KAUPADE VABA LIIKUMINE

Skeem:
1) Kas on piirang?
2) Kas on õigustus?
3) Kas on proportsionaalne? Sobiv (kas soodustab eesmärgi saavutamist?), vajalik (kas ei
ole olemas efektiivsemat vahendit?), mõõdukus (mida intensiivsem on piirang seda
kaalukamad peavad olema õigustused)
Kauba mõiste – Kaupade all käesoleva artikli tähenduses tuleb mõista tooteid, mille väärtust
on võimalik rahaliselt hinnata ning, mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks (7-68,
Komisjon v Italy)
Sellest tuleneb, et seda keeldu tuleb lugeda ülemääraseks ja seega taotletavate eesmärkide
suhtes ebaproportsionaalseks.
Kuritegevuse vastane võitlus ja liiklusohutus võivad kujutada endast ülekaalukat üldist huvi,
mis võib õigustada kaupade vaba liikumise piirangut

Kas tegemist on (peamiselt) koguselise piiranguga?

ELTL art 34: Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik
samaväärse toimega meetmed.
ELTL art 35: Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik
samaväärse toimega meetmed.
[Tõenäoliselt koguselist piirangut ei tule eksamile..]
Impordipiirangud:
Dassonville – Kõik liikmesriikide kaubanduseeskirjad, mis võivad otseselt või kaudselt;
tegelikult või potentsiaalselt; takistada EL sisest kaubandust, tuleb lugeda koguseliste
piirangutega samaväärse toimega meetmeteks ELTL art 34 tähenduses.
Radlberger Getränkegesellschaft – Kui on olemas asjaomased õigusaktid, tuleb nendega
seotud riiklikke meetmeid hinnata nende järgi, mitte asutamiselepingu sätete järgi. Tuleb
veenduda, kas valdkond on ühtlustatud või on kehtestatud miinimum, millest riik võib minna
kaugemale.
Komisjon vs Itaalia (154/85) – Itaalias nõuti imporditud autode registreerimisel täiendavaid
dokumente. Menetlus muutus põhjendamatult keeruliseks ning õigustus puudus.
Rewe-Zentralfinanz (4/75) – Sanitaarkontroll õunadele piiril, millesarnast riigisiseselt ei
eksisteerinud.
Komisjon vs Iirimaa (249/81) – Iiri valitsus toetas kampaaniat „Buy Irish“, mis soodustas
kodumaist kaupa. Kampaania oli küll ebaefektiivne, kuid see ei õigusta rikkumist.
Fra.bo – Eraõiguslik isik artikli subjektina! Saksamaal eraõiguslik sertifitseerimiskeskus, kes
võib faktiliselt ainsana konkreetseid tooteid sertifitseerida. Sertifikaadi mittesaamine takistab
praktikas märkimisväärselt turustamist. Sellest tulenevalt ühingul sisuliselt
reguleerimispädevus ja allub kaupade vaba liikumise reeglitele.
Komisjon vs Iirimaa (Irish souvenirs) – Päritolukoha märgistuse nõue lubatav, kui päritolu
viitab toote omadustele, materjalidele või valmistamismeetodile või kui päritolu seondub
regiooni folkloori või traditsioonidega. Suveniiride kaasus oli see.
Komisjon vs Iirimaa (Dundalk water supply) – Riigihange torudele, mis pidid vastama
konkreetsele Iiri standardile. Pakkumine vastas rahvusvahelistele standarditele, kuid erines Iiri
omast ja jäeti tulemusena kõrvale. Tegemist oli keelatud piiranguga, mõistlik nõue tänases
praktikas: X standard või samaväärne.
Komisjon vs Prantsusmaa (21/84) - Prantsuse administratsioon ei ostnud Inglise ettevõtte
teateid, kuigi seaduses piirangut polnud; venitamine avalduste menetlemisega või ettekäänete
toomine, mis hiljem osutuvad ebaõigeteks jne – Euroopa Komisjon leidis, et on de facto
samaväärse toimega meede.
Lehtinen – Kui ametnik avaldab kellegi toote või tootmisprotsessi kohta halvustavaid
seisukohti oma ametiülesannete raames, võib see olla koguselise piiranguga samaväärne
meede.
Vodafone Ltd – Kui on kehtestatud sellised maksimumtasud, et hind on sellisel tasemel, et
importtoodete läbimüük muutub, kas võimatuks või raskemaks kui kodumaiste toodete
läbimüük.
Komisjon vs Prantsusmaa (Hispaania maasikad) – Prantsuse farmerid rüüstasid hispaanlaste
maasikakoormaid ning Prantsusmaa ei tegutsenud, et võtta vastu vajalikke meetmeid
hoidmaks ära tema territooriumil eraisikute poolt teistest liikmesriikidest pärinevate toodete
vabale liikumisele loodavaid takistusi. Liikmesriik takistas seeläbi tegevusetusega kaupade
vaba liikumist.
Ekspordipiirangud:
[Tõenäoliselt ei tule eksamile]
Säte on samasisuline impordiga, kuid praktika on vastuoluline, mistõttu piisab selle aine
raames asjaolust, et eksporditav kaup saab halvemini koheldud (ei pea olema
diskrimineerimise soovi ja eesmärki).
Groenveld (Horsemeat) – Vorstitootjatel oli keelatud hoida laos, töödelda jne hobuseliha.
Piirangu eesmärk oli soodustada eksporti mitte seda piirata. Lubatud nõue ja ei ole keelatud
ekspordipiirang või sellega samaväärse toimega meede.
Hedley Lomas – Keeldumine anda ekspordiluba eluslammastele. EL tasandil oli olemas
direktiiv tapamajade kohta, mistõttu olid nõuded juba olemas ja liikmesriik ei tohtinud
ühepoolselt kaubanduspiiranguid kehtestada.
Kakavetsos-Fragkopoulos – Kaebaja soovis liigutada korinte oma rosinate töötlemise
tehasesse ja seejärel eksportida, kuid ei antud luba. Seadusest tulenes keeld kasutada teiste
piirkondade rosinaid. Riigisisene kaupade liikumise piirang muundus seeläbi
ekspordipiiranguks ja leiti, et tegemist ei ole proportsionaalse piiranguga.
Kas koguseline piirang on õigustatud?
ELTL art 36: Artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes
kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku
julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise,
ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi
kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise
vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Kõlblus
R v Henn and Darby – Soov importida Rotterdamist filme ja ajakirju, mille sisu oli lisaks
inimeste vahelisele seksuaalsele tegevusele ka inimeste ja loomade vaheline.
Moraalistandardite määratlemine on iga riigi siseasi. Tuleb tõendada, et moraalistandard
reaalselt eksisteerib! Kuna Ühendkuningriigis ei olnud selliste kaupade seaduslikku
kaubandust, siis leidis kohus, et impordikeeld on õigustatud.
Conegate Ltd – Conegate importis Saksamaalt Inglismaale elusuuruses täispuhutavaid nukke.
Saatelehtedel oli kaup märgitud kirjeldusega mannekeenid. Kohus otsustas, et ei ole võimalik
keelata importi, kui liikmesriigis endas on ka võimalik sama kaupa toota. Kõlblusele võib
toetuda vaid juhul, kui selles riigis selline moraalne praktika tegelikult kehtib.
Julgeolek
Campus Oil Ltd – Iirimaal reegel, et Iirimaale kütuse importijad pidid ostma 35% kaubast
riigi omandis olevalt rafineerimistehaselt. Selline piirang oli õigustatud avaliku julgeolekuga,
sest kütus on niivõrd oluline kaup, et kui juhtud, et mujalt ei saa tarnida, siis on terve riik ilma
kütuseta.
Tervise kaitse
Georg Schwarz – Kommiautomaatides müüdavad kommid pidid olema pakendatud. EL-is
direktiiv, mis sätestab hügieeni üldreeglid ja võimaluse rangemate normide kehtestamiseks.
Kui ei ole ühtseid reegleid, siis on küsimus liikmesriigi pädevuses. Praktika näitas, et
pakendamata kaupu rikkus niiskus, putukad, sipelgad jne. Sisseviidud keeld on mõistlik ja
proportsionaalne kaitsmaks rahvatervist.
Systembolaget – Rootsi imporditav alkohol pidi liikuma läbi Rootsi monopolile kuuluva
Systembolageti. Kaebajad tellisid veini otse Hispaaniast, mille toll arestis. Läbi
Systembolageti import oli väga kulukas, ajamahukas ja lisas hinnale umbes 17%. Leiti, et
tegemist on koguselise piiranguga samaväärse meetmega ja see ei ole õiguspärane, anti luba
veini otse Hispaaniast toomiseks.
Alfa Vita – Külmutatud pagaritoodete soojendajatele nõue, et neil peab olema pagaritöökoha
käitamisluba. Soov oli edendada rahvatervist, et inimesed ostaks värsket kaupa (saia). Selline
nõue ei ole õigustatud piirang, sest ei ole proportsionaalne.
Officier van Justitie v Sandoz BV (174/82) – Vitamiinidega müslibatoon, mille müügi keelas
Holland põhjusel, et liigsed vitamiinid võivad ohustada rahvatervist. Selles vallas oli teaduslik
ebakindlus ja puudusid ka EL meetmed. Ettevaatusprintsiip lubab astuda samme ohu
minimeerimiseks, mistõttu oli piirang lubatav.
Keskkonnakaitse
Mickelsson – Keeld kasutada jette väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid. Tegemist
koguselise piiranguga samaväärse meetmega, sest mõjutab tarbijate käitumist, mis omab mõju
kauba pääsule selle liikmesriigi turule. Leiti, et see ei ole keskkonnakaitseliselt vajalik meede,
sest keeld on liiga üldine ja läheb liialt kaugele sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks
vajalik.
Liiklusohutus
Komisjon vs Itaalia (C-110/05) – Itaalias absoluutne keeld sõita mootorrattahaagistega.
Absoluutne keeld toob kaasa impordi täieliku puudumise -> STM. Kohus leidis, et piirang on
liiklusohutuse saavutamiseks proportsionaalne ja liikmesriikidel on kaalutlusõigus, kui
turvaliselt nad soovivad elada.
Komisjon vs Portugal (C-265/06) – Keelati toonkilede kasutamine, et politseil oleks võimalik
hõlpsamini sõidukit kontrollida. Leiti, et piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärke on
võimalik saavutada ka teiste meetmetega.

Cassis de Dijon lahendi erandid

Ühtsete reeglite puudumisel…tuleb aktsepteerida vaba liikumise piiranguid, mis:
 Tulenevad seonduvate toodete turustamist puudutavate siseriiklike õigusaktide
erinevustest.
 Seni kuni neid meetmeid saab lugeda vajalikuks eelkõige:
- Fiskaaljärelevalve efektiivsuse
- Rahvatervise kaitse
- Äritehingute aususe ja
- Tarbijakaitse
 Kohustuslike nõuete täitmiseks.
Kontroll:
1) Kas on olemas ühised eeskirjad?
2) Kas on olemas piisavad nõuded kaupade päritoluriigis?
3) Kas on avalik huvi?
4) Kas reegel on diskrimineeriv?
5) Kas reegel on proportsionaalne?
Reinheitsgebot – Õlu puhtuse ja võltsimatuse seadus, mis võeti vastu 16. sajandi Saksamaal
Baieris. Leiti, et standarditele vastava õlle müümist ei saa keelata, vaid saab nõuda sildil
märkimist, et ei vasta traditsioonilistele nõuetele jmt.
Eugen Schmidberger, Internationale Transporte und Planzüge – Pikett Alpide keskkonna
kaitseks, Brenneri tunneli kooskõlastatud blokeerimine, mille tagajärjel oli see oluline
kaubatee blokeeritud 30 tunniks. Piirang oli õigustatud sellega, et riik tagas inimeste
põhiõiguse meeleavaldusteks ja sõnavabaduse väljendamiseks.
Müügitingimuste erand(NB!)
Keck – Prantsusmaal keelatud müüa kaupa alla soetusmaksumuse. Loodi Keck erisus, mille
kohaselt on müügipiirangul kaks tingimust, mille täidetuse korral ei loeta tingimust kaupade
vaba liikumist piiravaks.
 1) Piirang rakendub kõikide kauplejate suhtes riigi territooriumil ja
2) Piirang mõjutab nii faktiliselt kui õiguslikult ühtmoodi nii omamaiste kui ka teiste
liikmesriikide toodete turustamist (st ei diskrimineeri).
 Kui need tingimused on täidetud, jäävad need normid ELTL art 34 kohaldamisalast
välja.
Heukske – Hollandi reeglid kaupluste ja tanklate lahtiolekuaegade kohta. Reeglid puudutasid
seda, millal ja kus võib tooteid müüa. Rakenduvad kõikidele kauplejatele tegemata vahet
kauba päritolul ja ei mõjuta teistest liikmesriikidest tulenevaid tooteid muul viisil omamaistest
toodetest. Lubatud müügitingimus.
Familiapress – Austria seadused keelasid ajalehtedes auhindadega võistluste korraldamise.
EK juhis: Keeld müüa ajalehti, milles võimalik auhindu võita, võib olla lubatav, kui olemas
meedia mitmekesisus ja eesmärki ei saa saavutada kuidagi muul, vähem piiraval moel. Kohus
ütles, et kui tehakse selline süsteem, et Austria kodanikud ei saa osaleda mängudes, aga mäng
on alles, siis võib selliseid ajalehti turule tuua ja keeld pole lubatud.
Köln vs Mars - Kollane osa pidi sümboliseerima, et šokolaad on 10% suurem, kuid kollane
osa oli suurem kui 10%. Tarbijakaitselisel eesmärgil keelati ära, sest tegemist tarbija
eksitamisega. Leiti, et see ei ole tarbija eksitamine ja keeld ei ole põhjendatud.
Landesapothekerkammer Baden-Württemberg – Keelati teatud ravimite reklaamimine
väljaspool apteeke. Reklaam on müügitingimus, mis vastab Kecki kriteeriumitele.Tegemist
lubatud piiranguga.
De Agostini - Rootsis keelati reklaam, mis oli suunatud alla 12-aastastele lastele; De Agostin
andis välja ajakirja, mille tagaküljel oli tükk dinosaurust ning mitme toote ostmisel oli
võimalik panna kokku terve dinosaurus. Seda reklaamiti televisioonis. Tegemist on
müügitingimusega – seotud sellega, kuidas tohib ajakirja turustada. Diskrimineerib uusi turule
tulla tahtjaid – neid teata ja nad ei saa end ka reklaamida. Rootsi kohus pidi hindama, kas
meede on proportsionaalne ja ei tohtinud seda automaatselt lugeda põhjendatuks seetõttu, et
see on müügitingimus.
GIP – Keelati alkoholimüügi reklaam, v.a sellistes ajakirjades, mis on suunatud
edasimüüjatele ja alkoholitootjatele. Piirangu eesmärk on rahvatervise kaitse, tuleb hinnata
proportsionaalsust, sest selle mõju võib välismaalt tulijatele olla erinev.
Emmenthal – Prantsusmaa nõudis Emmenthal juustult eriliste tingimuste täidetust. Algatati
ettevõtte vastu kriminaalmenetlust, kelle juustul puudus tugev kuiv koor. Prantsuse nõuet
nähti samaväärse toimega meedet, mida ei õigusta ka see, et praktikas importtoodetele seda
seadust ei kohaldata. Siin ei olnud isegi EL elementi otseslet, kuid nähti võimalikke
meetme mõjusid.
Kas tegemist on (peamiselt) rahalise piiranguga?
i. Kas kohustus tekib piiri ületamise faktist?
Piirang on per se ebaseaduslik.
ELTL art 28: Liit hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele ning millega kaasneb
impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine
liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifistiku vastuvõtmine nende suhetes kolmandate
riikidega (p 1).
Käesoleva jaotise artikli 30 ja 3. peatüki sätted kehtivad liikmesriikidest pärit toodete ning
kolmandatest riikidest toodud toodete suhtes, mis on liikmesriikides vabas ringluses (p 2).
ELTL art 29: Kolmandast riigist toodud tooted loetakse liikmesriigis vabas ringluses
olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tasutud tollimaksud või samaväärse
toimega maksud, mida tuleb maksta selles liikmesriigis, ja kui selliseid tolli- või muid makse
pole täielikult või osaliselt tagastatud.
ELTL art 30: Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse
toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
Kohtupraktika:
Diamantarbeiders – Keeld rakendub sõltumata sellest, mis on tasu eesmärk või milleks
saadud raha kasutatakse (konkreetses kaasuses läks teemantitööstuse sotsiaalhüvitiseks)
Viamar – Tegemist keelatud tollimaksuga, kui teistest liikmesriikidest pärinevate sõiduautode
importimisel tasutud registreerimismaksu ei tagastata, kuid riigisisestele tootjatele
tagastatakse
Komisjon vs Saksamaa (18/87) – Teenustasu on lubatud ja ei loeta samaväärse toimega
meetmeks, kui see on siseriikliku maksusüsteemi osa, mis rakendub samaväärselt nii
omamaistele kui ka imporditud toodetele. Tegemist peab olema tasuga teenuse eest, mida
osutatakse reaalselt ettevõtjale ja summas, mis on teenusega proportsionaalne. Teatud
tingimustel on lubatud teenustasu ka see, kui tasu kogutakse kontrollide eest, milliste
läbiviimise kohustus tuleneb EL õigusest.
Komisjon vs Taani (158/82) – Tervisekontroll maapähklitele, mille eest küsiti tasu
importijatelt. Tegemist ei ole teenusega ettevõtjale ja kulud peab kandma riik (erand: kui EL
kohustus, aga mitte õigus!).
Bauhuis vs Holland – EL õigusest tulenevate tervisekontrollide eest võetav tasu ei ole
keelatud, kui tasu ei ületa kontrolli reaalset maksumust, kontrollid on kohustuslikud ja
ühetaolised kõikidele seonduvatele toodetele EL-is, need on ette nähtud EL õigusega EL
üldistes huvides ja nad edendavad kaupade vaba liikumist – eelkõige neutraliseerides
takistusi, mis tõusetuksid ühepoolsetest kontrollmeetmetest, mida liikmesriigid võtaksid.
Komisjon vs Holland (89/76) – Rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused (nt
tervisekontrollid) on analoogsed EL kohustustega.
Carbonati – Ka omavalitsuste piiril ei tohi toimuda maksustamist.
ii. Kas kohustus tekib, kuna see on osa siseriiklikust maksusüsteemist?
Ebaseaduslik, kui diskrimineeriv.
ELTL art 110: Ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid
ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud
otsestest või kaudsetest maksudest. (sarnased tooted) Läti ja Eesti viinad – tuleb kohelda
maksude mõttes võrdselt.
Liiatigi ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis
võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset. (konkureerivad tooted) Vein ja viin – ei pea
olema võrdne maksumäär, maksuvahe peab olema põhjendatud ning ei tohi olla selline, mis
raskendaks konkureerimist.
ELTL art 111: Ütleb põhimõtteliselt, et ka eksporditoetus on diskrimineerimine.
Otsene diskrimineerimine on automaatselt keelatud. Kaudne võib olla objektiivsete
õigustustega põhjendatud.
Kohtulahendid:
Komisjon vs Prantsusmaa (168/78) – Prantsusmaal erinesid vilja baasil toodetud ja
viinamarjade baasil toodetud alkoholile. Viinamarjakasvandused Prantsusmaal rohkem ja
kaudselt diskrimineeriti seeläbi imporditavat alkoholi. Keelatud maksuerinevus.
Tsipouro (C-91/18) – Kreeka traditsioonilised napsud olid madalamad aktsiisimääraga
maksustatud. Keelatud maksuerinevus.
Chemial Farmaceutici – Sünteetiline etüülalkohol kallimalt maksustatud kui naturaalne.
Objektiivsed alused eristamiseks olemas ja lubatud maksuerinevus.
Komisjon vs Prantsusmaa (C-302/00) – Prantsusmaa maksustas heledat tubakat tumedast
oluliselt kõrgemalt – tume oli pea eksklusiivselt omamaine. Tegemist kaudse
diskrimineerimisega ja keelatud maksuerinevusega.
Humblot – Prantsusmaa kehtestas kõrgema maksu üle 16 CV autodele, kusjuures Prantsuse
autotööstus ei tootnud üle 16 CV. Kaudne diskrimineerimine ning keelatud maksuerisus.
Komisjon vs Kreeka (C-132-88) – Kõrge maks autodele, mis olid kohapeal luksustooted ja see
ei seadnud omamaiseid autotootjaid soodsamasse olukorda. Ei olnud tegemist
diskrimineerimisega, sest Kreeka autod ja teiste liikmesriikide omad olid samas seisus.
Küsimused, mille järgi lahendada:
1) Kas eristamiseks on objektiivsed alused?
2) Kui ei, siis, kas tooted on sarnased või võistlevad?
3) Kas on otsene või kaudne diskrimineerimine?
Otsene automaatselt keelatud. Kaudne võib olla põhjendatud, kui:
- Piirang ei põhine toote päritoluriigil
- Vajalik EL õigusega õiguspäraseks loetava eesmärgi saavutamiseks
- Proportsionaalne
4) Kas on importtoodete kahjuks?
Tollimaksu ja diskrimineeriva maksu piiritlemine:
Orgacom BVBA (C-254/13) – Samaväärse toimega maksu oluline tunnus on see, et ta
kohaldub üksnes piiri ületavale tootele. Diskrimineeriv maks hõlmab nii imporditud,
eksporditud kui ka siseriiklikke tooteid.
Koornstra (C-517/04) – Hollandi kalalaevad maksid maksu krevettide pealt. Kõik sõltumata,
kas ekspordiks või mitte. Samas siseriiklik maksukoormus oli neutraliseeritud soodustusega.
Kui 100% siis STM, kui vähem siis diskrimineeriv maksustamine.

 Ebaseaduslikult kogutud maksud võib tagasi nõuda (San Giorgio; Dilexport;

Comateb) siseriiklikus kohtus. Samas on riigil nõudele vastuväide, et maks on tootja
poolt lisatud toote hinna sisse ja tarbijatele edasi kantud (nn „Passing on“). Sellisel
juhul on lõpptarbijal nõue nii müüja kui ka riigi vastu. Kui lõpptarbija nõuab raha
tagasi müüjalt, siis peab viimane saama nõuda hüvitist ka riigilt.

TÖÖTAJAD, ASUTAMISVABADUS JA TEENUSED

Kas tegemist on liikmesriigi kodanikuga, kes töötab töölepingu alusel või otsib sellist
tööd või on sellise inimese perekonnaliige?
ELTL art 45: Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires (p 1).
Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate
diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste
puhul (p 2).
Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise
seisukohalt, toob see endaga kaasa õiguse:
a) Võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;
b) Liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil;
c) Viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid
reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;
d) Jääda liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist kooskõlas tingimustega,
mis lülitatakse komisjoni poolt koostatavatesse määrustesse.
Käesoleva artikli sätted ei hõlma avalikku teenistust (p 4).
Angonese – Itaalia kodanikult nõuti Itaaliasse tööle kandideerimisel kohaliku ametiasutuse
poolt välja antavat keelesertifikaati. Leiti, et tegemist on diskrimineerimisega, kuivõrd puudub
põhjendus, miks mitte aktsepteerida teisi keelesertifikaate. Lahendis öeldi ka seda, et
diskrimineerimise puhul on art 45 vahetult horisontaalselt kohalduv.
Levin – Terminit „töötaja“ ei saa tõlgendada kitsalt. Direktiiv 2004/38/EÜ ei sea täiendavaid
tingimusi palga või töö liigi osas – nõuab ainult tõendi esitamist selle kohta, et on töösuhe.
Töösuhte tingimused: i. Tegelik ja tulemuslik töö; ii. välja arvatud niivõrd väikesemahulised
tööd, mis on üksnes kõrval- või lisategevus; iii. Teisele isikule tema juhtimise all; iv. Tasu; v.
Palga suurus ei ole oluline.
Kempf – Osalise tööajaga töötaval isikul on õigus vabale liikumisele ka siis, kui ta kasutab
toimetulekuks lisaks palgale ka sotsiaalabi. Asjaolu, et inimene ei tööta oma vabast tahtest
täiskohaga võib olla aluseks keelduda talle maksmast sotsiaalabi, kuid ei võta temalt töötaja
staatust.
Steymann – Tasu ei pea olema rahaline, tõlgendada tuleb laiemalt.
Bettray – Narkorehabilitatsiooni korras tööle suunamine ei ole tegelik ja tulemuslik töö.
Töötajaid ei valita vastavalt oskustele ja töökoht on kunstlikult loodud.
Wieland – Töötaja on vaid EL kodanik, kui nt töötamise ajal ei olnud praegune liikmesriik EL
liige, siis tagatised ei laiene.
Antonissen – Belgia kodanik üritas leida tööd UK-s. Peale narkokuriteo eest vangistust sooviti
ta riigist välja saata. Leiti, et isik ei saa lõputult tööd otsida, vaid võib olla ette nähtud mõistlik
periood töö otsimiseks. EL tasandil ei ole reguleeritud tööotsijate riigis viibimise pikkust.
Siseriiklik reegel, mis sätestab perioodiks kuus kuud on mõistlik. Kui pärast selle perioodi
lõpu isik esitab tõendid, et ta jätkab tööotsinguid ja tal on tõsine võimalus tööd saada ei saa
temalt nõuda liikmesriigi territooriumilt lahkumist.
Collins – Tuleb eristada tööotsijate seas selliseid isikuid, kes on liikmesriigis töötanud ja töö
kaotanud. Esmakordsed otsijad saavad eelkõige nõuda toetusi töökohale ligipääsuks – võib
nõuda piisava seose olemasolu turuga. Varem riigis töötanud saavad nõuda kohalikega
võrdseid sotsiaalseid tagatisi.
Brey - Kas isikul on piisavad vahendid, et sihtriigis toime tulla? Majanduslikult
mitteaktiivsete liidu kodanikele (isikud, kes elavad kauem kui kolm kuud ja peavad ise
omama piisavat sotsiaalset kindlustust, 2004/38 direktiivi art 7 lg 1 p b)
sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise võib seada sõltuvusse nõudest, et nimetatud kodanikud
vastavad vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult elamise õigusele.
Alimanovic – Isikud olid teinud lühiajalisi töid, viimase töölepingu lõppemisest oli möödunud
üle kuue kuu. Sellises olukorras ei või isikuid riigist välja saata, kui nad tõendavad, et otsivad
tööd. Küll aga võib vastuvõttev liikmesriik keelduda neile sotsiaalabi andmisest. Erand kehtib
vaid juhul, kui tegemist on sotsiaalabiga. Siia alla ei kuulu rahalised toetused, mis on mõeldud
juurdepääsu hõlbustamiseks tööturule. Erandi eesmärk on vältida liikmesriigi
sotsiaalabisüsteemi põhjendamatut koormamist.
Dano – riik ei pea maksma toimetulekutoetust, kui tegelikult tööd ei otsi. Elamisõiguse
tingimus majanduslikult mitteaktiivsel kodanikul on piisavate vahendite olemasolu nii enda
kui ka oma pere jaoks.
Töötaja õigusest tulenevad staatused

Komisjon vs Slovakkia (C-433/13) – Kui toetuse määramisel teostatakse kaalutlusõigust, siis

ei ole tegu sotsiaalkindlustushüvitisega ja määrus (883/2004, pp 16 „Ühenduse piires pole
üldjuhul õigustatud sotsiaalkindlustusalaste õiguste sidumine asjaomase isiku elukohaga“) ei
kohaldu.
Komisjon vs Prantsusmaa (167/73) – Töökohad laeval pidi täidetama prantsuse kodanikega.
Tegemist otsese diskrimineerimisega ning ei loe, et praktikas nõuet ei järgitud.
Jobcenter Krefeld – Laste kooliskäimise õigus. Õigus elamiseks, kuid ei teki automaatselt
õigust hüvitistele – samuti ei tohi automaatselt ilma jätta.
Lent - Auto oli liisitud Luksemburgi ettevõtjalt, tööandja ka selles riigis. Belgias taheti teda
karistada selle eest, et kasutab sõidukit, mis ei ole Belgias registreeritud. Piirangud auto
kasutamisel on käsitletavad töötaja liikumisvabaduse piiramisena. On tõenäoline, et järgmisel
korral võtab Luksemburgi tööandja tööle oma riigi kodaniku, sest probleeme ei teki.
Pereliikmete õigused
Direktiiv 2004/38/EÜ kohaselt on pereliikmed: abikaasa; alla 21-aastased lapsed ja
ülalpeetavad (nii alanejad kui ülenejad); registreeritud partner, kui vastuvõtva liikmesriigi
õigus peab registreeritud kooselu võrdseks abieluga. Neil pereliikmetel on kodakondsusest
sõltumata õigus elada töötajaga samas riigis.
Vito Inzirillo – Puudega täiskasvanud pojale, kes elab koos liikmesriigis töötava isaga ja on
tema ülalpeetav, tuleb maksta puudega isiku toetust.
Piiritöötajate peretoetuste kaasus (C-802/18) - Luksemburgi normid nägid ette, et kõik pered
saavad lapsetoetust. Ei lugenud, kelle lapsed need on (abikaasa või sinu enda). Samal ajal,
nende Luksemburgi töötajate lapsed, kes elasid teises riigis said toetust vaid need lapsed, kes
olid selle konkreetse Luksemburgis töötava inimese lapsed. Prantsusmaa kodanik, kes töötas
Luksemburgis vaidlustas sellise diskrimineerimise. Tahtis saada toetust ka lapse eest, kes
põlvnes tema abikaasast. Leiti, et liikmesriigid võivad küll kehtestada erinevaid
sotsiaaltoetusskeeme, kuid need ei tohi olla vastuolus töötajate vaba liikumisega.
Luksemburgi normid leiti olevat vastuolus, sest kaudne diskrimineerimine.
Diatta vs Land Berlin – Abielusuhe ei lõppe kooselu lõppemisega, kuid peab olema ühine
elamispind, mis võimaldaks kooselu.
Reina - Saksamaal anti lapse sünni puhul intressivaba laenu, sisuliselt riiklikku toetust.
Tingimus oli, et vanemad peavad olema abielus ja üks abikaasa peab olema Saksa kodanik.
Itaalia abielupaarile, kes elasid Saksamaal, ei saanud laenu. EK leidis, et ei ole lubatud seada
kodakondsusest tulenevat lisatingimust. Kõigil EL kodanikel peaks olema liikmesriigis samad
sotsiaal- ja maksusoodustused. Isegi kui Saksamaa soovis meetme abil suurendada sakslaste
iivet, siis kehtivad EL reeglid!
Reed – Briti kodanik soovis kolida elama Hollandisse oma pikaajalise elukaaslase juurde, kes
seal töötas. Nad ei olnud abielus. EK leidis, et Hollandi seadusandlus kohtleb pikaaegset
elukaaslast võrdselt abikaasaga. Pidi samasugustel tingimustel lubatama Hollandisse kolida.
Flora May Reyes – Mõiste ülalpeetav. Peab olema tõendatud tegeliku sõltuvusseisundi
esinemine. Tuleneb faktilisest olukorrast, mida iseloomustab asjaolu, et pereliikme
materiaalse toetuse tagab liikumisvabadust kasutanud liidu kodanik või tema abikaasa.
R. N. G. Eind – Surinames sündinud tütar, isa Hollandi kodanik, kes töötas Inglismaal. Sai isa
juures elamisõiguse. Isa tahtis naasta Hollandisse, kuid tütar ei saanud kaasa minna, sest isa ei
olnud koduriigis tööd leidnud. Rakendati tuletatud õigust pöörduda koos pereliikmega koju
tagasi. Kui seda õigust ei oleks, siis takistaks see isikute vaba liikumist (isikud ei lähekski
teise liikmesriiki ära).
Chenchooliah – Kolmanda riigi kodaniku abikaasa oli portugallane, kes läks Iirimaale tööle.
Abikaasal oli Iirimaal EL õiguse alusel õigus viibida. Kolmandast riigist pärit naine elas koos
temaga Iirimaal. Olukorras, kus abikaasa pöördus tagasi koduriik Portugali, tekkis küsimus,
kas võib kolmandast riigist pärit abikaasa kaasa võtta. EK leidis, et peab võimaldama
koduriiki naastes abikaasa võtta. Vt ka Liidu kodanik ja samast soost abikaasa: Coman jt (C-
673/16); liidu kodanik ja tema partner, kellega tal on nõuetekohaselt tõendatud püsisuhe:
Banger (C-89/17).
Zambrano - Kolumbia kodanik taotles Belgias asüüli, töötas seal ja maksis makse. Sai kaks
last, kes olid Belgia kodanikud. Töötamine loeti ebaseaduslikuks ja taheti võtta ära
elamisõigus ja õigus ka töötu abirahale. Kohus leidis, et liikmesriik ise otsustab, kas anda
kodakondsus või ei. Kui aga kodakondsus juba antud, siis automaatselt EL kodakondsus. Ei
pea olema juba EL-is liikunud kahe liikmesriigi vahel. Siseriiklikud meetmed, mis võtavad
EL kodanikult võimaluse vabalt liikuda (isa saadetakse välja ja lapsed peaks EL-ist lahkuma
koos isaga, sest nii väiksed). EL õiguse kohaselt peab isal olema endiselt elamisõigus.
Erandid töötajate vabale liikumisele
Avaliku teenistuse erand
ELTL art 45 tähenduses avalik teenistus EL defineerida ning tähendab spetsiaalset
truudussuhet riigiga (vt Komisjon vs Belgia 149/79). Avaliku õigusega antud pädevuse
teostamine, hõlmab endas kohustusi, mille eesmärgiks on riigi üldiste huvide kaitse.
Bechtel - Kohus leidis, et kui töötaja on kord liikmesriigi avalikku teenistusse võetud, siis ei
tohi teda jätta ilma õigusest kohaldada tema suhtes ELTL art 45 lg-tes 1-3 sisalduvaid sätteid.
Kohus leidis, et üks abikaasa oli töötaja ELTL art 45 mõttes – ehkki oli ametlikult kirjas
ametniku töökohal. Isegi kui oleks olnud alus kodakondsusnõue seada, aga inimene on juba
kord tööle võetud, siis ei tohi enam hiljem diskrimineerida.
JAH – relvajõud, politsei, kohtuvõim, maksuamet jne
EI – haiglaõed, õpetajad, mitte-sõjaline uurimistegevus avaliku sektori asutustes
Lepingust tulenevad – avalik kord, julgeolek, rahvatervis
Aitor Oteiza Olazabal – Endine terrorist soovis kolida Hispaania piiri lähistele Prantsusmaal,
kuid tema elamisõigus oli piiratud vaid konkreetse Prantsusmaa osaga. Kohaldub töötajate
vaba liikumine, mistõttu kodakondsust pole vaja käsitleda. Ühiskonna põhihuve ähvardava
reaalse ja piisavalt tõsise ohu korral õigus piirata töötajate liikumisvabadust.
Proportsionaalsus!
P. I (C-348/09) – Itaalia kodanik Saksamaal, kes oli saanud vanglakaristuse alaealiste
seksuaalse kuritarvitamise eest. Võeti Saksamaal elamisõigus ära. Direkiitivi 2004/38 artikli
27 lg 2 2. lõik kehtestab igasugusele väljasaatmisotsusele tingimuse, et asjaomase isiku
käitumine peab kujutama endast tõelist ja vahetut ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna või
vastuvõtva liikmesriigi põhihuvi ning see eeldab üldjuhul asjaomase isiku kalduvust sellist
käitumist tulevikus jätkata.
Objektiivne õigustatus
Groener – Keelenõue. Iirimaal nõuti õpetajana tööle asudes iiri keele oskust, see oli osa
keelepoliitikast ja soovist hääbumist vältida. Euroopa Kohus ei analüüsinud, kas on
proportsionaalne Ütles vaid, et peab olema. Õpetajad on keskse tähtsusega kõigi noorte
iirlaste igapäevaelus, võib-olla isegi on seetõttu proportsionaalne.
The Queen vs London Borough of Ealing and Secretary of State for Education and Skills (C-
209/03) – Prantsuse kodanik, kes läks Inglismaal ülikooli ei saanud Inglismaal õppelaenu.
Nõuti, et oleks pidanud elama ühendkuningriigis kolm aastat enne. Euroopa Kohus leidis, et
integreerumise nõue võib olla lubatud ja põhjendatud. Põhjus: EL kodanike vaba liikumine ei
saa seada ohtu finantssüsteeme. Tõenäoliselt sooviksid kõik siis minna õppima eriti rikkasse
liikmesriiki, kus õppimine kinni makstakse. Integreerumist saab jaatada, kui inimene on seal
kunagi elanud. Leiti, et kolmeaastase elamise nõuet ei saa õiguspärase eesmärgiga õigustatuks
pidada. Integreerumine peab olema proportsionaalne.
Mangold - Saksamaal leiti, et vanema töötajaga kui 52 võib ilma põhjuseta sõlmida tähtajalise
lepingu. Töötajate vanuseline diskrimineerimine. Kas on ka EL õigusel põhinev
diskrimineerimine? Isegi kui siseriiklikult diskrimineeritakse samamoodi inimesi, siis ei
tähenda see seda, et see on EL õiguse alusel aktsepteeritav. Kas see piirang oli
proportsionaalne? Saksamaa leidis, et see lihtsustab 52-aastaste tööle võtmist ja tööhõive
suureneb. On ka paremaid alternatiive!

Kas on liikmesriigi kodanikust FIE või liikmesriigis registreeritud ettevõtte poolt

osutatav või tulevikus osutatav teenus – püsiv tegevus, mis hakkab korduma pikema
perioodi jooksul?
ELTL art 49: Allpool esitatud sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad
liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka
piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel
rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid.
Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust
alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid,
eriti äriühinguid artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma
kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.
Komisjon vs Itaalia (C-518/06) – Mõiste piirang hõlmab meetmeid, mis keelavad või
takistavad asutamisvabaduse teostamist või muudavad selle vähem atraktiivseks.
Jany - Prostituutidel keelati Hollandisse minna, kes plaanisid seal töötada prostituutidena FIE-
na. Ettevõtja otsustab ise, mida ta teeb ja millised on tema ülesanded. Ta ei ole kellegagi
alluvussuhtes. Kaasuses räägitud pikalt kupeldajast, kes on prostituudi „ülemus“.
Reinhard Gebhard - Saksa advokaat, kes töötas Itaalias. Tal oli ka Itaalias perekond ja elas ka
seal. Ta jäi seisukohale, et on Itaalias vaid ajutiselt tööga seoses. Enamus kliente Saksamaalt,
esindab ka Itaalia kliente, kuid Austrias ja Saksamaal. Tegeleb igal juhul saksa õiguse järgi.
Ca 5% aitas Itaalia kolleege Saksa õigusega. Euroopa Kohus leidis, et tuleb vaadelda, kas on
töötaja, on asutatud selles riigis või osutab teenuseid. Vahetegu võib olla keerukas – kas
ajutine või alaline tegevus? Põhimõtteline eristamine asutamisvabadusest toimub läbi
tegevuse tunnuste analüüsi, s.o kas tegevus on iseloomult ajutine. Asutamisvabaduseks nõutav
stabiilne ja püsiv tegevus. Teenused on ajutise iseloomuga. Seejuures ei võeta siiski arvesse
ainult kestvust vaid ka regulaarsust ja perioodilisust ja jätkuvust. Kui professionaalne tegevus
toimub stabiilselt ja jätkuvalt, siis langeb see asutamisvabaduse sätete alla, mitte teenuste alla.
Seega leiti, et oli asutamine.
Piiritlemisel abiks:
 Selgelt asutamisvabadus, kui enamus tegevusest kantakse üle sihtriiki. Kontorid
päritoluriigis suletakse või jäävad vähetähtsaks.
 Asutamisvabadus võib olla ka siis, kui tegevus sihtriigis toimub regulaarselt ja mängib
tähtsat rolli ettevõtte tuludes. Kuigi on säilitatud kontor vms päritoluriigis, on kontor,
personal, varustus jne ka sihtriigis. Telefoninumbrid jne.
 Teenuste poole kaldub suhe siis, kui peakontor jääb päritoluriiki ning sihtriigis ei ole
püsivat kontorit või alalist personali. Ajutine personal või teatud ruumide olemasolu ei
tähenda veel asutamist. Tegevus ajutise iseloomuga.
 Selgelt on teenusega tegemist siis, kui teenust osutatakse lühiajaliselt, esmakordselt ja
tõenäoliselt ei hakka korduma regulaarselt.
Weltimmo – Kui ettevõtja tegutseb internetis, siis kehtib eriti, et tuleb tõlgendada nii asukoha
stabiilsuse astet kui ka tegutsemise tegelikkust selles teises liikmesriigis. Ka üksnes ühe
esindaja olemasolu võib pidada piisavalt stabiilseks asukohaks, kui see tegutseb piisavalt
stabiilselt, kasutades abivahendeid, mis on vajalikud asjaomaste konkreetsete teenuste
osutamiseks, millega ta kõnealuses liikmesriigis tegeleb.
ELTL art 50 täielik nimekiri asutamisvabaduse saavutamiseks nõutavatest
seadusandlikest tegevustest!
Piirangud asutamisvabadusele (hiaerarhilises järjekorras):
1) ELTL art 52 lg 1 – avalik kord, julgeolek ja rahvatervis
2) Kohtupraktikast tulenevad piirangud – ülekaalukas üldine huvi (nt liiklusohutus,
tarbijakaitse ja keskkonnakaitse)
3) ELTL art 346 lg 2 b
4) (ELTL art 51 – ei laiene avaliku võimu teostamisele)
NB! Asutamisvabaduse piirang ei saa üldjuhul tuleneda üksnes majanduslikest
kaalutlustest!
Marja-Liisa Susisalo - Eraõiguslikele apteekidele öeldi, et võivad asutada maksimaalselt 4
haruapteeki + elanike arvu piirang. Helsinki ülikooli apteek võis rajada 16 haruapteeki
sõltumata piirkonna elanikest. Õigustus: tagada elanikkonna kindel ja kvaliteetne ravimitega
varustamine. Ülikooli apteek on ülikooli oma ja seal koolitatakse üliõpilasi välja. Seal on
kvaliteetsem abi ja tehakse kohapeal varustusuuringuid. Euroopa Kohus leidis, et selline
piirang on põhjendatud ja proportsionaalne. Tingimusel, et seeläbi toimub farmaatsiatudengite
väljaõpe.
Thieffry – Tuleb arvestada teisi kutsekvalifikatsioone, kui need on de facto piisavad.
Vajadusel võib rakendada teadmiste kontrolli.
Vlassopoulou - Kreeka kodanik, kes praktiseeris Saksa õigust Saksamaal mitu aastat. Avaldus
advokatuurilt tegevusloa saamiseks lükati tagasi, kuna ei olnud teinud keeleeksamit. Tuleb
hinnata teises riigis saadud teadmisi ja olemasolevaid diplomeid. Kui need ei ole võrdsed, siis
tuleb vaadata töökogemust ja kas see korvab diplomilt paistva puudujäägi. Tänaseks on
olemas direktiiv 89/48 diplomite vastastikulise tunnustamise kohta. Aga kohtupraktika siiski
oluline, tuleb vaadelda isikut indiviidina ja ei saa mehhaaniliselt otsustada.
Direktiiv 98/5/EÜ - ükskõik millise liikmesriigi diplomiga advokaat võib asuda tegutsema
oma kutsealal teises liikmesriigis tingimusel, et vastuvõttev riik võib nõuda, et tema klientide
esindamisel ja kaitsmisel kohtus assisteeriks teda kohalik advokaat.
Klopp - Saksa advokaat tahtis astuda Prantsusmaa advokatuuri. Ei lubatud, sest temal puudus
kontor Prantsusmaal, kus tegutseb. Öeldi, et peab enne panema Saksamaa büroo kinni kui
tahab üldse Prantsusmaal advokaadibüroo avada. Lubatud kaks kontorit Prantsusmaal: Pariisis
ja selle vahetus läheduses. Tegemist piiranguga, kaudselt diskrimineeriv. Nõue ei ole
proportsionaalne ja selgitatav üksnes sellega, et advokaat peab olema kohapeal kättesaadav –
tänapäeval olemas infotehnoloogilised ühendused.
Knoors - Hollandi torumees töötas Belgias torumehena ja hiljem ka oma enda ettevõtte
juhatajana. Esitas Hollandisse avalduse, et tahab ka oma kodumaal tegutseda sellel alal,
millest keelduti tuginedes puudulikule kvalifikatsioonile. Euroopa element olemas, inimene
liikus kahe liikmesriigi vahel. Ka enda kodanikke ei saa hakata diskrimineerima seetõttu, et
nad on kasutanud asutamisvabadust.
Säger – Keelatud ka sellised asutamisvabadust takistavad sätted, mis kehtivad võrdselt
kõigile.
Attanasio - Itaalias võeti vastu seadus või KOV õigusakt. Tee äärde võib teha kütusetankla
nii, et jääb vahele minimaalne distants järgmise tanklani. Tuleb distantsist kinni pidada. On
diskrimineeriv piirang, sest mõjutab enam neid, kes ei ole veel tankla omanikud.
Komisjon vs Itaalia (63/86) - Itaaliasse tulid teistest liikmesriikidest FIE-d. Soovisid laenu
soodsatel tingimustel ja majutust (sotsiaaleluruume). Kohus leidis, et neile peab selle tagama,
et nad oleks võrdses positsioonis teiste kohalike ettevõtjatega ja oleks tagatud võrdne
konkurents.
Centros - Isik läks ÜK-sse ja asutas seal ettevõtte. Esimese filiaali avas hoopis Taanis ning
hakkas seal tegutsema. Selle käitumise eesmärk oli vältida sissemakse tegemist
omakapitalina, Taanis oleks pidanud seda tegema. Tegemist ei ole õiguste kuritarvitamisega,
leidis Euroopa Kohus. See, et ettevõte otsib endale kõige soodsamat varianti on täiesti
loomulik.
Bosal Holding BV - Hollandis võeti vastu maksuseadus, mille kohaselt võib ettevõtja tuludest
maha arvata tütarettevõtja kasumi, kui tütarettevõtja on selle teeninud Hollandis. Maksuamet
ei lubanud seda teha ettevõttel, mille tütarettevõtted olid mujal kui Hollandis. Majanduslik
kaalutlus ei saa olla riigi üldistes huvides piirangut põhjendada.
ELTL art 346 lg 2 punkt b: Iga liikmesriik võib võtta selliseid meetmeid, mida ta peab
vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või
sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju
selliste toodete konkurentsitingimustele siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks
otstarbeks.
Jean Reyers - Advokaati keelduti võtmast advokatuuri, sest väidetavalt teostab advokaat
avalikku võimu. Eelkõige laieneb artikkel konkreetsetele tegevustele, ilma et elukutse või
amet, mille raames tegutsetakse, täielikult asutamisvabaduse nõuete kohaldumisest
vabastataks. Erandina amet tervikuna, nt kohtunikud. Seega, tuleb vaadata isiku enda
tegevust!
Komisjon vs Ungari (C-392/15) – Notarid ei teosta avalikku võimu. Ungari ei või notaritele
kehtestada kodakondsusnõuet.
Überseering - Hollandi ettevõte, kes asus tegutsema ka Saksamaal. Võiks justkui öelda, et ta
on asutatud ka Saksamaal – ettevõte ise nägi seda niimoodi. Kohtuasja ei algatatud kui
tekkisid probleemid, sest väidetavalt ei ole ta Saksamaal juriidiline isik (neil sitztheorie).
Leiti, et selline piirang oli asutamisvabadust selgelt rikkuv ja lubamatu. Kui ettevõtte ei saa
teises riigis kohtuvaidlusi pidada, siis miks ta peaks sinna üldse minema?
SEVIC Systems AG – Asutamisvabadus kohaldub ka liikmesriikidevaheliste ettevõtete
ühinemisele. Saksamaa luba ühineda üksnes saksa ettevõtetel ei olnud õiguspärane.
Kas on liikmesriigi kodanikust FIE või liikmesriigis registreeritud ettevõtte poolt
osutatav või tulevikus osutatav teenus – ajutise või ühekordse iseloomuga tegevus?
ELTL art 56: Järgnevate sätete kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse
piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik,
kellele teenuseid pakutakse.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada
käesoleva peatüki sätteid kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad
liidu piires.
ELTL art 57: Teenuste vaba liikumise sätted kohalduvad vaid juhul, kui asutamisvabadust
puudutavad sätted kohaldamisele ei kuulu.
Teenused on tasulised tegevused! Eelkõige: tööstuslikud, kaubanduslikud, käsitöönduslikud
ja vabakutselised tegevused. Teenus on ajutine!
Smits ja Peerbooms – Teenuse osutaja ei pea taotlema kasumit.
Bon van Adverteerders – Teenuse saaja ja selle eest maksja ei pea kokku langema.
Humbel – Riiklikult rahastatud haridussüsteemi teenused ei ole teenused ELTLi tähenduses.
Vestergaard – Peab olema piirülesus, st teenuse osutaja ja teenuse saaja erinevates
liikmesriikides.
Jägerskiöld – Vaidlus kahe Soome kaluri vahel kalapüügivete osas ei oma Euroopa elementi.
Libert - Kommuunis asuvat kinnisvara võib müüa ainult sellisele EL liikmesriigi kodanikule,
kes suudab näidata piisavat seotust selle kommuuniga. Piirang, mis kaasuse asjaoludel ei
olnud õigustatud.
NB! ELTL art 56 nõuab teenuse osutamise vabaduse kõigi piirangute kaotamist. Samasisuline
piirangu mõiste, mis asutusvabaduse juures: muudab võimatuks, takistab või muudab vähem
atraktiivseks.. Ka kui diskrimineerib ka oma riigi kodanikke, siis ei tähenda õiguspärasust.
Teenuste direktiiv 2006/123:
Kaotada tuleb diskrimineerivad nõuded (kodakondsus ja asukoht). Kaotada piiravad nõuded:
majandusliku põhjendatuse testi (enne kui saad alustada teenuse pakkumist, pead suutma
näidata, et teenust on vaja ja kliendid on huvitatud) ei ole lubatud rakendada.
Direktiivis eraldi artikkel, mis seab nõuded lubatud piirangutele (art 16 lg 1).
Piirangut võib põhjendada vaid nelja eesmärgiga:
 Avalik kord
 Avalik julgeolek
 Rahvatervis
 Keskkonnakaitse
Kontroll:
 Kas eesmärk on üks neljast?
 Kas piirang on proportsionaalne?
HIT hotelli jt – Sloveenia kasiinod taotlesid luba teha reklaami, millest keelduti kuna polnud
tõendeid, et Sloveenias tagati mängijatele samaväärne kaitse.
Hasartmängude piiramine võiks olla ülekaalukas üldine huvi.
Ei saa soovida, et teises riigis oleksid identsed nõuded päritoluriigiga, kuid saab nõuda, et
need oleks vähemalt samaväärsed.
Üsna reegel, et kui residentsusnõue, siis tegemist on kaudse diskrimineerimisega. Seejärel
hinnata, kas on objektiivne õigustus ja sealt edasi proportsionaalne.

KODAKONDSUSEST TULENEVAD ÕIGUSED

ELTL art 20: Käesolevaga kehtestatakse liidu kodakondsus. Iga isik, kellel on mõne
liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda
liikmesriigi kodakondsust (p 1).
Liidu kodanikel on asutamislepingutes sätestatud õigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:
a) Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil (p 2 b)…
Trojani - prantslane oli Belgias tööl FIE-na, lahkus sealt. Naases Belgiasse pea 30 aastat
hiljem ja soovis saada minimaalset toimetulekutoetust. Tal oli ka üldine elamisõigus.
Majanduslikult passiivne liidu kodanik võib tugineda EL kodakondsusele, kui vastuvõtvas
riigis seaduslikult viibinud teatud perioodi jooksul või kui tal on elamisõigus. Hüvitise
mittemaksmisel võib tegemist olla kodakondsusest lähtuva keelatud diskrimineerimisega.
Lucy Stewart – ELTL art 21 lg 1 vastuolu, kui liikmesriik seab töövõimetushüvitise
sõltuvusse tingimusest, et taotleja oleks eelnevalt viibinud tema territooriumil, välistades kõik
muud elemendid, mi võiksid tõendada tegeliku seose olemasolu. Samuti ka tingimus, et
taotleja viibiks selle riigi territooriumil taotluse esitamise ajal.
Euroopa Komisjon vs Austria (C-71/11) - Kaudset diskrimineerimist, mis põhineb
kodakondsusel saab õigustada vaid siis, kui diskrimineerimine toimub objektiivsetel
kaalutlustel – peab olema kodakondsusest sõltumatu nõue. Diskrimineerimine kui
ühistranspordi sõidusoodustused üksnes üliõpilastele, kelle vanemad saavad Austria
peretoetusi. Kui oleks asukohanõue, siis see oleks objektiivselt põhjendatud.
Bressol - Kvoodid oma kodanikest üliõpilastele arstiteaduskonda, sest suur üliõpilaste tung
naaberriikidest seab ohtu piisava spetsialistide arvu koduriigis. Kas proportsionaalne nõue?
Kas ei oleks näiteks mõistlikum lihtsalt rohkem üliõpilasi vastu? Ei ole proportsionaalne ja
tuleb läheneda teise nurga alt probleemile, kodakondsuspiirang ei ole lubatav.
Shirley McCarthy – Isik ei ole soodustatud isik, kui ta pole oma siseturuõiguseid teostanud.
Rottmann – Põhimõtteliselt saab võtta ära pettuse teel saadud EL kodakondsuse, kuid tuleb
kontrollida, kas tagajärg on proportsionaalne nii isikule kui ka tema perele. Mida kauem
ollakse kodanik oldud, siis seda rängem on selle äravõtmine. Kas saab sünnijärgse
kodakondsuse tagasi?
Aleksandrov (3-3-1-62-14) - Kui tunnistada elamisluba kehtetuks, siis see peab olema
proportsionaalne. Proportsionaalne peab see olema ka selle isiku suhtes, kes ei ole Euroopa
Liidu kodanik, kuid jääb otsuse tagajärjel tulenevalt sõltuvussuhtest ilma tegelikust
võimalusest kasutada EL kodakondsusest tulenevaid põhilisi õigusi.
Chen - 8-kuusel EL kodanikul on õigus saada Inglismaal lapsehoidmisteenuseid. Kuna liidu
kodanikul on õigus saada teiste riikide teenuseid, siis peab olema ka võimalik teostada
liikumisvabadust. Kodaniku vanus ei ole määrav, kõigil on õigus liikumisvabadust kasutada!
See, et lapsel on vaja vanemaid, kes aitaksid õiguse kasutamisel ei tähenda, et lapsel neid
õigusi ei ole. Direktiiv 2004/38 lubab nõuda, et oleks i. Kõiki riske hõlmav ravikindlustus ja
ii. piisavad elatusvahendid, et mitte koormata elamisperioodi vältel vastuvõtva liikmesriigi
sotsiaalabisüsteemi. Direktiivi 90/364 art 1 lõike 2 p b annab elamisõiguse valdaja
ülalpeetavatele ülenejatele – lapse vanemad seda ei ole, kuid kui elamisõigust ei nataks, siis
muutuks lapse elamisõiguse kasutamine võimatuks ja tuleb anda.
Chavez-Vilchez - Kui lapsel on kolmandast riigist vanem ja EL kodanikust vanem, siis tuleb
kolmandale isikule lapse kodakondsusest tulenevate õiguste andmisel vaadata, kas kodanikust
vanem on tegelikult võimeline ja valmis hoolitsema lapse eest nii nagu on vaja (lapse areng,
vanus, side vanemaga jmt kriteeriumid). Tegutsema peab lapse parimatest huvidest lähtudes.
Ungari vs Slovakkia (C-364/10) – Ungari presidenti ei lubatud riiki, leiti, et see on
rahvusvahelise õiguse alusel otsustatav ning EL õiguse suhtes sel juhul oli ülimuslik.
Josemans – Teenuste osutamise vabadus (art 49) on kodakondsuse suhtes (art 18) lex
specialis.

Kui liikmesriigi meede mõjutab samal ajal mitut põhivabadust, analüüsib Euroopa Kohus
kõnealust meedet põhimõtteliselt üksnes seoses ühega neist vabadustest, kui nähtub, et
konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes on teised vabadused esimese suhtes täiesti
teisejärgulise tähendusega ja neid on võimalik käsitleda koos (nt KOB, Van der Weegen jt)
Kui piirangu põhiline keskpunkt jääb ebaselgeks, siis võib rakendada üheaegselt (nt De
Agostini)!

MIDA SOOVITADA KLIENDILE?

1. Ebaseaduslikult kogutud maksude tagasinõudmine siseriiklikus kohtus
2. Komisjonile kaebus rikkumismenetluse algatamiseks (ELL art 258)
Igaühel õigus esitada kaebus, ei pea ära näitama õigustatud huvi kaebuse esitamiseks ja
rikkumine ei pea puudutama kaebuse esitajat. Rikkumine peab olema riigipoolne. Menetluse
eesmärk on viia riigi tegevus EL õigusega kooskõlla.
Kui liikmesriik ei täida komisjoni nõudeid, siis saab komisjon anda liikmesriigi Euroopa
Kohtusse. Seal saab nõuda trahvi. Kui liikmesriik ei täida ka kohtuotsust, siis saab ka kohus
määrata trahvi (ELTL art 260).
3. EL õiguse rikkumisest tulenev kahjunõue riigi vastu
Liikmesriik vastutab eraisikute ja juriidiliste isikute ees kahjude eest, mis kaasnevad riigi
poolt EL õiguse rikkumisega (nõue esitatakse siseriiklikus kohtus).