtavaks muuta Tab klahviga.
7. Joonlaud (ruler) on vajalik täpsete suuruste jälgimiseks, ilmub ja kaob kiirvalikuga
Ctrl + R. Kiireim võimalus muuta mõõtühikuid on parema hiire klikiga joonlaualt avanevat
menüüst.
8. Alumine inforiba: suurenduse %, lehekülgede navigatsioon ja valikuline lisainfo.
Abijoonte lisamine on lihtsaim neid joonlauast välja tõmmates. Samal ajal Shift klahvi
hoides saate abijoone täpselt joonlaua ühikule. Mistahes kujundit või joont saab muuta
abijooneks valikuga View > Guides > Make Guides ja tagasi Release Guides. Näiteks võib
lisaks horisontaalsetele või vertikaalsetele abijoontele olla vaja diagonaalseid või mõne muu
kindla kaldega jooni. Selleks tuleb tõmmata sobiv joon ja siis muuta see abijooneks.
Töökeskkond https://helpx.adobe.com/illustrator/using/workspace-basics.html#workspace_overview
Töökeskkonna mugandamine: https://helpx.adobe.com/illustrator/using/customizing-workspace.html

6
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Dokumendi seadete muutmine

(Edit > Preferences)

Töö käigus selgub, mida on ühe või teise projekti jaoks eelistustes vaja muuta. Tavalisemad:
Keyboard Increment. Nooleklahviga liigutamise aste – kui on vaja objekte väga täpselt
paigutada, on mugavam seada see üsna väikseks. Nooleklahviga liigutamisega samaaegselt
Shift klahvi hoides on aste 10 kordne.
Show Tool Tips. Objektile hiirega liikudes ilmub kursori juurde info selle kohta.
Double Click To Isolate. Objekti isoleerimine kahekordse klikiga. Kui objektid asuvad
lähestikku, siis on ühe muutmine lihtsam, kui see on teistest isoleeritud.
Scale Strokes and Effects. Joonte jämedused ja efektid skaleeruvad koos objekti suuruse
muutmisega.
Highlight anchors on mouse over. Kasulik punktide kiiremaks leidmiseks.
Mõõtühikud (Units). Trükise jaoks millimeetrid, veebigraafika jaoks pikselid.

7
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Suurendamine ja vähendamine

• Kahekordne klikk käe töövahendil suurendab lehekülje kogu akna suuruseks

(kiirvalik Ctrl + 0).
• Kahekordne klikk luubil (Zoom tool, Z) annab lehekülje suurenduse 100%
(kiirvalik Ctrl + 1).
• Luubiga klikkamine suurendab, Alt + klikk vähendab.
• Vedades luubiga akna mõnel kohal dokumendis, suurendatakse välja valitud ala.
• Kõigi faili lehekülgede kuvamiseks View > Fit All in Window, kiirvalik Ctrl + Alt + 0.
(Lehekülgedelt välja jäävaid objekte ei kuvata)

Erinevad vaateviisid ja ekraaniviisid

Outline (Ctrl + Y). Kontuurjoone vaade – joone ja värvita objektide leidmiseks või kattuvate
objektide hõlpsamaks valimiseks.
Pixel preview. Pikselvaade – vajalik veebi- ja ekraanigraafika kvaliteedi hindamiseks
Overprint. Ületrüki vaade – trükispetsiifiline vaade.
Tavalise ekraanivaate muutmiseks täisekraaniks on
töö­vahendite paneeli kõige alumine ikoon või kiirvalik F.
View menüüst leiab vaateviisid, suurendusastmed, abijooned, objekti ümbrisjoone kuva-
mise või peitmise jm joonistamise juures abiks tähistused.

8
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Lehekülgede töövahend ja paneel

Uue faili avamisel saab faili lisada mitu, kuid ainult ühesuurusi lehekülgi. Lehekülgede
lisamiseks, kustutamiseks, liigutamiseks, suuruste muutmiseks, nimetamiseks jne on nii
artboard töövahend (Shift + O) kui paneel.
• Vaikimisi isoleerib artboard töövahendi valik väljaspool lehekülgi oleva ala, seda on
võimalik lehekülje seadetest (Artboard Options) muuta.
• Töövahendiga aktiveeritud lehest annavad märku lehekülje ümber olevad kontroll­
punktid, millest vedades saab muuta suurust.
• Lehekülje suuruse täpsemaks muutmiseks määrata uus suurus kontrollpaneelilt või
valida standardsuuruste valikust. Lehekülje asukoht X ja Y koordinaadistikus pole
tavaliselt oluline.

Igasuguste suuruste muutmisel jälgida, kus asub „Reference point“ – milline 9 ruudu-
kesega ikoonist on must, see punkt jääb paigale. Kui must on vasak ülemine punkt, siis
suurendadakse paremale ja alla või vähendatakse paremalt ja alt. Kui must on keskmine
punkt, siis toimub suurenemine / vähendamine kõigis suundades võrdeliselt. Teiseks on
oluline jälgida kõrguse ja laiuse suuruse vahel olev ikooni. Kui see on aktiivne, toimub
suurendamine / vähendamine proportsionaalselt.
• Lehekülje dubleerimiseks (koos sisuga) vedada seda töövahendiga töölaual Alt klahvi
hoides.

9
 Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

• Lehekülje töövahendiga tööalal vedades saab

lehekülgi lisada.
• Lehekülgede paneelil olev järjestus näitab, mis
järjekorras lehekülgi prinditakse või salvesta­
takse PDF faili. Lehekülgede omavahel ümber
tõstmine tööalal ei muuda nende järjekorda
lehe­külgede paneelil.
• Leheküljed võivad üksteist katta või asuda
üksteise sees juhuks, kui on vaja printida
1 2 3 4
ainult osa leheküljest või mitut lehekülge
ühele paberile. Ühe lehekülje joonistamiseks teise sisse hoida Shift klahvi.
• Lehekülgede asetuse korrastamiseks töölaual on Rearrange All Artboards (1).
• Lehekülgede paneelilt saab muuta lehekülgede järjekorda kas paneeli all olevate noole­
ikoonidega (2) või valitud lehekülge paneelil teise järjestusse vedades.
• Lehekülgi lisatakse (3) ja kustutakse (4) paneelilt vastaval ikoonil klikates.
• Lehekülge saab dubleerida, vedades selle paneelil uue lehekülje ikoonile. Niimoodi saab
dubleerida või kustutada mitut lehekülge korraga. Dokumenti peab alati jääma üks
lehekülg, seda pole võimalik kustutada.
• Kahekordne klikk leheküljel (lehekülgede paneelil) suurendab selle vaate dokumendi­
akna suuruseks ja asetab keskele.
• Artboard töövahendiga saab valida mitu lehekülge ja neid üksteise suhtes joondada nagu
kõiki teisi objekte.
• Delite klahviga saab kustutada ühe või mitu Artboardi töövahendiga valitud lehekülge.
Artboard https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/artboards-basics.html

10
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Valiku töövahendid

Kiirvalik Ctrl + A valib kõik objektid dokumendis. Vastupidine käsk on Ctrl + Shift + A – kui
on vaja olla kindel, et ühtegi objekti pole valitud.

1. Selection tool (V). Valikunool terve objekti või grupi valimiseks.

2. Direct selection tool (A). Otsevaliku nool üksikute punktide või joonte valimiseks.
Ühe objekti või punkti valimiseks klikata sellel, mitme objekti või punkti valimiseks klikata
neil üksteise järel, hoides samaaegselt Shift klahvi. Mitme objekti või punkti valimiseks ühes
piirkonnas vedada noolega üle valitavate objektide.
Valides otsevaliku töövahendiga punkti ja kustutades selle, kaob punktide vahel ühendus­
joon. Punktide kustutamiseks ilma objekti lõhkumata kasutada kas sulepead (pen tool) või
kontrollpaneelil olevaid punkti kustutamise valikuid. Klikkides otsevaliku töövahendiga
joonel, on valitud joon kahe punkti vahel.
Otsevaliku noole alt leiab grupi valiku noole, millega saab valida ja muuta üksikuid objekte
grupi sees.
3. Magic Vand. Objektil klikates valib kõik sarnased objektid. Samane menüüst leitava
valikuga Select > Same > ... või kontrollpaneeli ikooniga „Select Similar Objects“
4. Lasso. Vabakäeline töövahend punktide valimiseks.

11
 Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kujundid (Shape)

Hõlpsaim viis Illustratoris joonistamiseks

on ehitada oma joonistus üles kujunditest,
mida omavahel liidetakse või eraldatakse
sobiva kujuga detaile. Nii on lihtne saavutada
sümmeetriat, võrdse raadiusega nurki,
täpseid proportsioone. Tulemus võib olla
mõnevõrra mehhaaniline, kuid see on parim
viis disainida näiteks piktogramme.
Igal objektil on nii ümbrisjoon kui sisu, ehkki ühe või ka
mõlemad neist võib jätta värvituks.
Kujundid leiab töövahendite paneelilt teise grupi keskelt,
vaikimisi on neist nähtav ristkülik. Kujundite paneeli saab
avada eraldi paneelina selle paremas servas asuval noolel
klikates. Kujundid on ristkülik, ümardatud nurkadega
ristkülik, ovaal, hulknurk, täht. Flare töövahend on grupis
erandlik – sellega saab joonistada keerulisi halo ja kiirtega
objekte.
• Kujundi joonistamiseks määrata sisu ja joone värv,
valida töövahend ja klikata ning vedada töölaual sobiva
suurusega kujund. Vedamise ajal on näha hallil taustal
kujundi mõõdud, punane diagonaal näitab, et kujund on
võrdkülgne.
• Hoides Shift klahvi, saab ristküliku töövahendiga ruudu ja
ovaali töövahendiga ringi. Hulknurk ja täht joonistatakse
Shift hoides vertikaalsele sümmeetriateljele.
• Klikates kujundi töövahendiga tööalal, saab suhtsusaknas
määrata loodava kujundi täpse suuruse jm omadused.
• Hoides all Alt klahvi, joonistatakse objektid keskpunktist
lähtuvalt (muidu joonistatakse nurgast)
• Hoides kujundi joonistamise ajal all tühikut, saab objekti
joonistamise ajal liigutada teise kohta.
• Kui kujundi joonistamise ajal nooleklahve üles või alla
vajutada, saab muuta ümardatud nurkadega ristküliku
nurkade raadiust ja hulknurga ning tähe nurkade arvu.
• Tähe töövahendiga vedamise ajal Ctrl klahvi hoides lukustatakse kiirte sisemine raadius
ning hiire liigutamisel muudetakse välimist raadiust ehk kiirte pikkust.
Kui kujundil pole nähtavat keskpunkti, muuta see nähtavaks „Attributes“ paneeli ikooni aktiveerides.
Illustrator loeb keskpunktiks bounding boxi keskpunkti ja ebakorrapärase kujundi puhul pole see
geomeetriline keskpunkt.

12
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Enamus kujundid on nn Live Shape ja nende omadusi saab muuta Shape paneelilt. Shape
paneel on nähtav, kui kujund valida valiku (V) töövahendiga. (Shape paneeli saab avada ka
omaduste (Properties) paneelilt).
• Ristkülikul ja ümardatud nurkadega ristkülikul saab muuta nurga raadiust.
• Ellipsist saab eraldada sektoreid.

• Hulknurgal saab muuta nurkade arvu kas Shape paneelilt või vedades nurkade arvu
markerit (ülespoole vedamine vähendab nurki, allapoole vedamine lisab nurki).

Kujundi (Live Shape) omadused võivad olla algul harjumatud, kujundi saab muuta tavaliseks
vektorobjektiks Object > Shape > Expand Shape. Shape muudetakse vektorobjektiks ka siis,
kui otsevaliku töövahendiga nihutada mõnd selle punkti. Joonistades Pen töövahendiga
sirgjoontest koosneva vektori, saab ka selle muuta kujundiks Object > Shape > Convert to
Shape.
Live shapes https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/live-shapes.html
Kujunditega joonistamine https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/shapes-basics.html
Joonte ja objektide joonistamine https://helpx.adobe.com/illustrator/using/drawing-simple-lines-shapes.html
Logo joonistamine https://youtu.be/QI272Yrk33Q?list=PLD8AMy73ZVxWtUAf-Zzw6baso-4YgR4wz

13
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Punktide muutmine

Kõik objektid Illustratoris koosnevad punktidest, mille vahele asuvad sirg- või kõverjooned.
Üksikuid punkte saab valida ning nihutada otse­valiku töövahendiga (A). Sirgete ja kõver­
joonte vahelised punktid on erinevad. Kõverjooni ühendaval punktil on pidemed (handler),
mille otsast otsevaliku noolega vedades saab muuta kõverjoone kuju.

Punkte lisatakse ja kustutatakse sulepea töövahendiga (Pen tool, kiirvalik P). Töövahendit
kasutades jälgida kursori muutusi, mis annavad vihjeid, mida saab (või ei saa) hetkel tööva­
hendiga teha. Liikudes sulepeaga valitud joone peale, ilmub kursori kõrvale +, mis tähendab,
et klikates saab joonele lisada punkti. Liikudes punkti kohale, ilmub sulepea kursori kõrvale
-, st klikiga saab punkti kustutada.
Kui valida punkt otsevaliku töövahendiga (A) ja kustutada, kustub lisaks punktile ka joon
mõlemal pool seda.

Ovaali punktide pidemed on omavahel seotud ja liigutades üht pidet, liigub teine
kaasa. Pidemete seotust muudetakse „teravnurgaga“ – Ancor Point Tool (kiirvalik
Shift + C või Pen + Alt). Liigutades punkti omaduste muutmise töövahendiga valitud punkti
üht pidet, tekib nurk, pidemed pole enam seotud. Pideme kustutamiseks klikata selle otsal.
Punkti omaduste muutmise, kustutamise ja joonte ühendamise või katkestamise ikoonid
asuvad kontrollpaneelil, kui punkt on valitud. Kontrollpaneelilt on kasulik aktiveerida ikoon
„Show handlers for multiple selected anchor points“, valida mitu punkti – siis on võimalik
järjest muuta mitut kõverust, selle asemel et punkte ükshaaval valida ja muuta.

14
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Nurkade kuju muutmine

Vektori punktid (Anchor Points) võivad olla kas nurgad (coner – punktil kas ei ole pidemeid
või ei ole need omavahel seotud) või sujuvad (smooth – punkti pidemed on seotud).
Kõiki nurki on võimalik muuta ümaramaks või vastupidi, uuesti teravamaks nurgamarkerit
vedades. (Smooth punktil sellist võimalust ei ole.) Nii saab tavalisele ristkülikule tekitada
samasugused ümardatud nurgad nagu ümardatud nurkadega ristküliku töövahendiga
joonistades.
Kujundil (Shape) on vaikimisi näha ümmargused nurgamarkerid (Corner Widgets) kui
kujund aktiveerida valiku noolega. Muudetavate omadustega kujundi saab teisendada
joonobjektiks (path). Joonobjekti nurgamarkerid on nähtavad, kui selle nurgad valida otseva­
liku noolega (A). (Nurgamarkerid saab peita View menüüst, valides Hide Corner Widget).
Vaikimisi muudetakse korrapärase kujundi kõigi nurkade raadiust korraga. Ainult ühe nurga
muutmiseks valida nurgapunkt otsevaliku töövahendiga, siis aktiveerub ainult selle nurga­
marker. Kui nurga raadiust on vaja muuta täpselt, sisestada raadiuse suurus Shape paneelilt
Teravnurkade ümardamisel tekib kujundile punkte juurde.

Kahekordne klikk otsevaliku töövahendiga nurgamarkeril avab nurga sätete akna, kus lisaks
raadiusele saab muuta ka iga üksiku nurga kuju.

15
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Transformeerimine

Nihutamiseks (Move) on valiku nool. Selle lihtsa võtte juures on kasulik teada, et nihuta­
misega samal ajal Shift klahvi hoides jääb objekt endisega võrreldes samale joonele.
Alt klahv on koopeerimiseks. Nihutamisega samal ajal nii Shift kui Alt klahvi hoides saab
algse objektiga samal joonel oleva koopia.
Ligikaudse transformeerimise lihtsaim vahend on piirdeboks, Bounding
Box, mille saab nähtavaks muuta View > Show Bounding Box. Piirde
pidemetega (handler, kastikesed nurkades ja külgedel) saab objekti suuren­
dada, vähendada ja keerata seda enda keskpunkti suhtes. Shift klahvi hoides
toimub suurendamine/vähendamine proportsionaalselt. Shift + Alt hoidmi­
sega toimub transformeerimine proportsionaalselt ja võrdselt igas suunas. Free transform
töövahend (5) on samade omadustega nagu piirdeboks. Täpsemateks muutusteks on eraldi
töövahendid.
Paneelid, kust määrata täpse muutuse arvväärtusi, saab avada mitmest eri kohast. Paneelide
sisu varieerub veidi ja see võib tekitada segadust. Tavalisemad võimalused paneelide
avamiseks:
• kahekordne klikk transformeerimise töövahendi ikoonil
• menüü valikutest Object > Transform > ...
• kontrollpaneeli lingilt
• Window menüüst avatavad lisapaneelid
• objektil parema hiireklahvi klikiga avanevast kontekstmenüüst
Kõigisse numbrilise väärtuse aladesse saab kirjutada mistahes mõõtühikuid ja Illustrator
teisendab need failis hetkel kasutusel olevateks. Samuti saab sisestada tehteid (+2 mm
50% /2,5 *2 jne) – pole vaja soovitud muudatust ise arvutada. Võib kasutada üles ja alla
nooleklahve olemasolevate väärtuste suurendamiseks või vähendamiseks.

5 1 2 3 4

Kahekordse klikiga transformeerimise töövahenditel (keeramine (1), peegeldamine (2)

skaleerimine (3), kallutamine (4)) avaneb suhtlusaken, kus saab määrata muutuse arvuliselt,
protsentuaalselt või tehtena. Lisaks muutuse ulatusele saab määrata, kas muutus toimub
objekti, selle sisu mustri, ümbrisjoone või lisatud efektiga. (On võimalik muuta näiteks

16
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

objekti sisu mustri suurust või kaldenurka objekti ennast muutmata). Suuruste muutmise
käigus on kasulik aktiveerida „Preview“, siis on muutuse ulatus näha. Klikates „Copy“,
toimub muutus duplikaadiga, algne kujund jääb alles.
Klikates transform töövahendiga objektil või väljaspool seda, saab määrata muutuse
keskpunkti, mis muidu on vaikimisi objekti keskel. Kui klikiga samaaegselt hoida Alt klahvi,
avaneb koos keskpunkti määramisega muutuste suhtlusaken.
Kas ümbrisjoone, efekti ja mustrite muutmine toimub koos objekti muutmisega või mitte, saab
eelnevalt määrata eelistuste (Edit > Preferences > General) paneelilt. Aktiveerides või deaktiveerides
samad sätted Transform paneelilt, muutuvad need ka eelistuste valikus.
Valides menüüst Object > Transform >... , toimub muutus objekti keskpunkti suhtes.
Transform Again (Ctrl + D) käsuga kordub eelnev muutus. Kui muudetakse mitut objekti
korraga, toimub muutus nende nagu grupi keskpunkti suhtes. Kui see pole eesmärk, vaid
soovitakse muuta kõiki objekte eraldi nende endi keskpunkti suhtes, tuleb valida Transform
Each.
Kui objekti on keeratud, näitab piirdeboks kallet ja täpne kaldenurk on näha Transform
paneelilt. Objekti saab tagasi keerata algsesse asendisse, määrates paneelil kaldenurgaks 0.
Valides otsevaliku töövahendiga osa objekti punktidest, saab muuta objekti osaliselt. Näiteks
on ruudust valitud kaks alumist punkti ja vedades skaleerimise töövahendiga keskpunktist
eemale, saab sümmeetrilise trapetsi.

Transform https://video.tv.adobe.com/v/20047
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/edit-artwork-basics.html

17
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joondamine

Objektide liigutamisel ja muutmisel hõlbustavad joondamist Smart Guides. Abijooned

aktiveerida menüüst View > Smart Guides või kiirvalikuga Ctrl + U. Magentapunased
jooned annavad objekti liigutades vihjeid, kuidas see joondub teiste objektide servade,
vahekauguste või keskpunktide suhtes.

Kui View > Snap to Point on aktiivne, siis liigutades objekti

valiku töövahendiga nurgapunktist hoides, muutub teise
punktiga kokku puutudes musta kursori värv valgeks.
(Nurgapunktist saab otsevaliku töövahendiga objekti nihutada
siis, kui see ei ole eelnevalt valitud.)
Abijoonte järgi joondada saab üht või mitut muudetavat objekti teiste suhtes. Kui on vaja
joondada rohkem objekte täpsemalt ja korraga, siis kasutada kas kontrollpaneeli joondamise
ikoone või joondamise paneeli.
Joondamise (Align) paneelil on kaks vaadet. Paneeli kõik valikud saab nähtavaks, klikates
üles/alla nooli paneeli nime ees.
Esmalt valida, mille suhtes joondada
(Align To: ) – kas valitud objekte omavahel,
neid lehekülje suhtes või valitud objek­
tide hulgast määratud põhiobjekti (Key
Object) suhtes. Võtmeobjekti määramiseks
on vaja pärast joondatavate objektide
valimist klikata ühel neist, millele tekib
jämedam ümbrisjoon. Võtmeobjekti suhtes
joondamisel saab määrata ka kindlad
vahekaugused joondatavate objektide vahel
– Distribute Spacing:
Tavalisemad joondamise valikud on
keskele, üles, alla, paremale, vasakule ja
vahede võrdsustamine. Joondamise paneeli
keskmises osas olevad valikud – servade või
keskjoonte asetamine võrdsetele kaugus­
tele – on suhteliselt harva vajalikud.

18
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Use Preview Bounds aktiveerimine tähendab, et kui objektil on ümbrisjoon, siis joondatakse
selle välimise serva, mitte objekti kontuurjoone järgi. Paksema ümbrisjoonega objektil
tähendab selline joondamine erinevat tulemust. (Use Preview Bounds on võimalik eelnevalt
aktiveerida ka eelistustest (Preferences)).

Kontrollpaneelil on joondamise ikoonid siis, kui on valitud rohkem kui üks objekt.
Kontrollpaneelil puudub võimalus joondada ikoone üksteise suhtes kindlatele vahekaugus­
tele, muud valikud on samad joondamise paneeliga.
Lisaks objektidele saab joondada ka punkte, mida valitakse otsevaliku töövahendiga. Kui
valida mitu punkti korraga, siis üles joondamise ikoonil klikkides joonduvad kõik punktid
kõige ülemise punkti järgi, alla joondamise ikoonil klikkides aga kõige alumise punkti järgi
jne. Kui valida punkte ükshaaval, siis kõige viimasena valitud punkt on „võtmeobjekt“, mille
järgi teised joondatakse.

Liitkujund (Compound Path)

Ctrl + 8

Objektidest liitkujundi moodustamisel oleks ühest kujundist teistega nagu tükk välja
lõigatud või ühisosa kustutatud – puuduv osa paistab läbi. Liitkujundi saamiseks valida vaja­
likud objektid ja menüüst Object > Compound Path > Make. Liitkujundil jääb alles kõige
alumise kujundi värv. Kahekordse klikiga liitkujundil saab seda muuta, näiteks liigutada seda
moodustavaid kujundeid. Liitkujundist uuesti algsete kujundite saamiseks valida Object >
Compound path > Release. Liitkujundid tekivad ka Shape Builderit ja Pathfinderit kasutades.

19
 Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Objektide kombineerimine Shape Builderiga

Shape Builder on töövahend mitmest kattuvast objektist

uute kujundite saamiseks. Shape Builderiga üle valitud
objektide liikudes on näha, kuidas neid on võimalik
osadeks jagada või kokku liita.
• Klikk ühel osal „lõikab“ selle tervikust lahti.

• Vedades üle osade need liidetakse uueks kujundiks.

• Hoides Alt ja klikates või vedades üle osade need

kustutatakse.

• Hoides Shift ja vedades saab valida liidetavaid osi korraga suuremal nelinurksel alal.
Kujundite eraldamise või liitmise ajal saab valida neile uue
värvi värviproovide (Swaches) paneelilt. Kas liitmisel kasu­
tatakse olemasolevate kujundite värve või uusi, määrata
töövahendi seadetest, mis avanevad kahekordse klikiga
töövahendi ikoonil. Kui on määratud kasutada olemasole­
vaid värve, siis on liidetud kujund selle osa värvi, millelt
vedamist alustati.

Shape Builder www.youtube.com/watch?v=J551Tz0pJwE

https://helpx.adobe.com/illustrator/using/creating-shapes-shape-builder-tool.html

20
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Objektide kombineerimine Pathfinderiga

Vanem ja veidi kohmakam vahend kujundite üksteisega liitmiseks, ühisosa leidmiseks või
„hammustamiseks“ on Pathfinder paneel. Osad Pathfinderi käsud toimivad ainult kujundi­
tega, millel pole lahtisi külgi või ümbrisjoont.
Unite. Objektide liitmine.

Minus Front. Pealmine objekt „lõikab“ alumisest tüki välja.

Intersect. Alles jääb ühisosa.

Exclude. Ühisosa eemaldatakse.

Paneelil nelja ülemise, „Shape mode“ valikutega Unite, Minus Front, Intersect ja Exclude
saab tekitada dünaamilise liitkujundi, Compound Shape. Compound Shape saamiseks
tuleb samal ajal käsu ikoonil klikkamisega hoida Alt klahvi. Näiteks kujundite liitmisel
(Unite) saab uue, mõlemat kontuurjooni mööda ühendava kujundi, kuid algsed kujundid
jäävad peidetult alles ning neid on võimalik üksteise suhtes nihutada või teha muid muuda­
tusi. Liitkujundit (Compound Shape) saab muuta kahekordse klikiga sellel. Klikates „Expand“
nupul, saab liitkujundist ühe objekti, nagu tekib Unite käsuga.

21
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Mask
(Ctrl + 7)

Mask on nagu ava, läbi mille näeb osa suuremast objektist. Maskida on vaja tavaliselt
suuremaid gruppe või pikselgraafikat. Maski kujund asetada maskitava objekti peale, seejärel
valida mõlemad ning menüüst Object > Clipping Mask > Make. Mask kaotab värvi ja joone,
mille saab uuesti määrata kui vaja. Kui Clip Group on valitud, saab kontrollpaneelil aktivee­
rida kas maski (vasakpoolne ikoon) või selle sisu (parempoolne ikoon) muutmise. Maskist
vabanemiseks valida Object > Clipping Mask > Release.

Maskimise asemel võib kasutada Draw Inside joonistus­

viisi töövahendite paneeli all olevast ikoonist. Lõigata
välja maskitav objekt (Ctrl + X), valida mask, muuta
aktiivseks „Draw inside“ ja seejärel kopeerida maskitav
objekt oma algsesse asukohta (Edit > Paste in place,
kiirvalik Ctrl + Shift + V).
Maski saab lisada kogu kihile. Klikates kihtide paneeli
ikooni Make/Release Clipping Mask, muutub maskiks
kihi kõige pealmine objekt. (vt lk 23) Maski saab kihile
lisada kui kiht on aktiivne, aga ühtegi objekti sellel pole
valitud. Mask eemaldatakse kihilt samal ikoonil klikates.
Clipping mask https://video.tv.adobe.com/v/3650/
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/clipping-masks.html

22
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kihtide paneel (Layers)

3 45
1 6

Enamasti ei piisa dokumendis ainult ühest kihist. Kihtide paneelilt saab neid lisada, kihte
vedades muuta nende omavahelist järjekorda, muuta kihte nähtavaks või lukustada. Kui on
vaja paremini eristada kihtidel olevaid objekte, saab suurendada ikoone paneeli menüüst
avatavatest seadetest (Paneel Options). Keerulisemate tööde puhul aitab kihtide nimetamine
ja neile eristuvate värvide määramine paremini orienteeruda ja leida vajalikud objektid.
Nähtavuse ikoon (1). Klikiga silmakujulisel nähtavuse ikoonil kas kiht peidetakse või
muudetakse nähtavaks. Ctrl + klikk samal ikoonil vahetab tavalise vaate kontuurjooneks. Nii
üksikute kihtide vaateviisi muutes saab ühte kihti näha tavalises, teist samal ajal kontuurjoo­
nena. Alt + klikk nähtavuse ikoonil teeb nähtavaks ainult klikitava kihi ja peidab ülejäänud.
Lukustamise ikoon (2). Alt + klikk lukustamise ikoonil lukustab kõik ülejäänud kihid.
Kihtide paneelil saab ka üksikuid objekte valida, lukustada, muuta nende nähtavust ja väli­
must (Appearance). Klikates kihi nimest vasakul oleval noolel (3) kuvatakse kõik kihil olevad
objektid. Ümmargune ikoon objekti nimest paremal (4) on Apperance (sisu ja joone värvi,
efektide jm omaduste kogu). Objektide välimusi saab seda ikooni teisele objektile vedades
vahetada. Valitud objekti tähistab sellest paremal pool olev värviline kastike (5). Sellest
kastist vedades saab tõsta objekti teisele kihile. (Toimib ka siis, kui kihid ei ole avatud.)
Kihi ja sellel asuvate objektide valimine. Kihi ülal paremas nurgas mustal kolmnurgal (6)
klikates valitakse kõik kihil olevad objektid. Maskimisel või efektide lisamisel on vahe, kas
valida kõik kihil olevad objektid või kiht tervikuna. Näiteks kõigi objektide valimisel lisa­
takse vari igale objektile eraldi ja pealpool olevate objektide vari katab alumisi. Kihi valimisel
lisatakse vari ainult kogu kihi välisele kontuurile.
Paneeli all olevad ikoonid (vasakult paremale):
1. Collect for Export. Valitud objektid lisatakse Asset Export paneelile, kus saab määrata
eksportimise seaded.
2. Locate object. Valitud objekti otsing kihtide paneelil – seda klikates avatakse vajalik kiht
ja aktiveeritakse valitud objekt.
3. Kogu kihi maskimine või maski eemaldamine. Klikates sellel ikoonil, muutub maskiks
kihi kõige pealmine objekt, mis maskib ülejäänud.

23
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

4. Sublayer. Uue kihi lisamine teise sisse.

5. Uue kihi lisamine. See ikoon on kasulik ka koopiate tegemiseks. Vedades terve kihi või
ühe objekti sellele ikoonile, tekib selle koopia.
6. Kustutamine.
Paneeli menüü käskude abil saab koguda valitud objektid ühele
uuele kihile (Collect in New Layer) või vahetada valitud objek­
tide järjekorda (Reverse Order).
Objektide organiseerimiseks on kasulik käsk Paste Remembers
Layers – kihi või mõne selle objekti teise faili kopeerimisel
tekitab see uue kihi endise nimega. Samas failis kopeerides /
kleepides tekib koopia samale kihile isegi juhul, kui mõni muu
kiht on hetkel aktiivne.

24
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Grupeerimine
(Ctrl + G)

Grupeerimine võib olla vajalik objektide organiseeri­

miseks ja töö kiirendamiseks. Näiteks saab kogu
grupile lisada korraga ühe efekti, selle asemel, et
määrata objektidele efekt eraldi. Ühte gruppi on
hõlpsam korraga liigutada või transformeerida.
Erinevalt liitobjektist (Compound Path) võivad grupis
olla eri värvi ja erinevate efektidega objektid. Lahti
grupeerimiseks on kiirvalik Ctrl + Shift + G.
Grupeerimise asemel on mõnikord võimalik kasutada
valiku salvestamist valides grupi objekte ja Select >
Save selection. Valiku salvestamisel antakse sellele
nimi ja nime järgi saab salvestatud valikut leida Select
menüü viimase valikuna.

Isoleerimine

Töö lihtsustamiseks saab gruppi või üksikuid objekte eraldada, et oleks lihtsam valida objekti
üksikuid punkte ning mitte kogemata muuta teisi objekte. Puuduseks on, et ülejäänud
joonistus on seejuures kaetud valge poolläbipaistva kihiga ning isoleeritud objekti peal
olevad detailid pole üldse nähtavad.
Eelistustest (Preferences) saab määrata, et kahekordne klikk objektil eraldab selle (Isolation
Mode), teine võimalus on kihtide paneeli menüü valik „Enter Isolation Mode“. Eraldada saab
kas ühe objekti või kui kiht on aktiivne, siis kogu kihi. Tagasi tavalisse vaatesse saab klikates
noolel, mis eraldatud vaates tekib dokumendiakna ülemisse vasakusse nurka või valida
kihtide paneeli menüüst „Exit Isolation Mode“.
Keerulisemal joonistusel võib olla grupi sees omakorda mitu gruppi. Kahekordsete klikki­
dega saab jõuda mitmekordselt grupeeritud üksikute objektideni. „Back one level“ noolega
saab tagasi algsesse vaatesse ühe taseme kaupa, vaate vahetamiseks saab kasutada ka grup­
pide või kihi linke noolest paremal.

25
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Objektide asetuse muutmine

Objektid on Illustratoris üksteise suhtes nagu paberilehed paksus paberipakis. Objektid

võivad asuda küll ühel kihil, kuid on üksteise suhtes alati „ülal“ või „all“, kuigi seda pole
leheküljel alati näha, juhul kui need üksteist ei kata. Väikse hulga objektide asetust on
lihtne muuta kihtide paneelilt – seetõttu on mõistlik jagada joonistus rohkemateks
kihtideks. Valitud objektide järjekorda omavahel saab muuta kihtide paneeli menüüst
käsuga Reverse order.
Peamised järjekorra muutmise käsud on Object > Arrange > Bring to Front ja Object >
Arrange > Send to Back.

Tavaline (Normal) joonistusviis joonistab iga uue objekti pealepoole. Vajalikuks järjes­
tuseks on võimalik kasutada hoopis tahapoole joonistamisviisi Draw Behind, mille
saab valida töövahendite paneeli alt ikoonist. Samuti saab objekte kopeerida ette- või
tahapoole Edit > Paste in Front ja Edit > Paste in Back.

26
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Sulepea (Pen) töövahend

(P, +, -, Shift+C)

Sulepeal on mitu otstarvet: punkti lisamine, punkti lisamine olemasolevale joonele ja punkti
kustutamine. o tekib kursori kõrvale, kui punktid ühendatakse suletud kujundiks, / jätkab
olemasolevat joont, teravnurk kustutab pideme.
Sulepeaga (kiirvalik P) märgitakse vektorjoonistuse (tugi)punktid (anchor points), mis
ühendatakse joonega. Enne joonistamise alustamist kontrollida, mis on aktiivsed sisu ja
joone värvid. Kui on vaja joonistada kontuurjoont, võib sisu värv hakata segama.

• Lihtsalt klikates tekivad teravad nurgad ja sirgjoontega ühendatud punktid.

Magentapunased abijooned (Smart Guides) on abiks punktide joondamisel, kui soovi­
takse täpselt ühes vertikaalses või horisontaalses positsioonis punkte.
• Objekti sulgemiseks klikata alguspunktil. Kui ei ole vaja joonistada suletud objekti, siis
joone lõpetamiseks vajutada Esc klahvi või Ctrl + klikk uues asukohas.
• Klikkamise järel vedades tekib sujuv punkti koos pidemetega, mis kontrollivad joone
kõverust. Vedamise ajal Shift klahvi hoides püsivad pidemed horisontaalselt, vertikaalselt
või 45° nurga all. Nihutades töövahendi punktist eemale, on näha tekkiva kõveruse kuju.
Seda joonistatava kõvera eelvaadet nimetatakse Illustratoris Rubber Band. Vaikimisi
on see nähtav, kuid saab eelistustest peita (Preferences > Selection & Anchor Display >
Enable Rubber Band for: ). Kursoriga tuleb vedada soovitud kaare kumerusele vastupi­
dises suunas (v. a kõige esimene punkt). Kui kui on vaja kaart punktist allapoole vasakule,
tuleb kursoriga vedada paremale üles.

27
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

• Algselt on punktist mõlemal pool asuvad pidemed seotud – üht liigutades muutub ka
teise asend. Pärast pideme vedamist Alt hoides saab liigutada pideme teise suunda, tekib
kahe pidemega teravnurk. Joonistamise ajal saab sujuvat punkti muuta teravnurkseks
kui klikata punktil kohe pärast selle joonistamist – siis kaob ära pide, mis kontrollib
punktist järgnevat kõverust, punktile eelnev kõverus ja selle pide jäävad alles.
• Kui hoida vedamise ajal all tühikut, saab muuta punkti asukohta.
Sulepea kasutamise harjutused: bezier.method.ac/
https://helpx.adobe.com/illustrator/games/pen-tool-game/
Anchor Point töövahendiga saab lisaks punkti kuju muutmisele muuta sirgjoone kõveraks
või nihutada kõverust. Joonel muutub Anchor Point töövahendi kursor Path Segment
Reshape kujuks ja sellega vedades muutub joone kõverus.

Jooni painutada ja sellele punkte lisada saab ka Reshape töövahendiga, mis on ühes grupis
transformeerimise töövahenditega. Sellega veetakse joont soovitud suunas, nii et punktide
vahele tekib kõverus.

28
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kõverate (Curvature) töövahend

(Shift + ~)

Kõveruste joonistamiseks on sulepea töövahendist intuitiivsem ja teatud vormide puhul­

lihtsam kasutada kõverate töövahend. Samas ei ole see nii täpne erikujuliste teravnurkade
joonistamiseks.

• Kahe esimese klikiga tekivad punktid, mille vahele hakatakse kõverat joonistama.
Nihutades töövahendit teisest punktist eemale, on näha tekkiva kõveruse kuju. Kõvera
eelvaadet nimetatakse Illustratoris Rubber Band. Vaikimisi on see nähtav, kuid saab
eelistustest peita (Preferences > Selection & Anchor Display > Enable Rubber Band for: ).
• Kahekordse klikiga (või Alt klahvi hoides) tekivad punktid, mis ühendatakse sirgetega.
Kõigil kõverate töövahendiga joonistatud punktidel on pidemed. Sirgel asuva punkti
saab valida otsevaliku noolega ja muuta pidemeid nihutades kõveraks.
• Klikk ja vedades saab muuta lisatava punkti asukohta.
• Klikk joonel lisab punkti. Punkti lisamisega samaaegselt vedades saab sirgest kõverjoone.
Punkti kustutamiseks klikata sellel ja vajutada Delete või Backspace klahvi.

• Töövahendiga saab punkte valida ja nihutada nagu otsevaliku noolega, kuid seejuures ei
ole pidemeid näha. Kahekordse klikiga punktil saab sujuva punkti muuta nurgapunktiks
ja vastupidi.
• Objekti sulgemiseks klikata alguspunktil. Kui ei ole vaja joonistada suletud objekti, siis
joone lõpetamiseks vajutada Esc klahvi või Ctrl + klikk uues asukohas.
Curvature töövahendi harjutused https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/draw-edit-curves.html
https://video.tv.adobe.com/v/20065

29
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Korrapäraste kujundite (Shaper) töövahend

(Shift + N)

Töövahend muudab vaba käega veetud joone lähimaks korrapäraseks kujundiks: sirgjooneks,
ovaaliks, ristkülikuks või hulknurgaks. Seejuures on tegemist kujunditega, mille omadused
on muudetavad (Live Shape, vt lk 13).
Shaper omamoodi ühendab Live Painti (lk 38) ja Shape Builderiga (lk 29) võimalikud
tegevused. Kattuvaid kujundeid saab liita Shaper grupiks, kus saab neid osaliselt peita või
kujundeid liita, samas jäävad kõik kujundid eraldi valitavaks ja muudetavaks.
• Eraldiseisvat kujundit shaperiga sakitades „üle sodides“ see kustutatakse. Sisu saab
kustutada ümbrisjoonest eraldi.
• Mitut kattuvat kujundit üle sodides tekib Shaper grupp. Kui sodida kustutamiseks üle
pealmise kujundi, siis pealpool olev kujund lõikab alumisest tüki välja.

• Kui sodida üle kaht kattuvat kujundit ühendav piirjoon, siis need kujundid liidtetakse.

• Shaper grupil on kaks olekut, mida näitab grupi kõrval olev nool. Kui grupi kõrval asuv
nool on suunaga allapoole, Face Selection mode, aktiveerib klikk Shaperiga objekti sisu
ja saab muuta värvi. Klikkamise ajal Shift klahvi hoides saab valida mitu objekti. Selles
olekus saab Shaperiga erinevatel aladel sakitades teha objektide kattuvuses muudatusi.
• Kahekordse Shaperi klikiga grupil või allapoole suunatud noolel klikates aktiveerub
Construction Mode. Selles olekus on grupis peidetud kujundid punktiirjoonena
nähtavad. Shaperiga kujundeid valides saab neid nihutada, Ctrl klahvi hoidmine akti­
veerib transformeerimise (bounding box). Construction Modes saab samuti Shaperiga
erinevatel aladel sakitades teha objektide kattuvuses muudatusi.

30
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

• Üksikuid kujundeid Shaper grupis saab transformeerida ja värvi muuta nii Shaper kui
valiku töövahendiga (V). Shaper töövahend on vajalik osade peitmiseks või kujundite
liitmiseks.
• Kujundi eemaldamiseks grupist tuleb see vedada grupi piirdest väljapoole.
Shaper töövahendiga joonistamine ja kujundite liitmine www.youtube.com/watch?v=n1CcJuTl70c
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/building-new-shapes-using-shape.html

31
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joonistamine pliiatsiga
(N)

Sulepea töövahendiga määrab kasutaja punktid, mis ühenda­

takse vektoriga. Kelle jaoks sulepea töövahendi kasutamine
on harjumatu ja eeldab liiga täpset ette mõtlemist iga punkti
juures, on pliiatsi ja pintsli kasutamine mugavam. Eriti digilaua
kasutajatele on vabakäelised töövahendid mugavamad kui
punkthaaval joonistamine. Pliiatsi töövahendga tõmbab kasu­
taja vabakäeliselt joone, millele vastavalt töövahendi seadetele
tekivad punktid.
Enne joonistamist määrata joone värv ja laius.
Joone profiili ja erikujulisi pintsliotsi (brush)
pliiatsiga joonistades kasutada ei saa, kuid need
saab lisada joonele hiljem. Kui on vaja kohe
näha tekkivat joone erikuju, tuleb pliiatsi asemel
kasutada pintslit (Paintbrush).
Pliiatsi tundlikkust (Fidelity) muuta vastavalt
sellele, kas on vaja sakilisemat või sujuvamat
joont. Liuguri asend Accurate reageerib väik­
sematelegi liikumistele, lisab joonele rohkem
punkte ja joon tuleb sakilisem. Smooth tekitab
vähemate punktidega ja voolavama kujuga joone.
Options valikute aktiveerimine sõltub olukorrast,
kas on vaja jooned kohe sulgeda ja lisada sisu värv
või mitte. Kui aktiveerida Keep selected, siis võib
järgmise joone tõmbamise asemel hoopis muuta olemasolevat. Kui keerulisemat joont ei saa
ühe tõmbega sooritatud, siis on abiks joone jätkamine teatud kaugusest – ei ole vaja sihtida
ülitäpselt viimast punkti. Pliiatsiga saab ka muuta valitud joone kuju.

Joonistamise ajal Alt hoides joonistatakse sirgjooni.

Joonistamise ajal Shift hoides saab sirge ja horison­
taalse, vertikaalse või 45° nurga all joone.
Pliiats: https://helpx.adobe.com/ca/illustrator/how-to/
illustrator-pencil-tool.html
Pliiatsiga samas grupis oleva Smooth töövahendiga
saab muuta sakilist joont sujuvamaks ja vähendada
selle punkte, vedades üle valitud joone.
Path Eraser on joone kustutamiseks.

32
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joonistamine pintsliga
(B)

Pintsliga (Paintbrush) joonistamine on sarnane pliiatsi kasuta­

misega. Pintsel tõmbab joone, millele saab juba eelnevalt
määrata profiili ja erikuju nii, et tulemust näeb juba joonista­
mise ajal. (Pintslite kasutamisest vt lk 55-57).
Enne joonistamist määrata joone värv ja paksus, vajadusel joone profiil ja pintsiotsa kuju.
Pintsli seaded on samad, mis pliiatsil. Liuguri asend Accurate reageerib väiksematelegi
liikumistele, lisab joonele rohkem punkte ja joon tuleb sakilisem. Smooth eemaldab liigsed
punktid ja annab joonele sujuvama kuju. Edit Selected Paths lubab valitud joont jätkata.

Brushes paneelil kahekordse klikiga valitud pintsliotsal avanevast pintsli seadetest saab
muuta pintsli suurust, kuju ja varieerumise ulatust. Digilauaga joonistamisel saab pintsli
kuju ja suurust varieerida peamiselt surve või ka joonistusvahendi kaldenurgaga. Ilma
digilauata võib kasutada juhuslikke (Random) muutusi. Paneeli keskel aknas on näha pintsli
kuju minimaalne, keskmine (tumedalt) ja maksimaalne suurus.

Pintsli kasutamine https://www.youtube.com/watch?v=pcwuIbmXc9A

33
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joonte ühendamine, punktide vähendamine ja lisamine

Üksikute joonte ühendamiseks nii, et tekiks üks objekt, on käsk Path > Join (Ctrl + J). Kui
kaks punkti asuvad seejuures samas kohas, jääb alles üks. Sama tulemuse annab Connect
Selected Enpoints kontrollpaneelilt.
Join töövahend ühendab valitud jooned, vajadusel neid kas pikendades või üleliigseid osi
kustutades.

Join käsk ja Join Tool https://video.tv.adobe.com/v/20067/

Punktide joondamiseks ühekõrgusele või ühte punkti on lisaks joondamise paneelile
võimalik kasutada Object > Path > Average.
Object > Path > Add Anchor Points lisab kahe olemasoleva punkti vahele veel ühe,
dubleerib punktide arvu.
Object > Path > Simplify vähendab punkte ja vajadusel eemaldab kõverjooned.

Joone muutmiseks pinnaks on Object > Path > Outline Stroke.

34
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Blob pintsel
(Shift + B)

Blob pintsel on vabakäeline töövahend, mis erinevalt pliiatsist ja pintslist joonistab pinna.
Pintsli seadetes saab muuta korraga joonistamise ja pintslikuju omadusi.

Vaikimisi liidetakse ühe värviga joonistatud pinnad üheks kujundiks. Aktiveerides Merge
Only with Selection, liidetakse joonistamisel samavärviline pind ainult eelnevalt valitud
kujundiga.
Tundlikkuse (Fidelity) liuguri asend Accurate reageerib väiksematelegi liikumistele, lisab
rohkem punkte ja kujund tuleb sakilisem. Smooth eemaldab liigsed punktid ja annab
kujundile sujuvama kuju.
Suurus, kaldenurk ja ümarus. Digilauaga joonistamisel saab pintsli kuju ja suurust variee­
rida peamiselt surve või ka joonistusvahendi kaldenurgaga. Ilma digilauata võib kasutada
juhuslikke (Random) muutusi. Paneeli keskel aknas on näha pintsli kuju minimaalne, kesk­
mine (tumedalt) ja maksimaalne suurus.
https://helpx.adobe.com/illustrator/atv/cs6-tutorials/using-the-blob-brush-and-eraser-tools.html

35
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kujundi osadeks jagamine

Kustukumm (Eraser, Shift + E) kustutab klikates või objektist üle vedades osa pinnast.
Kustukummi seadetes saab muuta selle suurust, kuju ja varieerumist.

Kääridega (Scissors, C) klikates saab „lahti lõigata“ joone või punkti.

Punktil klikates jagatakse see kaheks eraldi punktiks, mis ei ole joonega seotud. Joonel klikates
tekivad sellele punktid, mis ei ole omavahel seotud. Suletud kujundi tükeldamiseks on vaja vähe­
malt kahte klikki.

Mitut punkti korraga saab lahti lõigata valides need esmalt otsevaliku noolega ja siis kasutada
kontrollpaneeli Cut path at selected anchor points ikooni.

Nuga (Knife) tükeldab vedades pinna. Vabakäeliselt saab teha kaarekujulisi lõikeid. Alt hoides saab
sirgjoonelise lõike.

Kujundit saab tükeldada selle peal asuva teise kujundi või joonega, valides pealmise kujundi ja
Object > Path > Divide Objects Below.
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/cutting-dividing-objects.html

36
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Puppet Warp

Illustratori Puppet Warp on sarnane samale Photoshopi töövahendile: võrgustik, mille abil
objekti koolutada. Peamiselt on see mõeldud animatsiooni erinevate etappide saamiseks.
• Valitud objektile lisada töövahendiga klikates nööpnõelad (Pin). Nõelad on vajalikud
kohtades, mida tahetakse liigutada ja ka punktides, mis peavad paigale jääma. Üht nõela
liigutades või keerates püsivad teised paigal. Tegelast või figuuri animeerides on loogiline
paigutada nõelad liigeste kohale.

• Nõel on valitud, kui selle keskel on valge täpp. Valitud nõela liigutada keskpunktist
vedades. Nõela saab keerata keskpunktist veidi kaugemal, seda ümbritseva ringi alal.
• Shift hoides ja üksteise järel nõeltel klikates saab valida korraga liigutamiseks mitu nõela.
Keerata mitut nõela korraga ei saa. Kõik nõelad saab korraga valida kontrollpaneelilt
Select All Pins.
• Nõelad kustutatakse Delite klahviga. Nõela kustutamisel kaob selle nihutamisel või
keeramisel tekkinud moonutus. Kõigi nõelte kustutamisel päris täpselt algne kujund
siiski ei taastu, enne Warpi kasutamist on kindlam teha objektist koopia. (Kui wrapitud
objekti hiljem näiteks suurendada või nihutada otsevaliku töövahendiga mõnd punkti,
siis nõelte kustutamisel nendega tehtud moonutused enam ei kao.)
• Nõelte lisamisega kuvatakse vaikimisi võrgustik, mille saab peita kui kontrollpaneelil ei
ole aktiivne Show Mesh.

https://www.youtube.com/watch?v=JC41fm_huYY
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/puppet-warp.html
http://blogs.adobe.com/contentcorner/2017/11/30/discover-puppet-warp-in-illustrator-cc/

37
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Värvid

Kuidas valida, kas kasutada CMYK või RGB värviruumi? Kui pole kindel, on parem valida
RGB, mis annab ekraanil suurema värviulatuse ja erksamad toonid. CMYKi kasutatakse
ainult siis, kui tulemus peab minema trükki. Kui on vaja nii ekraani- kui trükitulemust,
võib töötada algul RGBs ja lõpuks salvestada üks versioon CMYKis. Paljusid RGB toone
pole võimalik CMYK süsteemis trükkida, eriti RGB puhast Blue tooni, erkrohelist ja oranži.
RGB erinevatest versioonidest on suurima värviulatusega Adobe RGB. Adobe programmide
värvikasutust on võimalik sünkroniseerida Adobe Bridge kaudu.
Illustratoris on mitmeid erinevaid paneele värvide loomiseks ja haldamiseks.

Värvide (Color) ja värviproovide (Swatches) paneel

Värviproovide (Swatches) kasutamine aitab hoida värvikasutuse paremini kontrolli all kui
värvide valimine objektidele Color paneelilt. Color paneelilt on aga mugavam valida värvi­
tooni „silma järgi“, mis on abiks algajale. Paneeli värvivaliku ala saab selleks tõmmata algsega
võrreldes oluliselt suuremaks.
Värvide (Color) paneel. Paneeli menüüst
(avaneb paneeli paremast ülanurgast)
või paneeli nime ees olevatel nooltel
klikates aktiveerida „Show Options“, siis
näeb lisaks värvispektrile valitud värvi
numbrilist väärtust ning on hõlpsam
vahetada joone või sisu värvi valimist.
Paneeli menüüst valida sobiv värviruum.
„Create New Swatch“ teeb valitud värvist
värviproovi Swatches paneelile.
Värviproovide määramine. Värviproov
luuakse kas Color paneeli menüüst
„Create New Swatch“, Swatch paneeli
menüüst või ikoonist paneeli all servas. Samuti saab värviproovi luua lohistades Color
paneeli alumise akna värviproovi Swaches paneelile.
Värviproovid nimetatakse vaikimisi värviruumi numbriväärtustega. Värvidele võib anda mistahes
nimed. Vältida tuleks aga standardnimesid nagu Black, Magenta, Cyan, ... – sel juhul võib tekkida
probleem Tint (%) värviproovide määramisega nendest värvidest.

38
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Global värviproov tähendab, et muutes seda tooni Swach Options paneelilt, muudetakse
seda värvi igal pool dokumendis. See on eriti trüki­ettevalmistuse seisukohalt vajalik omadus
– juhul kui trükiproovi tehes selgub, et mõnda tooni tuleb muuta, saab ühe muudatusega
korrigeerida värvi kogu dokumendis. (Swach Options avaneb kas kahekordse klikiga
värviproovil või värviproovide paneeli allservas olevast ikoonist või paneeli menüüst.) Global
värviproovid on märgitud väikse valge kolmnurgaga ikooni servas. Global värviproovist saab
(erinevalt tavalisest) teha protsentuaalset värviproovi, Tint Color.
Kui on ununud muuta värv global omadustega värviks, saab seda parandada: valida värviproovide
paneelilt värv, seejärel kontrollpaneelil Select Similar Objects valikuga kõik selle värviga objektid
dokumendis ning seejärel muuta värviproov Swach Options paneelil global värviks.
Värviproovide haldamine. Värviproove saab sorteerida erinevate parameetrite järgi või
lihtsalt ümber tõsta endale sobivasse järjekorda. Kui paneelile on kogunenud palju kasuta­
mata värve, saab seda korrastada valikuga „Select All Unused“ ja kustutada. Vajadusel saab
dokumendis kasutatud värve lisada valikuga „Add Used Colors“. Värviproovid saab teha
Tint (% global värvist) ja üleminekuga (gradient) värvist ning mustrist. Värviproove saab
sorteerida erinevatesse kaustadesse (Color Group). Kaustad on kasulikud „Recolor Artwork“
töövahendile.
Illustratoris on olemas värvikataloogid, kust saab leida näiteks Pantone värve. Paneeli alt
ribalt valida Library ikoon ja selle alamenüüst Color Books > PANTONE + ... . Kuna tegemist
on standartse kataloogiga, ei saa neid värve muuta. Kui on teada vajaliku värvi number,
kirjutada see „Find“ väljale. Pantone värve kasutatakse kas trükkimiseks piiratud värvidega
(1, 2 või 3 värviga) trükkimisel või CMYK lisavärvina.
Värvide määramine. 1. valida objekt ja klikata värviproovil 2. pipetiga 3. vedada värviproov
objektile. Värvi määrates peab kontrollima, kas aktiivne on sisu või joone värvi määramine
– kumb ikoonidest on pealpool, sisu või ümbrisjoone oma. Kiirvalik X muudab seda asetust.
Värviruudud on nii Swaches paneelil kui töövahendite paneeli all.

39
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Color Guide paneel

Color Guide aitab luua erinevatel värviharmooniatel põhinevaid värvikombinatsioone.

Valides põhivärvi (1), pakub Illustrator sellele lisavärvid ning nende heledamad ja tume­
damad või erkasmad ja tuhmimad varjundid. AI pakub 25 erinevat värviharmoonia põhi­
mõtet. Paneeli seadetest saate valida, mitu astet ning kui heledad või tumedad on varjundid.
Uue värvigrupi saab salvestada ka valitud varjunditest.
www.lynda.com/Illustrator-tutorials/23-color-harmony-rules-diagrammed/105383/118856-4.html
www.lynda.com/Illustrator-tutorials/Mixing-matching-color-harmonies/105383/118857-4.html
Ühest värviharmooniast saab salvestada värviproovide paneelile värvigrupi. Vahetades põhi­
värvi (aktiveerides Swatches paneelil teise värvi), saab samal harmoonial põhinedes kiiresti
hulga värvigruppe, mida kasutada ühest disainist erinevate värvivariatsioonide tekitamiseks
näiteks Recolor Artwork paneelil.

40
 Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Värvide muutmine Recolor Artwork paneelilt

Kui on vaja kiiresti leida olemasolevale värvikombinatsioonile alternatiive, on mugav tööva­

hend Recolor Artvork, mille ikooni leiab kontrollpaneelilt (1) või menüüvalikutest Edit >
Edit Colors > Recolor Artwork.

5 6

2
5

3 10
9 4
8 11

Aktiveerides „Edit“ (2), toimub valitud värvide muutmine. Muutuste nägemiseks aktiveerida
„Recolor art“ paneeli all vasakul. Värviringil või ribal (sobiva vaate saab valida ikoonil klikates
(3)) näidatakse kõiki valitud värve nende asukohas spektril.
Värve saab muuta ükshaaval või korraga, lukustades nende omavahelise suhte kõige parem­
poolsemast ikoonist Link harmony rules (4).
Üks värv on valitud põhivärviks (5) ja teised valitud toonid on näha selle kõrval värviribal
paneeli ülaosas. Valitud värvide asemel saab rippmenüüst valida mõne nn harmooniareegli
sarnaselt Color guide paneeliga. Kui see pole sobiv, saab algsed värvid tagasi, klikates pipeti
ikoonil Get colors from selected art (6).
Valitud värvi asukohta saab spektril muuta kas liigutades värviringi spektril või määrates
täpse väärtuse värviliuguril (7). Värviruumi valik avaneb liuguri kõrvalt noolest (8).
Liugurist spektri all (9) on võimalik muuta spektri küllastust või hele-tumedust.
Värvide lisamiseks ja kustutamiseks on ikoonid hele-tumeduse liugurist paremal. (10)
Klikkides + märgiga ikoonil ja seejärel spektril, lisandub värv. Spektril valitud värvi kustuta­
miseks klikkida - märgiga ikooni.
Värvispektri saab piirata Swatches paneelil olevatega. (11)

41
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

5
2

34

Aktiveerides Assign (1), saab täpsustada, kuidas olemasolevad värvid uutega asendatakse.
Avades noolest paneeli paremal pool oleva värvigruppide osa, saab asendada olemasolevad
värvid mõne grupi värvidega.
Aknas asuvad värvid ribadena (2): vasakul olemasolevad ja paremal noole järel uued värvid.
Klikates noolel olemasoleva ja uue värvi vahel, värvi muutust ei toimu. Teistkordse klikiga
saab muutuse taastada.
Juhuslikult (random) saab muuta värvide asendamise järjekorda (3), heledust ja küllastust (4)
klikates vastaval ikoonil.
Ühe uue tooniga saab asendada mitu olemasolevat värvi, kui lohistada üks olemasolev värv
teisega samale ribale.
Vaikimisi loeb AI värvi ja selle % (tint) üheks värviks ning asendab selle uuega samas vahe­
korras. Värviridasid saab lisada, kui soovitakse asendada ühe värvi protsent hoopis teise
värviga.
AI ei asenda vaikimisi musta ja valget värvi. Seda saab muuta Color Reduction Options
paneelilt (5), eemaldades linnukesed valikute „Preserve: White, Black, Grays“ eest.
Ebasoovitud tulemus on värvidega mängimisel kerge tekkima, algse olukorra taastab klikk
pipeti ikoon Get colors from selected art (6).
Värviüleminekus (Gradient) asendab Recolor Artwork selle põhivärvid.

42
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Värviüleminekud (Gradient fill)

Värviüleminekutega töötamiseks on gradient paneel ja töövahend (kiirvalik G). Gradient

paneeli ja töövahendiga saab sooritada enam-vähem samu muudatusi, kuid paneelilt saab
neid täpselt arvuliselt sisestada. Töövahendiga ei saa üleminekut tekitada, seda on võimalik
teha ainult paneelilt. Paneelilt ei saa muuta aga ülemineku asukohta.

Üleminekud on kas lineaarsed või ringikujulised, neile võib lisada kuitahes palju värve. Värve
saab üleminekule lisada klikates gradient liuguri allservas. Lisatud värvi eemaldamiseks
tuleb see liugurist kaugemale tirida. Ülemineku värvid võivad olla erineva läbipaistvusega,
tavaline on kasutada objekti servade hajutamiseks üleminekut 100% valgest 0% nähtavusega
valgeni. Läbipaistvuse määramiseks aktiveerida värviproov klikiga. Kahekordse klikiga
värviproovil saab selle värvi vahetada.
Vedades ülemineku töövahendiga objektil muuta
ülemineku suunda ja asukohta objektil. Värve saab
muuta ka värviülemineku annotatoril (joon, mis näitab
ülemineku algus- ja lõpp-punkti) värviproovidele klikates.
Annotaator on ka ülemineku asukoha ja kuju muutmiseks.
Töövahendiga saab määrata mitmele erinevale objektile
sama jätkuva ülemineku, vedades töövahendiga üle
valitud objektide.
Värviüleminekuid on võimalik salvestada värviproo­
vina, kuid seejuures ei säili värviülemineku suund.
Värviülemineku kõigi omaduste kopeerimiseks olemas­
olevalt objektilt klikata Shift all hoides pipetiga joonel,
mitte sisul.
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/gradients.html
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/gradients.html
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/gradient-tool.html

43
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Adobe Color

Adobe Color on töövahend värvikombinatsioonide loomiseks (https://color.adobe.com),

kus saab otsida juba valmis värviskeeme märksõnade järgi või luua enda omi, laadida üles
foto ning kombineerida värviskeem selle põhjal. Oma värviskeemide salvestamiseks tuleb
registreeruda Adobe kasutajaks, teenus ei ole tasuline. Salvestatud värvikombinatsioone saab
eksportida Adobe Swach Exchange failina ASE samamoodi, nagu saab eksportida AI failis
loodud värvikombinatsioone teistes failides või programmides kasutamiseks.
Window > Color Themes on Adobe Color versioon Illustratoris kasutamiseks.
Värvipalettide töövahend: http://coolors.co
www.pantone.com

Live Paint dünaamiline värviefekt

Objektide kattumisel tekkivaid kujundeid saab värvida Live Paint (kiirvalik K) töövahen­
diga ilma, et oleks vaja objekte vastavateks osadeks jagada. Live paint asub samas grupis
Shapebuilder töövahendiga. Sellega valitud objektidel klikates tekib Live Paint Grupp.
Kihtide paneelilt on näha, et grupp koosneb endistest objektidest. Objekte saab liigutada ja
värviefekt muutub sellele vastavalt.

44
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Live paint kasutab värviproovide (Swaches) paneeli värve samas järjekorras kui need selles
asuvad. Paremale ja vasakule nooleklahvidega saab muuta valiku asetust. Kolmeses aknas on
näha eelmine ja järgmine värv. Klikates objektide kattumisel tekkivatel kujunditel, saab neile
määrata uusi toone.
Shifti hoides saab Live paint joone töövahendi. Kahekordse
klikiga töövahendi ikoonil saab muuta töövahendi seadeid,
nii et see värviks nii jooni kui sisu.
Live paint valiku töövahendiga saab grupis olevaid objekte
valida ja nende värvi muuta. Grupile saab objekte lisada
kihtide paneelilt, vedades uue objekti grupi sisse.
Expand käsuga saab grupi jagada värvile vastavateks osadeks.
Object > Live Paint > Gap Options seadetest saab määrata,
kui suured avad värvides suletakse. Kahe värvi piiriks on sel juhul sirgjoon.

Live Paint https://helpx.adobe.com/illustrator/using/live-paint-groups.html

45
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Kujundite sulatus (Blend)

W

Sulatust kasutatakse astmelise kuju muutuse efekti tekitamiseks või objekti koopiate aseta­
miseks mööda joont. Kui värviüleminek (Gradient Fill) annab mõnikord liiga mehhaanilise
tulemuse, on selle asemel võimalik kasutada erivärviliste objektide sulatamist. Sulatada võib
nii pindu kui jooni, isegi gruppe, kui grupid koosnevad sarnastest elementidest. Kujundeid
saab blend grupis muuta ja sulatusefekt seejuures säilib.

Sulatus tekib valides kujundid (neid võib olla kuitahes palju) ja Object > Blend > Make
(Ctrl + Alt + B). Kui objektid on üksteisest piisaval kaugusel, tekib üleminekule joon, spine,
mida saab muuta nagu iga teist vektorit. Sulatuse
astmete kaugust saab varieerida spine algus- ja lõpp-
punkti pidemete (handlerite) asukoha muutmisega.
Blend Options seadetes saab määrata ülemineku
astmete arvu või täpse vahekauguse.
Object > Blend >Release kaotab sulatuse, Expand
jagab selle eraldi objektideks. Sulatust tasub kasu­
tada illustratsioonis vaheetappide tekitamiseks,
mida pärast „Expand“ käsku saab ka ükshaaval eraldi muuta.
Object > Blend > Replace Spine asendab olemasoleva sulatusjoone uuega, kui blend grupp ja
uus joon korraga valida. Alumisel näitel asendatakse sirgjoonelise sulatuse spine ringikuju­
lisega. Ringikujulisele trajektoorile on seejuures vaja lisada punkte, et ringid asetuksid kogu
spine ulatuses.

46
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Sulatus toimib hästi korrapäraste kujunditega, kuid ebakorrapärastega ei anna alati soovitud
tulemust ja tuleb rohkem katsetada. On vaja arvestada, et spine algab ja lõppeb sulatatavate
objektide keskpunktis ja ebakorrapäraste objektide puhul on seda raske määrata. Illustrator
arvestab matemaatilise keskmise, mis optiliselt ei pruugi olla õige.

Blend töövahendiga saab määrata keskpunktist erineva sulatuse algus- ja lõpp-punkti.

Kahekordne klikk blend töövahendil avab Blend seadete akna ja nii saab enne sulatamist
määrata, millised on etappide vahed või mitu vaheetappi sellel on. Valides sulatatavad
objektid ja blend töövahendiga nendel üksteise järel klikates määratakse sulatuse algus- ja
lõpp-punktid ning tekib blend grupp. Blend töövahendit tasub proovida, kui ülemineku
algus- ja lõpp-punkti ei ole sobivas kohas ning sulatus ei ole soovitud kujuga.
Blend töövahendi kasutamine:
http://design.tutsplus.com/tutorials/illustrators-blend-tool-a-comprehensive-guide--vector-551

Näide kujundi sulatuste ja läbipaistvuse kasutamisest

http://abduzeedo.com/super-cool-abstract-vectors-illustrator-and-photoshop
Ruumiline muster gradiendi ja blendiga
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/create-complex-design-tile-patterns.html

47
 Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Gradient Mesh

Võrgustik, mille abil saab ühevärvilisele objektile lisada valgust ja varje või värviüleminekuid
nagu hele-tumedusega modelleerimisel. Võrgustiku igale punktile saab määrata oma värvi,
mis tekitab värviülemineku objekti värvi ja võrgustiku punktile määratud värvi vahel.
3 võimalust gradient mesh määramiseks:
• Olemasoleva värviülemineku
(linear või radial gradient) saab
muuta värviülemineku võrgus­
tikuks (Gradient Mesh) Object >
Expand käsuga. Expand suhtlus­
aknast valida „Fill“ ja „Gradient
mesh“. Tulemuseks on grupitud
ja maskitud objekt, mille sees on
gradient mesh.
• Mesh töövahendiga (U) objekti
välisjoonel klikates saab lisada võrgustiku ühesuunalisi jooni nii tihedalt kui vaja.
Seejärel klikates võrgustiku joontel lisatakse ristjooned.
• Object > Create Gradient Mesh
suhtlusaknas valida võrgustiku
sektorite arv ridade ja tulpadena
ning määrata helenduse tugevus.
Selliselt loodud võrgustik on
ebaloomulikult võrdsete vahedega.
Võrgustiku tekkimisel kaob ümbris­
joon, mille saab uuesti lisada ning
tegelikult ka sisu värv, selle asemel
on Mesh Points. Edasi on tõenäoli­
selt vaja tekkinud üleminekut kohendada Mesh töövahendiga.

48
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Võrgustiku muutmine:
• Klikates töövahendiga olemasoleval võrgustiku joonel, tekib sellele ristsuunaline joon.
• Võrgustiku sõlmpunkte saab nihutada, Shift all hoides nihutada ainult üht joontest,
teine jääb paigale. Kogu joone nihutamiseks uude kohta pole head võimalust, selle
asemel on lihtsam üks joon kustutada ja lisada uus.
• Joone kustutamiseks hoida Alt klahvi ja klikata joonel. Kui Alt + klikata punktil,
kustuvad mõlemad seda punkti läbivad jooned.
• Iga võrgustiku punktil on pidemed, millest nihutades saab joont sujuvamaks muuta.
Võrgustiku punktid on muudetavad nagu kõik punktid Illustratoris, st liigutatavad lisaks
Mesh töövahendile ka otsevaliku töövahendiga ja sujuvaid (seotud pidemetega) punkte
saab sulepea töövahendiga (Anchor Point Tool) muuta teravanurgalisteks.
• Igale võrgustiku punktile saab määrata erineva värvi. Lihtsaim on seda teha valides tooni
Color paletilt pipetiga. Valides otsevaliku noolega mitu punkti, saab ühe värvi määrata
mitmele punktile korraga. Lisaks värvile saab punktidele määrata ka erinevat läbipaist­
vust. (Opacity määrata Appearance või Control paneelilt)

• Fotorealistliku joonistuse saavutamiseks jätta võrgustikuga joonistuse alla kas foto või
selle vektoriseeritud (Trace) versioon. Seejärel määrata võrgustiku kihile kontuurjoone
vaade ning pipetti kasutades saab määrata punkile värvi selle all olevalt fotolt. Kui on
vaja modelleerimiseks kasutada ühe ja sama värvi erinevaid hele-tumeduse varjundeid,
võib RGB värvisüsteemi asemel kasutada HSB (Hue-Saturation-Brightness) värvisüs­
teemi. Hue (värv) jätta samaks, muuta ainult küllastust või heledust.
• Keerulisemate kujundite puhul võivad võrgustiku jooned hakata üksteist katma ja
tulemuseks on pehme ülemineku asemel teravad värviservad. Võrgustiku joontele saab
pen töövahendiga lisada tavalisi punkte (ilma värvita), mille abil saab muuta joonte kuju.
http://design.tutsplus.com/tutorials/quick-tip-introduction-to-the-mesh-tool-and-creating-a-mesh--
vector-22401
www.lynda.com/Illustrator-tutorials/Introducing-gradient-mesh/61022/79450-4.html
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/meshes.html

49
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Läbipaistvus (Transparency) ja sulatusviisid (Blending Mode)

Objektile läbipaistvuse või sulatusviisi määramine muudab nähtavaks selle all olevad
objektid. Sulatusviisid kasutavad objektide erinevaid omadusi (heledus, värv, küllastus jne)
nii, et kattumisel tekib neist kombineeritud kujutis. Sulatuse tulemus on enamasti äraarva­
matu ja vajab eksperimenteerimist.
Sulatusviise on palju, seetõttu on need menüüs grupeeritud tulemuse sarnasuse järgi. Enim
kasutatavad sulatused on Multiply, Screen, Overlay ja Soft Light ning katsetamist võiks
alustada nendest.
Läbipaistvus ja sulatusviisid määrata läbipaistvuse (Transparency) paneelilt. (Lingid läbi­
paistvuse paneeli avamiseks on nii Appearance kui Control paneelil).

1. grupp sulatustest muudavad kattuvad osad tumedamaks.

• Darken. Üksteise peal olevatest objektidest näidatakse seda, mis on tumedam.
• Multiply. Kaks objekti nagu trükitaks üksteise peale, annab suurema tumeduse kui
Darken.
• Color Burn. Kontrastsem tulemus, jätab alles erksama värvi.
CS 6 video www.lynda.com/Illustrator-tutorials/Darken-Multiply-Color-Burn/105383/118887-4.html

2. grupp on eelmise vastandid, need muudavad kattuvad osad heledamaks

• Lighten. Üksteise peal olevatest objektidest näidatakse seda, mis on heledam.
• Screen. Pealmine objekt muutub helenduseks, sulatus sobib igasuguste helenduse
efektideks.
• Color Dodge. Kontrastsem tulemus, toob välja erksad ja küllastatud värvid.

50
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

3. grupp tekitab kontrasti. Kõik need sulatusviisid muudavad heledad pinnad heledamaks,
tumedad tumedamaks, kombineerides eelnevaid sulatusviise ja eemaldavad keskmised
toonid.
• Overlay. Heledamad toonid muudetakse heledamaks Screen sulatusega, tumedamad
toonid tumedamaks Multiplyga, keskmised toonid muudetakse läbipaistvaks.
• Soft Light. Kasutab samu meetodeid kui Overlay, kuid poole tugevusega ja tulemus pole
nii kontrastne.
• Hard Light. Intensiivsem kui Overlay.

4. grupp pöörab kujutise värvid ümber, saavutamaks värvi või hele-tumeduse erinevuse.
• Difference. Kujutise värvid pööratakse ümber – soojad toonid külmadeks või heledad
tumedateks, olenevalt pealmise objekti värvist.
• Exclusion. Annab differencest tagasihoidlikuma tulemuse.

5. grupp muudab spektrit.

• Hue (värvi asukoht spektris). Objekti värv miksitakse tausta küllastuse ja heledusega.
• Saturation (värvi intensiivsus, küllastus). Objekti küllastus miksitakse tausta värvi ja
heledusega.
• Color (hue ja saturation kombinatsioon). Sulatus jätab alles pealmise objekti värvi ja
muudab seda alumise objekti hele-tumedusega.

51
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

• Luminosity (aste hele-tumeduse skaalal). Pealmise objekti hele-tumeduse väärtused

miksitakse alumise objekti värviga. Hea vahend värvilise pildi joonisega ühevärvilise
tausta saamiseks. Sarnane „Hard light“ efektiga, kuid vähem värvierksust.

https://helpx.adobe.com/illustrator/using/transparency-blending-modes.html

52
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joonte paneel

Peamisi joone omadusi – värvi (1), laiust (2), profiili (3) ja pintslit (4) saab muuta kontroll­
paneelilt. Täpsemate seadete jaoks on joone (Stroke) paneel.
1 2 3 4

Weight. Joonelaius.
Joone otsa kuju (Cap). Lõpeb viimase punktiga, ümardatud, pikendatud joonelaiuse võrra.
Nurk. (Corner) Terav, ümar, lõigatud. Limit omadus puudutab ainult teravnurki. Väikse
väärtuse puhul jääb nurga ots tömbiks, väärtuse suurenedes joonistatakse teravnurk välja.
Joone laiuse jagunemine kontuurjoone suhtes. (Align Stroke) Vaikimisi jaguneb joone
laius kahele poole objekti kontuurjoont, lahtise joone puhul pole seda võimalik muuta.
Suletud objektil saab joone laiust määrata ka sisse- ja väljapoole objekti kontuurjoont. Joone
laiused võivad mõnikord tekitada segadust objekti suuruse arvestamisel ja joondamisel,
seetõttu tasub mõelda, kuidas neid määrata. Joondamise paneeli menüüst ja faili eelistustest
on võimalik määrata, et arvestataks objekti tegelikku laiust, koos joonelaiusega, mitte
kontuurjoont.
Punktiirjoone (Dashed Line) kasutamisel saab määrata nurkade optimeerimine.
Joone nooleotsad on mõnikord kasulikud skeemide joonistamisel, selle asemel et ise nooli
joonistada. Nooleotsade suurus sõltub joone jämedusest, vaikimisi suurust saab suurendada
või vähendada.
Profile. Joonelaiuse varieerumine.

53
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joone laiust saab muuta joonelaiuse töövahendiga (kiirvalik Shift + W) ja selliselt muudetud
joone võib salvestada uue profiilina. Joone laius mõõtühikutes määrab sel juhul erikujulise
joone kõige laiema koha.

Töövahendiga joonel klikkamine lisab uue punkti, kus saab üles/alla vedamisega laiust
muuta. Olemasolevaid punkte saab vedades nihutada teise asukohta. Vaikimisi muutub
joone laius sümmeetriliselt. Samal ajal vedamisega Alt klahvi hoides saab muuta joone
laiust keskjoone suhtes ainult ühes suunas. Joonelaiust saab muuta ka täpselt – topeltklikiga
joonelaiuse punktil avanevas suhtlusaknas, saab määrata joone laiuse keskjoonest ülal või all
ning olemasoleva punkti kustutada.
Ühele objektile võimalik lisada mitu joont ja neid suurenda või vähendada transform efek­
tiga. Mitmekordse joone saab ka luues ise Art brushi.

54
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Pintslite (Brushes) paneel

Erikujulised pintslid imiteerivad erinevaid analoogtöövahendeid või mustreid, Illustratori
pintslite kogus leidub eri tüüpe.
• Nooled, mustrid (pattern brush), objektide kordused (scatter brush).
Näiteks mitmekordse joonega pintsli salvestamiseks joonistada ristkülikutega sobivad
kujundid ja salvestada need kui „Art brush“.

Vektorkujunditest salvestatud pintslid on üks võimalus joonistada kiiresti keerulisemaid

mustreid nagu Victoria-aegsed ornamendid (http://sergeypoluse.deviantart.com/art/
Victorian-vector-brush-pack-94511287) või väänduvad taimed (www.bittbox.com/
freebies/free-illustrator-brushes-teardrop-foliage).

name/ VICTORIAN brush

55
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

• Söe, tušši, õli, markeri või vesivärvi efektiga pintslid.

• Kalligraafiapintslid – ümmargused või ovaalsed. Saab varieerida suurust, ümarust,

kaldenurka.

www.lynda.com/Illustrator-tutorials/Applying-editing-calligraphic-brush/105383/118873-4.html
• Bristle pintslid (õhuke lehvikukujuline pintsel) imiteerivad tegelikku pintslilöögi
hajusust.
• Kritseldused.
Valik vabavaralisi pintsleid:
www.topdesignmag.com/40-amazing-adobe-illustrator-brushes-for-designers
Pintsli omadusi saab muuta pintslite paneelil kahekordse klikiga avanevast seadete aknast.
Ainult valitud pintslijoone kuju muutmiseks valida pintslite paneeli all ikoon „Options of
Selected Object“. Kui pintslile on antud juhuslikke „random“ väärtusi, siis samale joonele
sama pintslit määrates saab iga kord erineva tulemuse.

56
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Oma pintsli saamiseks tõsta sobiv graafika pintslite paneelile või klikata paneeli all oleval
ikoonil Create New Brush.
Scatter brush kordab elemente piki joont, Art brush venitab elemendi joone pikkuseks.
Pattern brushile saab lisaks korduvale mustrile määrata erinevaid nurki, algus- ja lõpu­
kujundeid. Need on vaja eelnevalt salvestada mustrina (pattern), mida saab pintsli salves­
tamisel valida. Colorization meetod on kasulik valida „Tints“, siis saab pintslile määrata
mistahes värvi.
Näide mustri kasutamisest ümbrisjoonena. Joone paksusi varieerides saab tekitada keerulisi
geomeetrilisi kujundeid.

Vedades pintsli pintslite paneelist töölauale, saab selle algse kuju vektorgraafikas.

57
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Efektid

Ülemine osa efektide menüüst on Illustratori vektorefektid, mis eksporditakse vektorina

(v.a vari ja helendus), alumine Photoshopi pikselgraafika efektid, mis eksporditakse
pikselgraafikana.

Vektorefekte kasutades on näiteks sirgjoonest võimalik saada korrapärane lainetus või

siksakjoon ilma punkte lisamata. Mugav võimalus objektist koopiate tegemise aselmel on
tekitada need transform efektiga – koopiate hulk, suurus ja vahekaugus on jooksvalt muude­
tavad. Transform efektiga saab muuta ükshaaval objekti erinevaid omadusi.
Valides efekti menüüst, lisatakse uus. Objektile juba määratud efekte saab muuta välimuse
(Appearance) paneelilt. Kui vektorefekti ei ole vaja enam muuta, saab Object > Expand
Appearance käsuga efektiga objektist sama kujuga vektorobjekti. Efekte saab lisada kogu
kihile, objektile või selle joonele ja sisule eraldi.
Pikselefektide kasutamine http://vectips.com/tutorials/creating-seamless-textures

58
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Muster (Pattern)

Mustreid saab määrata nii sisule, tekstile kui joontele.

Mustri joonistamiseks tuleb valida mustriks sobiv detail, seejärel menüüst Object >
Pattern > Make. Teine võimalus mustri lisamiseks on vedada mustri detail värviproovide
(Swaches) paneelile. Avaneb mustri seadete aken, kus saab määrata mustri korduvate
detailide asetust.
• Paneeli ülemisest jaotusest sisse või välja lülitatava Pattern Tile töövahendiga saab
määrata detailide ümber asuva ala suurust käsitsi, seda suurendada ja nihutada. Sama
saab teha täpsemalt paneeli keskosa valikute abil, mis määravad detaili suuruse ja
vahekaugused.
• Tile Type ja Brick Offset valikutest saab määrata detailide erinevaid asetusi.
• Size Tile to Art määrab mustri ala täpselt nii suureks kui on detaili graafika. H ja V
Spacing määravad mustri detailide vahe suuruse.
• Paneeli alumines osas on mustri joonistamise vaate seaded, mis ei puuduta mustri
omadusi. Dim Copies to ... % muudab korduvad detailid vaates heledamaks.
• Samal ajal mustri omaduste muutmisega on võimalik parandada ka algset elementi. Kui
tulemus on sobiv, klikata Done faili inforibal. Olemasolevat mustrit saab muuta või teha
sellest koopia kahekordse klikiga mustri värviproovil Swaches paneelil, avades mustri
joonistamise akna.
Objektile mustri lisamine toimub samuti nagu värvi määramine: valida objekt ja klikata
värviproovide paneelil mustril. Kui on vaja mustriga täidetud objekti suurendada või vähen­
dada mustri suurust muutmata, on tuleb eemaldada Preferences > General > Transform
Pattern Tiles. Aktiveerides transform töövahendi seadetest ainsana Transform Patterns
on võimalik mustri suurust ja kaldenurka muuta transform töövahendiga, ilma et objekti
suurus muutuks.

59
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Mustrite kasutamine korporatiivgraafikas: Woshi Woshi, IT Akadeemia

36 Упаковка. Packaging

Упаковка
«Воши-воши»
Сеть аптек А5 выпускает собств
за кожей и волосами. В нее вхо
Сакура соли для ванн, дезодоранты, ш
Sakura

Шампуни
Для каждого из шести типов ш
ный паттерн. Паттерны отлича
найти нужную бутылочку на п
поддержаны иероглифами, спр

Глициния

Packaging
Wistaria

Woshi Woshi
A5 pharmacy chain offers a line of
own brand. It includes shower gel
shampoos, and hair conditioners.
Пион
Peony Shampoos
A custom botanical pattern was cr
Woshi line. The patterns are dress
to identify them on a store shelf.
hieroglyphs hidden within the pat

Бабочки
Butterflies

Бамбук
Bamboo

Хризантема
Chrysanthemum

60
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Välimuse (Appearance) paneel

Kõik objektile määratud ümbrisjooned, sisu värvid ja efektid on nähtavad Appearance

paneelil kiht-kihilt. Objektil võib olla korraga mitu ümbrisjoont, sisu värvi ja mustrit ning
efekti ja nende asetust üksteise suhtes saab paneelilt muuta. (Paneelil kõige ülemine on
kõige peal.) Näite objektil on tavaline sisu värv, läbipaistev muster ja kõige peal läbipaistvu­
sega üleminek. Kõik need omadused võivad olla üksteise peal asuvad eraldi objektid, kuid
mõnikord on neid lihtsam hallata ühe objekti omadustena. Selliselt määratud omadused
saab salvestada graafikastiilina ja siis on neid lihtne määrata uutele objektidele.
Alt klahvi hoides ja vedades saab ühe omaduse efekti dubleerida ja lisada teisele omadusele,
näitel on sisu ja joon ühtmoodi sikk-sakk efektiga.
Paneeli all on ikoonid uue ümbrisjoone, sisu ja efekti lisamiseks, kogu välimuse kustutami­
seks (jääb sisu ja värvita objekt), valitud omaduse dubleerimiseks ja kustutamiseks.
Välimuse paneeli kasutamisest
https://video.tv.adobe.com/v/3576/
http://design.tutsplus.com/articles/42-awesome-graphic-styles-and-appearance-panel-tutorials-on-
tuts--cms-20833

61
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Graafikastiilide paneel
Ühele objektile antud omadusi, välimust on võimalik korduvalt kasutada, salvestades selle
graafikastiiliks. Graafikastiili saab määrata nii objektile, grupile kui kogu kihile.

Graafikastiili salvestamiseks valida objekt ning seejärel graafikastiilide paneelilt New style
ikoon. Uus stiil luuakse valitud objekti põhjal. Teine võimalus on vedada objekti appearance
paneeli ikoon graafikastiilide paneeli aknasse.
Stiili saab määrata valides objekti ja klikates seejärel graafikastiili ikoonil. Illustratori graa­
fikastiilide kogu saab avada Library ikoonist ja kõikvõimalikke stiile leiab lisaks internetist.

Graafikastiilina salvestatud retrodisainid

www.layerform.com/4-free-retro-adobe-illustrator-graphic-styles
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/image-effects-basics.html
https://video.tv.adobe.com/v/20077/?learn=on
CS6 video: www.youtube.com/watch?v=4PIwot7wgLI

62
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Objekti kuju muutmise töövahendid

Töövahendid annavad sarnase tulemuse nagu samanimeliste efektide kasutamine. Erinevus
on, et efekti saab korduvalt muuta, algne kuju säilib ja efektiga muudetakse ainult välimust.
Töövahend aga muudab algse kujundi. Töövahendi eeliseks on, et muuta saab ainult osa
kujundist, valides selle punkte otsevaliku noole või lassoga. Pintsli kuju ja suuruse muutmi­
sega saab muutust täpsemini kontrollida.

Kuju muutmise vahendid asuvad ühes grupis joonelaiuse töövahendiga. Töövahendi

suuruse ja muudatuse ulatuse seaded avab kahekordne klikk töövahendi ikoonil.
Töövahend võib olla ümmargune, kuid ka ellipsikujuline ja kaldu. Pintsli suuruse muut­
mine muudab kõigi samas grupis olevate töövahendite suurusi.
Töövahendi suurust saab muuta töö käigus jooksvalt, Alt + Shift hoides vedamisega
suureneb / väheneb töövahend proportsionaalselt, Alt hoides vedamisega ühesuunaliselt,
ellipsikujuliseks.
Paneeli keskel olevad detailsuse ja lihtsustamise seaded on ainult konkreetse töövahendi
omad. Simplify suurem väärtus vähendab joonel punkte, st lihtsustab ning enamasti on
50% liiga palju. Seaded saab ka välja lülitada, nii et töödeldav joon ei kaota detailsust ja
punkte. Kui joonel on liiga palju punkte, on lihtsustamist parem teha hiljem, mitte joonis­
tamise kestel, kui tulemus on halvemini kontrollitav.
Warp. Koolutab vedamise suunas.
Twirl. Keerd. Pöördenurk (Angle) on parem määrata väike, siis suudab jälgida keeru tekki­
mist. Kõige parem on töötada klikkide kaupa – iga klikiga toimub väike muutus. Pärast
klikki hiire klahvi all hoides toimub objekti keerdumine järjestikkuselt, vastupidiselt
kellaosutite liikumise suunale. Samal ajal Alt hoides muutub keeru suund kellaosutite
liikumise suunaks.
Pucker ja Bloat on vastupidised töövahendid, Pucker tõmbab kokku ja Bloat paisutab.
Samas saab ühega neist tekitada mõlemad efektid, vastavalt kas vedades sees- või väljaspool
kujundit.
Scallop, Cristallize ja Wrinkle. Lainetus, kristalliseerimine ja kortsutus annavad sarnase
sakilise tulemuse, oleneb kuidas määrata töövahendi intensiivsus ja detailsus.

63
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Sümbolid

Kui on vaja mõnda kujundit kasutada palju kordi, on kasulik teha sellest sümbol. Näiteks on
vaja joonistada tähistaevas, kus on väga palju ühesuguse kuju ja natuke varieeruva suurusega
tähekesi.
Uue sümboli saamiseks joonistada ja valida kujund, vedada see sümbolite paneelile või
klikata paneeli allservas uue sümboli ikoonile. Sümbolite kogus oleva sümboli koopiaid
leheküljel nimetatakse Instance. Muutes ühte sümbolit, muudetakse ka kõiki selle koopiaid.

Break Link seob lahti sümboli koopia selle originaalist ja sellest saab eraldi objekt, mida
sümboli muudatused ei puuduta. Reset taastab transformeeritud sümboli esialgsel kujul.
Sümbolit on võimalik asendada teisega (Replace), seejuures säilib transformatsioon ja muud
koopiale määratud omadused.
Sümbolid on kasulikud koos Symbol Sprayer (Shift + S) töövahendiga, millega saab neid
kiiresti joonistusele lisada.

64
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Enable Guides for 9-Slice Scaling lisab sümbolile nihutatavad abijooned, millega saab
määrata, milline osa sümbolist skaleerub, milline mitte. Skaleerub igas suunas kõige kesk­
mine abijoonte vahele jääv osa. Nurgad ei skaleeru, vasak keskmine osa venib horisontaalselt
vakakule, parem keskmine vastavalt paremale. Abijooni saab ümber tõsta ja nii joonistada
näiteks pliiats, mille teravik ja kustukummiga ots ei muutu, aga keskmist osa saab venitada
kuitahes palju.
Dynamic Symbol. Selle sümboli tüübiga saab teha muudatusi sümboli koopial, näiteks
muuta detailide värvi, ilma et kaoks seotus sümboli ja selle koopia vahel. Hiljem sümboliga
tehtavad muudatused ei kustuta koopia erisusi.
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/dynamic-symbols.html

65
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Pikselgraafika Illustratoris

Illustrator on peamiselt vektorgraafikaga töötamise programm, kuid siia saab importida

pikselgraafika falile (PSD, TIFF, JPG, EPS, PNG jne). Kui Photoshopi failis on kihil läbipaistvus,
siis on see ka Illustratoris. Importimiseks on File > Place käsk, mis avab importimise akna.
Sellest saab valida, kas fail imporditakse kui Link – st Illustratoris asub ainult faili väikesema­
huline vaade, tegelik fail jääb endisele asukohale kõvakettal. Kui lingitud faili hiljem näiteks
Photoshopis töödeldakse, on vajalik lingi uuendamine (Update Link). Faili asetamiseks kas
klikata või vedada kursoriga töölaual vajaliku suurusega ala.

Suuremad pildifailid on mõistlik linkida, sest muidu läheb AI tööfail liiga suureks. Pidada
meeles, et pildifaili tõstmisel teise kausta läheb link kaduma ja tuleb uuendada. Kui on vaja
tööd jätkata teises arvutis, siis tuleb lisaks AI failile tõsta sinna ka kõik pildifailid.
File >Pakage: kõik lingitud failid ja kasutatud kirjatüübid saab „kokku koguda“ ning salves­
tada koos AI failiga ühte kausta. Uude kausta salvestatakse koopiad, failid säilivad ka algses
asukohas
Lihtsam moodus failide importimiseks on pildifailide vedamine ühest aknast teise (drag and
drop). Niimoodi saab tõsta mitu faili korraga, kuid Illustrator asetab need üksteise peale.
Selliselt lisatud pildifailid on lingid.

66
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

1
2 3 4 5 6

7 8 9 1011

Kontrollpaneelil (1) on näha lingitud faili info, faili nimi, värviruum (RGB või CMYK) ja
resolutsioon (PPI – Point per Inch, punkti tollile). Linkide paneeli lingitud failide infoga saab
eraldi avada ka Window > Links.
Kui pildifaili ei lingita, siis on see faili lisatud (Embeded). Lisada on kasulik väiksemahulisi
faile. Algselt lingitud faili saab lisada Embed (2) nupuga kontrollpaneelilt.
Edit Original (3, 11). Avab pildifaili Photoshopis vm vaikimisi pilditöötlusprogrammis.
Image Trace (4). Pikselgraafika vektoriseerimine (vt lk 68)
Mask (5). Klikiga Mask nupul tekib nelinurkne pildisuurune maski kujund, millega on
esialgu nähtav kogu pilt. Maski servadest vedades saab peita osa pildist. Pildifaili link säilib,
pilti on võimalik maski sees liigutada, suurendada / vähendada ja ka maski kuju muuta.
(Maski muutmist vt lk 22).
Crop Image (6). Erinevalt maskimisest ei ole kärbitud faili „ära lõigatud“ osa võimalik uuesti
nähtavaks muuta. Pildifaili kärpimine lisab kärbitud pildi AI faili (embed).
Relink from CC Libraries (7) ja Relink (8). Saab asendada ühe pildifaili teisega, seejuures
säilivad algsele pildile tehtud muudatused (transformatsioon, läbipaistvus, effektid). Nii saab
asenduspiltidega luua paigutuse näidisfaili ja vahetada need hiljem õigete vastu.
Go to Link (9). Aktiveerib paneelilt valitud pildifaili töölaual ja toob selle vaate keskele.
Kasulik suurema hulga piltide seast mõne leidmiseks.
Update Link (10). Uuendab pildifaili vaate kui seda on pilditöötlusprogrammis muudetud.
Kui pildifaili on muudetud ja vaade vajaks uuendamist, märgib seda kollane ikoon linkide
paneelil. Kui faili on tõstetud teise kausta, nii et AI ei suuda seda leida, näitab puuduvat linki
must ikoon.
Kärpimine: https://helpx.adobe.com/illustrator/using/crop.html
https://helpx.adobe.com/illustrator/how-to/crop-image.html

67
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Pikselgraafika vektoriseerimine (Image Trace)

Lihtsamat kontrastset joonistust või fotot on mõnikord punkthaaval üle joonista­

mise asemel lihtsam vektoriseerida Image Trace töövahendiga. Kontrollpaneelil
Image Trace nupu kõrval avaneb eelseadete (Presets) menüü, kust saab valida nii
fotorealistliku, piiratud värvidega kui must-valge vektoriseerimise. Kui valitud
seade ei anna soovitud tulemust, avada paneel kas kontrollpaneeli ikoonist (1) või
Window menüüst. Eelseadeid saab vahetada Preset (2) menüüst või ikoonidest
paneeli ülaosas. Colors liuguriga saab ise määrata värvide arvu; Palette valik
„Document Library“ asendab pildi värvid dokumendi Swaches paneeli värvidega.
View (3) näitab kas vektoriseerimise tulemust, algset pilti või vektori kontuurjoont.
Vektoriseeritud grupi eraldamiseks algsest pikselgraafikast valida Expand (4)
kontrollpaneelilt või Object > Expand.
2 1 3 4

Paneeli Vektoriseerimise seadeid saab täpsustada paneeli Advanced osas.

Paths. Suurem % järgib täpsemini foto joonist.
Noise. Suurem arv pikselites eemaldab rohkem müra. Väiksem number jätab rohkem
pisidetaile.
Method. Kas vektorobjektid asuvad kihiti üksteise peal või on „välja lõigatud“.
Ignore White. Ei tekita valgest taustast eraldi objekti.

68
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Must-valgelt vektoriseerimisel on värvide arvu asemel Threshold väärtus – mida suurem,

seda tumedam tulemus. Must-valgelt saab vektoriseerida nii pinna kui joonena. Ühevärvilise
pildi vektoriseerimisel tekib mõnikord hulk üksikuid objekte, mis on parem teha liitobjek­
tiks (compound path).
https://helpx.adobe.com/illustrator/using/image-trace.html

69
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Läbipaistvuse mask (Opacity Mask)

Lisaks tavalisele maskile, mis peidab osa objektist, saab objektile lisada läbipaistvuse
(Transparency) paneelilt läbipaistvuse maski. Musta värvi mask peidab objekti, valge jätab
nähtavaks, hall 50% musta tekitab 50% läbipaistvust. Maskida saab mustast valgeks värviüle­
minekuga selliselt, et maskitud objekt muutub sulavalt nähtavast nähtamatuks.
Ühele objektile on tõenäoliselt maskimise asemel lihtsam määrata läbipaistvusega üleminek
(Gradient Fill). Kuid kui üleminekuga läbipaistvus on vaja määrata tervele grupile, on
lihtsam kasutada maski. Kui üleminek pole vajalik, saab muuta läbipaistvust ilma maskita.

Maski lisamiseks avada Transparency paneel, valida mõlemad objektid, mask (pealmine) ja
maskitav (alumine) ning klikata paneeli nupul Make Mask. Paneelile tekib kaks vaate ikooni
– vasakul objekt ja paremal mask. Klikiga maski ikoonil saab muuta maski. Alt + klikk maski
ikoonil toob nähtavaks ja muudetavaks ainult maski ilma maskitavate objektideta. Maski
muutmise vaatest väljumiseks klikata vasakpoolsel, vaate ikoonil.
Kui maski lisamisel on valitud mitu objekti, siis kõige pealmine nendest muutub ülejää­
nutele maskiks. Kui on valitud ainult üks objekt, siis maski lisamisel peidetakse see täiesti,
maski aknasse tekib must värv.
Maski lisamisel on vaikimisi aktiveeritud Clip, st peidetakse maski kujundist väljapoole jääv
ala. Kui Clip ei ole aktiivne, siis on maski kujundist väljaspoole jääv osa nähtav.
Release eemaldab maski.
Invert Mask muudab valge maski mustaks ja vastupidi.
https://helpx.adobe.com/ca/illustrator/how-to/illustrator-opacity-masks-transparency.html

70
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Tekst

Peamine tekstitöövahend on Type tool (kiirvalik T), kuigi

Illustratoris on eraldi töövahendid tekstialaks, joonel asuvaks,
vertikaalseks tekstiks ja üksikute kirjamärkide muutmiseks.
Aktiveerides teksti töövahendi, saab kontrollpaneelilt valida
kirjatüüpi, stiili, suurust ja joondamist. Avades kirjatüübi
nime juurest rippmenüü, saab valida kirjatüüpe tüübi järgi,
lemmikutest, Typekitist või otsida sarnaseid. Täpsemateks
seadeteks on vaja avada paneelid.
Character (kirjamärk) paneel on üksikute tähtede või sõnade,
Paragraph paneel tekstilõigu omaduste muutmiseks.

Kirjamärgi (Character) paneel

1. Kirjatüüp
2. Stiil 1
2
3. Suurus
4. Kerning. Üksikute tähevahede optimeerimine. 3 5
4 6
5. Reavahe
6. Tracking.
7
Tähevahede ühtlane hõrendamine või tihendamine.
7. Kirjatüübi deformeerimine ei ole soovitav!
8. Suurtähed 14 15
9. Väiksed suurtähed (small caps). 8 9 10 11 12 13
Teksti sees suurtähtedega rõhutatud sõna soovitatakse kirjutada väikeste suurtähtedega,
kuid kõigil kirjatüüpidel ei ole small caps tähekujusid.
10, 11. Üla- ja alaindeks näiteks keemiliste ühendite valemites ja mõõtühikutes.
12, 13. Alla ja ülejoonitud tekst.
14. Keel. Määrata automaatseks poolituseks ja õigekirjakontrolliks.
15. Teksti teravustamine või anti-aliase suurendamine veebigraafikaks salvestamisel.

71
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Lõigu (Paragraph) paneel

1. Joondamine vasakule, keskele, paremale ja plokina (justify) 1
2. Taane vasakult, paremalt, esirea taane.
3. Taanded lõigu ülalt ja alt.
2

4. Poolitamine 3
4
Illustratoris on kaht tüüpi teksti: Point Type ja tekstiala
Area Type. Teksti tüüpi saab vahetada kahekordse klikiga teksti paremal küljel oleval punktil.

Point type tekib töövahendiga klikates ja teksti sisestades. Point tekst ei vaheta rida,
seetõttu on sellega raske küljendada suuremat tekstimahtu, sobib paarisõnalisteks pealkir­
jadeks. Reavahetuseks vajutada Enter (uus lõik) või Shift + Enter (reavahetus). Point teksti
on lihtne nurgapunktidest vedades suurendada ja vähendada, kuid seejuures tuleb jälgida, et
tekst ei deformeeruks.
Area type on kasulik, kui on rohkem teksti kui üks lause. Tekstiala suurust või kuju muutes
kirjamärgid ei deformeeru, vaid read asetatakse ümber vastavalt tekstiala suurusele.
Tekstiala saamiseks vedada tekstitöövahendiga (kiirvalik T) sobiva suurusega ristkülik.
Tekstialal on vasakul ülal inport ja paremal all outport. Kui tekst peab jooksma näiteks ühelt
leheküljelt teisele, saab nende abil tekstialasid siduda. Jooned, mis näitavad alade seotust, on
Text Threads. View menüüst saab valida, kas need on nähtavad või mitte.
Tekstialade sidumiseks klikata outpordil. Kui kursori külge ilmub teksti ikoon, vedada
kursoriga uus tekstiala või klikata mõnel olemasoleval. Kui tekst ei mahu alale, ilmub
outporti punane ristike. Siis tuleb tekstilala suuremaks vedada või jätkata järgmises alas.

72
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Tekstiala kuju saab punkthaaval muuta nagu iga teist kujundit. Teksti võib ka kohe asetada
erikujulisele objektile. Teksti töövahendiga objekti serval klikates kursori kuju muutub ja
objektist saab tekstiala. Seeluures objekti värv kaob, kuid selle saab uuesti määrata.

Tekstiala seaded. Type > Area Type Options.

Sellelt paneelilt saab muuta teksti kaugust
tekstiala servast (Offset), mis on vajalik
värvilise või raamitud tekstiala jaoks. Samuti
saab ühele tekstialale määrata mitu tekstitulpa.

Tekstistiilid. Kui ühele lõigule on määratud

sobiv kirjatüüp, suurus, reavahe jne, saab selle
põhjal määrata stiili. Stiilid on kasulikud hulga
omaduste määramiseks korraga. Lõigustiili
määramiseks valitud teksti omaduste põhjal
avada Paragraph Styles paneeli menüü ja valida
New Paragraph Style. Lõigustiiliga (Paragraph
Style) määratakse nii palju omadusi kui võimalik.
Kirjamärgi stiil (Character Style) on lõigus üksi­
kute sõnade esile toomiseks kas rasvaselt (bold),
kaldkirjas või eristuva värviga.

Text wrap. Objekti saab asetada teksti sisse, ilma et tekst jääks selle alla või peale:
Object > Text Wrap > Make. Objekt peab seejuures asuma teksti peal. Text Wrap Options
paneelilt saab määrata kauguse objekti serva ja teksti vahel. Wrap eemaldada Object > Text
Wrap > Release.

73
Illustrator CC
Maris Lindoja 2018

Joonel asuv tekst. Teksti asetamiseks näiteks ringikujuliselt joonis­

tada kõigepealt ring ja seejärel valida Type on Path töövahend.
Klikates töövahendiga joonel, ilmub kursor ja saab hakata kirju­
tama. Teksti asukohta joonel saab muuta, liigutades selle algust,
keskkohta või lõppu märkivaid kriipse. Teksti jätkamine teises
tekstialas toimub outpordil klikates nagu kõigi tekstialade puhul.

Glüüfide paneel ja asendusmärgid. Type > Glyphs paneel on

kasulik klaviatuurilt puuduvate kirjamärkide ja asendusmärkide
(alternates) leidmiseks. Paneelil on korraga näha kas kogu font või
rippmenüüst valitav osa sellest. Kahekordse klikiga paneelilt valitud
märgil sisestatakse see teksti kursori kohale.
Valides tekstis ainult ühe märgi teksti töövahendiga, kuvatakse kastides selle muud võima­
likud kujud (alternates).

Teksti muutmine graafikaks võib olla vajalik, et muuta tähekujusid punkthaaval. Kasutatakse
mõnikord ka siis, kui pole võimalik faili edasi saates fonti kaasa panna. Teksti parandused pole
selliselt „lõhutud“ tekstis enam võimalikud, graafikat tekstiks tagasi ei saa muuta.

Asendustekst (Placeholder text). Programmi eelistustest (Edit > Preferences > Type) võib olla
mugavam tühistada, et kõik uued tekstialad täidetakse kohe asendustekstiga ja kasutada asen­
dusteksti ainult vajadusel. Type > Fill With Placeholder Text täidab valitud tekstiala tühja osa
„Lorem ipsum-iga“. Sama käsu leiab tekstialal parema hiireklahvi klikiga
avanevast kontekstmenüüst.
Touch Type töövahendiga saab tekstis valida ühe tähemärgi ja seda
suurendada, keerata või muuta asetust.
Tekst: https://helpx.adobe.com/illustrator/using/creating-text.html

74