Ülesanne 3 KALANDUS JA VESIVILJELUS võimalikud vastused

1. Lõpeta selgitusega
a) Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kala ja teiste mereorganismide (krabid, krevetid, vetikad
jm) püügi, kasvatamise ja töötlemisega.
b) Akvapoonika on toidutootmise süsteem, kus kombineeritakse vesiviljelust (veeloomade, nt
kalade, tigude, vähkide, krevettide kasvatamine veemahutites) ja hüdropoonikat ehk taimede
kasvatamisest mullata
c) Sump on võrkseintega, põhjast ja veepinnalt toestatud kalakasvatusrajatis, mis paigutatakse
erinevatesse veekogudesse kalade kasvatamise eesmärgil, kus kalu toidetakse ja neid on lihtne
kätte saada.
b) Sinine revolutsioon on viimsel ajal kiirelt kasvanud vesiviljeluse ja mereorganismide
kasvatamise suurenemine ja lootus sellega suurenevat maailma rahvastikku ära toita.
c) Peale kalade kasutab inimene veel järgmisi meresaadusi: rannakarbid, austrid, vähid, teod,
krevetid, pärlikarbid, vetikad

2. Kalavarude vähenemise põhjused:

Ülepüük, veekogude reostumine

3. Võrdle hajali rannapüüki ookeanipüügiga.

Rannikupüük toimub kalapaatidega kaluriküladest näiteks Norras ja Kagu-Aasias, kus püütavad
kogused on väikesed (õngega, võrguga). Ookeanipüügiga suudavad tegeleda rikkamad riigid nagu
USA, Jaapan, aga ka Venemaa. Ookeanil käiakse pool aastat, korraga püütakse terved kalaparved
kinni. Et kalaparvi leida, selleks kasutatakse luurelennukeid, -laevu. Kala töödeldakse laeval, kust
aeg-ajalt konservid teiste vahenditega mandrile toimetatakse. Rannapüügi väikesed kogused
müüakse kohe sadamas tarbijale või töödeldakse nt suitsutatakse. Eestis tegeletakse rannapüügiga
Saaremaal ja Peipsi ääres.
.
4. Muutused kalapüügis ja vesiviljeluses. Too joonise järgi välja 3 muutust kasutades joonisel
olevaid andmeid.

Joonis. Kalapüük looduslikest veekogudest ja vesiviljelustoodang aastatel 1950-2010 ning prognoos aastani 2050

a) Kogu kalapüüks on kasvanud 1950-2010 seitsmekordseks, 20 milj tonnilt üle 140 miljoni tonnini.
b) Kalapüük looduslikest veekogudest on kasvanud 20 milj tonnilt 90 milj tonnini 1990-ndatel ja jäänud väikese
vähenemisega sellele tasemele.
c) Vesiviljelus osa oli 1950. aastal peaaegu olematu, see on kiirelt kasvanud alates 1980-test 60 milj tonnini ja suureneb
edaspidi veelgi.
5. Hiina on maailma ja Norra on Euroopa suurima kala- ja vesiviljeluse toodanguga riik.
Võrrelge Hiina ja Norra kalandust joonisel toodud andmete põhjal 3-5 lausega.

a) Norra kalapüük looduslikest veekogudest on stabiilselt 2-3 milj tonni aastas.

b) Hiina püük looduslikest veekogudest on kasvanud 14 milj 17 miljoni tonnini.
c) Norra vesiviljelustoodangu kasv on olnud märkamatu ja moodustab väga väikese osa maailma kogutoodangust.
d) Hiina vesiviljelustoodang on kasvanud 15 milj tonnilt 20 aastaga 45 milj tonnile.
e) Hiina vesiviljeluse toodang moodustab ligi 2/3 kogu maailma toodangust.

6. Iseloomusta maailma vesiviljeluse seisu 3 lausega graafikul olevaid andmeid kasutades

a) Hiina vesiviljeluse toodang moodustab 62% maailma toodangust.

b) Teised suuremad tootjad on India 7%, Indoneesia 6% ja Vietnam 4%.
c) Euroopa kõige suurema vesiviljeluse toodanguga riik on Norra, mis annab 2% kogu maailma toodangust.

7. Mis iseloomustab maailma kalandust? Täitke lüngad:

8. Võrrelge loomafarmi kalafarmiga. Millised on tootmise sisendid, millised on väljundid?

9. Vaba lisaülesanne. Paigutage aastaarvud 2006, 2015, 1980, 1950

10. Vaba lisaülesanne. Eesti kalanduse muutuste kohta

Joonis kujutab kalapüüki Eestis.

Täienda joonise legendi:
sisevete püük - C
püük kalakasvatustest - D
püük Läänemerest -A
ookeanipüük - B