Isikuandmete kaitse olemus ja arengusuunad

Tänapäeval võib isikuandmeid ilma inimese enda nõusolekuta töödelda mitmel eesmärgil. Nt.
ajakirjanduslikul eesmärgil, võib meedias avalikustada informatsiooni kui selleks on avalik
huvi ja see on kooskõlas põhiliste eetiliste põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi
liialt kahjustada siinjuures inimeste õigusi.(IKS § 4)
Nõusolekuta võib töödelda ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse
eesmärgil, eelkõige kehtib see, kui andmed ei kahjusta liialt subjekti õigusi. (IKS § 5)
Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata
sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (Esitlus "Andmekaitsest
õigusloomejuristile").
Eristatakse kahte liiki isikuandmeid:
1. Delikaatsed isikuandmed (sensitive data, special categories of data)
2. Nn lihtandmed – mistahes andmed isiku kohta Delikaatsete isikuandmete kontseptsioon
põhineb vajadusel anda teatud laadi andmetele suurem kaitse.(Esitlus "Andmekaitsest
õigusloomejuristile")

Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid (IKS § 14):

1) seaduslikkus ja õiglus – isikuandmed on seadusega kooskõlas ning on töödeldud õiglaselt;

2) eesmärgikohasus – isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud

õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;

3) kvaliteet – isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ning ei tohi olla

ülemäärased andmetöötluse eesmärke arvestades;

4) õigsus – isikuandmed peavad olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; mõistlike

meetmetega tagatakse, et andmetöötluse eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed
kustutatakse või parandatakse viivitamata;

5) säilitamine – isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada

üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse;

6) turvalisus – tagab isikuandmete turvalisuse, kaitseb ka ebaseadusliku töötlemise eest,

samuti kaitseb ka loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise
või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.

Andmekaitse järelvalve (Esitlus "Andmekaitsest õigusloomejuristile")

Sõltumatu järelevalve asutus – AKI
• Andmesubjektile tõhusad õiguskaitsevahendid:
- kaebus AKI-le
- kaebus AKI otsuse / otsustamata jätmisele kohtusse
- kaebus töötleja peale kohtusse

Andmesubjektil on õigus andmetöötluse tulemusena tekitatud kahju hüvitamisele (Esitlus

"Andmekaitsest õigusloomejuristile")
• Vastutava ja volitatud töötleja vastutuse piiritlemine ja kahju eest vastutava osapoole
määratlemine
• Solidaarvastutus
• Kahju hüvitamise reeglid kehtivad ka avalikule sektorile
• Eestil võimalik valida, kas rakendada avalikule sektorile ka karistuste süsteemi

Kohtulahendid:

Kohtuasja number- 3-15-2079 (Riigikohtu kohtulahend)

Otsuse kuupäev- 22. mai 2018
Kohtuasi- kaebus Finantsinspektsiooni 20. juuli 2015. a kirjale
Kohtuasja tulemused:

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Arvata kautsjon riigituludesse. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja temaga seotud äriühingu nimi tähe-

märkidega.

Mis, miks ja kuidas seostub isikuandmetega:

Nordea esitas vale faktiväite kaebaja A kohta, et ta on olnud mitmete aastate jooksul
kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebaja palus selgitada, miks ei ole Finantsinspektsioon
täitnud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 lg-s 1 sätestatud nõuet teavitada teda tema
isikuandmete töötlemisest. Ühtlasi taotles ta IKS § 19 lg 1 kohast teabe ja andmete teatavaks
tegemist, isikuandmete parandamist haldustoimikus ja muudes Finantsinspektsiooni
andmekogudes ning isikuandmete parandamist nende asutuste ja isikute andmekogudes,
kellele Finantsinspektsioon on need andmed edastanud (st tagamist, et kaebajale ei viidata kui
kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule).(Riigikohtu kohtulahend)

Finantsinspektsioon asus seisukohale, et tal puudub seadusest tulenev kohustus ja õigus

avaldada taotluses soovitud teavet ja andmeid. Inspektsioon osutas, et lubatud on
isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta, kui andmeid töödeldakse seaduse alusel.
Andmesubjekti ei ole sel juhul vaja isikuandmete töötlemisest teavitada.Finantsjärelevalve
käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sh
andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid,
ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki
andmekandjal on konfidentsiaalsed. Teave ei ole konfidentsiaalne üksnes siis, kui see on
avalikustatud FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides
ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid
konkreetse isiku kohta. Inspektsioon viitas ka, et ebaõigete faktiväidete esitamisel on isikul
võimalik oma õigusi kaitsta võlaõigusseaduse § 1047 järgi.(Riigikohtu kohtulahend)

Kohtulahend Inglismaalt (tegemist on väga keeruka tekstiga, tõlge on tehtud oskuste piires)

WM Morrisons supermarket plc v erinevad hagejad (Supreme Court kohtulahend)

Kas 1998. aasta andmekaitseseadus välistab vastutuse kohaldamise selle seaduse rikkumise
korral või isikliku teabe kuritarvitamise/usalduse rikkumise korral.

Kas apellatsioonikohus eksis järeldades, et apellandi töötaja avaldas andmed tema töösuhte
käigus, mille eest tuleks apellant vastutada.

Mis toimus?

Apellatsioonkaebuse esitaja töötaja Skelton laadis 2013. aasta novembris isiklikule USB-
mälupulgale alla palgaandmed, mis talle tööl usaldati, ja viis selle koju. Jaanuaris 2014 laadis
ta andmed üles failide jagamise veebisaidile ja saatis hiljem ajalehtedesse. Teda ajendas
vimm. Mees arreteeriti, mõisteti süüdi mitmetes süütegudes ja talle määrati 8-aastane
vangistus. Üle 5500 töötaja, kelle isikuandmed olid avaldatud, esitasid apellatsioonkaebuse
esitaja vastu nõude, milles nõudsid kahju hüvitamist andmekaitselepingu rikkumise ja / või
isikliku teabe kuritarvitamise ja / või usalduse rikkumise eest.(Supreme Court kohtulahend)

Andmekaitses on võimalik tänapäeval märgata ka potentsiaalseid tulevikutrende:

(Tulevikutrendid 1)(Tulevikutrendid 2)

1. Isikuandmete kaitses ning privaatsuses on veel rohkem regulatsioone.

2. Suuremad trahvid, et suurendada teadlikkust regulatsioonidest.
3. Läbipaistvus on eduka ettevõtte aluseks ( inimesed näevad, mida nende andmetega
täpselt tehakse)