RAUD

 Keemiline element järjenumbriga 26

 Oksüdatsiooniaste -2 kuni +7
 Aktiivne metall
 Neljas kõige levinuim aine maakoores
 Lahustub enamikes hapetes
OMADUSED
 Puhas raud on läikiv, hõbevalge metall
 Omadusi saab muuta lisades muid elemente
 Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall
 Kõige tuntum sulam on teras
 Kasutatakse ehituses ja tootmisel
 Venitatav ja plastiline

NIKKEL

 Keemiline element järjenumbriga 28

 Elemendi sümbol on Ni
 Moodustab 1,8% maa massist
 Niklit toodetakse aastas umbes miljon tonni
 Tuntud juba üle viie tuhande aasta tagasi Vana-Hiinas
 Looduses leidub niklit ainult ühenditena
 Peamiselt toodetakse Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas
OMADUSED
 Hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga
 Hapetega reag. aeglaselt, leelistega ei reag. üldse ja halogeenidega reag.
kuumutamisel
 Keskmise aktiivsusega metall
 Kasutusalad:Korrosioonivastase pinnakattena, akudes, müntide valmistamisel ja
katalüsaatorina

KROOM

 On keemiline element järjenubriga 24.

 On omaduselt metall.
 Elemendi sümbol on Cr.
 On inimesele ka asendamatu mineraalaine.
 Leidub igalt poolt.
OMADUSED
 On inimesele ka asendamatu mineraalaine.
 Kroom on hõbevalge läikiv kõva metall.
 On keemiliselt vastupidav.
 Lõhnatu.
 Vähendab roostet sulamites.
 Kasutusalad: Toiduainetes, tubakatoodetes, veetöötlemisel, ilutulestikes,
värvitööstuses, autotööstuses jpm.

KOOBALT
  Keemiline element järjenumbriga 27
 Oksüdatsiooniaste +1 kuni +4
 Looduses leidub ainult ühenditena
 Tahke, kõva
 1 stabiilne isotoop massiarvuga 59
OMADUSED
 Värvuseks on hõbevalge
 Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse
 Tolmul on toksiline toime
 Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, pigmendid

VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm

 Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas.

 Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega
 Väga stabiilsed
 Inertsed
 Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega

HEELIUM

 Keemiline element järjenumbriga 2

 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad
 Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°)
 Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke
 Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868
 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen          
 Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris

NEOON

 Keemiline element järjenumbriga 10

 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt
 Heeliumi järel kõige kergem element
 Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012%
 Kasutamine: neoonreklaamide  tuledes, laserites, televiisorites

ARGOON
  Keemiline element järjenumbriga 18
 Tähtsaim füüsiline omadus on inertsus
 Argooni (Ar) keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki
vaid ülimadalal temperatuuril
 Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist.
 Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse
keskkonnana.
 Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse metalle,
peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- gaaslahenduslambid annavad
sinise või violetse valguse.

KRÜPTOON

 Keemiline element järjekorranumbriga 36

 On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud
 Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist roheline ja kollane
 Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline
 Kasutamine: hõõglampides täitegaasina, reklaamtorudes, röntgenitorudes ja lampides

RADOON

 Keemiline element järjenumbriga 86

 Kõige suurema tihedusega mürk-gaas
 Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3)
 Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed
 Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle tõttu on see inimesele
kahjulik
 See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C
 Kasutamine: varem kasutati meditsiinis erinevate haigusete ravimiseks,nüüd kasutatakse
maavärinate ennustamiseks ning nafta ja uraani uuringutes,tubakatoodetes

KSENOON

 Keemiline element järjenumbriga 54

 See on raske, värvitu (metallilises faasis on taevasinine) ja lõhnatu (väikesel määral leidub ka
õhukoostises)
 Ksenoon (Xe) tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C.
 Kasutamine: ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides (väga ereda valgusega lamp),
tumeaine uuringutes, kosmonautikas mootorikütusena