ÕIGUSSÜSTEEMIDE VÕRDLEV AJALUGU

 Wiki: uurib kuidas õigus muutub ja oli kujunenud. See on seotud tsivilisatsiooni arenguga
 Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas)
 Intellektuaalne ajalugu
 Õigussotsioloogia, -dogmaatika, -filosoofia ühisosa
 20. sajandil enam sotsiaalses kontekstis ja rohkem sotsiaalajaloona, st õiguslike institutsioonide
vaadeldakse kui reeglike, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastastikuses suhtes ühiskonnaga, et
seda muuta, kohandada, takistada või sooritada.

Mida see uurib?

 Õigust
 Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi
 Minevikus kehtinud norme
 Arusaamu väärtusest
 Õigustegelikkust (nt kuidas inimesed käituvad)
 Võrdlus kui meetod (kuidas karistatakse nt abielurikkumine erinevates riikides)

Universaalse saab jagada

 Kronoloogiliselt
- arhailine
- antiik
- keskaeg
- varauusaeg (loomuõigus)
- valgustus
- romantism (Saksa õigusajaloolone koolkond)
- industriaalajastu
- infoajastu
 Geograafiliselt (jaotamine)
- Riigi
- Rahva
- Territooriumi
- Õigusperekonnad (rooma, saksa, anglo-ameerika, põhjamaad, hiina, islami)
 Kultuuriliselt
 Institutsiooniliselt
Siis me saame rääkida partikulaarsest, osalisest

VAJA ÕPPIDA

 18 saj eKr Hammurapi koodeks

 451-450 eKr 12-tahvli seadused
 395 Ida- ja Lääne-Rooma
 622 Islami ajaarvamise algus
 1096-1291 Ristisõjad
 1517 Reformatsiooni algus
 1789 Prantsuse revolutsiooni algus
 1870 Saksamaa ühendamine
 1914-18 Esimene sõda
Periotiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida
muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta.

Õigusajaloo allikad

 Kirjalikud (otsesed ja kaudsed)

 Materiaalsed (nt Tartu võllamägi, Tallinna timuka mõõk)
 Suulised (pärimus)
Õigusajaloo meetodid
 Allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud)
 Süntees (analoogiad, parim seletus jmt)
 Statistilised meetodid (nt kohtuskäijad, hagid vm)
 Võrdlus

EESTI ÕIGUSAJALOO PÕHIJOONI

Partikulaarne

 Eestlaste õigusajalugu?
 Õiguse ajalugu Eestis, st siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajalugu?

Lääne õigustraditsiooni (al 12 saj) tunnused

 Õiguslik pluralism
 Õiguse autonoomsus (suurenev vahetegu eri institutsioonide vahel)
 Professionaalne juristkond
 Õigusharidus
 Õigusteadus

AJALUGU
Muinas-Eesti

 Eesi arhailine õigus

 Asukoht kaubateel
 Avatus võõrmõjudele
 Ristiusu vastuvõtmisega seotud tavaõiguse üleskirjutust ei toimunud

Vana-Liivimaa (13. saj algus-1558)

 Allus paavstile ja Saksa-Rooma keisrile

 Keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil
 Ilmalik võim – lääniõigused
 Vaimulik võim – kanooniline õigus
 Linnase read, Hansa - linnaõigused
 Põlisrahvas – tavaõigus (õiguseleidjad)
 Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629)

 Religioonide dialoog (protestandid ja katoolikud)

 Erinevad ilmalikud valitsejad (Poola, Taani, Rootsi)

Rootsi kuningariigi provints (1629-1710)

 Balti erikord, maariik (saksa keel asjaajamises, oma kiriku- ja kohtukorraldus)

 Tartu ülikooli 1632, vahetu kontakt Euroopaga
 Õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus
 Talupojaühiskonna traditsioonide katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat)

Vene keisririigi koosseisus (1710-1918)

1802 Tartu ülikool oma õigusteaduskonnaga (saksa, vene ja kohalik õigus)
Õiguse kodifitseerimine (Vene 1832, Balti 1845, 1864)
Talurahva vabastamine pärisorjusest, 1866 vallaseadus

Vene seadused kehtisid kuni uutega asndamiseni

- Juured rooma ja kanoonilised õiguse uurimises

- Rida iseloomulikke mõisteid: korporatsioon (juriidiline isik), leping, omand (sh kinnisvara) jne
- Õigusteadus
- Professionaalsed juristid

Friedrich Georg v. Bunge

Oswald Schmidt
Jüri Uluots
Mis on arhailine õigus?
 Arhailine - esialgne, varajane, algne, algupärane
 Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne
 Mittekirjutatud, tavaõigus
 Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval)
 Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos
 Pole primitiivne, kuid on teistmoodi
Iseloom
 Suuline/ tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi
 Stabiilne/ orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga
 Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine
 Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
 Kasuistlik\ võib olla väga detailne
 Maagia ja ordaalid
  Taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu)
Mis on tõde arhailises õiguses?
 Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline
 Vormikindel maagia tõe säilitamiseks
 Appikutsega süüdistamine (Mordgeschrei)
 Vanne – võis süüdistatava kahtlusest vabastada. Kultusesemed, algelemendid, vandeabilised (7-
12 meest)
 Kindlad vormelid
 Ordaalid – jumalakohus (vee-, tule-, rauaproov-, liisuheitmine, kohtulik kahevõitlus) MÜNDI
VISKAMINE
Leping
 Suuline leping pidi olema kuuldav ja nähtav *käe ulatamine, -tõstmine vmt) ja tunnistatud
(tunnistajad vajalikud)
 Kirjalik leping (üks pool tegi ettepaneku, teine võttis selle vastu, pandi kirja, lisati tunnistajate
nimed)
 Lepingu kindlustamine (tagatised või pantvangid, näiteks vanemate ja paremate pojad)
 Vanne
 Õiguskohustuse tekkimine alus
 Tacitus: „täringut… mängitakse vabaduse ja elu peale. Kaotaja läheb ilma vastupanuta
orjusesse.“
 Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures
 Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest)
- Sõnad täpsed
- Sümbooleseme puudutamine (mõõk, piibel, vms)
- Kihlad, adad
- Vandeabilised (7-12)
Pildil on piiskop Albert Suerbeeri pitsat, millel vannet annavad eestlased 13. saj keskel
Jüri Uluots
Heastamine
 Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika
 Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid
pärit ohverdusest
 Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang, süüteole,
sugukond tunnistas oma liiget välja heites oma võimetust karistada, ei rahuldanud kannatanu
afekti)
Veritasu
 Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu lunastanud.
 Heebrealastel rüvetab valatud veri maa ja selle teeb puhtaks ainult mõrvari enda veri.
 Kättemaks oli auasi ja kohustuslik
 Lähim meesliinis sugulane )harva ka naised)
 Kindel kord
Asüül
 Veritasu eest pakku
- Valitseja juurde
 - Teisele maale
- Kiriku või altari juurde
- Hiide
- Lindpriil olnud asüüliõigust
Esmane üleskirjutus
I Sakraalse ja/või ilmaliku unitaarvõimu teke (Egiptus, Mesopotaamia, Hiina)
 Ur-Nammu (2100 eKr)
- Kui... siis....
- rahatrahvid
 Hammurapi (18. saj eKr)
 Russkaja pravda (1017)
II Ristiusu vastuvõtt (germ.)

Õiguse üleskirjutuse tähendus

 aluseks oli tavaõigus, mis seni elas mälus ja muutus koos ühiskonnaga.
 Kirja leiutamine andis võimaluse (kirjaoskus vaid väheste privileeg).
 Aitas kaasa ühiskonna polariseerimisele valitsejateks ja valitsetavateks (seaduste jumalik
päritolu).
 H. koodeks haaras tegelikult vaid osa õiguslikult reguleeritud ühiskonnast. Muud alad
jäid siis tavaõiguse reguleerida. Või oli tegu valitseja tehtud muutustega tavaõigusse?
 Üleskirjutus räägib vajadusest seadusi muuta (kuigi räägitakse vahel taastamisest).
 Võimalus seaduste eksportimiseks uutele vallutatud territooriumidele.
Religioossed õigussüsteemid
Kiilkirjaseadused
 Ur-Nammu (21. saj eKr)
 Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides)
 Hetiidi (1650-1100 eKr)
- Kui… siis…
- Taliooniprintsiip
- Teada ca 200 seadusepunkti
- Kasutati 500 a
u. 1200 eKr pronksiaja kollaps, linnakultuuride häving
Ex oriente lex! (mõjutanud islami seadusi)
1000 a eKr Heebrea (juudi) õigussüsteem
 Monoteism
 Lepingu idee:
- Noa leping
- Aabra(ha)mi leping
- Moosese leping (10 käsku)
- Vana leping (ümberlõikamine)
- Uus leping (Jeesuse ihu ja veri)
Jeruusalemma tempel
 Esimene e Salomoni tempel - selle hävitas Nebukadnetsar II 587 eKr
 Paabeli vangipõli (597-539 eKr)
 Teine tempel – ehitati 520 eKr-30 pKr, hävitasid roomlased 70 pKr
 Jupiteri tempel
  Kristlik kirik
Tänapäeval on templimäel mošee
Heebrea õigussüsteem iiblis
Moosese seadued
- Lepinguraamat (2.Moosese raamat)
- Pühaduseseadused (3. Moosese raamat)
- Elamisjuhiste kordus (5. Moosese raamat, ptk 12-26)
Üleskirjutus teise templi perioodist (6. saj eKr, tegelikult osa 7. saj eKr)
- Vanemas kihis veritasu jms
- Uuemas: Sina ei pea mitte…, karistab jumal (apodiktiline)
Toora – kõik viis Moosese raamat, juutluse alus
Talmud
Judaismi pärimuse kogu 5. sajandist eKr
Seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade
pidamiseks, kogumik „esivanemate pärimusest“, millele ka Uues Testamendis viidatakse
Piirangud ja kohustused naistele judaismis
 Lepinguosalised olid mehed, naised teisejärgulised
 Patriarhaalne perekond, võimalik mitmenaisepidamine (hiljem mitte)
 Lahutus võimalik, ka naise algatusel, mees peab nõustuma
 Naised õpivad elementaarseid usureegleid, aga kõrgem usuline haridus oli keelatud. Peres on
reeglite järgimine naise ülesanne
 Palvetavad sünagoogis eraldi (naisvaimulikud alles 21. sajandil)
 Pärast menstruatsiooni tuleb läbi teha rituaalne puhastus
 Riietus tagasihoidlik, peakate ja seelik kohustuslik (pükse ei kanna)
 Naine ei sobi kohustus tunnistajaks, v.a. mõned naiste omavahelised asjad
 Juutlus päritakse naisliinis – juudi naise laps on juut
Piibel erinevaes õiguskultuurides
Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi
ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim). 10 käsku
Uue Testament Jeesus Kristluse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja
õiglust (kristlik eetika) – juudid ei tunnista seda
Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt)
Islam
 Islami õiguskultuuri alused: koraan, sunna, hadith
 Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne.
 Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms)
 Riik ja kirik ei ole lahus
 Kodifitseerimata
Kõik inimeste teod 5 liiki:
 Kohustuslikud
 Soovitavad
  Ükskõikseks jätvad
 Ebasoovitavad
 Keelatud
Õiguskorra elemendid
Allikad:
 Koraan
 Sunna (autentne hadith ehk püha pärimus)
 qiyas (analoogial rajanev otsus)
 idzhma (juriidiline konsensus)
 Fiqh (riiklik seadusandlus)
Sunniidid ja ši-iidid
Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida
Muhameedlaste kogukond – ummah – peab kogu aeg laienema
Hiina impeerium 3. s. eKr – Konfutsianism
Sotsiaalne kontroll inimeste moraalse harimise kaudu
Inimene on loomult hea P- i M-
Häbitunne on parem regulaator kui karistusõigus
Seadused vaid naile, kes ise ei suuda olla -piisavalt head+
Li – kultuuriliselt ja sotsiaalselt heaks kiidetud normid, mida kõik peavad järgima
Valitseja ülesanne on eri huve ühtlustada ja tagada kord
Wuwei (rahu üle mõistuse) – valitseja on ideaalne eeskuju
Olemas ka vastaspoolus – legalism, kus peetakse vajalikuks kodifitseeritud seadusi ja karme karistusi
(ülestunnistus). 2. kangi
4 allikat: lü (kodifitseeritud õigus), ling (imperaatori korraldused), ke (eelmistelt dünastiatelt päritud
seadused) ja bi (pretsedendid), õigusprofessionaalid olid õppinud filosoofiat ja kirjandust