Download as pdf or txt
Download as pdf or txt
You are on page 1of 8

kavkasiuri tragedia

`mTielebi rusuli jaris miaxloebisas mSobliur sofels toveben~ (petre gruzinski, 1872 w.)

afxazTa muhajiroba
afxazi xalxis istoriaSi XIX saukunis 60-70-ian wlebSi tragikuli furceli
gadaiSala. 1864, 1867 da 1877 wlebSi mravali aTasi afxazi iZulebuli gaxda,
samSoblo daetovebina da osmaleTSi gadaxvewiliyo. es movlenebi istoriaSi
muhajirobis saxeliT aris cnobili.

muhajiroba saerTokavkasiuri pro- moqmedebaTa wyebasTan, romelsac mefis


cesi iyo, romelic ara marto afxazebs, ruseTi kavkasiaSi XVIII-XIX saukuneebSi
aramed qarTvelebsa da CrdiloeT kavka- warmarTavda. kavkasiis ama Tu im regionSi
siis xalxebs _ daRestnelebs, osebs, ruseTis mflobelobis damyarebas Tan
CeCnebs, Cerqezebs, abazebs, ubixebs, jiqebs sdevda ZiriTadad mahmadiani mosaxleobis
_ Seexo. termini momdinareobs arabuli iZulebiT osmaleTSi gasaxleba.
sityvidan `muhajereT~, rac gadasaxlebas
niSnavs, magram kavkasiis xalxTa enebze istoriis mkacri
am sityvam ZaldatanebiT gadasaxlebul- gafrTxileba
Ta, samSoblodan devnilTa mniSvneloba ruseTis xelisuflebas surda, os-
SeiZina. muhajiroba _ kavkasiis mkvidri maleTSi daumorCilebel kavkasielTa
mosaxleobis ZiriTadad iZulebiTi gada- gadasaxlebiT am mxareSi politikuri
saxleba osmaleTis imperiaSi dakavSire- simSvidisTvis mieRwia, gaTavisufle-
buli iyo kavkasiis omebTan _ samxedro buli miwebi farTo kolonizaciisTvis

12 istoriani . agvisto 2017


gamoeyenebina, agreTve esargebla mxaris poliana) kavkasiis omi damTavrebulad
xelsayreli strategiuli mdebareobiT. gamocxadda. Savi zRvis Crdilo-aRmo-
osmaleTi imedovnebda, saWiroebis SemTx- savleT sanapiroze da Crdilo-dasavleT
vevaSi, ruseTis winaaRmdeg gamoeyenebina kavkasiaSi mcxovrebi Cerqezebi, abazebi,
ruseTisadmi mtrulad ganwyobili mamaci ubixebi, jiqebi osmaleTSi gadasaxldnen,
kavkasielebi; Seevso omebis Sedegad Sem- maT Soris, jiqebi da ubixebi _ mTlianad.
cirebuli mosaxleoba da dacarielebu- Turquli gemebi moZvelebuli iyo,
li adgilebi daesaxlebina. amasTan, igi afriani. fuls daxarbebuli xomaldebis
gamodioda yvela muslimanis mfarvelis mepatroneebi cdilobdnen, rac SeiZleba
droSiT. raki orive mxare dainteresebuli meti muhajiri waeyvanaT. amitom xomal-
iyo, SeTanxmebac ar gasWirvebiaT. ruseTi debi xalxiT iyo gadaWedili. mgzavrebs
materialur da moralur daxmarebas aRu- Sor da Znel gzaze zRvis avadmyofoba
Tqvamda osmaleTs mahmadian kavkasielTa awamebda, sanovage da wyali male ileo-
gadasaxlebaSi, es ukanaskneli ki maT da. bevri ver uZlebda mZime mgzavrobas
miReba-dabinavebas kisrulobda. da iRupeboda, gansakuTrebiT, bavSvebi.
amdenad, kavkasielTa muhajiroba ga- Turqebi micvalebulebs zRvaSi yridnen,
mowveuli iyo socialur-ekonomikuri, xSirad, moxucebsac, rogorc usargeblo
politikuri da religiuri mizezebiT. da gamousadegar tvirTs, Tavidan iSo-
erTi SexedviT, TiTqos religiuri momen- rebdnen. vinc zRvaze sikvdils gadaurCa,
ti dominirebda, magram ZiriTadi mainc osmaleTis sanapiroze gadmosxes. maT ara-
iyo politikuri faqtori _ ruseTis vin daxvedria, dapirebuli samoTxe arsad
dampyrobluri politika. carizmis ko- Canda. Semdeg osmaleTis xelisuflebam
lonizatorulma politikam kavkasielTa isini ukacriel, unayofo, gamofitul
gadasaxlebas gadamwyveti biZgi misca. miwebze daasaxla. erTaderTi asparezi,
1864 wlis gazafxulze ruseT-kavkasiis sadac mamac kavkasiel mTielebs Tavis ga-
omi (1763-1864) dasasruls miuaxlovda. moCena SeeZloT, osmaleTis armia iyo. be-
Savi zRvis sanapiro, tamanis naxevarkun- vri SimSilisa da avadmyofobis msxverpli
Zulidan adleramde, savse iyo muhajire- gaxda, vinc gadarCa, TandaTan adgilobriv
biT, romlebic osmaleTSi wasasvlelad mosaxleobaSi gaiTqvifa, mxolod mcire
gemebs elodnen. maisSi, ruseTis jaris nawilma SeinarCuna eTnikuri TavisTava-
nawilebma daikaves dasavleT kavkasiis doba, sakuTari ena. ase gaqrnen istoriis
mTielTa winaaRmdegobis ukanaskneli kera asparezidan qarTvelebis uaxloesi me-
ahWifsi _ mTis Temi mdinare mzimTas zemo zoblebi ubixebi. afxazi mwerlis bagrat
welSi. 21 maiss, ahWifsis centrSi, aul Sinqubas romanSi `ukanaskneli ubixi~ am
gubaadvSi (rus. kbaada, amJamad krasnaia xalxis tragediaa asaxuli. realurad,

ahWifsis Temis
centri, auli
gubaadvi
(rusulad
kbaada, amJamad
krasnaia
poliana),
rusuli
jarebis banaki.
1864 wlis
21 maisi. aq
kavkasiis omi
damTavrebulad
gamocxadda

istoriani . agvisto 2017 13


kavkasiuri tragedia

arsebobda. amitom saWiro iyo mkvidri


mosaxleobisgan am miwa-wylis gawmenda.
1864 wlis ivnisSi carizmma afxazeTis
samTavro gaauqma da uSualo rusuli
mmarTveloba SemoiRo. imavdroulad,
ivlisSi, afxazeTis daumorCilebel mTis
Tem fsxuSi, mdinare bzifis Sua welSi,
ruseTis jaris nawilebi SeiWrnen Cr-
diloeTidan, kavkasionis qedis mxridan
sanWaros uReltexiliT, da afxazeTidan,
dous uReltexiliT. gadamwyveti brZola
gaimarTa bzifis Senakadis mdinare gri-
bzas napirze. fsxuelebi TavganwirviT
ibrZodnen, magram damarcxdnen. maTi
didi nawili, 3500 sulze meti zRvisken
gaemarTa, gudauTaSi gemebSi Casxdnen da
osmaleTSi gadaixvewnen, mxolod mcire
nawili, 105 ojaxi (862 suli) daTanxmda
yubanis olqSi gadasaxlebas. amis Sedegad,
bzifis Sua weli mTlianad gaukacurda.
am ambebis TviTmxilveli, ruseTis armi-
is oficeri taras anCabaZe Semdeg igonebda,
rogor gaemarTa maTi polki soxumidan
fsxusken. polks Tan gza gahyavda: mdinaree-
didma mTavari mixail romanovi, kavkasiis armiis bze droebiT xidebs agebdnen, tyes Cexdnen
mTavarsardali da kavkasiis mefisnacvali (1862-1881)
da ase miiwevdnen win. gumisTis marcxena,
ukanaskneli ubixi Tevfiq esenCi 1992 wels kldovani napiris gaswvriv saWiro gaxda
gardaicvala. mis sikvdilTan erTad gaqra kldeebis afeTqeba, xevebis pirebSi gzis
ubixuri ena. TurqeTSi, baliqesiris pro- gamagreba didi xeebiT, sarebiTa da wnule-
vinciis sofel haji osmanSi erT saflavs biT. erTi Tvis Semdeg polki fsxuSi Sevida.
aseTi epitafia aqvs: `es Tevfiq esenCis fsxuelebis Tavkacebma ruseTis sardlobas
saflavia. is ubixur enaze mosaubre sTxoves maTTvis osmaleTSi gadasaxlebis
ukanaskneli adamiani iyo~. es istoriis neba daerToT, razec Tanxmoba miiRes.
mkacri gafrTxilebaa, radgan rogorc fsxuelebi emSvidobebodnen TavianT
afxazuri andaza gvaswavlis, `vinc sam- samkvidros. mamakacebi pirquSad eTxove-
Soblos kargavs, is yvelafers kargavs~. bodnen winaparTa saflavebs, qalebi Cumad
qviTinebdnen. Zveli Cveulebis Tanaxmad,
afxazeTis samTavros gauqmeba msxverpls swiravdnen, klavdnen cxvrebs,
dasavleT kavkasiis dapyrobis Semdeg qaTmebs; samgzavrod amzadebdnen bastur-
carizmma kavkasiaSi Tavi myarad igrZno. mas, yvels, acxobdnen qadebs, tikebSi
ukve ar arsebobda afxazeTis samTavros asxamdnen Rvinos. bedaurebi, romlebsac
SenarCunebis aucilebloba. ruseTis mmar- gasayidad ver imetebdnen, tyeSi mihyavdaT
Tvelobas afxazeTis mimarT specialuri da yurisZirSi tyviis daxliT, sicocxles
gegma hqonda SemuSavebuli, romelic uswrafebdnen.
mxaris kolonizacias iTvaliswinebda. roca muhajirebi zRvis sanapirosaken
am miznis misaRwevad afxazeTis mTavris daiZrnen, qalebis moTqmam SeZra aremare.
xelisufleba da memamuleTa miwismflo- wasvlis win fsxuelebma cecxls misces
belobis arseboba dabrkolebas warmoad- saxlebi. gadamwvar soflebSi mxolod
genda, radgan aseT pirobebSi mxaris mitovebuli ZaRlebi da katebi darCnen.
kolonizaciisTvis Tavisufali miwebi ar fsxu dacarielda.

14 istoriani . agvisto 2017


afxazTa gasaxleba 1867 wels sjobs osmaleTSi gadasaxlebas~.
afxazeTis samTavros gauqmebam, ca- cnobili saeklesio moRvawis, ambro-
rizmis kolonizatorulma politikam, si xelaias cnobiT, muhajirobis dros
Cinovnikuri aparatis uxeSma Carevam afxazeTis episkoposTan, yovladsamR-
afxazTa cxovrebis wesSi, afxazeTis so- vdelo aleqsandresTan (oqropiriZe),
cialur-sazogadoebrivi wyobis Tavise- romelic afxazebSi didi siyvaruliTa
burebaTa gauTvaliswineblobam, ekonomi- da pativiscemiT sargeblobda, misula
kurma siduxWirem afxazTa masobrivi uk- mahmadiani afxazi, saxelad urisi, 12
mayofileba gamoiwvia, romelic saxalxo wlis SvilTan erTad. man mRvdelmTavars
ajanyebaSi gadaizarda. ajanyeba 1866 wlis auxsna mosvlis mizezi _ SenTan movedi
26 ivliss daiwyo sofel lixnSi da male keTilo mwyemso, me osmaleTSi mivdivar,
TiTqmis mTeli afxazeTi moicva. carizmma samSoblos samudamod veTxovebi da Cemi
afxazeTSi saswrafod gadaisrola jaris vaJi minda davtovo SenTan. coli da sxva
nawilebi da agvistoSi ajanyeba CaaxSes. Svilebi adre davkarge, ar vici, ra mome-
ajanyebis CaxSobis Semdeg xelisu- lis ucxo mxareSi, magram mainc vtoveb
flebam gadawyvita Tavidan moeSorebina samSoblos. ar minda Cemi ubedureba er-
gansakuTrebiT mtrulad ganwyobili TaderT Svils gavuziaro da SenTan movi-
afxazebi _ muslimanebi da warmarTebi, yvane. vici miiReb, aRzrdi qristianulad
ZiriTadad, kodoris Sua da zemo welis da bednieri iqnebao. Tvalcremliani mama
mosaxleoba, am mxaris strategiuli daemSvidoba Svils da wavida. afxazi ymaw-
mniSvnelobis gamo. xelisuflebis rw- vili episkoposma aleqsandrem aRzarda,
meniT, maTi osmaleTSi gasaxleba xels igi mRvdeli gaxda da didi sargebloba
Seuwyobda politikuri simSvidis damkvi- moutana qristianobas afxazeTSi.
drebasa da am mxareSi mefis xelisufle- gazeTi `droeba~ afxazTa gadasaxlebis
bis ganmtkicebas. ruseTis xelisufleba process ase aRwers: navsadgurSi, romel-
brwyinvale portas SeuTanxmda afxazTa
gadasaxlebis Taobaze. osmaleTi Tanaxma
mdinare mzimTas
iyo, muhajirebi ruseTis sazRvrispira xeoba
adgilebSi ar daesaxlebina; gadasaxle-
bulebs ukan dabrunebis neba ar unda
hqonodaT.
didma mTavarma, kavkasiis armiis mTa-
varsardalma da kavkasiis mefisnacvalma
(1862-1881) mixail romanovma gankargule-
ba gasca, afxazTa gadasaxleba 1867 wlis
aprilis bolos dawyebuliyo. SesaZlo
areulobis aRsakveTad, afxazeTSi dama-
tebiTi jaris nawilebi gadaisroles.
afxazTa gadasaxleba ZiriTadad Zal-
datanebiT xasiaTs atarebda. muhaji-
robis cxel kvalze, 1867 wlis ivnisSi,
gazeTi `droeba~ werda: `afxazebi Zlier
dajavrianebulni arian... webelelebi,
dalelebi da gufuelebi wavidnen...
Wilouelebi da jgerdelebi gamorekes
TavianTi binidan. maT saSineli guliT
ar undaT wasvla. afxazebi didad aqeben
bzifis mazris ufross dimitri WavWavaZes.
romelmac mamobrivi mzrunvelobiT auxsna
maT, rom rusis mmarTvelobis qveS yofna

istoriani . agvisto 2017 15


kavkasiuri tragedia

rusi dragunebi yarsis gzaze sdevnian osmalo jariskacebs, alajinis brZolis Semdeg (1877 w.)

sac jaris nawilebi icavdnen, ori mxriT xels uSlida, amitom portam Semdeg isini
Tokebi iyo gabmuli, rom wamsvlelebi da gafantulad daasaxla.
gamcileblebi erTmaneTs ar Sereodnen. afxazTa gadasaxlebis procesSi dge-
dolis cemiT wamsvlelebs mouxmobdnen boda muhajirTa siebi soflebis mixedviT,
da gamosaTxovar musikas ukravdnen. ro- ojaxebis raodenobis, ojaxis Tavkacebis
desac gemi daiZvroda, mxiarul musikas saxelisa da gvaris miTiTebiT, ojaxis wevr-
daukravdnen, Semdeg ki mTeli batalioni Ta (mamakacebi, qalebi, bavSvebi) raodenobis
Tofebs daclida. CvenebiT. am siebis mixedviT, sofel fsir-
mgzavroba mZime iyo. rTuli gzisa da cxadan gadasaxlda 51 ojaxi (210 suli),
SimSil-wyurvilisgan bevrs Zala ecle- sofel foqveSidan 10 (69 suli, 9 ojaxi
boda. bavSvebi SimSilsa da wyurvils ver faCulia _ 65 suli, 1 ojaxi jinjia _ 4
uZlebdnen. micvalebulebs, Ronemixdilebs, suli), sofel Wloudan _ 125 (539 suli),
moxucebs Turqebi zRvaSi yridnen. erT qals sofel aTaridan _ 7 (43 suli) da a.S. biW-
ZuZuTa bavSvi mokvdomoda, Turqebs zRvaSi vinTis olqidan gadasaxlda 226 ojaxi (1357
rom ar gadaegdoT, dedas mkerdze miekra, suli), drandis olqidan _ 629 ojaxi (3245
TiTqos ZuZus awovebda da iavnanas umRe- suli), webeldis olqidan _ 2503 ojaxi
roda. cas swvdeboda gamwarebuli dedis (14740 suli). Aamdenad, afxazeTidan 3358
gulis kvnesa. ase daibada afxazuri simRera ojaxi (19342 suli) gadasaxlda. mTlianad
`SiS-nani~ _ muhajirTa iavnana. `gaiwminda~ kodoris Sua da zemo weli, we-
ivnisSi afxazTa gadasaxlebis procesi beldis olqi _ webelisa da dalis Temebi.
dasrulda. osmaleTis xelisuflebam, am Temebis TiTqmis 15-aTasiani mosaxleoba
SeTanxmebisamebr, muhajirebi ruseTis ucxoeTSi gadaixvewa. 1874 wels kavkasiaSi
imperiis sazRvrebidan Sors daasaxla ingliseli mogzauri florens grouvi Ca-
_ nawili anatoliaSi, nawili balka- movida. igi yaraCaidan gadmovida kodoris
neTSi. Tavdapirvelad portam afxazebi xeobaSi, romelmac Zalian moxibla: `Znelia
kompaqturad daasaxla. muhajirebma Ta- naxo ufro didebuli da mSvenieri adgili,
vianT dasaxlebebs is saxelebi Searqves, vidre mdeloTi dafaruli velebi da tyeebi,
saidanac warmoSobiT iyvnen. ase gaCnda romelzec kodori miedineba~, _ aRfr-
osmaleTSi soflebi: aaci, akafa, guma, TovanebiT wers is. magram mogzaurs sevda
eSera, dal, wabal, Wlou, uarCa, jgerda da naRveli ipyrobs, roca xedavs, rom aq
da sxv. afxazTa kompaqturi dasaxleba os- adamianTa yofnis araviTari kvali ar Cans,
maleTis xelisuflebas mraval problemas _ `xeobis zemo weli sruliad ukacrieli
uqmnida da muhajirTa gaTurqebis process iyo~, _ aRniSnavda igi.

16 istoriani . agvisto 2017


afxazTa gadasaxleba afxazeTidan gaqcevisas Turqebs afxaz-
1877 wels Ta nawilic gahyva, meti nawili, maT Soris
1877 wlis aprilSi ruseT-osmaleTis mcire raodenobiT qristiani qarTvelebi
axali omi daiwyo, romlis asparezi kavka- (megrelebi) da berZnebi, ZaliT waiyvanes.
siac gaxda. omis dasawyisidanve afxazeTSi ukan daxeuli Turqebi soflebs aoxrebd-
rTuli viTareba Seiqmna. carizmis kolo- nen da uiaraRo mosaxleobas zRvis napi-
niuri reJimiT gamowveulma ukmayofilebam risken ZaliT mierekebodnen, iqidan ki ge-
am droisTvis kulminacias miaRwia da mebiT osmaleTSi mihyavdaT. gazeT `droe-
antirusulma, antikoloniurma ajanyebam bis~ korespondentis cnobiT, `sacodaoba
ifeTqa. aseT viTarebaSi, 29 aprils, gu- iyo xomaldze gadayvanili afxazebis nax-
dauTasTan Turquli desanti gadmosxda, va. isini cxare cremliT stirodnen, zRvis
romelic ZiriTadad afxazi muhajirebisgan napirisken xelebs iSverdnen da amnairad
Sedgeboda. soxumis garnizonis ufrosma, eTxovebodnen Tavis samSoblo qveyanas~.
general-maiorma pavel kravCenkom, ro- TurqTa emisrebi soflebSi daZrwodnen
melic imavdroulad soxumis samxedro da afxazebs aqezebdnen, osmaleTSi gada-
ganyofilebis ufrosic iyo, ver gabeda saxlebuliyvnen, sadac miwier samoTxes
SedarebiT Zlier mterTan Sebma, soxumi hpirdebodnen. ucxoeTSi gadasaxlebas
datova da mdinare kodorisken daixia. bevri arCevda samSobloSi sikvdils da
maisSi Turqebma TiTqmis mTeli afxazeTi mters winaaRmdegobas uwevda. osmalebi
daikaves. ajanyebuli afxazebi TurqTa maT ar indobdnen da xocavdnen. gazeT
desants SeuerTdnen, antirusuli ajanyeba `kavkazis~ cnobiT, zRvis sanapiroze
daiwyo CeCneTsa da daRestanSic. brwyin- eyara xelSeborkil da yelgamoRadrul
vale portas imedi mieca, rom ruseTis afxazTa gvamebi. maT, ukanasknel momentSi,
winaaRmdeg kavkasiis mTel mahmadianur gemebSi Casxdomis win scades winaaRmde-
mosaxleobas aamxedrebda. Tumca, ruseTis gobis gaweva.
jarebis warmatebebma kavkasiis frontze 1877 wels muhajirobaSi TiTqmis 32
da gansakuTrebiT, balkaneTSi, imedebi aTasi suli wavida. gumisTis ubnis 8
gaucrua. ivlisSi ruseTis jaris nawilebi sasoflo Temi, sadac 2221 ojaxi (9985
afxazeTSi Setevaze gadavidnen da ukve ag- suli) cxovrobda, mTlianad gadasaxl-
vistoSi mTeli mxare Turqebisgan gawmindes. da; gudauTis ubnidan (17 sasoflo Temi),
san-stefanos zavis xelmowera, 1878 wlis 3 marti

istoriani . agvisto 2017 17


kavkasiuri tragedia

`suxum-kale 1877 wels, dakavebuli gadmosxmuli Turqebis mier~ (liTografia)

sadac adre 5293 ojaxi (23 545 suli) siCume, ukacuroba da udaburobaa... gai-
cxovrobda _ 3775 ojaxi (17 160 suli) vliT kidev TxuTmets, ocs verss Tvaluw-
gadasaxlda; kodoris ubnis 9 sasoflo vdenel tyeSi da versad SexvdebiT niSans
Temidan, sadac 3 935 ojaxi cxovrobda, adamianis mosaxleobisas. natrobT, neta an
1071 ojaxi gadasaxlda. Robe mainc davinaxo, an ZaRlis yefa gavi-
Tuki adre mTlianad daicala afxaze- gono, rom qveyana ise carieli ar meCvenos,
Tis mTis Temebi _ fsxu, webeli, dali, rogorc adamianis gaCenis winaT iyoo.
axla TiTqmis mTlianad dacarielda ra gasakviria, rom afxazeTis umTavres
afxazeTis sanapiro zoli. aRsaniSnavia, qalaqis axlo-maxlo aseTi siCume iyos,
rom qarTveli misionerebis dauRalavma rodesac afxazeTSi afxazebi aRar arian~.
moRvaweobam wlebis ganmavlobaSi, aTa-
sobiT afxazis monaTvlam, maT Soris, samSobloSi dabrunebis
imereTis episkoposisa da afxazeTis epar- mcdeloba
qiis mmarTvelis, episkopos gabrielis roca osmaleTis miwieri samoTxis
(qiqoZe) ZalisxmeviT 19 aTasamde afxazis miTi daimsxvra, bevri muhajiri Seecada
monaTvlam, afxazi xalxi masobrivi gada- samSobloSi dabrunebas, magram ruseTis
saxlebisgan ixsna da am gziT fizikuri xelisuflebas maTi miReba ar surda.
ganadgurebisgan daifara. ruseTsa da osmaleTs Soris dadebuli Se-
gaukacurebuli afxazeTi damTrgunve- TanxmebiTac, muhajirebs samSobloSi da-
li sanaxavi iyo. gazeT `golosis~ kores- brunebis ufleba ar hqondaT. miuxedavad
pondenti giorgi wereTeli gulistkivi- amisa, muhajirebi jiutad cdilobdnen,
liT werda: `bunebidan dawyebuli irgvliv zogi zRviT, zogi xmeleTiT, gamoeRwiaT
yvelaferi damwuxrebulia. ukacriel, osmalTa da rusTa saguSagoebisTvis da
veeberTela sivrceze, romelic jer kidev mSobliur keras dabrunebodnen.
arcTu ise didi xnis win dasaxlebuli samSobloSi malulad dabrunebulTa
da sicocxliT savse iyo, axla mxolod Soris iyo SemdgomSi afxazuri mwerlo-
nangrevebi gvxvdeba da sicocxlis niSanw- bis fuZemdeblis dimitri gulias (1874-
yali ar igrZnoba~. mas mxars `iveriis~ 1960 ww.) mamac, mTeli Tavisi ojaxiT.
korespondenti ubamda: `soxumidan or-sam 1878 wels uris (ioseb) gulia, romelmac
verszed kargad damuSavebuli mamulebi ucxoobaSi ori Svili damarxa, lazi me-
gvxvdeba, magram pataras rom gascdebiT, Tevzis felukiT ojaxTan erTad baTumSi

18 istoriani . agvisto 2017


qarTveli
molaSqreebi
ruseT-
osmaleTis
1877-1878
wlebis omSi

Camovida, iqidan ki afxazeTSi CaaRwia. bodnen. amis daviwyeba ar SeiZleba. es Cemi


uris gulias mdinare kodoris marjvena Taobis afxazebmac ki ician~.
napirze, sofel varCeSi, mSobliur keraze 1879 wlis 27 ianvars ruseTsa da osma-
dabrunebis neba ar darTes, amitom is iZu- leTs Soris xeli moewera konstantinopo-
lebuli gaxda, mdinare kodoris marcxena lis xelSekrulebas, romlis Tanaxmadac,
napirze, sofel aZubJaSi dasaxlebuliyo. ruseTis xelisuflebam dauSva afxazebis
rogorc dimitri gulia igonebda, maTi nawilobrivi repatriacia xelSekrulebis
saxli aZubJaSi im adgilis mopirdapired xelmoweridan sami wlis ganmavlobaSi.
idga, sadac mdinaris meore napirze maTi amis Sedegad, 1882 wlis ianvrisTvis
yofili saxli Canda da mudam gulistki- afxazeTSi 15 aTasamde muhajiri dabrun-
viliT gascqerodnen mas. da. afxaz muhajirTa STamomavlebi amJamad
ruseTsa da osmaleTs Soris san-stefa- cxovroben TurqeTSi, siriaSi, iordaniaSi
nos zavis (1878 wlis 3 marti) dadebis Sem- da balkaneTis qveynebSi.
deg, muhajirebi, pirvel rigSi, baTumisken qarTveli sazogadoebrioba didi Ta-
gaemarTnen, romelic jer isev osmaleTis nagrZnobiT Sexvda afxazTa muhajirobas,
SemadgenlobaSi Sedioda da afxazeTSi tragedias, ramac afxazi xalxi, faqto-
dabrunebas iqidan cdilobdnen. qarTveli brivad, fizikuri ganadgurebis safrTxis
sazogadoebriobis daxmarebiT, afxazTa winaSe daayena. gamoCenilma qarTvelma
erTi nawili baTumsa da mis SemogarenSi mwerlebma da sazogado moRvaweebma: gri-
damkvidrda, sadac afxazi muhajirebi 1864 gol orbelianma, ilia WavWavaZem, iakob
wlidan cxovrobdnen. muhajirTa STamoma- gogebaSvilma, sergei mesxma, giorgi we-
vlebi dResac iq saxloben, maT didwilad reTelma, zaqaria WiWinaZem, petre Waraiam,
SeinarCunes TviTmyofadoba, sakuTari ena. niko janaSiam, iona meunargiam, Tedo saxo-
baTumelma afxazma aslan smirbam erTxel kiam da sxvebma gulwrfeli TanagrZnoba
aseTi ram dawera: `Cveni winaprebi iZule- gamoxates afxazTa mSobliuri mxaridan
bulni iyvnen, afxazeTidan ruseTis impe- iZulebiT gasaxlebis gamo, Tumca es
rias gamoqceodnen. aWaraSi damkvidrebul didi Temaa, romelic calke ganxilvas
afxazebs musrs avlebda SimSili da tifi. saWiroebs.
maSin aWarlebma da gurulebma daaweses beJan xorava
`gadarCenis xarki~ _ Cveni winaprebisTvis istoriis doqtori
saWmelsa da tansacmels urmebiT ezide-

istoriani . agvisto 2017 19

You might also like