GMO

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle
pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud.
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks
erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi
tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema
on tekitanud palju vastakaid arvamusi.
GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on
tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga.
Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit
muutsid selle maguskartuliks.
GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi
surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide kasutamine kuni 80% võrra. On tekkinud ka
lisa probleem. Enne sai viljale pritsitud mürgi maha pesta, sest mürk oli vilja peal, kuid GMO
viljadel on kahjurivastane mürk vilja sees, mida ei saa eemaldada. See paneb inimesi
muretsema, sest kardetakse, et see mürk võib ka inimesele kahjulik olla. Õnneks aga ei
tohiks see inimesele mürgine olla, sest see mis ühele liigile on mürgine ei pruugi teist liiki
mõjutada. Näiteks inimene võib vabalt sokolaadi süüa, kuid kui anda seda koerale võib see
surmaga lõppeda.
GMO taimed vajavad palju vähem väetist kui tavalised taimed, sest nad oskavad ise õhust
vajalikke toitaineid kätte saada. Tänu sellele suudetakse vähendada põhjavee reostust, mida
tekitab liigväetise sattumine põhjavette. Veel oskavad GMO taimed paremini kohaneda
ilmastikuoludega ning on vastupidavamad.
Rahvastik on kiiresti kasvav, maailmas on palju näljahädasid ning paljud inimesed ei saa
piisavat vitamiinikogust toidust kätte. GMO taimed suudaksid seda olukorda leevendada,
sest GMOtaimed on suurema tootlikusega ning väiksemalt maalapilt saab suurema koguse
vilja. Praegu üks suurimaid leiutisi on riis, mis on kuldkollase värvusega nagu nartsissi lilled ja
mis toodab beetakaroteeni, mille inimkeha tavaliselt muundub A-vitamiiniks.
Kõiki neid artikleid lugedes mulle tundub, et GMO-d pooldavaid argumente on rohkem kui
vastu argumente. Välja on toodud nii palju GMO lahendusi, mis suudaksid leevendada
näljahädasid, kliimasoojenemist, vähendaksid loodusressursside kasutust ning mis kõige
tähtsam viljad ei ole inimesele kahjulikud vaid on hoopis suurema toiteväärtuse ja
vitamiinihulgaga.