Eesti Oigekeelsus Ja Valjendusopetud 18 Kevad PDF

TÜ õigusteaduskond Tallinnas
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus

PÕHIMÕISTED ja HARJUTUSED
P2OG.03.080
Hoida püsivalt loengus kaasas
Harjutusi võib lisanduda, kuid siinseid võib vaja minna aine millises tahes loengus
Õppejõud prof. Krista Kerge (TLÜ)

Kontakt krista.kerge@gmail.com
Pealkirjatüüp päevaõppes EÕV stats. [Kirja teema]
kaugõppes EÕV AvÜ. [Kirja teema]
2017/2018 K
P2OG.03.080 Eesti õigekeelsus
TÜ õigusteaduskond 2017 (kevad), Krista Kerge
Sisukord
Õiguskeel ja kirjakeele norm ..................................................................................................3

Harjutus 1 ...........................................................................................................................3
Kirjakeele normi liigid (selgitus ja lühiharjutused 2-6) ...........................................................6
Keelevariandid .......................................................................................................................9
Register, stiil, kood. Lubamatu ametlikkus .............................................................................9
Harjutus 7 .........................................................................................................................10
Kantseliit ehk asjatu võimukeel versus asjalik ametlikkus.....................................................10
HARJUTUS 8. Mõistmisprobleemid ja mõtte selgem sõnastamine ................................... 11
Noomenitõbi ja tühiverbid............................................................................................. 11
Passiivne isikuvormistus sisult aktiivsetes lausetes (poolt-tarind) .................................. 11
mitte-eitus .....................................................................................................................11
Hajus tarind olema + v- või tav-vorm ........................................................................... 11
Sõnastambid ................................................................................................................. 11
Väljendusliiasus ............................................................................................................ 11
Leksikaalne norm, terminid .................................................................................................. 12
HARJUTUS 9. Sobiva sõna leidmine ...............................................................................13
Nime problemaatika õiguses ................................................................................................. 13
Nimi, nimetus või pealkiri ametliku teksti lauses ..................................................................14
Ühingud ja kehamid.......................................................................................................... 14
HARJUTUS 10. Nimi või üldsõna(ühend), tavaline nimetus või ametlik nimetus ............. 14
HARJUTUS 11. Nimi nimetavas ......................................................................................15
HARJUTUS 12. Nimede käänamine ................................................................................. 15
HARJUTUS 13. Õigusaktide nimetusele osutamine ......................................................... 15
Kirjakeele seatud lühendid ja lühendamine ........................................................................... 16
HARJUTUS 14. Lühendage otstarbekalt või kasutage seatud lühendit vm tuntud sümbolit:
..................................................................................................................................... 16
Teksti ja kommunikatsiooni olemus...................................................................................... 16
Tarbekirja (ametikirja, aruande jms) TEKSTIOSA kompositsioon.................................... 17
HARJUTUS 15 (paaristöö) ............................................................................................... 17
Harjutus 16 .......................................................................................................................18
Harjutus 17 (paaristöö) .....................................................................................................18
Harjutus 18 (rühmatöö)..................................................................................................... 19
Harjutus 18 (paaristöö) .....................................................................................................19
Harjutus 19 .......................................................................................................................20
Harjutus 20. Töösuhtluse vigu ..........................................................................................21
Harjutus 21. ......................................................................................................................22
Harjutus 22 .......................................................................................................................22
Harjutus 23 .......................................................................................................................22
Harjutus 24 .......................................................................................................................23
Kordavaid ülesandeid ........................................................................................................... 24
2
Õiguskeel ja kirjakeele norm

KIRJAKEEL on keele korrastatud vorm, mis põhineb:
 keelekasutuse uurimisel (NB! kontekst)
 rööpsete normide selekteerimisel ja professionaalsetel kasutussoovitustel
 teadlikul kasutusel.
Kirjakeele norm fikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks AMETLIKUS vm
ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS.
Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta tagab selle, et
ühiskonna ükski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele peale suruda. NB! AVALIKU
VÕIMU esindajad, AMETNIKUD ja JURISTID teevad seda (Lennart Meri 2004).
ÕIGUSKEEL on kirjakeele osa, suhtlusolukorrast ja sellega haakuvast žanrist tingitud
KOODIDE SÜSTEEM:
 juristide erikeel kui sotsiaalrühma keel (erihariduse keel), mida teised ei valda. See
keelevorm ei sobi avalikuks suhtluseks - vt allpool: MÄÄRUSED räägivad EESTI
KIRJAKEELE NORMI RAKENDAMISEST AMETISUHTLUSES JA
ÕIGUSAKTIDES
 seaduskeel = õigus ise, isikute õiguste ja kohustuste sõnastatud alus ja kese, mille
SISU JA VORMI eest vastutab rahvas parlamentaarsuse printsiibil: riigikogu kui
loob seadusi ja on samal ajal seaduste täitjate esinduskogu (= rahvas oma valitud
asemike kaudu)
 muude õiguse üld- ja üksikaktide keel
 seaduskeelena halduskeele argument ning termineid määrav ja selgitamist vajav
vahend
 seaduskeelena dokumendi kui tõendusvahendi argument ja termineid määrav vahend.
Ametlikku keelekasutust reguleerib keeleseadus, sh selle § 4 lõikele 2 tuginev Vabariigi
Valitsuse määruse nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ (9.06.2011). Teisalt on
halduses heaks tavaks toetuda normiloovate õigusaktide keelekasutussuunistele, mis on kirjas
Vabariigi Valitsuse määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
HARJUTUS 1. Lugege läbi allesitatud määrused. Leidke, missugust normitehnika eeskirja sätet
kirjakeele normi rakendamise kord avab.
Vastu võetud 22.12.2011 nr 180 Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. Redaktsioon jõustunud
01.01.2012
HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRJA (HÕNTE) keelekasutust puudutavad osad
[TEKSTI SISU JA TÕLGENDUSE KONTEKS]
§ 2. Seaduseelnõu koostamise vajadus ja selle üksikasjalikkus
(1) Seaduseelnõu (edaspidi käesolevas ja 3. peatükis ka eelnõu) koostatakse sama liiki ühiskonnasuhete
õiguslikuks reguleerimiseks, kui vajalik õiguslik regulatsioon puudub või ei ole piisav või ei ole ajakohane.
(2) Seaduseelnõu peab sisaldama valdkonna reguleerimist vajavate õigussuhete selgeid ja seaduse vahetu
kohaldatavuse huvides piisavalt üksikasjalikke regulatsioone.
(3) Seaduseelnõusse ei kavandata regulatsiooni, mis on lubatud ja otstarbekas sätestada rakendusaktis.
§ 3. Seaduseelnõu vastavus ülimuslikele aktidele
Seaduseelnõu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.
§ 4. Seaduseelnõu vastuolu kehtiva õigusega
Seaduseelnõu või selle säte võib olla vastuolus kehtiva seaduse sellise sätte või kogu kehtiva seadusega, mida
eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. Käesoleva paragrahvi
tähenduses ei loeta vastuoluks üld- ja erisätte olemusest tingitud erinevusi.
3
§ 5. Isiku õiguste ja vabaduste piirangud

Seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja
proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb.
§ 6. Põhiseadusliku institutsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevus ning enesekorraldamisõigus
(2) Kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus,
millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
§ 8. Üldsätted
(1) Seaduseelnõu üldsätetes esitatakse seaduse reguleerimisala, vajaduse korral kohaldamisala, teiste seaduste
kohaldamise säte ja kavandatavate õigusinstituutide üldised sätted ning terminite määratlused §-s 18 nimetatud
juhul.
(2) Reguleerimisala säte sõnastatakse esimeses paragrahvis. Reguleerimisala sättes loetletakse seaduseelnõus
käsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Reguleerimisala sätet ei ole vaja esitada,
kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada.
(3) Kohaldamisala sättes nimetatakse isikud, esemed ja asjaolud, kelle või mille suhtes kavandatavat
regulatsiooni kohaldatakse või ei kohaldata.
(5) Seaduseelnõu üldsätetes võib viidata Euroopa Liidu õigusele, kui viide on seaduse reguleerimiseseme
seisukohast olulise tähtsusega ning laieneb kogu seaduse reguleerimisalale.
[VÄLJENDUS- JA TÕLGENDUSTÄPSUS]
§ 9. Kavandatava regulatsiooni täitmise tagamine
(2) Seaduseelnõu peab sõnaselgelt ja ühemõtteliselt väljendama, kellele milliseid õigusi ja kohustusi selle
eelnõu seadusena jõustumine kaasa toob ning kuidas on tagatud normide järgimine.
§ 11. Volitusnorm
(3) Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada
või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada.
(4) Volitusnorm esitatakse ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormis peab
olema märgitud akti andja ja liik. Volituse eesmärke, sisu või piire võib täpsustada eelnõu teiste sätetega.
2. jagu Seaduseelnõu keel, vormistus ja ülesehitus
1. jaotis Seaduseelnõu keele- ja stiilinõuded
§ 15. Keele- ja stiilinõuded
(1) Seaduseelnõu keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile.
(2) Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse
eri väljendite kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud.
(3) Eelnõu sõnastamisel kasutatakse võimaluse korral umbisikulise tegumoe oleviku kindlat kõneviisi.
Välislepingu menetlemist käsitlevas seaduseelnõus on lubatav da-tegevusnime kasutamine.
(4) Eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja mitmuse eristamisel on õiguslik
tähendus.
§ 16. Sätte sõnastamine
Säte sõnastatakse õigusnormi liigile vastava struktuuri kohaselt.
§ 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine
(1) Seaduseelnõus kasutatakse kehtivas õiguses ja reguleeritavas valdkonnas tuntud ja enamlevinud termineid.
(2) Uut terminit võib kasutada valdkonna:
1) esmasel reguleerimisel;
2) uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini § 9 lõikes 2 esitatud eelnõu arusaadavuse nõuetele.
(3) Võõrsõna võib kasutada üksnes juhul, kui selle kasutus on eesti keeles levinud või kui sõnal puudub eesti
keeles algupärane vaste.
§ 18. Termini määratlemine
(1) Ühest või mitmest sõnast koosneva termini tähendus määratletakse õigusselguse eesmärgil, kui:
1) eelnõu on reguleeritava valdkonna või õigusinstituudi termineid sisaldav üldakt ja terminil on selle
seisukohalt oluline õiguslik tähendus;
2) terminit kasutatakse tavalisest või õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses;
3) terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust;
4) termin ei ole eesti keeles üldlevinud.
(2) Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu
õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta.
(3) Termini sisu määratletakse selle põhitunnuste või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste
loetelu kaudu või vähelevinud sõna selgitusena. Terminit määratlevasse sättesse ei tohi lisada eraldiseisvaid
regulatiivse toimega sätteid.
4
(4) Üht ja sama terminit kasutatakse eelnõus vaid ühe ja sama mõiste tähistamiseks.
(5) Termini sisu määratletakse kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on
koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult
seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes.
(6) Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminil võib olla mitu
tähendust, lisatakse termini määratlusse väljend „käesoleva seaduse tähenduses”. Kui terminit kasutatakse vaid
eelnõu mõne jaotusüksuse piires, siis lisatakse asjakohane väljend.
(7) Kui eelnõusse sobiv termin on juba teises seaduses määratletud, siis õigusselguse eesmärgil võib viidata
sellele seadusele, mille tähenduses terminit kasutatakse.
§ 19. Lühendite, sulgude ja tähiste kasutamine
(1) Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid.
(2) Eelnõu tekstis kirjutatakse sõna „paragrahv” välja juhul, kui sellele ei järgne numbrit, lause esimese sõnana,
samuti muutmise seaduses muutmisvormeli esimese sõnana. Muul juhul kasutatakse paragrahvitähist.
(3) Paragrahvitähisele lisatakse sobiv käändelõpp. Ainsuse omastavas ja osastavas käändes paragrahvitähisele
tüvevokaali ei lisata.
(4) Üldtuntud tähiseid, ametlikke või seadustes sätestatud sõna-, termini- ja nimelühendeid võib kasutada
eelnõusse kavandatavas tabelis ja eelnõu lisades.
(5) Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja,
märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi.
2. jaotis. Seaduseelnõu vormistus ja üleehitus
§ 21. Seaduseelnõu pealkiri
(1) Seaduseelnõu pealkiri väljendab võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses eelnõu reguleerimisala.
§ 23. Paragrahvide numeratsioon ja pealkirjastamine
(1) Rohkem kui ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahvid vormistatakse numereeritud loeteluna.
(2) Paragrahvid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega.
(3) Paragrahvile antakse sisu iseloomustav lühike pealkiri nimetavas käändes.
(4) Ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.
§ 24. Paragrahvi lõiked
(1) Paragrahvi võib jagada lõigeteks.
(2) Paragrahvi lõiked nummerdatakse läbivalt, märkides iga lõike ette kahe ümarsulu vahele araabia numbriga
tähistatud järjekorranumbri.
(3) Paragrahvi esimene lõige sisaldab üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja
erandid.
(4) Mahukaid lõikeid välditakse.
(5) Paljude lõigetega paragrahve välditakse, rühmitades sätted sisu järgi mitmeks paragrahviks.
§ 25. Paragrahvi ja lõike punktid
(1) Paragrahvis ja lõikes esitatakse pikem loetelu punktidena, mis nummerdatakse paragrahvi- või lõikesiseselt
läbivalt araabia numbritega järgnevat parempoolset ümarsulgu kasutades. Iga punkti teksti alustatakse väikese
tähega ja lõpetatakse semikooloniga, välja arvatud loetelu viimane punkt, mis lõpetatakse punktiga.
(2) Loetelu punkti ei kavandata lisasätteid.
(3) Ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse
alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad
korraga.
§ 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa
(1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja preambul.
(2) Mahuka eelnõu paragrahvid koondatakse sisu järgi peatükkidesse. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt
araabia numbritega.
§ 29. Viite vormistamine
(1) Otsene viide teisele seadusele peab sisaldama lisaks § 28 lõikes 2 nimetatule viidatava seaduse pealkirja,
mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti
eristatav, võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkidega ja kirjutada suure algustähega.
(2) Otsene viide eelnõu teisele struktuuriosale vormistatakse, kasutades näiteks järgmisi tüüpvormeleid
asjakohases käändes:
1) eelnõusiseses viites – „käesoleva seaduse § x lõike y punkt z”;
2) paragrahvisiseses viites – „käesoleva paragrahvi lõike x punkt y”;
3) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike punkt x”;
4) lõikesiseses viites – „käesoleva lõike esimene lause”.
(3) Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri,
näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine
tuleneb Euroopa Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri
5
juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa Majandusühenduse
asutamislepingust.
(4) Eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada
viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23).
§ 44. Eelnõu terminoloogia
Seletuskirja osas „Eelnõu terminoloogia” tutvustatakse seaduseelnõu nii uusi kui ka võõrsõnalisi termineid,
mida õigusaktides ei ole varem kasutatud, ja põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust.
4. peatükk . Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu

1. jagu . Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõuded
§ 51. Seaduseelnõu sätete kohaldamine
Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena käsitatakse §-des 7, 8, 10,
13–19, 22–28, § 29 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 30–32, § 33 lõikes 1, §-s 34, välja arvatud muutmisvormeli näide,
§ 35 lõigetes 2 ja 4, §-s 36, § 37 lõigetes 1–4 ning §-s 38 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate
erisustega.
§ 54. Määruse eelnõu terminoloogia
(1) Määruse eelnõus kasutatav termin peab vastama määruse aluseks oleva seaduse või Euroopa Liidu õigus-
akti terminoloogiale.
(2) Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava valdkonna terminit juhul, kui see on
vajalik seaduse rakendamiseks ning kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga.
Vastu võetud 09.06.2011 nr 71 keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel. Redaktsioon jõustunud 1.07.2011

EESTI KIRJAKEELE NORMI RAKENDAMISE KORD
§ 1. Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste
normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning
soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
§ 2. Kirjakeele normi rakendamine
(1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi
keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu
ja grammatikaga.
(2) Lõikes 1 nimetatud kirjakeele normi allikad tähistatakse järgmiselt:
1) õigekeelsussõnaraamatu tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/” ja
õigekeelsussõnaraamatu võrguversioonile lisatakse märge „Vastab väljaandele ...../uusima
õigekeelsussõnaraamatu pealkiri ja ilmumisandmed/. Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/”;
2) Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja
grammatika tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond”.
(3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud
Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette
nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
(4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud
asjaomased õigusaktid.
§ 3. Kirjakeele normi alane nõustamine
Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut.
Kirjakeele normi liigid (selgitus ja lühiharjutused 2-6)

SÕNAVARANORM: mida sõnad tähendavad (nt mis on migratsioon või konteiner), kas nad tähendavad
üht ja sedasama (mida tähendab õieti ja mida õigesti? mis suhtes on sõjaväelane, kaitseväelane,
kaitseväeteenistuja ja sõdur?), mis konteksti nad sobivad (kus sobib õieti ja kus õigesti? kus
sõjamees ja sõjamehelik vaprus, kus sõjaväelase alammõisted jne; kas mant või koor?, millal
pigem ränne, millal pigem migratsioon) jne.
HRJ 2. PARANDAGE: mürgi migratsioon läbi konteineri seina ookeani vedelikku >
6
GRAMMATIKANORM: kuidas sõnu tekstis kasutatakse, nt käänatakse-pööratakse ja neile laiendeid

valitakse; nt
HRJ 3. VALIGE: kas märkusi või märkuseid?, kas taotleda või taodelda? kõnelda või
kõneleda? >
kas põhinema juhataja käskkirjal või juhataja käskkirjale, taotlus toetusele
väiketaludele või väiketalude toetuse taotlus >
 Mida tähendavad grammatilised sõnad; nt
HRJ 4. PARANDAGE: Omaniku loata EI SAA tema maale midagi ehitada ega rajada >
 Millised fraasitüübid sobivad lausesse, nt
HRJ 5. PARANDAGE, KUI VAJA:
Oht liiklemiseks ehk …………………………. tekib siis, kui […]
Ohu korral liiklemiseks tuleb auto peatada >
pealkiri Eesti Meeskoor Kanadas Tallinnas >
 Millised on eesti lausetüübid ja kuidas muutub tekstis nende sõnajärg?
jne.
Sõna- ja grammatikanormide põimumine tekstis loob tõlgendusvõimalused – sõnad ja
grammatika koos loovad tähendusi ümbritsevas lauses, lõigus ja tekstis.
HRJ 6. KIRJUTA IGA LAUSE TAHA, MIDA TÄHENDAB ALALÜTLEVAS VORM KELLEL-MILLEL JA
MILLISE TÄHENDUSE TA KOOS TEISTE SÕNADEGA LAUSELE ANNAB.
 Sõduril on külm ……………………………….

 Esmaspäeval on külm ……………………………….
 Saarel on külm ……………………………….
 Õppusel on külm ……………………………….
 Sõduril on pere ……………………………….
 Tiial on jooksutrenn ……………………………….
 Tiial on palavik ……………………………….
 Tiial on gripp ……………………………….
 Tiial on hea mõte ……………………………….
ÕIGEHÄÄLDUSE JA ÕIGEKIRJANORM
 Kirja alused (kehtivad igal pool), st SÕLTUMATA KEELEVARIANDIST (k.a argikeele ja
slängi üleskirjutamisel); e-slängis, nt vabas arvuti- ja mobiilisuhtluses on tekkimas erandeid;
sageli juba mõistekiri, nt  irw
 Kirjapilt ja hääldus eristavad vorme ja sõnu, nt meene (MIS): meene (MILLE) kirjutatakse
ühtmoodi, duši (MILLE): dušši (MIDA) kirjutatakse eri moodi, ühtmoodi hääldusega gaas ja
kaas ning eri vältes tuli ja tuuli on eri sõnade vormid, tamm on üldsõna ja Tamm on nimi
(küsimärgiga lause algul); auto ratas on definiitse auto osa, autoratas on ratta liik jne
 Ametlikkuses võib läbiv suurtäht märkida üldsõnaga (tähendusliku sõnaga) või samalaadse
ühendiga tähistatud institutsiooni (nt Vabariigi Valitsus või Riigikogu kui õigusaktide andja),
ainulist juriidilist isikut jm registreeritud organisatsiooni, milles eristajaks võib olla kohanimi;
nt
Vabariigi Valitsuse otsus, Kaitseväe Peastaap, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Tallinna Linnavalitsus, Saku Vallavalitsus
7
NB! Tavaliselt piisab väiketähest, kui tähistatav ongi ainuline (teda on täiendiga viidatud või
tekstiga implitseeritud kontekstis selgelt üks), nt
Eesti valitsus ja president, kaitsevägi, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna
linnavalitsus, Saku vallavalitsus
 Pealkirjale viidatakse tekstis
o jutumärkides ja suure algustähega, kui see on teose, sarja või rubriigi nimi, nt Czesław
Miłoszi „Sünnimaa Euroopa“ on tõlkinud Hendrik Lindepuu; uudistesaates
„Aktuaalne kaamera“; Postimehe rubriiki „Majandusuudised“
o tavalise väiketähelise fraasiga kui sisulisele pealdisele, mis osutab tekstiliiki (uudistesaade,
seadus, määrus, otsus, käskkiri) viidatakse, v.a selle spetsiifiline nimi (alapealkiri), nt
autoriõiguse seadus, Vabariigi Valitsuse määrus „Kirjakeele normi rakendamise kord“
o nime kujul, kui see on perioodilise väljaande või ürituse ainutähis, nt lugesin seda Eesti
Päevalehest, käisin rattarallil Tartu Sügis
 Numbrite, numbrikombinatsioonide jm sümbolite kirjutamisel järgitakse kirjakeele
kontekstikohast tava, nt
o poolametlikus ja erakirjas, õigusakti rekvisiitides jm on tavapärane pikem ülal paremale
viidud kuupäev, nt 8. jaanuaril 2009
o tekstiviidetes numberkuupäev, millel eesti keele kontekstis on kindel järjestus, nt
08.01.2009 või 8.01.2009 ilma a-ta
 Kirjavahemärkidel on kohati eristav tähendusjõud, vt nt koma:
o maha lasta mitte, armu anda – vrd maha lasta, mitte armu anda
o teose teine parandatud trükk – vrd teose teine, parandatud trükk
o Lubasin? Vrd Lubasin.
 Sidend loetelu viimaste liikmete vahel annab tähenduse kogu loetelu kõrvutustele (komasid,
vahel ka semikooloneid tõlgendatakse selle sidendi tähenduse järgi), vrd
 … teavitab omanik, haldaja ja valdaja ’omanik ja haldaja ja valdaja’ = kohustus lasub igaühel
 … teavitab omanik, haldaja või valdaja ’omanik või haldaja või valdaja’ = kohustust
jagatakse, nõude täidab üks kolmest (omavahelisel kokkuleppel)
jne. Vt eesti keele käsiraamatust (WWW).
STIILINORMID. NB! Olukohasus:

 sõnavaranorm kontekstis; nt mobla ARGI, mobiil ja telefon igas kontekstis; millal kooli
lõpetamine ja millal kooli tegevuse lõpetamise menetlus? õieti mitmemõttelisena
argikontaktides, õigesti ja õigupoolest ühemõttelisena asjalikus ja igas muus esinduskontekstis
 grammatikanorm kontekstis; nt millal ei teind ja millal ei teinud? millal on karistatav ja millal
karistatakse, peab karistama, saab karistada või võib karistada?
 kirjanorm kontekstis (ebaametlikes meilides sageli suutähed puuduvad, kirjaniku vm isiklik
õigekirjastiil, nagu Aaviku tegematta või Wimbergi karttis jms).
SUHTLUS- JA TEKSTINORMID. Kõnekäitumine, asjakohasus, sõnaline viisakus (nii raamväljendid kui

tooni valik); vrd
 eestipärane otsene napisõnaline suhtlusstiil ja slaavi rahvastele omane kaudne paljusõnaline
suhtlusstiil;
 soomlaste rahulik dialoogi laad ja eestlaste agressiivne, väitlusele kalduv dialoog;
 eesti eraettevõtjate inimlik (igapäevasuhtlusele sarnane) kirjade laad ja avalike asutuste
üliformaalne seadustest tihedam kirjatekst);
 suhtluse rajamine positiivsetele või negatiivsetele eeldustele (nt viisakas ehk asjakohane tekst,
ebaviisakas ehk asjakohatult seadusi kopeeriv või adressaati muul moel unustav tekst) jne.
8
Keelevariandid
Keelekasutuse valdkond määrab tähendusruumi ja selle kaudu leksikaalsed ehk sõnalised valikud.
Allkeeled ehk funktsionaalstiilid liigitatakse keelekasutuse valdkonna järgi:
 igapäevasuhtlus, argisuhtlus > igapäevakeel, k.a argikeel (vanema terminiga kõnekeel)
 ametlik suhtlus ja asjaajamine > ameti- ja asjaajamiskeel + õigus- ja haldussuhtlus oma
võrreldamatute oludega (ja kasutajatega) > õiguskeel, halduskeel
 täppissuhtlus > oskuskeel (sh õiguse oskuskeel)
 esteetilise eesmärgiga suhtlus > ilukirjanduskeel, filmikeel, kujutava kunsti keelekasutus vm
Kasutusolude alusel (kasutuskeskne keelevariant)
Registrid: „keelevahendite kast”, nt välismaalasega suhtlemise keel; hoidjakeel; õigusasjade ajamise
keel – NB! iga valdkonna õigusaktides ja haldusdokumentides põimuvad majandus, juura ja
otsene töövaldkond (s.o reguleeritav ala), millel on oma piiritletud temaatika
Kasutaja alusel (kasutajakeskne keelevariant)
Kohamurded ehk dialektid (kasutajaid seob kindel paik): maamurre või linnakeel
Sotsiaalsed murded ehk sotsiolektid: kasutajaid seob mingi sotsiaalne tunnus (nt amet, sh juristi ametis
õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng; iga, nt noorte släng; staatus, nt üliõpilassläng,
sh õigusüliõpilaste släng vm)
Register, stiil, kood. Lubamatu ametlikkus

STIIL
kõrge
kirjakeel kui kõrgstiil

REGISTER
formaalne informaalne
kantseliit
kui madal ametlikkus
madal
Kood on teksti keel, mis seob tekstis kasutaja- ja kasutuskesksed muutujad: kindlas tekstis
kohandatakse oma keeleharjumused OLUKORRAGA (adressaadi ja asjaoludega). Nt seletades
füüsikat lapsele peab tema vanust (6. või 11. kl), teadmisi-kogemusi ja keelt arvestama; avalikus
halduses ja selle aluseks olevas seaduskeeles peab avalikkuse eelteadmisi ja keeleharjumusi
arvestama.
NB! Mida formaalsem on olukord, seda piiratumad on stiilivõimalused, mida informaalsem olukord,
seda laiem on stiilidiapasoon (vt skeemi ülal).
Rahva õigus ametlikkuse keelest aru saada on Euroopas arvestatav kodanikuliikumine, mis toetub kodaniku
põhiõigustele. Samas suunas on liikunud Euroopa Liidu kampaaniad „Fight the Fog” oma deviisiga „Write clear-
ly”, liikumised nn Eurobubble’i vastu ja kohalike seaduste arusaadavuse nimel (nt Suurbritannia õigusreform,
Taani õigusreform 21. saj algul jm).
9
HARJUTUS 7. Ühenda iga vasaku veerurea tekstilõik sobiva stiilikirjeldusega paremas veerus
Mati-poiss ei käin(u)d mul poes ja enam kommi ei saa, peres pole teistel tema pärast Kohamurre
midagi süüa. Mati jättis mitu päeva poes käimata ja teistel polnud süüa. Kommi ta
(igatahes) enam ei saa.
Meite Mati es käü puutis ja magõhust näkk’ unõn kolm nädalid. Kantseliit (lubamatu
madal ametlikkus)
Minu meessoost alaneja järglane Mant, Mati Mardi p, vanus 12 aastat, kuulub Neutraalne eesti
karistamisele töötlemise läbiteinud magusainete manustamise keelu teel kolme nädala kirjakeel: asjaliku
ulatuses, sest ta lubas endale korduvalt mitte teostada kauplusekülastust, millega suhtluse PARIM
põhjustas koduühingu personali seedetegevuse tagamatuse. KEELEVORM
Mati (Mant) jättis korduvalt poes käimata, mistõttu tema kodustel / pere liikmetel ei Igapäevakeel
olnud süüa, ja seepärast karistatakse teda maiustustest ilmajätmisega kolme nädala
jooksul.
meie armas memm, minu imeilus neitsi, üks käbe eideke, kärmas tibu, kahjutuli, Vulgaarne e tugevasti
kuritöö, vapper korrakaitsja, sõjamees, haigemaja madal stiil)
Üks kuradi vanamutt tõmbas endal londi täitsa umbe ja põrutas vasta puud, nii et kolm Poeetiline kõrgstiil
teist masinat tegi kah tema pärast kolaka.
Keegi vanaproua läks napsitamisega liiale ja tal juhtus kohutav õnnetus – sõitis vastu Igapäevane poeetiline
uhket mändi, ja veel nii õnnetult, et hulk süütuid inimesi sai kannatada: nad sõitsid liialdus
oma suure vaevaga muretsetud kaunid autod sodiks.
Vanem raskes alkoholijoobes naine sõitis teelt välja vastu puud, põhjustades veel Ametlik/poolametlik
kolme auto avarii. stiil
Kantseliit ehk asjatu võimukeel versus asjalik ametlikkus

 Kantseliit (bureaucratic language): demokraatia oludes lubamatu võimukana mõjuv ja sisu
ähmastav ametnike rühmaidentiteedile toetatud keelevorm: keerukad laused, liiga abstraktne ja
stampiderohke sõnavara; palju tugiverbide ja tegusõnast tuletatud nimisõnade ühendeid, n-ö
moetarindeid jm, mis on vastuolus eesti keele grammatilise korrapäraga. NB! ÜHISKEELE
GRAMMATIKA seob keelevariante
 Levib psühholoogilistel põhjustel (eristumistarve) ja eeskujude toel (emakeel ja tema variandid
omandatakse tekstidest, k.a /uues/ töökohas)
Millal on kantseliit siiski vältimatu?
MITTE KUNAGI, asjalikke tekste iseloomustab stiililt neutraalne keel ja sisuline täpsus,
oskustekste keerukam lauseehitus, detailid, terminid.
Millal peaks seda tingimata üritada vältida? Üksikisikuga suheldes (poolametlik kirjavahetus),
suulistes esinemistes (täiesti jälgitamatu), neis oludes, kus tekstiga tuleb töötada ala võhikul või
vähema haridusega inimesel
Vrd ametlik keelekasutus: tüüpkompositsiooniga tekstid; lõikude jm tekstiosade selged funktsioonid

(probleem, illustratsioon, üldistus, järeldus, kokkuvõte vm); põhjendatud vormelid, ühemõttelised
grammatilised konstruktsioonid ja sõnavara; optimaalne (minimaalne vajalik) hulk oskussõnu;
keerukam lausestus, kuid täpne sidumine (selge sidendivalik, täpsed asendused, selged ja õige tasandi
mõisteseosed sõnaahelate jälgitavuse huvides, sh optimaalne kombinatsioon asesõnu ja leksikaalset
kordust)
10
HARJUTUS 8. Mõistmisprobleemid ja mõtte selgem sõnastamine

Noomenitõbi ja tühiverbid
Komisjoni liikmed kuuluvad taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja
lõpplahendusest, või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses >
Andmete kättesaamine registrist toimub veebipõhiselt >

Teie teose pealkiri kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel >
toetuse menetlemist administreeriv ametkond >
Passiivne isikuvormistus sisult aktiivsetes lausetes (poolt-tarind)
…turvavööde kasutamine elanikkonna poolt >
komisjoni poolt 8. märtsil vastu võetud otsus >
Kui…, siis müüakse hüpoteekvara panga poolt kokkulepitud hinnaga >
Vald ja linn on huvitatud isikute poolt oma elukoha määratlemisest >
Sünnitanu kohta esitatakse tervisehoiuteenuse osutaja poolt elektrooniline teatis terviseregistrisse >
mitte-eitus
Kuna te olite mitterase, siis …
õigusemõistmisega mitteseotud tegevus
Hajus tarind olema + v- või tav-vorm

(balsamina toimiv) juuksevaht on mitteeemaldatav >
Joobnud olekus tööl viibimine on raske rikkumisena karistatav distsiplinaarkaristusega >
Sõnastambid
N. seaduse kohaselt >
seoses Teie avaldusega >
Seoses EL laienemisega kasvab piirikuritegude arv >
Endiselt on madal laste turvavarustuse kasutuse tase >
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. a määruse nr 135 „Intressitoetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise kord” (RT I 2001, 36, 213; 2003, 26, 163) § 2 lg 1 kohaselt on intressitoetust õigus
taotleda põllumajandustootjal, kes … >
Väljendusliiasus
liiklusohutuse alane olukord Eestis >
helkurite kasutust propageeriv tegevus >
*fokusseerides peatähelepanu (NB! ka õigekiri) >
kahe ministeeriumi vahel moodustatud ühine koostöökomisjon >
11
Leksikaalne norm, terminid
MÕISTE – SÕNA
INIMENEtgj RAVItgv ERIALA/AMETtng …HAMBADobj – hambaarst

KIIRESTItng /LIIGUTUSEDtng/ MAAD MÖÖDAlok … LIIKUMAtgv – jooksma
T1 T2 T3 ... Tn
T1 + T2 +T3 + .. + Tn = määratlus ehk definitsioon

Terminipesa (NB! tingitud kirjakeele üldiselt korrapärast)
abielu abielluma (abiellun, abiellunud jne)
abielus jne abiellumine, abiellunu, abielluja
jne.
Termin a) valdkonna mõiste, mille sisule leitakse standardvaste konkreetse kirjakeele leksikaalsele
normile tuginedes > b) valdkonna või selle osa (standardiseeritud) oskussõna.
Termini standardisatsioon on kahesuunaline keeleline akt:
a) suund mõistelt tähistajale (sõna, väljend): kindla mõiste tähistamiseks (kindlas kontekstis) alati üks
ja seesama sõna/väljend +
b) suund tähistajalt (sõnalt, väljendilt) mõistele: seesama väljend tähistab kõnealuses kontekstis alati
kokkulepitud mõistet.
Keeleline läbipaistvus: liitsõnade ja tuletiste omadus. Osiste järgi on võimalik oletada termini
tähendust (vt oma/nik ülal). Täiesti läbipaistvad on ainult automaatselt moodustatavad terminid
terminipesas, nt haldama + haldamine + haldus(kohus) + haldaja; vrd mitteautomaatne läbipaistmatu
haldur (läbipaistev teatud piirini, nt haldama-tüve mõiste väldib ur-liite vahenditähenduse, vrd lõikur;
läbipaistmatu selles mõttes, et peab teadma, mida eesti kirjakeele leksikaalses normis tähendab
haldaja ‘see/igaüks, kes teat. objekti haldab’ ja haldur kui kindlate haldusvaldkondade ametinimetus).
Arbitraarsus: keelemärgi suvalisus;
lihtsõna puhul – häälikujärjendist ei paista kunagi läbi tähendus (v.a helijäljendus, nt näu, hops, kõll);
liitsõna või tuletise puhul – alati on võimalus sama mõistet kuidagi teisiti tähistada (vrd omandiõiguse
subjekt, oma-nik, oma-nda-nu ja oma-ja) + keelelistest osistest paistab vaid termini tähendus läbi
kindlatel automaatse moodustuse juhtudel (vt ülal) +
NB! TERMINID TULEB ALATI DEFINEERIDA või nende legaalsele või erialasisule viidata, st nad
on alati mingi piirini läbipaistmatud ehk arbitraarsed.
Termini legaaldefinitsioon: terminile seadusega antud määratlus. NB! Mitte mõista lihtsustatult:
autorit ei määratle üks lause, vaid kogu autoriõiguse seadus jne. Samas on sotsiaalmaks selgelt ja
konkreetselt määratletud lausega, mis kajastab selle termini tähendustunnuseid.
Terminiotsing:
www.riigiteataja.ee: tekstireale löödud sõna või väljendit otsib mootor kõigist märgitud aktiliigi
tekstidest (märkimata juhul kõigist tekstidest). Harvem tuleb teada, et termin esineb ainult akti
pealkirjas (otsida pealkirjarea abil).
www.legaltext.ee: Ingliskeelsete terminite eesti vasted, eesti õigusterminite inglise vasted koos tõlke-
kontekstiga (millises sättes kasutatud).
12
Vt ka ARVESTUSLIK KODUTÖÖ (ÕIS)
HARJUTUS 9. Sobiva sõna leidmine

?
piloot- < ing pilot ADJ ’experimental, explanatory, preliminary, acting as starter’; ka kavand (nt joonise kavand,
joonestuse vm graafiline visand: pilot scheme)
pilootidee, -jaoskond, -projekt, -kutseaasta >
essee pilootskeem >
kartulisordi imidž >
klikkige 2 korda hiire parema nupuga >
seivige andmed, seejärel seivige nad CD-le
aknakliiner >
terminoloogiline leksikon >
telekommunikatsioonivahendid >
kommunikatsiooniministeerium >
Nime problemaatika õiguses
Nimi on konkreetse keele leksikogrammatika (sõnavara ja grammatika süsteemi) aspektist suvaline,

„keelsuseta” ja tõlkimatu. Tal on üks kandja (ainuosutus) ja seepärast puudub mitmus.
Tavaliselt on nimi lisandiks konkreetse keele üldmõistele, nt Volvo – sõiduauto Volvo, Rootsi
sõiduauto Volvo; Rukkilill – lasteaed Rukkilill.
Nimetus ehk üldsõna on kindlas keeles põhjendatud nimisõna või nimisõnalise põhjaga ühend: teda
saab vajadusel mitmustada ja alati tõlkida, nt keelenõukogu – language board, keelenõukogud –
language boards; haridusministeerium – ministry of education, ministeeriumid – ministries.
Ametlik nimetus on nime asemel kasutatud tõlgitav sõnaühend, teda iseloomustab täpselt fikseeritud
sõnakasutus ja (ühendi puhul) struktuur, nt Keelenõukogu – Language Board, Haridus- ja
Teadusministeerium – Ministery of Education and ? Science/ Academic Matters.
Nime ja nimetuse tunnetuslik piir ja sellele toetuv õigekiri on keeliti erinev, nt inglise keel
peab nimeks mitme ainuobjekti tähistajaid, kui ka tähistatavale on omane korduvus, kuid eesti
keel mitte (vrd Wednesday, Christmas, kolmapäev, jõulud).
13
Nimi, nimetus või pealkiri ametliku teksti lauses

Nimi: Ainuobjekti (ka tiražeeritava toote vms) suvaline, tõlkimatu
SSS tähistaja Läbiv Suur
Esra, Estbis, Krista Kerge, Eesti Raudtee, Õnnelik Lapsepõlv, Algustäht
Laine, Vanemuine
Nimetus: Konkreetses keeles sisult ja vormilt põhjendatud ning
vvv läbipaistev sõna või fraas, mida saab tõlkida eesti keelest ja läbiv väiketäht, v.a
koos kitsendava eesti keelde (lisatav nimi välja arvatud) lisatavad nimed
nimitäiendiga SS+vv linnavalitsus, Pärnu ülikool, jõhvikapirukas, Madise leib,
/vv+SS aktsiaselts Esra, doktor Jaanus Kerge, Viru Valge viin
Ametlik nimetus: Riigi, institutsiooni, organisatsiooni või kehami kui ainuobjekti

SSS tõlgitav nimetus
Rootsi Kuningriik, Autoregistrikeskus, Tartu Linnavalitsus, Läbiv Suur
Tallinna Ülikool, Eesti Pank, Vabariigi Valitsus, Kaitseliit Algustäht
Keeleosavamale: piiritleva täiendi puhul selge ainuobjektina
kaitsevägi, Pärnu linnavalitsus, Elva linnavolikogu
Pealkiri: Teksti nimi (poeetiline või muul moel suvaline pealkiri)
„Svv” Rummo „Lumevalgus … lumepimedus”
„Suur algustäht”
Teksti nimetus (motiveeritud pealkiri, kus põhisõna viitab

vvv läbiv väiketäht, v.a
teksti liigile või laadile, nt kiri, seadus, määrus, otsus, käskkiri,
kirjeldus)
sisalduvad nimed
Jüri kiri Marile, Vabariigi Valitsuse määrus nr 454
ÜHINGUD JA KEHAMID
Ametlik nimetus: ühingu või kehami (unikaalse tähistatava) tavaline tõlgitav nimetus (võib sisaldada
ka nime), mis käibib loogikalises mõttes nimena > NB! läbiv suurtäht põhjendatud eriti siis, kui
tähistataval nime ei ole:
- põhjendatud, keeleliselt läbipaistev (v.a Tallinna huvikeskuse Kullo lastekoor

sisalduvad kohaviited kui ise nimed ja Ellerhein; lüh lastekoor Ellerhein (allüksused:
tähistatava enda nimi, kui tal selline on) Ellerheina tütarlastekoor, Ellerheina
mudilaskoor)
- sõnaline vorm juriidiliselt kinnistatud
(tegevusluba) Vabariigi Valitsus, Põlvamaa Teedevalitsus,
Põlva Maakohus, Tartu Ülikool, Eesti Pank
- vajalik formaalses kontekstis
HARJUTUS 10. Nimi või üldsõna(ühend), tavaline nimetus või ametlik nimetus
Jagage nimetused kolme rühma ja kirjutage sobivaid algustähti kasutades õigesse kasti:
poiste suvelaager, linnavolikogu, tallinna linnavolikogu, tallinnat valitsev organ, aktsiaselts eesti raudtee,
aktsiaselts eesti telefon, teedevalitsus, tartu teedevalitsus, erakool audentes, rocca al mare kaubakeskus, rocca al
mare kaubanduskeskus, suurim kaubakeskus eestis
Tavaline eestikeelne nimetus

Nimetus sisaldab Ametlik nimetus (sh viitega
ehk üldsõna (sh viitega
organisatsiooni enda nime asukohale ehk kohatäiendiga)
asukohale vms)
14
HARJUTUS 11. Nimi nimetavas

Leping REEGEL:
Käesolevaga sõlmivad …(a)/(b)… lepingu järgnevas  Sõnastan avalause
(1) nii, et kõik nimed
oleksid nimetavas.
 Selge on parem
kui lühike.
 Pean meeles, et
lepingus on kõik
isikud määratletud
(2) ja neile osutavad
nimetused
(üldsõnad, sageli
seadusest
tulenevad
rollisõnad) ei vaja
suurt algustähte.
Osalised ja rollid:
(1) a - keeleamet tellib (esindaja põhikirja alusel peadirektor Pille Pihelgas)
b - AS Estbis täidab (esindaja volituse alusel Katrin Saari)
(2) a - aktsiaselts Ehitus Hulgi tarnib (esindaja Liina Lume)
b - füüsilisest isikust ettevõtja Valdur Palli hangib
HARJUTUS 12. Nimede käänamine
Muutke lauset nõnda, et nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed oleksid kirjakeele reeglitele
vastava fraasiehituse juures nimetavas käändes:
1. Lepingule on alla kirjutanud tellija AS Tolerants direktor Salme Silk’i isikus ja täitja FIE Siim
Kuld’i isikus.
2. Ärakiri on saadetud maavanematele Viire Leivile, Luule Metsile ja Tiit Mägile.
3. Käsin: muuta Triin Rand’i perekonnanimi kõigis dokumentides Predridge’iks.
4. koosolek minister Tamm juhtimisel ning eksperdi Riina Riismägi juuresolekul
HARJUTUS 13. Õigusaktide nimetusele osutamine
1. ”Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud
Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase
rahastuslepingu” ratifitseerimise seadus, § 6 >
Võttes aluseks MILLE: Võttes aluseks ………………………………………………

……………….…………………………………………………….……………………………………
…..………………………………………………………………..…………………………………… .
15
2. Inimõiguste ülddeklaratsioon >

Toetudes MILLELE: Toetudes ………………………………………… ………. pidas Vabariigi
Valitsus õigeks EL komisjoni otsuse vaidlustada.
3. Vabariigi Valitsuse 28.06.2001 määrus nr 216 (Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu

arendamise liitumiseelse programmi raames antava investeeringutoetuse taotlemise, taotluse
menetlemise ja toetuse maksmise kord), § 16 ja § 18 lg 1
Olles tutvunud MILLE (viidatud) SÄTETEGA: Olles tutvunud ………..………………

……………………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………… .
4. Teede- ja sideministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 9 (Eesti numeratsiooniplaan), § 1 lg 1 >

MILLE millise SÄTTE järgi:
………………………….………………………………. ……………………………………… järgi on

prefiks (eesliide) selline numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne
rahvusvahelise või riigisisese tähendusliku numbri valimist.
Kirjakeele seatud lühendid ja lühendamine

1) Kas traditsiooniline lühend on olemas? – Jah, siis kasutan.
2) Väiketähtlühendi sise- ja lõpumärk: asutuse kirjastiililepped.
3) Kas lühendada on otstarbekas ja kuidas? Lühendi läbipaistvus, teksti jälgitavus.
4) Seaduslühendid ja sättetasandi sümbolite kasutamine:
 vali ainult adressaadile kindlalt tuntud seaduslühend;
 kääna rekvisiidirühma viimast sõnalist osist (nt § 5 lg 3 p-des 1 ja 2);
 kui koma ning sõna ja rühma sees juba esinevad, kasuta rühmi eraldades semikoolonit ja sõna
ning (nt § 2 lg-tes 3 ja 4; §5 lg 4 p-des 1 ja 2 ning § 17 lg-s 1).
HARJUTUS 14. Lühendage otstarbekalt või kasutage seatud lühendit vm tuntud sümbolit:
autoriõiguse seadus –
Ta tuli kell kaheksa, see on väikese hilinemisega –
omavalitsus, see tähendab nii linna või valla volikogu kui ka linna- või vallavalitsus…
Austatud härra riigikoguliige Mart Meri!
Lugupeetud Siim Sinikas!
Toetudes looduskaitseseaduse paragrahvi kaheksa lõike neli punktidele kolm, viis ja seitse; paragrahvi üheksa
lõikele 2 ning paragrahvi 14 lõike kolm punktidele üks, kaks ja viis, …
Selle väärt ettevõtmise algatas Tallinna Pimedate Ühing.
maksimaalne trahvimäär on 8600 krooni
… kulu umbes 1 234 000 000, tulu umbes 890 000 000 kr
Teksti ja kommunikatsiooni olemus

Tekst on keelelise suhtluse akt kindlas toimingute ahelas.
Õnnestunud tekst arvestab

(1) eelnevat ja järgnevat toimingut, vahe- ja lõppeesmärki
(2) enda ja adressaadi rollisuhet (nt teenindaja–klient, vahendaja–asjatundja vm)
16
(3) ADRESSAADI ootusi, häälestust ja eelteadmisi ning ENDA eesmärki, mis peab tekstist välja
tulema asjalikkuse taotlusel ja jääma viisakalt varju mõjutamistaotlusel.
Teksti moodustades, eriti kirjavahetuse puhul peaks silmas pidama
(4) enda rolli toiminguahelas ja adressaadi jaoks
(5) adressaadi ja enda vahe-eesmärke ja lõppsihti.
Kommunikatsioonil on
1. kindel kujutuseesmärk ja samaaegne mõjutuseesmärk
– panna teine tegutsema
– saada teavet
– anda teavet jms;
2. kaks üheaegset tasandit
a) mikrotasand (interaktsiooni ehk suhtluskoostöö osategevused) – toimingud ja tekstid, st see, mida
tehakse ja räägitakse
b) makrotasand (partneri usaldusväärsus) – toimeviisid ja teksti laad, st see, kuidas midagi tehakse
või räägitakse.
Kodanikega suhtlemise alus on EMPAATIA + ASJAKOHASUS: juristi ja ametniku partner on
seaduskuulekas, arukas ja koostööaldis.
Kirjavahetuse alus on täpne lugemine, oskus valida tegevusvastuste ja sõnaliste toimingute järjestus ja
kanalid, pluss oskus arvestada kirja saaja eelteadmisi ja sõnastada tekst talle arusaadavas, kuid
piisavalt täpses keeles.
Kommunikatsiooni olemus on partneri usaldusväärsuse peilimine ja koostööaluse leidmine.
TARBEKIRJA (AMETIKIRJA, ARUANDE JMS) TEKSTIOSA KOMPOSITSIOON

Algatus Vastus
Nimeline vm täpne pöördumine Nimeline vm täpne pöördumine
Põhiküsimuse resümee Viisakus; viide, millele vastatakse
Taustandmed Asjade seis = vastus
Üksikasjad Üksikasjad (nt põhjendused)
Tegevus (mida teeb kirjutaja; mida ta ootab Tegevus (mida teeb kirjutaja; mida ta ootab
adressaadilt või soovitab teha) adressaadilt või soovitab teha)
Lõpufraas(id) Lõpufraas(id)
Nimi (amet) Nimi (amet)
HARJUTUS 15 (paaristöö)
Teie ees (vt järgmine lk) on kaebus, kus isik süüdistab tema avalduse vastuvõtnud politseiametnikku
ebaviisakas käitumises.
(1) Leidke kirjast igaüks

1) MIKS inimene politsei poole üldse on pöördunud
2) MILLAL see inimene andis tunnistusi korrarikkumise kohta
3) MIKS ta tuli jaoskonda
4) KUIDAS teda seal vastu võeti ja KAS see on pöördumispõhjusega kooskõlas.
(2) Arutage pinginaabriga kummagi leitud vastuseid ja mõelge koos, kuidas kaebusele reageerida
(mida vastus peaks sisaldama).
27.12.2006.a. kell 10.30 ajal tulin Lääne Politseiprefektuuri, et politseile üle anda valmis (trükitud) avaldus.
Pöördusin avalduse esitamiseks valvelauas oleva vanema meessoost klienditeenindaja poole. Ütlesin, et mul
oleks politseile avaldus anda. Teenindaja võttis avalduse kätte ja küsis, et mille kohta see on. Ütlesin, et
kodurahu rikkumise kohta. Seejärel ta küsis kas politsei kohapeal käis, vastasin, et käis, kuid ma olin politseid
17
kutsudes palunud end mitte öösel enam tülitada ja ma ei tea mida politsei tegi väljakutse lahendamisel. See peale
klienditeenindaja üleolevalt nähvas mulle umbes nii, et mis te teete avaldust kui ei tahtnud politseile tunnistusi
anda. Selgitasin talle, et mul on avalduses kõik põhjalikult kirjas, kuid teda see ei paistnud huvitavat. Seejärel ta
helistas konstaablile ja ütles telefonitsi umbes nii, et siin on avaldaja, kes keeldus tunnistusi andmast kui politsei
käis. Mul oli hämming. Miks klienditeenindaja sellist juttu ajab kui ta ise pole mu avaldust lugenudki ? Ja seda
veel kõva häälega nii, et kõik lähedal seisvad inimesed seda kuulsid ja mul oli selline tunne, et ma olen
politseisse midagi kerjama tulnud või olen midagi valesti teinud.
Politseil palusin ma end mitte tülitada kuna kell oli 02.30 ja ma pidin vara hommikul tööle minema, avalduse
tegin hiljem ja tahtsin vaid, et politsei kutsuks õigusrikkujad korrale. See selleks, kuid klienditeenindaja
käitumine oli minu arvates väga ebaviisakas. Minuga räägiti sellisel üleoleval toonil ja oli selline tunne, et ma ise
olen õigusrikkuja.
Kui tuli konstaabel, siis tema oli väga viisakas ja abivalmis.
Käesolevaga palun, et antud klienditeenindajaga viidaks läbi selgitav vestlus, kuidas klientidega viisakalt
suhelda. Loodan siiralt, et ei pea enam sattuma sellisesse ebameeldivasse olukorda.
Lugupidamisega ja ette tänades,
Riina Rink
Sõõru linna kodanik
HARJUTUS 16
Järgnev lõik on kirjast inimesele, kes teadmata põhjusel ei ole teatanud riigiametile asjaolust, et tema
poeg on aprillis koolist lahkunud, ja kellel polnud õigust sellesama kuu eest lapsetoetust saada. Mis on
selles lõigus asjakohatut?
Riiklike toetuste seaduse § 30 lõike 1 põhjal nõutakse toetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse
tasaarvestus juhul, kui toetuse saaja on teadlikult esitanud valeandmeid või ei ole teavitanud toetuse saamist
mõjutavatest asjaoludest. Nimetatud alusel tuleb teil 01.05.-31.05.2006 eest saadud toetus summas 300 kr
viivitamatult tagasi maksta.
HARJUTUS 17 (PAARISTÖÖ)
Teie ees (vt järgmine lk) on politsei vastus eespool ülesandes 9 arutatud kaebusele. Lugege see üksi
läbi ja võrrelge seejärel vastusega, mille olite koos pinginaabriga kavandanud. Edasi töötage kirja all
esitatud juhendi järgi.
Austatud Aime Luud
Pean äärmiselt kahetsusväärseks, et 27.12.2006 politseiprefektuuri

klienditeenindajaga avalduse vastuvõtmise käigus toimunud vestlus tekitas Teis ebameeldivaid
tundeid.
Püüame oma töötajaid suunata tegutsema niimoodi, et ilma erilise vajaduseta vältida hinnangute
andmist politsei poole pöörduvate isikute käitumisele. Samas peame politsei kohuseks inimeste
nõustamist selles osas, kuidas oleks otstarbekas käituda õiguserikkumistest politsei teavitamisel.
Ilmselt antud juhtumi puhul ei suutnud Teiega vestelnud politseitöötaja neid põhimõtteid piisavalt
tasakaalustatult rakendada ja jättis Teile süüdistava mulje. Oleme juhtinud tema tähelepanu
vajadusele teha kõik endast olenev sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus.
Seadke end kaebuse esitaja rolli. Arutage omavahel, millist mõtteviisi lubab vastus välja lugeda.
Pöörake tähelepanu väljenditele
„Pean kahetsusväärseks, et .. avalduse vastuvõtmise käigus .. toimunud vestlus tekitas Teis ebameeldivaid
tundeid.”
„ilma erilise vajaduseta vältida hinnangute andmist politsei poole pöörduvate isikute käitumisele”,
18
„peame politsei kohuseks inimeste nõustamist selles osas, kuidas oleks otstarbekas käituda õiguserikkumistest
politsei teavitamisel” ja
„Ilmselt antud juhtumi puhul ei suutnud Teiega vestelnud politseitöötaja neid põhimõtteid piisavalt
tasakaalustatult rakendada”.
HARJUTUS 18 (RÜHMATÖÖ)
Lugege järgmisele leheküljele paigutatud kirja ja sooritage ülesanded:
(1) Kirjutage igaüks omaette iga tekstilõigu kõrvale selle resümee ja ülesanne: millest on jutt ja
milleks seda on vaja.
(2) Mõelge rühmas kogu konkursitoimingute ahela peale. Millisesse etappi on jõutud ja mida kirja
saaja ootab?
(3) Tehke ühiseid ettepanekuid, mis elemente peaks kirja sõnastusest ära võtma kui asjakohatuid või
lisama kui ootuspäraseid ja viisakaid.
(4) Mõelge koos, kuidas asjakohast infot eeltoodud kompositsiooniskeemi toel järjestada.
Konkursi tulemusest teatamine
Austatud Riina Ritsikas
Riigimaja juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon viis 1.

märtsil 2005. a läbi sulesepa ametikohale väljakuulutatud avaliku konkursi korraldava
koosoleku.
Koosolekul võttis komisjon vastu otsused kandidaatide konkursile lubamise osas ning määras
konkursil toimuvad hindamisvoorud.
Korraldaval koosolekul otsustas komisjon lubada Teid osalema sulesepa ametikohale
väljakuulutatud avalikul konkursil.
Vastavalt komisjoni otsusele viidi konkursi esimene hindamisvoor ehk dokumendivoor läbi
korraldaval koosolekul. Esimeses voorus hindas komisjon kandidaatide vastavust ametikohal
kehtestatud nõuetele esitatud dokumentide alusel.
Esitatud dokumentide põhjal otsustas komisjon mitte lubada Teid konkursi järgmisesse
hindamisvooru, kuna Teil puudub ametikohal nõutav inglise keele oskus vähemalt
kesktasemel.
Käesoleva otsuse peale võib „Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras esitada
kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
Täname Teid osalemise eest ja soovime edu järgmistes konkurssides.

Lugupidamisega
Miina Mina,
n. osakonna juhataja
HARJUTUS 18 (PAARISTÖÖ)
Teie ees (vt järgmine lk) on politsei vastus eespool ülesandes 9 arutatud kaebusele. Lugege see üksi
läbi ja võrrelge seejärel vastusega, mille olite koos pinginaabriga kavandanud. Edasi töötage kirja all
esitatud juhendi järgi.
19
Austatud Aime Luud
Pean äärmiselt kahetsusväärseks, et 27.12.2006 politseiprefektuuri

klienditeenindajaga avalduse vastuvõtmise käigus toimunud vestlus tekitas Teis ebameeldivaid
tundeid.
Püüame oma töötajaid suunata tegutsema niimoodi, et ilma erilise vajaduseta vältida hinnangute
andmist politsei poole pöörduvate isikute käitumisele. Samas peame politsei kohuseks inimeste
nõustamist selles osas, kuidas oleks otstarbekas käituda õiguserikkumistest politsei teavitamisel.
Ilmselt antud juhtumi puhul ei suutnud Teiega vestelnud politseitöötaja neid põhimõtteid piisavalt
tasakaalustatult rakendada ja jättis Teile süüdistava mulje. Oleme juhtinud tema tähelepanu
vajadusele teha kõik endast olenev sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus.
Seadke end kaebuse esitaja rolli. Arutage omavahel, millist mõtteviisi lubab vastus välja lugeda.
Pöörake tähelepanu väljenditele
„Pean kahetsusväärseks, et .. avalduse vastuvõtmise käigus .. toimunud vestlus tekitas Teis ebameeldivaid
tundeid.”
„ilma erilise vajaduseta vältida hinnangute andmist politsei poole pöörduvate isikute käitumisele”,
„peame politsei kohuseks inimeste nõustamist selles osas, kuidas oleks otstarbekas käituda õiguserikkumistest
politsei teavitamisel” ja
„Ilmselt antud juhtumi puhul ei suutnud Teiega vestelnud politseitöötaja neid põhimõtteid piisavalt
tasakaalustatult rakendada”.
HARJUTUS 19
Politseiametnik on helistanud tunnistajale (TÜ professor), kelle elukoha läheduses pandi öösel toime
mõrv, ja kokku leppinud tunnistuse jaoskonnas andmise aja, teavitades tunnistajat ühtlasi tolle
kohustustest ja õigustest. Seejärel saab sama tunnistaja ühtlasi kirjaliku kutse, kus on kirjas allpool
esitatu. Leidke seaduse najal (vt kirjalõigu järel) asjakohatud elemendid nii toimingus kui ka tekstis ja
võrrelge saadud tulemust pinginaabri omaga.
Käesolevaga teavitame Teid, et olete kohustatud tunnistajana [X kriminaalasjas] ilmuma ülekuulamisele 23.04.2003 kl 16.10
[kuhu] uurija NN juurde.
Teie ilmumine ülekuulamisele on kohustuslik ja ilmumata jätmine toob kaasa rangeid meetmeid. KrMS § 138 lg 1 järgi
menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel
kohtumääruse alusel kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses või kohaldab talle kuni neliteist päeva aresti. Kui
ilmumata jääb alaealine kahtlustatav või süüdistatav, trahvib kohus tema vanemat, eeskostjat või hooldajat. Sama paragrahvi
lõike 3 järgi menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu,
tsiviilkostja või tunnistaja suhtes võib kohaldada sundtoomist, s.o kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu,
tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse, järgides käesoleva
seadustiku §-s 139 sätestatut, või kuulutada ta tagaotsitavaks, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut, mille järgi
menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei
ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning
kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.
Kui Teil tekib mõjuvaid põhjuseid ülekuulamisele mitteilmumiseks, olete kohustatud oma mitteilmumisest ja selle põhjustest
viivitamatult teatama telefonil 0000000 või [alternatiivid].
Ülesande juriidilised taustandmed

Kriminaalmenetluse seadustik
§ 138. Menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed
(1) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal
algatusel kohtumääruse alusel kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses või kohaldab talle kuni neliteist päeva aresti. Kui
ilmumata jääb alaealine kahtlustatav või süüdistatav, trahvib kohus tema vanemat, eeskostjat või hooldajat.
20
(3) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või
tunnistaja suhtes võib kohaldada sundtoomist, järgides käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatut, või kuulutada ta
tagaotsitavaks, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
§ 139. Sundtoomine
(1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine
menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse.
(2) Sundtoomist võib kohaldada, kui:
1) kutse saanud isik ei ole ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta;
§ 140. Tagaotsimine
(1) Menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes
ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning
kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.
§ 163. Kutse
(1) Kutses märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi;
2) kutsuja ametinimetus, nimi ning kontaktandmed;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) juriidilise isiku kutsumise korral, kas kutse on seaduslikule esindajale või esindajale;
5) ilmumise kohustuslikkus;
6) ilmumise aeg ja koht;
7) kriminaalasja number;
8) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest;
9) ilmumata jäämise tagajärjed.
§ 164. Kutse kättetoimetamise üldkord
(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud
kutsega.
(2) Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui isik on avaldanud soovi saada kutse
kirjalikult, kutsutakse ta uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega.
§ 170. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused
(1) Kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.
(2) Ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on:
1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega;
2) kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine;
3) raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde;
4) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
§ 178. Kannatanu, tunnistaja, tõlgi, eksperdi ja spetsialisti kulude hüvitamine
(1) Kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja spetsialistile, kes ei tööta riiklikus
ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud:
1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi;
2) päevaraha;
3) sõidu- ja ööbimiskulud.
(4) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja
kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu,
tunnistaja, tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes
kehtivast miinimumpalgast.
HARJUTUS 20. TÖÖSUHTLUSE VIGU

Asjatundja saab tundmatult inimeselt N aasta 28. augustil alltoodud ootamatu meili. Lugege meili tekst läbi ja
kirjeldage vea laadi.
Austatud Krista Kerge!

Palun retsenseerida ja toimetada juures olev käsikiri (126 lk, manuses) 23. septembriks.
Lugupidamisega
NN
21
HARJUTUS 21. Lugege järgnevat kirja [inimeste ja institutsioonide nimed moondatud] empaatiliselt selle
saaja vaatenurgast, kes on teatud asutuses töötanud 11 aastat. Kirjutaja on seadusega kohustatud
kuidagi fikseerima töölepingu lõpetamisest teavitamise kuupäeva. Mille vastu on siin eksitud? Kuidas
olukorda inimlikult ja juriidiliselt lahendada?
Pr ……………… 05.2005 nr 15-12.2/
Luuletusosakonna
tehnilise talituse abimees
Töölepingu lõpetamisest etteteatamine

Vastavalt riigimehe 06.05.2005 käskkirjaga nr 68 tehtud muudatustele SELLE ASUTUSE koosseisus
on alates 16.05.2005 Teie abimehe abiteenistuskoht koondatud.
SELLEL ASUTUSEL ei ole Teile pakkuda teist sobivat tööd ja seoses sellega lõpetatakse Teie
tööleping TLS § 86 punkti 3 alusel 15.05.2005.
Töölepingu lõpetamisel makstakse Teile hüvitust 2 (kahe) kuu keskmise palga ulatuses vastavalt TLS
§ 90 lõike 1 punktile 1 ning hüvitust keskmise päevapalga ulatuses vastavalt TLS § 87 lõigetele 1 ja 2
iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
Lugupidamisega …..
HARJUTUS 22. Rahandusettevõtja vastab ärikliendi kirjale, kus paluti pikendada laenutähtaega ning
määrata endale uus haldur. See klient ei ole pankrotis, ehkki on kriisiaeg ja pankrotte on palju. Mida
võiks selle kirja all esitatud katkendis pidada sobimatuks?
Tere Rain
/----/
Samas ei saa ma rahuldada Teie palvet uue halduri määramiseks. Probleemses situatsioonis pean
esmalt lähtuma tööandja vajadusest ning sellest, milline inimene on panga seisukohast antud asjas
kõige sobivam. Ühtlasi on teie haldur Üülu tegev mitme pankrotitoimkonna liikmena.
/----/
HARJUTUS 23. Tekstide seostamine toimingu käigus. Teenistusleht on avaliku teenistuja kohta
täidetav riiklik dokument, mis luuakse ja mida peetakse seadusega ettenähtud korras 1. Seda säilitab
teenistussuhte lõppemisel Rahandusministeerium ja selle koopia antakse ka teenistujale endale.
Teenistuslehel kajastub muu hulgas staaž avalikus teenistuses, k.a teenistuslehe avamisele eelnev staaž
ja teenistuskäik.2 Sotsiaalministeerium võib avaliku teenistuja pensionilisa määrates toetuda avaldaja
esitatud koopiale või paluda koopiat Rahandusministeeriumilt.
(a) Kui palju on Eesti kodanikul või elanikul avaliku teenistuse staaži, kui teenistuslehel kajastub
allesitatud teave? (b) Millise seaduse alusel talle asjakohane pensionilisa määratakse? (c) Milliseid
seaduse redaktsioone tuleb allesitatud juhul arvestada?
1
VVm 91 (8.11.2012) „Teenistuslehe vorm ning teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise kord“,
vastu võetud avaliku teenistuse seaduse § 107 lõike 2 ja § 124 lõike 5 alusel.
2
Teenistusleht annab eelviidatud määruse järgi ülevaate ametniku isikuandmetest, teenistuskäigust, teenistus-
staaži arvestuse peatumisest ja distsiplinaarkaristustest. § 3 lg 1 p 3 järgi kantakse teenistuslehele selle avamisel
ka teenistusse asumisele eelnev avaliku teenistuse staaž (eelnev staaž) ja täpne viidetega varustatud
teenistuskäik.
22
1. Avaliku teenistuse eelnev staaž teenistuslehe avamisel ehk seisuga 1. jaanuar 1996: 6 aastat
4 kuud ja 11 päeva (eelnev teenistuskäik, sh ENSV aja avalik teenistus kirjeldatud nõutud
täpsusega).
2. Teenistuskäik terviseameti muudetud nimedega allasutustes alates 1. oktoobrist 1991 kuni

19. maini 2016.
Arvutuskäik3 ja leitud avaliku teenistuse staaž:

(d) Kandeid muudab kande tegija, tema õigusjärglane või kõrgemalseisja.4 Kas ja millise seaduse
alusel ning millises korras on Sotsiaalkindlustusametil õigus teenistuslehe kandeid hiljem (s.o pärast
kannet) muutunud seaduste alusel tühistada?
HARJUTUS 24. Seostage väljateenitud aastate pensioni seaduse allesitatud säte Vabariigi Valitsuse
viidatud määruse asjakohase lisaga ning asendage allajoonitud fraas sobiva loeteluga, kasutades
loetelu kirjavahemärke ning sidendeid kas … või, nagu/näiteks vms või eristades alamloetelud
sulgudes kiiluks.
Väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel on õigus oma vanusest olenemata saada pensioni
õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest
vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete
laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. (VAPS § 14 lg 4)
Sama seaduse § 14 punktis 4 nimetatud staaži hulka arvestatakse ka pedagoogina töötatud aeg. (VAPS
§ 25)
Vt Vabariigi Valitsuse määrus nr 207 (16.07.1992) lisa „Pedagoogidele väljateenitud aastate
pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu“:
I. Lastekodud, erivajadustega ja haigete laste asutused
1. Lastekodud, sh
1) väikelastekodud; 2) erilastekodud (erivajadustega lastele); 3) lastekodud; 4) hooldekodud
(internaatkodud, ka koolkodud); 5) turvakodud (ka varjupaigad); 6) perelastekodud
2. Erivajadustega laste asutused, sh

1) erilasteaiad; 2) lasteaia, lastepäevakodu erirühmad kuulmis-, nägemus-, kõne-, keha- ja vaimu-
puuetega lastele; 3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele); 4) arenduskoolid, -klassid (vaimse
arengu peetusega lastele); 5) eriinternaatkoolid vaimu-, nägemis-, kuulmis-, kõne-, kehapuuetega ja
vaimse arengu peetusega lastele; 6) kaugõppe-erikeskkool; 7) invaliidide kutsekool; 8) kutseklassid
eriinternaat- ja abikoolide juures; 9) erikool ja erikutsekool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilas-
tele; 10) kinnipidamiskohtade koolid; 11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)
3. Haigete laste (ravi)asutused, sh 1) sanatooriumid; 2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad;

3) sanatoorsed koolid.
3
VVm 91 § 6 lg 1: Teenistusstaaži arvutatakse täisaastates. Erinevatel ajavahemikel või erinevates ametiasutus-
tes täiskuudest ülejäänud kalendripäevad summeeritakse ning iga 30 päeva eest lisatakse üks kuu.
4
VVm 91: Kandeid parandab ja tunnistab kehtetuks kande teinud ametiasutus või tema õigusjärglane, selle
puudumisel kõrgemalseisev ametiasutus esitatud dokumentide alusel. Parandused ja muudatused teenistuslehe
punktis 1 [inimese nimi ja isikukood] teeb ametiasutus, kus ametnik teenistuses on. (§ 4 lg 4) Enne 1. jaanuari
1996. a teenitud avaliku teenistuse staaži arvutamise kohta vanaduspensioni suurenduse määramisel annab
selgitusi Sotsiaalkindlustusamet. (§ 6 lg 2, siinne esiletõste)
23
LAHENDUS: Väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel on õigus oma vanusest olenemata
saada pensioni igal õpetajal ja ………………….., kellel on vähemalt 25-aastane
pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud …
Kordavaid ülesandeid
Keelelapsused õigus- ja haldussuhtluses
Sõna moodustamine ja valimine kontekstis

1. võtmetähtsusega küsimus; vrd võtmeküsimus, sõlmküsimus
2. info jõudmine vastavate persoonideni
3. õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga; vt kontekste eRT:
(5) (Kutse)kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava
koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis
võimaldab õpilastel …. valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid
kompetentse.
4. Seega ei ole ministril pädevust lahendada niisuguseid kaebusi > vrd pädev olema, KELLEGI
pädevuses olema
Teksti sidumine ja sõnajärg

5. läbitud õpingud ja omandatud oskused ja teadmised > NB! paarissõnad!
6. Ühendused on andnud hinnanguid ja teinud ettepanekuid seadustele > hinnang MILLELE
/ MILLE KOHTA + ettepanek MILLE ASJUS > eri vormis laiendid ei luba väljajätet
sidumisvõttena kasutada
7. Õppekavas on ette nähtud ujumise algõpetus ja toodud nõudena välja.
8. Isikule on õigusaktidega sätestatud võimalus ametniku poolt tekitatud võimaliku kahju
hüvitamiseks.
9. Pank omab kahte kontorit ja keskust. > Mitu keskust?
10. Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus edastada reklaami ja teavet sponsorite kohta
juhul, kui reklaam ja teave kaasnevad Euroopa Ringhäälingute Liidu (European
Broadcasting Union - EBU) vahendusel omandatud ürituste ja sündmuste ülekande
õigusega.
11. … tingimuste rikkumise korral kohustun ELST nõudmisel minule väljamakstud toetuse
tagasi maksma
poolt-TARINDID ja jälgitavus
12. ministeeriumi poolt kavandatavad seadused
13. kaebused, mis on seotud ebaõige käitumisega juhtide poolt
24
14. juriidiliste isikute poolt Eesti Punasele Ristile ja Aasia looduskatastroofi piirkonnas
asuvate riikide saatkondadele tehtud annetused > KELLE annetused KELLELE
Õigekirjavead
15. õppe-aasta, grupi-põhine > vt sidekriipsu kohta: eesti keele käsiraamat
16. Lisapuhkust ei oleks teile tohtinud anda, sest perekonnas on üks laps, kes on kuue- ja
pooleaastane > mitu last tähistab fraas, kui sidekriipsu loetakse asendatud sõnaosana?
17. „Haridus Kõigile” – vormistage deviisi, pealkirja ja nimena >
18. .. seaduses on öeldud, et „Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.” > otsekõne lause sees >
Ebaeestipärane mitte-EITUS
19. mitte välja selgitatud mobiiltelefoni varas
20. Direktor otsustab lisatasu määramise või mittemääramise, lähtudes …
mine-TARIND selmet KÄÄNDELINE VERBIVORM vms

21. .. et kõikidel protsessiosalistel oleks materjalidega tutvumiseks võrdsed võimalused >
võimalus mida teha
22. täname minister Miiluskile saadetud pöördumise eest > vrd tänan vastamast jms
Rektsioonilaiendite küsitavused
23. õpilase õigus kutsenõustamisele > kutsenõustamine? õigus MILLELE: anda või saada?
24. Allpool esitame seisukohad teie ettepanekutele > seisukohad mille asjus
25. … esitame põhjendused seoses teatud piirsummade ületamisega > MILLE põhjendused
26. rahulolematus riigiametnike tegevuse üle > rahul olema MILLEGA
Liiasus, keerukus, stiil

27. Samuti on kavas ka palgamäärade arutelu.
28. õppeprotsessi käigus omandatud teadmised
29. meetodi katsetamine pilootkoolides
30. Äriregistrisse hakati ettevõtted registreerima alates 1990. a juunist
31. Parima pakkumise teinud pakkujaga sõlmitakse leping.
25

Eesti Oigekeelsus Ja Valjendusopetud 18 Kevad PDF

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Eesti Oigekeelsus Ja Valjendusopetud 18 Kevad PDF

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

TÜ õigusteaduskond Tallinnas

Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus

Õppejõud prof. Krista Kerge (TLÜ)

Õiguskeel ja kirjakeele norm ..................................................................................................3

Õiguskeel ja kirjakeele norm

§ 5. Isiku õiguste ja vabaduste piirangud

4. peatükk . Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu

Vastu võetud 09.06.2011 nr 71 keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel. Redaktsioon jõustunud 1.07.2011

Kirjakeele normi liigid (selgitus ja lühiharjutused 2-6)

GRAMMATIKANORM: kuidas sõnu tekstis kasutatakse, nt käänatakse-pööratakse ja neile laiendeid

 Sõduril on külm ……………………………….

STIILINORMID. NB! Olukohasus:

SUHTLUS- JA TEKSTINORMID. Kõnekäitumine, asjakohasus, sõnaline viisakus (nii raamväljendid kui

Register, stiil, kood. Lubamatu ametlikkus

kirjakeel kui kõrgstiil

kui madal ametlikkus

Kantseliit ehk asjatu võimukeel versus asjalik ametlikkus

Vrd ametlik keelekasutus: tüüpkompositsiooniga tekstid; lõikude jm tekstiosade selged funktsioonid

HARJUTUS 8. Mõistmisprobleemid ja mõtte selgem sõnastamine

Andmete kättesaamine registrist toimub veebipõhiselt >

Vald ja linn on huvitatud isikute poolt oma elukoha määratlemisest >

Hajus tarind olema + v- või tav-vorm

Leksikaalne norm, terminid

INIMENEtgj RAVItgv ERIALA/AMETtng …HAMBADobj – hambaarst

T1 + T2 +T3 + .. + Tn = määratlus ehk definitsioon

Vt ka ARVESTUSLIK KODUTÖÖ (ÕIS)

HARJUTUS 9. Sobiva sõna leidmine

Nime problemaatika õiguses

Nimi on konkreetse keele leksikogrammatika (sõnavara ja grammatika süsteemi) aspektist suvaline,

Nimi, nimetus või pealkiri ametliku teksti lauses

Ametlik nimetus: Riigi, institutsiooni, organisatsiooni või kehami kui ainuobjekti

Teksti nimetus (motiveeritud pealkiri, kus põhisõna viitab

- põhjendatud, keeleliselt läbipaistev (v.a Tallinna huvikeskuse Kullo lastekoor

Tavaline eestikeelne nimetus

HARJUTUS 11. Nimi nimetavas

HARJUTUS 12. Nimede käänamine

2. Ärakiri on saadetud maavanematele Viire Leivile, Luule Metsile ja Tiit Mägile.

3. Käsin: muuta Triin Rand’i perekonnanimi kõigis dokumentides Predridge’iks.

4. koosolek minister Tamm juhtimisel ning eksperdi Riina Riismägi juuresolekul

HARJUTUS 13. Õigusaktide nimetusele osutamine

Võttes aluseks MILLE: Võttes aluseks ………………………………………………

2. Inimõiguste ülddeklaratsioon >

3. Vabariigi Valitsuse 28.06.2001 määrus nr 216 (Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu

Olles tutvunud MILLE (viidatud) SÄTETEGA: Olles tutvunud ………..………………

4. Teede- ja sideministri 16. veebruari 2001. a määrus nr 9 (Eesti numeratsiooniplaan), § 1 lg 1 >

………………………….………………………………. ……………………………………… järgi on

Kirjakeele seatud lühendid ja lühendamine

Teksti ja kommunikatsiooni olemus

Õnnestunud tekst arvestab

TARBEKIRJA (AMETIKIRJA, ARUANDE JMS) TEKSTIOSA KOMPOSITSIOON

(1) Leidke kirjast igaüks

Austatud Aime Luud

Pean äärmiselt kahetsusväärseks, et 27.12.2006 politseiprefektuuri

Konkursi tulemusest teatamine

Austatud Riina Ritsikas

Riigimaja juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon viis 1.

Täname Teid osalemise eest ja soovime edu järgmistes konkurssides.

Austatud Aime Luud

Pean äärmiselt kahetsusväärseks, et 27.12.2006 politseiprefektuuri

Ülesande juriidilised taustandmed

HARJUTUS 20. TÖÖSUHTLUSE VIGU

Austatud Krista Kerge!

Pr ……………… 05.2005 nr 15-12.2/