Iseloomustus: tark, mõningal määral seltskondlik, sõnaosav
Päritolu: eestlane, ema koduperenaine, isa arhitekt vabrikus Käitumine erinevates olukordades: 1) kui klass on pahandust teinud – klassi korraldatud magneesiumipauk prügikastis peaaegu pimestas religiooniõpetajat ja kuna Sirkel on musternäidis, siis küsis kooli inspektor temalt sündmuste käigu kohta. Kuna ta soovis ennast ja oma klassi poisse kaitsta, hakkas Jaak ettevaatlikult sündmustest rääkima kõrvalvaataja pilgu ja teemast kõrvale kaldumisega, kuni inspektor tema küsitlemise lõpetas. 2) valetamine emale – Sirkel pidi minema Laasiku juurde, et paluda teda Pukspuud õpetada. Kui ta ema küsis, kuhu ta läheb, ei soovinud Jaak rääkida emale pahandusest koolist ja oma väljaminemise eesmärgist, mistõttu ta valetas proua Sirklile, et ta läheb hoopis luuleklubisse (kus ta tegelikult enam ei käinud) ning ema ei olnud õnneks nii raudne kontrollija, mistõttu läks Jaagu plaan läbi ning ta lahkus. 3) järjekordne pahandus – poisid üritasid keldriklassis uputust tekitada ning kui vesi lahti läks, kästi Jaagul kojamees kutsuda. Jaak sai aru, mis toimub ning otsis kojamehe aeglasemalt üles kui vaja. Suhtlusring: 1) koolis: klassikaaslased, õpetajad (ametlikult) 2) väljaspool kooli: Pukspuude perekond (eriti Virve), Sirkelite perekond, klassikaaslased Kooli mõju: poehoovis salaja kogunemisel hakkas ta nagu teised poisidki jooma ja suitsetama. Koolis tundides korralikult tähele pannes õppis ta palju tarkust juurde ning kasutas seda nii mõnegi olukorra lahendamisel Areng: Pukspuu afääriga tegeledes kohtus ta koolist välja visatud klassikaaslase kaksikõe Virvega, kellesse ta armus. Sirkli suhted Richard Laasikuga jahenesid, kui nad taipasid, et mõlemad on Virve kavalerid, kuid nad ei rääkinud sellest teineteisega. Pärast gümnaasiumi lõppu sai ta Virvega vähem kokku ning kui naine pärast Jaagu vangist pääsemist kadus, läks ta teda otsima ning sai lõpuks teada, et Virve oli üle mere kolinud. Eeskujud: puuduvad