Professional Documents
Culture Documents
EDUKASAUN SAÚD1 NFRMGM
EDUKASAUN SAÚD1 NFRMGM
EDUKASAUN SAÚD1 NFRMGM
DIAREA
Prepara husi
NRE : 20140402040
DÍLI
2016
EDUKASAUN SAUDE
Topiku: Diarea
Tempu : 30 minutus
A. Objetivu.
1. Objetivu jeral
Estudante sira bele hatene no komprende oinsa moras Diarea ne’e mosu.
2. Objetivu espesifiku
Bele hatene no komprende kona bá definisaun moras diarea.
Bele hatene no komprend kona bá etilogia moras diarea.
Bele hatene no komprende kona bá manifestasaun klinika moras
diarea.
Bele hatene no komprende kona bá transmisaun moras diarea
Bele hatene no komprende kona bá asaun prevensaun ba moras diarea.
Bele hatene no komprende kona bá gestaun ba moras diarea.
Bele hatene no komprende kona bá komplikasaun ba moras diare.
Bele hatene no komprende kona bá demostrasaun ba preparasaun
liquidu ne’ebe halo husi masin midar ho masin.
B. Atividade edukasaun saúde
Esplika kona
ba sub topiku
ne’ebé iha.
Esplika kona Plifchart
ba objetivu LCD
ne’ebe iha. Laptop
Esplika kona
2 Dezenvolimen 20 minutus ba promosaun
tu moras nian.
Husu no hatan
pergunta.
Esplika kona
ba
demonstrasau
n masimidar
no masin
Husu no hatan
Validasaun
Sintese
3 Sintese 5 minutus Fahe leaflet Leaflet
Agradesiment
u
Taka Lisaun
C. Metodu
a,Espositivu
b.Husu no hatan.
D. Ekipamentus demonstrasaun
Be’e
kopu
kanuru
Masin midar no masin
E. Avaliasaun
1. Standarte ba preparasaun.
Material, leaflet.
Tempu no fatin ne’ebe mak seguru hodi hala’o promosaun.
Tenke iha konkordasia entre ita ho kliente atu halo promosaun ba
moras refere.
Audensia sira tenki partisipa ba promosaun ne’e
3. Standarte ba resultadu.
G. Anexus:
Material
Leaflet
DIAREA
A. Definisaun Diarea
Tuir Hendarwanto(1999):Diare mak hanesan Soe be bot(te) ho bé balu ho
dala ruma iha bé mak barak liu husi nia normal hanesan 100-200 ml
wainhira soe bé bot dala ida.
Tuir WHO nia hanoin (1980): Diarea mak hanesan wainhira soe bot (te) bé
mak barak liu ka loron ida liu husi dala tolu(3).
Tuir Ngastiyah nia hanoin (1997): Diarea mak hnesan frekuensia soe bé bot
(te) liu husi Dala ha’at ba leten ba bebe no liu husi dala tolu ba leten ba
labarik ho konsistensi soe bé bot(te) ho bé barak,hetan kor modok, kahur ho
ran,ho kaben mutin/lender uitoan.
Tuir Suharyono nia hanoin (1988:51): Diarea mak hanesan wainhira soe bé
bot(te) bé mak barak liu no iu husi dala tolu(3) ba leten,kahur ho ran no ho
kaben mutin/lendir uitoan.
B. Klasifikasaun diare:
Diarea akut: mak hanesan te ben menus husi loron 14 ka semana rua
Diarea Kronika: mak hanesan te ben liu husi semana rua
C. Etiologia
Kausa husi moras Diarea mak hanesan:
Diarea kausa husi Faktor infeksaun virus,bakteri no parasit ka kausa husi
stress ka husi hahan ne’ebe la par atu han.
Kausa hanesan Rotavirus ne’ebe baiban akontese ba labarik.kausa suluk mk
hanesan E coli, v.cholera,Shigella no salmonella.Bakteri Salmonella no
Shigella hetan kausa diarea ho Ran(Disentri).Cholera mos hetan kausa
diarea ne’ebe perigosu tebes no sempre halakon liquidu ne’ebe iha ita nia
isin.
Parasit ho Amuba bai-bain hetan kausa husi Diarea Persisten.
Kausa ne’ebe ladun mak hanesan racun,aimruk antibiotic,no infeksaun husi
parte isin lolon nian no seluk tan mk hanesan Malaria no sarampu.
D. Manifestasaun klinika
Moras diarea nia sinais ho simtomas mak hanesan:
Muta
isin manas makas
kole
kabun dulas makas
Isin tun
Soe bé bot bé mak barak no kahur ho ran
Sente kidun matan moras.
E. Transmisaun
Moras Diarea nia transmisaun liu husi:
a) Transmisaun liu husi Oral fecal
b) Liu husi mekanismu mak hanesan :
Liu husi bé
Faktor faktor ne’ebe fo risku a’as ba moras Diarea
F. Asaun prevensaun
Moras Diarea labele kona ita,ita tenki kuidadu ita nia an hanesan:
Han hahan ne’ebe tasak no hemu be mos
Fase liman ho sabaun depois ou antes atu han
Tenki duku hahan ne’be atu han
Hemu bé tasak
labele han hahan ne’ebé liu prazu
G. Tratamentu
Tratamentu ba moras diarea nia iha linha ne’ebe bo’ot no fahe ba parte rua
mak hanesan :
A) Tratamentu Kausativu: Tratamentu ba Kauzativu bakteria ne’ebe
iha ita nia isin bakteria ne’e sei mate wainhira ita konsumu aimoruk
antidiare hanesan :
a) Antimotalitas(Diphenory-late 2,5 mg/tblt, loperamide
2,5mg/5ml, paregoric 2 mg/capsule, opiumticture 1 mg/5ml,
defenixia 2 mg/5 ml(morfine)).
b) Adsorbents(kaolin-pectimixture 5,7gkaolint 130.2 mg pectin/30
ml,,polycarbophil 500 mg/tblt,attapulgite 750 mg/15 ml,300
mg/7,5ml etc).
c) Antisecretori(Bismuth subsalicylate 300 mg/tblt, enzymes lactose
1050 mg/30 ml,262 mg/15 ml etc).
d) Octreotide o,o5 mg/ml,0,1 mg/ml,0,5 mg/ml.
B) Tratamentu konservativu
Questionario
Saida mak moras Diarea? (13,5%)
Moras diarea Klasifika ba parte hira? (11,5%)
Etiologia husi moras Diarea mak saida? (12,5%)
Manifestasaun klinika husi moras Diarea mak saida? (13,5%)
Oinsa ho maneira prevensaun ba moras Diarea? (12,5%)
Oinsa halo gestaun ba moras Diarea? (12,5%)
Oinsa ho nia komplikasaun? (11,5%)
Oinsa halo Demostrasaun ba moras Diare? (12,5%)