EDUKASAUN SAÚD1 NFRMGM

You might also like

Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 13

EDUKASAUN SAÚDE

DIAREA

Prepara husi

Naran : Juvita De Jesus Pires

NRE : 20140402040

ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM

FACULDADE MEDICINA CIÉNCIAS DE SAÚDE

UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E

DÍLI

2016
EDUKASAUN SAUDE

Topiku: Diarea

Sub topiku: Prevensaun ba moras diarea

Targetu : Eskola superior de enfermajen semester V

Tempu : 30 minutus

A. Objetivu.
1. Objetivu jeral

Estudante sira bele hatene no komprende oinsa moras Diarea ne’e mosu.

2. Objetivu espesifiku
 Bele hatene no komprende kona bá definisaun moras diarea.
 Bele hatene no komprend kona bá etilogia moras diarea.
 Bele hatene no komprende kona bá manifestasaun klinika moras
diarea.
 Bele hatene no komprende kona bá transmisaun moras diarea
 Bele hatene no komprende kona bá asaun prevensaun ba moras diarea.
 Bele hatene no komprende kona bá gestaun ba moras diarea.
 Bele hatene no komprende kona bá komplikasaun ba moras diare.
 Bele hatene no komprende kona bá demostrasaun ba preparasaun
liquidu ne’ebe halo husi masin midar ho masin.
B. Atividade edukasaun saúde

Nu Fase Horas Aktividades Media


 Hato’oKompri
menta.
 Fo
konhesimentu
ba ita nia an.
 Apresenta
1 Introdusaun 5 minutus  Verbal
topico
 Apresenta
Objetivu
 Kontratu
Tempu
 Apersepsaun

 Esplika kona
ba sub topiku
ne’ebé iha.
 Esplika kona  Plifchart
ba objetivu  LCD
ne’ebe iha.  Laptop
 Esplika kona
2 Dezenvolimen 20 minutus ba promosaun
tu moras nian.
 Husu no hatan
pergunta.
 Esplika kona
ba
demonstrasau
n masimidar
no masin
 Husu no hatan
 Validasaun
 Sintese
3 Sintese 5 minutus  Fahe leaflet  Leaflet
 Agradesiment
u
 Taka Lisaun

C. Metodu

a,Espositivu

b.Husu no hatan.

D. Ekipamentus demonstrasaun
 Be’e
 kopu
 kanuru
 Masin midar no masin
E. Avaliasaun

1. Standarte ba preparasaun.

 Material, leaflet.
 Tempu no fatin ne’ebe mak seguru hodi hala’o promosaun.
 Tenke iha konkordasia entre ita ho kliente atu halo promosaun ba
moras refere.
 Audensia sira tenki partisipa ba promosaun ne’e

2. Standarte ba prosesu nian.


 Estudante iha interasaun di’ak ho kliente.
 Promosaun hala’o ho di’ak no susesu.
 Kliente komprende no hatan pergunta ne’ebé iha.
 kliente kopera ho promosaun ne’ebé mak fó.
 Audience sira participa to remata

3. Standarte ba resultadu.

 75% Estudante tenki hatene no komprende kona ba definisaun


moras diarea.
 75% Estudante tenki hatene no komprende kona ba etiologia moras
diarea.
 75% Estudante tenki hatene no komprende kona ba manifestasaun
klinika moras diarea.
 7 % Estudante tenki hatene no komprende kona ba transmisaun moras
diarea.
 75% Estudante tenki hatene no komprende kona bá asaun prevensaun
moras diarea.
 75% Estudante tenki hatene no komprende kona ba gestaun moras
diarea.
 75%Estudante tenki hatene no komprende kona ba komplikasaun
moras diarea.

 75%Estudante tenki hatene no komprende kona ba demostrasaun


moras diarea.
F. Referencias Bibliografia
 http://www secondking.wordpress.com/2008/11/15/diare-2/
Data upload 14/10/2015
 http://wwws.seputarsehat.com/keperawatan/asuhan-
keperawatan-diare.html
Data aplouad 14/10/2015
 Setyohadi, bambang. 2006. Buku ajar ilmu penyakit dalam. Jakarta:
IPD FK UI.
 http://id.wikipedia.org/wiki/Diare.22/10/2015
 http://www.infeksi.com/articles.php?lng=in&pg=11 22/10/2015
 Koes Irianto,Epidemologi penyakit menular & tidak
menular.Panduan klinis.JI.Gegerkalon Hilir No.84 Bandung 2014
 WHO,Third Edition 2014,programa pelatihan perawat klinik.
 Handarwanto 1999
 Ngastyah 1997
 Sunaryono 1988:51

G. Anexus:
 Material
 Leaflet
DIAREA

A. Definisaun Diarea
Tuir Hendarwanto(1999):Diare mak hanesan Soe be bot(te) ho bé balu ho
dala ruma iha bé mak barak liu husi nia normal hanesan 100-200 ml
wainhira soe bé bot dala ida.
Tuir WHO nia hanoin (1980): Diarea mak hanesan wainhira soe bot (te) bé
mak barak liu ka loron ida liu husi dala tolu(3).
Tuir Ngastiyah nia hanoin (1997): Diarea mak hnesan frekuensia soe bé bot
(te) liu husi Dala ha’at ba leten ba bebe no liu husi dala tolu ba leten ba
labarik ho konsistensi soe bé bot(te) ho bé barak,hetan kor modok, kahur ho
ran,ho kaben mutin/lender uitoan.
Tuir Suharyono nia hanoin (1988:51): Diarea mak hanesan wainhira soe bé
bot(te) bé mak barak liu no iu husi dala tolu(3) ba leten,kahur ho ran no ho
kaben mutin/lendir uitoan.

B. Klasifikasaun diare:
 Diarea akut: mak hanesan te ben menus husi loron 14 ka semana rua
 Diarea Kronika: mak hanesan te ben liu husi semana rua

C. Etiologia
Kausa husi moras Diarea mak hanesan:
Diarea kausa husi Faktor infeksaun virus,bakteri no parasit ka kausa husi
stress ka husi hahan ne’ebe la par atu han.
Kausa hanesan Rotavirus ne’ebe baiban akontese ba labarik.kausa suluk mk
hanesan E coli, v.cholera,Shigella no salmonella.Bakteri Salmonella no
Shigella hetan kausa diarea ho Ran(Disentri).Cholera mos hetan kausa
diarea ne’ebe perigosu tebes no sempre halakon liquidu ne’ebe iha ita nia
isin.
Parasit ho Amuba bai-bain hetan kausa husi Diarea Persisten.
Kausa ne’ebe ladun mak hanesan racun,aimruk antibiotic,no infeksaun husi
parte isin lolon nian no seluk tan mk hanesan Malaria no sarampu.

D. Manifestasaun klinika
Moras diarea nia sinais ho simtomas mak hanesan:
 Muta
 isin manas makas
 kole
 kabun dulas makas
 Isin tun
 Soe bé bot bé mak barak no kahur ho ran
 Sente kidun matan moras.

E. Transmisaun
Moras Diarea nia transmisaun liu husi:
a) Transmisaun liu husi Oral fecal
b) Liu husi mekanismu mak hanesan :
 Liu husi bé
 Faktor faktor ne’ebe fo risku a’as ba moras Diarea

F. Asaun prevensaun
Moras Diarea labele kona ita,ita tenki kuidadu ita nia an hanesan:
 Han hahan ne’ebe tasak no hemu be mos
 Fase liman ho sabaun depois ou antes atu han
 Tenki duku hahan ne’be atu han
 Hemu bé tasak
 labele han hahan ne’ebé liu prazu

G. Tratamentu
Tratamentu ba moras diarea nia iha linha ne’ebe bo’ot no fahe ba parte rua
mak hanesan :
A) Tratamentu Kausativu: Tratamentu ba Kauzativu bakteria ne’ebe
iha ita nia isin bakteria ne’e sei mate wainhira ita konsumu aimoruk
antidiare hanesan :
a) Antimotalitas(Diphenory-late 2,5 mg/tblt, loperamide
2,5mg/5ml, paregoric 2 mg/capsule, opiumticture 1 mg/5ml,
defenixia 2 mg/5 ml(morfine)).
b) Adsorbents(kaolin-pectimixture 5,7gkaolint 130.2 mg pectin/30
ml,,polycarbophil 500 mg/tblt,attapulgite 750 mg/15 ml,300
mg/7,5ml etc).
c) Antisecretori(Bismuth subsalicylate 300 mg/tblt, enzymes lactose
1050 mg/30 ml,262 mg/15 ml etc).
d) Octreotide o,o5 mg/ml,0,1 mg/ml,0,5 mg/ml.

B) Tratamentu konservativu

Kuidadu ba konservativu ne’e baibain hamrik husi nutrisaun ho dieta


ne’ebe makas,ba liquidu ne’ebe husi oral hodi hein atu ita nia isin
ne’e labele mosu ho dehidrasi,ho aimoruk sira natural ne’ebe
hanesan,aimoruk antiinflamasi nonsteroid(OAINS), ita tenki tur no
deskansa barak.Ba dieta ne’ebe makas fo resultadu ne’ebe diak,no atu
atinji ho mudansa dieta ka konsumu suplementu ne’ebe mak iha
karbohidratu. Laiha evidensia ne’ebé barak atu suporta nia diak ida
ne’ebe hala’o durante halo prosesu enfermagem .No karik buat ne’e
halo ona.tenki hapara lai durante 15 menutus dala ida.Bele rai/buka
barak ba aimoruk topical no supositoria ba tratamentu
hemoroida,aimoruk nia diak ne’e sedauk hatudu resultadu ne’eb’e
klaru.Ba ema ne’ebe mak riku ho esteroid labele uza liu husi loron 14
tamba hetan kausa ba ita nia kulit.No mos iha ema barak mak halo
kombinasaun husi elementus ne’ebe ativu.
H. Komplikasaun
Ba ema bot ho labarik tinan >5
 Hamosu dehidrasi
 Renjatan hipovolemik
Ho nia sinal; Matan kuak,matan malahuk,dala ruma soe ain ho liman
 iha mos sinal syok hanesan liman ain malirin,isin kamutis,hanoin
lakon,dada i’is makas.
 Hipokalemia
 Akontese Ran fakar
 Ba ema ne’ebe hetan ona moras diarea no muta se sofre ba
malnutrisaun energia,proteina

Questionario
 Saida mak moras Diarea? (13,5%)
 Moras diarea Klasifika ba parte hira? (11,5%)
 Etiologia husi moras Diarea mak saida? (12,5%)
 Manifestasaun klinika husi moras Diarea mak saida? (13,5%)
 Oinsa ho maneira prevensaun ba moras Diarea? (12,5%)
 Oinsa halo gestaun ba moras Diarea? (12,5%)
 Oinsa ho nia komplikasaun? (11,5%)
 Oinsa halo Demostrasaun ba moras Diare? (12,5%)

You might also like