TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

Töö nr. 1
Dielektrikute elektrijuhtivus

Töö eesmärk.
Dielektrikute elektrijuhtivuse määramine.

Töö programm.
1) Tutvuda töö teoreetiliste alustega.
2) Tutvuda teraoommeetriga.
3) Mõõta katsekeha mahueritakistus.
4) Mõõta katsekeha pinnaeritakistus.
5) Koostada aruanne, mis sisaldaks:
a. mõõteviisi lühikirjelduse,
b. proovitavate materjalide kirjelduse,
c. mõõtmistel saadud andmed,
d. vajalikud arvutused,
e. tulemuste kokkuvõtte tabeli ja graafikuna,
f. töö analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjanduse andmetega.

Töö selgitus
Kõikidel reaalsetel dielektrikutel on teatav elektrijuhtivus, mis on põhjustatud nii di-
elektriku kui ka dielektrikus leiduvate lisandite vabade laengukandjate liikumisest
elektriväljas.
Vabad laengukandjad, enamikjuhtudel on nendeks ioonid, võivad esineda nii dielektriku
massis kui ka selle pinnal. Seetõttu eristatakse tahketel dielektrikutel mahujuhtivust ja
pinnajuhtivust.
Dielektriku elektrijuhtivuse (või selle pöördväärtuse - takistuse) suurus on oluliseks
isolatsioonimaterjali kvaliteedi näitajaks. Et oleks võimalik võrrelda erinevate di-
elektrikute juhtivust, on kasutusel mõisted "mahueritakistus" ja "pinnaeritakistus".
Mahueritakistus on arvuliselt võrdne antud materjalist valmistatud l m pikkuste servadega
kuubi takistusega, kui vool läbib kuubi kahte vastastahku.
Tasapinnalise katsekeha puhul homogeenses elektriväljas on mahueritakistus ρv avaldatav
valemiga

 v  Rv
S
  m (1.1)
h
kus Rv on katsekeha mahutakistus (Ω),
S - elektroodi pind (m2),
h - katsekeha paksus (m).

_____________________________________________________________________________
AEK0070 Elektrimaterjalid
TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

Pinnaeritakistus ρs on arvuliselt võrdne antud dielektriku pinnal asuva ruudu takistusega,

kui elektroodideks on ruudu vastasküljed.
Pinnaeritakistus on arvutatav valemiga

 s  Rs
d
 (1.2)
l
kus Rs on antud materjali pinnatakistus (Ω),
d – paralleelsete elektroodide keskmine pikkus (m),
l – paralleelsete elektroodide vaheline kaugus (m).
Dielektrikute eritakistuse mõõtmisel kasutatakse alalisvoolu, sest vahelduvvoolu
kasutamisel läbib dielektrikut peale juhtivusvoolu veel polarisatsiooni- ehk
absorptsioonivool.
Dielektriku mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks kasutatakse nn. vahetu mõõtmise
meetodit ja kondensaatori laadimise meetodit.
Esimese meetodi puhul mõõdetakse dielektrikut läbivat voolu. Teades voolu ja
dielektrikule rakendatud pinget, saab arvutada selle takistuse.
Kondensaatori laadimise meetodi puhul laetakse kondensaator läbi uuritava katsekeha ja
mõõdetakse kondensaatori laeng.
Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit. Mõõteseadmena kasutatakse
teraoommeetrit T.
Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on
valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale.
Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat
elektroodide süsteemi erinevas lülituses (Joonis 1.1). Kaitseelektroodi 3 kaudu
eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et oleks võimalik mõõta
ainult mahu- või pinnatakistust.

a) b)

Joonis 1.1 Elektroodide ühendamine: a) mahutakistuse mõõtmisel; b) pinnatakistuse mõõtmisel.

K – katsekeha; 1 ja 2 – mõõteelektroodid; 3 – kaitseelektrood. U, L ja E on teraoommeetri
ühendusklemmid (U- toiteallikas, L – liin [mõõteahel] ja E – ekraan).
_____________________________________________________________________________
AEK0070 Elektrimaterjalid
TTÜ Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Kuupäev: ………………

Töörühma nimekiri:

1. ……………………………….

2. ……………………………….

3. ……………………………….

4. ……………………………….

5. ……………………………….

Mõõtmistulemused:

Plaadi nr. D1 , m D2 , m h,m Rv ,  Rs , 

Valemid:
2
D 
S   1 
 2 

D1  D2
d   D1 D2
2

D2  D1
l
2

Õppejõu allkiri: ………………………..

_____________________________________________________________________________
AEK0070 Elektrimaterjalid