Gadaketebuli Erovnuli Galerea

You might also like

Download as doc, pdf, or txt
Download as doc, pdf, or txt
You are on page 1of 15

saqarTvelos erovnuli muzeumi

jer kidev XIX saukunis bolos qarTul sazogadoebaSi gaCnda idea xelovnebis erovnuli muzeumis daarsebis Sesaxeb,
muzeumisa, romelic farTod asaxavda saqarTvelos mxatvruli kulturis saukeTeso miRwevebs.
es iyo sulieri da SemoqmedebiTi TvalsazrisiT didad nayofieri wlebi. rogorc yovelTvis saqarTvelos istoriaSi,
Znelbedobis Jams, uaRresi politikuri, ekonomikuri da nacoinaluri Cagvris pirobebSi, axlac qarTveli eris SemoqmedebiTi
Zalebi udides aRmafrenas ganicdis.
yvelasaTvis aSkara iyo _ aucilebelia brZola erovnuli TviTmyofadobis SesanarCuneblad. es aRmafrena Seexo kulturis
uklebliv yvela dargs _ mecniereba, ganaTleba, literatura da xelovneba.
raRa Tqma unda es procesi moulodnelad ar dawyebula. safuZveli mas XIX saukunis meore naxevridan eyreba, rodesac
ilia WavWavaZe gamodis samoRvaweo asparezze da qarTvelebs qarTvelobis sitkbosa da simwares daanaxebs,
gauRvivebs moqalaqeobriv, erovnul TviTSegnebas. swored mis kvals mihyvebian Semdgomi wlebis misi TanamebrZolni
da mimdevrebi.
1918 wlis 26 ianvars universitetis gaxsna udidesi miRweva iyo. mravali qarTveli sazogado moRvawis didi xnis ocneba
axda. magram jer kidev universitetis daarsebamde mis saqmes _ istoriul kvlevasa da erovnul siZveleTa Seswavla-
Segrovebas _ mravalgvari SezRudvebis miuxedavad axorcielebdnen: qarTvelTa Soris wera kiTxvis gamavrcelebeli
sazogadoeba (romelmac iarseba sabWoTa xelisuflebis damyarebamde), kavkasiis muzeumi, romelic 1919 wels
saqarTvelos muzeumad iqca, cota mogvianebiT daarsebuli saeklesio muzeumi (d. baqraZis mecadineobiT), da jer kidev
1907 wels eqvTime TaqaiSvilis TaosnobiT Seqmnili saqarTvelos saistorio da saeTnografio sazogadoeba. misi
samoRvaweo areali umniSvnelovanes dargebs moicavda, miznad isaxavda rogorc saqarTvelos ise mTeli kavkasiis
istoriuli, arqeologiuri, anTropologiuri, literaturuli da eTnografiuli masalebis Segrovebasa da dacvas, agreTve maT
Seswavlas da Semdeg samecniero masalebis gamoqveynebas (krebuli “Zveli saqarTvelo” 3 tomi, krebulebis meore seria
“saqarTvelos siZveleni”). mis erT-erT mizans muzeumis daarsebac warmoadgenda, rac ganxorcielda kidec.
saqarTvelos samuzeumo saqmis mniSvnelovan winsvlad SeiZleba CaiTvalos am sazogadoebis mier qarTvel xelovanTa
sazogadoebasTan TanamSroblobiT mowyobili gamofenebi, leqciebi, arqeologiuri da xuroTmoZRvrebis Seswavlis da
dacvis mizniT warmoebuli eqspediciebi (1916 wlis eqspedicia sof. nabaxtevSi, sadac gadmoiRes istoriul pirTa amsaxveli
freskebis pirebi, 1917 wels tao-klarjeTSi e.TayaiSvilis xelmZRvanelobiT, romelSic monawileobdnen d.SevardnaZe,
l.gudiaSvili, m.Wiaureli, i.zdaneviCi, xuroTmoZRvari a.kalgini. maT tao-klarjeTis umniSvnelovanesi Zeglebis oSkis,
iSxnis, xaxulis kaTedralebis anazomebi Seadgines. e. TayaiSvilis gamokvlevasTan erTad dRemde fasdaudebel masalas
Seadgens am mxaris qarTuli arqiteqturis Sesaxeb). agreTve udidesi mniSvneloba hqonda 1920 wels mowyobil Zveli
qarTuli xuroTmoZRvrebis gamofenas. sadac qarTveli damTvarieleblis winaSe pirvelad warmodgenili iyo e.TayaiSvilis
eqspediciebSi mopovebuli masalebi: qarTuli xuroTmoZRvruli Zeglebis anazomebi (arqiteqtorebis ebraliZis, kaliginis,
severovis, kalaSnikovis mier Sesrulebuli) da fotosuraTebi. amasTanave gamoica qarTul da rusulenovani katalogebi.
am epoqis qarTuli kulturis kidev erTi miRweva iyo qarTvelologiuri mecnierebis ganiviTareba, romelsac niko mari edga
saTaveSi. amave dros niko maris msgavsad jer kidev peterburgis universitetSi moRvawe ivane javaxiSvili momavali
universitetisTvis samecniero wris Sesakrebad iwyebs muSaobas. maT msgavsad mravali niWieri qarTveli mecnieri da
studenti moRvaweobdnen ruseTis da dasavleT evropis qveynebSi.
im epoqis Tbilisis cxovrebis erT-erT umTavres Taviseburebas Seadgenda romantiuli, SemoqmedebiTi atmosfero,
romelsac artistuli kafeebi qmnida _ xelovanTa Taviseburi klubebi, romlebic mxatvruli inteligenciis yofis ganuyofel
nawilad iqca. es iyo adgili sadac imarTeboda leqciebi, moxsenebebi, disputebi xelovnebisa da mwerlobis sakiTxebze.
maTSi aqtiur monawileobas iRebdnen araqarTveli xelovanebic, futuristebi (kruConixi, i. terentievi, v. kamenski, ilia
zdaneviCi, kolau Cerniavski). swored aseT garemoSi 1916 wels miunxenidan Camodis dimitri SevardnaZe.
dimitri SevardnaZe (1885-1937) (axalgazrdobaSi axloblebi da naTesavebi titos eZaxdnen, megobrebi _ ditos) daibada
1885 wels sof. baxvSi, ozurgeTi. umaRlesi ganaTleba miunxenis universitetSi miiRo. miznis miRwevaSi niWier
axalgazrdas exmareboda da materailur daxmarebas uwevda qarTvelTa Soris wera-kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoeba.

1
metad sagulisxmoa xelovnebis muzeumis arqivSi daculi silovan xundaZis werili, 1909 wels miwerili miunxenSi d.
SevardnaZisadmi: “Zvirfaso titiko...madlobas gviTvli...samadlobeli ra vqeniT? Cven mxolod Cveni movaleoba
SevasruleT da isic sustad. xelmokledobam neba ar mogvca gagvegrZelebina Cveni movaleobis Sesruleba da imedia, ar
dagvemdurebi... imdeni Raribi studenti gagviCnda da Tumca gulistkiviliT, Seni daxmarebis gagrZeleba SevwyviteT...
dimitri SevardnaZem mTeli Tavisi Semdgmoi moRvaweobiT srulad gaamarTla Tavisi pedagogis da sazogado moRvawis
imedebi. 1
ukve studentobis wlebidan igrZnoba misi mizandasaxuloba da swrafva rom erovnuli kulturis ganviTarebasa da
popularizaciaSi Tavisi wvlili Seetana. 2 mas mudmivi kontaqti da mimowera hqonda evropaSi mcxovreb qarTvel
studentebTan. 1914 wels dimitri SevardnaZe miunxenidan TbilisSi Camodis. rogorc Cans ukve mtkice gadawyvetilebiT,
rom TbilisSi unda daarsdes xelovnebis muzeumi. am miznis misaRwevad iwyebs muSaobas qarTvel xelovanTa
sazogadoebis SeqmnisTvis. 1916 wels misi TaosnobiT daarsebuli sazogadoeba. marTalia dimitri SevardnaZe
sazogadoebis realuri xelmZRvaneli iyo, magram misi Tavmdablobis da gamo oficialurad mxolod Tavmjdomaris
moadgiled iTvleboda.
dimitri SevardnaZe aqtiurad monawileobs qarTvel xelovanTa sazogadoebis saqmianobaSi _ kerZod ZeglTa dacvis
saqmeSi. monawileobas iRebda yvela eqspediciaSi, sadac muSaobda freskebis pirebis gadmoRebaze. pirveli Zegli sadac
es samuSao ganxorcielda iyo nabaxtevis eklesia. am pirebs dRes gansakuTrebuli Rirebuleba aqvT, radgan zogierTi
dedani ganadgurda. 1916 wels gaimarTa am eqspediciis amsaxveli gamofena “didebis taZarSi” (dRes cisferi galerea),
romlis Sesaxebac qvemoT dawvrilebiT gveqneba saubari.
1917 wels axalgazrda mxatvari monawileobs e. TayaiSvilis mier organizebul (zemoT ukve xsenebul) eqspediciaSi
saqarTvelos samxreT provinciebSi, romlebic dRes TurqeTis farglebSia. mis mier Sesrulebuli xaxulis, iSxnis da sxva
taZarTa moxatulobebis aslebi dRes xelovnebis muzeumSia eqsponirebuli.
1918 wlis 5 marts d.SevardnaZem universitetis profesorTa sabWos warudgina universitetis gerbis ramdenime varianti.
sabWos arCevani Svlisa da nukris gamosaxulebaze SeCerda. universitetis dRevandeli gerbic am gerbis saxesxvaobas
warmoadgens.
cnobilia d.SevardnaZis Rvawli niko firosmanaSvilis aRmoCenasa da popularizaciaSi, rogorc saqarTveloSi, ise mis
fargelebs gareT. jer kidev miunxenidan Camosvlis1Tanave mas SeumCnevia firosmanis abrebi qalaqSi, Semdeg
mouZebnia mxatvari da miuwvevia qarTvel xelovanTa sazogadoebaSi. 3 sazogadoebam SeiZina mxatvris ramodenime
suraTi. 1916 wels moewyo misi suraTebis erTdRiani gamofena, kerZo binaze. mogvianebiT d.SevardnaZe sxvadasxva
dros SeZenil firosmanis TerTmet tilos uanderZebs erovnul galereas. ramac daudo safuZveli firosmanis dRevndel
koleqcias xelovnebis muzeumSi.
d. SevardnaZis dauRalavi Sromis Sedegad 1920 wlis 16 aprils saqarTvelos respublikis erovnulma krebam miiRo dekreti
saqarTvelos erovnuli samxatvro galereis daarsebis Sesaxeb. 1922 wels galerea gaixsna damTvaliereblisaTvis.
1930-ian wlebSi d. SevardnaZis TaosnobiT ewyoba firosmanis gamofenebi moskovSi, xarkovSi, kievsa da odesaSi. 1930
wels igi awyobs Zveli qarTuli xelovnebis gamofenas germaniis ramdenime qalaqSi _ kiolni, laifcigi, miunxeni,
niurenbergi.
d.SevardnaZem Tavis mizans miaRwia da 1933 wlidan igi ukve metexis xelovnebis muzeumis direqtoria. am periodSi
mas dagegmili hqonia qarTuli xelovnebis grandiozuli eqspozicia parizis saerTaSoriso gamofenaSi monawileobis
misaRebad, magram am gegmis ganxorcieleba ver moxerxda.
1937 wlis saSinel represiebs Seewira misi sicocxlec.
qarTvel xelovanTa sazogadoeba

d. SevardnaZes jer kidev evropaSi swavlisas ocnebad hqonda xelovnebis muzeumis daarseba. rogorc Cans igi didi
yuradRebiT ecnoboda evropuli muzeumebis koleqciebs da maT marTvas, da udides danaklisad miaCnda mis samSobloSi
xelovnebis muzeumis ararseboba. marTalia iyo sxva muzumebi, romelTa fasi d. SevardnaZes mSvenivrad esmoda,
1
silovan xundaZe, mwerali da publicisti, jer qarTuli enisa da literaturis maswavlebeli, xolo Semdeg quTaisis gimnaziis direqtori,
d.SevardnaZe misi mowafe iyo.
2
g.erisTavi, d.SevardnaZis gaxseneba, Jurn. “sabWoTa xelovneba”,NN 11, 1985.
3
i. lorTqifaniZe, xelovani da moqalaqe, Jurn. “mnaTobi”, # 12, 1985.
2
magram qarTuli xelovnebis Zeglebis raodenoba da maRali mxatvruli Rirebuleba uTuod ganapirobebda calke xelovnebis
muzeumis daarsebas. ditos binis aivnidan iSleboda Tbilisis warmtaci xedi metexiTurT. dito germaniidan
CamosvlisTanave Caeba sazogadoebriv saqmianobaSi da bevri wamowyebis meTauri gaxda. daiwyo zrunva qarTvel
xelovanTa sazogadoebis daarsebisaTvis da didi organizatoruli muSaoba Caatara. Tavis saxelosnoSi Sekriba ramdenime
xelovani da xelovnebis moyvaruli _ giorgi Juruli, Salva qiqoZe, ioseb gegelaSvili da me. gagvacno Tavisi ganzraxva,
rasac yvelam mxari dauWira. am jgufma 1916 wels moiwvia Tbilisis mowinave sazogadoebis kreba. ditom warmoadgina
mis mier Sedgenili, wesdebis proeqti sazogadoebisa. krebam proeqti moiwona. mTeli Tbilisis inteligencia gaerTianda
maSin am sazogadoebaSi. wesdeba daibeWda mcire zomis wignakad da gavrcelda. sazogadoebam bina daido freilinis
(amJamad saba-sulxanis) quCaze saxlSi, romelic agreTve TavadaznaurTa sakrebulos ekuTvnoda. qarTvel xelovanTa
sazogadoebas marTavda prezidiumi, romelSic Sediodnen: g. Juruli (Tavmjdomare), Jurnalisti gaz. “saxalxo furclidan” _ i.
gegelaSvili (mdivani), d. SevardnaZe, i. nikolaZe, g. naTiZe, S. qiqoZe, g. erisTavi.
sazogadoebam Tavisi moRvaweoba daiwyo imiT, rom moiwvia yvela, vinc mxatvrobas misdevda da mosTxova maT
warmoedginaT TavianTi namuSevrebi. am periodSi g. gabaSvilis, al. mrevliSvilis, m. ToiZis, v. sidamon-erisTavis, d.
guramiSvilis, v. jorjaZis, g. zaziaSvilis, i. nikolaZis, gr. mesxis, da svaTa gverdiT gamoCndnen axalgazrdebi _ l.
gudiaSvili, mix. Wiaureli, d. kakabaZe, el. axvlediani, q. maRalaSvili. agreTve sxva erovnebis mxatvrebi _ al.zalcmani, k.
zdaneviCi, k. zanisi, z. valiSevski, delpesi, m. le-dantiu (romelmac monawileoba miiRo firosmanis namuSevrebis
SegrovebaSi). gaimarTa namuSevarTa gadarCeva...” 4
samuzeumo saqmis mTavari funqciebi d. SevardnaZem jer kidev 1916 wels qarTul da rusul enebze dabeWdil
xelovanTa sazogadoebis wesdebaSi Cado: “qarTvel xelovanTa sazogadoeba arsdeba tfilisSi im azriT, rom xeli Seuwyos:
a) mxatvarTa, moqandakeTa da xuroTmoZRvarTa urTierTSoris daaxloeba- SekavSirebas; b) qarTvelTa Soris xelovnebis
naSTebis Segrovebas, dacvas da Seswavlas.” am miznebis gansaxorcieleblad sazogadoebas unda daefuZnebina samxatvro
galerea da masTan biblioTeka, gaemarTa gamofenebi, daeniSna premiebi, daebeWda samxatvro Jurnali qarTulsa da sxva
enebze, moewyo samecniero eqspediciebi Zveli qarTuli xelovnebis Sesaswavlad, xeli Seewyo qarTvel xalxSi mxatvrul
saxelovnebo Sinamrewvelobis ganviTarebisaTvis, ezruna mxatvarTa da Zveli xelovnebis mkvlevarTa materialuri
uzrunvelyofisaTvis.”5
qarTvel mxatvarTa da xelovnebis moyvarulTa sazogadoebis (rogorc mas Tavidan uwodebdnen) winaswari kreba Sedga
1916 wlis 17 Tebervals sasoflo sameurneo bankis darbazSi, Tavmjdomared arCeul iqna giorgi Juruli, xolo mdivnad i.
gogilaSvili. misasalmebeli sityva warmoTqves g. Jurulma da d. SevardnaZem.
Semdeg moyva d. SevardnaZis mier SemuSavebuli wesdebis gacnoba da ramodenime muxli kamaTisa da ganxilvis
sagani gamxdara. amitomac airCies komisia, romelic meore saerTo krebaze warmoadgenda gadamuSavebul wesdebas.
damaarsebelTa meore winaswari kreba Sedga 1916 wlis 24 Tebervals. damtkicda pirveli krebis oqmi. ganxilvis sagani
sazogadoebis saxeli gamxdara, saxeli “qarTvel mxatvarTa sazogadoeba” Seicvala da miiRebul iqna saxelwodeba
“qarTvel xelovanTa sazogadoeba.”
upirvelesi saWiroeba iyo binis gamonaxva, sadac moewyoboda studia_ saxelosnoebi, riTac Semsubuqdeba gaWirvebul
mxatvarTa mdgomareoba. Sesaferisi binis moZieba daevala a. mrevliSvils, v. sidamon-erisTavs, d. SevardnaZes, i.
nikolaZes da cimakuriZes.
xelovnebis muzeumis arqivSi dacul moxsenebaSi droebiTi komisiis winaswari muSaobis Sesaxeb naTqvamia: “karga
xania daibada azri qarTvel xelovanTa SekavSirebisa. am aTiode wlis winaT Tu Cveni mxatvrebi da saerTod xelovanni
TiTo-orola kaci iyo, exla maTi ricxvi TvalsaCinod gaizarda. bn. gabaSvilsa da sxvebs ukve mxarSi amoudgnen
samSobloSi dabrunebulni maTi mowafeebi ZalRoniTa da energiiT savse axalgazrdani. magram saWiro iyo maTi
SekavSireba, urTierTSoris mWidro damokidebulebis damyareba, raTa saerTo ZalebiTa da erTsulovani moqmedebiT
mieswrafaT saerTo miznis_ mSobliuri xelovnebis ayvavebisaken. garda amisa Zveli Cveni xelovneba uZvelesi freskebisa
da saeklesio Senobebis saxiT uyuradRebobis gamo iseT mdgomareobaSi imyofeba, rom maT samudamo ganadgureba
uqadis...”

4
g.erisTavi, dimitri SevardnaZis gaxseneba, Jurn. “sabWoTa xelovneba”, # 11, 1985
5
v. beriZe, kultura da xelovneba damoukidebel saqarTveloSi (1918-1921), Tbilisi, ‘mecniereba’, 1992, gv.18.
3
amave dokumentSi (xelnaweria) naTqvamia, Tumca Semdeg gadauxazavT (SesaZloa mTavrobis cenzuris SiSiT):
“mesame mizezic, rac aucilebel saWiroebad xdida qarTvel xelovanTa sazogadoebis daarsebas: qarTveli mxatvrebi da
moqandakeni iZulebulni iyvnen wevrad Caweriliyvnen kavkasiis xelovanTa wamqezebel saimperatoro sazogadoebaSi. aq
ki isini sruliad Tavisuflad grZnoben Tavs. sxva da sxva pirobebis da gamo maTi interesebi daTrgunuli iyo. bevri maTgani
rogorc bat. g. gabaSvili da m. ToiZe iZulebulni gaxdnen am sazogadoebisaTvis Tavi daenebebinaT. amas garda
sazogadoebas qarTuli xelovnebisaTvis aranairi yuradReba ar miuqcevia, da, ueWvelia, arc momavalSi miaqcevs raime
yuradRebas. amitom cxadia yvelasaTvis, rom qarTuli xelovnebis saqmes isev qarTveli xelovanebi unda waruZRvnen...” 6
qarTvel xelovanTa sazogadoebis pirveli saorganizacio sazogado kreba Sedga 1916 wlis 11 aprils, sadac krebam
daadgina moxdes gamgeobis wevrTa arCevnebi 3 wlis vadiT. Tavmjdomareobis kandidatebad asaxelebdnen g. Jurulsa da
d. guramiSvils. orive kategoriul uarze yofila. magram didi xvewnis Semdeg g. Juruli daiTanxmes. sayuradReboa, rom d.
SevardnaZe xelovanTa sazogadoebis oqmebSi moixsenieba rogorc “Tavmjdomaris amxanagi”, TumcaRa sazogadoebis
mTeli saqmianobis warmmarTvelad, xelmZRvanelad da axali proeqtebis organizatorad swored igi gvevlineba.
samuzeumo saqmis menejmentis istoriisaTvis metad sainteresoa xelovanTa sazogadoebis saSemosavlo biujeti, romelic
Sedgeboda: sawevro gadsaxadis (500 man), gamofenaze Sesasvleli fasis (300 man), Semweobis Tavadaznaurobisagan
(1000 man), agreTve sxva da sxva Semowirulobebis (300 man), agreTve sazogadoebis mier organizebuli seirnobisa da
saqvelmoqmedo saRamoebisagan (1500 man), da sajaro leqciebisa da gamofenebis organizebidan miRebuli Tanxebisgan.
xelovanTa sazogadoebis normaluri funqcionirebisaTvis aucilebeli iyo Sesaferisi binis gamoZebna. Tavdapirvelad ilia
WavWavaZiseuli saxli yofila navaraudevi, razec wera-kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoeba aRuTqvamda
Suamdgomlobas. magram “inJinerTa mier daTvalierebam gamoarkvia, rom saxli xelovanTa sazogadoebisTvis ar
gamodgeboda”7, amitomac krebam daadgina rom Suamdgomloba aRiZras sakrebulos winaSe, raTa bankis Zveli Senoba
gadaeces xelovanTa sazogadoebas.
amave krebaze gaxda cnobili, rom iv. javaxiSvils gamouTqvams survili sajaro leqciebis wakiTxvisa. igi aqtiurad
monawileobda sazogadoebis daarsebaSi da d. SevardnaZis saqmianobas didad TanaugrZnobda da mudam edga mas
gverdSi. “sixaruliT Sexvda ivane javaxiSvili... mxatvar da sazogado moRvawis dimitri SevardnaZis xelmZRvanelobiT
“qarTvel xelovanTa sazogadoebis” dafuZnebas rogorc wesdebaSi iyo naTqvami qarTvel xelovanTa sazogadoebis erT-
erTi umTavresi saqmianoba iyo xelovnebis ZeglTa dacva, Segroveba da Seswavla.
iv.javaxiSvilma swored aseTi Zeglebis gadarCenis surviliT man urCia qarTvel xelovanTa sazogadoebas upirvelesad
nabaxtevis eklesiis freskebisaTvis mieqcia yuradReba, rogorc Cans, aq warmodgenili sagvareulo jgufuri portretis gamo.
aqedanve Cans, rom d.SevardnaZes Cafiqrebuli hqonia muzeumis daarseba, sadac erT-erT eqspozicias istoriul pirTa
portretebis aslebisgan Seadgenda. nabaxtevSi warmodgenili iyo amirejibTa sagvareulo jgufuri portreti (qarTlis didi
feodali qucna amirejibi, misi meuRle rusa, vaJi ramini, qaliSvili naTia, SviliSvili aleqsandre I didi_ saqarTvelos mefe
1412-1442 wlebSi).
nabaxtevis mxatvroba interess iwvevda imiT, rom eklesia ekuTvnoda qucna amirejibs da TariRdeboda eklesiac,
mxatvrobac, iq gamoxatul pirTa tansacmelic, rasac didi mniSvenloba hqonda. agreTve imiTac, rom freskebze
gamosaxulni iyvnen Tanamdebobis pirni.
maSin gadaRebul aslebs dRes gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs, radgan zogierTi maTganis dedani dRes
ganadgurebulia. sul 19 piri gadaiRes. bevrad gvian, 1935 wels dimitri SevardnaZem axalgazrda mxatvar Salva
abramiSvilTan erTad Camoxsna freskebis nawili (romelic usaxuraod iyo darCenili) da muzeumSi gadmoitana. dRes
dednebic da pirebic S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumSi (erovnuli muzeumi) inaxeba.
qarTvel xelovanTa sazogadoeba samuzeumo saqmis erT-erT umTavares princips_ sazogadoebis ganaTlebas da
xelovnebis popularizacias emsaxureboda. am mizniT organizebuli gamofenebi udidesi gamoxmaurebiT sargeblobdnen
maSindel qarTul sazogadoebaSi. qarTvel xelovanTa sazogadoebis mier mowyobili pirveli da erT-erTi yvelaze
mniSvnelovani gamofena “didebis taZarSi” 1917 wlis ianvarSi gaimarTa. gamoifina nabaxtevis freskebis, agreTve qr.
kronis, d. SevardnaZis da d. kakabaZis mier manamde (10-ian wlebSi, winaraxis, derCisa da xobis eklesiebidan)
Sesrulebuli freskis pirebi, “ramac galereis darbazebi mTlianad daiWira”_ gamofenis Sesaxeb igonebda g. erisTavi_

6
S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumis (erovnuli muzeumi) memorialuri fondi, qarTvel xelovanTa sazogadoebis arqivi.
7
S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumis (erovnuli muzeumi) memorialuri fondi, qarTvel xelovanTa sazogadoebis arqivi.
4
“gamofenis gaxsnis dRes galerea xalxiT gaivso. sazeimo xasiaTs xels uwyobda damswreTa ganwyobileba. galereis bolos
dadgmuli iyo kaTedra, saidanac e. TayaiSvilma, gamofenis gaxsnis win, sityviT mimarTa sazogadoebas. man ilaparaka
gamofenis mniSvnelobisa da materialuri kulturis Zeglebis dacvis Sesaxeb da gamoTqva survili, rom am saqmes
sistematuri xasiaTi miscemoda. bolos aRniSna mxatvrebis Rvawli, saTiTaod dagvasaxela da didi madloba gamogvicxada,
gansakuTrebiT aRniSna ditos Rvawli.
gamofenis gegma, SemuSavebuli d. SevardnaZis mier, damtkicda xelovanTa sazogadoebis gamgeobis sxdomaze. d.
SevardnaZis gegma-proeqti samuzeumo saqmis codnis maRali doniT gamoirCeva, mas warmatebuli gamofenis
mosawyobad yvelaferi gauTvaliswinebia dawyebuli reklamiTa da damTavrebuli katalogis gamocemiT.
marTalia gamofena xelovanTa sazogadoebis iniciativiT ewyoboda, magram saqarTvelos saistorio saeTnografio
sazogadoebasTan erToblivad. xarjsac da Semosavalsac Tanabrad inawilebdnen. saxeli damtkicda_ “Zveli qarTuli
saeklesio freskebis” gamofena. gegmis meore muxli iTvaliswinebda qarTul da rusul enebze katalogis Sedgenas.
sagangebod daigegma gamofenis yvelaze mniSvnelovani dRec_ gaxsna. misasalmebeli sityva e. TayaiSvilms unda
warmoeTqva, rogorc ukve zemoT vnaxeT, xolo Semdeg d. SevardnaZe waikiTxavda moxsenebas nabaxtevSi Catarebuli
muSaobis Sesaxeb. sagangebod gamofenisTvis daubeWdiaT afiSebi da 10 plakati,damzadda Sesasvleli bileTebi. dawesda
morigeoba xelovanTa sazogadoebis gamgeobis wevrTagan, magaliTad erT-erT dRes morige l. gudiaSvili iyo. morigeTa
gasamrjelo dReSi 5 maneTs Seadgenda. morigis movaleoba iyo eqsponatTa da damTvarielebelTa zedamxedveloba,
wesrigis dacva da aseve dainteresebuli stumrebisaTvis eqskursiamZRolobis gawevac. muSaobis gegmaSi agreTve
gaTvaliswinebuli iyo gamofenis daxurvis Semdeg misi likvidacia, saeTnografio sazogadoebis muzeumSi eqsponatebis
gadatana da freskebis pirebis isev Tavis adgilze dabruneba
garda eqspediciebisa da sagamofeno saqmianobisa xelovanTa sazogadoeba xelovnebis muzeumis sxva saqmianobasac
asrulebda; rogoricaa mxatvruli Rirebulebis nivTebis SeZena momavali galereisTvis, samecniero kvlevebis gamocema,
sxvadasxva saxis eqspertizis Catareba da a.S. sayuradReboa is faqtic, rom xelovanTa sazogadoeba xalxis did
pativiscemasa da ndobas imsaxurebda _ iqneboda es axali gamocemis ilustrireba, jvris eklesiis gadaxurva, Tu panTeonis
mSeneblobis gegmis ganxilva-Sefaseba.
dimitri SevardnaZe samuzeumo saqmis WeSmarit mcodned kidev erTxel gvevlineba, rodesac misi iniciativiT ewyoba
saRamo “sazogadoebis nivTier qonebaTa gasaZliereblad”. igi klubis SenobaSi gaimarTa, romelic ianvris erT saRamoTs
daeTmo xelovanTa sazogadoebas.
rogorc cnobilia, d. SevardnaZes udidesi wvlili miuZRvis n. firosmaniSvilis aRmoCenasa da namuSevrebis SegrovebaSi.
qarTvel xelovanTa sazogadoeba daarsebisTanave ayenebs sakiTxs “mxatvris n. firosmanaSvilis naxatebis gamoZebnis,
SeZenisa, misi binadrobis aRmoCenisa da biografiuli cnobebis Sekrebisa.” sxdomam erTxmad gamoitana daadgina:
“gamogeoba sayuradRebod scnobs n. firosmanaSvilis naxatebs da aucilebel saWirod miaCnia maTi aRmoCena, SeZena.
radganac sazogadoebas amJamad fuli ar moepoveba, amitom mimarTos saqarTvelos saistorio da saeTnografio
sazogadoebas SeiZinos es suraTebi, rogorc saxalxo nawarmoebi. rogorc cnobilia, marTlac moZebnes firosmani, moiwvies
igi krebaze, esaubrnen mas da mciredi materialuri daxmarebac gauwies. madlobis niSnad mxatvarma am fuliT SeZenili
saRebavebiT axali suraTi Seqmna da aCuqa sazogadoebas. marTalia firosmani Semdeg kvlav daikarga, magram mis
nawarmoebebs sul eZebdnen da agrovebdnen. am mxriv udidesia d. SevardnaZis Rvawli, mis mier sxvadasxva dros
SeZenili firosmanis TerTmeti suraTi nacionalur galereas uanderZa da amiT daedo safuZveli firosmanis udides koleqcias,
romelic dRes daculia xelovnebis muzeumSi.
azrTa sxvadasxvaoba iyo sxdomaze gamofenis saxelwodebasTan dakavSirebiTac. d. SevardnaZe fiqrobda , rom
gamofenas unda daerqvas “qarTvel xelovanTa gamofena”, d. kakabaZes ki miaCnda, rom saxelwodeba unda yofiliyo_
“qarTvel mxatvarTa gamofena”. bevri sja- baasis Semdeg daudgeniaT: “Tanamedrove qarTuli mxatvrobisa da qandakebis
gamofena.” es iyo pirveli koleqtiuri gamofena axlandeli qarTveli mxatvrebisa. suraTebi warmoadgines sxvadsxva
mimarTulebis mxatvrebma. aqve iyo gamofenili qandakebac. 1920 wlisTvis qveyanaSi saerTo areulobis fonze
sazogadoebac materialur gaWirvebas ganicdis da amisda miuxedavad ganuwyvetliv agrZelebs muSaobas. sazogadoeba
exmareba sruliad usaxsrod darCenil mxatvrebs_ SeiZines da usasyidlod gadasces mxatvrebs samxatvro masalebi.
mTavrobam erTi didi daxmareba ukve gauwia sazogadoebas da galereisaTvis dauTmo “didebis taZari”, magram
SkolisaTvis bina jer ar moepoveba. samxatvro Skola-studiisaTvis saWiroa gansakuTrebuli Senoba CrdiloeTis sinaTliT,

5
romelsac win ar eRobebodes Senoba, radganac wina Senoba sul sxva Crdils adebs sagnebs.” 8 aseT Senobad miCnel iqna
sajinibos Senoba ermolovis quCaze. “Tu evropaSi xelovnebisaTvis saucxovo sasaxleebia agebuli, Cven vTxovT
mTavrobas sajinibo mainc dagviTmon. d. SevardnaZis Zalisxmevam Sedegi gamoiRo da bolos 1920 wlis dasasruls
mTavrobam Senobis skolis sakiTxi dadebiTad gadawyvita,magram samwuxarod, politikuri garTulebisa da mobilizaciis
gamo es ver ganxorcielda.
d. SevardnaZis moxsenebaSi agreTve iyo gegma zafxulSi gamarTuliyo moZravi gamofenebi provinciebSi. agreTve
proeqti_ sazogadoebaSi araqarTvel maxtvarTa miRebis Sesaxeb.

Tavi II
saqarTvelos erovnuli samxatvro
galereis Camoyalibeba

d. SevardnaZis mier dasaxuli miznisken_ xelovnebis muzeumis daarseba_ udidesi wingadadgmuli nabiji iyo erovnuli
galereis Camoyalibeba.
Tavdpirvelad 1919 wels “didebis taZari”, d. SevardnaZis didi Zalisxmevis Sedegad, daeTmo xelovanTa sazogadoebas.
g. erisTavi ixsenebda: “gamofenis daxurvis Semdeg (igulisxmeba 1917 wlis freskebis gamofena) dito “didebis taZris”
Senobidan ar gamosula da mTlianad daisakuTra qarTvel xelovanTa sazogadoebisaTvis. SiSobda, Sig aravin
Casaxlebuliyo, amis gamo miatova Tavisi bina, sacxovreblad gadavida qveda, naxevrad sardafis sarTulSi da darajobda.
jer kidev adre, mas Semdeg, rac, omis saSiSroebis gamo, moxda “didebis taZris” masalebis evkuacia stavropolSi, ditos
Cafiqrebuli hqonda am Senobis mopoveba erovnuli samxatvro galereisaTvis. galereis daarsebisTvis winaswar amzadebda
niadags.”9
Senobis mopoveba galereisaTvis ar yofila advili, d. SevardnaZe rogorc zemoT ukve vnaxeT, yvelafers akeTebda
(sacxovrebladac ki gadavida iq) miznis misaRwevad_ araerTxel mimarTa mTavrobis sxvadasxva uwyebas. saqarTvelos
erovnuli sabWos xelovnebis komisiisadmi 1918 wlis 30 seqtembris gancxadebaSi igi werda: “Cveni Suamdgomloba
mTavrobis winaSe, rom es Senoba gadaeces qarTvel mxatvarTa sazogadoebas, dRemdis uyuradRebod aris datovebuli.
qarTvel mxatvarTa sazogadoeba sTxovs saqarTvelos erovnuli sabWos xelovnebis seqcias, raTa man iSuamdgomlos
mTavrobis winaSe, rom “didebis taZari” dauyovnebliv gadeces qarTvel mxatvarTa sazogadoebas, romelsac ganzraxuli
aqvs moawyos Senobis erT naxevarSi qarTvel mxatvarTa suraTebis gamofena da meore naxevarSi, samxatvro galerea da
biblioTeka xelovnebis dargidan.” 1919 wels “didebis taZari” gadaeca xelovanTa sazogadoebas. gadacemis aqts xeli
moaweres samxedro- istoriuli arqivis direqtorma generalma b. eraZem da d. SevardnaZem.
jer kidev xelovanTa sazogadoebis daarsebisTanave iwyebs d. SevardnaZe galereis CamoyalibebisaTvis zrunvas.
“rogorc mas sCveoda, Zalian energiulad mohkida xeli nawarmoebebis, umTavresad qarTuli mxatvrobis nimuSebis
Sekrebas. bevri qalaqi da sofeli moiara da mravali suraTi Seagrova. zog maTgans saCuqrad aZlevdnen, zogs ki yidulobda.
aseve Sekriba wignebi da biblioTeka moawyo.”10
koleqciis SekrebaSi xelovanTa sazogadoebas mTavrobac uwevda mcired materialur daxmarebas, mTavrobam SeiZina
rogorc qarTvel, ise ucxo mxatvarTa suraTebi, gadasca isini qarTvel mxatvarTa sazogadoebas da Tan daavala mas,
warmoadginos qarTuli erovnuli galereis mowyobis gegma.” d. SevardnaZes agreTve miaCnda saWirod daniSnuliyo
galereis gamge, romelic “aRWurvili iqneboda mTavrobis da mxatvarTa sazogadoebis uflebiT daaTvalieros yvela
saxelmwifo da sazogado dawesebulebani saqarTvelos teritoriaze” raTa aRnusxon galereaSi gadmosatani yvela
nawarmoebi.
dainiSnos kidec galereis direqtori da mdivani. direqtorad ganwesebulia d. SevardnaZe, mdivnad g. naTiZe”.
dawesebuleba iyo ganaTlebis saministros daqvemdebarebaSi da dafinansebac saxelmwifosgan unda mieRo.

8
qarTvel xelovanTa sazogadoebis ramodenime dokumenti gamoqveyna g. megreliZem JurnalSi ”xelovneba”, # 1, 1991.
9
g. erisTavi, dimitri SevardnaZis gaxseneba, Jurn. “sabWoTa xelovneba”, # 11, 1985, gv. 111.
10
g. erisTavi, dimitri SevardnaZis gaxseneba, Jurn. “sabWoTa xelovneba”, # 11, 1985, gv. 111.
6
“1. q. tfilisSi arsdeba erovnuli samxatvro galerea.
2. samxatvro galereis mizans Seadgens Segroveba da dacva mxatvrobisa da qandakebis nawarmoebTa, umTavresad
qarTulisa da saqarTvelos mosazRvre xalxTa xelovnebisa, rogorc Zvelisa ise axlisa.
3. galereasTan arsebobs wignTsacavi, sadac grovdeba xelovnebaTa Sesaxeb Txzulebani, agreTve naxatebisa,
graviurebisa, reproduqciebis koleqciebi da samxatvro Jurnalebi.
4. samxatvro galerea eqvemdebareba ganaTlebis ministrs.
5. samxatvro galereas ganagebs sabWo galereis direqtoris TavmjdomareobiT galereis marTva-gamgeobisa da
sargeblobisaTvis gansakuTrebuli wesdebis Tanaxmad.
6. galereis direqtors da sxva Tanamdebobis pirT direqtoris mier wardgeniT daniSnavs ganaTlebis ministri.
7. direqtori galereis uaxloesi gamgea, romelsac daevaleba:
1. saadministarcio da sameurneo-saojaxo saqmeTa gamgebloba da maTi momsaxure pirTa Soris ganawileba.
2. gareSe dawesebulebaTa da pirebTan urTierToba.
3. galereis erT-erTi nawilis gamgebloba Tavis specialobis mixedviT.
8. galereis saSualebas Seadgens: a) saxelmwifo xazinidan saxalxo saministros gankargulebaSi gadadebuli gansazRvruli
Tanxa da b) speciali Tanxa. muzeumSi Sesasvleli gadasaxadi, Semowirulobani, koleqciaTa dublikatebis gayidviT aRebuli
Semosavali.
9. galereis speciali Tanxa sazogado wesiT saxalxo ganaTlebis saministros nebarTviT miRebis Semdgom daixarjeba.
10. galereias aqvs saxelmwifo Rerbiani sakuTari beWedi Rerbis irgvliv Semdegi warweriT “saqarTvelos erovnuli
samxatvro galerea.”11
dekreti daTariRebulia 1920 wlis 30 martiT.

erovnuli galereis fondi Seadgina sxvadasxva wlebSi SeZenilma koleqciebma, magram saerTo suraTi ase gamoiyureba:
1) XVIII saukunis bolos_ XIX saukunis portretuli mxatvroba saeklesio muzeumisa da saistorio-eTnografiuli
muzeumidan.
2) XV-XVII saukuneebis sparsuli mxatvroba da miniatura_ saqarTvelos muzeumidan.
3) qarTvel xelovanTa sazogadoebis mier 1919 wlis “Zveli ferweris gamofenaze” SeZenili suraTebi (maT Soris iyo
qarTuli Tanamedrove da das. evropis Zveli mxatvroba: holandiuri, franguli, germanuli da italiuri).
4) amas miemata saxalxo ganaTlebis komisariatis mier SeZenili nivTebi (biblioTeka, das. evrpis xelovnebis
nimuSebi_ aveji, dekoratiuli xelovnebis nimuSebi, agreTve rekviziciuri sawyobebidan gadmocemuli nivTebi).
galereis koleqciis erT-erTi umniSvnelovanesi nawili SeZenil iqna pirvel gamofenaze 1920 wlis oqtomberSi _“Zveli
mxatvrobis gamofena”, rodesac pirvelad umaspinZles damTvarielebels, rogorc erovnulma samxatvro galeream.
eqspozicia Tematurad ganawilebuli iyo or nawilad; marcxena darbazi eTmoboda das. evropisa da rusuli ferweris
nimuSebs, xolo marjvena_ saqarTvelos saistorio-saeTnografio sazogadoebis koleqcias_ qarTuli portretuli mxatvroba.,
maT Soris: garsevan WavWavaZis, mariam dedofalis, erekle II, salome andronikaSvilis, anton kaTalikosis da sxvaTa
portretebi. aqve gamofenili iyo sparsuli mxatvrobis portretebi, aqve iyo palestinis xedebis eskizebi (prof. Cernecovis
naxatebi), agreTve Zveli Tbilisis xedebis suraTebi (ferwerac da grafikac).
marcxena darbazis das. evropuli mxatvrobis eqspoziciaSi uaRresad sayuradRebo iyo lukas kranaxis “maWankali”, “wm.
antoniusi”_ rembarndtisa; “dedakacis portreti”, “mamakacis portreti” _ rembrandtis skola; Jerikos “Tavlis win” da
“TavlaSi”, tenirsis “holandiuri Janris suraTi” 12, reisdalis peizaJi, XVII saukunis xelmouwereli holandiuri ferweris
nimuSebi_ “nanadirevi”, “mamali da ixvebi”, “qaTami da yvavilebi”, “parisis arCevani”, sami peizaJi; veinbergis “qalebi
qalaqSi”, agreTve iatliuri mxatvrobis XVII saukunis nimuSebi (“wm. ojaxi”, “veneras tualeti”) xelmoweris gareSe da
sxv.13 es eqsponatebi erovnuli galereis sakuTrebas warmoadgenda.
garda ukve naxsenebi koleqciebisa gamofenaze warmodgenili iyo suraTebi kerZo koleqciebidan, vinaidan erovnulma
galeream gamofenamde erTi TviT adre presaSi ganaTavsa gancxadeba kerZo pirTagan ferweris nimuSebis galereisaTvis
11
dekretis teqsti srulad aris moyvanili i.abesaZis, da q.bagratiSvilis naSromSi “dimitri SevardnaZe”, gv.134-135.
12
S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumis (erovnuli muzeumi) memorialuri fondi, erovnuli galereis arqivi, Zveli mxatvrobis
gamofenis oqmi.
13
iqve.
7
gadacemis TxovniT da eqsponatTa dacvis garantiebiT. 1921 wlis moxsenebaSi d. SevardnaZe saubrobs galereis “Zveli
mxatvrobis gamofenis” Sesaxeb da mTavrobas Txovs daxmarebas galereasTan fondis Sesaqmnelad, romlis meSveobiTac
SeiZendnen da mudmivad ganaaxlebdnen koleqcias. d. SevardnaZes miaCnia, rom gamofenaze SeZenili masaliT
erovnuli galereis mudmiv arsebobas Caeyara safuZveli, Semdeg igi aRwers eqspozicias da dasavleT evropis mxatvrobis
Sesaxeb ambobs: “masalebi, nawili Camotanilia borjomidan likanis sasaxlidan, umTavresad ki Segrovilia kerZo pirTagan,
romelTa Soris aris ekzempliarebi lukas kranaxisa, rembrandtisa, tenirsisa, reisdalisa, vuvermanisa, vanzonisa da sxva
dasavleT evropis mxatvrebisa....es gamofena erovnuli galereis daarsebisaTvis Zvirfas masalas iZleva, saWiroa mxolod
saTanado zomebis cxovrebaSi gatareba.”14
Semdeg igi saubrobs ganaTlebis saministros mier galereasTan daarsebuli mxatvarTa komisiis Sesaxeb, romlis mizanic
iyo suraTebis SerCeva da Sefaseba. saministrom gamoyo 4 200 000 maneTi, romliTac galeream SeiZina 27 suraTi me-
16-18 saukuneebis evropuli mxatvrobisa kerZo pirTagan, xolo 200-mde eqsponati gadavida galereis mudmiv
mflobelobaSi likanis sasaxlidan.
zemoT dasaxelebuli yvela namuSevari (da kidev ramodenime likanis sasaxlidan gadmocemuli) im 17 ferweruli tilos
ricxvSi Sevida, romlebic erovnuli galereidan iqna evakuirebuli da SeuerTda saganZurs, romelic 1921 wels saqarTvelos
menSevikurma mTavrobam safrangeTSi gaitana.
Semdgom wlebSi dimitri SevardnaZe sabWoTa xelisuflebisagan araerTxel iTxovda am ganZis samSobloSi dabrunebas.
1928 wels d. SevardnaZe Tavis sangariSo moxsenebaSi werda, rom dasavleTevropuli mxatvrobis ganyofilebas
“...samwuxarod aklia 17 msoflio mniSvnelobis suraTi, romelic Zveli mTavrobis mier gatanilia sazRvargareT...Tu
rodesme evropidan dagibrunda am ganyofilebidan waRebuli 17 suraTi, maSin evropuli ganyofilebiTac SegviZlia
viamayoT. sainteresoa xelovnebis muzeumis arqivSi daculi angariSi erovnuli galereis saprogramo muSaobis Sesaxeb,
romelic d. SevardanaZes Semdegnairad aqvs gaTvaliswinebuli:
1. mxatvrul faseulobaTa Segroveba,
2. xelovnebis sakiTxebze literaturis Segroveba biblioTekisaTvis, agreTve anbanuri da baraTebis katalogis Sedgena,
3. galereaSi Semosuli mxatvruli masalebis klasifikacia da sistematizacia, da Tu saWiroa maTi ganawileba saqarTvelos
muzeumebSi,
4. laboratoriuli samuSaoebis Catareba mxatvruli nimuSebis dasamuSaveblad da gasawmendad,
5. suraTebis da sxva eqsponatebis restavracia,
6. samecniero muSaoba,
7. samuzeumo katalogis Sedgena.
galereis Senoba, romelic realurad erT grZel darbazs Seadgenda mudmivi eqspoziciis mosawyobad daiyo Svid nawilad.
galereis centrSi moTavsda biblioTeka, romelmac Senoba or frTad gayo. marjvena frTaSi ganTavsda: 1)aRmosavluri
xelovneba: sparsuli ferwera da miniatura, da 2)Tanamedrove qarTvel mxatvarTa namuSevrebi. marcxena frTaze
warmodgenili iyo: 1) XVIII-XIX saukuneebis portretuli mxatvroba e.w. portretuli mxatvroba, da 2)rusuli da
dasavleTevropuli mxatvroba.
muzeumSi, upirveles yovlisa, yuradRebas ipyrobs sparsuli ferweris ganyofilebis eqsponatebi. es koleqcia aris yvelaze
didi ara mxolod ssrk- Si, aramed mTeli evropis masStabiTac. igi moicavs umaRlesi xarisxis miniaturebs me-16
saukunidan me-19- es CaTvliT da mTel rig didi formatis tiloebs. luvris sparsuli kabineti, romelic adre pirvel adgilze iyo,
dResdReobiT verc Seedreba mas.
Zveli qarTuli ferweris ganyofileba, saeklesio freskebis fragmentebis garda Seicavs istoriuli pirebis mTel rig
mniSvnelovan portrets.
holandiuri skola warmodgenilia XVII da XVIII saukuneebis ostatebis namuSevrebiT. upiratesad figurirebs natiurmorti
da peizaJi. aris kargi reisdali. italielTa Soris unda aRiniSnos araCveulebrivi salvator roza.
frangebs Soris mkveTrad vlindeba napoleonis epoqis mxatvrebis jgufi. sainteresoa Jerari: “napoleonis portreti” da
“marSal masena”. rusuli skola warmodgenilia borovikovskis da levickis saxiT, romelTa originalobac eWvs badebs.

14
S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumis (erovnuli muzeumi) memorialuri fondi, erovnuli galereis arqivi, Zveli mxatvrobis
gamofenis oqmi.
8
kedlis nawili “walekili aqvs” aivazovskis, xolo danarCeni SturmiT aiRes didi raodenobiT, magram nakleb mniSvnelovani
monacemebiT, batalistebma rubo, vaikovi da samokiSi.
muzeumis erTi ganyofileba eZRvneba Tanamedrove ferweras. sadac warmodgenilia adgilobrivi mxatvrebis
Semoqmedeba da zogierTi “cnobili ucxoelis” namuSevari_ sudeikini, sorini da sxv., romlebic estumrnen tfiliss...” (da
marTlac am periodSi Tanamedrove sazRvargareTis mxatvroba erovnul galereaSi warmodgenili iyo saqarTveloSi
moRvawe mxatvrebis nimuSebiT, romelTa udidesi nawili “didebis taZris” Zveli fondidan gadaeca galereas stavropolis
evakuaciidan dabrunebis Semdeg. maT Soris iyo p. kolCinis, f. rubos, n. samokiSis, l. longos da sxvaTa namuSevrebi).
“es ganyofileba, gudiaSvilis da 2-3 tilos garda, sainteresoa mxolod eTnografiuli TvalsazrisiT. arafriT ar aris mimzidevli.
da Tavad Tanamedroveobac iq aisaxeba raRac mkrTal, ukonturo nakvTebSi, TiTqos damtveril da daCrdilul sarkeSi.
galereis ukanaskneli mniSvnelovani SenaZeni aris XVIII saukunis Cinuri naxatebis seria. gasaocaria Tavisi formaTa
agebiT da eqspresiiT.
suraTebis galerea da misi biblioTeka warmoadgenen mxatvrul- saganmanaTleblo bazas akademiis mowafeTaTvis,
romlebic sargebloben iq arsebuli masaliT da dauRalavi “Semgroveblis” amx. SevardnaZis miTiTebebiT, erT-erTi yvelaze
gamoCenili mxatvar- pedagogisa saqarTveloSi.”15
mxatvar- restavratorad galereaSi muSaobda g. grinevski, romelsac umaRlesi akademiuri ganaTleba florenciaSi miuRia.
erovnuli galerea droTa ganmavlobaSi koleqciis zrdasTan erTad zrdida Statsac. Tavdapirvelad galereaSi sul oTxi
TanamSromeli iyo da d. SevardnaZe iTavsebda gamofenebze eqskursiamZRolis, zogjer darajis da meezovis
movaleobebsac ki. g. erisTavi ixsenebda: “erTxel sruliad ubralod Cacmuli, galereis darbazs hgvida. Semovida viRac rusi
mxatvari da direqtori ikiTxa. dito gauZRva Tavis patara kabinetisaken (SesasvlelSi marjvniv), dajda magidasTan da
gaacno Tavi, rogorc direqtorma.
magram ukve 1932 wlisaTvis galereas 21 TanamSromeli hyavda.: direqtori, swavluli mdivani, sami ganyofilebis gamge,
ori swavluli fotografi, ori restavratori, ori aspiranti ganyofilebebSi, eqskursiebis xelmZRvaneli, biblioTekari, buRalteri,
mdivani, memanqane, komendanti (romelic pasuxismgebeli iyo muzeumis qonebis dacvaze, xelmZRvanelobda darajebisa
da damlageblebis saqmianobas), ori damlagebeli da erTi meezove.
xolo 1933 wlisaTvis TanamSromelTa ricxvi 28-s aRwevs, maT Soris ganyofilebis gamge ukve oTxia, saiteresoa cecxlis-
damnTebis Tanamdebobac. metad sayuradReboa is faqtic, rom Sesaferisi kadrebis momzadebis da TanamSromelTa
kvalifikaciis amaRlebis mizniT, galerea awyobda mivlinebebs sazRvargareT. am periodSi galereas rTuli dReebi edga, d.
SevardnaZis mier xelmoweril angariSSi naTqvamia: “erovnuli galereis muSaoba 1926/27 wlebSi damakmayofileblad ver
CaiTvleba, rogorc es wina wlebSi iyo. mizezi amisa igivea rac SarSan _ es usaxsrobaa. mimdinare wlis ganmavlobaSi
Cven ver SevZleT dagvekmayofilebina Cveni moTxovnileba:
1) galereis eqsponatebiT saTanado Sevseba,
2) samxatvro biblioTekis Sevseba (Cven ver viwerT verc Tanamedrove samxatvro Jurnalebs da gamocemebs,
3) galereis katalogis gamocema,
4) galereis mxatvruli qonebis sainventaro wignebis Sedgena, romelic mecnieruli TvalsazrisiT damakmayofilebeli
iqneba,
5) sadezinfeqcio kameris mowyoba,
6) sarestavracio da fotografiuli kabinetebis mowyoba,
7) sagamofeno vitrinebis damzadeba (300 calamde sparsuli miniatura gamoufenelia vitrinebis uqonlobis gamo).
unda aRiniSnos, rom yovel wels xarjT- aRricxvis dros Cven yovelTvis vgulisxmobdiT Cvens aucilebel saWiroebas,
uromlisodac mecnieruli muSaoba SeuZlebelia, magram Cveni biujeti ise Semokldeba xolme, rom Cveni mdgomareoba
ucvleli rCeba”16.
sainteresoa galereis muSaobis grafiki am periodisaTvis. galerea daamTvarieleblisaTvis Ria iyo yovel dRe, garda
orSabaTisa, 9-dan 2:30 saaTamde. Sesasvleli fasebi Zalian mcire iyo_ 30-10 kapikamde_ da amas emateboda ufaso
eqskursiebi wiTel armielebisa, muSebisa da moswavleebisa.

15
В. Э., Национальная картинная галлерея ССРГ, gaz. “Заря Востока”, X, # 692, 1924 w.
16
S. amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumis (erovnuli muzeumi) memorialuri fondi, erovnuli galereis arqivi.
9
gamocemebze muSaoba gaTvaliswinebuli iyo Semdegnairad I weli_ masalis momzadeba gzamkvlevisaTvis, II weli_
gzamkvlevis gamocema sam enaze (qarTuli, franguli, rusuli), III weli_ albomebis gamocema “qarTuli xatebi” da
“freskebi”, IV weli_ albomi “sparsuli miniaturebi”, V weli_ erovnuli galereis samecniero masalebis krebulis gamocema.
aseve iyo gaTvaliswinebuli erovnuli galereis, rogorc srulfasovani samuzeumo dawesebulebis funqcionirebis aucilebeli
nawili_ samecniero eqspediciebis mowyoba.
arqivSi daculi xarjTaRricxvebis, angariSebisa da oqmebis masalebi mogviTxroben, Tu rogor, zogjer nel-nela, zogjer ki
intensiurad ivseboda galereis fondebi. galerea axal eqsponatebs iZenda aq gamarTul gamofenebze, kerZo pirTagan, an
rTul materialur mdgomareobaSi myofi mxatvrebisagan, an romelime koleqcioneri uanderZebda xolme Tavis xelovnebis
nimuSebs galereas (botkinis koleqcia, m. xoStarias anderZi da sxv.).
1920 wels erovnulma galeream ganixila da gadawyvita SeeZina Tavadis qal e. WavWaZis mier SeTavazebuli 26
suraTi.
1925 wels gr. dadianis SemoTavazebuli eqsponatebi Seemataa galereis koleqciebs: 1. miniaturebi spilos Zvalzed. 2.
miuratis meuRlis portreti da 3. portreti neapolis mefe miuratisa (akvareli qaRaldze). 50 maneTad SeiZines baiburtskisgan
aRmosavleTSi Sardenis mogzaurobis atlasi.
amave periodSi galeream ubisas taZridan miiRo 15 xati, romelTa transportireba da yvela danarCeni zrunva Tu xarji S.
amiranaSvils auRia Tavis Tavze. im epoqaSi, cnobilia, rom mxatvrebs uxdebodaT garkveuli xarkis gadaxda sabWoTa
reJimisadmi, raTa maT arsebobisa da muSaobis saSualeba hqonodaT. iZulebulni iyvnen mTavrobis dakveTebi
SeesrulebinaT, romlebic calkeul suraTebsa Tu mTel Tematikas moicavda. da mxatvrebis msgavsad samuzeumo
dawesebulebaTa mimarT arsebobda mkacri moTxovnebi _ TavianT eqspoziciaSi revoluciuri mxatvrebis namuSevrebis an
saerTod marqsistuli, revoluciuri da a.S. gamofenebis CarTvisa. xSirad ewyoboda msgavsi Tematikis gamofenebi.
erovnuli galerea awarmoebda molaparakebebs sxvadasxva galereebTan sazRvargareT (ruseTSi), eqsponatebis gacvlis
Taobaze.
erovnuli samxatvro galereis erT-erTi saqmianoba, garda misi ZiriTadi sagamofeno da samecniero muSaobisa, iyo
sazRvargareT gasatani masalebis, Zveli nivTebisa Tu xelovnebis nimuSebis Sefaseba- eqspertiza, raTa isini Tu ar
aRmoCndebodnen samuzeumo Rirebulebisa_ mis mflobels qonoda ufleba maTi sazRvargareT gatanisa. amisTvis
galereaSi saeqsperto komisia arsebobda, agreTve arsebobda saeqsperto gadasaxadic (sul raRac 5 maneTi).
erovnuli samxatvro galerea garda Tanadroulad moRvawe mxatvrebis personaluri da Tanamedrove qarTuli xelovnebis
gamofenebisa awyobda sxva tipis gamofenebsac, xSirad sazRvargareTac. am TvalsazrisiT sainteresoa ssrk mTavrobis
moTxovniT oqtombris revoluciis 10 wlisTavisadmi miZRvnili grandiozuli gamofena. gamofenis organizebisa da
Catarebis komisia moiTxovda amierkavkasiis yvela qveynis, maT Soris saqarTvelos monawileobas, ssrk- s erebis
xelovnebis saiubileo gamofenaSi. gamofena ori umTavresi ganyofilebisagan Sedgeboda da moicavda xelovnebis yvela
ZiriTad dargs. gamofenis umTavaresi amocana iyo 10 wlis ganmavlobaSi ssrk nacionaluri xelovnebis miRwevebis
gamovlena.
agreTve metad sayuradReboa germniidan (niurnbergi) miRebuli SeTavazeba qarTuli xelovnebis gamofenis gamarTvis
Sesaxeb, sabolood 1930 wels, germaniam umaspinZla Zveli qarTuli xelovnebis gamofenas. gamofena, romelsac
ewodeboda “Zveli qarTuli xelovnebis eqsponatebi”, germaniaSi “axlo aRmosavleTis Semswavleli germanuli
sazogadoebis” miwveviT gaimarTa. imave wels udidesi warmatebiT imogzaura gamofenam ruseTis farglebSi.
saqarTvelos muzeumebis reorganizaciis sakiTxi

jer kidev galereis daarsebis droidan d. SevardnaZe miiCnevda, rom xelovnebis yvela dargis, yvela nimuSi erTad unda
Segrovdes calke xelovnebis muzeumSi. araerTxel mouTxovia saxelmwifosagan sxva muzeumebidan xelovnebis nimuSTa
erovnuli galereisaTvis_ momavali xelovnebis muzeumisaTvis gadacema. samuzeumo reforma, romelic muzeumTa
dargobriv gadanawilebas iTvaliswinebda, marTlac didad wingadadgmuli nabiji iqneboda saqarTvelos kulturaSi, vinaidan
moxdeboda kulturuli memkvidreobis mTeli saqarTvelos masStabiT aRricxva, Seswavla da sistematizacia. rac
rasakvirvelia, saboloo jamSi ganxorcielda, magram samwuxarod dagvianebiT evropisa da amerikis muzeumebTan
SedarebiT.

10
upirvelesi mizezi raRa Tqma unda, sakmarisi farTobis uqonlobaa_ TiToeul muzeumSi moTavsebuli sxvadasxva tipis
obieqtTa simravle saSualebas ar aZlevs specialists moawyos normaluri eqspozicia. meore, kidev ufro mniSvnelovan
sakiTxad igi ayenebs im faqts, rom sxvadsxva dawesebulebebSi mimofantuli erTi dargis eqsponatebi mkvlevarebs
yovelgvar saSualebas uspobs maTi mecnieruli kvlevisa da zogadi mimoxilvisa.
amis Semdeg v. beriZes muzeumTa reorganizaciis Semdegi sqema mohyavs: 1. saqarTvelos sabunebismetyvelo
muzeumi, sadac Sevidoda geologiuri, botanikuri da zoologiuri masala da Seiqmneboda Sesabamisi ganyofilebebi. 2.
saqarTvelos saistorio- saeTnografio muzeumi, 3. saqarTvelos samxatvro galerea (romelSic Sedioda Zveli da axali
xelovnebis ganyofielbebi), 4. saqarTvelos sajaro biblioTeka, 5. saqarTvelos Zvel xelnawerTa sacavi.
1932 wlis 5 seqtembers d. SevardnaZe ganaTlebis saxalxo komisaris saxelze akeTebs morig moxsenebas TbilisSi
saxviTi xelovnebis muzeumis daarsebis aucileblobis Sesaxeb da misTvis Senobis SerCevis variantebs ganixilavs.
sainteresoa, is midgoma romliTac is iwyebs moxsenebas, raTa Tavis mizans miaRwios_ marqsistul ideologias igi
daxvewilad iyenebs erovnuli interesebis gasatareblad: “muzeumebis reorganizaciis sakiTxi dRes uaqtualesi sagania
kulturuli revoluciisa. muzumebi, rogorc kulturul- ganmanaTlebeli dawesebulebebi axlo unda idgnen mSromel masebTan
da xeli unda Seuwyon socialistur mSeneblobas”. Semdeg igi rogorc namdvili specialisti samuzeumo saqmisa, romelic
Rrmad wvdeba mis umTavres arssa da misias wers: “kerZod xelovnebis muzeumi unda iyos organizatori da centri farTo
masebis mxatvruli ganaTlebisa; xelovnebis muzeumi unda Seeferebodes axal mecnierul meTodebs mxatvruli ganaTlebis
saqmeSi. Zveli eqspozicia muzeumebisa srulebiT ar Seefereba Tanamedrove moTxovnilebebs da moiTxovs ZiriTad
reorganizacias.
d. SevardnaZe saubrobs galereis problemebze, rom iq ar SeiZleba araviTari reorganizaciis da mecnieruli eqspoziciis
gamarTva, sanam es sakiTxebi ar mogvardeba: 1. saWiro farTis da mowyobilobis ararseboba, 2. xelovnebis fondebis
daqsaqsuloba, 3. Sesaferisi Statis ararseboba, 4. materialuri dafinansebis problema, 5. eqsponatTa (siZveleTa da
xelovnebis ZeglTa) daculobis cudi mdgomareoba (isev da isev usaxsrobis gamo sarestavracio kabineti Seasabamisad
gamarTuli ar iyo), ris gamoc “bevri mxatvruli nawarmoebi Cvens Tvalwin iRupeba da muzeumsac ekargeba.
am sakiTxTa gadasaWrelad d. SevardnaZe aucileblad miaCnda Semdeg RonisZiebaTa gatareba:
“1. daarsdes tfilisSi mTliani xelovnebis muzeumi, sadac Tavmoyril unda iqnes saxviTi xelovnebis yvela koleqcia.
2. mieces xelovnebis muzeums Sesaferi bina (ganmarteba amis Sesaxeb ixile qvemoT).
3. xelovnebis muzeumi uzrunvelyofil iqnas mecnieruli da teqnikuri StatiT, ise rogorc es gaTvaliswinebulia galereis mier
II-e xuTwliani gegmiT.
4. xelovnebis muzeumis organizaciisaTvis gaRebul iqnas me-II-e xuTwledis ganmavlobaSi oTxi milioni maneTi, xolo
aqeTgan 1933 wlisaTvis erT milion naxevari (1 500 000).
5. dauyovnebliv gatarebul iqnas cxovrebaSi saqarTvelos cak-is mier gamocemuli dekreti Sesaxeb siZveleTa da
xelovnebis ZeglTa dacvisa.”
binis sakiTxis gadasaWrelad ganxilulia sami SesaZlebeli varianti: 1. metexis cixe, 2. sasaxle da 3. arsebuli galereis
Senobis gafarToeba.
momavali xelovnebis muzeumisaTvis saWiro iyo Semdegi tipis darbazebi: sagamofeno, ganyofilebebis mixedviT;
saTadarigo darbazebi _ fondebis dasamuSaveblad (“gadasarCevad”); perioduli gamofenebisaTvis; darbazi samxatvro
biblioTekisaTvis; saleqcio darbazebi; laboratoriebi da kabinetebi; oTaxebi sadurglo da sazeinklo saxelosnoebisaTvis;
sadarajo binebi. d. SevardnaZis mier farTis gaangariSebiadn Cans Tu ra donis muzeumad unda qceuliyo metexis
muzeumi. mas gaTvaliswinebuli hqonia ara mxolod perioduli gamofenebis gamarTva, aramed msoflios mowinave
muzeumebis msgavsad sajaro leqciebis Catareba, laboratoriuli da saresatvracio samuSaoebis warmarTva. galereias
dasaxelebuli variantebidan yvelaze ufro Sesaferis binad metexis cixe miaCnda da “ai ratom: jer erTi_ metexi Zvelad iyo
gamagrebuli sasaxle, ise rogorc moskovis kremli, xolo am asi wlis winad namestnik ermolovis mier sapyrobiled iqmna
gadaqceuli. metexi tfilisis mniSvnelovan istoriul Zegls warmoadgens da Tavis Tavad aRricxvazed unda iyos aRebuli da
ufro sapatio mizniT gamoyenebuli. saTanado gadakeTebiT metexis cixe mSvenivrad iqneba gamoyenebuli muzeumis
saWiroebisaTvis.misi gancalkevebuli adgilmdebareobidan gamomdinare ufro daculi iyo xanZrisagan da dacvis
organizebac ufro ioli iqneboda. garda amisa muzeumis momavali gafarToebisaTvis sakmarisi farTobi iyo. da rac
aranakleb mniSvnelovania_ Tavad metexis cixe Tavisi eklesiiT warmoadgenda istoriul Zegls.

11
meore ganxiluli varianti muzeumisaTvis iyo sasxale. garkveuli gadakeTebebis _ sinaTlis Weridan momateba_ Semdeg
savsebiT Sesaferisi gaxdeboda samuzeumo SenobisaTvis. magram, da rac umTavresia, “gamosarkvevia mxolod sakiTxi
SesaZlebelia Tu ara am Senobis muzeumisaTvis miReba.”
mesame varianti iyo erovnuli galereis Senoba, misi xuTjer gafarToeba SeiZleboda aleqsandrovis baRis mxridan korpusis
miSenebiT.
da bolos d. SevardnaZe warmodgenili variantebidan, muzeumis perspeqtiuli zrdis gaTvaliswinebiT, yvelaze xelsayrelad
asaxelebs metexis cixes. warmodgenili moTxovnilebebis dakmayofilebiT, meore xuTwledis boloSi Cven gveqneba
tfilisSi “saqarTvelos luvri”, romelic Tavisi RirsebiT mTel sabWoTa kavSirSi erT pirevl adgilTagans daiWers da ucxoelTa
yuradRebasac miiqcevs.” samwuxarod, albaT, bolo es winadadeba ar awyobdaT mTavrobis sul zeda instanciebSi
moskovSi, da amitomac iyo rom d. SevardnaZis gegmebs bolomde ganxorcieleba ar ewera.
d. SevardnaZis mravalwliani Suamdgomlobebi da moTxovnebi bolos da bolos gaTvaliswinebul iqna da 1932 wlis
agvistos saqarTvelos gansaxkomis kolegiis oqmiT dadginda erovnuli galereis reorganizacia da xelovnebis muzeumis
daarseba, sadac Tavs moiyrida saxviTi xelovnebis eqsponatebi mTeli saqarTvelodan. calke punqtad aris gamoyofili
erovnul galereaSi Tanamedrove revolucioneruli mxatvrobis eqspoziciis ararseboba. Seiqmnas tfilisSi centraluri saxviTi
xelovnebis muzeumi, sadac unda Segrovdes eqsponatebi dawyebuli uZvelesi droidan me-19 saukunemde. aq unda
Sesuliyo freska, xatebi, miniaturebi, dazguri ferwera, minanqari, maiolika, grafika, faifuri, mxatvruli qsovili, qandakeba
da “xalxuri demokratiuli xelovneba”. galereis Sesaferi biniT uzrunvelyofis mizniT ganmeorebiT daisvas sakiTxi
saxkomsabWos winaSe metexis cixis Senobebis galereisadmi gadacemis Sesaxeb. dadgenilebis proeqtis Sedgena
daevalos samecniero seqtors.” agreTve samecniero seqtors galereis administraciasTan erTad daevala daamuSaos galereis
reorganizaciis detaluri gegma, romelic unda waredginaT kolegiisaTvis dasamtkiceblad. rac raRa Tqma unda maleve
ganxorcielda.

plastikur xelovnebaTa centraluri muzeumi “metexi” (1933-1941)

1933 wlis 18 noemberi didi mniSvnelobis faqtiT aRiniSna qarTuli kulturis istoriaSi. Sua saukuneebis samefo rezidencia,
SemdgomSi sapyorbiled gadakeTebuli, istoriul nagebobaTa kompleqsiT gadaeca saqarTvelos ganaTlebis saxalxo
komisariats erovnuli samxatvro galereis fondebis gansaTavseblad. d. SevardnaZis mravalwliani ocneba xelovnebis
muzeumis daarsebis Sesaxeb, misi dauRalavi Sromis Sedegad, axda. cakis dadgenilebis mixedviT, metexSi unda
ganTavsebuliyo erovnuli samxatvro galerea da saxviTi xelovnebis instituti anu Seiqmneboda “plastikuri xelovnebis
centraluri muzeumi”. igi iqneboda saxviTi xelovnebis samecniero- kvleviTi muSaobis centri. “ase warmoiqmna
muzeumTan erTad saqarTvelos xelovnebis institutis daarsebis ideac.” 17
Seiqmna specialuri komisia, romelsac evaleboda xelovnebis centralur muzeumad metexis gadasakeTebeli proeqtis
Seqmna. komisiaSi, raRa Tqma unda d. SevardnaZec Sedioda. 18 komisiam maleve Seadgina metexis cixis safuZvliani
rekonstruqciis proeqti. metexis sapyrobilis kompleqsi Sedgeboda xuTi korpusisagan, romelTaganac mesame, meoTxe da
mexuTe korpusebi gadakeTdeboda erovnul samxatvro galeread Tavisi fondsacavebiTurT, xolo pirveli da meore korpusebi
unda aefeTqebinaT, radganac gamousadegari iyo. da maT adgilze aSendeboda axali 30 000 kub. metri farTobis Senoba,
sadac ganTavsdeboda xelovnebis muzeumi da samecniero kvleviTi instituti. am proeqtis Tanaxmad erovnuli galereis
Zveli Senoba gadaecemoda saqarTvelos mxatvarTa kavSirs.
d.SevardnaZe asaxelebs eqspoziciis mowyobis saintereso xerxs _ mas miaCnda, rom xelovnebis nimuSi unda iyos
eqsponirebuli ara konteqstidan amoglejilad, aramed saerTo kulturul da istoriul fonze. amrigad, 1934 wlidan metexis
“plastikur xelovnebaTa centralurma muzeumma” daiwyo funqcionireba. aq oTxi ZiriTadi seqtori gaixsna. pirvel seqtorSi
Sedioda Zveli qarTuli xelovnebis, ZiriTadad saqarTvelos feodaluri epoqis xuroTmoZRvrebis, qandakebis, ferweris,
gamoyenebiTi xelovnebis (Weduroba, naqargoba, xeze, Zvalze kveTa da sxv.) nimuSebi. meore seqtors Seadgenda
aRmosavluri xelovnebis ganyofileba, sadac moTvasebuli iyo sparsuli mxatvroba, aRmosavluri xaliCebi, iaraRi, da
budisturi xelovnebis nimuSebi. mesame seqtors Seadgenda dasavleevropuli xelovnebis nimuSebi. zemoTxsenebuli

17
i.abesaZe, q.bagratiSvili, “dimitri SevardnaZe”, Tbilisi, 1998
18
i.abesaZe, q.bagratiSvili, “dimitri SevardnaZe”, Tbilisi, 1998, gv.165
12
proeqtis mixedviT aq unda Sesuliyo rusuli saxviTi xelovnebis nimuSebic. meoTxe seqtorSi ki eqsponirebuli iqneboda
axali da uaxlesi Tanamedrove xelovneba (me- 18 saukunidan _ Tanadruli xelovnebis CaTvliT). saeqspozicio darbazebi
ganTavsebuli iyo mesame, meoTxe da mexuTe korpusebSi, romlebic mtkvars gadahyurebdenen.
am periodSi muzeumSi gadmovida erovnuli galereis, sastorio- saeTnografio sazogadoebis, yofili saeklesio muzeumis,
da nawilobriv saqarTvelos muzeumis zogieri koleqcia. nel-nela emateboda eqsponatebi saqarTvelos sxvadasxva
raionebidan (quTaisis, zugdidis, soxumis da sxva muzeumebidan). am periodisTvis muzeumSi daculi iyo unikaluri
sparsuli mxatvrobis da miniaturebis koleqcia, rusuli ferweris 30 tilomde; niko firosmanaSvilis TiTqmis mTeli
Semoqmedeba; g. maisuraZis, g. gabaSvilis, al. mrevliSvilis, al. beriZis, r. gvelesianis, m. ToiZis, i. nikolaZis, val.
sidamon- erisTavis, d. kakabaZis, l. gudiaSvilis, q. maRalaSvilis, el. axvledianisa da sxvaTa namuSevrebi.
dimitri SevardnaZe udidesi mniSvnelobas aniWebda samuzeumo saqmis mcodne kadrebs. igi zrunavda galereis
TanamSromelTa donis amaRlebaze.
d. SevardnaZis mier Sedgenili “metexis” I xuTwliani gegmidan (1933-1937) viRebT uaRresad saintereso cnobebs im
periodSi muzeumSi dagegmili qarTuli kulturisa da xelovnebaTmcodneobis ganviTarebisaTvis metad mniSvnelovani
samecniero- samxatvro eqspediciebis Sesaxeb. 1933 wels, atensa da yinwvisSi monumenturi mxatvrobis Sesawavlad, oTxi
mecnier TanamSromlis SemadgenlobiT unda ganxorcielebuliyo orTviani eqspedicia. 1934 wels eqspedicia raWis XIII-
XIV saukuneebis arqiteqturisa da freskebis da samTviani eqspedicia beTaniis mxatvrobis Sesaswavlad. 1935 wels
oTxkacian eqspedicia unda gamgzavrebuliyo axalcixe-axalqalaqis Zeglebze samuSaod (varZia, Wule, zarzma, safara,
timoTesubani). 1936 wels ki ukve samkacian eqspedicias unda Seeswavla afxazeTis Zeglebi. xolo 1937 wlisTvis metad
saintereso eqspedicia iyo dagegmili TorTum- ispiris xeobaSi qarTuli xuroTmoZRvruli Zeglebis Sesaswavlad.
1937 wlisaTvis ki gegmaSi iyo muzeumis perioduli gamocemis Seqmna “saqarTvelos erovnuli galereis macne”.
1936 elis 4 agvistodan dimitri SevardnaZe aRar asrulebda “metexis” muzeumis direqtoris movaleobas. am
Tanamdebobaze dainiSna grigol buxnikaSvili. dimitri SevardnaZe ki misi modagiled gadaiyvanes. am cvlilebam mxolod
ramodenime dRe gasZlo, imave wlis martis dasawyisSi gauqmda wina brZaneba da dimitri SevardnaZe kvlav aRadgines
direqtoris Tanamdebobaze, sadac imuSava 1936 wlis agvistomde.
saqarTvelos mxatvarTa kavSirTan erTad xelovnebis muzeumis direqciam ideologiuri TvalsazrisiT mniSvnelovani
ramodenime gamofena moawyo. eseni iyo: “oqtombris revoluciis 20 wlisTavisadmi miZRvnili saiubileo sakavSiro
gamofena”, 1905 wlis revoluciis amsaxveli gamofena (romelic komunalur muzeumTan erTad moewyo TbilisSi) da
qarTuli realisturi mxatvrobis fuZemdeblis _ gigo gabaSvilis vrceli personaluri gamofena.
1934 wlis 13 seqtembers gaixsna gamofena “firdousi da qarTul- iranuli urTierToba literaturasa da xelovnebaSi”.
gamofena saqarTvelos muzeumis SenobaSi moewyo. eqspozicia Seadgina xelovnebis muzeumis “metexis” mdidarma
aRmosavlurma koleqciam da gamofenis maspinZlis _ saqarTvelos muzeumis eqsponatebma.
dimitri SevardnaZes unda mieRo monawileoba SoTa rusTavelis “vefxistyaosnis” 750 wlisTavis aRmniSvnel saiubileo
TariRTan dakavSirebul gamofenaSi. aseve xelmZRvanelobda ilia WavWavaZis dabadebidan 100 wlisTavis saiubileo
gamofenas. “saqarTvelos kulturul cxovrebaSi am ori didi masStabis movlenidan dimitri SevardnaZe moeswro mxolod i.
WavWavaZis saiubileo gamofenas, romelic gaixsna 1937 wlis 6 ivniss, ramdenime dRis Semdeg ki mxatvari
daapatimres.”19
da marTlac xelovnebis sakiTxebis komiteti ruseTis muzeums ugzavnis mimarTvas TxovniT_ xelovnebis muzeum
“metexis” rusul ganyofilebas dauTmon 50-60 suraTi XVIII-XIX saukuneebis rusi mxatvrebisa da 20-25 xati, romlebic
asaxavs rusuli xatweris Camoyalibebas. eqsponatebis amorCevis dros “gTxovT gaiTvaliswinoT is mniSvneloba, romelsac
komiteti aniWebs “metexis” museums.
xelovnebis muzeum_ “metexis” fondebis Sevsebis istoriisaTvis sainteresoa muzeumis arqivSi daculi cnoba eklesiebidan
samuzeumo faseulobis mqone iseTi nivTebis gadmocemis Sesaxeb, romlebic aRar ixmareboda daniSnulebisamebr.
unikalur masalas Sedagenda agreTve oSkis Zeglidan TabaSiris estampebi da agreTve originaluri arqiteqturuli fragmentebi
saqarTvelos sxvadasxva regionebidan.

19
i.abesaZe, q.bagratiSvili, “dimitri SevardnaZe”, gv.183
13
ferweris ganyofilebis eqspozicias Seadgenda: qarTuli xelovneba, rusuli xelovneba, aRmosavluri xelovneba da dasavleT
evropuli xelovneba. es ganyofileba Sedgenili iyo Semdegi fondebisagan: 1. saqarTvelos erovnuli galerea, 2. eTnografiuli
sazogadoebis muzeumi, 3. istoriuli muzeumi, 4. saeklesio muzeumi.
amave periodSi arqiteqturis ganyofilebis TanamSromelTa mier xorcildeboda sistemuri Segroveba sabWoTa saqarTvelos
arqiteqturis nimuSebisa fotosuraTebSi.
“mcire xelovnebis ganyofilebis” am ganyofilebaSi daculi iyo vercxlis da oqros Weduri xatebi, ferweruli xatebi,
minanqari (oqroze da vercxlze), qarTuli mxatvruli naqargoba XVIII-XIX saukuneebis, Zveleburi aRmosavluri qsovilebi
(sparseTi da indoeTi), qarTuli WurWeli, sparsuli da qarTuli saiuveliro nawarmi, aveji, saeklesio nivTebi (oqro, vercxli),
arqeologiuri brinjao, keramika da sxv.
muzeumsa da sabWoTa mxatvrebis kavSirs Soris daido xelSekruleba imis Taobaze, rom muzeumi mxatvrebis kavSiris
sagamofeno darbazSi (cisferi galerea) usasyidlod awyobs gamofenas. momsaxure personalsa da yvelanair xarjs
uzrunvelyofda “metexi”.
xelovnebis muzeumSi 1939 wlis aprilis bolos moxda muzeumis istoriisaTvis metad mniSvnelovani cvlileba. Salva
amiranaSvili (romelic manamde ferweris ganyofilebis gamge iyo) g. buxnikaSvilis nacvlad dainiSna muzeumis
direqtorad.

1939 wlis bolosTvis ki muzeums Seecvala saxelwodeba da igi gaxda “xelovnebisa da kulturis itoriis muzeumi”.
Seicvala ganyofilebaTa saxelwodeba da profili: 1. arqauli da antikuri formaciis saqarTvelos, kavkasiis da CrdiloeT Savi
zRvispireTis arqeologiisa da xelovnebis ganyofileba. 2. feodaluri formaciis saqarTvelos arqeologiisa da xelovnebis
ganyofileba. 3. aRmosavleTis arqeologiisa da xelovnebis ganyofileba. 4. feodalizmis rRvevis da kapitalizmis damyarebis
epoqis dasavleTis, ruseTis da saqarTvelos xelovnebis ganyofileba. 5. sabWoTa xelovnebis ganyofileba.
1940 wlisaTvis igegmeboda (muzeumis III xuTwledis gegmiT) axali Senobis ageba, vinaidan xelovnebis muzeumis
fondebi imdenad gaizarda, rom arsebuli, bolomde mouwyobeli Senoba veRar akmayofilebda samuzeumo saqmis
moTxovnebs. garda amisa, rogorc zemoT ukve aRvniSneT, xelovnebis muzeumi mTavrobis gadawyvetilebiT gadakeTda
kulturisa da xelovnebis itoriis muzeumad. axali Senobis kapitaluri xarjebisaTvis gamoiyo 3100,0 aTasi maneTi.
muzeumis Senobis proeqtisaTvis gamocxadda konkursi, romelSic monawileobis survili gamoTqves sabWoTa
arqiteqtorebis kavSirma, agreTve “saqkomunproeqtma” (arasamrewvelo mSeneblobis saxelmwifo saproeqto tresti).
proeqtis SeqmnisaTvis unda gamocxadebuliyo daxuruli konkursi, ara mxolod saqarTvelos aramed mTeli sabWoTa
kavSiris masStabiT. agreTve unda gamocxadebuliyo Ria konkursic, raTa yvela msurvels SeZleboda monawileobis
miReba. konkursSi monawileoba miiRes Semdegma arqiteqtorebma: prof. kalgini, prof. xCusevi, prof. severovi,
kalaSnikovi, leJava, CxikvaZe da Cxenkeli.
saintereso sakonkurso proeqtis moTxovnebi,Sedgenili Salva amiranaSvilis mier. axali Senoba unda aSenebuliyo mtkvris
marcxena sanapiroze, amJamindeli muzeumis da ZeglTa dacvis ganyofilebis Senobis teritoriaze.
saproeqto Senoba Tavisi funqciebiT unda pasuxobdes Tanamedrove samuzeumo mSeneblobis moTxovnebs, Tumca
agreTve aucilebelia proeqtSi aisaxos erovnuli arqiteqturis elementebi.
agreTve Senobis arqiteqturuli gaformeba unda ukavSirdebodes mis funqcias, mis Sinaarss da mis garemomcvel peiJazs.
gansakuTrebuli yuradReba unda daeTmos im monakveTis dekoratiul xarisxs, romelic qmnis kldis da mdinaris erTian
xeds da romelic qalaqis yvela nawilidan Cans. ZiriTadi Senoba samsarTuliani unda yofiliyo, magram dasaSvebi iyo meti
sarTulis agebac. muzeumis Senobaze gamoyofili iyo miwis farTobi 2969 kv.m. muzeumis teritoriaze arsebuli Zveli taZari
unda Sevides rogorc eqsponati arqiteqturis ganyofilebaSi. axali mSeneblobis dasrulebisaTvis Zveli nagebobebi unda
daengriaT. ganaSenianebisgan Tavisufali teritoria- ezo unda arqiteqturulad gaformebuliyo da iq ganTavsdeboda didi
zomis eqsponatebi. sainteresoa am proeqtis mixedviT sagamofeno darbazebis moTxovnebi: sagamofeno sivrceebi iyofoda
sagamofeno darbazebad da sagamofeno kabinetebad, romlebic sagamofeno darbazebis paralelurad ganlagdeboda. maRali
darbazebi ganTavsdeboda mesame sarTulze da unda hqonoda zeda ganaTeba.
saeqspozicio da samecniero-saganmanaTleblo nawilebis momsaxurebisaTvis muzeumSi gaTvaliswinebuli iyo Semdegi
samecniero- damxmare dawesebulebani: 1. biblioTeka, 2. specialuri samecniero saTavsebi (saxelosno, laboratoria,
sarestavracio da foto kabineti), 3. auditoria, 4. gamomcemloba da stamba.

14
daskvna

amrigad, saxelmwifo saxviTi xelovnebis muzeumis Camoyalibeba iyo kerZo pirebis (d. SevardnaZe, e. TayaiSvili, g.
CubinaSvili, g. erisTavi, S. amiranaSvili da sxv) iniciativis da dauRalavi Sromis nayofi. am adamianebs kargad esmodaT
epoqaSi, rodesac yvelaferi erovnuli idevneboda jer ruseTis imperiis da Semdgom socialisturi ideologiis safars
amofarebuli, aucilebeli iyo aqtiuri moqmedeba qarTuli kulturisa da xelovnebis miRwevebis dacvis, Semdgomi
TaobebisaTvis gadasacemad. qarTuli kulturisa da mecnierebis am mesveurebs mSvenivrad esmodaT, rom aucilebeli iyo
qarTuli xelovnebis Zeglebis aRnusxva, klasifikacia da Seswavla, raTa qarTul xelovnebis istoriaSi xelovnebis
ganviTarebis saerTo suraTi Seqmniliyo da qarTuli xelovnebisaTvis mieCinaT misi kuTvnili adgili msoflio xelovnebis
memkvidreobaSi. am saqmes eqvTime TayaiSvilsa da giorgi CubinaSvilTan erTad dimitri SevrdnaZe edga saTaveSi,
romelmac mTeli Tavisi cxovreba am miznis miRwevas miuZRvna da mas Seewira kidec. misi saqme, misma mowafem
S. amiranaSvilma gaagrZela. misi da muzeumis sxva TanamSromlebis moRvaweobis Sedegad moxda qarTuli xelovnebis
yvela dargis Zeglebis Seswavla da dafiqsireba (fotomasalebi, naxazebi, Canaxatebi), msoflio mniSvnelobis samecniero
Sromebis gamocema, romlebic dResdReobiT yvelaze aqtualur da Rirebul masalas warmoadgens qarTuli xelovnebis da
kulturis istoriisaTvis.
winamdebare naSromSi warmodgenili masalebi da S. amiranaSvilis saxelobis saxviTi xelovnebis muzeumis memorialur
fondis (arqivis) cnobebi sainteresoa im TvalsazrisiT, rom pirvelad qveyndeba da Seadgens metad faseul informacias
xelovnebis muzeumis istoriis SeswavlisaTvis. winamdebare masalebi SesaZlebelia gamoyenebul iqnas S. amiranaSvilis
saxelobis saxviTi xelovnebis muzeumis fundamenturi istoriuli kvlevisaTvis.

15

You might also like