Tubaka ajalugu

Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes
150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja
märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju.
Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit,
paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei
tuntud. Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka “rahupiip”, mis sümboliseeris
hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka
nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt
XVI-XVII sajandi vahetusel. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja
töödeldud lehti. Tubakalehtede saamiseks kasvatatakse mitmeid tubaka
perekonda kuuluvaid liike. Kõige levinum neist on vääristubakas ehk virgiinia
tubakas (Nicotiana tabacum). Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või
piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab
alkaloidi nikotiini. Tubaka perekonda kuuluvaid taimi kasutatakse paljudes
teadusuuringutes. USA-s San Diegos tegutsev farmaatsiaettevõte Mapp
Biopharmaceutical Inc. valmistab tubakataimedest Ebola viirushaiguse raviks
eksperimentaalravimit Zmapp, mis on kuni lähiajani inimeste peal veel testimata.
Zmapp on teadaolevalt valmistatud eritellimusel kasvatatavate tubakataimede
muundamise (nakatamine teatud tüüpi valguga) tulemusel, taime kasvades
eraldatakse (antikehad) ja lisatakse koos teiste ainetega kandidaatravimi hulka.[