Codigo Penal Timor-Leste

You might also like

Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 83

KÓDIGU PENÁL

LIVRU I
PARTE JERÁL

TÍTULU I
APLIKASAUN LEI PENÁL NIAN

KAPÍTULU ÚNIKU
PRINSÍPIU JERÁL SIRA

Artigu – 1
Prinsípiu legalidade nian
1 – Labele tau naran hahalok ida ka omisaun ruma nu’udar krime bainhira la iha uluk lai lei
ida kona-ba krime ida-ne’e, molok hahalok kriminál ne’e hamosu, ho ninia kastigu rasik.
2 – Bele aplika medida seguransa bainhira de’it haree-hetan katak perigu bele hamosu duni
no sasá de’it maka perigu haktuir lei ne’ebé hakerek tiha uluk lai.

Artigu – 2
Hetan bandu atu dadur tuir kazu seluk hanesan
Atubele hanaran hahalok ka omisaun ruma nu’udar krime, atubele dehan katak situasaun
ruma iha perigu duni ka hatuur ba kazu ida-idak ninia konsekuénsia rasik, lalika buka tuir fali
kazu seluk hanesan.

Artigu – 3
Aplikasaun lei penál iha tempu
1 – Ema ida la bele hetan kastigu bainhira nia hala’o krime ruma iha momentu ne’ebé lei
foun hatuur katak hahalok ne’ebá la’ós krime.
2 – Iha kazu ne’e, iha ona desizaun kondenasaun karik, maske hatuur tiha ona sentensa
liuhosi julgamentu, sei la halo tuir ezekusaun ne’ebá no kastigu ne’ebé hatuur tiha.
3 – Lei ne’ebé tama, hafoin hala’o tiha krime, kona de’it hahalok sira-ne’ebé hala’o tiha uluk
ona no bainhira de’it hahilik ida-ne’e hatudu dalan di’akliu ba ajente ne’ebé lori kazu
ne’e ba julgamentu no katak bele aproveita vantajem ruma hosi hahilik ne’e.

Artigu – 4
Lei exesionál ka provizóriu
Lei exesionál ka provizóriu aplika ba kazu sira-ne’ebé hamosu iha tempu be Lei ne’e iha
ukun kbiit maske ninia tempu liu tiha ona karik hahalok ne’ebá sei tesi haktuir Lei ne’e ninia
isin-hakerek.
Artigu – 5
Momentu bainhira hala’o faktu
Konsidera katak hala’o faktu ida iha momentu ne’ebá duni bainhira hala’o hahalok ka
omisaun maske rezultadu típiku hosi hahalok ne’ebá sei hamosu ikusmai.

Artigu – 6
Fatin ne’ebé hala’o faktu
Konsidera katak fatin ne’ebé hala’o faktu maka ida-ne’ebé, oin-ida ka oin-seluk, hahalok ka
omisaun, hamosu duni, balu de’it ka tomak, nomós fatin ne’ebé rezultadu típiku hosi hahalok
ne’ebá sei hamosu ikusmai.

Artigu – 7
Prinsípiu teritorialidade nian
Anaunserke iha tratadu ka konvensaun internasionál ruma hodi dehan katak lae, no ajente
bele mai hosi rai ne’ebé de’it, Lei kriminál timór nian sei aplika ba faktu sira-ne’ebé hala’o
tiha iha territóriu Timór Leste, iha ró-ahi laran ka aviaun sira ho matríkula ka iha rai timór nia
baliza.

Artigu – 8
Faktu sira ne’ebé hala’o iha rai-li’ur territóriu nasionál nian
Anaunserke iha tratadu ka konvensaun internasionál ruma hodi dehan katak lae, Lei Penál
timór nian sei aplika ba faktu sira ne’ebé hamosu iha rai-li’ur nu’udar kazu balu hanesan
tuirmai :
a) Bainhira hahalok ruma nu’udar krime haktuir banati ne’ebé hakerek tiha iha artigu
196º to’o 206º, 229º to’o 242 no 307º to’o 312º ;
b) Bainhira hahalok ruma nu’udar krime haktuir banati ne’ebé hakerek tiha iha artigu
122º to’o 139º, 165º to’o 169º no 175º to’o 177º dezdeke haree-hetan ema ne’e iha
teritóriu Timor Leste no labele hala’o prosesu ka deside tiha katak atu labele entrega
nia ba rai-li’ur ;
c) Bainhira hala’o hasoru timoroan sira dezdeke ema ne’e moris nanis ona iha Timór
Leste no bele haree-hetan nia iha-ne’e;
d) Bainhira hala’o husi timoroan ka husi ema estranjeiru sira hasoru timoroan sira,
dezdeke haree-hetan ema ne’e iha teritóriu Timor Leste, faktu sira-ne’e hotu sei hetan
kastigu nafatin tuir lejislasaun hosi fatin ne’ebé hahalok ne’e hamosu nu’udar no
labele hatán ba hahusuk hodi halo estradisaun .
e) Bainhira kona hahalok kriminál ruma ne’ebé Estadu Timor, liuhosi konvensaun ka
tratadu internasionál, obriga-an hodi tesi lia ne’e .
Artigu – 9
Limite ba aplikasaun lei timór nian
1 – Bele aplika de’it Lei Penál timór nian ba faktu sira ne’ebé hala’o iha rai-li’ur territóriu
nasionál bainhira ema ne’e seidauk liu hosi julgamentu iha fatin ne’ebé nia hala’o faktu ka
hamenus tempu kastigu, balu ka tempu tomak .
2 – Bainhira bele aplika Lei Penál timór nian, faktu ne’e bele ba julgamentu no tesi lia ne’e
iha fatin ne’ebé faktu hamosu naran ida-ne’ebé maka favorável liu ba ajente .
3 – Iha kazu sira be refere iha númeru anteriór, kastigu hirak ne’ebé aplikável sei tetu tuir
sistema penál timór nian ka, la iha regulamentu maluk karik, tenke aplika Lei timór nian
kona-ba faktu ne’e.
4 –Ema ne’e hatán julgamentu iha Timor Leste karik, sei sura hamutuk hotu tempu kastigu
ne’ebé hala’o tiha ona iha li’ur.
Artigu – 10
Aplikasaun subsidiária
Labele tanba iha Lei ruma dehan lae karik, norma sira sira iha Kódigu Penál ida-ne’e sei
nu’udar aplikavel ba faktu sira ne’ebé bele hetan kastigu hosi lejislasaun espesial seluk.

TÍTULU II
KONA-BA KRIME

KAPÍTULU I
LALE’UK HUN SIRA

Artigu – 11
Hahalok no Omisaun
1 – Bainhira lala’ok kriminál ruma halo rezultadu ida, no faktu ne’e bele mai hosi hahalok
ruma ne’ebé halo nia mosu ka hosi omisaun hodi haluhan ka la halo buat ida hodi evita
rezultadu ne’ebá, se Lei ne’e la hatuur oin-seluk fali.
2 – Bainhira rezultadu ida mosu hosi omisaun, kastigu monu ba ema ne’ebé hala’o sala
liuhosi omisaun maske ninia knaar jurídiku haruka nia evita rezultadu ne’ebá.
3 – Iha kazu ne’ebé hatuur tiha iha númeru anteriór, bele hakmaan kastigu nu’udar kazu
estraordináriu.

Artigu – 12
Responsabilidade kriminál
1 – Responsabilidade kriminál kona-ba infrasaun sira-ne’ebé previstu iha Kódigu ida-ne’e
monu ba ema ida-idak no sei labele hatutan ba ema-seluk.
2 – Ema sira-ne’ebé nu’udar koletivu hatán ba hahalok kriminál se sala hirak ne’e hakerek
tiha ona iha Kódigu ida-ne’e ka iha lejislasaun espesiál ho kondisaun ne’ebé Lei hametin tiha
ona.
Artigu – 13
Responsabilidade bainhira lori ema seluk nia naran
Ema ida-ne’ebé hala’o knaar iha orgaun ruma hosi grupu koletivu ida nian, ka hosi knaar
hamutuk, ka nu’udar reprezentante hosi ema-seluk, maske la haree-hetan iha nia an rasik buat
ruma sala, maibé iha ema sira-ne’ebé nia reprezenta, hetan kastigu tanba hahalok sala ema
sira-ne’ebá nia reprezenta maka halo.

Artigu – 14
Imputasaun subjetiva
Sei haten kastigu sesé de’it maka hala’o buat ruma liuhosi dolo, nu’udar butar aat, ka la
haktuir knaar loloos hanesan hakerek tiha iha Lei.

Artigu – 15
Butar aat oioin
1 – Ema ne’ebé hala’o buat ruma ho dolo maka ida-ne’ebé hala’o krime ruma ho hakaran
rasik hodi hala’o krime ne’ebá .
2 – Ema ne’ebé hala’o buat ruma ho dolo maka ida-ne’ebé reprezenta lala’ok kriminál ruma
ne’ebé hala’o tiha ho ninia hahalok rasik .
3– Bainhira faktu ruma hamosu nu’udar buat ida hosi lala’ok kriminál ne’ebé hahú hosi
hahalok ida karik, ajente ne’e sei hetan kastigu tanba nia hatene hela no simu de’it lala’ok
ne’ebá nu’udar dolo .

Artigu – 16
Neglijénsia oioin
1 – Ema ne’ebé hala’o buat ruma lahó kuidadu no la loke matan hale’u, maske ne’e ninia
knaar duni no nia iha kbiit hodi hala’o loos, ema hanesan tuirmai maka sala-na’in nu’udar
neglijénte :
a) Reprezenta lala’ok ruma ne’ebé ninia rohan iha krime ruma maibé nia la sente sala
hodi hala’o lala’ok ne’ebá ; ka
b) La to’o atubele ho nia-an rasik hala’o faktu ne’ebá .
2 – Tipu sira neglijénsia nian ne’ebé temi iha númeru anteriór responsabiliza neglijénsia
uitoan bainhira de’it sirkunstánsia sira hatudu katak ema ne’e halo neineik ka tauk no la
haree didi’ak ba oinsá atu hala’o ninia knaar .

Artigu – 17
Sala kona-ba sirkunstánsia sira
1 – Dolo la tama nu’udar elementu ba faktu nian, husi direitu ka bainhira hakahik tipu legál
krime ida nian ka kona-ba ezisténsia lale’uk hun kulpa nian .
2 – Kazu sira be haree nanis iha númeru anteriór sei hametin kastigu ba hahalok neglijente
bainhira de’it lei prevee no sei lehat lale’uk hun sira ne’ebé refere.
Artigu – 18
Sala kona-ba sakar lei
1 – La’ós tanba la hatene Lei maka ema ne’ebé sakar fali Lei la sala ;
2 – Bainhira haree-hetan katak sala maibé nia la iha oinsá atu hasees hosi sakar Lei, ema ne’e
sei la iha kulpa .
3 – Bainhira sala maske evita oinsá bele sakar Lei, sei bele hatun kastigu hodi hakmaan .

Artigu – 19
Agravasaun husi rezultadu
Bainhira kastigu aplikavel ba faktu ida hatodan liután tanba de’it rezultadu boot hamosu,
agravasaun ne’e sei tetu tuir posibilidade imputasaun ba ajente kona-ba ninia neglijénsia .

Artigu – 20
La hatán ba justisa tanba razaun idade
1 – Ba foin-sa’e sira ne’ebé seidauk to’o idade ho tinan 16, la simu kastigu no hetan dadur
baibain maibé sei haktuir Lei hirak ne’ebé hatuur ba justisa sira-nian.
2 – Ba sira seluk ne’ebé boot liu tinan 16 maibé seidauk to’o tinan 21, sei hetan kastigu ba
sira-nia hahalok kriminál haktuir regulamentu ne’ebé Lei sei hatuur.

Artigu – 21
La bele hatán tanba anomalia psíkika
1 – Sei la hetan kastigu ema sira-ne’ebé iha anomalia pzíkika ( moras atan hanoin laek ), lahó
kbiit, bainhira hala’o faktu ida, atubele hatene nia rasik maka sala ka tetu oinsá ninia hahalok
sakar fali Lei.
2 – Bele dehan katak ema ida nu’udar inimputável bainhira ema-ne’e iha moras anomalia
pzíkika boot, no la biban hadi’a-an, atu nia rasik bele tetu ninia hahalok, hodi hakmaan.
3 – Bainhira bele prova katak ajente la iha kapasidade duni hodi tetu ninia hahalok ne’ebé
sakar fali Lei bele sai nu’udar índise ba situasaun be temi tiha iha númeru anterior.

KAPÍTULU II
FORMA SIRA KRIME NIAN

Artigu – 22
Asaun preparadu
Asaun sira ne’ebé prepara tiha sei la hetan kondenasaun, anaunserke dispozisaun legál dehan
oin-seluk.
Artigu – 23
Tentativa
Hahalok nu’udar tentativa maka ida-ne’ebé hala’o bainhira iha hanoin atu hahú halo krime
ruma, tomak ka balu de’it, no rezultadu hatudu katak la hamosu tan buat seluk maibé tuir
ninia hakaran rasik.
Artigu – 24
Kastigu ba Tentativa
1 – Tentativa, koko atu, maka hahalok ida-ne’ebé hala’o tiha liuhosi dalan habosok nian bele
hetan kastigu-dadur naruk liu tinan 3 no iha kazu seluk haktuir sasá de’it maka Lei hatuur.
2 – Anaunserke iha dispozisaun ruma hodi dehan katak lae, hahalok nu’udar tentativa sei
hetan kastigu tuir sasukat ba hahalok kriminál ne’ebé bele hakmaan.

Artigu – 25
Tentativa ne’ebé la hetan kastigu
Hahalok nu’udar Tentativa sei la simu kastigu bainhira la hetan ajente ho kbiit rasik hodi
hala’o krime ne’ebá ka la iha buat hirak ne’ebé presiza hodi hala’o krime.

Artigu – 26
Lakohi rasik
Sei la simu kastigu ema ne’ebé, iha dalan klaran, hanoin hikas atu la hala’o krime ka hapara
hahalok ne’ebé bele fó rezultadu kriminál.

Artigu – 27
Arrependimentu posteriór
1 – Iha krime sira lahó violénsia ka taterak maka’as hasouru ema sira hodi hadi’a prejuizu,
restituisaun sasán ka legaliza situasaun molok partisipa ka simu denúnsia ka keixa, pena sei
hakmaan ka konforme sirkunstánsia sira, ema ne’e sei hetan izensaun husi pena.
2 – Iha kazu ne’ebé pratika no hatebes kedas iha tempu ne’ebá mak ema ne’e bele hetan de’it
benefísiu hakmaan ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór bainhira asaun ne’e hahú hó kedas
detensaun, pratika ka manifesta vontade ne’ebé la bele hatene atu pratika asaun ruma maka
temi tiha iha ne’ebá.

Artigu – 28
Kazu sira maklisuk
Bainhira iha partisipasaun hamutuk mak sei benefisia hanesan tuir regulamentu sira husi
artigu anteriór nian ida-ne’ebé maka hola ba an rasik bandu konsumasaun ka lehat rezultadu
ka haforsa tebetebes atu bandu ida ka seluk maske maklisuk seluk hatutan iha ezekusaun
faktu ka konsumasaun.
KAPÍTULU III
EMA R KRIME NIAN

Artigu – 29
Emar
Maklisuk iha prátika krime ida bele hanaruk forsa autoria nian, instigasaun ka kumplisidade
no maklisuk bele sai barak tan husi faktu hanesan.
Artigu – 30
Autoria
1 - Sai nu’udar autór sé maka ezekuta faktu husi nia duni ka liuhosi ema seluk maka hanaran
hanesan instrumentu.
2 – Nu’udar koautór sira kuandu husi akordu implísitu ka espresu hola parte direta iha
ezekusaun ka haklisuk esforsu sira atu halo krime hanesan.

Artigu – 31
Instigasaun
Sei kondena nu’udar autór sé mak determina direta hodi hahaat ema seluk halo krime
dezdeke ezekuta ka hahú halo krime.

Artigu – 32
Kumplisidade
1 - Sei kondena nu’udar kúmplise sé mak ho neon-aat tulun materiál ka morál ba maluk seluk
hodi halo krime ida.
2 – Sei aplikavel ba kúmplise pena han malu ho tipu ilísitu nian ne’ebé bele hakmaan
hanesan baibain.
Artigu da-33
Kulpa maklisuk sira nian
Maklisuk ida-idak sei hetan kondenasaun tuir ninia sala independente husi punisaun ka grau
sala husi sira seluk.

Artigu da-34
Ilegalidade iha maklisuk sira
1 - Enkuantu ilisitude ka grau ilisitude faktu nian depende husi kualidade balun ka relasaun
espesiál sira ema nian, basta katak kualidade ka relasaun hirak ne’e haree iha sira ruma, atu
aplika kastigu ba maklisuk sira hotuu anaunserke iha hanoin seluk husi norma hadu’u nian.
2 – Bainhira de’it tanba efeitu husi regra ne’ebé hatuur iha númeru anteriór, rezulta maklisuk
balun hetan aplikasaun pena grave liu, ida-ne’e bele baberak sirkunstánsia sira kazu nian sei
troka husi ida ne’ebé iha fatin enkuantu regra ne’e la intervein.

KAPÍTULU IV
HALA’O FILA-FILA KRIME HANESAN KA
DALA BARAK HALA’O KRIME OIOIN

Artigu da-35
Hala’o fila-fila krime
1 – Númeru krime sira determina husi númeru tipu krime ne’ebé halo fila-fila ka husi númeru
mak dala ruma tipu hanesan prenxe husi hahalok ema nian.
2 – Ba efeitu ne’ebé dispoin artigu tatuir baberak hanesan halo krime fila-fila kazu ne’ebé
ema ne’e halo tiha krime ida no halo tan seluk molok hetan kondenasaun hakotu husi
sentensa nametin tuir lei.
Artigu 36
Punisaun bainhira halo krime fila-fila
1 – Iha kazu halo krime fila-fila, sei aplika pena únika ida, ho limite mínimu han malu ho
pena sira boot liu ne’ebé aplika loloos ba krime sira oioin no limite másimu ba soma materiál
husi pena parselár sira barabarak.
2 – Iha kazu ne’ebé soma materiál husi pena parselár sira hakat kiu limite legál estabelesidu
ba multa ka ba prizaun maka limite másimu husi moldura halo krime oioin ka hanesan la bele
hakat liu limite ida-ne’e.
3 – Iha determinasaun pena únika tribunál sei konsidera hamutuk faktu sira no ema nia
personalidade.
Artigu da-37
Konkursu ba sansaun sira
1 – Enkuantu pena sira aplika tiha balun ba multa no sira seluk ba prizaun, sei mantein oin-
seluk natureza sira ne’e.
2 – Pena asesória no sasukat sira seguransa nian, maske previstu de’it husi lei sira ne’e ida
ne’ebé aplikavel ka ida de’it husi desizaun anteriór, sei mantein.

Artigu da-38
Pena prizaun ho ezekusaun suspensa iha akumulasaun jurídika
Pena prizaun ho ezekusaun suspensa bele halo akumulasaun jurídika de’it ho pena prizaun
sira seluk bainhira:
a) Enkuantu dehan hanesan kona-ba pena sira prizaun suspensa iha nia ezekusaun no
akumulasaun ne’ebé temi tiha la hasusar ba kontinuasaun rejime suspensaun pena
únika nian;
b) Enkuantu dehan kona-ba akumulasaun ho pena sira prizaun efetiva nian, iha
sirkunstánsia sira ne’ebé determina revogasaun suspensaun husi ezekusaun pena
independente husi akumulasaun pena sira;
c) Enkuantu pena sira ne’ebé atu akumula iha períodu suspensaun oioin ka, sai hanesan,
karik hetan iha faze sira barabarak haktuir, tribunál sei estabelese períodu suspensaun
ida úniku tuir nesesidade sira prevensaun no sirkunstánsia sira kazu nian.

Artigu da-39
Koñesimentu ne’ebé mosu husi halo krime fila-fila
Bainhira de’it hafoin hakotu tiha liuhosi sentensa ida nametin tuir lei, maibé molok haktuir
pena ne’e preskreve tiha ka estinta, iha koñesimentu katak ema ne’e hetan hela iha situasaun
ida ne’ebé mensiona iha artigu sira anteriór sei aplika regra sira ne’ebé konsagra tiha iha
ne’ebá.
Artigu da-40
Krime no infrasaun seluk
Enkuantu faktu hanesan konstitui krime simultáneu no kontra ordenasaun ema ne’e sei
kondena iha títulu krime la iha prejuizu aplikasaun husi sansaun asesória sira previstu ba
infrasaun sira seluk.
Artigu da-41
Halo krime oioin
1 – Anaunserke dehan kona-ba krime sira ne’ebé proteje tebes rikusoin emar nian, sei
konstitui halo krime ida de’it maibé halo beibeik husi tipu krime hanesan ka husi tipu krime
oioin ne’ebé tuir fundamentu proteje rikusoin jurídiku hanesan, ezekuta tiha husi forma
esensiál omojénea no iha kuadru solisitasaun husi situasaun esteriór ida hanesan ne’ebé
baberak hodi hamenus kulpa ema nian.
2 – Halo krime oioin sei kondena ho pena aplikavel ba konduta grave liu integra ba
kontinuasaun.

Artigu da-42
Konkursu ba norma sira
1 – Ba faktu ne’ebé bele sai nu’udar krime kualifikadu, tomak ka sorin balu, maske liuhosi
dispozisaun legál ida la dehan kona-ba situasaun sira ne’ebé mensiona iha artigu sira anteriór
sei aplika norma hadu’u ida de’it konforme regra sira tuirmai:
a) Norma espesiál sei aplika tuir prejuizu husi normal jerál;
b) Norma subsidiária prefere ba norma prinsipál;
c) Norma ampla no kompleksa liu konsoante ne’ebé prevee faktu sira ne’ebé la bele
responsabiliza iha ninia previzaun.
2 – Iha kualkér situasaun seluk konkursu ba norma sira la enkuadra iha alinea sira anteriór,
sei aplika norma ne’ebé estabelese sansaun grave liu.

KAPÍTULU V
KAUZA SIRA ESKLUZAUN NIAN

SEKSAUN I
KAUZA SIRA ESKLUZAUN ILISITUDE NIAN

Artigu da-43
Eskluzaun ilisitude nian
1 – Sei la kondena tuir krime bainhira nia ilisitude esklui tiha husi orden jurídika sei baberak
tomak.
2 – La´ós ilísitu liuliu ba faktu ne’ebé pratika tanba hala’o direitu ida ka haktuir devér ida iha
lejítima defeza iha situasaun nesesidade ne’ebé bele justifika ka liuhosi konsentimentu
relativu interese jurídiku ne’ebé disponível leet hela

Artigu da-44
Lejítima defeza
Konsidera nu’udar lejítima defeza ne’ebé ema presiza halo atu sees an husi agresaun ilísita
ida besik atu mosu ka hahú ezekuta maibé seidauk ramata, husi kualkér interese sira protejidu
husi orden jurídika no pertense ba ema ka terseiru.
Artigu da-45
Situasaun nesesidade nian
La’ós ilísitu faktu ne’ebé pratika nu’udar meiu adekuadu atu sees husi perigu ida ne’ebé
mosu hodi ameasa interese sira juridikamente protejidu husi ema ka terseiru, bainhira haree
ba rekizitu sira tuirmai:
a) Iha sensível superioridade husi interese atu proteje kona-ba interese ne’ebé sakrifika
tiha, no
b) Sai justu impoin ba vítima sakrifísiu husi ninia interese tuir atensaun ba natureza ka ba
valór husi interese iha perigu.

Artigu da-46
Konflitu ba devér sira
1 – La’ós ilísitu hahalok sé nian bainhira mosu konflitu haktuir devér jurídiku sira ka orden
lejítima sira husi autoridade, atu satisfáz devér ka orden husi valór hanesan ka superiór ba
devér ka orden ne’ebé atu sakrifika,
2 – Devér ba obediénsia ierárkika nian taka bainhira lori halo krime ida.

Artigu da-47
Konsentimentu
1 - Aleinde kazu sira espesiál previstu iha lei, konsentimentu esklui ilegalidade faktu nian
kuandu refere ba interese jurídiku sira disponível leet hela no faktu la ofende kostume di’ak
sira.
2 – Konsentimentu bele espresa husi kualkér meiu ne’ebé tradús vontade ida buis, livre no
esklaresidu husi titulár interese jurídiku nian ne’ebé protejidu no bele halo revogasaun livre
to’o ba ezekusaun faktu nian.
3 – Konsentimentu bele sai efikáz de’it bainhira hatada husi sé mak iha liu tinan 15 no iha
distinsaun nesesáriu atu avalia ninia sentidu no alkansa iha momentu ne’ebé nia hatada.
4 – Enkuantu konsentimentu la koñese husi ema ne’e nia sei kondena ho pena aplikavel ba
tentativa.
5 - Ba konsentimentu efetivu sei kompara konsentimentu prezumidu ne’ebé lehat kuandu
situasaun ne’ebé ema ne’e halo, fó-fatin justu supoin katak titulár husi interese ne’ebé
juridikamente protejidu iha efikáz konsente iha faktu bainhira koñese sirkusntánsia sira
ne’ebé nia halo.

SEKSAUN II
KAUZA SIRA ESKLUZAUN KULPA NIAN

Artigu da-48
Exesaun ba lejítima defeza
1 – Exesaun husi meiu sira ne’ebé utiliza iha lejítima defeza tanba ajitasaun tauk ka hakfodak
ne’ebé la sensura sei esklui kulpa ema nian.
2 – Meiu sira ne’ebé husi ninia espésie no grau utilizasaun manifesta exesivu ba asaun
defensiva ema nian bele determina atenuasaun estraordináriu husi pena ne’ebé kompete ba
krime ne’e.
Artigu da-49
Situasaun nesesidade ba ema ne’ebé la sala
1 – Sé mak pratika faktu ilísitu ida adekuadu lahó kulpa hodi bees an husi perigu atuál ida no
la destitui husi modu seluk ne’ebé ameasa nia moris, integridade fízika, onra ka liberdade
ema ka terseiru nian, kuandu la justu atu ezije nia konforme sirkunstánsia sira kazu nian,
komportamentu oin-seluk.
2 – Bainhira perigu ne’e ameasa interese jurídiku sira oin seluk husi sira ne’ebé temi tiha iha
númeru anteriór no enkuantu lehat lale’uk hun sira seluk ne’ebé mensiona tiha iha ne’ebá
pena bele hakmaan baibain ka tuir exesaun, ema ne’e bele hetan izensaun.

Artigu da-50
Obediénsia injusta ba ema ne’ebé la sala
Halo lahó kulpa funsionáriu ne’ebé haktuir orden ida la hatene katak sei lori nia ba prátika
krime ida, ne’e la evidente iha kuadru husi sirkunstánsia sira ne’ebé reprezenta nia.

TÍTULU III
SIRKUNSTÁNSIA SIRA

KAPÍTULU ÚNIKU
REGULAMENTU JERÁL SIRA

Artigu 51
Determinasaun ba sasukat pena nian
1 – Determinasaun sasukat pena nian, husi limite sira ne’ebé definidu iha lei nia laran, sei
halo iha funsaun husi sala ema nian no ezijénsia sira prevensaun nian.
2 – Iha determinasaun konkreta pena nian tribunal bele simu sirkunstánsia sira hotu ne’ebé la
halo parte husi tipu krime, depoin ba favor ema nian ka hasoru nia.
3 – Iha sentensa sei espresa fundamentu sira ne’ebé temi tiha ba sasukat pena nian.

Artigu da-52
Sirkunstánsia jerál sira agravante
Maske la halo parte ba tipu legál krime nian, bele konsdiera sirkunstãnsia sira agravante husi
responsabilidade ema nian, liuliu:
a) Ezekuta krime ho dezlealdade komprende katak ida-ne’e akontese iha kazu sira traisaun,
emboskada, hein, disfarse no bainhira de’it ema halo krime ida hasoru ema sira
emprega meiu, modu ka forma sira direta ka indireta hodi bele garante ezekusaun lahó
perigu ne’ebé bele rezulta husi eventuál defeza ema ne’ebé hetan ofensa.
b) Halo krime liuhosi fraude, bosok, abuzu podér ka autoridade ka aproveita sirkunstánsia
sira fatin nian, tempu ka tulun husi ema sira seluk ne’ebé hatún kapasidade defeza ema
hetan ofensa nian ka fasilita impunidade ema nian;
c) Halo krime liuhosi selu ka simu husi folin ida ka rekompensa;
d) Krime ne’e provoka husi razaun sira rasista, antisemita ka kualkér sentimentu
diskriminatóriu seluk tanba ideolojia, relijiaun ka fiar sira vitima nian, husi etnia,
pertense husi nasionalidade ne’ebé, iha razaun seksu ka husi ninia orientasaun seksuál
sira ka husi moras ka diminuisaun fízika ne’ebé haterus;
e) Ema prevalese atu pratika krime husi autoridade públika ne’ebé detein ka invoka;
f) La hanesan kazu repetisaun ema pratika krime ida ka liután husi natureza hanesan iha
tinan tolu anteriór ba momentu husi prátika krime ne’ebá tanba sei tesi hela
independente husi altura kondenasaun;
g) Halo krime iha okaziaun hanesan husi krime seluk nu’udar meiu atu fasilita realizasaun
krime ka krime sira seluk;
h) Pratika krime tanba fasilita husi ema ne’ebé tama tiha ka koko atu tama iha ema nia
uma hela fatin ne’ebé hetan ofensa ka utiliza venenu, bee-boot, inséndiu, esplozaun,
naufrájiu ka ró-aat ka kilat ka serve hanesan meiu sira seluk kapás bele bandu ka
hamenus asaun defensiva vítima nian;
i) Iha prátika krime ka aproveita konsekuénsia sira tanba fasilita husi maklisuk na’in-rua
ka ema barak bainhira de’it sirkunstánsia ne’e la halo parte tipu legál;
j) Ema ne’e iha devér espesiál atu la bele halo krime hodi hanetik nia prátika ka halisuk ba
ninia punisaun;
k) Iha intensaun aumenta no halo la tuir ema kriatura haterus vítima hodi provoka terus
ne’ebé deznesesáriu ba konsumasaun ka kualkér asaun sira seluk husi violénsia,
krueldade ka destruisaun ne’ebé presiza mós ba ezekusaun krime nian;
l) Ema ne’ebé hetan ofensa nu’udar konjugál ka hetan iha situasaun defaktu idéntiku ka
nu’udar jerasaun liña reta, jerasaun tún mai kraik, maun-alin, oan hakiak ka inan-aman
hakiak;
m) Partikularmente ema ne’ebé hetan ofensa sai hanesan ema vulnerável tanba razaun
idade, moras ka defisiénsia fízika ka psíkika, bainhira de’it sirkunstánsia ne’e la halo
parte husi tipu legal.

Artigu da-53
Halo krime fila-fila
1 – Sei kastigu sé mak halo fila-fila krime husi ema ne’e de’it ka ho kualkér forma husi
maklisuk atu halo krime butar aat ida ne’ebé bele kastigu ho prizaun efetiva superiór husi
fulan-6 hafoin kastigu tiha liuhosi sentensa nametin tuir lei iha pena prizaun efetiva superiór
husi fulan-6 tan krime butar aat seluk, bainhira tuir ho sirkunstánsia sira kazu nian, ema ne’e
sensura tan kondenasaun ka kondenasaun anteriór sira la serve advertésia sufisiente kontra
krime ne’e.
2 – Enkuantu entre prátika husi krime ida no seluk hetan mediasaun liu tinan haat, la lehat
halo fila fali krime, sei la sura iha prazu ne’ebé refere tempu maka ema ne’e haktuir hela
medida prosesuál, pena ka sasukat seguransa hasai liberdade nian.
3 – Bainhira halo fila fali krime, limite mínimu pena aplikavel ba krime sei sa’e husi katoluk
ida no limite másimu sei la muda agravasaun la bele liu medida pena grave liu ne’ebé aplika
tiha iha kondenasaun sira anteriór.
Artigu da-54
Ábitu kriminál
1 – Ema hotu-hotu ne’ebé halo krime ida traisaun nian ne’ebé bele aplika loloos pena prizaun
efetiva superiór husi tinan 1 sei hatada an nu’udar portadór husi tendénsia espesiál ba
komportamentu sira kriminozu nian bainhira halisuk hamosu rekizitu sira tuirmai:
a) Halo tiha uluk ona krime tolu ka liu krime sira traisaun ne’ebé aplika pena prizaun;
b) Hafoin tiha kuran husi tinan tolu entre tinan ida-idak husi krime sira no tatuir;
n) Avaliasaun faktu sira hamutuk noema nia personalidade atu revela evidénsia ka
tendénsia perigozu ba krime ne’e;
o) Tendénsia ne’e troka iha momentu ne’ebé julgamentu hala’o.
2 – Pena aplikavel mak husi krime ne’ebé komete tiha sei hasa’e limite sira mínimu no
másimu husi katoluk ida, maibé la bele hakat liu limite ne’ebé fixa tiha iha artigu 65.
3 – Dispozisaun iha preseitu ida-ne’e prevalese kona-ba regra sira rasik kastigu halo krime
fila-fila.
Artigu da-55
Sirkunstánsia jerál hakmaan nian
Maske la halo parte husi tipu legál krime nian, sei baberak hanesan hakmaan husi
responsabilidade ema nian, liuliu:
a) Kauza sira eskluzaun nian ne’ebé temi tiha iha kapítulu anteriór bainhira de’it la lehat
rekizitu hotu-hotu previstu atu nune’e kazu eskluzaun nian prodús efeitu:
b) Ema ne’e halo tanba konsekuénsia husi faktu sira kauzativu emosaun violenta,
obsesaun ka situasaun taka-matan husi natureza idéntiku ka halo kedas ho asaun
provokasaun;
c) Ema ne’e hatada an rasik ba autoridade sira bainhira hatene katak iha lala’ok kriminál
hasoru nia an rasik:
d) Ema ne’e hadi’a tiha prejuizu ne’ebé halo tiha ka hamenus ninia efeitu sira iha kualkér
momentu husi prosesu maibé molok hahú audiénsia julgamentu nian;
e) Konfesa ho espontaneidade kona-ba krime ne’ebé halo ka kontribui desizivu atu
hatene loloos sirkunstánsia sira krime nian bainhira mosu asaun kriminozu;
f) Intensidade uitoan husi traisaun ka neglijénsia;
g) Kualkér sirkunstánsia seluk ne’ebé mosu tuir kedas, akompaña ka hafoer hafoin
pratika krime dezdeke depoin favór ba ema ne’e.

Artigu da-56
Sirkunstánsia sira hakmaan baibain
1 – Ba aleinde kazu sira espesiál ne’ebé hatuur nanis iha lei, pena previstu iha tipu legál
krime nian sei hakmaan hanesan baibain bainhira de’it iha sirkunstánsia sira uluk, foin
daudaun ka liutiha maklisuk krime ka individuál hamenus husi forma taka-matan ilegalidade
hahalok ka ema nia sala.
2 - Ba efeitu ne’e bele konsidera entre sira seluk sirkunstánsia sira tuirmai:
a) Ema ne’e halo tanba influénsia husi ameasa maka’as ka husi jerasaun ema nian ne’ebé
depende ka sé mak bele hakru’uk ba;
b) Ema ne’e hatudu hahalok ne’ebé determina husi razaun onra, tanba husu maka’as ka
tentasaun husi vítima rasik ka husi provokasaun injusta ka ofensa ne’ebé la merese;
c) Iha asaun ne’ebé hatudu husi arrependimentu neon-kmanek ema nian liuhosi
reparasaun, iha medida ne’ebé bele, husi danu sira ne’ebé prejudika tiha;
d) Halo krime kleur ona maibé ema ne’e sei iha hahalok di’ak nafatin;
e) Ema ne’e sai nu’udar portadór imputasaun ho hanoin di’ak bele hamenus.

Artigu da-57
Grau sira atenuasaun estraordinária
1 – Bainhira de’it iha fatin ba atenuasaun espesiál pena nian, sei lehat tuir limite sira pena
aplikavel nian.
a) Limite másimu pena prizaun nian sei redús husi katoluk ida;
b) Limite mínimu pena prizaun sei redús husi kalimak ida hanesan karik ka superiór husi
tinan 3 no mínimu legál sai inferiór;
c) Limite másimu pena selu osaun nian sei redús husi katoluk ida no limite mínimu sei
redús ba mínimu legál;
d) Enkuantu limite másimu pena prizaun nian la superiór husi tinan 3 bele substitui rasik
ho multa tuir limite jerál.
2 – Pena espesiál hakmaan ne’ebé fixa loloos sai pasivel husi substituisaun inklui suspensaun
tuir termu jerál sira.
Artigu da-58
Konkursu ba sirkunstánsia sira
1 – Akontesimentu husi sirkunstánsia ida defaktu modifika moldura abstrata husi tipu legál
determina aplikasaun rejime atenuasaun estraordinária hatuur iha artigu anteriór.
2 – Ibainhira konkorre sirkunstánsia rua ka liu defaktu modifikativa moldura abstrata husi
tipu legál, sei konsidera ida de’it tuir artigu anteriór, sira seluk funsiona nu’udar sirkunstánsia
sira karater jerál iha determinasaun medida pena nian.

TÍTULU IV
KONSEKUÉNSIA JURÍDIKA SIRA KRIME NIAN

KAPÍTULU I
DISPOZISAUN JERÁL SIRA

Artigu da-59
Pena no sasukat sira seguransa nian
1 – Enkuantu kazu ruma iha pena mate-kotu ka pena hasai liberdade ka sasukat seguransa ho
karater perpétuu ka husi durasaun ne’ebé la iha limite ka la iha definisaun.
2 – Sei la fó fatin ba aplikasaun simultánea husi pena no sasukat seguransa hasai liberdade
tanba prátika husi faktu ne’e duni.
Artigu da-60
Limite pena no sasukat sira seguransa nian
1 – Pena konkreta nunka bele ultrapasa medida kulpa nian.
2 – Sasukat seguransa nian fundamenta iha perigu ema nian husi prátika faktu ida previstu
nu’udar krime no kleur to’o lehat taka situasaun perigu kriminál nian mak fí orijen, la bele
iha durasaun superiór ba limite másimu husi pena han malu ba krime ne’ebé temi tiha.

Artigu da-61
Finalidade pena no sasukat sira seguransa nian
Aplikasaun pena no sasukat sira seguransa nian haree ba protesaun rikusoin jurídiku espesiál
sira ba moris iha sosiedade no integrasaun fila-fali ema nian.

Artigu da-62
Preferénsia ba pena no sasukat sira seguransa nian
1 – Enkuantu ba krime sai aplikavel iha alternativa pena hasai no la hasai liberdade, tribunál
sei fó preferénsia ba daruak bainhira de’it ida-ne’e realiza deforma adekuada no natoon ba
finalidade sira punisaun nian.
2 – Iha preferénsia husi tipu sasukat seguransa nian atu aplika ba ema ne’e ho perigu bainhira
hatudu tuir prosesu ne’ebé hetan sei konsidera ema nia personalidade nian no oinsá
tratamentu adekuadu ba kazu.
Artigu da-63
Efeitu sira ba pena no sasukat sira seguransa
Naran pena ka sasukat seguransa nian ida iha nu’udar efeitu ne’ebé presiza hodi halakon
direitu sivíl, profisionál ka polítiku sira.

Artigu da-64
Ezekusaun pena no sasukat sira hasai liberdade nian
1 – Dadur ne’ebé kastigu iha pena prizaun efetiva ka sujeitu ba medida hasai liberdade nian
bele fó benefísiu fó liberdade kondisionál ka liberdade ba prova.
2 – Anaunserke dispozisaun dehan oin-seluk, hafoin haktuir tiha kalimak neen husi pena
ne’ebé aplika tiha tuir obrigasaun tau iha liberdade kondisionál.
3 – Fó liberdade kondisionál presiza konsentimentu husi kondenadu exetu sirkunstánsia sira
ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór.
4 – Lejislasaun rasik konsagra lale’uk hun no kondisaun sira atu fó liberdade kondisionál
nune’e mós direitu no devér sira dadur nian no lale’uk hun no kondisaun sira ne’ebé pena
prizaun efetiva bele hala’o iha rejime nakloke.
KAPÍTULU II
PENA PRIZAUN NIAN

Artigu da-65
Durasaun pena prizaun nian
1 – Pena przaun iha durasaun mínimu loron 30 no másimu 25.
2 – Iha kazu espesiál sira hatuur iha lei kladik pena prizaun nian maka tinan 30.
3 – Iha kazu ruma bele liu limite másimu ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór.

Aritug da-66
Substituisaun prizaun liuhosi multa
1 – Pena prizaun ne’ebé aplika iha medida la superiór husi fulan sanulu-resin-rua sei substitui
hanesan husi tempu multa bainhira de’it ezijénsia sira prevensaun nian husi krime sira aban
bainrua nian la impoin atu haktuir prizaun no atende ba sirkunstánsia sira kazu nian, tribunál
tenke komprende atu la suspende ezekusaun.
2 – Sei aplikavel ba multa substituisaun prizaun husi rejime artigu 74 nian.
3 –La selu multa substituisaun ka prestasaun ruma sein iha justifikasaun implika atu haktuir
kedas pena prizaun ne’ebé hahú fixa foufoun, sei bele suspende selu kedas totalidade multa
nian ka hatudu rikusoin nu’udar garantia, sempre deskonta prestasaun sira ne’ebé selu tiha
ona.
4 – Tribunál tenke fundamenta desizaun tanba la halo susbtituisaun bainhira de’it pena
ne’ebé aplika tihafó fatin.

Artigu da-67
Suspensaun ba ezekusaun prizaun nian
1 – Bainhira de’it aplikasaun pena prizaun la superiór husi tinan 3, tribunál bele suspende
ninia ezekusaun husi períodu ida atu fixa entre tinan 1 no 5 hahú sura husi hatún desizaun.
2 – Desizaun tenke kontein fundamentu sira ne’ebé determina suspensaun, liuliu ema nia
personalidade, sirkunstánsia sira ne’ebé halo tiha krime, komportamentu anteriór, nia
kondisaun moris no espesiál liu previzaun ba nia hahalok aban bainrua.

Artigu da-68
Suspensaun ba prizaun kondisiona ho devér sira
1 – Tribunál bele kondisiona suspensaun ezekusaun pena prizaun nian haktuir devér sira
balun la umillante destina atu hadi’a sala krime nian.
2 - Bele kondisiona suspensaun liuliu devér sira tuirmai:
a) Reparasaun ka garantia husi reparasaun prejuizu sira provoka tiha husi krime ne’e
iha prazu determinadu;
b) Hatada deskulpa ba ema ne’ebé hetan ofensa liuhosi públiku;
c) Hala’o servisu balun ne’ebé determina ka’it ho krime ne’ebé halo tiha;
d) Entrega hahirak ruma ba Estadu ka Instituisaun ba benefisiénsia nian ho signifikadu
iha reinsersaun kondenadu nian.
3 – Devér sira ne’ebé impoin tiha iha kazu ruma la bele reprezenta obrigasaun sira
kondenadu nian haktuir ne’ebé la iha ezijénsia razoavel
4 - Devér sira ne’ebé impoin tiha bele modifika to’o hakotu períodu suspensaun bainhira
de’it mosu sisrkunstánsia sira relevante ka tribunál de’it mak hatene uluk
5 – Aplikasaun ne’e korresponde ho dispozisaun iha númeru 2 husi artigu anteriór.

Artigu da-69
Regulamentu sira hahalok nian
1 – Tribunál bele impoin ba kondenadu kona-ba kumprimentu husi tempu durasaun
suspensaun nian husi regulamentu sira hahalok nian ne’ebé destina atu fasilita nia
reintegrasaun iha sosiedade, liuliu:
a) La ezerse determinada profisaun sira;
b) La tama meiu ka fatin balun;
c) La hela iha fatin ka rejiaun balun;
d) La akompãna, aloja ka simu ema naranaran;
e) La tama iha asosiasaun balun ka la partisipa iha reuniaun ruma;
f) La iha sasán kroat ruma ne’ebé bele fasilita halo krime;
g) Hatada an períodikamente iha tribunál nian oin, tékniku reinsersaun sosiál ka
entidade sira la’ós polisiál nian.
2 – Tribunál mós bele hetan uluk konsentimentu husi kondenadu hodi determina nia
sujeisaun ba tratamentu médiku ka kura iha instituisaun adekuada.
3 – Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha númeru 3 to’o 5 husi artigu anteriór.

Artigu da-70
Suspensaun prizaun ho akompañamentu
1 – Bainhira suspensaun simples ka kondisionadu husi prizaun la natoon atu garante
rekuperasaun maksalak nian no nia habees husi atividade krimonozu sira, tribunál bele
dekreta suspensaun maka kondenadu sujeitu ba akompañamentu husi servisu sira reinsersaun
enkuantu dura períodu suspensaun nian.
2 – Kompete ba servisu sira reinsersaun nian, hamutuk ho Ministériu Públiku no juis
kondena ema nian, hafoin rona tiha husi kondenadu, sei elabora planu readaptasaun sosiál
ne’ebé hatebes husi tribunál, sei haktuir ho asisténsia husi funsionáriu ne’ebé refere ka
servisu reinsersaun nian.
3 – Husi planu readaptasaun nian sei konsta devér hotu-hotu mak sujeitu ba kondenadu no
presisa karik obrigasaun internamentu no tratamentu iha estabelesimentu sira adekuadu
bainhira de’it sirkunstánsia sira ezije.
4 - Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha númeru 2 husi artigu 67.

Artigu da-71
Modifikasaun ba rejime suspensaun nian
Enkuantu durante períodu suspensaun ezekusaun pena prizaun nian maka kondenadu la
haktuir loloos devér sira ne’ebé impoin ka hakotu tiha ba kondenadu tan krime seluk, maka
tribunál iha atensaun ho sirkunstánsia sira, bele altera rejime suspensaun ezekusaun pena
prizaun nian ne’ebé fixa tiha foufoun, hodi modifika devér sira ka adverte ho seriedade
kondenadu nian, konforme sirkunstánsia sira kazu nian.

Artigu da-72
Revogasaun ba suspensaun
1 – Suspensaun ba ezekusaun pena prizaun sei revoga beibeik enkuantu durante períodu ne’e,
kondenadu halo tan krime aat ne’ebé bele kastigu ho pena prizaun.
2 – Enkuantu kondenadu halo fila-fali krime aat no la haktuir regulamentu ka devér sira
ne’ebé impoin tiha, ka iha iha kazu sira ne’ebé la bele ka revela la natoon atu modifika rejime
suspensaun tribunál sei revoga mós suspensaun.
3 – Revogasaun suspensaun nian sei la fó ba kondenadu direitu atu sisi tuir restituisaun husi
prestasaun ne’ebé hala’o durante no tan kauza suspensaun nian.

Artigu da-73
Estinsaun pena prizaun nian
Bainhira la revoga suspensaun ezekusaun pena prizaun sei determina estinsaun pena no ninia
efeitu sira hafoin liutiha prazu suspensaun nian.

KAPÍTULU III
PENA MULTA NIAN

Artigu da-74
Durasaun ba pena multa nian
1 – Pena multa nian sei fixa iha mínimu loron-10 no másimu loron-360, anaunserke
dispozisaun legál dehan oin-seluk.
2 – Multa loron ida hanesan hahirak ida entre dolar sorin balu no dolar amerikanu atus- 200
ne’ebé tribunál fixa tuir funsaun husi situasaun ekonómika no finanseira kondenadu nian no
nia familia uma laran.
3 – Bainhira de’it sirkunstánsia sira kazu nian justifika, mak tribunál bele autoriza selu tuir
prestasaun to’o limite tinan 2 hafoin kondenasaun.
4 – Enkuantu tipu legál krime nian la kuantifika durasaun pena multa ne’ebé prevee, ida-ne’e
sei korresponde ba tempu pena prizaun ne’ebé fixa tiha iha tipu, iha proporsaun husi multa
loron-120 husi prizaun tinan ida-idak.

Artigu da-75
Prizaun alternativa ba pena multa
Desizaun ne’ebé aplika loloos pena multa sei fixa iha alternativa prizaun husi tempu
korrespondente ba multa, hamenus tiha ba katoluk rua.
Artigu da-76
Redusaun ka izensaun husi pena multa
1 – Enkuantu kondenadu hetan kastigu selu osan la haktuir kastigu tanba sirkunstánsia
posteriór sira ba kondenasaun ne’ebé hanetik ka hasusar atu nia haktuir no la bele kastigu,
maka tribunál bele dekreta redusaun ka izensaun kastigu nian.
2 – Dispozisaun iha númeru anteriór sei aplika ba kastigu selu osan ne’ebé substitui prizaun.

KAPÍTULU IV
PENA SERVISU NE’EBÉ FAVORESE BA KOMUNIDADE

Artigu da-77
Servisu ne’ebé favorese ba komunidade
1 – Servisu ne’ebé favorese ba komunidade konsiste iha prestasaun saugati husi servisu iha
organizmu públiku ka entidade sira seluk mak tribunál reputa husi interese komunitáriu no
hafoinhetan tiha konsentimentu husi kondenadu.
2 – Durasaun ba servisu ne’ebé kondenadu tenke hala’o sei fixa husi tribunál tuir funsaun
husi tipu servisu ne’ebé hala’o tiha no bele selu nia vensimentu, nunka bele liu metade husi
tempu substitui prizaun nian ka multa.
3 – Servisu bele avalia tuir oras, loron no fulan ne’ebé hala’o durante ka liu oráriu normál
servisu nian, deforma kontínua ka lae, konsiste tuir rezultadu ne’ebé determina tiha oinsá
mak la bele afeta kondenadu no familia sira nia moris.
4 – Kompete ba organizmu ne’ebé hala’o servisu sei lehat husi observánsia ba preskrisaun
téknika no regulamentu sira servisu nian ka’it ba atividade ne’ebé iha hela kauza.
5 - Rekuza ne’ebé la iha justifikasaun atu hala’o prestasaun servisu hafoin hatán-simu tiha
naran katak haktuir kastigu ne’ebé foufoun aplika tiha.

Artigu da-78
Rekizitu sira
1 – Pena servisu ne’ebé favorese ba komunidade sei aplika tuir substituisaun pena prizaun iha
medida la superiór husi fulan sanulu-resin-rua ka pena multa, bainhira de’it iha sirkunstánsia
sira ne’ebé hakmaan kulpa relevante ema nian no, iha kazu prizaun nian, razaun sira
prevensaun kriminál dezakonsella suspensaun ezekusaun ka substituisaun liuhosi multa.
2 – Aplikasaun servisu atu favorese ba komunidade depende de’it husi konsentimentu
kondenadu nian no iha kazu substituisaun husi multa bele dekreta iha sentensa ka iha
despaxu posteriór dezdeke hatada rekerimentu molok haruka prende sasán iha prosesu
ezekusaun ne’ebé instaura tiha tanba la selu multa.
4 - Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha númeru 4 husi artigu 66.

Artigu da-79
Izensaun ka redusaun pena nian
Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha artigu 76.
Artigu da-80
Lejislasaun koplementár
Kondisaun sira seluk husi aplikasaun pena hala’o servisu atu favorese komunidade no
funsioamentu husi servisu sira ezekusaun servisu atu favorese komunidade sai hanesan
objetu ba diploma espesiál.
KAPÍTULU V
PENA BA ADVERTÉNSIA

Artigu da-81
Adverténsia
Bainhira konsidera maksalak tanba halo krime ne’ebé korresponde iha pena prizaun abstrata
la superiór husi tinan tolu ka selu multa, tribunál bele limita adverténsia dezdeke:
a) Sasán estraga tanba hahalok krime ne’ebé hadi’a tiha ka hahú fó ba
reparasaun;
b) Bainhira dehan kona-ba maksalak primáriu;
c) Prevensaun kriminál no rekuperasaun maksalak basta de’it ho adverténsia.

Artigu da-82
Ezekusaun ba pena adverténsia nian
1 – Adverténsia konsiste liuhosi bolu atensaun orál ida di’ak no adekuadu halo husi tribunál
ba kondenadu, hafoin aplika tiha iha sentensa nametin tuir lei.
2 – Adverténsia sei hala’o iha audiénsia públika no la bele konfunde ho alokusaun finál.

KAPÍTULU VI
PENA ASESÓRIA SIRA

Artigu da-83
Prinsípiu jerál
1 – Lei bele halo han malu ba krime sira balun kona-ba bandu hala’o direitu no profisaun sira
balun.
2 – Pena asesória sira bele sai hamutuk no bele aplika de’it tuituir malu ho pena prinsipál ida.

Artigu da-84
Suspensaun provizória husi ezersísiu funsaun públika sira
1 – Tribunál ne’ebé kondena pena prizaun efetiva ba ema ruma mak kaer kargu públiku ida
sei dekreta suspensaun hala’o funsaun ne’e husi períodu haktuir kastigu.
2 – Durante períodu suspensaun kondenadu lakon nia direitu no regalia sira ka’it ho ezersísiu
efetivu funsaun nian.
Artigu da-85
Proibisaun husi ezersísiu funsaun
1 – Makaer kargu públiku, funsionáriu ka ajente Administrasaun nian ne’ebé iha ezersísiu
atividade mak eleitu ka hili tiha, hetan kondenasaun pena prizaun superiór husi tinan 3 bele
hetan proibisaun hala’o knaar hirak ne’ebá husi períodu ida tinan 2 to’o 5 bainhira mosu
sirkunstánsia sira balun hanesan tuirmai:
a) Tanba halo faktu ne’ebé kaer toman kedas iha momentu ne’ebá no abuza maka’as ka
ho manifestu no violasaun maka’as husi devér sira ne’ebé ka’it ho funsaun.
b) Revela indignidade ka inkapasidade manifesta hodi ezerse kargu ne’e.
c) Natureza faktu nian bele implika lakon fiar ne’ebé presiza ba ezersísiu funsaun.
2 – Dispozisaun iha númeru anteriór nia aplikasaun han malu ba profisaun ka atividade sira
ho ezersísiu depende husi títulu públiku ka husi autorizasaun, ka omologasaun husi
autoridade públika.
3 - Tempu ne’ebé kondenadu hetan privasaun liberdade tanba konsekuénsia husi sasukat
haka’as ho beran, pena ka sasukat seguransa la konta ba períodu bandu nian.
4 – La iha aplikasaun ba pena asesória ne’ebé hatuur iha artigu ida-ne’e, bainhira aplika
sasukat seguransa husi artigu 99 ba faktu sira ne’e rasik.
5 – Aplikasaun husi dispozisaun iha artigu daudaun ne’e obriga atu fó-hatene kondenasaun
tribunál ba autoridade públika ne’ebé funsionáriu depende ba.

Artigu da-86
Espulsaun
1 – Sidadaun estranjeiru kondenadu tanba halo krime ne’ebé han malu ho pena prizaun
superiór tinan 3 bele espulsu husi territóriu nasionál enkuantu nia hela kuran husi tinan 15:
a) Husi períodu ida to’o tinan 2 enquantu hela liu tinan 10;
b) Husi períodu ida to’o tinan 5 enkuantu hela liu tinan 5 no kuran husi tinan 10;
c) Husi períodu ida to’o tinan 10 enkuantu hela kuran husi tinan 5.
2 – Espulsaun ne’ebé temi iha númeru anteriór sei aplika bainhira iha kazu konkretu ezije
tan razaun sira seguransa rai laran, saúde públika ka evita atu kontinua halo atividade
kriminoza.
3 – Pena espulsaun sei ezekuta independente husi kumprimentu totál ka parsiál husi pena
prinsipál no sei suspende bainhira pena prinsipál mós hanesan.

Artigu da-87
Bandu la bele lori karreta
1 – Bele sai sujeitu atu la bele lori karreta husi períodu ida mak atu fixa entre fulan tolu no
tinan rua sé mak hetan kastigu:
a) Tanba krime ne’ebé hatuur iha artigu sira 215 no 216;
b) Tanba krime ne’ebé halo tiha hodi utiliza karreta no ho ezekusaun fasilita ho forma
relevante; ka
c) Tanba krime dezobediénsia ne’ebé hala’o tiha lakohi hatada prova legál sira ne’ebé
estabelese tuir lei hodi deteta lori karreta motorizadu ne’ebé ho efeitu alkol,
estupefasiente, substánsia psikotrópika ka produtu ho efeitu análogu ne’ebé habu’ur
aptidaun fízika, mentál ka psikolózika.
2 – Aplikasaun han malu ho dispozisaun iha númeru 3 artigu 85 nian.
Artigu da-88
Taka lisensa lori kilat
1 – Bainhira ema ruma hetan kondenasaun tanba halo krime aat hodi utiliza kilat, tribunál
bele dekreta taka lisensa uza no lori kilat maibé tenke reflete kle’an sirkunstánsia sira no
hahalok nia todan, husi períodu ida tinan 2 to’o 8.
2 – Aplikasaun han malu ho dispozisaun iha númeru 3 artigu 85 nian.

KAPÍTULU VII
DETERMINASAUN BA PENA

Artigu da-89
Prinsípiu jerál sira
1 – Bainhira de’it lei fixa pena ida, ne’e temi kona-ba krime ne’ebé hala’o tiha ona.
2 -Moldura pena abstrata kona-ba buat ne’ebé sei determina sasukat loos pena nian sei hetan
husi:
a) Hala’o kona-ba pena abstrata han malu ho krime ne’ebé hala’o tiha ona maka
sirkunstánsia sira agravante ne’ebé modifika tiha husi halo krime fila-fila no ábitu ona
halo krime ne’ebé prevee tuituir malu iha artigu sira 53 no 54;
b) Haktuir tiha buat ne’ebé dispoin iha alínea anteriór ka hahú husi pena abstrata han
malu ho krime ne’ebé hala’o tiha ona enkuantu la iha sirkunstánsia modifikativa sira
sei konsidera situasaun sira atenuasaun estraordinária nian bainhira eziste.

Artigu da-90
Determinasaun konkreta ba pena
1 – Hafoin hetan tiha moldura abastrata pena nian tuir regulamentu artigu anteriór, tribunál
avalia sisrkunstánsia hotu-hotu ne’ebé la halo parte husi tipu no la valoriza tuir dispozisaun
iha númeru 2 artigu anteriór nian, hatodan ka hakmaan responsabilidade kondenadu nian.
2 – Bazeia ba apresiasaun husi sirkunstánsia sira dahikus nian, tribunál fixa sasukat loos pena
ne’ebé konsidera natoon ba protesaun rikusoin jurídiku esensiál ba moris iha sosiedade no
reintegrasaun sosial ema nian, iha limite sira nia laran husi moldura ne’ebé fixa tiha iha tipu
ka limite sira rezultante husi aplikasaun dispozisaun artigu anteriór nian.
3 – Sasukat pena ne’ebé aplika tiha ba kondenadu iha sirkunstánsia ruma la bele liu sasukat
sala nian.

Artigu da-91
Kazu espesiál ba pena multa nian
Iha kazu pena multa nian, dispozisaun iha kapítulu daudaun ne’e sei aplika ba determinasaun
husi tempu durasaun multa nian, la iha prejuizu husi buat ne’ebé dispoin iha númeru 2 artigu
74 nian sei kalkula hahirak ne’ebé han malu loron ida multa nian.
KAPÍTULU VIII
SASUKAT SIRA SEGURANSA NIAN

SEKSAUN I
SASUKAT BA INTERNAMENTU

Artigu da-92
Lale’uk hun sira
Bainhira faktu ida hakerek tiha iha tipu legál ida krime nian halo tiha tanba la bele hatán ba
ninia hahalok tuir dispozisaun iha artgu 21, ida-ne’e sei haruka interna iha estabelesimentu
adekuadu, bainhira de’it tanba konsekuénsia husi anomalia psíkika, natureza no gravidade
husi faktu ne’ebé hala’o tiha, maka tribunál reseia katak bele halo faktu típiku grave sira
seluk.
Artigu da-93
Durasaun
1 – Enkuantu faktu ne’ebé hala’o tiha husi ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok hetan
kastigu ho prizaun to’o tinan 3 entaun internamentu sei la bele dura liu husi tinan ida.
2 - Enkuantu faktu ne’ebé hala’o tiha husi ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok han malu
ho krime hasoru emar ka krime ba perigu komún, kondena ho pena prizaun superiór husi
tinan 5 maka internamentu iha durasaun mínimu husi tinan 3, anaunserke libertasaun revela
kompativel ho defeza husi orden públika no pás sosiál.
3 – Internamentu la bele liu limite másimu pena ne’ebé han malu ba tipu krime ne’ebé halo
tiha husi ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok.
4 – La iha prejuizu husi dispozisaun iha númeru anteriór enkuantu faktu ne’ebé halo tiha husi
ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok han malu ho krime ne’ebé kastigu ho pena prizaun
superiór husi tinan 8 no perigu ba faktu sira foun ho espésie hanesan oinsá hatodan, ne’e be,
dezakonsella libertasaun, internamentu bele prorroga husi períodu sira susesivu husi tinan 2
to’o bainhira lehat katak taka tiha estadu perigu kriminál ne’ebé fó orijen.

Artigu da-94
Taka sasukat nian
1 – Sasukat taka bainhira hakotu situasaun perigu kriminál ne’ebé fó orijen ka ida-ne’e sei
mantein bainhira atinje limite másimu husi durasaun sasukat, exetu iha sirkunstánsia sira
ne’ebé temi tiha iha númeru 4 husi artigu anteriór.
2 – Medida internamentu iha obrigasaun atu sujeita ba revizaun husi fulan-12 ba fulan-12.
3 - Enkuantu invoka ezisténsia kauza justifikativu ba taka internamentu, mak tribunál apresia
kestaun ba tempu tomak.
Artigu da-95
Substituisaun ba medida iternamentu
1 – Medida internamentu nian bele substitui husi liberdade ba prova ka espulsaun husi
territóriu nasionál bainhira aplika ba ema estranjeiru sira.
2 – Iha kazu espulsaun husi territóriu nasionál aplikasaun han malu ho dispozisaun iha artigu
86.
Artigu da-96
Liberdade ba prova
1 – Enkuantu husi revizaun ne’ebé temi tiha iha artigu anteriór rezulta katak iha razaun sira
hodi hein finalidade medida nian bele alkansa nakloke sorin balu, tribunál koloka internadu
iha liberdade ba prova.
2 – Períodu husi liberdade ba prova nian fixa entre mínimu ida husi tinan 2 no másimu ida
tinan 5 la bele liu, maibé tempu ne’ebé kuran ba limite másimu durasaun internamentu nian.
3 – Lia-kotun husi liberdade ba prova impoin ba internadu regulamentu sira konduta nian iha
tempu sira ne’ebé han malu ho sira ne’ebé temi tiha iha artigu 69, nesesáriu ba prevensaun
perigu nian, hanesan mós devér atu submete ba tratamentu no rejime sira husi kura
ambulatóriu apropriadu no sei hala’o ezame no observasaun sira iha fatin sira ne’ebé hatudu
tiha ona.
4 – Ema ne’ebé hetan suspensaun husi ezekusaun internamentu nian sei koloka ho vijilánsia
tutelár husi servisu sira reinsersaun sosiál nian.
5 - Enkuantu la iha razaun ne’ebé lori ba revogasaun husi liberdade ba prova, hafoin ramata
tiha tempu durasaun ne’e maka medida internamentu nian deklara ramata ona.
6 – Enkuantu ramata tiha períodu ba liberdade prova, prosesu sei pendente hela ka insidente
ne’ebé bele lori ba ninia revogasaun, maka medida sei deklara ramata bainhira prosesu ka
insidente ramata no la iha fatin ba revogasaun.

Artigu da-97
Revogasaun husi liberdade ba prova nian
1 – Binhira mak liberdade ba prova revoga:
a) Komportamentu husi ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok revela katak
internamentu sei indispensavel ; ka
b) Ema ne’e hetan kondenasaun iha pena privasaun liberdade no la lehat lale’uk hun
sira husi suspensaun ezekusaun nian tuir númeru 1 husi artigu 67.
2 – Revogasaun determina internamentu fila-fali, sei han malu ho aplikasaun ho dispozisaun
iha artigu sira 93 no 94.

Artigu da-98
Suspensaun ba ezekusaun internamentu nian
1 – Tribunál bele determina suspensaun internamentu nian karik sai razoavel hodi hein katak
ho suspensaun sei alkansa finalidade ba sasukat seguransa nian no suspensaun sei revela
hala’o hamutuk ho defeza orden públika no pás sosiál.
2 – Suspensaun internamentu han malu ho aplikasaun dispozisaun iha númeru sira 3 no 4
husi artigu 96.
3 – Suspensaun ezekusaun husi internamentu la bele deklara enkuantu ema ne’e hetan
kondenasaun tuituir malu iha pena privasaun liberdade no la lehat ba lale’uk hun sira husi
suspensaun ezekusaun ne’e tuir númeru 1 husi artigu 67.
4 – Durasaun no taka suspensaun internamentu nian determina konforme artigu sira 93 no 94
tuituir malu.
5 – Revogasaun lia-kotun husi suspensaun medida internamentu sei aplika ho dispozisaun
artigu 97 nian.
SEKSAUN II
SASUKAT SEGURANSA SIRA SELUK

Artigu da-99
Medida interdisaun profisionál
Bainhira ema ida-ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok tanba anomalia psíkika halo asaun ida
ne’ebé haree nanis iha tipu legál ida husi krime ka’it ho atividade profisionál ne’ebé ezerse
no iha deskonfiansa katak enkuantu mantein okupasaun ne’e, bele halo nafatin faktu sira
idéntiku, maka tribunál bele bandu nia hala’o atividade husi períodu ida tinan 1 to’o 5,
konforme sirkunstánsia sira kazu nian no ema nia personalidade.

Artigu da-100
Taka lisensa lori kilat no bandu la lori karreta
Aplikasaun han malu ho dispozisaun iha artigu sira 87 no 88 bainhira de’it personalidade
ema ne’ebé la bele hatán ba nia hahalok deskonfia katak sei bele halo faktu sira foun husi
espésie hanesan.
KAPÍTULU IX
KONSEKUÉNSIA SIRA SELUK KRIME NIAN

Artigu da-101
Halakon sasán sira krime nian
1 – Sei deklara lakon favór husi Estadu nian sasán sira ne’ebé serve ka destina hela atu serve
hodi hala krime ida ka husi hirak ne’e prodús tiha, bainhira husi nia natureza ka sirkunstánsia
sira kazu nian tau iha perigu seguransa emar nian, morál ka orden públika, ka soi risku sira
sériu ne’ebé utiliza hodi halo krime foun sira.
2 – Sei salva hela direitu sira vítima no terseiru nian ne’ebé la halo parte ka hasai vantajen
utilizasaun sasán sira ne’ebé mak nu’udar proprietáriu.
3 – Tribunál sei fixa destinu sasán sira ne’ebé deklara lakon tiha bainhira de’it lei la haktuir.
4 – Dispozisaun iha númeru 1 iha fatin maske ema ruma ne’ebé determina bele hetan kastigu
husi faktu ne’e.
Artigu da-102
Lakon vantajen
Sasán hotu-hotu hanesan direitu ka vantajen sira ne’ebé hetan deforma direta ka indireta
tanba konsekuénsia husi prátika krime ida, sei deklara lakon tiha favór husi Estadu nian.

Artigu da-103
Responsabilidade sivil emerjente krime nian
1 – Indenizasaun ba sasán lakon no danu sira emerjente husi krime ida, iha obrigasaun no
seidauk sai ofisiál ne’ebé hatebes no analiza husi tribunál, anaunserke enkuantu vítima tuir
lei prosesuál penál deklara katak hakarak dedús hahusuk ketak-ketak.
2 – Lale’uk hun sira no kálkulu ba indenizasaun regula husi direitu sivil.
3 – Responsavel ba indenizasaun bele halo tranzasaun ne’e rasik maibé tenke fó-hatene ba
tribunál tanba la haktuir pena asaun nian.
Artigu da-104
Priviléjiu husi kréditu vítima nian
Kréditu ne’ebé la’o hela kona-ba direitu vítima nian ba indenizasaun tanba lakon no estragu
sira emerjente krime nian sei benefisia tuir prefeénsia ka’it naran ho kualkér seluk ne’ebé
mosu hafoin halo tiha faktu inklui valór no hahirak ne’ebé ka’it ba multa.

TÍTULU V
DIREITU BA KEIXA NIAN

Artigu da-105
Natureza krime nian
1 – Krime sira bele fó aparénsia ba natureza públika ka semipúblika ba efeitu sira hala’o
direitu keixa nian.
2 – Sai nu’udar krime sira públiku sira ne’ebé ho lala’ok kriminál la depende husi keixa.
3 – Krime sira semipúbliku hanesan sira ne’ebé ho lala’ok bele hahú de’it hafoin hala’o tiha
direitu keixa nian.
4 – Direitu keixa nian konsiste iha manifestasaun vontade husi parte titulár rasik maka
hakarak lala’ok kriminál.

Artigu da-106
Titulár ba direitu keixa nian
1 – La iha prejuizu husi dispozisaun iha lei prosesuál penál nian, bainhira lala’ok depende
husi keixa, iha lejitimidade atu hatada, anaunserke dispozisaun dehan oin-seluk, ema ne’ebé
hetan ofensa konsidera hanesan titulár husi interese sira ne’ebé lei hakarak proteje hadu’u
krime.
2 – Bainhira direitu keixa nian la bele hala’o tanba titularidade kompete de’it ba nia, iha kazu
ne’e, ba autór krime nian, maka Ministériu Públiku bele hahú ho lala’ok.

Artigu da-107
Prazu atu hala’o direitu nian
1 – Aleinde dispozisaun iha lei prosesuál penál nian, enkuantu durasaun prazu hala’o direitu
keixa nian, kesardór mate ka inkapás karik la hala’o, hahú sura fali prazu foun hosi loron
mate ka inkapasidade nian.
2 – Prazu sura rasik ba ida-idak husi titulár sira bara-barak ba direitu keixa nian no la hala’o
iha tempu apropriadu ka’it ho maklisuk ida aproveita ho sira seluk, iha kazu sira ne’ebé mak
sira-ne’e mós la bele hetan persegisaun lahó keixa.
3 – Iha kazu ne’ebé hatuur nanis iha númeru 2 husi artigu anteriór, enkuantu Ministériu
Públiku la hahú nia lala’ok maka prazu atu hala’o direitu keixa nian sura hahú loron ne’ebé
ema hetan ofensa ne’e atinje tinan 16.
Artigu da-108
Renúnsia no dezisténsia husi keixa
La iha prejuizu husi dispozisaun iha lei prosesuál penál nian, maka renúnsia no dezisténsia
keixa ka nia la hala’o ka’it ho maklisuk ida krime nian aproveita sira seluk iha kazu sira
ne’ebé mak sira-ne’e mós la bele hetan persegisaun lahó keixa.

TÍTULU VI
HAMOOS HUSI RESPONSABILIDADE KRIMINÁL

KAPÍTULU I
PRESKRISAUN BA LALA’OK KRIMINÁL

Artigu da-109
Prazu sira preskrisaun nian
1 – Lala’ok kriminál sei hamós tiha tanba efeitu husi preskrisaun dezdeke kona-ba prátika
krime hamosu tiha prazu sira tuirmai:
a) Tinan ruanulu, bainhira dehan kona-ba krime sira ne’ebé kastigu ho pena prizaun ho
limite másimu superiór husi tinan sanulu-resin-rua:
b) Tinan sanulu-resin-lima, bainhira dehan kona-ba krime sira ne’ebé kastigu ho pena
prizaun ho limite másimu superiór husi tinan hitu maske la liu sanulu-resin-rua;
c) Tinan ualu, bainhira dehan kona-ba krime sira ne’ebé kastigu ho pena prizaun ho
limite másimu superiór husi tinan tolu maibé la liu tinan hitu;
d) Tinan haat iha kazu sira seluk.
2 – Bainhira lei estabelese ba kualkér krime, iha alternativa, pena prizaun ka multa, ida
dahuluk de’it mak konsidera ba efeitu husi dispozisaun artigu ne’e nian.

Artigu da-110
Kontajen prazu nian
1 – Prazu ba preskrisaun husi lala’ok kriminál la’o hahú loron ne’ebé halo tiha faktu ne’e ka
hahú loron husi asaun dahikus nian hala’o bainhira dehan kona-ba krime ne’ebé la hala’o,
krime ne’ebé hala’o fila-fila ka krime abituál.
2 – Iha krime sira permanente prazu preskrisaun nian sura hahú loron ne’ebé taka
konsumasaun.
3 – Iha kazu futu-lia atende ba faktu husi autór nian.

Artigu da-111
Suspensaun ba preskrisaun
1 – Preskrisaun ba lalla’ok kriminál suspende ba aleinde kazu sira espesiál previstu iha lei,
durante tempu ne’ebé mak:
a) La hahú lala’ok tuir lei ka kontinua tanba kuran autorizasaun legál ka lia-kotun ne’ebé
sei hatún husi tribunál la’ós penál nian, ka tanba efeitu husi devolusaun kestaun ida
prejudisiál iha juízu la’ós penál nian.
b) Maksalak haktuir iha estranjeiru, pena ka sasukat seguransa privasaun liberdade nian;
c) Lala’ok kriminál hela pendente hahú husi momentu ne’ebé arguidu hetan notifikasaun
husi akuzasaun.
2 – Preskrisaun la’o fila-fali hahú loron ne’ebé taka kauza suspensaun nian ne’ebé la bele
konforme situasaun sira liu metade husi prazu previstu iha artigu 109 nian.

KAPÍTULU II
PRESKRISAUN PENA NO SASUKAT SIRA SEGURANSA NIAN

Artigu da-112
Prazu sira ba preskrisaun pena nian
1 – Pena sira preskreve iha prazu sira tuirmai:
a) Tinan 25 enkuantu superiór husi prizaun tinan 12;
b) Tinan 20 enkuantu superiór husi tinan 8 maibé la bele liu prizaun tinan 12;
c) Tinan 12 enkuantu superiór husi tinan 4 maibé la bele liu prizaun tinan 8;
d) Tinan 8 iha kazu sira seluk pena prizaun nian;
e) Tinan 4 iha kazu husi pena sira multa nian.
2 – Prazu preskrisaun pena sira sura hahú hatún tiha lia-kotun nametin tuir lei ne’ebé aplika.

Artigu da-113
Preskrisaun ba pena asesória sira
Preskrisaun ba pena asesória sira hela sujeitu ba rejime pena prinsipál nian.

Artigu da-114
Prazu sira ba preskrisaun sasukat seguransa nian
Sasukat sira seguransa nian preskreve iha kazu sira tuirmai:
a) Tinan 15 enkuantu halakon ema nia liberdade;
b) Tinan 5 enkuantu la hasai ema nia liberdade;
c) Tinan 2 iha kazu sira taka lisensa lori kilat.

Artigu da-115
Suspensaun ba preskrisaun
1 – Preskrisaun husi pena no sasukat sira seguransa nian suspende aleinde kazu sira espesiál
previstu iha lei durante tempu ne’ebé mak:
a) Tan forsa lei nian la bele hahú hala’o ka kontinua;
b) Hafoin kondenadu halai sai tiha maibé la kaer fila-fali.
c) Kondenadu haktuir hela pena ka sasukat seguransa seluk husi privasaun liberdade;
d) Lakohi selu multa;
e) Kondenadu hetan impedimentu provizóriu halo servisu favór ba komunidade.
f) Kuandu ezekusaun iha fatin atu hala’o.
2 – Preskrisaun hala’o fila-fali hahú husi loron ne’ebé taka kauza suspensaun nian.
3 – Aplikasaun han malu ho buat ne’ebé dispoin iha númeru 2 husi artigu 111 nian.
KAPÍTULU III
LA HALO ANULASAUN

Artigu da-116
Krime sira jenosídiu kontra pás, umanidade no funu nian
Sei la preskreve lala’ok kriminál no pena sira ne’ebé impoin husi krime jenosídiu kontra pás,
umanidade no funu nian.
KAPÍTULU IV
HAMÓS KAUZA SIRA SELUK

Artigu da-117
Kauza sira seluk
Aleinde kazu sira espesiál previstu iha lei maka responsabilidade sei halakon tanba ema
mate, amnistia no indultu.
Artigu da-118
Bainhira ema mate
Bainhira ema ne’e mate maka halakon lala’ok kriminál nune’e mós sansaun kriminál ne’ebé
aplika ba nia.
Artigu da-119
Amnistia
Amnistia sei halakon lala’ok kriminál no hakotu ezekusaun sansaun ne’ebé maka seidauk
haktuir totál ka parsiál nune’e mós nia efeitu no pena asesória sira iha medida ne’ebé posível.

Artigu da-129
Amnistia no halo krime fila-fila
Anaunserke dispozisaun dehan oin-seluk amnistia aplika ba krime ida-idak ne’ebé konstitui
halo krime fila-fila.
Artigu da-121
Indultu
Indultu halakon pena tomak ka balun de’it ka substitui husi ida seluk previstu iha lei no
favoravel liu ba kondenadu.
LIVRU II
PARTE ESPESIÁL

TÍTULU I
KRIME SIRA KONTRA PÁS, UMANIDADE NO LIBERDADE

KAPÍTULU I
KRIME SIRA JENOSÍDIU NIAN KONTRA UMANIDADE

Artigu da-122
Jenosídiu
1 – Sé mak ho hanoin atu hahaat buat hotu-hotu ka balun de’it, grupu nasionál, étniku, rasiál
ka relijiozu atu pratika:
a) Omisídiu ka ofensa ba integridade fízika ka psíkika grave ba elementu sira grupu
nian;
b) Asaun ne’ebé liuhosi kualkér meiu ne’ebé hanettik ba prokriasaun ka hamoris
elementu sira iha grupu;
c) Separasaun tanba hahalok aat husi elementu sira grupu nian ba grupu seluk;
d) Asaun sira ne’ebé tanba forma violenta bandu grupu atu instala ka mantein iha espasu
jeográfiku ne’ebé mak tuir lisan ka istória rekoñese.
e) Iha kondisaun balu mak ema ruma hanehan fali grupu ida ka halo tratamentu kruél,
degradante no dezumanu ne’ebé bele provoka nia destruisaun totál ka parsiál;
f) Konfiska ka prende kekar sasán sira hanesan propriedade husi elementu sira grupu
nian;
g) Bandu elementu sira grupu nian hala’o atividade komersiál, industriál ka profisionál;
h) Difuzaun husi epidemia bele provoka mate ka ofensa sira ba integridade fízika
elementu sira grupu nian;
i) Bandu, omisaun ke hanetik husi kualkér meiu ne’ebé halo ba elementu sira grupu
asisténsia umanitária adekuada no kombate situasaun sira epidemia nian ka grave
nesesidade alimentár;
sei kondena ho pena prizaun tinan 15 to’o 30.
2 – Sé mak liuhosi públiku no insita loos ba prátika jenosídiu sei kondena ho pena prizaun
tinan 5 to’o 15.
Artigu da-123
Krime sira kontra Umanidade
Sé mak iha kuadru husi atake ida naklekar ka sistemátiku kontra kualkér populasaun sivil
pratika asaun sira ne’ebé rezulta:
a) Omisídiu voluntátiu;
b) Estermíniu signifika hanesan hanehan ema hotu-hotu ka balun husi populasaun iha
kondisaun sira moris aat, hanesan mós lakon asesu ba ai-han ka ai-moruk kapás bele
provoka hamate ema ida ka ema barak.
c) Eskravidaun;
d) Deportasaun ka muda ho forsa populasaun ida mak hatene hanesan hasai ema ida ka
ema barak la tuir lei ba Estadu seluk ka lokál liuhosi duni sai ka husi asaun konkretu
seluk.
e) Hadadur ka kualkér forma seluk grave hodi hasai ema ida nia liberdade fízika hodi
sakar norma ka prinsípiu sira direitu internasionál nian;
f) Tortura hatene hanesan asaun ne’ebé konsiste atu provoka moras ka terus isik ka neon
grave hasai ema nia liberdade ka ho kontrolu ema ne’e nian;
g) Violasaun, eskravidaun seksuál, prostituisaun forsada, gravidéz forsada, esterilizasaun
forsada ka kualkér forma seluk violasaun seksuál husi gravidade komparavel;
h) Persegisaun komprende hanesan privasaun atu goza direitu fundamentál sira hodi
sakar direitu internasionál ba grupu ida ka ema barak ne’ebé bele identifika tan
motivu polítiku, rasiál, étniku, relijiozu, husi seksu ka ka’it ho motivu universál seluk
ne’ebé rekoñese hanesan buat ne’ebé la bele simu iha direitu internasionál;
i) Emar lakon forsadu, komprende hanesan hasohan iha kalbosu ka sekuestru promove
tiha husi Estadu ka organizasaun polítika ida ka ho nia autorizasaun fó-tulun ka hatán-
simu, tatuir husi rekuza atu rekoñese situasaun lakon liberdade ka hatada informasaun
ruma kona-ba situasaun ka lokalizasaun ema hirak-ne’e, ho propózitu atu nega
protesaun lei nian husi períodu tempu naruk ida;
j) Apartheit (tipu diskriminasaun) hanesan kualkér asaun dezumanu ne’ebé hala’o tiha
iha kontestu husi rejime institusionál ida husi opresaun no domíniu sistemátiku husi
grupu rasiál ida kona-ba seluk ka sira seluk ho hanoin atu mantein rejime ida-ne’e;
k) Asaun dezumanu sira seluk husi karater hanesan ne’ebé ho neon haterus boot,
hakanek todan ka afeta saúde mentál ka fízika;
sei kondena ho pena prizaun tinan 15 to’o 30.

KAPÍTULU II
KRIME SIRA FUNU NIAN

Artigu da-124
Krime sira funu nian kontra emar
1 – Sé mak iha konflitu armadu ida husi karater internasionál ka konflitu armadu ne’ebé la’ós
karater internasionál kontra ema protejidu husi direitu internasionál umanitáriu, atu pratika:
a) Omisídiu voluntátiu;
b) Tortura ka tratamentu kruél, hatún diginidade ka halo la tuir ema inklui esperiénsia
biolójika sira;
c) Ofensa ba integridade fízika grave ho neon-aat asaun ne’ebé kauza terus boot;
d) Hadadur refein sira;
e) Opresaun hodi serbí forsa armada funu-maluk ka halo rekrutamentu ka alistamentu ba
labarik ki’ik oan sira husi tinan 18 iha forsa armada ka paramilitár sira Estadu ida
nian, ka iha grupu armadu oioin sira husi forsa armada, forsa militár ka paramilitár
sira husi Estadu ida nian, ka nia utlizasaun atu hola parte iha ostilidade sira;
f) Restrisaun sira todan, naruk no la iha justifikasaun ba liberdade emar nian;
g) Deportasaun ka transferénsia, ka privasaun ilegál liberdade nian;
h) Subtrasaun ka destruisaun ne’ebé la iha justifikasaun ba rikusoin patrimoniál nian ho
valór boot;
i) Kondenasaun no ezekusaun sentensa, la liu husi julgamentu justu no imparsiál;
j) Asaun sira ne’ebé ultraja dignidade ema kriatura nian liuhosi tratamentu ofende ema
no hatún ema nia dignidade;
k) Omisídiu ka kanek ne’ebé hasusar kombatente mak rai tiha kilat ka la iha meiu atu
sori nia an, rende la tuir kondisaun ka husi kualkér meiu seluk hasai tiha husi
kombate;
l) Asaun sira-ne’ebé deskreve tiha iha línea g) artigu anteriór nian;
m) Submisaun emar ne’ebé iha domíniu husi parte ida ne’ebé sei funu hela ba mutilasaun
fízika ka kualkér tipu esperiénsia médika ka sientífika sira mak la motivadu husi
tratamentu médiku, dentáriu ka ospitalár nein hala’o iha interese emar hirak ne’e e
kauza mate ka halo perigu tebe-tebes ba nia saúde;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 12 to’o 25.
2 - Pena sei agrava iha kalimak ida iha ninia kladik sira bainhira asaun sira ne’ebé refere iha
númeru anteriór pratika tiha kona-ba membru sira husi instituisaun umanitária ida nian.
3 - Sé mak iha kuadru konflitu armadu ida husi karater internasionál:
a) Transfere diretu ka indiretu nu’udar poténsia okupante parte husi ninia populasaun
sivil rasik ba territóriu okupadu ka transfere hotu ka balun de’it populasaun husi
territóriu okupadu, laran ka sai li’ur territóriu ida-ne’e;
b) Obriga prizioneiru funu nian ida ka ema seluk ho protesaun atu serbí iha forsa armada
sira husi poténsia inimigu nian ida;
c) Hafoin taka tiha ostilidade, la bele atraza lahó motivu justifikasaun halo
repatriamentu prizioneiru sira funu nian;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 15 to’o 30.

Artigu da-125
Krime sira funu nian tanba utiliza métodu
sira funu nian ne’ebé hetan bandu
Sé mak iha kuadru konflitu armadu ho karater internasionál ka konflitu armadu ho karater
la’ós internasionál:
a) Ataka populasaun sivil, jeralmente sivil sira ne’ebé la hola parte direta iha ostilidade
sira;
b) Ataka rikusoin sivil sira nian ka rikusoin sira ne’ebé la´ós husi objetivu militár sira
nian;
c) Ataka liuhosi kualkér meiu ba populasaun ne’ebé halibur hamutuk, uma ka edifísiu
sira ne’ebé la iha protesaun no la’ós ba objetivu millitár sira nian;
d) Halo atake ida indiskriminadu ne’ebé atinje populasaun sivil ka rikusoin sira karater
sivil nian, hatene katak atake ne’e halakon vida ema nian, hakanek emar sivil ka
estraga rikusoin sivil sira nian ne’ebé esesivu;
e) Aproveita ho prezensa sivil sira nian ka emar seluk ne’ebé protejidu atu evita katak
pontu sira determinadu, zona ka forsa militár sira mak sai alvu ba operasaun militár
sira;
f) Ho neon provoka populasaun sivil ne’ebé la iha buat ida hanesan métodu atu halo
funu, halakon tiha nia rikusoin ne’ebé hodi hatutan nia sobrevivénsia;
g) Deklara ka ameasa nu’udar ofisiál ne’ebé la fó abrigu;
h) Oho ka hakanek ba traisaun kombatente funu-maluk sira;
i) Lansa ataka ida, bele hatene katak ataka ne’e rasik bele hasusar maka’as, kleur no
todan iha meiu-ambiente ne’ebé revela esesivu loloos ka’it ba vantajen militár globál
konkretu no diretu ne’ebé prevee tiha;
j) Halo traisaun hatene hanesan asaun oho ema, hakanek ka kaptura, ne’ebé apela ho
intensaun habosok, ba neon-di’ak adversáriu ida nian hodi hafiar ne’ebé iha direitu
atu simu ka obrigasaun atu hametin protesaun ne’ebé previstu iha regulamentu sira
husi direitu internasionál umanitáriu nian;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 15 to’o 30.
Artigu da-126
Krime sira funu nian tanba utiliza meiu
sira funu nian ne’ebé hetan bandu
Sé mak iha kuadru konflitu armadu ho karater internasionál ka konflitu armadu ho karater
la’ós internasionál, uza kilat, projetil, materiál no métodu sira kombate nian ne’ebé husi nia
natureza rasik bele hakanek ka haterus sira ne’ebé la presiza ka provoka efeitu
indiskriminadu hodi sakar direitu internasionál ne’ebé aplika ba konflitu armadu sira, sei
kondena ho pena prizaun tinan 12 to’o 25.
2 – Númeru anteriór abranje liuliu kona-ba utilizasaun:
a) Venenu ka kilat sira ho venenu;
b) Gás asfiksia, tóksiku ka hanesan, ka kualkér líkidu, materiál ka dispozitivu análogu;
c) Kilat musaun ne’ebé namkari ka la susar kona isilolon hanesan mós kilat musan
ne’ebé taka maka’as la taka tomak interiór ka hetan insizaun sira;
d) Mina antepesoál;
e) Kilat kímika sira;
f) Kilat sira ho efeitu prinsipál hakanek ho estillasus ne’ebé la haree hetan husi raiu-xis
iha ema nia isilolon;
g) Kilat ahi nian;
h) Kilat laser ne’ebé hahaat ema matan;
3 – Kilat, instrumentu no produtu sira ne’ebé refere tiha iha númeru anteriór hanesan sira
ne’ebé konsidera husi direitu internasionál.

Artigu da-127
Krime sira funu nian kontra rikusoin protejidu
tanba diviza ka emblema identifikasaun sira
Sé mak iha kuadru konflitu armadu ho karater internasionál ka konflitu armadu ho karater
la’ós internasionál ataka:
a) Pesoál, instalasaun, materiál, unidade ka karreta sira mak hola parte iha misaun ba
manutensaun pás nian ida ka asisténsia umanitária, tuir Karta Nasoins Unidas nian,
bainhira de’it sira ne’e iha direitu ba protesaun ne’ebé direitu internasionál umanitáriu
fó ba ema sivíl ka rikusoin sivil sira nian;
b) Edifísiu, instalasaun, materiál, unidade ka karreta sira ne’ebé marka kedas ho
emblema identifikasaun sira husi Konvensaun sira Jenebra nian ka matenek-na’in uza
emblema sira hanesan;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 10 to’o 20.

Artigu da-128
Krime sira funu nian hasoru propriedade
Sé mak iha kuadru konflitu armadu ho karater internasionál ka konflitu armadu ho karater
la’ós internasionál hanoin atu:
a) Halakon no hahaat rikusoin patrimoniál sira iha eskala no valór boot lahó nesesidade
militár ka deforma ilegál no arbitrária;
b) Ataka no hahaat uma-lulik sira ba kultu relijiozu, edukasaun, arte, siénsia ka
benefisiénsia, monumentu kulturál ka istóriku sira, fatin arkeolójiku, ospitál no fatin
sira ne’ebé halibur moras no kanek sira bainhira de’it la’ós trata kona-ba objetivu
militár sira nian;
c) Hadau sidade ka lokalidade ida mezmu kuandu hadau liuhosi asaltu;
sei kondena ho pena prizaun tinan 5 to’o 15.

Artigu da-129
Krime sira funu nian kontra direitu sira seluk
Sé mak iha kuadru konflitu armadu ho karater internasionál ka konflitu armadu ho karater
la’ós internasionál deklara abolisaun, suspensu ka la simu iha tribunál kualkér direitu no
lala’ok sira husi nasionál sira, husi parte inimigu, nian sei condena ho pena prizaun ida husi
tinan 5 to’o 15.

KAPÍTULU III
KONTRA PÁS NO LIBERDADE

Artigu da-130
Organizasaun sira terrorista nian
1 – Konsidera hanesan grupu, organizasaun ka asosiasaun terrorista, agrupamentu husi ema
rua ka liu atu realiza finalidade polítika, ideolójika, filojófika ka konfesionál sira hala’o ho
violénsia hodi prejudika integridade ka independénsia nasionál, hanetik, muda ka subverte
funsionamentu instituisaun nasionál ka internasionál sira, intimida ka obriga autoridade
públika, organizasaun internasionál sira ka emar balun, grupu emar ka liuliu populasaun atu
pratika asaun ida, renunsia atu pratika ka tolera atu pratika liuhosi halo krime sira todan nian;
a) Kontra moris, integridade fízika ka liberdade emar nian;
b) Kontra seguransa transporte no komunikasaun sira inklui telegráfika, telefónika sira,
rádiu ka televizaun;
c) Halo produsaun aat ba perigu komún, liuhosi inséndiu, esplozaun, libertasaun
substánsia radioativa ka gás tóksiku ka asfiksiante, inundasaun ka avalanxa, uma
baku-fila, kontaminsasaun hahán no bee destina ba ema nia konsumu ka hada’et
moras, praga, ai-horis ka balada ne’ebé bele estraga;
d) Implikasaun ba uza enerjia nukleár, armas ahi nian, substánsia ka enjeñu esplozivu
sira, meiu insendiáriu sira husi kualkér natureza, enkomenda ka surat armadilla sira.
e) Asaun sira ne’ebé hahaat ka bandu funsionamentu ka dezvia husi nia finalidade
normál sira, definitivu ka provizóriu, iha parte tomak ka balun de’it, meiu ka dalan
komunikasaun, instalasaun sira servisu públiku ka internasionál nian ka sira be
destina ba abastesimentu no satisfasaun ba nesesidade sira vitál populasaun nian.
f) Investigasaun no dezenvolvimentu ba armas, biolójika no kímika
2 – Sé mak promove ka harii grupu, organizasaun ka asosiasaun terrorista ka ba sira be adere
partisipa ka apoia, sei kondena ho pena prizaun tinan 12 to’o 25.
3 - Sé mak lori hamriik ka dirije grupu, organizasaun ka asosiasaun terrorista sei kondena ho
pena prizaun tinan 15 to’o 30.
4 – Bainhira grupu ida, organizasaun ka asosiasaun terrorista nian ka emar ne’ebé temi iha
númeru 2 ka 3 iha kualkér meiu sira mak hatudu iha alínea d) númeru 1 nian, maka pena sei
agrava husi katoluk ida iha nia limite sira mínimu no másimu.
5 – Asaun preparativu sira hodi harii grupu, organizasaun ka asosiasaun terrorista sei
kondena ho pena prizaun sei redús metade iha nia limite sira mínimu no másimu.
6 – Pena sira ne’ebé temi tiha bele hakmaan ka la iha fatin ba punisaun bainhira ema ne’e
husik rasik nia atividade, hanetik ka haka’as an tebe-tebes hodi hanetik perigu ne’ebé
provoka husi nia ka kontinuasaun husi grupu, organizasaun ka asosiasaun sira terrorista nian,
ka fó-hatene ba autoridade ninia ezisténsia atu nune’e bele evita ba prátika krime sira.

Artigu da-131
Terrorizmu
1 – Sé mak pratika kualkér krime sira ne’ebé previstu iha alínea sira a), c) no e) númeru 1
husi artigu anteriór nian, ka kualkér krime uza meiu sira ne’ebé temi iha alínea sira d) ka f)
husi preseitu hanesan, ho intensaun ne’ebé temi tiha, sei kondena ho pena prizaun husi tinan
12 to’o 25, ka pena han malu ho krime ne’ebé pratika tiha, sei agrava husi katoluk ida iha nia
limite sira míminu no másimu, karik pena ne’e hanesan ka superiór.
2 - Pena ne’e bele hakmaan hanesan baibain ka la iha fatin ba punisaun bainhira ema ne’e
husik rasik nia atividade, hasees an ka hamenus tuir konsiderasaun perigu ne’ebé nia halo,
hodi bandu katak sei haree rezultadu ne’ebé lei hakarak evita, tulun loloos halibur prova sira
desizivu ba identifikasaun ka kaptura responsavel sira seluk.

Artigu da-132
Finansiamentu ba terrorismu
Sé mak liuhosi kualkér meiu direta ka indireta no intensionál, fornese, halibur ka iha fundu
ka rikusoin husi kualkér tipu hanesan mós produtu ka direitu sira ne’ebé bele transforma
hanesan fundu, koko atu halo, ho hanoin katak utiliza ka hatene katak bele utiliza tomak ka
balun de’it iha planeamentu, preparasaun ka ba prátika asaun sira previstu iha númeru 1 husi
artigu 130 ka pratika asaun hirak ne’e ho hanoin ne’ebé temi iha númeru 1 husi artigu 131
nian, sei kondena ho pena prizaun tinan 12 to’o 25.

Artigu da-133
Insitamentu ba funu
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu, públika ka insita beibeik ba ódiu kontra rasa, povu, ka
nasaun ida, ho intensaun provoka funu ida ka bandu netik konvivénsia pasífika entre rasa,
povu no nasaun oioin, sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.
2 – Sé mak hamaus ka rekruta sidadaun timoroan sira ba servisu grupu ka poténsia
estranjeira, hodi halo funu hasoru Estadu ida ka hatún Governu lejítimu Estadu seluk nian
liuhosi meiu violentu sira sei kondena ho pena prizaun tinan 5 to’o 15.

Artigu da-134
Diskriminasaun rasiál no relijioza
1 – Sé mak harii, forma organizasaun ka dezenvolve atividade propaganda ne’ebé organiza
tiha hodi insita ka enkoraja halo diskriminasaun, ódiu ka violénsia rasiál ka relijioza, nune’e
mós sé mak partisipa ka fó asisténsia, inklui ninia finansiamentu ba organizasaun ka ba
atividade sira ne’ebé temi tiha sei kondena ho pena prizaun tinan 3 to’o 12.
2 – Sé mak iha reuniaun públika, liuhosi hakerek ho destinu atu fó-sai ka liuhosi kualkér
meiu komunikasaun sosiál nian, fó-sai ideia ho hanoin atu insita ba diskriminasaun rasiál ka
relijioza ka enkoraja, ka provoka asaun sira violénsia kontra ema ka grupu emar tanba nia
rasa, kór, orijen étnika ka relijiaun nian, sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.

Artigu da-135
Eskravidaun
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu koloka ema kriatura seluk iha situasaun eskravu ka hasai
liberdade ema mantein nafatin hodi serbí nia iha kondisaun ida-ne’e sei kondena ho pena
prizaun tinan 8 to’o 20.
2 – Konsentimentu vítima nian sai irrelevante bainhira utiliza tiha kualkér meiu sira ne’ebé
sei temi tuir iha artigu 136.

Artigu da-136
Tráfiku emar
1 – Sér mak rekruta, muda, fó, hetan, transporta, transfere, aloja ka halibur emar liuhosi
ameasa, uza forsa, ka forma haka’as ho beran seluk, ba raptu, fraude, bosok, abuzu
autoridade ka husi situasaun vulnerabilidade ka liuhosi entrega ka hatán-simu selu ka
benefísiu sira hodi hetan konsentimentu ema ida nian ne’ebé iha ida seluk nia okos, atu hetan
nia finalidade esplorasaun sei kondena ho pena prizaun tinan 8 to’o 20.
2 – Monu iha pena ne’ebé hatuur iha númeru anteriór sé mak rekruta, transporta, transfere,
aloja ka halibur menór ida husi tinan 18 ba finalidade esplorasaun nian mezmuke la envolve
iha meiu sira balun ne’ebé temi iha númeru anteriór.
3 – Ba efeitu sira husi aplikasaun dispozisaun iha artigu ne’e, esplorasaun bele inklui
pelumenus esplorasaun ba prostituisaun maluk nian ka forma seluk husi esplorasaun seksuál,
servisu sira forsadu, eskravatura ka prátika besik atu hanesan ba eskravatura, servidaun ka
estrasaun husi órgaun sira nian.
4 - Konsentimentu vítima nian sai irrelevante bainhira utiliza tiha kualkér meiu sira ne’ebé
temi iha artigu anteriór.
Artigu da-137
Agravasaun
Enkuantu asaun sira ne’ebé mensiona iha artigu sira 135 no 136 pratika tiha:
a) Nu’udar forma atu fasilita esplorasaun ka uzu seksuál vítima nian husi ema ka
terseiru;
b) Vítima sei ki’ik husi tinan 18;
c) Vítima hela iha rai estranjeiru ka la’o sai tiha bá iha-ne’ebá;
d) Utiliza vítima hodi sakar nia vontade atu halo krime; ka
e) Ema hala’o atividade ne’ebé konfirma autoridade públika ka relijioza, liuhosi grupu
ida, rejiaun ka país tomak,
ema ne’e sei kondena ho pena prizaun tinan 12 to’o 25.
Artigu da-138
Tráfiku ba órgaun umanu sira
1 - Sé mak hetan, muda, fó, hetan, transporta ka transfere hena, órgaun, substánsia sira ka
parte sira husi ema seluk nia isilolon, lahó konsentimentu ka halai ba ameasa, uza forsa ka
forma haka’as ho beran seluk, ba raptu, bosok, abuzu autoridade ka iha situasaun
vulnerabilidade nian, ka liuhosi entrega ka hatán-simu husi selu osan ka benefísiu ka tulun
atu nia hetan, tranzasaun, transporte ka armazenajen, sei kondena ho pena prizaun tinan 2
to’o 10.
2 – Enkuantu husi prátika ba asaun sira ne’ebé refere iha númeru anteriór rezulta
konsekuénsia ruma ne’ebé hatuur nanis iha artigu 150 ka vítima mate, ema ne’e sei kondena
ho pena prizaun tinan 3 to’o 12 ka pena prizaun tinan 5 to’o 20.
3 – Konsentimentu vítima nian sai irrelevante hanesan krime bainhira utiliza tiha kualkér
meiu sira ne’ebé temi tiha iha artigu anteriór.

KAPÍTULU IV
DISPOZISAUN KOMÚN SIRA

Artigu da-139
Responsabilidade ba xefe militár no boboot sira seluk
1 – Xefe militár ka ema ne’ebé hala’o knar iha nia fatin ne’ebé iha ka bele iha koñesimentu
katak forsa sira iha ninia komandu no kontrolu efetivu ka iha nia responsabilidade no
kontrolu efetivu komete hela kualkér krime sira ne’ebé hatuur iha títulu ida-ne’e, la adota
sasukat sira ne’ebé presiza no adekuada atu prevene ka reprime ninia prátika ka atu lori kedas
ba koñesimentu autoridade sira kompetente sei kondena ho pena ne’ebé han malu ba krime
ka krime sira ne’ebé komete iha tempu oinmai.
2 – Dispozisaun iha númeru anteriór sei aplika ho ninia adaptasaun sira ba superiór bainhira
ba kontrolu husi subordinadu sira iha nia autoridade kontrolu efetivu.

Artigu da-140
Definisaun sira
Ba efeitu sira husi Títulu ida-ne’e sei konsidera katak:
a) “ Konflitu armadu ba karater internasionál nian” hanesan ida-ne’ebé:
i) Mosu entre Estadu sira mezmuke la iha deklarasaun formál funu nian ida, maske
situasaun funu la rekoñese husi nasaun sira ne’e ida;
ii) Han malu ho situasaun ida okupasaun totál ka parsiál territóriu nian husi Estadu ida,
mezmuke okupasaun ida-ne’e la hetan kualkér rezisténsia militár;
iii) Enkuantu agrupa iha situasaun ida ne’ebé povu sira luta hasoru dominasaun koloniál,
okupasaun estranjeira no hasoru rejime sira haketak, ezersísiu direitu povu sira nian
ba autodeterminasaun ne’ebé halulik ona iha Karta Nasoins Unidas no iha
deklarasaun kona-ba prinsípiu sira direitu internasionál nian, ne’ebé dehan kona-ba
relasaun habelun malu no knaar-lisuk entre Estadu sira;
b) “ Konflitu armadu ba karater la’ós internasionál nian” hanesan ida-ne’ebé: la’o hale’u
iha territóriu Estadu ida nian, karik hafunan ho karater naruk no opoin autoridade
governamentál sira no grupu armadu sira organizadu ka sira ne’e rasik, ho esesaun
husi situasaun sira distúrbiu no tensaun rai-laran, hanesan mós violénsia asidentál ka
izoladu ka sira seluk ho karater hanesan;
c) “ Emar protejidu ”;
i) Iha konflitu armadu sira internasionál nian, emar protejidu ba efeitu sira husi
Konvensaun sira Jenebra nian tinan 1949 no Protokolu Adisionál da-I, liuliu kanek,
moras, náufragu, dadur funu nian, pesoál sanitáriu ka relijiozu no populasaun sivil
sira;
ii) Iha konflitu armadu ho karater la’ós internasionál nian, kanek, moras, náufragu sira
hanesan mós emar ne’ebé la hola parte ativa iha ostilidade sira iha podér funu-maluk
nian;
iii) Iha konflitu armadu ho karater internasionál no iha konflitu armadu ho karater la’ós
internasionál nian, membru forsa armada no kombatente sira husi parte funu-maluk
mak rai kilat ka la iha meiu seluk defeza nian.

TÍTULU II
KRIME SIRA KONTRA EMAR NIAN

KAPÍTULU I
KONTRA VIDA

Artigu da-141
Omisídiu simples
Ema ida-ne’ebé oho ema seluk sei kondena ho pena prizaun tinan 8 to’o 20.

Artigu da-142
Omisídiu todan
1 – Enkuantu prodús iha sirkunstánsia sira ne’ebé revela krítika espesiál ka hahaat ema seluk,
liuliu:
a) Uza venenu, tortura, asfiksia, ahi, esplozivu, ka husi meiu seluk insidiozu ka ne’ebé
tradús iha prátika ba krime perigu komún nian ka sei ho hahalok aat seluk atu hatodan
vítima nia terus;
b) Liuhosi ofensa ka meiu eh rekursu seluk ne’ebé hasusar ka parte vítima la bele sori
an;
c) Tanba ambisaun, hakarak duni atu oho, ba exitasaun husi instintu seksuál, liuhosi selu
ka rekompensa ka nia promesa, ka husi kualkér motivu seluk ne’ebé la iha folin ka la
konsege inisiativa.
d) Ho finalidade atu prepara, ezekuta ka taka krime ida seluk, fasilita hodi halai ka
asegura impunidade ema krime ida nian;
e) Tanba ódiu rasiál, relijiozu ka polítiku;
f) Ho planu konxiente, hatene katak tanba forsa morál iha situasaun susar, reflesaun
kona-ba meiu sira ne’ebé uza ka adia intensaun atu oho liu tiha oras 24;
g) Vítima hanesan kaben-na’in karik, jerasaun tutan sura husi leten mai kraik, ka husi
kraik ba leten, maun-alin, iha ligasaun parente to’o ba segundu grau, inan-aman
hakiak ka oan hakiak, ka ema ne’ebé moris ho nia iha kondisaun análoga hamutuk ho
kaben-na’in sira;
h) Enkuantu vítima partikularmente nu’udar ema vulneravel tanba razaun idade, moras
ka defisiénsia fízika ka psíkika;
i) Enkuantu vítima nu’udar membru husi órgaun soberania nian no polítiku
konstitusionál sira, membru husi órgaun autarkia lokál sira, majistradu, defensór,
advogadu, ofisiál justisa, funsionáriu ka kualkér ema seluk nu’udar makaer servisu
públiku ida, dezdeke ezerse ka tanba hala’o ninia knaar sira;
j) Enkuantu vítima nu’udar sasin, deklara na’in, peritu, vítima ka ema ne’ebé hetan
ofensa no halo tiha krime ho finalidade atu bandu depoimentu, denúnsia husi faktu
sira ka hatada keixa ka tanba ninia intervensaun iha prosesu, ema ne’e sei kondena ho
pena prizaun tinan 12 to’o 25.

Artigu da-143
Omisídiu neglijente
1 – Sé mak oho ema seluk tanba neglijénsia sei kondena ho pena prizaun tinan 4 ka kastigu
selu multa ho osan.
2 – Iha kazu sira ne’ebé mak ema ne’e halo la iha tebes kuidadu sei kondena ho pena prizaun
to’o tinan 5.

Artigu da-144
Interrupsaun ba gravidés
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu no lahó konsentimentu husi feto kabuk halo abortu sei
kastigu ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.
2 - Sé mak liuhosi kualkér meiu no lahó konsentimentu husi feto kabuk nian hodi halo abortu
sei kastigu ho pena prizaun to’o tinan 3.
3 – Feto kabuk ne’ebé konsente ba abortu husi terseiru, ka ne’ebé tanba faktu rasik ka husi
ema seluk hodi halo abortu sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3.

Artigu da-145
Interrupsaun ba gravidés ne’ebé la hetan punisaun
1 – Sei la kastigu kona-ba interrupsaun gravidés ne’ebé hala’o husi médiku ka profisionál
husi saúde nian no ho konsentimentu husi feto kabuk, bainhira tuir situasaun koñesimentu no
esperiénsia medisina nian:
a) Konstitui úniku meiu atu dezvia perigu mate nian ka grave no lezaun la bele fila fali
ba situasaun anteriór ba isilolon ka ba saúde fizika ka psíkika feto kabuk nian;
b) Bainhira hatudu atu evita perigu mate nian ka grave no kleur, lezaun ba isilolon ka ba
saúde fízika ka psíkika feto kabuk nian no realiza iha semana 12 dahuluk gravidés
nian.
c) Iha motivu sira seguru atu prevee katak labarik ne’ebé atu moris sei terus, husi forma
ne’ebé la bele kura, husi moras todan ka lahó formasaun adekuadu no realiza iha
semana 24 dahuluk gravidés nian, hatebes tuir ultrasonografia no husi meiu adekuadu
seluk tuir leges artis, exetua situasaun sira husi konseitu ne’ebé la viavel, kazu ne’ebé
interrupsaun bele pratika iha tempu tomak.
2 – Konsentimentu sei hatada liuhosi:
a) Dokumentu ne’ebé asina husi feto kabuk ka tuir nia hahusuk bainhira de’it bele, ho
antesedénsia mínima loron 3 relativu ba data intervensaun nian; ka
b) Iha kazu ne’ebé feto kabuk sei iha idade ki’ik ho tinan 16 ka tuir psíkika inkapás kazu
sira husi reprezentante legál, husi jerasaun tutan sura husi leten mai kraik, ka husi
kraik ba leten, no nia la’ós parente husi liña kolaterál.
3 – Bainhira la bele hetan konsentimentu ne’ebé tuir regulamentu husi númeru anteriór,
interrupsaun gravidés loloos predispoin ho urjénsia, médiku ka profisionál husi saúde nian
liuhosi prezensa sasin, deside tuir konxiénsia kona-ba situasaun.

Artigu da-146
Infatísidiu (oho kosok-oan ne’ebé foin moris)
Inan ne’ebé oho oan durante partu ka hafoin ida-ne’e no sei iha nia influénsia ne’ebé habu’ur
sei kastigu ho pena prizaun tinan 2 to’o 10.

Artigu da-147
Husik hela ka lakohi labarik
1 – Sé mak ho hanoin tau ema seluk nia vida iha perigu liuhosi:
a) Tau iha fatin ne’ebé sujeitu ba situasaun ida mak nia rasik la bele sori an; ka
b) Husik hela no la sori tanba razaun idade, defisiénsia fízika ka moras bainhira de’it ema
ne’e iha devér atu hein, haree no asiste;
sei kastigu ho pena prizaun tinan 1 to’o 6:
2 – Enkuantu husi faktu ne’e rezulta:
a) Ofensa ida grave ba integridade fízika ema ne’e sei hetan kastigu ho pena prizaun tinan
2 to’o 8.
b) Enkuantu mate ema ne’e sei kastigu ho pena prizaun tinan 5 to’o 15.
3 – Enkuantu vítima nu’udar kabe-na’in, jerasaun tutan husi leten mai kraik, husi kraik ba
leten, kolaterál, parnte to’o segundu grau, inan aman hakiak ka oan hakiak ka ema ne’ebé
moris hamutuk ho nia iha kondisaun sira análoga husi kaben-na’in sira, pena sira be temi iha
númeru sira anteriór sei hatodan husi katoluk ida iha ninia limite sira.

Artigu da-148
Insitamentu ba suisídiu
1 – Ida-ne’ebé mak insita ema seluk atu oho an ka fó tulun hodi hala’o finalidade ida ne’e,
enkuantu koko beibeik atu halo suisídiu ka hala’o tiha ona, sei kondena ho pena prizaun t’o
tinan 3 ka fó pena multa selu osan.
2 – Enkuantu faktu sira ne’ebé deskreve tiha iha númeru anteriór iha nu’udar destinatáriu
ema ruma ne’ebé temi tiha iha númeru 3 husi artigu anteriór ka ki’ik husi tinan 18 ka ema ho
kapasidade valorasaun ka determinasaun iha sensibilidade hamenus, maka pena prizaun to’o
tinan 5.
3 – Sé mak liuhosi kualkér forma no halo beibeik apolojia públika suisídiu nian sei kondena
ho pena prizaun to’o tinan 2 ka kastigu selu osan.
KAPÍTULU II
SAKAR INTEGRIDADE FÍZIKA

Artigu da-149
Ofensa sira ba integridade fízika simples
1 – Sé mak ofende ema seluk nia isilolon ka saúde sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3
ka selu multa.
2 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-150
Ofensa sira ba integridade fízika grave
Ida-ne’ebé mak ofende ema seluk nia isilolon ka saúde ho propózitu atu:
a) Bandu netik órgaun ka membru importante;
b) Dehan aat tebes no beibeik
c) Afeta kapasidade servisu, kapasidade inteletuál sira ka prokriasaun husi maneira grave
no kleur ka definitivu;
d) Provoka moras nafatin ka anomalia psíkika ne’ebé la bele kura; ka
e) Kria perigu ba ema nia vida;
sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.

Artigu da-151
Agravasaun
1 – Sé mak hakarak de’it ofende ema seluk nia isilolon ka saúde liuhosi:
a) Halo ofensa previstu iha artigu 150 sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5;
b) Hamate ema tanba neglijénsia
sei kondena ho pena prizaun tinan 1 to’o 6;
2 – Sé maka hakarak halo ofensa ruma previstu iha artigu 150 tanba neglijénsia hodi hamate
ema sei kondena ho pena prizaun tinan 3 to’o 12.
3 – Enkuantu krime sira ne’ebé temi iha artigu sira anteriór hetan nu’udar vítima ema ruma
husi sira be mensiona tiha iha alínea i) husi artigu 142 tanba hala’o nia knaar tuituir malu
pena sei hatodan husi katoluk ida iha nia limite sira másimu no mínimu, enkuantu punisaun
grave la kona nia tanba forsa legál husi dispozisaun seluk.

Artigu da-152
Ofensa sira ba integridade fízika neglijente
1 – Sé mak tanba neglijénsia ofende ema seluk nia isilolon ka saúde sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 1 ka selu multa.
2 – Enkuantu neglijénsia sai groseira ema ne’e sei hetan kastigu ho pena prizaun to’o tinan 2
ka ho pena selu multa.
3 – Enkuantu husi faktu rezulta ofensa korporál sira grave, ema ne’e sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka ho pena selu multa.
4. Prosedimentu kriminal depende husi keixa.
Artigu da-153
Intervensaun no tratamentu sira husi médiku sirúrjiku
1 – Intervensaun no tratamentu sira seluk mak tuir situasaun husi koñesimentu no husi
esperiénsia medisina nian hatudu no lori ba oin tuir leges artis, husi médiku ida ka ema seluk
ne’ebé hetan autorizasaun tuir lei hala’o nia ho intensaun atu prevene, diagnostika, konsege
domina ka hamenus moras, terus ida, lezaun ida ka fadiga korporál, ka perturbasaun mentál
ida la baberak hanesan ofensa korporál.
2 – Enkuantu husi violasaun leges artis rezulta perigu ida ba ema moras nia isilolon, saúde ka
nia vida sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka selu multa.
3 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-154
Ofensa sira lihosi ai-moruk venenu
1 – Ida ne’ebé mak ofende ema seluk nia an ka saúde budu ai-moruk venenu hodi hahaat ema
nia saúde fízika ka psíkika sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5.
2 – Enkuantu husi faktu ne’e rezulta konsekuénsia ruma ne’ebé hatuur nanis iha artigu 150
ka vítima mate, ema ne’e sei kondena tuituir malu ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6 no husi
tinan 3 to’o 12.

Artigu da-155
Ofensa korporál sira ne’ebé ema na’in-rua halo hasoru ba malu
1 – Bainhira ema na’in-rua ofende malu hanesan iha ida-idak nia an ka saúde, no husi sira ida
la reaje iha lejítima defeza no la mosu efeitu ruma ne’ebé hatuur iha artigu 150 nein husi balu
ne’ebé intervein sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka kastigu selu multa.
2 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-156
Partisipasaun iha konfrontu fíziku
1 – Sé mak intervein ka hola parte iha konfrontu fíziku ho ema na’in-rua ka liu, ne’ebé
rezulta mate ka ofensa korporál grave, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka selu multa
ho osan bainhira efeitu sira ne’e tuir traisaun sira la bele hetan imputasaun.
2 – Partisipasaun iha konfrontu fíziku sei la kastigu bainhira determina tanba motivu sensura,
liuliu haree ba reasaun hasoru atake ida, sori maluk ka haketak emar ne’ebé baku malu.

Artigu da-157
Insulta ema inkapás
Ida ne’ebé mak hela iha kuidadu ema nian hodi responsabiliza ba nia edukasaun ka sei sai
hanesan subordinadu iha atividade servisu, ema inkapás, partikularmente vulneravel tanba
razaun moras, defisiénsia fízika ka psíkika no provoka ofensa ba nia an ka saúde ka insultu
fíziku ka psíkiku ka tratamentu kruél, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6,
enkuantu pena todan liu la hatún ba nia tanba razaun husi dispozisaun legál seluk.
Artigu da-158
Feen no la’en insulta malu
Se mak dehan aat nia kaben ka ema ne’ebé hela ho nia iha situasaun análoga ba feen la’en
halo insultu fíziku ka psíkiku ka tratamentu kruél sira sei kondena ho pena prizaun husi tinan
2 to’o 6, bainhira pena todan liu la hatún ba nia tanba dispozisaun legál seluk.

Artigu da-159
Insulta labarik ki’ik
1 – Sé mak labarik ki’ik husi tinan 18 hela ho nia ka iha nia kuidadu no responsavel ba nia
edukasaun ka hela nu’udar subordinadu iha atividade servisu, no:
a) Ofende ema nia an ka saúde, halo insultu fíziku ka psíkiku ka tratamentu kruél sira;
b) Sujeita ba esplorasaun ekonómika ba servisu sira perigu nian ka bele kompromete ba
nia edukasaun ka ninia dezenvolvimentu fíziku, mentál, espirituál, morál ka sosiál;
c) Sujeita ba kualkér forma eskravatura ka prátika análoga;
d) Utiliza, rekruta, ka oferese ba finalidade prostituisaun nian, produsaun materiál
pornográfiku ka espetákulu pornograáfiku sira; ka
e) Utiliza, rekruta ka oferese ba prátika asaun ka atividade ilísitu sira, liuliu ba
produsaun no tráfiku husi estupefasiente sira hanesan mós sira ne’ebé define tiha husi
konvensaun internasionál sira,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6, bainhira pena todan liu la hatún ba nia tanba
dispozisaun legál seluk.
2 – Sé mak iha situasaun hanesan, haruka labarik ki’ik oan sira husu ezmola, sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 3, bainhira pena todan liu la hatún ba nia tanba razaun husi
dispozisaun legál seluk.
3 – Bainhira vítima mai hosi jerasaun tutan, kolaterál, familiár, parente to’o segundu grau,
ema nia oan hakiak ka ema ne’ebé moris hamutuk ho nia iha kondisaun sira análoga maka
pena sira ne’ebé temi iha númeru sira anteriór sei hatodan husi katoluk ida iha ninia limite
sira.

Artigu da-160
Agravasaun husi rezultadu
Bainhira tanba konsekuénsia husi insultu ne’ebé hatama tiha iha artigu sira 157 to’o 159
mosu efeitu sira ne’ebé temi iha artigu 150 ema ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan
2 to’o 8 no mate karik maka pena prizaun husi tinan 3 to’o 15.
KAPÍTULU III
SAKAR LIBERDADE PESOÁL

SEKSAUN I
AGRESAUN PESOÁL SIRA

Artigu da-161
Ameasa sira
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu, ameasa ema seluk atu halo krime ida oinsá hatauk nia hodi
la hakmatek ka sakar nia liberdade determinasaun nian, sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 2 ka multa selu osan.
2 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-162
Haka’as ho beran
1 – Sé mak liuhosi violénsia ka ameasa ho neon-aat bandu ema seluk nia asaun ka omisaun,
ka suporta atividade ida, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa selu osan.
2 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-163
Haka’as tebes ho beran
Bainhira hakas’as ho beran realiza liuhosi:
a) Ameasa husi krime ida ne’ebé bele kondena ho pena prizaun superiór to’o tinan 3.
b) Funsionáriu abuza tebes nia knaar sira;
c) Kontra ema partikularmente la bele sori an tanba razaun idade, defisiénsia, moras ka
gravidés
d) Kontra ema ruma ne’ebé temi iha alínea i) artigu 142 nian
ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.

Artigu da-164
Sekuestru
1 – Sees husi kazu sira previstu iha lei prosesuál penál nian sé mak detein, prende, dadur ka
dadur ema seluk ka husi kualkér forma seluk hasai ema nia liberdade, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa selu osan.
2 - Pena prizaun hanesan tinan 2 to’o tinan 8 bainhira privasaun liberdade:
a) Kleur liu oras hitunulu-resin-rua;
b) Halo liuhosi ofensa ba integridade fízika, tortura ka kualkér tratamentu kruél,
degradante ka dezumanu seluk;
c) Kauza tanba neglijénsia ema nian hodi hamate vítima ka iha nu’udar rezultadu ema
ne’e oho an;
d) Sai nu’udar vítima sé mak hala’o autoridade públika, relijioza ka polítika.
e) Hetan promosaun, autorizasaun ka tulun liuhosi ema autoridade públika ka membru
organizasaun polítika nian.
Artigu da-165
Raptu
1 – Sé mak uza violénsia, ameasa ka bosok hodi transfere ema seluk husi fatin ida ba fatin
seluk ho hanoin atu:
a) Submete vítima ba sasisik;
b) Halo krime agresaun, esplorasaun ka abuzu seksuál;
c) Bandu autoridade públika ka terseiru ida atu pratika asaun ka omisaun ida ka atu
suporta atividade ida;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 3 to’o 12.
2 – Aplikasaun pena mak husi tinan 5 to’o 15 bainhira haree sirkunstánsia balun previstu iha
númeru 2 artigu 164 nian.

Artigu da-166
Fa’an emar
1 – Sé mak sees husi situasaun sira previstu iha artigu 136, liuhosi kualkér asaun ka forma
seluk tranzasaun, transfere ema ida ka grupu emar ba ema selu ka grupu emar liuhosi selu
hahirak ruma ka kontrapartida seluk, rekompensa ka vantajen, sei kondena ho pena prizaun
husi tinan 2 to’o 8;
2 -. Bainhira faktu sira temi iha númeru anteriór pratika tiha:
a) Ka’it ho menór husi tinan 18;
b) Abuza husi autoridade tanba iha relasaun familiár ida, husi tutela ka kurandeiru husi
dependénsia ierárkika, ekonómika ka servisu;
c) Aproveita knaar sira ka fatin ne’ebé iha kualkér títulu hala’o iha estabelesimentu
prizaun nian, edukasaun ka korresaun, ospitál, ospísiu, azilu, klínika ka
estabelesimentu seluk saúde nian ka estabelesimentu ne’ebé destina ba asisténsia ka
tratamentu; ka
d) Kona-ba ema inkonxiente ka inkapás, partikularmente vulneravel tanba razaun
moras, defisiénsia fízika ka psíkika,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 3 to’o 12.
3 – Konsentimentu husi ema ne’e rasik ka husi terseiru hanesan krime irrelevante ne’ebé
ezerse kualkér forma podér kona-ba vítima.

Artigu da-167
Tortura, tratamentu kruél, degradante ka dezumanu seluk
1 – Sé mak iha funsaun atu prevene, investiga, deside kona-ba kualkér tipu infrasaun,
ezekusaun sansaun hirak ne’e ka protesaun, guarda, vijilánsia ka akompañamentu ema dadur
ka kastigu no tortura ka trata ho forma kruél, degradante ka dezumanu, atu:
a) hetan husi ema seluk konfisaun, depoimentu, deklarasaun ka informasaun
b) kastigu tanba asaun ne’ebé nia halo ka husi ema seluk:
c) Intimida ka atu intimida ema seluk,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Monu mós iha pena previstu iha númeru anteriór sé mak liuhosi nia inisiativa, tanba
orden husi superiór nian ka tuir entidade kompetente atu hala’o knaar sira ne’ebé refere iha
númeru anteriór, defaktu responsabiliza dezempeñu funsaun sira ne’e pratika tiha kualkér
asaun ne’ebé mensiona tiha iha ne’ebá.
3 - Konsidera tortura, tratamentu kruél, degradante ka dezumanu asaun ne’ebé konsiste hodi
haterus no hakole fíziku ka psikolójiku maka’as, ka uza produtu kímiku sira, droga no meiu
sira seluk, naturál ka artifisiál, ho hanoin habu’ur kapasidade desizaun ka halo manifestasaun
ho livre vontade vítima nian.

Artigu da-168
Agravasaun
1 – Sé mak tuir regulamentu no kondisaun sira ne’ebé deskreve tiha iha artigu anteriór;
Halo ofensa korporál maka’as tuir regulamentu previstu iha artigu 150;
a) Uza meiu ka métodu sira tortura nian partikularmente grave, liuliu agresaun fízika,
métodu terapeútiku, imajen bosok husi ezekusaun, substánsia alusinasaun, abuzu
seksuál, ka ameasa grave kontra familiár sira.
b) Halo asaun hirak ne’e hanesan forma atu bandu ka difikulta livre ezersísiu direitu
polítiku ka asosiativu sira ne’ebé halulik tiha ona tuir konstituisaun.
c) Tuir ábitu pratika tiha asaun sira ne’ebé temi tiha;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 5 to’o 15.
2 – Bainhira husi faktu sira ne’ebé temi iha artigu daudaun ne’e ka artigu anteriór rezulta
suisídiu ka vítima mate ema ne’e sei kondena ho pena prizaun tinan 5 to’o 20.

Artigu da-169
Omisaun ba denúnsia
1 – Superiór ierárikiku ne’ebé hatene katak nia subordinadu, pratika faktu sira balun ne’ebé
deskreve iha artigu sira 167 no 168 atu denunsia kedas iha loron tolu nia laran hodi fó-hatene
ida-ne’ebá, sei kondena ho pena prizaun tinan 1 to’o 6.
2 – Ema hotu-hotu ne’ebé tanba razaun profisionál sira no fó-hatene ofisiál kona-ba prátika
husi faktu sira ne’ebé deskreve tiha iha artigu sira 167 no 168 no la fó-hatene kedas ba
superiór ierárkiku ka hatada denúnsia ne’e, sei kondena ho pena ne’ebé hatún tiha iha
númeru anteriór hakmaan hanesan baibain.

Artigu da-170
Liberdade ba reuniaun ka manifestasaun
1 – Sé mak habu’ur iha reuniaun ka manifestasaun iha fatin públiku ka nakloke ba públiku,
ne’ebé autoriza tiha tuir lei, bandu ka koko atu bandu nia realizasaun sei kondena ho pena
prizaun to’o tinn 2 ka multa
2 – Funsionáriu ka ema husi autoridade polisiál ne’ebé bandu ka koko atu bandu sees husi
kondisaun legál hala’o direitu reuniaun ka manifestasaun ne’ebé deskreve tiha iha númeru
anteriór sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3.
SEKSAUN II
AGRESAUN SEKSUÁL SIRA

Artigu da-171
Violénsia seksuál
Sé mak uza, ameasa maka’as, ka hafoin finalidade ida-ne’e hola parte inkonxiente ka halo
oinsá atu la bele reziste, babe’ur hodi haterus ema seluk ka atu pratika ho nia ka ho ema
seluk, asaun seksuál relevu nian sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-172
Violasaun
Ida ne’ebé mak husi meiu sira ne’ebé temi tiha iha artigu anteriór mantein relasaun seksuál
vajinál, anál ka orál ka obriga atu suporta hatama sasán ba órgaun té fatin ka iha vajina sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.

Artigu da-173
Agravasaun
1 – Bainhira agresaun seksuál sira ne’ebé temi tiha iha artigu sira 172 no 173 pratika liuhosi:
a) Abuza autoridade ne’ebé mai hosi relasaun familiár ida, husi tutela ka enkargu legál
husi dependénsia ierárkika, ekonómika ka servisu.
b) Aproveita knaar sira ka fatin ne’ebé ho kualkér títulu hala’ iha estabelesimentu
prizaun, edukasaun ka korresaun, ospitál, ospísiu, azilu, klínika ka estabelesimentu
seluk saúde nian ka destina ba asisténsia ka tratamentu; ka
c) Hasoru ema inkonxiente ka inkapás, partikularmente vulneravel tanba razaun moras,
defisiénsia fízika ka psíkika.
d) Sai nu’udar vítima menór sira husi tinan 17;
ema ne’e sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8, iha kazu artigu 172 nian no ho pena
prizaun husi tinan 3 to’o 12 iha kazu artigu 173 nian.

SEKSAUN III
ESPLORASAUN SEKSUÁL

Artigu da-174
Esplorasaun seksuál ba terseiru
1 – Sé mak iha hanoin atu hetan benefísiu ka iha nia moris buka soran lia, fasilita ka halo
oinsá kontribui atu nune’e ema seluk halo prostituisaun ka pratika asaun seksuál sira seluk sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3.
2 – Ema ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10 bainhira mosu sirkunstánsia
sira balun tuirmai:
a) Esplorasaun iha situasaun husik hela ka nesesidade ekonómika vítima nian;
b) Halo violénsia, ameasa grave ka haka’as ho beran hasoru vítima; ka
c) Lori vítima ba nasaun seluk husi rai ne’ebé nia moris ka hela ba.
3 – Tentativa iha kazu númeru 1 sei hetan kastigu.
Artigu da-175
Prostituisaun infantil
1 – Sé mak mezmu ho konsentimentu vítima nian halo asaun sira esplorasaun seksuál ne’ebé
temi tiha iha artigu anteriór, kona-ba ki’ikoan husi tinan 17, sei kondena ho pena prizaun husi
tinan 3 to’o 12 iha kazu númeru anteriór nian no ho pena prizaun husi tinan 5 to’o 15 iha
kazu sira ne’ebé mosu sirkunstánsia sira ruma enunsia iha númeru 2 husi artigu anteriór.
2 – Sé mak oferese, hetan, buka ka entrega ki’ikoan husi tinan 17 ba finalidade prostituisaun
infantil nian sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8, bainhira pena grave liu la hatún
ba nia tanba razaun husi dispozisaun legál seluk.

Artigu da-176
Pornografia infantil
1 – Sé mak utiliza ba finalidade domíniu seksuál, espoin ka reprezenta ki’ikoan husi tinan 18
atu hala’o kualkér atividade seksuál, reál ka néon-sala, ka husi kualkér meiu seluk fó-sai
atividade seksuál ida-ne’ebá, ka órgaun sosiál sira ki’ikoan nian, sei kondena ho pena prizaun
husi tinan 2 to’o 6.
2 – Pena hanesan sei aplika ba sé mak prodús, fahe, fó-sai, hatama, hasai, fó, fa’an ka detein
kualkér meiu komunikasaun, instrumentu, dokumentu ka rejistu ba finalidade sira ne’ebé
temi iha númeru anteriór ka ho finalidade atu divulga asaun hirak ne’e.

SEKSAUN IV
ABUZU SEKSUÁL SIRA

Artigu da-177
Abuzu seksuál ba menór
1 – Sé mak pratika relasaun seksuál vajinál, anál ka orál ho ki’ikoan husi tinan 14 sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
2 – Sé mak pratika kualkér asaun seksuál relevu nian ho ki’ikoan husi tinan 14 sei kondena
ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
Artigu da-178
Asaun seksuál ho adolexente sira
Sé mak boot ona no hasees husi situasaun sira ne’ebé prevista iha seksaun ida-ne’e, pratika
kualkér asaun seksuál relevu nian ho ki’ikoan entre tinan 14 no 16, abuza ninia inesperiénsia,
sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3.

Artigu da-179
Abuzu seksuál ba ema inkapás ne’ebé la bele reziste
Sé mak pratika asaun seksuál relevu nian ho ema inkonxiente ka inkapás, aproveita nia
kondisaun inkapasidade, partikularmente vulneravel tanba razaun moras, defisiénsia fízika ka
psíkika sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
Artigu da-180
Fraude seksuál
1 – Sé mak aproveita tuir fraudulentu husi sala kontra ninia identidade pesoál, halo ho ema
seluk relasaun seksuál vajinál, anál ka orál ka asaun seksuál sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 3.
2 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-181
Ezibisionizmu seksuál
1 – Sé mak haksolok ema seluk iha públiku ho prátika asaun ba karater seksuál sei kondena
ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa selu ho osan.
2 – Iha pena hanesan sei hamonu ba sira ne’ebé mak iha ema seluk nia oin pratika relasaun
seksuál vajinál, anál ka orál, mezmeku ke iha privadu sakar nia vontade.
3 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
4 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

SEKSAUN V
DISPOZISAUN KOMÚN

Artigu da-182
Agravasaun
1 – Pena sira ne’ebé determina iha seksaun II to’o IV husi kapítulu ne’e sei hatodan husi
katoluk ida iha ninia limite sira mínimu no másimu, bainhira:
a) Vítima iha kuran husi tinan 12 iha altura ne’ebé pratika faktu sira;
b) Ema ne’e hada’et ba vítima moras venérea, sífilis ka sindroma husi inkapasidade
ne’ebé hetan;
c) Tuir konsekuénsia husi faktu sira vítima koko ka konsuma suisídiu ka rezulta mate;
d) Vítima mai hosi jerasaun tutan, kolaterál, familiár, parente to’o ba segundu grau, oan
hakiak ema nian ka ema ne’ebé moris hamutuk ho nia iha kondisaun análoga sira ka
iha dependénsia ierárkika, ekonómika ka servisu ida;
3 – Bainhira mosu sirkunstánsia sira oioin ne’ebé enunsia iha númeru anteriór, ida de’it mak
distinge hanesan modifikativu ba moldura abastrata husi tipu legál no sira seluk sei valoriza
iha determinasaun pena konkreta.
KAPÍTULU V
SAKAR VIDA PRIVADA

Artigu da-183
Halekar
1 – Ida ne’ebé mak liuhosi kualkér meiu mezmu lísitu, hatene faktus sira ka’it ho intimidade
ema nia vida partikulár ka seksuál ema seluk nian no, lahó konsentimentu, halekar ba públiku
lahó kauza ne’ebé justu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-184
Violasaun ba segredu
1 – Sé mak lahó konsentimentu, halekar ema nia segredu ne’ebé nia hatene tuir razaun husi
nia situasaun, ofísiu, empregu, profisaun ka arte, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka
multa.
2 – Bainhira segredu ne’e ka’it ho atividade komersiál, industriál, profisionál ka artístika mak
ema ne’e hatene iha sirkunstánsia sira ne’ebé deskreve tiha uluk no provoka prejuizu ba ema
seluk ka ba Estadu maka pena prizaun tinan 2 ka multa.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-185
Violasaun ba domisíliu
1 – Sé mak lahó konsentimentu tama iha ema seluk nia uma ka hetan autorizasaun atu tama
hodi hela iha ne’ebá hafoin obriga mak sai sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – La susar atu ema halo krime, aproveita kalan de’it, tanba uma hela iha ai-laran fuik,
ne’ebé bele halo husi ema na’in-tolu ka liu, utiliza kilat, uza violénsia ka lori ameasa
violénsia ka hala’o liuhosi sa’e uma, selok rahun ka uza xave falsu, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa.
3 – Bainhira iha emar iha uma li’ur mak ema ne’e halo krime sei aplika pena ne’ebé previstu
iha númeru anteriór no sei hatodan husi katoluk ida iha ninia kladik sira.
4 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
5 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-186
Hado’ir iha fatin sira seluk ne’ebé taka ba públiku
1 – Sé mak pratika faktu sira ne’ebé deskreve tiha iha númeru 1 no 2 husi artigu anteriór mak
ka’it ho kualkér fatin seluk ne’ebé taka metin ka hale’u ho lutu no la iha asesu livre ba
públiku, sei kondena tuituir malu ho pena sira ne’ebé temi tiha iha númeru hirak ne’ebá redús
tiha metade iha limite sira másimu.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.
Artigu da-187
Violasaun korrespondénsia ka telekomunikasaun
1 – Ida ne’ebé mak lahó konsentimentu ka sees husi kazu sira ne’ebé tuir prosesu fó fatin, atu
loke enkomenda, karta ka kualkér eskrita seluk destina ba ema seluk, ka hatene nia konteúdu,
ka lakohi netik atu nia na’in la bele simu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu mós ba sé mak iha sirkunstánsia sira hanesan fó-sai opiniaun ka
hatene kona-ba konteúdu komunikasaun telefónika, telegráfika ka husi kualkér meiu seluk
komunikasaun nian.
3 – Ida ne’ebé mak fó-sai konteúdu karta, enkomenda, eskrita taka metin, telefonema sira ka
komunikasaun sira seluk ne’ebé temi tiha iha númeru sira anteriór nian, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 1 ka multa, maske hatene konteúdu ne’e tuir lei.
4 – Enkauntu faktu sira be temi iha númeru sira anteriór pratika tiha husi funsionáriu servisu
korreiu, telégrafu, telefone ka telekomunikasaun nian maka pena sira sei hasa’e husi katoluk
ida iha nia limite sira.
5 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

TÍTULU III
KRIME SIRA KONTRA VIDA IHA DEMOKRASIA

KAPÍTULU I
KONTRA PÁS NO TRANKUILIDADE PÚBLIKA

Artigu da-188
Asosiasaun kriminoza
1 – Sé mak promove ka harii grupu, organizasaun ka asosiasaun ho finalidade ka atividade
lori halo krime, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Konsidera hanesan grupu, organizasaun ka asosiasaun kriminoza agrupamentu hotu husi
ema na’in-rua ka liu ne’ebé durante períodu tempu no hala’o didi’ak, lori ba prátika ka insita
ba halo krime, ho neon atu hetan direta ka indireta benefísiu ka vantajen ida.
3 – Sé mak adere, apoia ka partisipa iha kualkér atividade sira husi grupu, organizasaun ka
asosiasaun kriminoza sira nian, sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 6.
4 – Sé mak lori ulun ba grupu organizasaun ka asosiasaun sira ne’ebé temi tiha iha númeru
sira anteriór sei kondena ho pena prizaun tinan 3 to’o 12.
5 – Pena sira ne’ebé temi tiha bele hakmaan hanesan baibain enkuantu bandu ka esforsa
maka’as hodi bandu kontinuasaun grupu, organizasaun ka asosiasaun sira ka fó-hatene ba
autoridade kona-ba sira nia ezisténsia atu nune’e bele evita halo krime.

Artigu da-189
Instigasaun ba halo krime
1 – Sé mak liuhosi públiku ka kualkér meiu insita ba halo krime ida sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Ida ne’ebé mak iha privadu ka liuhosi públiku, gaba ka rekompensa sé mak halo krime
ruma oinsá ho hahalok ne’e insita ba halo krime sira idéntiku sei kondena ho pena prizaun
to’o tinan 2 ka multa.
3 – Bainhira iha kazu husi númeru sira anteriór ho prátika mak ema ne’e instiga atu hala’o
pena prizaun nian hanesan husi tinan 2 to’o 5 enkuantu ida seluk grave liu han malu tanba
forsa husi dispozisaun legál seluk.

Artigu da-190
Partisipasaun iha motín
1 – Sé mak hola parte iha motín públiku hanesan maklisuk violénsia kontra emar ka
propriedade sira, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 1 ka multa bainhira pena seluk
grave liu la hatún ba nia tanba partisipasaun iha krime ne’ebé komete tiha.
2 – Enkuantu ema ne’e provoka ka lori ulun ba motín sei kondena ho pena prizaun to’o tinan
3.
3 – Bainhira motín ne’e armadu, pena sira ne’ebé refere tiha iha númeru sira anteriór sei
hasa’e dala rua iha nia limite sira.

Artigu da-191
Hakahik hala’o direitu polítiku sira
Ida ne’ebé mak hakahik ema seluk liuhosi violénsia ka ameasa, atu hala’o sira nia direitu
polítiku, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.

Artigu da-192
Tráfiku ba influénsia sira
1 – Sé mak husi nia an rasik ka liuhosi manu-ain ho nia konsentimentu ka ratifikasaun, husu
ka hatán-simu, ba nia an ka ba terseiru, vantajen patrimoniál ka la’ós patrimoniál, ka nia
promesa, atu abuza nia influénsia, reál ka provavel, hamutuk husi kualkér entidade públika,
sei kondena:
a) Ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6 bainhira pena grave liu la hatún ba nia tanba forsa
husi dispozisaun legál seluk no finalidade atu hetan kualkér desizaun ilísita ida
favoravel;
b) Ho pena prizaun to’o tinan 1 ka ho pena multa nian, bainhira pena grave liu la hatún
ba nia tanba forsa husi dispozisaun legál seluk no finalidade atu hetan kualkér
desizaun lísita ida favoravel;
2 – Sé mak husi nia an rasik ka liuhosi manu-ain ho nia konsentimentu ka ratifikasaun, fó ka
promete vantajen patrimoniál ka la’ós patrimmoniál ba emar ne’ebé refere iha númeru
anteriór ba finalidade sira previstu iha alínea a) husi númeru anteriór sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 4 ka ho pena multa.

Artigu da-193
Dezobediénsia ba orden namkari nian
1 – Sé mak la haktuir orden lejítima hodi namkari husi halibur ka reuniaun públika, fó-sai
husi autoridade kompetente, ho adverténsia katak dezobediénsia ne’e sai hanesan krime, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Bainhira dezobediente ne’e nu’udar promotór reunian ka halibur, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa.
Artigu da-194
Abuzu sinál sira ka uniforme públiku
1 – Sé mak abuza utiliza sinál ka bolu alarme ka sokorru, ka finje hafiar katak presiza tulun
husi ema seluk nian tanba razaun dezastre, perigu ka situasaun ba nesesidade koletiva, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu ba sé lós maka abuza utiliza uniforme, farda, traje sira ka emblema
sira identifikadu ba atividade, autoridade ka instituisaun públika ka internasionál sira hanesan
meiu atu la susar pratika kualkér asaun la tuir lei.

Artigu da-195
Uzurpasaun ba funsaun sira
1 – Sé mak la iha autorizasaun, atu hala’o funsaun sira ka pratika asaun própriu husi
funsionáriu, komandu militár ka husi forsa seguransa públika nian, reklama, hatada ka hatán-
simu, kualidade ne’e, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu mós ba sé mak ezerse profisaun ne’ebé mak lei ezije títulu ka
prenxe kondisaun balu, reklama, hatada ka hatán-simu, hetan ka prenxe, bainhira
efetivamente la hetan ka la prenxe.
3 – Pena hanesan hamonu ba sé mak kontinua hala’o funsaun públika sira depoizde notifika
nia ofisialmente kona-ba demisaun ka suspensaun husi funsaun sira ne’e.

KAPÍTULU II
KONTRA SEGURANSA ESTADU NIAN

Artigu da-196
Traisaun hasoru Nasaun
Sé mak uza violénsia, ameasa violénsia, uzurpasaun ka abuzu funsaun sira soberania nian,
hodi hakahik, ka koko atu hakahik knaar soberania nasionál nian iha terrtóriu ka iha parte
territóriu Timór Leste nian, ka tau iha perigu integridade territóriu nasionál nu’udar forma
submisaun ka entrega ba soberania estranjeira, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 15
to’o 30.
Artigu da-197
Servisu ka kolaborasaun ho forsa armada sira funu-maluk nian
1 – Sidadaun timoroan ne’ebé kolabora ho nasaun ka grupu estranjeiru sira ka ho nia
reprezentante sira, ka serbí ba bandeira país estranjeiru nia okos durante funu ka asaun
armada kontra Timór Leste, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 12 to’o 25.
2 – Asaun preparativu sira ka’it ba faktu sira ne’ebé deskreve tiha iha númeru anteriór sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 3 to’o 15.
3 – Sé mak hanesan timoroan ka hela iha territóriu nasionál, pratika asaun adekuadu hodi
tulun ka fasilita kualkér asaun armada ka funu hasoru Timór Leste husi país ka grupu
estranjeiru, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 10 to’o 20.
Artigu da-198
Sabotajen kontra defeza nasionál
Sé mak ho neon atu prejudika ka tau defeza nasionál iha perigu, harahun, hahaat ka halo
oinsá la bele utiliza tomak ka parsiál:
a) Obra ka materiál própriu ka konsagradu ba forsa armada sira:
b) Dalan ka meiu sira komunikasaun ka transporte;
c) Kualkér instalasaun sira seluk ka’it ho komunikasaun ka transporte sira; ka
d) Fábrika ka depózitu sira;
sei kondena ho pena prizaun husai tinan 5 to’o 15.

Artigu da-199
Kampaña kontra esforsu ba pás
Ida ne’ebé mak hanesan timoroan ka hela iha territóriu nasionál, iha tempu preparasaun ka
funu, fó-sai liuhosi kualkér meiu, atu fó-hatene ba ema hotu, boatu ka afirmasaun sira própria
ka leet ne’ebé hatene totál ka parsiál falsu, hodi prejudika esforsu ba pás Timór Leste nian ka
atu tulun inimigu estranjeiru, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 5 to’o 15.

Artigu da-200
Violasaun ba segredu Estadu nian
1 – Sé mak tau interese Estadu timoroan nian iha perigu relativu ba nia seguransa esteriór ka
ba kondusaun husi ninia polítika esterna, hodi fó-sai, fó asesu ba ema ne’ebé la iha
autorizasaun ka halekar ba públiku faktu, dokumentu, planu, objetu, koñesimentu ka kualkér
informasaun seluk ne’ebé bele, tanba interese ida ne’ebá, permanese sekretu iha relasaun ho
país estranjeiru, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10
2 – Sé mak kolabora ho governu ka grupu estranjeiru ho hanoin atu pratika faktu sira ne’ebé
temi iha númeru anteriór ka rekruta ka tulun ema seluk enkarregadu atu pratika, sei kondena
ho pena previstu iha númeru anteriór.
3 – Bainhira ema ne’ebé pratika faktu sira mensiona iha númeru sira anteriór kaer knaar
polítika ruma, públika ka militár mak husi nia natureza bele hakahik atu pratika maka’as
liután faktu hirak ne’e duké sidadaun komún, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 5 to’o
15.
Artigu da-201
Dezlealdade diplomátika
Ida ne’ebé mak reprezenta ofisiál Estadu timoroan nian, ho intensaun atu prejudika direitu ka
interese sira nasionál nian:
a) Kondús negósiu Estadu ho governu estranjeiru ka organizasaun internasionál; ka
b) Responsabiliza kompromisu lori Timór Leste nia naran molok hetan autorizasaun;
sei kondena ho pena prizaun tinan 5 to’o 15.

Artigu da-202
Halo mudansa Estadudedireitu
1 – Sé mak uza violénsia, ameasa violénsia ka hasakar ba funu sivil, koko atu hahaat, muda
ka submete Estadudedireitu ne’ebé estabelese tiha tuir konstituisaun, sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 5 to’o 15.
2 – Bainhira faktu ne’ebé mensiona uluk pratika tiha liuhosi violénsia armada pena prizaun
mak husi tinan 5 to’o 20.
3 - Insitamentu públiku ka fahe kilat ba prátika faktu sira ne’ebé deskreve tiha uluk ona,
tuituir malu kondena ho pena ne’ebé han malu ba tentativa.

Artigu da-203
Atentadu hasoru reprezentante másimu órgaun soberania nian
1 – Sé mak halo atentadu hasoru vida, integridade fízika ka liberdade reprezentante másimu
órgaun soberania nian ka tuir konstituisaun sé mak troka nia ka sé mak eleitu ka hili tiha ba
kargu ne’e mezmu molok simu knaar, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 8 to’o 20.
2 – Iha kazu konsumasaun krime kontra vida, integridade fízika ka liberdade, ema ne’e sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 12 to’o 25.
3 – Aplikasaun han malu ho pena sira prevista iha númeru sira anteriór, bainhira de’it faktu
sira ne’ebé hakerek iha ne’ebá halo tiha hasoru ema estranjeiru mak hetan iha situasaun
ne’ebé temi iha númeru 1, embaixadór no titulár husi órgaun sira, dirijente husi organizasaun
internasionál sira, bainhira sira hela iha Timór Leste.

Artigu da-204
Haka’as ho beran hasoru órgaun konstitusionál sira
1 – Sé mak uza violénsia ka ameasa ho violénsia ka hakahik leet ezersísiu funsaun sira
órgaun soberania nian sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
2 – Enkuantu faktu hirak ne’ebé deskreve tiha iha númeru anteriór halo hasoru órgaun sira
husi podér distritál ka lokál nian maka pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
1 – (sic) Enkuantu faktu sira ne’ebé refere iha númeru 1 halo hasoru membru husi órgaun sira
ne’ebá maka pena sira ne’ebé refere iha númeru 1 no 2 sei redús ba metade husi nia limite
sira.
Artigu da-205
Habu’ur funsionamentu órgaun konstitusionál
Ida ne’ebé mak liuhosi movimentu, dezorden ka haklalak hodi habu’ur kontra lei kona-ba
funsionamentu órgaun sira ne’ebé refere tiha iha artigu anteriór ka ezersísiu funsaun sira husi
ema ruma ne’ebé integra iha ne’ebá, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.

Artigu da-206
Ultraje ba símbolu nasionál sira
Sé mak liuhosi liafuan, fó sinál ka divulgasaun hakerek ka liuhosi meiu seluk komunikasaun
nian ho públiku, ultraja bandeira ka inu nasionál, armas ka emblema sira soberania timoroan
nian ka la haktuir obrigasaun sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
KAPÍTULU III
KONTRA VIDA IHA SOSIEDADE

SEKSAUN I
KRIME SIRA BA PERIGU KOMÚN

Artigu da-207
Kaer karreta lahó karta kondusaun
Sé mak utiliza karreta la lori lisensa ne’ebé tuir lei ezije sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 2 ka kastigu selu osan.

Artigu da-208
Kondusaun ho efeitu alkol ka substánsia psikotrópika sira
1 – Sé mak tanba de’it neglijénsia lori karreta motorizadu ho alkol miligrama 1,2 husi raan
litru ida, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa selu ho osan.
2 – Pena hanesan, hamonu mós ba sé mak tanba neglijénsia, lori karreta motorizadu, la iha
kondisaun atu hala’o ho seguransa, tanba hetan influénsia husi estupefasiente, substánsia
psikotrópika ka produtu ho efeitu análogu ne’ebé bele habu’ur aptidaun fízika, mentál ka
psikolójika.
Artigu da-209
Kondusaun perigoza
1 - Sé mak lori kualkér karreta motorizadu iha dalan públiku no tanba la iha kondisaun atu
hala’o ho seguransa ka tanba sakar tebes regulamentu sira sirkulasaun rodoviária nian, hodi
kria perigu ba vida ka integridade fízika ema seluk nian sei kondena ho pena prizaun husi
tinan 1 to’o 4.
2 – Neglijénsia kona-ba konduta ka perigu sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.

Artigu da-210
Atentadu kontra seguransa transporte sira nian
1 – Sé mak pratika kualkér faktu adekuadu atu provoka falta ka hamenus seguransa iha meiu
transporte nian no, iha modu ne’e, bele kria perigu ida ba vida ka ba integridade fízika ema
seluk nian, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Aplikasaun han malu ho dispozisaun iha númeru 2 artigu anteriór nian.

Artigu da-211
Armas ne’ebé hetan bandu
1 – Ida ne’ebé mak sees husi preskrisaun legál sira, fabrika, importa, transporta, fa’an ka fó
ba ema seluk armas ahi nian, kímika, biolójika, nukleár sira no munisaun ba kilat hirak ne’e,
substánsia sira ba nia fábrika ka funsionamentu ka kualkér tipu seluk esplozivu, sei kondena
ho pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu faktu sira deskreve iha númeru anteriór sai nu’udar finalidade atu uza ba funu,
pena prizaun maka husi tinan 2 to’o 8.
3 – Simples detensaun, uzu ka lori lisensa kilat ahi nian la iha autorizasaun tuir lei, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
Artigu da-212
Lanu no intoksikasaun
1 – Sé mak pelumenus, tanba neglijénsia tau an iha situasaun haksalak an maihosi hemu ka
konsumu alkol ka substánsia tóksika no iha situasaun ne’e halo faktu ilísitu ida típiku sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 5 ka multa.
2 – Pena la bele superiór husi ne’ebé previstu ba faktu ilísitu típiku ne’ebé pratika tiha.
3 – Prosedimentu kriminál depende husi keixa.

Artigu da-213
Abilitasaun atu hala’o atividade balun
1 – Sé mak tuir la iha abilitasaun, fa’an, administra, preskreve ka fó husi kualkér forma, tuir
kostume, fó ba ema seluk produtu farmaseútiku sira ka sira seluk ho komérsiu no
preskrisaun, administrasaun ka sedénsia, rezerva hela ba profisionál sira saúde nian ka
entidade sira seluk hetan lisensa tuir obrigasaun, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka
multa.
2 – Enkuantu iha konsekuénsia husi asaun anteriór sira rezulta perigu ba ema seluk nia vida
pena prizaun nian mak husi tinan 1 to’o 4.

Artigu da-214
Produtu sira falsu ka aat
1 – Sé mak tau hodi fa’an, administra ka fó husi kualkér forma ba ema seluk produtu
alimentár, farmaseútiku ka sira seluk tanba aat, falsu ka kontaminadu ne’ebé bele tau iha
perigu ba ema nia vida sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Enkuantu prátika husi faktu sira ne’ebé deskreve iha númeru anteriór rezulta vítima mate
tanba konsumu produtu hirak ne’e, pena mak husi tinan 3 to’o 12.

SEKSAUN II
KRIME SIRA HASORU AMBIENTE

Artigu da-215
Hasoru meiu-ambiente
1 – Sé mak la lehat dispozisaun legál ka regulamentár sira protetór ba meiu-ambiente,
provoka ka realiza direta ka indireta emisaun, ta’ís, radiasaun, estrai ka ke’e, hakoi, tarutu,
vibrasaun, injesaun ka depózitu sira, iha atmosfera, iha solu, subsolu ka iha bee terrestre,
marítima ka subterránea, inklui zona sira rai-ketan, ka kaptasaun bee sira ne’ebé bele
prejudika maka’as ekilíbriu sistema naturál sira, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka
multa.
2 – Bainhira ema halo traisaun hodi liberta, fó-sai ka hatama radiasaun ionizasaun ka
substánsia sira seluk iha atmosfera, rai, bee-tasi, kontinentál, superfisiál ka subterránea sira
ho kuantidade ne’ebé bele mai hamate ema ruma ka ofensa korporál grave ne’ebé rekere
tratamentu médiku ka sirúrjiku ka prodús konsekuénsia ne’ebé la bele fila ba kotuk, sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8 ka multa.
Artigu da-216
Agravasaun
1 – Bainhira asaun ka atividade sira previstu iha artigu anteriór pratika tiha husi
estabelesimentu industriál ka komersiál no mosu sirkunstánsia ruma tuirmai:
a) Indústria ka atividade komersiál funsiona subar lahó devér iha lisensa ka autorizasaun
administrativa
b) Bainhira la haktuir orden sira ne’ebé fó-sai husi autoridade administrativa kompetente
ba korresaun ka suspensaun atividade sira ne’ebé refere iha artigu anteriór
c) Bainhira la haktuir regulamentu ka lala’ok sira seguransa nian previstu iha
dispozisaun legál ka regulamentár sira.
d) Bainhira liuhosi kualkér meiu hakahik prosesu inspesaun husi autoridade
administrativa kompetente ka omite, ka hafalsu informasaun kona-ba konsekuénsia
ambientál sira husi indústria ka atividade komersiál.
e) Bainhira prodús situasaun ida hodi hahaat ambiente ne’ebé la bele fila ba kotuk ka
katastrófiku pena sira previstu iha númeru anteriór sei agrava husi katoluk ida iha
ninia limite sira mínimu no másimu.
2 – Sai nu’udar responsavel ba krime, tuir regulamentu husi númeru anteriór, titulár
individuál, reprezentante legál sira, ka sira ne’ebé reprezenta ema koletivu titulár ba
estabelesimentu industriál ka komersiál sira mak nu’udar infratór, hanesan mós sósiu na’in ka
membru sira ne’ebé hetan autorizasaun atu hala’o banhira ida-ne’e tuir irregularidade la
konstitui.
Artigu da-217
Kontra ai-horis ka balada (flora ka fauna)
1 – Sé mak halo prejuizu maka’as ba meiu-ambiente hodi tesi, sunu, fokit, halibur ka halo
tráfiku ilegál espésie husi ai-horis balun ka ninia fini ne’ebé klasifika hanesan ameasa ka iha
risku estinsaun, destrui ka muda aat nia habitat naturál, sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 3 ka multa.
2 – Sujeitu ba pena prevista iha númeru anteriór, sé mak hatama ka fasilita hodi hatama
espésie husi ai-horis ka balada ne’ebé la’ós husi rai-laran, atubele prejudika ekilíbriu
biolójiku, viola lei ka dispozisaun sira mak husi karater jerál hanesan protetór ba espésie sira
ai-horis no balada nian.

Artigu da-218
Kontra espésie sira ne’ebé hetan ameasa ka iha risku estinsaun nian
1 – Sé mak soro ka tiha espésie sira ne’ebé hetan ameasa ka realiza kualkér atividade ne’ebé
hakahik nia dezenvolvimentu ka hasusar nia reprodusaun ka migrasaun, sakar lei ka
dispozisaun sira husi karater jerál hanesan protetór ba espésie sira balada fuik nian, nune’e
mós atu fa’an ka lori sai tomak ka balun de’it sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka
multa.
2 – Bainhira asaun ne’ebé refere iha númeru anteriór pratika tiha:
a) Iha zona terrestre ka marítima sira ne’ebé deklara tiha hanesan zona naturál sira
protejidu;
b) Kontra espésie ka sub espésie sira ne’ebé klasifika hanesan iha perigu estinsaun nian;
ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5 ka multa.
Artigu da-219
Tiha ikan ilegál
1 – Sé mak tiha ikan iha bee marítima nasionál lahó devér husi lisensa peska nian ne’ebé
hetan husi entidade administrativa kompetente, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o
8 ka multa.
2 – Enkuantu ema ne’e hanesan ema koletivu ida mak sai responsavel ba krime tuir
regulamentu númeru anteriór, reprezentante legál sira ka sira ne’ebé hala’o nu’udar
reprezentante husi ema koletivu, hanesan mós sósiu ka membru sira ne’ebé hetan
autorizasaun hala’o banhira ida-ne’e tuir irregularidade la konstitui.
2 – (sic) Sei la kastigu tuir regulamentu husi númeru 1 nian, peska ne’ebé halo ba
subsisténsia doméstika nian.

Artigu da-220
Meiu sira ba peska ilísitu
Sé mak uza kilat ahi, esplozivu, substásia tóksika ka instrumentu sira seluk ka arte sira ho
natureza hanesan husi efikásia atu hahaat balada tasi nian hodi kaer rekursu ikan sedentáriu,
iha bee terrestre ka marítima nasionál nian, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5 ka
multa.

Artigu da-221
Hakahik sunu du’ut
1 – Sé mak sunu du’ut la’ós iha nia époka própria ka lahó autorizasaun administrativa,
bainhira presiza, katak bele rezulta destruisaun floresta, plantasaun ka ai-horis sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Bainhira sunu du’ut ne’e halo tuir lei maibé tanba haluha, ema provoka danu sira ne’ebé
temi tiha iha númeru anteriór maka sei kastigu ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

SEKSAUN III
KRIME SIRA SELUK

Artigu da-222
Hakahik ka habu’ur korteju, serimónia ka kultu
1 – Sé mak hakahik ka habu’ur realizasaun korteju ka serimónia hakoi mate ka hala’o kultu
relijiozu liuhosi violénsia ka ameasa ho violénsia ka kulkér forma seluk haka’as ho beran
nian maka sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-223
Dezrespeitu sasán ka fatin kultu ka venerasaun
1 – Sé mak hakarak provoka alarme ka habu’ur pás sosiál, dezrespeitu fatin ka sasán kultu
nian ka venerasaun relijioza, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu ba ida ne’ebé ofende ka koa’lia aat ema seluk tanba ninia fiar ka
knaar relijioza, sosiál deforma adekuada atu provoka alarme ka habu’ur.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-224
Destruisaun, subtrasaun, okulta ka profanasaun kadaver
1 – Sé mak sakar ka lahó vontade husi sé mak iha direitu no sees husi kazu sira ne’ebé lei fó
fatin hodi subtrai, destrui ka okulta kadaver ka parte balun, ka ahi-kudesan husi ema mate, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu ba sé mak profana kadaver, parte kadaver sira ka ahi-kudesa, husi
emar mate, halo asaun ne’ebé ofende respeitu no devér ba mate sira.
3 – Tentativa ne’e hetan kastigu.
4 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-225
La haktuir obrigasaun alimentár
1 – Sé mak iha orbigasaun atu fó ai-han, iha kondisaun sira atu halo no husik hela la haktuir
obrigasaun oinsá atu tau iha perigu satisfasaun husi nesesidade fundamentál sira husi ema
ne’ebé simu ai-han, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa, mezmuke tulun
ne’ebé fó husi maluk seluk hodi habees tiha husi perigu.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-226
Subtrasaun menór nian
1 – Ida ne’ebé mak subtrai ka lakohi entrega menór ne’e ba ema ne’ebé konfia hein nia ka
haruka menór ne’e halai, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Bainhira faktu sira ne’e pratika ho violénsia ka ameasa ho violénsia maka sei kastigu ho
pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-227
Omisaun tulun nian
1 – Sé mak iha kazu grave nesesidade, liuliu provoka tiha tanba dezastre, asidente,
kalamidade públika ka situasaun perigu komún nian, ne’ebé tau ema seluk nia vida,
integridade fízika ka liberdade iha perigu, husik hela atu fó tan tulun ne’ebé presiza atu
habees husi perigu, hakarak husi asaun pesoál, hakarak promove sokorru, sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
2 – Bainhira situasaun ne’ebé temi iha númeru anteriór kria husi ida ne’ebé mak omite tulun
ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
3 – Omisaun husi tulun sei la hetan kastigu bainhira lehat risku grave ba vida no integridade
fízika ema ne’ebé omite ka bainhira tanba motivu seluk relevante sei la ezije tulun ne’e.
4 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.
Artigu da-228
Rekuza tulun médiku nian
Médiku ka profisionál nu’udar makaer saúde nian ne’ebé lakohi fó tulun bainhira iha kazu
perigu ba vida ka perigu grave ba integridade fízika ema seluk nian ne’ebé la bele book an ba
mai husi forma seluk sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.

KAPÍTULU IV
KRIME ELEITORÁL SIRA

Artigu da-229
Fraude iha resenseamentu
1 – Sé mak bandu ema seluk, ne’ebé hatene katak iha direitu atu rejista, konsta faktu sira
ne’ebé hatene katak la loos, omite faktu sira ne’ebé tenke rejista ka husi kualkér meiu seluk
falsifika resensemantu eleitorál, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Bainhira ema ne’e hetan bandu atu rejista ka konvense atu rejista liuhosi violénsia ka
bosok ho barani hodi provoka, maka sei aplika pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
3 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-230
Obstrusaun ba kandidatura
Sé mak liuhosi kualkér modu, bandu ema seluk, partidu ka forsa polítika ne’ebé hatene katak
sira iha direitu atu konkorre ba asaun eleitorál, sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.

Artigu da-231
Kandidatu ne’ebé la eleitu
1 – Sé mak hatene katak nia la iha kapasidade eleitorál atu sai eleitu, hatada nia kandidatura,
sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-232
Kuran kadernu eleitorál sira
Sé mak sai nu’udar enkarregadu ba elaborasaun ka korresaun ba kadernu eleitorál sira, la
hahú hala’o ka bandu katak susbtitutu legál halo hodi bandu realizasaun asaun eleitorál, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.

Artigu da-233
Propaganda eleitorál ilísita
1 – Sé mak uza meiu propaganda ne’ebé tuir lei bandu ka kontinua halo propaganda ba
aleinde prazu estabelesidu ka iha fatin ne’ebé bandu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan
1 ka multa.
2 – Sé mak bandu hala’o direitu ba propaganda eleitorál ka hahaat kontra lei, sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.
Artigu da-234
Obstrusaun ba liberdade eskolla
1 – Sé mak liuhosi violénsia ka ameasa ho violénsia ka liuhosi artifísiu fraudulentu, bandu
ema seluk atu la vota ka vota iha sentidu determinadu ida, ka sosa, ka fa’an votu sira, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Pena ne’e sei aplika mós ba sé mak husu atu tulun ema matan-aat iha votasaun ka sé mak
tuir lei iha direitu, dezrespeitu sentidu votu nian ne’ebé fó-hatene tiha ba nia.
3 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-235
Habu’ur asaun eleitorál
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu, habu’ur funsionamentu asembleia votu nian, sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
2 – Ema ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6 bainhira habu’ur ne’e rezulta:
a) Violénsia ka ameasa ho violénsia;
b) Movimentu ka halibur populasaun hamutuk iha asembleia votu nian;
c) Iha hanoin ko’a enerjia elétrika;
d) Kuran ema ruma ne’ebé indispensavel ba asaun tanba ne’e bainhira atu realiza asaun
bele baberak katak afeta maka’as atu hahú ka kontinua hala’o.
2 – Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha númeru sira anteriór enkuantu faktu sira
pratika tiha hatebes husi rezultadu sira hafoin tiha realizasaun votasaun.

Artigu da-236
Obstrusaun ba fiskalizasaun asaun eleitorál
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu bandu reprezentante husi kualkér partidu ka forsa polítika,
ne’ebé konstitui tiha tuir lei no konkorrente ba asaun eleitorál, ezerse nia kbiit hodi fiskaliza,
sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 - Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-237
Fraude iha votasaun
1 – Sé mak vota sein iha direitu ba votu ka halo tan dala ida ka’it ho asaun eleitorál hanesan
sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Pena hanesan hamonu ba sé mak ho neon-aat permite prátika faktu ne’ebé deskreve tiha
iha númeru anteriór.
3 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-238
Fraude iha eskrutíniu
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu halakon kontajen votu sira iha asaun aprovasaun ka
publikasaun husi rezultadu eleitorál sira, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Pena hanesan hamonu mós ba sé mak ho hanoin fraudulentu substitui, destrui, suprime,
viola, halakon ka falsifika boletin votu sira ka husi aprovasaun, ka dokumentu sira kona-ba
eleisaun nian.
Artigu da-239
Rekuza husi kargu eleitorál
Sé mak hafoin hili tiha atu hola parte meja sira asembleia votu nian, lakohi responsabiliza ka
husik hela knaar hirak ne’e la iha justifikasaun, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka
multa.
Artigu da-240
Violasaun ba segredu eskrutíniu nian
Sé mak iha asaun eleitorál ne’ebé realiza tiha husi eskrutíniu sekretu, viola segredu ne’e, hola
ka fó-hatene sai sentidu votu ema seluk nian, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka
multa.
Artigu da-241
Devér neutralidade no imparsialidade
Funsionáriu sira husi administrasaun eleitorál nian ka ne’ebé mak kolabora ho sira mak sakar
devér sira neutralidade no imparsialidade sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.

Artigu da-242
Agravasaun
Bainhira sé mak pratika krime sira balun ne’ebé previstu iha kapítulu ida-ne’e dezempeña
funsaun públika sira, liuliu iha Governu, Parlamentu Nasionál, Forsa Armada sira, hanesan
mós majistradu judisiál ka husi Ministériu Públiku, iha forsa polisiál sira oioin ka órgaun
administrativu sira seluk, maka sansaun sira ne’ebé previstu iha tipu sei hasa’e ba dala rua
iha nia limite sira.

KAPÍTULU V
KONTRA AUTORIDADE PÚBLIKA

Artigu 243
Obstrusaun ba autoridade públika
1 – Sé mak liuhosi violénsia ka ameasa maka’as kontra funsionáriu ka ema husi forsa militár
nian, militarizadu ka polisiál sira, bainhira opoin ba prátika asaun ka’it ho ezersísiu ninia
funsaun sira ka bandu ba prátika asaun kontráriu ba ninia devér sira sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Bainhira asaun ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór pratika efetivu ka bandu atu pratika
maka sei kastigu ho pena tinan 2 to’o 8.

Artigu da-244
Dezobediénsia
1 – Sé mak falta ka persiste la haktuir orden ka mandadu lejítimu, tuir regra fó-hatene tiha
no mai hosi autoridade ka funsionáriu kompetente, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3
ka multa, bainhira:
a) Dispozisaun legál ida determina; ka
b) Enkuantu advertidu katak nia hahalok bele jere responsabilidade kriminál no
autoridade ka funsionáriu ameasa kastigu ne’ebé han malu.
2 - Iha kazu sira ne’ebé dispozisaun legál kualifika faktu ne’e nu’udar dezobediésia
kualifikada pena prizaun maka husi tinan 1 to’o 4.
3 – Dezobediénsia konkreta bandu ka halo interdisaun ne’ebé determina iha sentensa
kriminál, nune’e mós ba dezobediénsia pena asesória ka sasukat sira seguransa nian, la hasai
ema nia liberdade sei kondena ho pena ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór.

Artigu da-245
Hasai dadur sira
1 – Sé mak liuhosi meiu ilegál sira hasai ka husi kualkér meiu fó-tulun ema ne’ebé tuir lei
lakon liberdade halai sai, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Enkuantu faktu sira halo ho violénsia lori kilat ka ho kolaborasaun liu ema na’in-rua pena
prizaun nian maka husi tinan 2 to’o 8.

Artigu da-246
Dadur halai sai
1 – Sé mak tuir lei lakon nia liberdade halai sai husi prizaun sei kondena ho pena prizaun
husi tinan 1 to’o 4.
1 – (sic) Enkuantu konsege halai sai liuhosi meiu sira balun ne’ebé hakerek tiha iha númeru 2
husi artigu anteriór pena mak husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-247
Funsionáriu fó-tulun dadur halai sai
1 – Funsionáriu ne’ebé fó-tulun iha prátika husi faktu balun previstu iha artigu sira anteriór
sei kondena ho pena sira ne’ebé determina iha ne’ebá sei agrava husi katoluk ida iha nia
limite sira.
2 – Enkuantu funsionáriu hein ka halo vijilánsia kona-ba dadur ne’ebé halai, maske nune’e
fó-tulun iha faktu sira ne’e, pena sira ne’ebé determina tiha sei agrava metade iha nia limite
sira.
3 - Enkuantu halai tanba de’it neglijénsia groseira funsionáriu ne’ebé enkarregadu ba
vijilánsia dadur nian pena prizaun nian maka to’o tinan 3 ka multa.

Artigu da-248
Motín dadur sira
1 – Ida e’ebé mak tuir lei lakon liberdade, tau iha orden no futu-lia ho ema seluk iha
sirkunsánsia sira hanesan hodi asalta ka ameasa ho violénsia ba mahein-dadur ka halo
vijilánsia ba nia, atu konsege halai ka husi terseiru, ka pratika asaun ka renunsia nia prátika,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Enkuantu pratika ba faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór konsege hanoin
halai rasik ka haruka husi ema seluk pena mak husi tinan 2 to’o 10.
Artigu da-249
Dezviu ka destruisaun sasán podér públiku nian
Sé mak hahaat, harahun, halakon tomak ka balu de’it, ka husi kualkér forma, na’ok sasán
podér públiku nian, ne’ebé dedika ka sujeitu, dokumentu ka sasán movel seluk hanesan mós
sasán ne’ebé hadau tiha, prende tiha ka sasán hanesan providénsia kautelár nian, sei kondena
ho pena prizaun tinan 2 to’o 6, bainhira pena grave liu la hatún ba nia tanba forsa husi
regulamentu seluk.

Artigu da-250
Hatohar marka, selus no editál sira
1 – Sé mak loke, lees ka halakon totál ka parsiál, marka ka selus sira ne’ebé tuir lei taka husi
funsionáriu kompetente atu identifika ka hametin atu la bele sakar buat ruma, ka atu sertifika
hodi prende sasán ne’ebé monu kona-ba nia, prende ka ba providénsia kautelár sei kondena
ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa selu ho osan.
2 – Sé mak iha hanoin atu hakahik ema seluk atu hatene editál ne’ebé taka husi funsionáriu
kompetente sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa.

TÍTULU IV
KRIME SIRA KONTRA PATRIMÓNIU

KAPÍTULU I
KONTRA PROPRIEDADE

Artigu da-251
Na’ok baibain
1 – Sé mak ho intensaun ilejítima, hola ba nia an ka ba ema seluk hodi na’ok ema seluk nia
sasán movel ne’ebé iha valór la superiór husi dolar amerikanu 1.000, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-252
Na’ok maka’as
1 – Ema ne’ebé mak pratika asaun sira refere iha artigu anteriór sei kondena ho pena prizaun
husi tinan 2 to’o 8, bainhira:
a) Ema seluk nia sasán movel ne’ebé iha folin boot ho valór sientífiku, artístiku ka
istóriku, ka sai importante ba dezenvolvimentu ekonómiku ka teknolójiku;
b) Ema seluk nia sasán movel hanesan karreta, tula iha karreta ka husi pasajeiru
transporte koletivu, ka hetan karik iha kais, ka estasaun embarke no dezembarke;
c) Ema seluk nia sasán movel ne’ebé dedika ba kultu relijiozu ka venerasaun ba
memória matebian sira no hetan karik iha fatin destinadu ba kultu ka iha semitériu;
d) La susar ema aproveita kalan hodi na’ók;
e) Vítima terus tanba prejuizu sira ne’ebé baberak iha konsekuénsia hadau sasán ne’e.
f) Ema ne’e tama iha uma, instalasaun servisu públiku sira, estabelesimentu komersiál,
ka industriál, ho hanoin atu na’ok;
g) Ema uza xave falsu, sa’e ka selok atu konkretiza buat ne’ebé nia hakarak halo;
h) Ema aproveita vítima nia situasaun vulnerabilidade espesiál husi dezastre, asidente ka
desgrasa públika;
i) Ema aproveita relasaun espesiál konfiansa nian ho vítima ka ho sasán na’in husi fatin
ne’ebé sasán sira na’ok nian hetan ba;
j) Durante nia moris ema ne’e na’ok nanis ona;
k) Krime ne’e pratika husi ema na’in-3 ka liu inklui mós ema ne’e;
l) Valór husi sasán ne’ebé na’ok superiór husi dolar amerikanu 1.000 maibé inferiór ka
hanesan dolar amerikanu 5.000.
2 – Enkuantu sasán na’ok nian iha valór superiór husi dolar amerikanu 5.000 pena prizaun
nian mak husi tinan 2 to’o 10.
3 – Enkuantu iha hahalok hanesan konkorre liu duké sirkunstánsia sira ida ne’ebé temi tiha
iha númeru ida, ba efeitu ne’e konsidera de’it determinasaun husi moldura abstrata ba tipu
legál aplikavel ne’ebé iha efeitu todan liu, sira be seluk valoriza hanesan sirkunstánsia karater
jerál iha determinasaun medida pena nian.
4 – Enkuantu sasán folin ki’ik husi dolar amerikanu 5, sirkunstánsia sira ne’ebé refere iha
númeru 1 sei funsiona de’it hanesan agravante husi karater jerál.

Artigu da-253
Na’ok
1 – Sé mak iha intensaun ilejítima, hadau ba nia an ka ba ema seluk, na’ok ka uza violénsia
hodi obriga hasoru ema ida atu entrega sasán movel ba nia, hakbesik hodi ameasa ho perigu
ba ema nia moris ka integridade fízika ka halo oinsá ema ne’e la bele sata netik an, sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
2 – Enkuantu mosu hahalok hanesan sirkunstánsia sira ne’ebé hakerek iha númeru 1 husi
artigu anteriór pena prizaun nian maka husi tinan 3 to’o 12.
3 – Enkuantu ema nia hahalok fó perigu ba ema nia moris ka halo ofensa boot ba integridade
fízika, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 5 to’o 15.
4 – Enkuantu ema nia hahalok hamate ema sei kondena ho pena prizaun husi tinan 5 to’o 20.

Artigu da-254
Violénsia hafoin na’ok tiha
Sé mak hakfodak tanba na’ok kaer toman kedas ho matan, halo husi forma sira ne’ebé
hakerek tiha iha artigu anteriór ho propózitu atu konserva ka lakohi fó fila sasán sira ne’ebé
hadau tiha ba nia an, sei kondena tuituir ho pena sira krime na’ok nian.
Artigu da-255
Uza karreta hodi na’ok
1 – Ida ne’ebé utiliza automovel ka karreta motorizadu seluk, aeronave, ró-ahi ka bisikleta
lahó autorizasaun husi autoridade kompetente, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka
multa selu ho osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-256
Abuzu konfiansa baibain
1 - Sé mak hadau sasán movel la tuir lejitimidade hodi fó ba nia liuhosi títulu ne’ebé la’ós
transferénsia propriedade nian sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-257
Abuzu konfiansa agravadu
1 – Enkuantu sasán movel iha valór superiór husi dolar amerikanu 1.000, ema ne’e sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Pena sira previstu iha númeru anteriór no artigu 256º sei hasa’e husi katoluk ida iha ninia
limite sira mínimu no másimu enkuantu ema ne’e simu sasán iha depózitu ne’ebé impoin
husi lei, tanba razaun husi ofísiu, empregu ka profisaun ka iha kualidade tutór, kuradór ka
depozitáriu.

Artigu da-258
Hahaat baibain
1 – Sé mak hahaat, harahun, hamoos ka halakon totál ka parsiál, ema seluk nia sasán sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Lala’ok krininál depende husi keixa.

Artigu da-259
Hahaat maka’as
Sé mak hahaat, harahun, desfigura ka halakon sasán ne’ebé mak:
a) Destina ba uzu ka utilidade públiku;
b) Ho valór sientífiku, artistítiku ka istóriku, ka iha importánsia boot ba dezenvolvimentu
teknolójiku ka sientífiku;
c) Korrespondente ho meiu komunikasaun ka transporte husi importánsia sosiál boot;
d) Husi valór superiór dolar amerikanu 1.000;
e) Sasán seluk ne’ebé destina ba kultu relijiozu ka ba venerasaun memória matebian sira
no ne’ebé hetan iha fatin destinadu ba kultu ka iha semitériu;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8 ka kastigu selu osan.
Artigu da-260
Hahaat ho violénsia
Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha artigu sira 258° no 259° pratika ho violénsia
hasoru ema ida, ka hakbesik hodi ameasa ho perigu ba ema nia moris ka integridade fízika,
ka halo oinsá ema ne’e la bele sata netik an, maka nia hahalok ne’e sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 3 to’o 12.

Artigu da-261
Uza violénsia hodi hadau ema seluk nia sasán imovel
1 – Sé mak uza violénsia ka ameasa maka’as hasoru ema seluk, hodi invade ka okupa ema
seluk nia sasán imovel, ho hanoin hadau hanesan direitu ba propriedade ne’e, pose, uzu ka
servidaun la tuir lei haruka, sentensa, kontratu ka asaun administrativu, sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu hahalok ne’ebé uza mak konstitui hanesan krime ne’ebé bele kastigu ho pena
superiór ho ne’ebé determina iha númeru anteriór ida-ne’e mak sei aplika.

Artigu da-262
Modifika demarkasaun
1 – Sé mak ho hanoin atu hasai totál ka imparsiál, ema seluk nia sasán imovel ba nia an ka ba
ema seluk, fokit ka muda demarkasaun ka kualkér sinál seluk ne’ebé destina hodi hafahe
limite sira propriedade husi rikusoin imovel sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka
kastigu selu osan.
2 – Lala’ok krininál depende husi keixa.

Artigu da-263
Sasunuk kriminál
1 – Sé mak hakarak provoka sunu uma, edifísiu, estabelesimentu, meiu ba transporte,
floresta, plantasaun ka kualkér rikusoin seluk, no ho maneira ida-ne’e bele kria perigu ba ema
nia moris, integridade fízika ka rikusoin patrimoniál ho valór superiór husi dolar amerikanu
5.000, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek iha númeru anteriór dehan kona-ba rikusoin públiku
ka sira ne’ebé hala’o ba servisu públiku sira, pena prizaun nian mak husi tinan 2 to’o 10.
3 – Ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan enkuantu faktu
sira pratika ho neglijénsia, pena grave liu la han malu tanba forsa husi dispozisaun legál
seluk.
4 – Enkuantu perigu ne’ebé temi tiha iha númeru 1 halo tanba de’it neglijénsia pena prizaun
nian maka husi tinan 2 to’o 6.
5 – Iha kazu sira previstu iha númeru 4 lala’ok kriminál depende husi keixa.
Artigu da-264
Arrependimentu ativu
Hafoin hala’o tiha krime oioin previstu iha artigu sira 251, 252, 256, 257, 258, 259, 260, 261
no 263 númeru 4, maibé molok hahú audiénsia julgamentu, ema ne’e pratika asaun sira
ne’ebé haree ba fó fila ka hadi’a integrál ka parsiál ba prejuizu ne’ebé hetan tiha, maka pena
bele hakmaan.
Artigu da-265
Definisaaun sira
Ba efeitu sira husi dispozisaun iha Kódigu daudaun ne’e, sei konsidera katak:
a) “Selok” lees, harahun ka hahaat tomak ka balu de’it, dispozitivu ne’ebé destina hodi
taka, tama-sai uma ka husi fatin ne’ebé taka ba ema;
b) “Sa’e uma”, tama iha uma ka fatin taka metin dependente ba nia, husi fatin ne’ebé
la’ós destina ba entrada normál ka husi kualkér dispozitivu destina atu taka ka hakahik
entrada ka pasajen ema nian;
c) “ Xave falsu sira”,
i) Halo tuir, falsifika ka modifika tiha;
ii) Sira be tebes bainhira mosu de repente, ka halo subasubar, sai husi podér sé nian
mak iha direitu atu uza; no
iii) Xave falsu ka kualkér instrumentu sira ne’ebé bele serve hodi loke fexadura ka
dispozitivu sira seluk seguransa nian.

KAPÍTULU II
KONTRA PATRIMÓNIU BAIBAIN

Artigu da-266
Butar baibain
1 – Sé mak iha hanoin atu hetan ba nia an ka ba terseiru, hodi hariku an la tuir lei, haksalak
ka hakbosok hasoru faktu sira ne’ebé provoka ho beran hodi determina ema seluk ba prátika
asaun sira ne’ebé hahaat nia ka ema seluk, hahaat sasán liman-rohan, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 - Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha artigu 264° .
4 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-267
Butar maka’as
1 – Sé mak tuir rezultadu husi hahalok ne’ebé hakerek iha artigu anteriór:
a) Provoka prejuizu superiór husi dolar amerikanu 2.000;
b) Butar nanis ona iha nia moris;
c) Tau ema ne’ebé hetan prejuizu iha situasaun susar ekonomia; sei kondena ho kastigu
iha kalabousu husi tinan 2 to’o 10.
2 - Aplikasaun ne’e han malu ho dispozisaun iha artgu 264° .
Artigu da-268
Butar informátika
1 – Sé mak iha hanoin atu hetan ba nia an ka ba terseiru, hariku an la tuir lei, halo prejuizu
patrimoniál ba ema seluk, interfere iha rezultadu husi tratamentu dados informátika ka
liuhosi estruturasaun ne’ebé la loos husi programa informátiku, utilizasaun la loos ka dados
inkompletu, utilizasaun dados lahó autorizasaun ka intervensaun liuhosi kualkér modu seluk
ne’ebé la hetan autorizasaun iha prosesamentu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka
kastigu selu osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Lala’ok krininál depende husi keixa.

Artigu da-269
Butar informátika maka’as
Bainhira tuir rezultadu husi hahalok ne’ebé hakerek tiha iha artigu anteriór mosu
sirkunstánsia sira ruma mak hakerek iha númeru 1 husi artigu 267º ema ne’e sei kondena ho
pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.

Artigu da-270
Sasisik
1 – Sé mak ho intensaun atu konsege ba nia an ka ba terseiru hariku an la tuir lei, obriga ema
seluk liuhosi violénsia ka ameasa ho neon-aat ba dispozisaun patrimoniál ida ne’ebé tula ba
nia an ka ema seluk, halo prejuizu, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Bainhira mosu sirkunstánsia sira previstu iha artigu 252º mak ema nia hahalok sei
kondena ho pena sira ne’ebé determina ona iha ne’ebá.

Artigu da-271
Subar ka sosa sasán na’ok
1 – Tuir lei sé mak la garante uluk nia hun atu hetan ka simu, husi kualkér títulu, sasán
ne’ebé husi nia natureza ka kuantidade sé nian mak detein hela ka oferese ka lubun husi folin
ka kondisaun sira fa’an ka oferta, hodi suspeita ema ida baibain ne’ebé iha kuidadu ne’ebé
mai hosi hahalok kriminozu hasoru ema seluk nia patrimóniu sei kondena ho pena prizaun
to’o tinan 2 ka ho kastigu selu osan.
2 – Nia lala’ok depende husi keixa.

Artigu da-272
Bele hatodan bainhira subar ka sosa sasán na’ok
1 – Sé mak ho intensaun atu hetan ba nia an ka ba ema seluk, vantajen patrimoniál, falun
subar sasán ne’ebé hetan husi ema seluk liuhosi krime kontra patrimóniu, simu, empeña,
hetan husi kualkér títulu, hodi detein, konserva, tranzmite, ka husi kualkér forma seluk
asegura ba nia an ka ba terseiru, ba nia pose ka valór ka produtu mai hosi nia, sei kondena ho
pena prizaun tinan 2 to’o 8.
2 – Ema sei hetan kastigu ba prátika husi asaun sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór
ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10, bainhira:
a) Durante nia moris subar nanis ona;
b) Rikusoin, valór ka produtu sira ne’ebé iha valór superiór husi dolar amerikanu 2.000;
c) Enkuantu iha momentu subar ka sosa sasán, maksubar hatene katak krime ne’ebé halo
tiha mosu sirkunstánsia ruma ne’ebé temi iha artigu 253º , númeru 1.

Artigu da-273
Fó-tulun ba kriminozu
1 – Sé mak hafoin halo tiha krime ida kontra patrimóniu, fó-tulun autór krime nian aproveita
sasán ne’ebé foin hetan ka husi benefísiu diretu rezultante husi sasán ne’ebé hadau, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka kastigu selu osan.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-274
Administrasaun danoza
1 – Sé mak hela hanesan enkarregadu hodi dispoin ka administra interese, servisu ka rikusoin
patrimoniál sira ema seluk nian, maske sai hanesan sósiu husi sosiedade ka ema koletivu mak
nu’udar na’in husi rikusoin, interese ka servisu sira ne’e, no tanba ho neon sakar regra sira
kontrolu no jestaun ka tanba halo ho violasaun maka’as no devér sira ne’ebé ka’it ba funsaun,
kauza danu patrimoniál ne’ebé iha signifikadu ekonómiku, sei kondena ho pena prizaun husi
tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu rikusoin, interese ka servisu sira ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór, na’in ba
Estadu, ema koletivu husi utilidade públika, kooperativa ida ka asosiasaun populár, sei aplika
ba ema pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
3 – Pena sira hanesan sei aplika ba sé mak hadau ka permite ema seluk hadau sasán la tuir lei
sasán sira ne’ebé bele dispoin de’it iha ámbitu no fo finalidade própria husi sé mak
administra patrimóniu seluk.

Artigu da-275
Administrasaun neglijente
1 – Sé mak hela iha kondisaun sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru 1 husi artigu anteriór,
prejudika danu patrimoniál grave tanba la reaje ho kuidadu iha hela obrigasaun no sai kapás
tuir sirkunstánsia sira sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka multa.
2 – Sei aplika pena prizaun to’o tinan 2 ka pena selu multa bainhira rikusoin ka interese sira
dehan kona-ba situasaun ruma ne’ebé hakerek tiha iha númeru 2 artigu anteriór nian.
3 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

Artigu da-276
Inkapasidade ka iha hanoin la bele selu tusan
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu lori sosiedade ida ba inkapasidade ka tau iha situasaun
hanesan devedór ho intensaun atu prejudika kredór sira, enkuantu kuran ka la bele selu tusan
hatada tiha, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
2 – Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór dehan kona-ba empreza
públika ka kooperativa sira pena sei hatodan husi katoluk ida iha nia limite sira mínimu no
másimu.
Artigu da-277
Inkapasidade ka iha hanoin la selu tusan
1 – Sé mak provoka inkapasidade ka la bele selu tusan tanba kuran kuidadu ka kuran
atensaun maka’as, gasta maka’as liu ka despeza sira boot, ka tanba neglijénsia groseira
durante hala’o atividade, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka multa, enkuantu
inkapasidade ka la bele selu tusan hatada sai tiha.
2 – Lala’ok kriminál depende husi keixa.

TÍTULU V
KRIME SIRA KONTRA REALIZASAUN JUSTISA

Artigu da-278
Falsidade husi depoimentu ka deklarasaun
1 – Sé mak hatada depoimentu ketak, hatada deklarasaun falsu ka’it ho faktu sira kona-ba
sira ne’ebé bele hatada, hafoin halo tiha juramentu no adverte tiha husi konsekuénsia penál
sira ne’ebé sei hato’o ho hatada depoimentu falsu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3
ka ho pena selu multa osan.
2 – Pena hanesan hamonu ba suspeitu ka arguidu ka’it ho deklarasaun sira kona-ba
identidade no antesedente kriminál sira.
3 – Enkuantu tuir konsekuénsia husi hahalok sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru sira
anteriór, ema ruma hetan privasaun liberdade, maka ema ne’e sei kondena ho pena prizaun
tinan 2 to’o 8.

Artigu da-279
Falsidade ba sasin, perísia, interpretasaun ka tradusaun
1 – Sé mak sai hanesan sasin-na’in, peritu, tékniku, tradutór ka intérprete, iha tribunál ka
funsionáriu kompetente nia oin atu simu hanesan meiu prova, depoimentu, relatóriu,
informasaun ka tradusaun, hatada depoimentu, hatada relatóriu, fó informasaun sira ka halo
tradusaun sira falsu, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 4 ka ho pena multa selu ho osan.
2 – Pena hanesan hamonu ba sé mak lahó kazu justu, lakohi hato’o ka hatada relatóriu,
informasaun ka tradusaun.
3 – Enkuantu faktu ne’ebé refere tiha iha númeru 1 pratika tiha hafoin ema ne’e halo tiha
juramentu no adverte tiha husi konsekuénsia penál sira ne’ebé hato’o, sei kastigu ho pena
to’o tinan 5.
4 – Enkuantu tuir konsekuénsia husi hahalok sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru sira
anteriór, ema ruma hetan privasaun liberdade, mak ema ne’e sei kastigu ho pena prizaun husi
tinan 2 to’o 8.
Artigu da-280
Komparasaun ba dezisténsia
Hanoin-hikas no ema dehan sai ne’ebé pratika tiha husi faktu balun hakerek tiha iha artigu
anteriór husi efeitu sira falsidade ne’ebé hatene tiha iha desizaun ka hahaat ema seluk,
ekivale mós hanesan dezisténsia.

Artigu da-281
Subornu
1 – Sé mak konvense ka koko atu konvense ema seluk liuhosi fó sasán ka promesa husi
vantajen patrimoniál ka la’ós patrimoniál, hodi pratika kualkér faktu sira ne’ebé refere tiha
iha artigu sira 278º no 279º , sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 4 bainhira prátika ne’e
mosu.
2 – Bainhira la to’o atu konkretiza prátika husi faktu sira ne’ebé refere tiha iha artigu sira
278º no 279º ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa selu osan.

Artigu da-282
Lakohi halo justisa
1 – Funsionáriu ne’ebé iha ámbitu inkéritu prosesuál, prosesu jurisdisionál, tanba kontra
ordenasaun ka diziplinár, tuir konxiénsia hakotu ka la hakotu, promove ka la promove,
investiga ka la investiga, ka pratika asaun durante hala’o nia knaar sira kontra direitu, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka multa.
2 – Enkuantu faktu ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór pratika ho intensaun atu hahaat
ka benefisia ema ruma, funsionáriu sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 5.
3 – Enkuantu hahalok sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru sira anteriór rezulta hasai ema ida
nia liberdade mak ema ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
4 – Enkuantu hahalok sira uluk pratika tiha ho neglijénsia groseira maka pena sira sei redús
ba metade husi nia limite sira mínimu no másimu.

Artigu da-283
Haka’as ho beran kona-ba majistradu
1 – Ida ne’ebé mak liuhosi violénsia ka ameasa ho neon-aat ka husi kualkér meiu seluk, halo
oinsá hakahik juis ida ka prokuradór públiku hala’o nia knaar sira livre, sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu ema pratika faktu sira no aproveita tanba haknaar iha kargu husi natureza
polítika, públika, militár ka polisiál pena prizaun maka husi tinan 2 to’o 8.
3 – Enkauntu tuir konsekuénsia husi hahalok ne’ebé hakerek tiha iha artigu sira anteriór,
majistradu omite ka pratika asaun iha violasaun husi lei espresa katak hahaat ba terseiru sira
maka hatún pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
Artigu da-284
Obstrusaun ba atividade jurisdisionál
1 – Sé mak liuhosi kualkér meiu hakarak opoin, hasusar ka hakahik atu haktuir ezekusaun
desizaun judisiál ida tesi kotu, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 5.
2 – Enkuantu ema ne’ebé pratika faktu sira hakerek tiha iha númeru sira anteriór hala’o
kualkér funsaun polítika, públika ka militár mak husi nia natureza bele hanetik atu pratika
faktu hirak ne’e, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.

Artigu da-285
Hatada Haneur (difamatória)
1 – Sé mak husi kualkér meiu iha autoridade ka públiku nia oin ho konxiénsia hadu’u falsu,
denunsia ka soe kona-ba ema ruma no suspeita halo krime ida, ho intensaun katak hasoru nia
sei loke lala’ok kriminál, sei tama kalabosu to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Enkuantu hadu’u falsu reflete kona-ba infrasaun ka dixiplinár, pena bele hakmaan
hanesan baibain.
3 – Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha artigu sira anteriór promove tiha ho neon-aat
husi funsionáriu makaer ruma atu loke lala’ok ne’e maka aplikasaun pena sira sei hatodan
husi katoluk ida iha nia limite sira mínimu no másimu.

Artigu da-286
La hola parte
Sé mak hatene kona-ba prátika husi krime públiku ida no, obrigadu partisipa hela iha krime
ne’e, maske la halo parte, sei kastigu ho pena han malu ba krime ne’ebé okulta tiha redús
husi katoluk rua iha ninia limite sira mínimu no másimu.

Artigu da-287
Fiar-aat majistradu ka funsionáriu hala’o knaar
1 – Juís, prokuradór públiku ka funsionáriu ne’ebé iha kualkér faze husi prosesu jurisdisionál
ida, ho intensaun atu benefisia ka hahaat ema seluk, halo asaun ruma iha ámbitu husi podér
funsionál sira mak nu’udar knaar-na’in ka omite asaun ne’ebé bele halo tuir konxiénsia sakar
direitu, sei kastigu ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Enkuantu husi faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór rezulta hasai ema ruma
nia liberdade ka provoka situasaun ida prizaun ka detensaun ilegál maka sei kastigu ho pena
husi tinan 2 to’o 10.

Artigu da-288
Fiar-aat advogadu ka defensór públiku
1 – Advogadu ka defensór públiku ne’ebé iha intensaun prejudika kauza entrega ba nia
patrosíniu sei kondena ho pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Advogadu ka defensór públiku ne’ebé iha kauza hanesan advoga ka ezerse defensoria
ka’it ba emar ho interese sira iha rungu-ranga, ho intensaun hala’o iha benefísiu ka prejuizu
ruma husi sira sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 6.
Artigu da-289
Fó paresér hodi hatebes krime
1 – Sé mak hadu’u ema ruma hodi denunsia krime ka suspeita nia prátika ba autoridade
kompetente, hatene katak la haree hetan nia sala sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka
kastigu selu osan.
2 – Enkuantu faktu ne’e dehan kona-ba kontravensaun, kontra ordenasaun ka ilísitu
dixiplinár, ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka kastigu selu osan.
3 – Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru sira anteriór pratika tiha husi
funsionáriu makaer hodi loke lala’ok ne’e, pena aplikavel sira sei hatodan husi katoluk ida
iha nia limite sira.

Artigu da-290
Protesaun pesoál
1 - Sé mak hakahik, haterus ka lohi totál ka parsiál atividade ne’ebé hatebes ka preventiva
husi autoridade kompetente, ho intensaun ka ho koinsidénsia atu evita katak ema seluk
ne’ebé halo tiha krime ida sei submete ba pena ka sasukat seguransa nian sei kondena ho
pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.
3 – Enkuantu protesaun ne’e pratika tiha husi funsionáriu ne’ebé intervein ka iha
kompeténsia atu intervein iha prosesu ka enkarrega hodi ezekuta pena ka sasukat seguransa
nian ka ordena nia ezekusaun, pena prizaun nian mak husi tinan 2 to’o 5.
4 - Prátika husi asaun sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru 1 sei la hetan kondenasaun
bainhira:
a) Ho faktu ne’e ema buka dala ida atu evita kontra nia sei aplika ka ezekuta pena ka
sasukat seguransa nian;
b) Enkuantu ema ne’e kaben-na’in, jerasaun tutan husi leten mai kraik ka husi kraik ba
leten, inan-aman hakiak ka oan hakiak, familiár ka parente to’o ba segundu grau husi
ema ne’ebé iha benefísiu ne’e hala’o tiha ka sé mak moris hamutuk iha situasaun
análoga ho kaben-na’in sira.

Artigu da-291
Violasaun ba segredu justisa nian

1 – Sé mak sakar determinasaun legál no lahó kauza justa, fó-sai ba públiku konteúdu husi
asaun prosesuál penál, ne’ebé abranje segredu justisa ka ka’it ho ne’ebé mak hakotu tiha
hasai publisidade, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu violasaun konkretiza tiha liuhosi órgaun komunikasaun sosiál nian maka sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
TÍTULU VI
HALO KRIME SIRA BAINHIRA
HALA’O FUNSAUN PÚBLIKA

Artigu da-292
Korrupsaun pasiva ba asaun ilísita
1 – Funsionáriu ne’ebé ho nia an rasik, ka liuhosi manu-ain, ho nia konsentimentu ka
ratifikasaun husu ka hatán-simu ba nia an ka ba terseiru, lahó obrigasaun, vantajen
patrimoniál ka la’ós patrimoniál, ka nia promesa ba kualkér asaun ida ka omisaun ne’ebé
sakar devér sira kargu nian, maske hahusuk ka hatán-simu sira uluk, sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 2 to’o 10.
2 – Enkuantu ema ne’e molok pratika faktu tuir hakarak rasik rejeita oferta ka promesa
ne’ebé hatán-simu, ka fó fila vantajen ka sasán ne’ebé bele gasta, ninia valór sei dispensa
husi pena.
3 – Pena hetan atenuasaun espesiál bainhira ema ne’e fó-tulun loloos halibur prova sira
desizivu ba identifikasaun ka kaptura responsavel sira seluk.

Artigu da-293
Korrupsaun pasiva ba asaun lísita
1 – Funsionáriu ne’ebé ho nia an rasik, ka liuhosi manu-ain, ho nia konsentimentu ka
ratifikasaun husu ka hatán-simu ba nia an ka ba terseiru, lahó obrigasaun, vantajen
patrimoniál ka la’ós patrimoniál, ka nia promesa ba kualkér asaun ida ka omisaun ne’ebé la
sakar devér sira kargu nian, maske sira ne’ebé uluk liu, hahusuk ka hatán-simu, sei kondena
ho pena prizaun to’o tinan 3 ka ho kastigu selu osan.
2 – Pena hanesan hamonu ba funsionáriu ne’ebé husi nia an rasik ka husi manu-ain ho nia
konsentimentu ka ratifikasaun husu ka hatán-simu ba nia an ka ba terseiru, lahó obrigasaun,
vantajen patrimoniál ka la’ós patrimoniál husi ema ne’ebé iha nia oin ka iha kualkér
pretensaun dependente husi ninia funsaun públika sira.

Artigu da-294
Korrupsaun ativa
1 – Sé mak lori nia an rasik ka husi manu-ain, ho nia konsentimentu ka ratifikasaun, fó ka
promete ba funsionáriu ka ba terseiru vantajen patrimoniál ka la’ós patrimoniál ho
koñesimentu ida ne’ebá nian, ba funsionáriu ne’ebé lahó obrigasaun ho finalidade hatudu iha
artigu da-292, sei kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 6.
2 – Enkuantu hahalok dahikus ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór sai hanesan ne’ebé
hatudu iha artigu da-293º , ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka ho kastigu
selu osan.
Artigu da-295
Hadau sasán ba nia an rasik (Pekulatu)
1 – Funsionáriu ne’ebé ilejitimamente hadau ba nian an rasik ka husi ema seluk, osan ka
sasán movel, públiku ka partikulár ne’ebé entrega hela ba nia ka asesivel ba nia tanba razaun
husi nia knaar sira, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10, bainhira pena grave liu
la hamonu ba nia tanba forsa husi dispozisaun legál seluk.
2 – Enkuantu funsionáriu ne’e fó-empresta, empeña ka husi kualkér forma hatodan valór ka
sasán sira ne’ebé temi iha númeru anteriór sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka
kastigu selu osan bainhira pena grave liu la hamonu ba nia tanba forsa husi dispozisaun legál
seluk.
3 – Enkuantu sasán sira nia folin ne’ebé temi tiha iha númeru sira anteriór, ultrapasa dolar
amerikanu 5.000, pena prizaun tuituir malu husi tinan 3 to’o 12 ka husi tinan 2 to’o 5.
4 - Enkuantu valór ka sasán sira ne’ebé temi tiha iha númeru sira anteriór, inferiór husi dolar
amerikanu 5, maka ema ne’e sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka ho kastigu selu
osan.

Artigu da-296
Hadau sasán hodi uza ba nia an rasik
Funsionáriu ne’ebé mak uza ka fó-fatin katak ema seluk halo ba finalidade seluk sira ne’ebé
mak destina husi karreta ka husi sasán movel seluk ho valór signifikativu atu hetan ba nia an
ka ba terseiru benefísiu ilejítimu ka halakon ema ruma, sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 2, enkuantu sasán hirak ne’e hetan iha nia liman ka sai asesivel ba nia tanba razaun husi
nia funsaun sira.

Artigu da-297
Abuzu podér nian
Funsionáriu ne’ebé abuza podér ka sakar devér sira ka’it ho nia funsaun ho intensaun atu
hetan ba nia an ka ba terseiru, benefísiu ilejítimu ka halakon ema seluk, sei kondena ho pena
prizaun husi tinan 1 to’o 4, enkuantu pena grave liu la hatún tanba forsa husi dispozisaun
legál seluk.

Artigu da-298
Abuzu uza forsa públika
Funsionáriu ne’ebé nu’udar kompetente utiliza, rekizita ka haruka uza forsa públika, halo
oinsá atu hakahik hala’o lei, husi mandadu regulár justisa nian ka husi orden lejítima
autoridade públika, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3, enkuantu pena grave liu la
hatún ba nia tanba dispozisaun legál seluk.

Artigu da-299
Partisipasaun ekonómika liuhosi negósiu
1 – Funsionáriu ne’ebé tanba razaun husi ezersísiu kargu públiku, bele intervein iha kontratu
ka operasaun ka atividade seluk, no aproveita iha situasaun rasik ka liuhosi manu-ain, hodi
hetan vantajen patrimoniál ba nia an ka ba terseiru, ka husi kualkér forma seluk, partisipa iha
ekonomia ilísita, no ho modu ne’e bele hasusar interese públiku sira ne’ebé nia hala’o,
administra, fiskaliza ka realiza, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu husi hahalok anteriór halakon Estadu superiór husi dolar amerikanu 10.000
pena prizaun nian maka husi tinan 2 to’o 8.
Artigu da-300
Lakohi haknaar-lisuk
Funsionáriu ne’ebé tuir lejitimidade husi autoridade kompetente atu hala’o knaar-lisuk ba
administrasaun justisa nian ka kualkér servisu públiku seluk, no lakohi hala’o ka lahó motivu
justifikasaun tanba sá mak la haktuir, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka ho kastigu
selu osan.

Artigu da-301
Agravasaun
1 – Enkuantu krime sira ne’ebé temi tiha iha Títulu ne’e pratika tiha husi makaer kargu
polítiku ka husi majistradu sira pena ne’ebé determina sei sa’e husi katoluk ida iha nia limite
másimu.
2 – Lejislasaun espesiál sei fixa efeitu sira ne’ebé la’ós penál no lala’ok sira ka’it ho
situasaun sira ne’ebé refere tiha iha númeru antesedente.

Artigu da-302
Konseitu funsionáriu nian
1 – Ba efeitu sira husi lei penál nian, espresaun funsionáriu nian abranje;
a) Funsionáriu sivil;
b) Pesoál administrativu;
c) Membru sira forsa armada no polisiál nian;
d) Sé mak maske provizóriu ka hakladik tuir tempu, liuhosi saláriu ka ho títulu saugati,
voluntáriu ka tuir obrigasaun, bolu atu dezempeña ka hola parte iha knaar ba
atividade ida ne’ebé komprende iha funsaun públika administrativa ka jurisdisionál,
ka, iha sirkunstánsia sira hanesan, hala’o ka hola parte funsaun sira iha organizmu sira
ba utilidade públika.
2 – Ba efeitu sira husi lei penál nian, sei kompara funsionáriu ne’ebé mak dezempeña
funsaun polítika, governativa ka lejislativa sira.

TÍTULU VII
KRIME SIRA HUSI FALSIFIKASAUN

KAPÍTULU I
FALSIFIKASAUN BA DOKUMENTU

Artigu da-303
Falsifikasaun ba dokumentu ka anotasaun téknika
1 – Sé mak iha intensaun halakon ema seluk ka Estadu ka atu hetan ba nia an ka ba ema
seluk benefísiu ilejítimu:
a) Halo dokumentu ka notasaun téknika falsu, falsifika ka muda dokumentu ka abuza
asinatura ema seluk nian hodi halo dokumentu falsu;
b) Hatama dokumentu falsu ka notasaun téknika relevante ho faktu jurídiku;
c) Hatada falsu ho baze iha koñesimentu profisionál, tékniku ka sientífiku sira kona-ba
situasaun ka kualidade fízika ka psíkika ema, balada ka sasán sira;
d) Uza kualkér dokumentu ka notasaun téknika sira ne’ebé temi tiha iha alínea sira
anteriór, halo, falsifika ka fó-sai husi
e) ema seluk sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Sei kompara ba falsifikasaun husi notasaun téknika asaun ne’ebé habu’ur kona-ba
aparellu tékniku ka automátiku sira liuhosi ne’ebé influensia rezultadu sira notasaun nian.
3 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-304
Falsifikasaun agravada
1 – Enkuantu faktu sira ne’ebé temi tiha iha númeru 1 artigu anteriór nian dehan kona-ba
dokumentu auténtiku ka hanehan ho forsa, ho testamentu fexadu, vale korreiu nian, letra
kámbiu, xeke, dokumentu komersiál sira seluk bele tranzmite husi endosu ka notasaun
téknika ka’it ba identifikasaun, balun de’it ka tomak, husi karreta automovel, aeronave ka ró-
ahi, ema ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Enkuantu faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór artigu 310 nian pratika tiha
husi funsionáriu durante hala’o nia knaar, pena prizaun nian mak husi tinan 2 to’o 8.

Artigu da-305
Falsifikasaun ba dokumentu públiku
Funsionáriu ne’ebé mak hala’o nia knaar sira, ho intensaun halakon ema seluk ka Estadu, ka
atu hetan benefísiu ilejítimu ba nia an ka ba ema seluk;
a) Omite faktu katak dokumentu ne’ebé mak lei atribui neon públika destina atu sertifika
ka autentika; ka
b) Alterna asaun ka dokumentu iha protokolu, rejistu ka livru ofisiál la haktuir
formalidade legál sira;
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-306
Uza dokumentu identifikasaun ema seluk nian
Sé mak ho intensaun hasusar ema seluk ka Estadu hodi utiliza ema seluk nia dokumentu
identifikasaun sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka selu osan.

KAPÍTULU II
FALSIFIKASAUN MOEDA

Artigu da-307
Kontrafasaun moeda
1 – Sé mak halo kontrafasaun moeda, ka depresia moeda metálika lejítima, ho intensaun atu
tau iha sirkulasaun hanesan tebes nian sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
2 – Enkuantu ema ne’e aleinde pratika faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór,
koloka moeda iha sirkulasaun efetiva maka pena sei hatodan husi katoluk ida iha limite
másimu.
3 – Sé mak tanba akordu ho falsifikadór, tau ba fa’an, ka iha sirkulasaun ka husi kualkér
meiu seluk fó-sai moeda ne’e sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 10.
Artigu da-308
Pasajen moeda falsu
Sees husi kazu sira ne’ebé temi tiha iha artigu anteriór, sé mak hetan atu tau iha sirkulasaun
ka tau iha sirkulasaun efetiva hodi fa’an ka liuhosi kualkér meiu fó-sai moeda kontrafasaun
ka depresia hanesan tebes nian sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-309
Kontrafasaun ba valór selus ka karimbu sira
1 – Sé mak atu fa’an, utiliza ka liuhosi kualkér modu seluk tau iha sirkulasaun hanesan
lejítimu, halo kontrafasaun ka falsifikasaun valór selus ka karimbu sira ho fábrika no
abastesimentu pertense eskluziva ba Estadu Timór nian, sei kondena ho pena prizaun husi
tinan 2 to’o 8.
2 – Sé mak pratika faktu sira ne’ebé hakerek kona-ba estampilla postál ka kualkér meiu seluk
husi frankia postál ba uzu Korreiu Timór Leste nian sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3
ka kastigu selu osan.
3 – Utilizasaun produtu sira falsifikadu ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór, hatene falsu
duni, sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 2 ka kastigu selu osan.
4 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-310
Kontrafasaun ba selus, kuñu, marka ka xansela sira
1 – Sé mak ho intensaun utiliza hanesan auténtiku ka intaktu sira, hodi hetan, kontrafás ka
falsifika selus, kuñu, marka ka xansela sira husi kualkér autoridade ka repartisaun públika sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Sé mak utiliza sasán sira ne’ebé temi tiha iha númeru anteriór, hatene katak falsu duni
ka lahó autorizasaun husi ema ne’ebé iha direitu atu fó, hasusar ema seluk ka ba Estadu, sei
kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
3 – Enkuantu sé mak utiliza sasán hirak ne’e nia rasik mak sai hanesan falsifikadór maka
pena husi númeru 1 sei hasa’e husi katoluk ida iha limite másimu.
4 – Sei kondena tentativa ba prátika husi faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru 2.

Artigu da-311
Pezu no sasukat sira
1 – Sé mak ho intensaun halakon ema seluk ka Estadu hodi falsifika ka liuhosi kualkér meiu
seluk, modifika ka utiliza hafoin hala’o tiha asaun sira pezu, sasukat, balansa ka instrumentu
sasukat sira seluk, sei kastigu prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Tentativa ne’e sei hetan kastigu.

Artigu da-312
Hadau-sasán no lakon
Sei hadau-sasán no tau sees husi uzu ka hahaat tiha moeda sira kontrafasaun, falsu ka oin-
seluk no sasán sira ne’ebé bele kompara, nune’e mós pezu, sasukat sira ka buat hotu no
kualkér instrumentu destina ba prátika krime sira hatuur nanis iha Títulu ne’e.
TÍTULU VIII
KRIME SIRA KONTRA EKONOMIA

Artigu da-313
Fase osan fo’er
1 – Sé mak hatene katak rikusoin ka produtu sira ne’ebé mai hosi prátika krime, ho kualkér
forma husi maklisuk, terrorizmu, tráfiku armas ka produtu nukleár, tráfiku ka fa’an ema,
pornografia ne’ebé envolve menór sira, korrupsaun, bosok ka sasisik, fraúde fiskál, tráfiku
husi espésie sira ne’ebé protejidu no tráfiku husi órgaun sira ka tesidu umanu ka husi krime
grave sira seluk ho limite másimu pena prizaun superiór ba tinan 4:
a) Konverte, transfere, fó-tulun ka fasilita operasaun konversaun ruma ka transferénsia
totál ka balun husi rikusoin ka produtu hirak ne’e direta ka indireta ho finalidade atu
okulta ka hatebes ninia orijen ilísita ka tulun ema ida ne’ebé implika iha prátika husi
kualkér infrasaun sira ne’e, atu hasees an ba konsekuénsia jurídika sira husi nia asaun
sira; ka
b) Okulta ka hatebes loloos natureza, orijen, lokalizasaun, dispozisaun, movimentasaun
ka propriedade sira husi rikusoin ka produtu sira ne’e ka direitu ne’ebé ka’it ho sira;
c) Hetan ka simu vantajen hirak ne’e husi kualkér títulu ka utiliza ka detein ka konserva,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 3 to’o 12.
2 – Punisaun ba asaun sira previstu iha alínea sira a) no c) husi númeru anteriór fó fatin
maske faktu sira ne’ebé integra krime ne’ebé la manifesta momoos pratika iha rai-li’ur
territóriu nasionál ka maske la hatene fatin ne’ebé pratika faktu ba ka identidade autór sira.
3 – Koñesimentu, intensaun ka propózitu, rekere tiha nu’udar elementu ne’ebé konstitui
krime bele rekoñese husi sirkusntánsia faktuál sira efetiva no konkreta.
4 – Ba demonstrasaun no prova orijen ilísita husi rendimentu la presiza uluk kondenasaun
ema nian tanba krime ne’ebé la manifesta loloos.
5 – Infrasaun ne’ebé la hatene inklui krime sira ne’ebé halo tiha iha rai li’ur territóriu
nasionál, bainhira asaun sira konstitui tiha nu’udar krime iha situasaun ne’ebé halo iha rai-
laran terrióriu Timór Leste nian.
6 – Krime fase osan fo’er la aplika ba emar ne’ebé halo krime la hatete loloos.
7 – Tentativa fase osan fo’er sei kastigu no bele sai instrumentu husi redusaun pena ida iha
termu jerál sira.
8 – Punisaun prevista tanba prátika faktu ilísitu típiku sira ne’ebé hakerek tiha iha alínea sira
a) no c) númeru 1 nian la bele liu limite másimu previstu hodi han malu ho inrafasaun sira
ne’ebé la hatene loloos.

Artigu da-314
Fraude fiskál
1 – Sé mak la selu ka permite ema seluk atu la selu totál ka parsiál, kualkér impostu, taxa ka
obrigasaun pekuniária fiskál seluk mak deve hela ba Estadu atu:
a) La hatada faktu sira ne’ebé sujeitu ba tributasaun ka sira ne’ebé presiza ba nia
likidasaun;
b) Hatada laloos faktu sira ne’ebé atribui tributasaun; ka
c) Hanetik husi kualkér meiu ka subar la hetete sai elementu sira ne’ebé presiza ba
fiskalizasaun korreta ida husi atividade ka faktu sira sujeitu ba tributasaun,
sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.
2 – Hahirak ne’ebé sei deve hela no la selu superiór husi dolar amerikanu 5.000, ema ne’e sei
kondena ho pena prizaun tinan 2 to’o 8.

Artigu da-315
Importasaun np esportasaun ilísita husi rikusoin ka merkadoria sira
1 – Sé mak esporta ka importa rikuosin ka merkadoria sira lahó lisensa, maibé esportasaun ka
importasaun hala’o liuhosi determinasaun legál no depende ba lisensa husi kualkér entidade
ka la liu hosi alfándega sira sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Enkuantu faktu sira pratika ho neglijénsia pena prizaun nian to’o tinan 1.

Artigu da-316
Kontrabandu
1 – Sé mak importa ka esporta rikusoin ka merkadoria sira la lori liu hosi alfándega sira ka
kontrolu pasajen obrigatória seluk tama ka sai rikusoin ka merkadoria sira husi territóriu
Timór Leste nian, sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6 ka kastigu selu osan.
2 – Enkuantu valór husi rikusoin ka merkadoria sira superiór husi dolar amerikanu 10.000 ka
enkuantu ema ne’e pratika faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór deforma
baibain maka sei kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 8.
3 – Enkuantu hahalok ne’ebé temi tiha iha númeru sira anteriór dehan kona-ba rikusoin ka
merkadoria sira tenke iha lisensa ka bandu halo importasaun ka esportasaun, pena sira ne’ebé
temi tihah iha númeru sira anteriór sei agrava husi katoluk ida iha ninia limite sira.

Artigu da-317
Hakseko an
1 – Sé mak importa ka esporta rikusoin ka merkadoria sira, habees an totál ka parsiál atu
seluk direitu ka taxa alfandegária sira ne’ebé iha obrigasaun atu selu sasán hirak ne’ebé tama
ka sai sei kondena ho pena prizaun husi tinan 1 to’o 4.
2 – Enkuantu valór husi rikusoin ka merkadoria sira superiór husi dolar amerikanu 10.000 ka
ema ne’e pratika faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha númeru anteriór deforma baibain maka sei
kondena ho pena prizaun husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-318
Izensaun husi pena
Autór ba prátika husi faktu sira ne’ebé hakerek tiha iha artigu sira anteriór bele hela izentu
husi pena bainhira de’it selu rasik direitu ka taxa alfandegária sira ne’ebé sei mai selu no
tanba iha hahalok neon-sala.
Artigu da-319
Administrasaun irregulár ba verba públika sira
1 – Sé mak fó aplikasaun oin-seluk ba verba públika sira ne’e estabelese tuir lei, sei kondena
ho pena prizaun to’o tinan 2 ka kastigu selu osan.
2 – Enkuantu destinu aplikasaun irregulár la halo ba finalidade públiku, tuir finalidade ne’ebé
estabelese tiha tuir lei, pena prizaun nian mak husi tinan 2 to’o 6.

Artigu da-320
Dezobediénsia ba rekizisaun rikusoin
1 – Sé mak la haktuir rekizisaun ne’ebé Governu haruka, husi rikusoin ne’ebé baberak
indispensavel ba abastesimentu atividade ekonómika sira ka ba konsumu públiku, sei
kondena ho pena prizaun tinan 1 to’o 4.
2 – Konduta neglijente sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka sselu osan.

Artigu da-321
Hahaat rikusoin sira ne’ebé relevante ba ekonomia
1 - Sé mak liuhosi kualkér meiu, hahaat, harahun ka halo oinsá la utiliza tiha rikusoin rasik
husi interese relevante ba ekonomia nasionál ka husi kualkér meiu subtrai atu haktuir devér
legál sira ne’ebé impoin tanba razaun ekonomia nasionál sei kondena ho pena prizaun to’o
tinan 3 ka kastigu selu osan.
2 – Konduta neglijente sei kondena ho pena prizaun to’o tinan 1 ka kastigu selu osan.

Artigu da-322
Habu’ur asaun públiku
Sé mak ho intensaun hanetik ka halakon rezultadu sira konkuzaun judisiál ka kontra
konkluzaun judisiál ka konkursu públiku sira, hodi konsege liuhosi oferta, promesa, violénsia
ka ameasa, ne’ebé ema ruma soe ka la konkorre, ka ne’ebé maske soe no konklui tiha, nia
halo iha kondisaun sira falta liberdade iha prátika asaun hirak ne’e, sei kondena ho pena
prizaun to’o tinan 3 ka kastigu selu osan.

You might also like