Henrietta Lacksi surematud rakud

Kui mõni rakk inimeselt eemaldada, siis ei ela see laboris

tavaliselt kuigi kaua. Rakud jagunevad keskmiselt 50 korda,
seejärel surevad. Kuid on ka erandeid, mõni rakk on
surematu. Esimene inimene, kellelt sellised rakud pärit on, oli
Ameerika Ühendriikides elanud Henrietta Lacks.

1951. aastal läks 30-aastane Henrietta pärast oma viienda

lapse sündi arsti juurde. Tal avastati emakakaelavähk.
Vähirakkudest* võetud proovi uurides selgus, et need olid
suutelised väljaspool keha lõputult jagunema. Teadlased olid
üritanud juba aastakümneid inimese rakke laboris säilitada,
aga millalgi need ikkagi surid. Naist ennast ei suudetud
kahjuks ravida ning ta suri samal aastal. Henrietta rakke, mida
kutsutakse HeLa-rakkudeks, hakati aga kasutama
Henrietta Lacks
teadusuuringutel ja need levisid laboritesse üle kogu
maailma.

HeLa-rakkudest sai üks arstiteaduse tähtsamaid uurimismaterjale. Neid on kasutatud üle 70 000
uurimuses. Arvatakse, et praegu on maailma laborites Henrietta rakke kokku rohkem kui ta enda
kehas neid üldse kunagi oli. Neid rakke kasutatakse vähiuuringutel, nende põhjal on välja arendatud
lastehalvatuse vaktsiin ja paljude haiguste ravimid. HeLa-rakke on saadetud ka kosmosesse, et näha,
kas rakud suudavad seal ellu jääda.

Kas sina oleksid nõus oma rakke teaduslikeks katseteks andma? Miks?

* vähirakud – rakud, mis näevad teistsugused välja ja toimivad teistmoodi kui tavalised rakud: jagunevad tavalistest
kiiremini, võivad tungida võõrastesse kudedesse ja takistada teiste rakkude tööd