Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

OSA1: VISKOOSSE VEDELIKU LAMINAARNE LIIKUMINE

(difusioon)

1. Newtoni sisehõõrdejõu valem

2. Vool piirete vahel
3. Couette’i vool
4. Poiseuille'i vool
5. Vool ümartorus
6. Hüdraulika valemid

1. Newtoni sisehõõrdejõu valem

Reaalvedeliku aeglasel liikumisel tuleb arvestada sisehõõrdejõu mõjuga. Molekulaarjõudude
tõttu kleepub õhuke vedeliku kiht piirdega, pidurdades samuti molekulaarjõududega
(molekulaarne difusioon) naaberkihti, see omakorda järgmist kihti jne. Ideaalvedeliku
olukorras moodustavad kiirusvektorid vooluga ristuva tasandi – ühtlase kiiruse jaotuse.
Laminaarse reaalvedeliku liikumise olukorras ei toimu nn segunemist liikuvate vedeliku
kihtide vahel, kuid vedeliku kiirused voolukanali ristlõikes muutuvad, suurenedes reeglina
kaugusega piirdest. Vaatame näidet kus voolu asetatud plaat (1) on ühendatud toega.

Joonis 1
z
u= U
2 F

z=d

-F u
1
z=0 u=0

1
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Vedeliku pinnal on ujuv plaat (2), mis jõu F mõjul liigub konstantse kiirusega u = U . Katse
näitab, et alumisele plaadile rakendub jõud − F . Plaatidevahelise vedeliku liikumise võib
jagada lõpmatult õhukesteks vedeliku kihtideks, mis liiguvad üksteise suhtes erinevate
kiirustega. Voolukihid, plaadi pindala S ulatuses, mõjutavad üksteist vastavalt hõõrde-
jõududega + F ja −F (Newtoni III seadus). Katsest (Joonisel 1) selgub, et F ~ U ja
U
F ~ d −1 . Kui teha katseid tingimusel = const1 , siis rakendub plaadile (1) ka pinge
d
F
= const 2 . Horisontaalkiiruse vertikaalnihke z − telje suunas võib laminaarsvoolu jaoks
S
∂u u
arvutada kui lineaarse seose = ≈ const1 . Järelikult on kiirusvektorite profiil plaatide
∂z d
pinnasihiga kaldu olev tasapind (näidatud Joonisel 1 katkendjoonega). Vedelikku uputatud
plaadile (1) mõjuv jõud on võrdeline plaadi pindalaga (F ~ S ) . Newtoni valem sisehõõrdejõu
arvutamiseks kahe paralleelse kiiruse järgi nihutatud voolukihi jaoks on järgmine:

∂u (1)
F =µ S,
∂z

kus µ − d nimetatakse dünaamiliseks molekulaarse viskoossuse teguriks, mõõtühikuga [µ ]

= kg.s-1.m-1. Reaalvedeliku liikumisvõrrandis on vaja arvestada nii vee tiheduse kui ka
viskoossusega, ning seetõttu kasutatakse sageli ülesannetes kinemaatilist molekulaarse
viskoossuse tegurit ν = µ ρ , mõõtühikuga [ν ] = m2.s-1. Normaaltingimustes (temperatuuril

20ºC ja absoluutrõhul 1 atm) on puhta vee tihedus ρVESI = 997 kg.m-3 ja kinemaatiline

viskoossus ν VESI = 1.005 × 10 −6 m2.s-1. Normaaltingimustel on kuiva õhu tihedus vee tihedusest

circa 830 korda väiksem: ρ ÕHK = 1.2 kg.m-3 ja kinemaatiline viskoossustegur vee

viskoossusest circa 15 korda suurem: ν ÕHK = 1.5 × 10 −5 m2.s-1.

2. Vool piirete vahel

Kokkusurumatu vedeliku Navier-Stokes’i vektorvõrrand (vt JÄÄVUSSEADUSED osa 1
vektorvõrrand (32)) on antud kujul:

∂u 1
+(u ⋅ ∇ ) u = − ∇p + g +ν ∇ 2 u ,
∂t ρ (2)

2
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

kus raskusjõu tihedus on antud vektoriga g = (0,0,− g ) . Navier-Stokes’i võrrandit (2) on

võimalik integreerida ainult teatud lihtsustustega vastavate piiri- ja algtingimustega. Seetõttu
kasutatakse empiirilisi seoseid muutumatu või mõõdukalt ebaühtlase voolu ülesannete
lahendamisel sisehõõrdejõudu mõju arvestamiseks vedeliku koostoimel piiretega. Näiteks
Bernoulli võrrandit (Euleri võrrandi esimene integraal) parandatakse liikmega, mis võtab
arvesse erienergia kadu voolu pikkusühiku kohta – survekadu.

Navier-Stokes’i võrrand (2) komponentkujul:

(3)
∂u  ∂u ∂u ∂u  1 ∂p  ∂ 2u ∂ 2u ∂ 2u 
+ u +v +w  =− +ν  + + 
∂t  ∂x ∂y ∂z  ρ ∂x  ∂x 2 ∂y 2 ∂z 2  ,
(4)
∂v  ∂v ∂v ∂v  1 ∂p  ∂ 2 v ∂ 2v ∂ 2 v 
+ u +v +w =− + ν  2 + 2 + 2  ,
∂t  ∂x ∂y ∂z  ρ ∂y  ∂x ∂y ∂z 

 ∂ 2 w ∂ 2w ∂ 2w  (5)
∂w  ∂w ∂w ∂w  1 ∂p
+ u +v +w  =− − g + ν  2 + 2 + 2  .
∂t  ∂x ∂y ∂z  ρ ∂z  ∂x ∂y ∂z 

Vaatame näidet kus ühtlase kiirusjaotusega vool siseneb paralleelsete ja horisontaalsete

plaatide vahele. Joonisel 2 on näidatud, et vedeliku liikumisel plaatide vahele muutub voolu-
kiirus täielikult piiretesuunaliseks teatud kaugusel sissevoolu avast. Sissevoolu piirkonnas
jaguneb vool nii piirikihiks kui ka ühtlase kiiruse jaotusega tuumaks. Voolutuuma läbimõõt
väheneb sissevooluavast kaugenedes.

z
Joonis 2
piirikiht
tuum
x

sissevoolu piirkond ühesuunaline

vool

3
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Teeme eelduse, et piiretevahelise voolu ülesandes puudub y − telje suunaline muutus (e

eeldame et plaadid on lõpmatult pikad-laiad y − telje suunas), ja kirjeldame vedeliku liikumist
(x, z ) tasandil. Pindvoolu jaoks kehtib kokkusurumatu vedeliku pidevuse võrrand kujul:

∇ ⋅ uV = 0 , (6)

kus u V = (u , w) (vt JÄÄVUSSEADUSED osa 1 skalaarvõrrand (14)). Pidevuse võrrandist (6)

järeldub, et kui eksisteerib piirdesuunalise kiiruse nihe x − telje suunas: ∂u ∂x ≠ 0 , siis peab
w ≠ 0 . Paralleelsete piirete vahel täielikult väljakujunenud laminaarvoolu olukorras, nn
muutumatus ühesuunalises voolus puudub piiretega ristsuunaline kiiruse komponent (w = 0 ) .

Piirete vahel täielikult väljakujunenud pindvoolu jaoks lihtsustuvad liikumisvõrrandi

komponendid (3) ja (5) vastavalt kui

(7)
1 ∂p ∂ 2u
− +ν 2 = 0 ,
ρ ∂x ∂z
1 ∂p (8)
− = 0.
ρ ∂z

kus oleme p − ga tähistatud dünaamilise rõhu, st liikuva ja seisva vedeliku rõhkude vahe,
mis järeldub võrrandist (2). Võrrandist (8) selgub, et väljakujunenud piiretevahelise voolu
jaoks dünaamiline rõhk ei muutu elavlõikes (voolu ristlõikes). Võrrandist (7) aga järeldub, et
kui rõhk on lineaarne funktsioon x − st, siis kiiruse komponent u on ruutastmeline
funktsioon z − st. Integreerime võrrandit (7) kaks korda z − koordinaadi järgi:

(8)
z 2 ∂p
0=− + µ u + C1 z + C2 ,
2 ∂x

kus oleme kasutanud seost µ = ρν . Tähistame piiretevahelise kauguse 2b − ga (Joonis 3).

Määrame valemi (8) integreerimiskonstandid järgmistel tingimuste: 1) u = 0 kohal z = 0 ja
∂p U
2) u = U kohal z = 2b . Saame tulemuseks: C 2 = 0 ja C1 = b −µ .
∂x 2b

4
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Joonis 3

U
U

u x (z)
2b
z

Konstantide C1 ja C 2 väärtuste asendamisel võrrandisse (8) võime ülesandes kiiruse muutuse

piirete vahel arvutada valemiga:

zU z ∂p  z (9)
u( z) = − b −  .
2b µ ∂x  2

Vooluhulk piirete y − teljesuunalise laiuse 2b joaks e erivooluhulk:

(10)
2b
 2b 2 ∂p 
q = ∫ u dz = U b 1 − .
0  3µU ∂x 

Keskkiirus:

(11)
q U 2b 2 ∂p 
u= = 1−
2b 2  3µU ∂x  .

Piiretevahelise reaalvedeliku voolu ülesandes sõltub kiiruse jaotus (9) nii rõhu gradiendist
∂p ∂x kui ka piirde liikumiskiirusest U .

5
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

3. Couette’i vool
Valemist (9) järeldub, et kui voolus puudub rõhugradient ∂p ∂x = 0 , siis kiiruse muutuse
piirete vahel võib arvutada valemist:

zU (12)
u( z ) = .
2b

Erivooluhulk:

2b (13)
q = ∫ u dz = U b .
0

Keskkiirus:

q U (14)
u= = .
2b 2

Järelikult võib pindalaühiku sisehõõrdejõu e tangentsiaalpinge jaotuse arvutada valemist:

∂u µU (15)
τ zx = µ = .
∂z 2b

Valemi (15) järgi on tangentsiaalpinge liikuva piirdega ülesandes antud ühtlase jaotusega,
ning selliste dünaamiliste omadustega voolu tuntakse kui Couette’i voolu. (Võrdle hõõrde-
pinge arvutamise tulemust (15) Newtoni sisehõõrdejõu katse tulemusega (1).)

4. Poiseuille'i vool

Valemist (9) järeldub, et seisvate piirete korral (U = 0 ) saab kiiruse muutuse arvutada kui:

z ∂p  z (16)
u( z ) = − b −  .
µ ∂x  2

6
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Erivooluhulk:

(17)
2b 3 ∂p
2b
q = ∫ u dz = − .
0
3µ ∂x

Keskkiirus:

(18)
q b 2 ∂p
u= =− .
2b 3µ ∂x

Järelikult võib fikseeritud piirete korral pindalaühiku hõõrdejõu e tangentsiaalpinge muutuse

arvutada piirete vahel valemist:

∂u ∂p (19)
τ zx = µ = −(b − z ) .
∂z ∂x

Valemi (19) järgi on tangentsiaalpinge fikseeritud piirete vahel lineaarse jaotusega,

maksimumiga piirdel ja nullväärtusega teljel, ning seda tuntakse kui Poiseuille’i voolu.

U U Joonis 4
U U

∂p u x (z) ∂p
u x (z) <0 >0
∂x ∂x

z
(i) (ii)

U U = 0
U

∂p ∂p
u x (z) = 0 τ < 0
∂x u x (z) ∂x

(iii) C o uette’ i vo ol (iv ) Po ise uille ’i vo ol

7
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

5. Vool ümartorus
Rakenduslikust seisukohalt pakub suurimat huvi vedelike voolamine ümartorudes. Võtame
kasutusele silindrilised koordinaadid, kus x − telg on suunatud pikki ümartoru telge, r on
raadiusvektor toru teljest kuni vedeliku punktini kus liikumist kirjeldame, ning ϕ näitab
nurka raadiusvektori ja torutelje positiivse suuna vahel. Täielikult väljakujunenud voolu jaoks
ümartorus liigub vesi kontsentriliste elementaarkihtidena, ning seetõttu ei sõltu voolu
iseloomustavad dünaamilised muutujad ϕ − st. Vaatame horisontaalvoolu näidet ümartorus.

Joonis 5

umax τ0

r R
φ
x

Täielikult väljakujunenud horisontaalvoolu liikumisvõrrandid:

∂p µ ∂  ∂u  (20)
− + r  = 0 ,
∂x r ∂r  ∂r 
∂p (21)
− = 0,
∂r

kus p on dünaamiline rõhk. Võrrandist (21) järeldub, et dünaamiline rõhk ei muutu ümartoru
ristlõikel. Võrrandist (20) aga selgub, et kui rõhk on ainult funktsioon x − st, siis kiiruse
komponent u on ruutastmeline funktsioon r − st. Ühtlase voolu jaoks kiiruse nihe x − telje
suunas puudub, ning seetõttu rõhu muutus pikki voolu saab olla ainult konstantne e rõhk
kahaneb voolu suunas lineaarselt. Integreerime võrrandit (20) kaks korda r järgi:

8
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

r 2 ∂p (22)
u= + C3 ln (r ) + C 4 ,
4 µ ∂x

kus C 3 ja C 4 on ülesande integreerimiskonstandid. Ümartoru diameeter on 2 R (Joonis 5).

Kuna voolukiiruse maksimum laminaarvoolus asub toru keskel, siis kohal r = 0 on u = u max .

∂u
Rakendades funktsiooni ekstreemumväärtuse leidmise tingimust: = 0 valemile (22),
∂r
saame tulemuseks C 3 = 0 . Kuna piirdel (r = R ) on vedelik kleepunud piirdega e kiirus

R 2 ∂p
puudub (u = 0 ) , siis saame tulemuseks C 4 = − . Asendades konstantide C 3 ja C 4
4µ ∂x
väärtused valemisse (22) saame juba leida kiiruse jaotuse ümartoru ristlõikel valemiga:

u=
(r 2
)
− R 2 ∂p (23)
.
4 µ ∂x

Voolu kiirus toru teljel r = 0 on maksimaalne:

(24)
R 2 ∂p
u max =− .
4µ ∂x

Tangentsiaalpinge radiaalse muutuse võime arvutada valemist:

∂u r ∂p (25)
τ =µ = ,
∂r 2 ∂x

mille järgi on hõõrdepinge maksimaalne toru piirdel τ (r = R ) = τ 0 .

Vooluhulk ümartorus:

πR 4 ∂p (26)
Q = ∫ u dA = Au = − .
A
8µ ∂x

9
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Keskkiirus:

(27)
Q R 2 ∂p 1
u = 2 =− = u max .
πR 8µ ∂x 2

Laminaarvoolu jaoks ümartorus on kiirusvektorite jaotus elavlõikes antud pöördparaboloidse

pinnaga, kusjuures voolukiiruse maksimum asub toru teljel ja miinimum piirdel, ning
keskkiirus on pool maksimaalsest kiirusest. Laminaarse ümarvoolu jaoks kehtib pidevuse
võrrand (6) täpselt nii rist- kui ka silindrilistes koordinaatides, ning ruumkiiruse all tuleb
mõista keskmist kiirust voolutoru ristlõikel.

6. Hüdraulika valemid
Kuna voolusuunaline rõhu muutus toru pikkusühiku kohta on konstantne, siis rõhu muutuse
võib anda toru otste rõhkude vahena: ∆p = ( p2 − p1 ) toru pikkusel L . Ideaalvedeliku
olukorras rõhk ühtlase läbimõõduga voolutoru ulatuses ei muutu. Reaalvedeliku juhul muutub
rõhk lineaarselt voolu suunas, sest rõhugradient tasakaalustab hõõrdejõu voolupiirde
pinnaühiku jaoks. Vooluhulga lõpliku pikkusega ümartoru jaoks võime arvutada valemist:

π ( p1 − p2 ) 4 (28)
Q= R .
8µ L

Valemit (28) tuntakse kui Poiseuille'i (puazei) valemit. Valemi (28) abil võib arvutada
ümartoru läbilaskevõime. Katsed näitavad, et Poiseuille'i valem kehtib ka ühtlase voolu jaoks
mitteümara ristlõikega torus (nelinurkne, elliptiline vm.). Poiseuille'i valem antakse siis kujul:

( p − p2 ) 4 (29)
Q=C 1 D ,
µL

kus D on ristlõiget iseloomustav joonmõõde, C on sellele vastav konstant (ümartoru jaoks

π
on D = 2 R, C = ). Selgitasime eelnevalt, et ruutastmeline kiiruse profiil kujuneb välja
128
alles teatud kaugusel toru otsast, ning seetõttu suhteliselt lühikes-jämeda toru jaoks

10
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Poiseuille'i valemit kasutada ei saa. Pikkade peenikeste torude (kapillaaride) korral

kasutatakse valemit (29) sisehõõrdeteguri µ määramiseks – kapillaarviskosimeeter.

Pika ümartoru keskkiiruse valemi (27) võib esitada survekao abil. Bernoulli võrrandi (vt
JÄÄVUSSEADUSED osa 1 võrrand (71)) järgi saab surve muutuse horisontaalvoolus anda
valemiga:

∆p (30)
hf = −
ρg .

Pikas torus väheneb rõhk lineaarselt voolu suunas, ning keskkiiruse valem (27) on antud kui:

(31)
1 hf D2
u= ρg ,
8µ L 4

kus D − ga on tähistatud toru diameeter.

Survekao arvutamise valemit horisontaalvoolu jaoks tuntakse kui Hageni valemit:

32µ Lu (32)
hf = .
ρg D 2

Hageni valemi võib esitada ka vooluhulga Q abil:

64ν LQ (33)
hf =
π g D4 .

Hüdraulilise süsteemi jaoks määratakse survekadu (hõõrdesurvekadu) Darcy valemiga:

(34)
L u2
hf = f ,
D 2g

kus hõõrdetakistustegur on funktsioon ainult Reynolds arvust f = 64 Re . Tõestada!

11
Hüdro- ja aeromehaanika, EMH5020 Janek Laanearu

Ülesanne
y
Leida lahend vedeliku kiiruse jaotuse u ( z , t ) U cos(ωt)

arvutamiseks perioodiliselt liikuva plaadi

all. Plaatidevaheline kõrgus on H ja
H u(z,t)
vedeliku alumine pind on fikseeritud seisva
plaadiga. Ülesandes eeldada, et vedeliku
kinemaatiline viskoossustegur on ühikuline
ν = 1 m2.s-1.

12