I LOENG

3. novembril 2020

Eksam: kaasus ja teooriaküsimus. Kaasus pigem esmase õiguse tasandil, teisest õigust eriti ei
puuduta.
Siseturu aluspõhimõtted:
 Diskrimineerimise keeld (sh kaudse) – Eesti ja Poola kanakoib peab olema samavõrd
väärtuslik, maksusüsteem sama jne
 Ligipääs turule peab olema vaba – uute sisenemine ei tohi olla ülemäära keerukas
 Liikmesriikide turud peavad muutuma üheks turuks; EL killustamine liikmesriikide
piiride järgi on keelatud
 Majanduslik eesmärk on kõrvaldada konkurentsipiirangud ja tänaseks olulisem
sotsiaalne eesmärk
Piiriülese elemendi nõue – „Kui isik toodab Eestis moosisaiu ja Tartu turg otsustab, et
moosisaiad ei tohi sisaldada tuhksuhkrut“, siis on tegemist riikliku õiguse regulatsiooni alla
jääva õigussuhtega. EL õigussuhe kui tootja nt Poolas ja tahab Eesti turul müüa.
 Õigusi tõlgendatakse siinjuures laiendavalt ja piiranguid kitsendavaid
Euroopa elemendi võib tekitada ka kunstlikult, nt kolida äriühing teise riiki, et kohalduks EL
regulatsioon.
Seonduva põhivabaduse tuvastamine (I)
 Kontrollitav piirang seondub kaubaga
Peamiselt koguseline (ELTL art 34-36)
 Peamiselt rahaline
Kohustus tekib piiri ületamise faktist: automaatselt ebaseaduslik, peidetud kujul tollimaks!
(ELTL art 28-30) Selles aines ainuke meede, mida ei saa õigustada.
Kohustus tekib, kuna see on osa siseriiklikust maksusüsteemist: ebaseaduslik, kui
diskrimineeriv (ELTL art 110)
 Kontrollitav piirang seondub töö või teenusega
Liikmesriigi kodaniku poolt, kes töötab töölepingu alusel või otsib sellist tööd või on sellise
inimese perekonnaliige (ELTL art 45)
Liikmesriigi kodanikust FIE või liikmesriigis registreeritud ettevõtte poolt osutatav või
tuleviku osutatav teenus. Jaguneb püsivaks ja ajutiseks tegevuseks – eraldi sätted, vt slaid.
 Kontrollitav piirang seondub kapitali vaba liikumisega?
 Liikmesriigi kodanik kodakondsusest tulenevalt
Tuleb tuvastada piirangu põhiline keskpunkt. Kui tahta auto kanda teises riigis registrisse,
kuhu tööle minnakse, siis kas piirab õigust minna tööle või kaupa importida?
Eksamiks harjutamine Moodle’s: Eesti piirang kontrollida siin riigis kohapeal, et kulla ja
hõbeda proovid vastavad tõele (ei aktsepteerita teiste liikmesriikide proovikodades
kontrollimisi).
Kaup, tunnused – vt slaid.

TOLLIMAKSUDE KEELD
Kui kaup ületab piirid ja sellest faktist endast tuleneb rahaline kohustus, siis see on keelatud.
Otsene EL õigusest tulenev raha tagastamise nõue. Erandeid ei ole.
SAMAVÄÄRSE TOIMEGA MAKSUD EHK STM-d
Ei ole konkreetselt tollimaks, kuid toime on sama -> samuti ebaseaduslik!
Nt muu panus riigi ühiskonda, keelatud.
Maksutagastused
Kui riigisiseselt imporditud auto ja turul olevat autot mõlemat maksustatakse, siis tuleb lisaks
kontrollida ega raha oma tootjatele tagasi ei anta. Siis ei maksa omamaised tootjad maksu ja
tegemist on tollimaksuga, mis on keelatud.
Võimalik, et teenustasu ei loeta STM-ks -> siis on lubatav
Teenustasud
Tervisekontroll maapähklitele (aflatoxin’i sisaldus), teenustasu kehtestatud importijale.
Teenuse saaja ei ole tootja, vaid on ühiskond. Tervisekontrolliga seotud kulud tuleks maksta
riigil mitte ettevõttel. Pole tegemist teenusega ettevõttele.
Kui riik kehtestab ühepoolselt tervisekontrollid, siis peab riik maksma. Erand: kui EL paneb
kõigile kohustuse kontrolli läbiviimiseks.
Põhikursuse kaasused, kust tulenevad tagasinõudmise kohustused (vt slaid).
Kui tahta riigilt makse tagasi saada, siis riigi vastuväide passing on. Kui ettevõte on toote
hinnale maksukulu juurde pandnud.

RAHALISED MEETMED
Diskrimineeriv siseriiklik maksustamine; ELTL art 110
Tähtis: liikmesriikide maksuautonoomia, kuid ei tohi diskrimineerida päritolu järgi. Riik võib
luua erisusi toodete vahel, kuid nende eesmärk ei tohi olla diskrimineerimine koduturu
kaitseks.
Sarnased tooted (ELTL 110 lg 1 )vs konkureerivad tooted (ELTL 110 lg 2)
Sarnased tooted – Eesti viin ja Läti viin – neid tuleb kohelda maksude mõttes võrdselt
Konkureerivad tooted – odav vein ja kallis õlu – ei pea olema võrdne maksumäär ja
tunnetuslikult tuleb eristada põhjendatud maksuvahet ja ülemäärast maksumäära
ELTL 110: riik on kehtestanud maksud teatud kaupade kategooriatele.
Küsimused, mida küsida:
1) Kas eristamiseks on objektiivsed aluseid?
2) Kui ei siis, kas on tooted sarnased või võistlevad?
3) Kas on otsene või kaudne diskrimineerimine?
Otsene automaatselt keelatud! Kaudne võib olla objektiivsete õigustustega põhjendatud.
- Piirang ei tohi põhineda toote päritoluriigil
- Vajalik EL õigusega õiguspäraseks loetava eesmärgi saavutamiseks
- Proportsionaalne
4) Kas on importtoodete kahjuks?

II LOENG
10. novembril 2020
EL MATERIAALÕIGUS
Koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed
Koguselised ja samaväärse toimega meetmed
Piirangud, mis:
 Piiravad selgesõnaliselt kaubakoguseid või liike
 Mis muudavad kauba piiriülese liikumise de facto keerukamaks tulenevalt näiteks
omadustele, sisule, kaubadokumentidele või nimetustele esitatavate nõuetega
 Mis venitavad kauba liikumise ajaperioodi jne
Lahendid:
Proovikoda (220/81)
Šokolaad (C-12/00 ja C-14/00) või kuld (C-166/03) – Ühel liikmesriigil ei peaks olema
õigust, mis on kaup ja millistele kriteeriumitele see peab vastama, EL pädevuses on otsustada
Listeeriabakteri olukord: määruses kindel piirmäär või kui ühtlustamata, siis lepingu alusel ja
peab analüüsima rahvatervise ja proportsionaalsuse alusel.
Piirangute keeld
ELTL artikkel 34 – impordipiirangud
ELTL artikkel 35 – ekspordipiirangud – eraldi nüansid võrreldes impordiga, mis tulenevad
kohtupraktikast ehkki sätete sõnastus on sama
Näiteks Terviseameti korraldus M.W.Wool sulgeda on nii impordi kui ka ekspordipiirang. Ei
ole üksnes riigisisese mõjuga.
Koguselise piirangu definitsioon
Suure tõenäosusega eksamil koguselist piirangut ei tule.
Koguselise piiranguga samaväärse toimega meede
8/74, Dassonville – nõutav päritoluriigi tolli sertifikaat, paralleel importijal on raskem
sertifikaati saada; kaubavood on moonutatud – sertifikaadi nõue vastab koguselise piiranguga
samaväärse toimega meetme definitsioonile
Leiti, et kõik liikmesriikide kaubanduseeskirjad (sh halduspraktika), mis võivad otseselt
või kaudselt; tegelikult või potentsiaalselt takistada EL sisest kaubandust… tuleb lugeda
koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeteks ELTL 34 tähenduses.
Eksamil: Kas see meede võiks minna sinna alla? Dassonville’st see definitsioon, tunnuste
võrdlus jne.
Vastuolu: tuleb tagada siseturu toimimine ja turu vabadus, aga mingid piirangud on
vajalikud! Näiteks, lastele ei tohi müüa relvi.
Dassonville’s räägiti ka lubatud piirangutest. Kui EL-is puudub ühtne süsteem, siis tekib riigil
õigus neid reegleid kehtestada, kui on olemas ülekaalukas avaliku huvi eesmärk.
EL kohtu õigustused: avalik julgeolek, avalik moraal ja kõlblus, rahvatervis, tarbijakaitse,
Eesti kohtu õigustused on laiemad: ülekaalukas avalik huvi on ka tahe teenida rohkem raha
Piirangute kehtestamise alused
 Kas küsimus on EL tasandil reguleeritud või EL reeglid puuduvad?
 Kas on tarbijate huvides?
 Kas piirangud on mõistlikud, nõutavad tõendid ei ole sellised, mis takistaksid
liikmesriikide vahelist kaubandust?
 Diskrimineerimine keelatud – kui nõuad ühelt, siis pead nõudma seda kõigilt
Ühtlustamata valdkond
St määruseid ei ole. Ka hübriidolukorrad, kus oluline osa on ühtlustatud ja teine oluline osa
jällegi ei ole.
Hinnang aluslepingute sätete järgi.
Näiteid:
 154/85, Itaalia nõudis imporditud autodelt täiendavaid dokumente. Tuleb analüüsida,
kas piirang on õigustatud (nt, et ei ole varastatud autosid)
 4/75, õunu importides tervisekontroll, mille eest raha ei võta; selline kontroll
riigisiseselt olemas ei olnud – diskrimineerimine ja lisaks mõjutab see liikmesriikide
vahelist kaubandust, sest importijate kaup seisab piiril ja rikneb kiiremini;
konkurentsieelis omamaistel tootjatel
 249/81, „Buy Irish“ – ehkki oli ebaefektiivne kampaania, siis siiski on keelatud;
oluline, et võib takistada; riik ei tohi keskvõimu kaudu võtta aktiivset rolli, et takistada
liikmesriikide vahelist kaupade liikumist
Eraõiguslik isik artikli subjektina
Fra.bo (C-171/11) – kui riik on andnud eraõiguslikule isikule eripädevuse avaliku õiguse
ülesande täitmiseks
Made in „..“
207/83: kaupadele tuleb ära märkida päritolumaa; riigi vastuväide -kõik riigid peavad
märkima, mistõttu ei ole diskrimineeriv; siiski eelistatakse intuitiivselt kodumaist kaupa ja
tegemist on kaudse diskrimineerimisega
 Irish Souvenirs kaasus 113/80 – nõuti päritolumarkeeringut põhjusel, et müüdi ka
mujalt tulnud suveniire. Öeldi, et võib nõuda päritolumärgistust, kui see on kuidagi
toote omaduste, materjali või valmistamismeetodiga seotud või kui päritolu seondub
regiooni folkloori või traditsioonidega
 C-45/87 riigihanked: tingimus, et kõik torud peavad vastama Iiri standardile;
pakkumine vastas rahvusvahelistele standarditele, kuid erines Iiri omast -> jäeti
kõrvale. Mõistlik lahendus tänases praktikas: X standard või samaväärne.
 21/84 Prantsuse administratsioon ei ostnud Inglise ettevõtte teateid, kuigi seaduses
piirangut polnud; venitamine avalduste menetlemisega või ettekäänete toomine, mis
hiljem osutuvad ebaõigeteks jne – Euroopa Komisjon leidis, et on de facto samaväärse
toimega meede
Ametlikud väljaütlemised
C-470/03 – ametniku kommentaarid, et teatud imporditav tehnika ei vasta nõuetele; Euroopas
leiti, et kui ametnik esineb selliste sõnavõttudega, siis sellel võib olla negatiivne mõju vabale
turule
Impordipiirang läbi tegevusetuse
C-265/95 – Hispaania maasikad: Prantsuse farmerid rüüstasid Hispaanlaste maasikakoormaid;
Kas võiks olla koguselise piiranguga samaväärne meede? Kas takistus tuleb liikmesriigi
tegevusest?
 Tegevusetuse alusel võib tekkida riigivastutus või siis on võimalik kohustada riiki
nõude alusel sekkuma (nt tagada turvalisus impordi trajektooril)
 Koosmõjus lojaalsusklausliga (EL 4 lg 3) on nõutav, et võetaks kasutusele kõik
vajalikud ja sobivad meetodid, et tagada vabadused oma territooriumil. Siseriiklikud
raskused ei õigust liikmesriigi tegevusetust.
Ekspordipiirangud
Art 35 ELTL – keelatud on liikmesriikide vahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik
samaväärse toimega meetmed
Erisus impordipiirangutest
Definitsioon on sama, kuid praktika on vastuoluline. Kas meetme praktiline mõju on selline,
et ekspordid saavad halvemini koheldud? Vs diskrimineerimise soov ja eesmärk
 Kui eksport on halvemas olukorras, siis sellest aine jaoks piisab
Hobuseliha kaasus: koos teiste ladudega ühes laos ei tohi hoida hobuseliha; küsiti, kas
piiranguks on õigustus – eesmärk oli eksporti soodustada mitte eksporti piirata
Näited:
  C-5/94 – keeldumine anda ekspordiluba eluslammastele; EL tasandil direktiiv
tapamajade kohta, mistõttu olid nõuded juba olemas ja liikmesriik ei tohtinud
ühepoolselt kaubanduspiiranguid kehtestada
 Korindid – Väike tume seemneteta rosin; kaebaja soovis liigutada korinte oma
rosinate töötlemise ja pakendamise tehasesse ja seejärel eksportida, kuid ei antud luba;
Seadusest tulenev keeld kasutada teiste piirkondade rosinaid
Riigisisene kaupade liigutamise piirang konventeerus ekspordipiiranguks. Ei saanud
teistest piirkondadest rosinat tuua, siis ei saanud seda ka eksportida – see oli lõppeesmärk.
Piirangu eesmärk oli hoida ära rosinate segunemine. Kohus leidis, et järelevalvega või
eraldi tootmisliinidega on võimalik seda sama eesmärki täita.
Kui suuta näidata, et tulem läheb või oleks läinud teistesse Euroopa riikidesse, siis on
vaidlus viidud EL tasemele.

III LOENG
17. novembril 2020

Piirangute õigustamine kaupade vabale liikumisele

Kaupade vaba liikumine versus vajadus reguleerida turgu:
 Tarbijakaitse
 Kvaliteedikontroll
 Tervisekaitse
 Vajadus kaitsta avalikku korda
 Vajadus tagada inimeste ohustus

Kahte sorti piirangud

 ELTL art 36
 Praktika käigus väljaarenenud piirangud (Cassis de Dijon) – avalik huvi

ELTL art 36
Ei ole välistatud keelud või piirangud, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või
julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmine; kunstilise,
ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi
kaitsmiseks.
Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või
liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Kõlblus
Nt 34/79 R v Henn and Darby – pornofilmid. Otsustati, et moraalistandardite määramine on
riigi pädevuses. Kohus leidis, et impordikeeld on õigustatud. Keelata on lubatud, kui riigis
kohapeal ka ei toodeta või müüda.
Kohtujuristi arvamus erineb, sest tema hinnangul ei ole UK-s keelatud kõikide samaväärsete
pornomaterjalide müük.
121/85 Conegate Ltd v Commissioners of Customs and Excise – imporditi täispuhutavaid
kumminukke. Kohus otsustas, et ei ole võimalik keelata importi, kui liikmesriigis endas on ka
võimalik neid toote. Kõlblusele võib toetuda juhul, kui selles riigis selline moraalne praktika
tegelikult kehtib.
Avalik kord või julgeolek
72/83 Campus Oil Ltd v Minister for Industry and Energy – Iirimaal kehtis reegel, et Iirimaale
kütuse importijad pidid ostma 35 protsenti kaubast riigi omandis olevalt rafineerimistehaselt
Kas on õigustatud avaliku julgeolekuga? Kütus on niivõrd oluline kaup, et kui juhtub, et mitte
keegi ei saa enam kütust Iirimaale tarnida, siis on Iirimaa ilma kütuseta.
Inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse
C-366/04 Georg Schwarz v Bürgermeister der Landeshauptstadt Salzburg – kommide
pakendamine kommiautomaatides. Piirangu eesmärk on kaitsta inimeste tervist.
EL-is direktiiv, mis sätestab hügieeni üldreeglid. Direktiiv ei nõua, et kommiautomaadis
olevad kommid oleksid pakendatud, kuid andis võimaluse rangemate reeglite seadmiseks.
Piirang: ei tohi hakata takistama kaupade vaba liikumist.
Austrias oli määrus, milles sisaldus keeld pakendamata müügiks.
Kaebaja väide: põhjendamatu piirang – kui oleks oht tervisele, ei sobiks tooted ka Saksamaale
ja Itaaliale.
Kui ei ole ühtseid reegleid, siis on küsimus liikmesriigi pädevuses. Meetmed peavad teenima
ELTL art 36 eesmärki ja olema proportsionaalsed.
 Praktika näitas, et pakendamata kaupu rikkus niiskus, putukad. Masinat katsuti
pesemata kätega. Sisseviidud keeld on mõistlik ja proportsionaalne kaitsmaks
rahvatervist. Puuduvad andmed, et rahvatervise kaitset kasutataks vääralt eesmärgiga
diskrimineerida teistest liikmesriikidest tulevaid kaupasid.
C-170/04 Klas Rosengen v Riksaklagaren – Rootsi imporditav alkohol peab liikuma läbi
Rootsi monopolile kuuluva Systembolageti. Kaebajad tellisid veini otse Hispaaniast. Toll
arestis kauba.
Piirangu õigustusena toodi välja tervisekaitse.
Systembolaget võis keelduda importimast, kui kaup ei olnud nende nomenklatuuris.
Systembolaget süsteemi läbi import oli väga kulukas, ajamahukas. Lisas kauba hinnale umbes
17%.
  Tegemist koguselise piiranguga.
Tervisekaitse jaoks sobiv piirang võiks see olla siis, kui oleks vanuseline kontroll tellimisel.
Piirang ei ole õiguspärane, anti luba veini otse Hispaaniast toomiseks.
C-158/04 ja C-159/04, Alfa Vita – külmutatud saiakestel peab olema pagaritöökoha
käitamisluba. Selleks, et luba saada peab pagarikojal olema jahuhoidla, taignasõtkumise ruum
või vedelkütuse hoidla. Vedelkütuse hoidla???? Miks see nõue kehtestati? Valitsus tahtis
edendada värskete saiakeste tootmist, et inimeste tervist kaitsta.
Selline nõue ei ole õigustatud piirang, sest see pole proportsionaalne.
C-142/05, Mickelsson – jetid, mida kasutati väljaspool laevatatavaid veeteid; Kohus leidis, et
see on koguselise piiranguga samaväärne meede. Viib selleni, et jette müüakse liikmesriiki
vähem. Ei saanud aru, miks lubamatu piirang.
C-110/05, Komisjon v Itaalia – Itaalia keelas ära mootorrattahaagistega sõitmine, sest see tõi
kaasa palju õnnetusi. Tegemist on koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmega.
Õigustuseks liiklusohutus – sobiv meede, liikmesriikidel on kaalutlusõigus kui turvaliselt nad
soovivad elada. Kohus leidis, et lubatav piirang.
C-265/06: Otsus, mille kohaselt keelati toonkilede kasutamine, et politseil oleks võimalik seda
sõidukit tõhusamalt kontrollida – ilma sõidukit peatamata on võimalik kontrollida turvavööde
kasutamist; samuti võimalik vähendada kuritegevust.
Leiti, et piirang ei ole proportsionaalne, sest eesmärke on võimalik saavutada ka teiste
meetmetega.
 Mis siis, kui on teaduslik ebakindlus? Teadlased ei ole veendunud, kas on oht tervisele
või mitte?
Ettevaatusprintsiip lubab astuda samme ohu minimeerimiseks.
174/82 Officier van Justitie v Sandoz BV – Võeti turult maha vitamiinidega müslibatoonid,
mille osas esines kahtlus, et need on rahvatervisele ohtlikud, sest sisaldasid liiga palju
vitamiine.
Olemas ka toidulisandite direktiiv, mis puudutab teatud toiduaineid, mille sees on vitamiinid
ja mineraalid. Positiivne nimekiri, mida on lubatud kasutada. Neid, mida pole nimekirjas –
riik võib ise otsustada, kas lubada või keelata.
Kas direktiiv ise võiks ka olla õigusvastane? Jah, ka siin peab kontrollima proportsionaalsust.

Kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitse

Tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

KAUPADE VABA LIIKUMISE PIIRAMINE CASSIS ERANDITE RAAMES

Cassis de Dijon erandid: ühtsete reeglite puudumisel … tuleb aktsepteerida vaba liikumise
piiranguid, mis:
  Tulenevad seonduvate toodete turustamist puudutavate siseriiklike õigusaktide
erinevustest
 Seni kuni neid meetmeid saab lugeda vajalikuks eelkõige: …
Kohustuslike nõuete doktriini kontroll:
1) Kas on olemas ühised eeskirjad?
2) Kas on olemas piisavad nõuded kaupade päritoluriigis?
3) Kas on avalik huvi? Avalik kord, rahvatervis või keskkonna kaitse jmt
4) Kas reegel on diskrimineeriv?
5) Kas reegel on proportsionaalne?
178/84 Commission v Germany – Reinheitsgebot, st õlu kvaliteedinõuded (puhtus,
võltsimatus – Baieri seadus, mis võeti vastu 1516. aastal) Laagerõlut võib pruulida ainult
odralinnastest, humalast ja veest. Peale nende on lubatud veel vaid pärmi kasutamine.
Standarditele mittevastava õlle turustamist ei saa keelata, saab nõuda sildil märkimist, et ei
vasta traditsioonilistele nõuetele vmt.
C-2/90 Komisjon v Belgia – Valloonia maakonnas keelatud väljaspoolt maakonda pärineva
prahi ladustamine
Meeldetuletus: „Kohustuslikke nõudeid võib arvestada üksnes nende meetmete puhul, mis
rakenduvad eristamata kodumaiseid ja imporditud tooteid“.
Piirang oli (vist?) õigustatud, et tagada tervisekaitse.
C-112/00 - Pikett Alpide keskkonna kaitseks, blokeeriti Brenneri tunnel (kooskõlastatult);
Transpordifirma Schmidberger pöördus kohtusse Austria vastu väites, et kaupade vaba
liikumine oli takistatud. Piirang oli õigustatud sellega, et riik tagas inimeste põhiõiguse
meeleavaldusteks ja sõnavabaduse väljendamiseks.
Kohus analüüsis ka seda, kas ELTL art 34 üldse sätestab kohustuse hoida teed, mida vajatakse
kaupade vabaks transpordiks, vabana. Mitte iga takistus ei ole selline, mille puhul saaks
rääkida rikkumisest. Antud juhul läbis Brenneri tunnelit aastas 35 tonni kaupa, mistõttu leiti,
et tegemist oli piiranguga – ent oli õigustatud.
 Maasikakaasuse (Hispaania maasikakasvatajate ladusid rüüstati) järel võeti vastu
määrus, mille kohaselt peab riik tagama kaupade vaba liikumise toimimise.

DASSONVILLE TAGAJÄRJED NING KECK LAHEND

MÜÜGITINGIMUSTE ERISTAMINE MUUDEST REEGLITEST
145/88, Torfaen Borough – kaupade müügi keeld pühapäeval
Aruteludes jõuti selleni, et loodi müügitingimuste erand. See puudutab tingimusi, mis on
seotud ainuüksi müügiga, aga mitte nii väga toote endaga.
C-267 ja 268/91 Keck ja Mithouard – tahtsid müüa kaupa alla omahinna (soetusmaksumuse);
müüjaid ähvardas kohaliku seaduse kohaselt kriminaalkaristus
Kohus leidis, et asjaolu, et Prantsusmaal on keelatud müüa alla omahinna, ei ole seotud
kaupade vaba liikumisega. See võib mõjutada kaupade vaba liikumist, aga sellepärast ei saa
veel öelda, et müügitingimusel on samasugune mõju nagu koguselisel impordipiirangul.
Keck erisus. Müügipiirangul on kaks tingimust, mille täidetuse korral ei loeta tingimust
kaupade vaba liikumist piiravaks:
 Piirang peab kohalduma kõikide kauplejate suhtes
 Reegel peab nii faktiliselt kui õiguslikult mõjutama ühtemoodi nii kodumaiste kui
välismaiste toodete turustamist (ei diskrimineeri)
Dassonville’i otsuses on olulised, et:
* Rõhk on meetme toimel (ei pea tingimata olema diskrimineerimist kodumaise ja
importkauba vahel ) ja
* Eesmärk on eelkõige takistuste eemaldamises
Keck ja Mithouard’i kaasuse puhul täpsustas Euroopa Kohus, et juhul kui teistest
liikmesriikidest pärinevatele toodetele rakendatakse siseriiklikke nõudeid, mis piiravad või
keelavad teatud müügitehinguid, siis ei ole tegemist kaubanduse tõkestamisega liikmesriikide
vahel Dassonville lahendi mõistes tingimusel, et antud piiranguid rakendatakse kõikidele
tootjatele, kes tegutsevad siseriiklikul territooriumil, ning kui nende piirangute toime on
samaväärne kohalike ning teiste liikmesriikide toodete turustamisele.
Keckist tulenevalt tuleb eristada müügitingimuse kohta käivat reeglit toote kohta käivast
reeglist:
 Kui toote kohta: ELTL art 34-36
 Kui müügitingimus, siis ELTL sätted ei kohaldu
C-368/95 Familiapress – Austrias keelas seadus korraldada ajalehtedes mänge, mille käigus
võib võita auhinna. Familiapress müüs ajakirju Austrias ning soovis takistada HBV poolt
Austrias ajakirja avaldamist, mis sisaldas ristsõnu, mille lahendamisel loositi välja auhindu
Müügitingimuse ja toote reegli eristamine:
Kas müügitingimus või tootele seatud piirang?
1) Kas vahetu mõju tootele endale?
2) Kas vajadus muuta toodet?
 Lõplik otsus siseriiklikul kohtul
EK juhis: Keeld müüa ajalehti, milles võimalik auhindu võita, võib olla lubatav, kui olemas
meedia mitmekesisus ja eesmärki ei saa saavutada kuidagi muul, vähem piiraval moel. Kohus
ütles, et kui tehakse selline süsteem, et Austria kodanikud ei saa osaleda mängudes, aga mäng
on alles, siis võib selliseid ajalehti turule tuua ja keeld pole lubatud.
470/93 Köln v Mars – Kollane osa pidi sümboliseerima, et šokolaad on 10% suurem, kuid
kollane osa oli suurem kui 10%. Tarbijakaitselisel eesmärgil keelati ära, sest tegemist tarbija
eksitamisega. Leiti, et see ei ole tarbija eksitamine ja keeld ei ole põhjendatud.
C-292/92 Landesapothekerkammer Baden-Württemberg – keelati teatud ravimeid väljaspool
apteeke reklaamida; Reklaam on müügitingimus, mis vastab Kecki kriteeriumitele, siis on
tegemist lubatud piiranguga.
Reeglina tootega seotud aspektid
 Nimetus/tähistus
 Kuju
 Suurus
 Kaal
 Kooslus
 Etikett – tootekirjeldus
 Pakend
Kriitika Kecki lahendile
Võib-olla ei saa alati öelda, et kui müügitingimus, siis on tegemist lubatud piiranguga. Võib
juhtuda, et ka müügitingimus piirab kaupade vaba liikumist.
C-34-36/95 De Agostini lahend – Rootsis keelati reklaam, mis oli suunatud alla 12-aastastele
lastele; De Agostin andis välja ajakirja, mille tagaküljel oli tükk dinosaurust ning mitme toote
ostmisel oli võimalik panna kokku terve dinosaurus. Seda reklaamiti televisioonis. Tegemist
on müügitingimusega – seotud sellega, kuidas tohib ajakirja turustada. Diskrimineerib uusi
turule tulla tahtjaid – neid teata ja nad ei saa end ka reklaamida. Rootsi kohus pidi hindama,
kas meede on proportsionaalne ja ei tohtinud seda automaatselt lugeda põhjendatuks seetõttu,
et see on müügitingimus.
Iga sellist tüüpi tingimuse puhul tuleb analüüsida, kas müügitingimuse mõju on de facto ja de
jure sama nii kodumaisele kui ka välismaisele tootjale.
C-405/98 Gourmet International Products AB – keelati alkoholimüügi reklaam, v.a sellistes
ajakirjades, mis on suunatud edasimüüjatele ja alkoholitootjatele. Piirangu eesmärk
rahvatervise kaitse, tuleb hinnata proportsionaalsust, sest selle mõju võib välismaalt tulejatele
olla erinev.
C-448/98 Jean-Pierre Guimont – Prantsusmaal nõuded Emmenthal juustule (tugev kuiv koor,
õiget värvi kollane). Algatati kriminaalmenetlus juustutehase vastu, kes tootis nõuetele
mittevastavat juustu. Prantslased väitsid, et ei ole EL elementi. Praktikas importtoodetele ei
kohaldata seda seadust. Kohus leidis, et praktika ei õigusta regulatsiooni olemasolu.

Reeglid piirangu õigustatuse hindamiseks

1) Tuvastan piirangu
2) Analüüsin, kas piirangule on õigustus
3) Kas piirangut on kohaldatud proportsionaalselt?
Kaasus

Estoorias (EL liikmesriik) toimunud valimistel tuli võimule erakond Sotsiaalne Estooria, kelle
üheks suurimaks eesmärgiks oli lõpetada estoorlaste jätkuv ümberkolimine pealinna ning teha
taas populaarseks ka maapiirkonnad. Selle eesmärgi saavutamiseks otsustas Sotsiaalne
Estooria rajada väiksematesse linnadesse 500 000 riigikorterit ning need siis soodsalt välja
üürida. Oma plaani rahastamiseks aga otsustas Sotsiaalne Estooria tõsta 150 % võrra
alkoholiaktsiisi. Esialgu tundus plaan hästi töötavat ning riigieelarve kasvas, juba paari kuu
pärast aga oli alkoholimüük Estoorias ligi 10 korda vähenenud – estoorlased olid avastanud,
et neil on mõistlikum käia alkoholi ostmas naaberriigist Lättooriast (samuti EL liikmesriik),
kus aktsiisid tunduvalt madalamad. 

Probleemi lahendamiseks surus Sotsiaalne Estooria kiirelt läbi uue terviseseaduse, mis piiras
alkoholi hulka, mis on võimalik maksuvabalt muudest EL liikmesriikidest Estooriasse
transportida. Uue seaduse kohaselt tohib alkoholi teistest EL liikmesriikidest Estooriasse tuua
vaid omatarbeks ning mitte kaubanduslikul eesmärgil. Seejuures loetakse, et alkoholi
kasutatakse kaubanduslikul eesmärgil, kui jookide hulk ületab kuni 22% alkoholisisaldusega
jookide puhul 5 liitrit ning üle 22% alkoholisisaldusega jookide puhul 2 liitrit. 

Alkoholikoguse kontrollimiseks kehtestatakse piirikontroll, mille eest tuleb igal jalgsi

piiriületajal tasuda 100 eurot, sõiduauto juhil 500 eurot ning veoautodel ja bussidel 2000
eurot. Seaduse eesmärgiks on seletuskirja kohaselt kaitsta estoorlaste tervist ja rahva moraali. 

Teie klient Kammi Sassi SIA on Lättooria ettevõte, mis Estooria piiri lähedal Lättoorias
alkoholimüügiga tegeleb. Kammi Sassi SIA juhataja helistab teile murelikult ning kurdab, et
päras terviseseaduse vastuvõtmist on Kammi Sassi SIA kasum järsult vähenenud. Nimelt olid
Kammi Sassi SIA klientideks peamiselt just estoorlased. Terviseseaduse karmide nõuete tõttu
aga ei ole estoorlastel enam võimalik ega mõistlik alkoholi lättooriast osta: alkoholi saab
kaasa võtta vaid tühise koguse ning lisaks tuleb tasuda piirikontrolli eest. Klient kurdab, et kui
seadust ei muudeta, läheb Kammi Sassi SIA tõenäoliselt pankrotti. Andke suures mures
kliendile nõu. 

Lähtuge eeldusest, et EL tasandil alkoholi piiriülest transporti ja maksustamist reguleeritud ei

ole. EL õiguse erikursuses omandatud teadmisi kasutades selgitage kliendile, kas
alkoholikoguse piiramine on EL õiguse kohaselt lubatud ning kas piirang võiks olla
õigustatud ning kas Estoorial oli õigus kehtestada tasuline piirikontroll.

Lahendus:
Kas on piiriülene probleem? Tegemist on impordile kehtestatud piiranguga.
Kas on rahaline või koguseline piirang? Piirang koosneb mitmest osast:
 Piirikontroll – justkui tollimaks, tuleks analüüsida, kas tegemist teenustasuga ja kas
see on vajalik. Tegemist ei ole vajaliku teenusega, mistõttu ei tohiks teenustasu võtta.
 Kuni 22% alkoholisisaldusega jookide puhul 5 liitrit ning üle 22% alkoholisisaldusega
jookide puhul 2 liitrit. Ei tohi kaubanduslikul eesmärgi tuua, ainult omatarbeks. –
koguseline piirang
 Aktsiis
Mis on piirangu eesmärk?
Tervise ja rahva moraali kaitse.
 Kas rahvatervise kaitse on legitiimne eesmärk? Jah, ELTL art 36. Tegelikult ei ole
tõsi, et eesmärk on rahva tervise kaitse. Eesmärk oli siiski kortermaju ehitada. Võib-
olla keeruline praktikas tõestada, kuid kaasuse tekstist tulenevalt ei ole võimatu ära
näidata, et tegelik eesmärk oli hoopis sotsiaalne probleem.
Kas piirang on proportsionaalne?
Piirang on minu hinnangul sobiv, st soodustab eesmärki. Samas tekib probleem vajalikkusega,
st kas sama eesmärki on võimalik saavutada ka teisel moel?
 Kas rahva moraali kaitse on legitiimne eesmärk? Ei, sest Estoorias on lubatud alkoholi
tarbimine. Riik saab tugineda kõlbluse või moraali argumendile, vaid siis kui ta
suudab näidata, et tema riigis on selline moraalistandard.
 Kas sotsiaalse eesmärgi – kortermajade ehitamine, tagamine on legitiimne eesmärk?
Ei ole, see ei vasta kohtupraktika nõuetele.

Mida saaks soovitada kliendile?

Tugineda võiks teatud lahenditele, et põhjendada, miks piirang on lubamatu, sest ei ole
proportsionaalne. Kui ei ole legitiimset eesmärki, siis keelatud. Kui lugeda piiril makstav tasu
tollimaksuks, siis see on automaatselt keelatud.
 IV LOENG
24. novembril 2020

ISIKUTE VABA LIIKUMINE – TÖÖTAJAD JA KODANIKUD

Sai alguse töötajate vabast liikumisest. Töötaja kui vahend kaupade vaba liikumise eesmärgil.
Alates 2009. aastast on kodanike vaba liikumine, töötajate vaba liikumise aspekt on endiselt
alles.
ELTL art 18: Üldine diskrimineerimiskeeld
1) Euroopa Liidu kodanikud – nt välistudengid, piisavate vahenditega inimesed (kehtiv
ravikindlustus); ELTL artiklid 20-24
2) Töötajad – ettevõtja töötajad ja teatud määral ka tööotsijad; ELTL artiklid 45-48
Alus on liikumisvabaduse põhimõte ja diskrimineerimiskeeld.
On ka iseseisev kategoorida: pereliikmed – iseseisev tuletatud õigus, EL praktikas sisutatud
Eesmärk
Alguses majanduslik eesmärk, nüüd sotsiaalne eesmärk – isiku võimalus muuta oma elujärge.
Igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel on keelatud (ELTL art 18). Sellele
tugineda, kui pole erisätet (C-474/12, p 20 jt).
Nt ELTL art 18 < ELTL art 45 < määrus nr 492/2011 art 10 (vt C-181/19, p 78).
ELTL art 45: näeb ette töötajate liikumisvabaduse nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka
muude töötingimuste puhul.
Õigustatud on piirangud (tõlgendada kitsendavalt):
 Tulenevalt avalikust korrast
 Tulenevalt julgeolekust
 Tulenevalt rahvatervise seisukohast
See ei hõlma avalikku teenistust (mõiste EL õiguses väga kitsas – tuleneb EL õiguses)!
Töösuhtes olev isik – ELTL 45 mõiste. Töölepingulises suhtes olev isik (mitte FIE, juhatuse
liige)
C-350/96: ELTL artiklist 45 tuleneb ka nõudeõigus tööandjale.
Horisontaalne vahetu kohaldatavus – C-281/98: Itaalia kodanik, kelle emakeel oli saksa
keel õppis Austrias ja soovis tulla Itaaliasse tagasi tööle. Tööandja nõudis keeleoskusena
saksa ja itaalia keelt. Küsimus oli keeleoskuse tõendamises. Tööandja palus selle Bolzano
piirkonna sertifikaati. Isikul sertifikaati ei olnud, sest ta oli jätkuvalt Austrias. Seega ei
pääsenud töötaja konkursile.
Leiti, et see on diskrimineerimine. Bolzano piirkonnas elavad pigem itaallased ja
välismaalastel on oluline takistus kandideerimisel (peab sinna kohale minema). Selline nõue
ei olnud proportsionaalne.
Teisesed õigusaktid
Kui teises õiguses on erinorm, siis tuleb vaadata erinormi.
Väga palju direktiive ja määrusi.
Direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb EL kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada
vabalt liikmesriikide territooriumil. Selle alusel jagunevad liikumised kolmeks: 1) kuni kolm
kuud; 2) enam kui kolmeks kuus – peab olema töökoht või piisavalt vahendeid; 3) üle viie
aasta ja võimalus kodakondsuse taotlemiseks.
Määrus 49/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires.
„Töötaja“ mõiste määratletakse ELTL ja kohtupraktika abil!!! Töötaja üksnes EL kodanik.
53/81 Levin v Staatsecretaris van Justitie: Briti kodanik elas Hollandis ja töötas seal
toateenijana. Naisel oli nii väike palk, et see ei olnud isegi Hollandi miinimumpalk. Briti
kodanik ei saanud Hollandis elamisõigust, sest Holland leidis, et naine ei olnud soodustatud
EL kodanik (isik, kes saab pere kaasa võtta). Leiti, et „töötaja“ mõistet tuleb tõlgendada laialt
ning töötajate vaba liikumine ei ole piiratud üksnes täiskohaga töötavatele isikutele. Ei ole
oluline kui kõrge palk, vaid loeb töösuhte olemasolu.
Oluline on, et tehtaks tegelikku ja tulemuslikku tööd. Et see ei ole nii väike, et seda saaks
lugeda vaid hobiks või kõrvaltegevuseks.
139/85 Kempf v Staatsecretaris van Justitie: Saksa muusikaõpetaja töötas Hollandis osalise
tööajaga. Ei antud elamisõigust. Küsimus, kas võiks saada sotsiaalabi? Vabal valikul osalise
tööajaga töötamine võib olla põhjuseks keelduda sotsiaalabi maksmisest. Töökoormus aga ei
mõjuta töötaja staatust.
66/85 Lawrie-Blum v Land Baden Wurttembourg: Töötaja on igaüks, kes teeb tegelikku ja
tulemuslikku tööd, v.a niivõrd väikesemahuline töö, et seda saab pidada üksnes kõrval- või
lisategevuseks.
196/87 Steymann … : Kuidas tasu määratleda? Saksa torumees Steymann elas sekti moodi
kommuunis. Tegi torumehena tööd, kuid palka ei saanud, vaid hoolitseti kõigi vajaduste eest.
Tasu ei ole ainult rahaline – seda tuleb tõlgendada laialt.
344/87: Narkoravi korras töötamine. Eesmärk oli rehabilitatsioon, kuid sai veidi ka palka. Kas
selline rehabilitatsioonimeetod on tegelik ja tulemuslik töö? Sellises programmis ei valita
töötajaid oskuste järgi, seega see ei ole Euroopa Kohtu hinnangul töö. Hiljem lisatud, et
põhjus erisuseks oli isiku võimetus leida tööd normaalsetel tingimustel (Trojani p 19).
Töö tunnused:
 Mingil ajaperioodil
 Teostab teenuseid või töid teise isiku juhendamisel
 Saab selle eest tasu
Piirangud:
 Ehtne ja efektiivne töö
 Välja jäävad vähetähtsad ja abifunktsiooniga tööd
C-410/01 Ninni-Orasche: Kriteeriumid on objektiivsed. Isiku käitumine enne ja pärast
töötamist ei ole oluline.
C-465/14 Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank v F. Wieland: Austria kodanik
oli enne Austria liiduga ühinemist Hollandi laevapere liige. Austria kodanik soovis
Madalmaade Kuningriigi vanaduskindlustust. EK leidis, et kuna tema töötamise ajal ei olnud
Austria EL liige, siis ei olnud ta töötamise ajal EL kodanik ja talle ei laiene EL kodaniku
õigused.
Põhimõtteliselt on õigus vabale liikumisele ka isikutel, kes otsivad tööd. Samas ei laiene
neile päris kõik samad tagatised nagu töötavale isikule. Eelkõige ei saa nad
panustamispõhiseid toetuseid. Võivad saada töökoha leidmist soodustavaid toetuseid (vt
näiteks C-22/08 ja C-23/08).
Tööotsimisega seonduvad kaasused
C-292/89: Belgia kodanik üritas leida tööd UK-s. Pärast narkokuriteo eest vanglas istumist
sooviti ta riigist välja saata. Leiti, et isik ei saa lõputult tööd otsida, vaid võib olla ette nähtud
mõistlik periood töö otsimiseks.
 EL tasandil ei ole reguleeritud tööotsijate riigis viibimise pikkust. Siseriiklik reegel,
mis sätestab perioodiks kuus kuud on mõistlik. Kui pärast selle perioodi lõpu isik
esitab tõendid, et ta jätkab tööotsinguid ja tal on tõsine võimalus tööd saada ei saa
temalt nõuda liikmesriigi territooriumilt lahkumist.
C-138/02 Collins – Tööotsija ja töötaja erisused. Tuleb eristada esmakordseid tööotsijaid ja
neid, kes on seal töötanud ja töö kaotanud. Esmakordsed otsijad saavad eelkõige nõuda toetusi
töökohale ligipääsuks – võib nõuda piisava seose olemasolu turuga. Varem riigis töötanud
saavad nõuda kohalikega võrdseid sotsiaalseid tagatisi.
Residentsusnõue – oluline seos riigiga, kus tööd otsitakse. Nõuded ei saa olla
ebaproportsionaalsed. Elamise periood ei saa olla pikem kui see on vajalik, et riik saaks
kontrollida, et isik seal tööd otsib.
C-140/12 Brey: Kas isikul on piisavad vahendid, et sihtriigis toime tulla? Majanduslikult
mitteaktiivsete liidu kodanikele (isikud, kes elavad kauem kui kolm kuud ja peavad ise
omama piisavat sotsiaalset kindlustust) sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise võib seada
sõltuvusse nõudest, et nimetatud kodanikud vastavad vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult
elamise õigusele.
Sotsiaaltoetuse maksmisest keeldumine tööotsijale
C-67/14: Isik oli teinud lühiajalisi töid, viimase töölepingu lõppemisest oli möödunud üle
kuue kuu. Võib keelduda sotsiaalabi andmisest, kui tegu on sotsiaalabiga, mis põhjendamatult
koormaks liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi.
C-22/08 ja 23/08: Kreeka kodanikud said toetust, olid enne seda väga vähe töötanud. EK
viitas, et tuleks kontrollida esmalt, kas on tegemist üldse töötajatega. ???? Ülejäänud osas ei
saa aru.
C-292/89: Töötud ei saa enam toetust, kui nad ei saa tõestada suurt tõenäosust töö leidmisele.
Majanduslikult mitteaktiivsed kodanikud
C-333/13: Saksamaa keeldus maksmast toimetulekutoetust isikule, kes tegelikult tööd ei
otsinud, kuigi taotles tööotsijatoetuseid. Peab olema piisavalt vahendeid nii enda kui pere
jaoks.
Töötajate lähetamine
Direktiivid 96/71 ja 2014/67
Lähetatud töötaja – ajutiselt teise liikmesriiki saadetud töötaja
Käimas on uuendus, et tagada õiglane töötasu ja tingimused nii töötajale kui vastuvõtvale
tööandjale.
Töötaja õigusest tulenevad staatused – elamisõigus, sotsiaalhüvitised
Kui näiteks töötajal puudub õigus riiki jääda, aga tal on laps, kes on alustanud kooliteed, siis
on lapsel õigus liikmesriiki jääda. Sellest omakorda tulenevalt on õigus jääda lapsega koos
riiki ka töötaja lapse hooldajal.
Töötaja: määrus 492/2011
Töötaja laps: määruse 492/2011 art 10 (kuni 21-aastased, 2004/38 – pereliikmete vanused jmt
detailid)
Töötaja lapse hooldaja: määrus 492/2011 art 10; C-181/19, p-d 37,39, 75
 Kui isikutel on õigus seal olla, siis ei või neid automaatselt toetustest ilma jätta, vaid
neid tuleb kaaluda.
C-433/13: Ei ole sotsiaalkindlustushüvitis, kui on kaalutlusõigus.
C-361/13: Slovakkia maksis toetust ainult neile, kes elasid Slovakkias. Hüvitis on
sotsiaalkindlustushüvitis, siis kui seda antakse seaduses määratletud olukorra alusel.
Sotsiaalabi on see, kui hinnatakse konkreetse isiku abivajaduse diskretsioonilist hindamist.
Otsene diskrimineerimine
Otsene diskrimineerimine on siis, kui ühe EL riigi kodanikke koheldakse teisiti kui teise EL
riigi kodanikke ainuüksi kodakondsuse pärast.
167/73: Prantsuse laeval töötajad ja oli nõue, et peab olema enam prantsuse kodanikke kui
teisi. Praktikas nõuet ei järgitud, kuid sellest ei olnud vahet. Tegemist oli siiski
diskrimineerimisega.
C-181/19: Laste kooliskäimise õigus. Õigus elamiseks, kuid ei teki automaatselt õigust
hüvitistele – samuti ei tohi automaatselt ilma jätta.
Kaudne diskrimineerimine
Kaudselt koheldakse ühe liikmesriigi kodanikke erinevalt teistest. Tihti seotud juhtudega, kus
keelenõuded viivad diskrimineerimiseni.
C-415/93: Jalgpallurit omandav klubi tasub „valuraha“ eelmisele klubile. Seetõttu ei saanud
jalgpallur reaalsuses klubi vahetada. Samad reeglid olid ka riigisisestel klubivahetustel. EK
leidis, et piirangud mõjutavad liikmesriikidevahelist tööjõu vaba liikumist.
C-232/01: Belgias elav belglane. Auto oli liisitud Luksemburgi ettevõtjalt, tööandja ka selles
riigis. Belgias taheti teda karistada selle eest, et kasutab sõidukit, mis ei ole Belgias
registreeritud. Piirangud auto kasutamisel on käsitletavad töötaja liikumisvabaduse
piiramisena. On tõenäoline, et järgmisel korral võtab Luksemburgi tööandja tööle oma riigi
kodaniku, sest probleeme ei teki.

KODAKONDSUSEL PÕHINEV LIIKUMINE

C-456/02, Trojani – prantslane oli Belgias tööl FIE-na, lahkus sealt. Naases Belgiasse pea 30
aastat hiljem ja soovis saada minimaalset toimetulekutoetust, kuna asus seal
integratsiooniprojekti raames tööle selliselt, et sai erinevaid hüvesid. Trojanile oli antud ka
üldine elamisõigus (rakendub ELTL art 18).
 Majanduslikult passiivne liidu kodanik võib tugineda EL kodakondsusele, kui
vastuvõtvas riigis seaduslikult viibinud teatud perioodi jooksul või kui tal on
elamisõigus.
 Hüvitise mittemaksmisel võib tegemist olla kodakondsusest lähtuva keelatud
diskrimineerimisega.
C-503/09 – puudega noor ja lühiajaline töövõimetushüvitis. EK leidis, et kodanike vaba
liikumisega vastuolus, kui hüvitise saamise seob liikmesriik sõltuvusse sellest, et taotleja peab
olema eelnevalt viibinud selle liikmesriigi territooriumil. Ja ka see, et taotlus peab olema
esitatud selle liikmesriigi territooriumil.
C-75/11 – Kaudset diskrimineerimist, mis põhineb kodakondsusel saab õigustada vaid siis,
kui diskrimineerimine toimub objektiivsetel kaalutlustel – peab olema kodakondsusest
sõltumatu nõue. Diskrimineerimine kui ühistranspordi sõidusoodustused üksnes üliõpilastele,
kelle vanemad saavad Austria peretoetusi. Kui oleks asukohanõue, siis see oleks objektiivselt
põhjendatud.
Vahetult EL kodakondsusele tuginemine
C-73/08 Bressol – Kvoodid oma kodanikest üliõpilastele arstiteaduskonda, sest suur
üliõpilaste tung naaberriikidest seab ohtu piisava spetsialistide arvu koduriigis. Kas
proportsionaalne nõue? Kas ei oleks näiteks mõistlikum lihtsalt rohkem üliõpilasi vastu? Ei
ole proportsionaalne ja tuleb läheneda teise nurga alt probleemile, kodakondsuspiirang ei ole
lubatav.
 Võimalik oleks näiteks veenda välismaalasi Belgiasse tööle jääma.
C-434/09: Isikul kahe EL liikmesriigi kodakondsus, on terve elu elanud ühes neist kahest. Kas
saab sellelt riigilt nõuda EL õiguse alusel endale ja oma abikaasale (kolmanda riigi kodanik)
elamisõiguse andmist?
Direktiiv 2004/38/EÜ – kolmanda riigi isikut ei saa soodustada, kui EL kodanik ei ole oma
siseturuõiguseid teostanud; saab taotleda õigust vaid seal riigis, kus ta ja abikaasa on elanud
C-182/15, Aleksei Petruhhin: Eesti kodanik läks Lätti, Venemaa nõudis Lätilt Eesti kodaniku
väljaandmist. Läti kord oma kodanike ja EL liikmesriikide kodanike väljaandmiseks erines.
Teiste riikide kodanikke anti kergemini välja. Leiti, et selline kord pärsib liikmesriikide
vahelist liikumist. EK leidis, et võib olla lubatav normide erinevus – peab olema aga
põhjendatud ja selleks peab olema õiguspärane eesmärk, erinev kohtlemine peab olema
proportsionaalne.
Läti viitas, et väljaandmist puudutavad liidu õigusnormid puuduvad. EK leidis, et peab
rakendama neid koostöönorme, mis on olemas.
Petruhhini olukorras oli Läti kohustatud teavitama Eestit ja andma Petruhhini Eestile üle, kui
Eesti seda taotleb (p 50) – Eestile saab üle anda, kui Eestil on pädevus seda asja menetleda.
Üleandmine toimub liikmesriikide vahel, kolmandatele riikidele antakse välja.
Väljaandmised – EL kodanik on läinud teise EL riiki ja samal ajal kolmas riik nõuab
vastuvõtvalt riigilt EL kodaniku väljaandmist
Väljaandmist reguleerib liikmesriikidevaheline raamotsus.
C-191/16, Pisciotti – Ei pea viibima liikmesriigis pikka aega, et väljaandmise küsimus saaks
tõusetuda. Itaalia kodanik, kes lendas Saksamaa kaudu Nigeeriast koju. Kodanik võeti
Saksamaal kinni ja USA tahtis isiku väljaandmist. Oluline on EK hinnangul see, et seesama
liikmesriik, mille kodakondsus sellel potentsiaalselt väljaantaval isikul on peab saama nõuda
isiku üleandmist Euroopa vahistamismääruse alusel. Kui viimati nimetatud liikmesriik ei ole
võtnud meetmeid – alles siis võib välja anda isiku.
Kodakondsusest tulenev õigus
C-135/08 Rottmann – liikmesriigi kodanikult ei tohi tema enda kodakondsust ära võtta ja
kodakondsusjärgne riik peab alati oma kodaniku vastu võtma. Samuti on EL kodakondsus
eraldi õigus, mis vajab eraldi kaitset. EI saa olla võimalik, et kui kaotad oma riigi
kodakondsuse ja saad uue, mis ka ära võetakse, et siis jääd ilma oma EL kodakondsusest.
 Põhimõtteliselt saab võtta ära pettuse teel saadud EL kodakondsuse, kuid tuleb
kontrollida, kas tagajärg on proportsionaalne nii isikule kui ka tema perele. Mida
kauem ollakse kodanik oldud, siis seda rängem on selle äravõtmine. Kas saab
sünnijärgse kodakondsuse tagasi?
 Oluline: milliste rikkumiste eest saab kodakondsuse äravõtmisega ähvardada? Kui
üksnes pettus, siis ei ole ilmselt proportsionaalne
Tuletatud õigused – samasooline perekonnaliige
C-673/16: Samasoolise kolmanda riigi abikaasale tuletatud elamisõiguse saamiseks peab
viibimine liikmesriigis olema piisavalt tegelik, et tal oleks võimalik alustada või tugevdada
perekonnaelu.
3-3-1-62-14, Aleksandrov: Kui tunnistada elamisluba kehtetuks, siis see peab olema
proportsionaalne. Proportsionaalne peab see olema ka selle isiku suhtes, kes ei ole Euroopa
Liidu kodanik, kuid jääb otsuse tagajärjel tulenevalt sõltuvussuhtest ilma tegelikust
võimalusest kasutada EL kodakondsusest tulenevaid põhilisi õigusi.
C-200/02: Hiina kodanikud said lapse Belfastis, sest Hiinas oli teise lapse saamine sel hetkel
keelatud. Laps sai iiri kodakondsuse, sest ta oli seal sündinud. Pere soovis saada elamisõiguse
Inglismaale. Seal keelduti elamisloa väljastamisest. EK leidis, et 8-kuusel EL kodanikul on
õigus saada Inglismaal lapsehoidmisteenuseid. Kuna liidu kodanikul on õigus saada teiste
riikide teenuseid, siis peab olema ka võimalik teostada liikumisvabadust. Kodaniku vanus ei
ole määrav, kõigil on õigus liikumisvabadust kasutada! See, et lapsel on vaja vanemaid, kes
aitaksid õiguse kasutamisel ei tähenda, et lapsel neid õigusi ei ole.
NB! Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus on EL kodanik (ELTL art 20).
Sellest tulenevalt on Inglismaa suveräänsus piiratud ja ei ole nii vaba elamislubade andmisest
keeldumisel.
 Direktiiv 2004/38 lubab nõuda, et oleks:
- Kõiki riske hõlmav ravikindlustus ja
- Piisavad elatusvahendid selleks, et mitte koormata elamisperioodi vältel vastuvõtva
liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi (vahendite päritolu tõendama ei pea)
8-kuusel olid need olemas ja ei ole nõutav, et tal peavad olema isiklikult – piisab kui on
vanematel.
Kui vanemad ei saaks lapsega kaasa minna, siis muutuksid lapse EL kodakondsusest
tulenevad õigused sisutühjaks! Seega võib last tegelikult hooldav vanem elada koos temaga
vastuvõtvas liikmesriigis.
C-133/15, Chavez-Vilchez: Kolmandast riigist pärit ema ja laps ning isa Hollandi kodanikud.
Isa kolis perega Saksamaale, aga ema kolis koos lapsega tagasi Hollandisse. Tekkis küsimus,
kas kolmandast riigist pärit ema peaks saama kodakondsusest tuleneva õiguse alusel EL jääda.
Olukorras, kus lapse isa on Hollandi kodanik ja lapsel iseenesest on võimalik jääda koos isaga
Saksamaale.
 Tuleb vaadata, kas kodanikust vanem on tegelikult võimeline ja valmis hoolitsema
lapse eest nii nagu on vaja (lapse areng, vanus, side vanemaga jmt kriteeriumid).
Tegutsema peab lapse parimatest huvidest lähtudes.
Suhe rahvusvahelise õigusega
C-364/10: Vaidlus Ungari ja Slovakkia vahel, sest Ungari presidenti ei lubatud Slovakkiasse
tuginedes rahvusvahelisele õigusele. EL kodaniku põhistaatus on olla liikumisel EL kodanik.
Rahvusvaheline õigus on osa liidu õiguskorrast ja võis selle alusel keelduda – ülemuslik EL
õiguse suhtes konkreetsel juhul.
Kodakondsuse ja teiste turuvabaduste suhe
C-137/09 Josemans: Hollandis meede, mis lubas kanepikohvikuid külastada ainult
Madalmaade maadel. EK jõudis järeldusele, et kanepikohviku omanikule ei kohaldu üldine
diskrimineerimiskeeld. Tegemist on teenuse osutamise vabaduse teemaga. Leiti, et piirang
põhjendatud, sest küsimus oli avalikust korrast ja rahvatervise kaitsest.

PERELIIKMETE ÕIGUSED
 Pereliikmetel on tuletatud õigused EL kodanike õigustest
 Laieneda võib ka kolmandatest riikidest pereliikmetele
 Abikaasa, alla 21-aastased lapsed ja ülalpeetavad ning registreeritud partnerid
(2004/38/EÜ direktiiv)
  Pereliige ei pea ise liikmesriigis töötama, vaid piisab kaasa tulemisest
63/76: Täiskasvanud puudega isik, kes on Itaalia kodanik. Elas koos isaga Prantsusmaal, kes
seal töötas. Itaalia kodanik ei saanud Prantsusmaal puudega inimese toetust. EK leidis, et kui
puue takistab isikul tööd leida ja tööd teha, siis tuleb lugeda teda selliseks pereliikmeks, kel
on õigus koos tema ema eest hoolitseva isikuga olla. Tuleb toetust maksta.
C-802/18: Piiritöötajaid puudutav lahend. Luksemburgi normid nägid ette, et kõik pered
saavad lapsetoetust. Ei lugenud, kelle lapsed need on (abikaasa või sinu enda). Samal ajal,
nende Luksemburgi töötajate lapsed, kes elasid teises riigis said toetust vaid need lapsed, kes
olid selle konkreetse Luksemburgis töötava inimese lapsed. Prantsusmaa kodanik, kes töötas
Luksemburgis vaidlustas sellise diskrimineerimise. Tahtis saada toetust ka lapse eest, kes
põlvnes tema abikaasast. Leiti, et liikmesriigid võivad küll kehtestada erinevaid
sotsiaaltoetusskeeme, kuid need ei tohi olla vastuolus töötajate vaba liikumisega.
Luksemburgi normid leiti olevat vastuolus, sest kaudne diskrimineerimine.
267/83: Küsimus ühisest elukohast. Senegalist naisterahvas elas koos prantslasest abikaasaga
Berliinis. Kolisid eraldi elama eesmärgiga lahutada. Keelduti tema elamisluba pikendamast,
sest ta ei ole enam pereliige. Leiti, et nad ei pea reaalselt koos elama, kuid neid peab olema
ühine elamispind. Eesmärk, et inimene saab oma kaaslase kaasa võtta ja nad saavad ühiselt
elada – võimalus peab olema olemas, kuid seda ei pea teostama.
65/81: Saksamaal anti lapse sünni puhul intressivaba laenu, sisuliselt riiklikku toetust.
Tingimus oli, et vanemad peavad olema abielus ja üks abikaasa peab olema Saksa kodanik.
Itaalia abielupaarile, kes elasid Saksamaal, ei saanud laenu. EK leidis, et ei ole lubatud seada
kodakondsusest tulenevat lisatingimust. Kõigil EL kodanikel peaks olema liikmesriigis samad
sotsiaal- ja maksusoodustused. Isegi kui Saksamaa soovis meetme abil suurendada sakslaste
iivet, siis kehtivad EL reeglid!
C-111/91: Residentsusnõudega loodud eelis Luksemburgi kodanikele, maksti kolmes osas
sünnitoetust: enne sündi, pärast sündi (kui laps sündis Luksemburgis, kui üks vanematest
aasta resident), ema toetus (ema peab olema aasta resident või isa kolm aastat). EK leidis, et
see on sotsiaalne soodustus ja rakendama peab EL reegleid. Miks aktsepteeriti üksnes
tervisekontrolle, mis olid tehtud Luksemburgis? Leiti, et residentsusnõue ei ole lubatav.
Faktiline elukaaslane
59/85: Briti kodanik soovis kolida elama Hollandisse oma pikaajalise elukaaslase juurde, kes
seal töötas. Nad ei olnud abielus. EK leidis, et Hollandi seadusandlus kohtleb pikaaegset
elukaaslast võrdselt abikaasaga. Pidi samasugustel tingimustel lubatama Hollandisse kolida.
Õiguste kuritarvitamine
Loeb see, miks liikmesriiki minnakse. Õigus minna sõltub sellest, kas kavatsetakse tegeleda
tööga. Õiguste kuritarvitamise puhul ei ole direktiivist tulenevaid õigusi.
C-127/08: Pereliikmed ei pruugi olla üksnes EL kodanikud, vaid ka kolmanda riigi
kodanikud. Kameruni kodanik ei saanud Iirimaal elamisõigust. Abiellus teise Kameruni
kodanikuga, kel oli elamisluba. Taotles õigust kui Iirimaal elava ja töötava liidu kodaniku
abikaasa. EK leidis, et taotlus tuleb rahuldada.
Mõiste „ülalpeetav“
C-423/12: Filipiinide kodanik, kes elas vanaema juures, sest ema oli Saksamaal. Laps
omandas Saksamaal kõrghariduse ja ema sai saksa kodakondsuse. Ema kolis Rootsi ja saatis
lapsele raha. Tekkis küsimus, kas kõrgharidust omandav laps on jätkuvalt ülalpeetav
pereliige? Sõltus rahaliselt emast. EK leidis, et peab olema tõendatud tegeliku
sõltuvusseisundi esinemine. Rahaülekanded näitasid sõltuvust, ei olnud enamaid tõendeid. Ei
ole oluline mittetöötamise põhjus.
Nõuded oma liikmesriigi vastu
C-291/05, R. N. G Eind: Surinames sündinud tütar, isa Hollandi kodanik, kes töötas
Inglismaal. Sai isa juures elamisõiguse. Isa tahtis naasta Hollandisse, kuid tütar ei saanud
kaasa minna, sest isa ei olnud koduriigis tööd leidnud. Rakendati tuletatud õigust pöörduda
koos pereliikmega koju tagasi. Kui seda õigust ei oleks, siis takistaks see isikute vaba
liikumist (isikud ei lähekski teise liikmesriiki ära).
C-94/18: Kolmanda riigi kodaniku abikaasa oli portugallane, kes läks Iirimaale tööle.
Abikaasal oli Iirimaal EL õiguse alusel õigus viibida. Kolmandast riigist pärit naine elas koos
temaga Iirimaal. Olukorras, kus abikaasa pöördus tagasi koduriik Portugali, tekkis küsimus,
kas võib kolmandast riigist pärit abikaasa kaasa võtta. EK leidis, et peab võimaldama
koduriiki naastes abikaasa võtta.
EL element elamisõiguse eeldusena?
C-34/09: Kolumbia kodanik taotles Belgias asüüli, töötas seal ja maksis makse. Sai kaks last,
kes olid Belgia kodanikud. Töötamine loeti ebaseaduslikuks ja taheti võtta ära elamisõigus ja
õigus ka töötu abirahale. Kohus leidis, et liikmesriik ise otsustab, kas anda kodakondsus või
ei. Kui aga kodakondsus juba antud, siis automaatselt EL kodakondsus. Ei pea olema juba
EL-is liikunud kahe liikmesriigi vahel. Siseriiklikud meetmed, mis võtavad EL kodanikult
võimaluse vabalt liikuda (isa saadetakse välja ja lapsed peaks EL-ist lahkuma koos isaga, sest
nii väiksed). EL õiguse kohaselt peab isal olema endiselt elamisõigus.

***
Millal on tegemist töösuhtega?
EL mõiste: tegelik ja tulemuslik töö

ERANDID TÖÖTAJATE VABAST LIIKUMISEST

 Avalik teenistus ei ole töösuhe
 Muud erandid:
Lepingust tulenevad – avalik kord, julgeolek, rahvatervis
Objektiivne õigustatus (kohtupraktikas kujunenud)– nt maksusüsteemi terviklikkus ja
keelepoliitika
Avaliku teenistuse erand
ELTL art 45 lg 4 – artikli sätted ei hõlma avalikku teenistust
„Avalik teenistus“ on mõistena sisustatud Euroopa Kohtu poolt.

149/79, Komisjon vs Belgia: Belgia leidis, et defineerib siseriiklikult, mis on avalik teenistus
– soovis nt raudteetöötajatele kodakondsuse nõuet, sest tegemist on avaliku teenistusega.
Kohus leidis, et avaliku teenistuse mõiste tuleneb EL õigusest ja eeldab erilist lojaalsussuhet
riigiga.
C-20/16: Abielupaar (üks abikaasa Saksamaa avalikus teenistuses ja teine Prantsusmaa
avalikus teenistuses) avastas, et pensioneid maksustatakse erinevalt. Kohus leidis, et kui
töötaja on kord liikmesriigi avalikku teenistusse võetud, siis ei tohi teda jätta ilma õigusest
kohaldada tema suhtes ELTL art 45 lg-tes 1-3 sisalduvaid sätteid. Kohus leidis, et üks
abikaasa oli töötaja ELTL art 45 mõttes – ehkki oli ametlikult kirjas ametniku töökohal. Isegi
kui oleks olnud alus kodakondsusnõue seada, aga inimene on juba kord tööle võetud, siis ei
tohi enam hiljem diskrimineerida.
Avaliku teenistuse erandi mõte on tööle võtmisel kaaluda, kas teise riigi kodanik on risk.
Avalikud teenistujad:
Jah: relvajõud, politsei, kohtuvõim, maksuamet
Ei: haiglaõed, õpetajad, mitte-sõjaline uurimistegevus avaliku sektori asutustes
Hõlmab endas kohustusi, mille eesmärgiks on riigi üldiste huvide kaitse. Art 45 lg 4 erand
avalikus teenistuses ei tähenda, et võiks sätestada diskrimineerivaid töötingimusi. Kui
otsustatakse lubada ligipääsu, tuleb see tagada võrdsetel alustel.
379/87, Groener: Iirimaal kehtis reegel, mille kohaselt oli õpetajana tööle asumiseks nõutav
iiri keel. Hollandi kodanik töötas Iirimaal poole kohaga kunstiõpetajana. Iiri keele suulist testi
ei läbinud ega saanud täiskohaga tööd. Hollandi kodanikul takistus Iirimaal töö saamiseks.
Töö tegemiseks ei olnud vaja iiri keele oskust. Kas diskrimineerimine on põhjendatud? Iiri
valitsuse poliitika on säilitada ja edendada keelt, mistõttu võib jaatada vajadust karmide
meetmetega rahvuslikku identiteeti säilitada. Euroopa Kohus ei analüüsinud, kas on
proportsionaalne Ütles vaid, et peab olema. Õpetajad on keskse tähtsusega kõigi noorte
iirlaste igapäevaelus, võib-olla isegi on seetõttu proportsionaalne.
Eelarvelised piirangud:
C-209/03, The Queen v London Borough of Ealing and Secretary of State for Education and
Skills: Prantsuse kodanik, kes läks Inglismaal ülikooli ei saanud Inglismaal õppelaenu. Nõuti,
et oleks pidanud elama ühendkuningriigis kolm aastat enne. Euroopa Kohus leidis, et
integreerumise nõue võib olla lubatud ja põhjendatud. Põhjus: EL kodanike vaba liikumine ei
saa seada ohtu finantssüsteeme. Tõenäoliselt sooviksid kõik siis minna õppima eriti rikkasse
liikmesriiki, kus õppimine kinni makstakse. Integreerumist saab jaatada, kui inimene on seal
kunagi elanud. Prantsuse kodanik tegi suurema osa oma keskkooliõpingutest Suurbritannias.
Leiti, et kolmeaastase elamise nõuet ei saa õiguspärase eesmärgiga õigustatuks pidada.
Integreerumine peab olema proportsionaalne.
C-100/01, Aitor Oteiza Olazabal: Baski endine terrorist, kes töötas Prantsusmaal ja soovis
kolida Hispaania piiri lähistele. Kehtestati piirang, et terroristil on võimalik elada vaid teatud
alal Prantsusmaal. Kuna tegemist on töötajaga, siis töötaja vaba liikumise õigused. Kui
tegemist on reaalse ja piisavalt tõsise ohu avalikule julgeolekule, siis võib selle alusel piirata
töötajate liikumisvabadust.
C-348/09, P. I: Itaalia kodanik Saksamaal, kes oli saanud vanglakaristuse alaealiste
kuritarvitamise eest (seksuaalse). Võeti Saksamaal elamisõigus ära. Küsimus: kas on erand,
mis võimaldab isikult elamisõiguse ära võtta?
 Oht julgeolekule – eeldab ohtu, mis on eriliselt kõrgendatud tasemega (käesoleval
juhul ei olnud)
 Oht avalikule korrale – kuritegude ennetamine
Ei ole ju mõistlik, et kõik teiste liikmesriikide vangid võib välja saata… Hinnata tuleb ka
proportsionaalsust! Tuleb konkreetse isikuga seonduvaid asjaolusid kaaluda.
C-144/04, Werner Mangold: Saksamaal leiti, et vanema töötajaga kui 52 võib ilma põhjuseta
sõlmida tähtajalise lepingu. Töötajate vanuseline diskrimineerimine. Kas on ka EL õigusel
põhinev diskrimineerimine? Isegi kui siseriiklikult diskrimineeritakse samamoodi inimesi, siis
ei tähenda see seda, et see on EL õiguse alusel aktsepteeritav. Kas see piirang oli
proportsionaalne? Saksamaa leidis, et see lihtsustab 52-aastaste tööle võtmist ja tööhõive
suureneb. On ka paremaid alternatiive!
Integratsiooni hindamine: Tuleb elada liikmesriigis kauem kui kuus kuud!
Kaasus: India kodanik ja Läti kodanik abielus ja elavad Iirimaal. Neil on ka laps. Lahutavad ja
lätlane läheb lapsega tagasi Lätti. Kas kolmanda riigi kodanikul on õigus jääda Iirimaale?
EL õiguse mõte on võimaldada EL kodanikel võimalikult mugavalt liikuda liikmesriikide
vahel. Kuna laps elab päriselt koos lätlasega, siis ei tulene kolmanda riigi kodanikule EL
õigusest mingeid õigusi liikmesriiki jäämiseks. Lapse puhul tuleb lähtuda lapse huvidest ja
vaadata, kellega koos elab.
See on selle lahendi põhjal: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?
text=&docid=165901&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&ci
d=15727714

ASUTAMISVABADUS (õigus)
ELTL art 49 – asutamisvabadus
ELTL art 56 – teenuste osutamise vabadus
 Sekundaarne õigus reguleerib kindlustust, finantsteenuseid, telekommunikatsioone ja
teleülekandeid – direktiivid ja määrused
 Ka vastastikune professionaalide kvalifikatsiooni tunnustamine
ELTL art 49 – keelab piirangud, mis kitsendavad asutamisvabaduse rakendamist teise
liikmesriigi territooriumil, keelatud on piirangud, mis takistaksid ühe liikmesriigi kodanikul
minna teise liikmesriiki ja seal rajada uus juriidiline isik, esindus, filiaal või tütarettevõtja…
Ei saa nõuda soodsamat kohtlemist! Kehtivad liikmesriigi seadusest tulenevad nõuded.
„Piirang“ kui mõiste kohtupraktikast – ükskõik, milline meede, mis keelab või takistab
teostamist või muudab selle vähem atraktiivseks (C-518/06).
Asutamisvabadust saab art 54 kohaselt kasutada äriühing, mis on asutatud vastavalt
liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, peamine tegevuskoht.
 MTÜ-d ei ole hõlmatud. Küll aga ühistud ja avalik-õigusliku ja eraõiguslikud
juriidilised isikud.
Asutamisvabaduse sätted on vahetult kohaldatavad!
Ei nõua, et isik lõpetaks tegevuse päritoluriigis. Võimalik olla asutatud rohkem kui ühes
liikmesriigis.
Asutamis vs teenused
 Tuleb rääkida teatud määral koos, kui oluline on ka eristada.
 ELTL art 57 sätestab, et teenuste vaba liikumist puudutavad sätted on kohaldatavad
üksnes juhul, kui asutamisvabadust puudutavad sätted kohaldamisele ei kuulu.
Kui on rakendatud asutamisvabadust, on asutatud midagi teises liikmesriigis, siis ei räägita
teenuste osutamise vabadusest, vaid asutamisvabadusest.
Seega, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on teineteist välistavad.
Kuidas eristada asutamisvabadust ja töötaja vaba liikumist?
C-268/99, Jany: Prostituutidel keelati Hollandisse minna, kes plaanisid seal töötada
prostituutidena FIE-na. Ettevõtja otsustab ise, mida ta teeb ja millised on tema ülesanded. Ta
ei ole kellegagi alluvussuhtes. Kaasuses räägitud pikalt kupeldajast, kes on prostituudi
„ülemus“.
Eristamine teenustest!
C-55/94, Reinhard Gebhard: Saksa advokaat, kes töötas Itaalias. Tal oli ka Itaalias perekond
ja elas ka seal. Ta jäi seisukohale, et on Itaalias vaid ajutiselt tööga seoses. Enamus kliente
Saksamaalt, esindab ka Itaalia kliente, kuid Austrias ja Saksamaal. Tegeleb igal juhul saksa
õiguse järgi. Ca 5% aitas Itaalia kolleege Saksa õigusega.
Euroopa Kohus leidis, et tuleb vaadelda, kas on töötaja, on asutatud selles riigis või osutab
teenuseid. Vahetegu võib olla keerukas – kas ajutine või alaline tegevus? Gebhard oli alaliselt
Itaalias, kuid tegevus oli pigem tõesti seotud Saksamaal asuvatele isikutele teenuse
osutamisega. Tuleb vaadata ka seda, kas tehakse tehtut ajutiselt või püsivalt. Kas isik osutab
teenust või tegeleb tegevusega regulaarselt, perioodiliselt või jätkuvalt? Mida enam tegeleb
seda suurem tõenäosus, et ta on asutatud teises riigis.
 Tegemist on asutamisega. Kui isik on ühes riigis advokaat ja läheb teise riiki, siis peab
vastama selles riigis kehtestatud tingimustele.
Piiritlemisel abiks:
 Selgelt asutamisvabadus, kui enamus tegevusest kantakse üle sihtriiki. Kontorid
päritoluriigis suletakse või jäävad vähetähtsaks.
  Asutamisvabadus võib olla ka siis, kui tegevus sihtriigis toimub regulaarselt ja mängib
tähtsat rolli ettevõtte tuludes. Kuigi on säilitatud kontor vms päritoluriigis, on kontor,
personal, varustus jne ka sihtriigis. Telefoninumbrid jne.
 Teenuste poole kaldub suhe siis, kui peakontor jääb päritoluriiki ning sihtriigis ei ole
püsivat kontorit või alalist personali. Ajutine personal või teatud ruumide olemasolu ei
tähenda veel asutamist. Tegevus ajutise iseloomuga.
 Selgelt on teenusega tegemist siis, kui teenust osutatakse lühiajaliselt, esmakordselt ja
tõenäoliselt ei hakka korduma regulaarselt.

C-205/84: Isik läks Saksamaale ja rentis endale ruumid. Ametivõimude esindajad ütlesid, et ta
on toime pandud rikkumise, mis ei ole lubatud selles riigis asutatud ettevõttetele. Euroopa
Kohus leidis, et kui sisuliselt vastab tegevus asutamisele, siis ei ole tähendust sellel, et
juriidiliselt pole asutamisvabadust teostatud.
Vahetegu keerulisem, kui ettevõtja tegutseb ainult internetis
C-230/14: Mis on stabiilne asukoht? Stabiilne asukoht, kus keegi pidevalt pakub teenuseid ja
on kasutanud asutamisvabadust. Võib jaatada, et kellelgi on stabiilne asukoht, kui üks
esindaja tegutseb piisavalt stabiilselt ning saab alaliselt pakkuda teenuseid.
ELTL art 50 täielik nimekiri asutamisvabaduse saavutamiseks nõutavatest
seadusandlikest tegevustest
 Näiteks ei saa liikmesriik keelata asutamisvabaduse kasutamisega kaasnevat õigust
omada ja kasutada kinnisvara.
 Samuti ei või nõuda, et ettevõtja asutaks tütarettevõtja minimaalse osakapitaliga, kui
minimaalne nõue on ettevõtja jaoks liiga kõrge (ebaproportsionaalne). Võlausaldajate
huvide kaitseks saab sõlmida kindlustuslepingu.
Piirangud asutamisvabadusele
ELTL art 52 lg 1, kolm eesmärki, miks tohib piiranguid seada:
 Avalik kord
 Avalik julgeolek
 Rahvatervis
+ kohtupraktikast tulenevad piirangud
+ art 346 lg 2 b
Piiranguid ei või rakendada diskrimineerivalt ja peavad olema õigustatud imperatiivse
nõudega. Peavad olema eesmärgi saavutamiseks sobilikud. Ei tohi minna kaugemale kui
eesmärgi saavutamiseks on vajalik.
C-221/12: Ülekaalukas üldine huvi.
NB! Kohtupraktikast tuleb, et mitte üksnes majanduslikud põhjendused ei ole ülekaalukas
avalik huvi!
C-384/08 Attanasio: liiklusohutus, keskkonnakaitse, tarbijakaitse
Avaliku korra erand
Art 52 lg 1 tulenev. Liikmesriik peab suutma näidata, et oht avalikule korrale on tõeline ja
piisavalt tõsine. Piirang peab olema proportsionaalne.
C-114/97: Avaliku julgeoleku erandit ei saa rakendada eraturmafirmadele, need firmad ei taga
avalikku julgeolekut.
Rahvatervise kaitse
Art 52 lg 1 tulenev
Vaja näidata, kuidas see, kes tahab oma õigusi teostada ohustab rahvatervist ja miks tuleks
tema tegevust piirata.
C-84/11, Marja-Liisa Susialo: Eraõiguslikele apteekidele öeldi, et võivad asutada
maksimaalselt 4 haruapteeki + elanike arvu piirang. Helsinki ülikooli apteek võis rajada 16
haruapteeki sõltumata piirkonna elanikest.
Õigustus: tagada elanikkonna kindel ja kvaliteetne ravimitega varustamine.
Ülikooli apteek on ülikooli oma ja seal koolitatakse üliõpilasi välja. Seal on kvaliteetsem abi
ja tehakse kohapeal varustusuuringuid. Euroopa Kohus leidis, et selline piirang on
põhjendatud ja proportsionaalne. Tingimusel, et seeläbi toimub farmaatsiatudengite väljaõpe.
C-71/76, Thieffry: Belgia advokaat (doktorikraad). Tegutses Belgias ja läks Prantsusmaale. Ei
saanud advokatuuri astuda, sest ei olnud oma kraadi omandanud Prantsusmaal. Kuigi
kinnitati, et kraad oli võrdväärne Prantsusmaa kraadile. Euroopa Kohus leidis, et see ei ole
põhjendatud piirang. Tuleb arvestada teisi kraade, kui need on de facto piisavad. Vajadusel
teadmiste kontroll kui on kahtlused pädevuse osas.
C-340/89, Vlassopoulou: Kreeka kodanik, kes praktiseeris Saksa õigust Saksamaal mitu
aastat. Avaldus advokatuurilt tegevusloa saamiseks lükati tagasi, kuna ei olnud teinud
keeleeksamit.
 Tuleb hinnata teises riigis saadud teadmisi ja olemasolevaid diplomeid. Kui need ei
ole võrdsed, siis tuleb vaadata töökogemust ja kas see korvab diplomilt paistva
puudujäägi.
Tänaseks on olemas direktiiv 89/48 diplomite vastastikulise tunnustamise kohta. Aga
kohtupraktika siiski oluline, tuleb vaadelda isikut indiviidina ja ei saa mehhaaniliselt
otsustada.
Olemas ka kutsekvalifikatsioonide direktiiv 2005/36/EÜ, mis muudetud direktiiviga
2015/33/EL – nt arstid, arhitektid, audiitorid..
Ühtlustamata valdkonnad, kus ikkagi toimub vastastikune tunnustamine. Näiteks advokaadid
(direktiiv 98/5/EÜ) – ükskõik millise liikmesriigi diplomiga advokaat võib asuda tegutsema
oma kutsealal teises liikmesriigis tingimusel, et vastuvõttev advokaat võib nõuda, et vastava
riigi ekspert assisteeriks teda kohtus vms
Üldine lähenemisviis
Peaaegu automaatne vastastikune tunnustamine kehtivate normide alusel kõigil reguleeritud
kutsealadel! Kui väljaõpe päritoluriigis lühem või oluliselt erinev, võib nõuda kohanemisaja
kohaldamist või sobivustesti läbimist!
107/83, Klopp: Saksa advokaat tahtis astuda Prantsusmaa advokatuuri. Ei lubatud, sest temal
puudus kontor Prantsusmaal, kus tegutseb. Öeldi, et peab enne panema Saksamaa büroo kinni
kui tahab üldse Prantsusmaal advokaadibüroo avada. Lubatud kaks kontorit Prantsusmaal:
Pariisis ja selle vahetus läheduses. Tegemist piiranguga, kaudselt diskrimineeriv.
115/78, J. Knoors: Hollandi torumees töötas Belgias torumehena ja hiljem ka oma enda
ettevõtte juhatajana. Esitas Hollandisse avalduse, et tahab ka oma kodumaal tegutseda sellel
alal, millest keelduti tuginedes puudulikule kvalifikatsioonile.
Euroopa element olemas, inimene liikus kahe liikmesriigi vahel. Ka enda kodanikke ei saa
hakata diskrimineerima seetõttu, et nad on kasutanud asutamisvabadust.
Keelatud on nii kaudne kui ka otsene diskrimineerimine. Tegelikult ükskõik, milline meede,
mis kokkuvõttes toob samad tagajärjed, mis diskrimineerimine.
C-384/08, Attanasio: Itaalias võeti vastu seadus või KOV õigusakt. Tee äärde võib teha
kütusetankla nii, et jääb vahele minimaalne distants järgmise tanklani. Tuleb distantsist kinni
pidada. On diskrimineeriv piirang, sest mõjutab enam neid, kes ei ole veel tankla omanikud.
Heidutab teistest liikmesriikidest tulijaid ka. Aga minu arust siiski põhjendatud piirang, ei tea,
mis kohus otsustas.
63/86: Itaaliasse tulid teistest liikmesriikidest FIE-d. Soovisid laenu soodsatel tingimustel ja
majutust (sotsiaaleluruume). Kohus leidis, et neile peab selle tagama, et nad oleks võrdses
positsioonis teiste kohalike ettevõtjatega ja oleks tagatud võrdne konkurents.
C-212/97, Centros: Isik läks ÜK-sse ja asutas seal ettevõtte. Esimese filiaali avas hoopis
Taanis ning hakkas seal tegutsema. Selle käitumise eesmärk oli vältida sissemakse tegemist
omakapitalina, Taanis oleks pidanud seda tegema. Tegemist ei ole õiguste kuritarvitamisega,
leidis Euroopa Kohus. See, et ettevõte otsib endale kõige soodsamat varianti on täiesti
loomulik.
Võrdne kohtlemine maksustamises
C-168/01: Hollandis võeti vastu maksuseadus, mille kohaselt võib ettevõtja tuludest maha
arvata tütarettevõtja kasumi, kui tütarettevõtja on selle teeninud Hollandis. Maksuamet ei
lubanud seda teha ettevõttel, mille tütarettevõtted olid mujal kui Hollandis.
Tegemist on asutamisvabadust rikkuva piiranguga, kas see on proportsionaalne? Majanduslik
kaalutlus ei saa olla riigi üldistes huvides piirangut põhjendada.
ELTL art 346 lg 2
Sõjatööstuse erand: liikmesriik võib võtta meetmeid, mida peab vajalikuks, et kaitsta oma
olulist julgeoleku huvi (seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või
kaubandusega).
C-474/12, Schiebel Aircraft: Kõiki erandeid tuleb tõlgendada kitsalt. Sättele saab tugineda,
kui selline oluline huvi seoses sõjatööstusega on olemas. Kuid sellele tuginemist tuleb
põhjendada ja tõendada.
Avaliku võimu teostamise erand
ELTL art 51
2/74 Jean Reyers: Advokaati keelduti võtmast advokatuuri, sest väidetavalt teostab advokaat
avalikku võimu. Eelkõige laieneb artikkel konkreetsetele tegevustele, ilma et elukutse või
amet, mille raames tegutsetakse, täielikult asutamisvabaduse nõuete kohaldumisest
vabastataks. Erandina amet tervikuna, nt kohtunikud. Seega, tuleb vaadata isiku enda
tegevust!
C-392/15: Ungaris oli kodakondsuse nõue. Kas võib nõuda, et notar, kes riigis tegutseb, oleks
ka riigi kodanik? Seos peab olema konkreetne ja selge. Notarid ei lähe avaliku võimu erandi
alla, EK leidis. Põhiargument on see, et notar kontrollib isikusamasust ja tõestab tehingu.
Tehingu tegemine sõltub sellest, kas pooled tahavad seda tehingut teha. Ungari ei võinud
seega notaritele kehtestada kodakondsusnõuet.
C-208/00, Überseering: Hollandi ettevõte, kes asus tegutsema ka Saksamaal. Võiks justkui
öelda, et ta on asutatud ka Saksamaal – ettevõte ise nägi seda niimoodi. Kohtuasja ei algatatud
kui tekkisid probleemid, sest väidetavalt ei ole ta Saksamaal juriidiline isik.
Sitztheorie Saksamaal, mille kohaselt otsustatakse seal ettevõtte teovõime üle tuginedes
tegelikule tegevuse keskpunktile. Kuna aktsiad olid läinud üle sakslastele leiti, et ettevõtte
tegelik tegevuse keskpunkt on kantud üle Saksamaale. Sellisel juhul nõudis Saksa õigus, et
ettevõte peab vastama Saksamaa reeglitele, sh uuesti registreeritama. Seda ei olnud tehtud.
Selliselt prooviti vältida neid maksuparadiisidesse registreeritud teiste liikmesriikide
ettevõtjaid ja prooviti tagada ettevõtjate üle kontroll.
Leiti, et selline piirang oli asutamisvabadust selgelt rikkuv ja lubamatu. Kui ettevõtte ei saa
teises riigis kohtuvaidlusi pidada, siis miks ta peaks sinna üldse minema?
Asutamisvabadus ettevõtete ühinemisel
C-411/03, SEVIC Systems AG: Saksa ettevõtted võisid ühineda, teistest liikmesriikidest pärit
ettevõtted Saksa ettevõtetega mitte. Saksa juriidiline isik soovis registreerida liitumist
Luxemburgi juriidilise isikuga. Ühinemine on ka asutusvabaduse teostamine.
Tegemist asutusvabaduse piiranguga, mis ei olnud Euroopa Kohtu hinnangul õigustatud.
Asutamisvabadus vs kapitali vaba liikumine
Asutamisvabadus on seotud osaluse teostamisega, ka see kui ostad teises osaühingus osaluse.
Kui tehti telekanali aktsionärile ligikaudu 30 000 eurot trahvi solvava telesaate tõttu, siis
kohaldati asutamisvabaduse sätteid ja kapitali vaba liikumist. Leiti, et igal juhul on trahvid
vastuolus mõlema vabaduse rakendamisega.
Mitu üheaegselt piiratud vabadust
Kui on mingi meede, mis mõjutab mitut põhivabadust, siis tuleks välja selgitada kumb
nendest vabadustest on põhiline, mida riivati. Tuleb vaadata, mis on vaidluse ese ja teha
järeldused. Kui sellise analüüsi käigus ei õnnestu, siis tuleb vaadata kõiki selle kaasuse
asjaolusid. Teha kindlaks ja seejärel analüüsida, kas on piirang ja kas õigustatud ja kas
proportsionaalne.

TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS

ELTL art 57: teenus on tavaliselt tasuline tegevus; teenus on see, mis ei ole kaup või kapital
või isik. Ennekõike tööstuslikud, kaubanduslikud, käsitöönduslikud ja vabakutselised
tegevused. Teenus on ajutine!
Teenuste kontekstis räägitakse üldiselt vaid neist, mida osutatakse tasu eest. Kuid teenuse
osutaja ei pea taotlema kasumit (C-157/99, Smits ja Peerbooms: p 50 ja 52). Teenuse saaja ja
selle eest maksja ei pea kokku langema.
Piiriülesus mõistagi kriteerium. Teenuse osutaja ja teenuse saaja erinevates liikmesriikides
(C-55/98). Teenuse osutamine telefoni teel (C-384/93) ja interneti teel (C-243/01).
Kui kaks kalurit tahavad Soomes kala püüda, kuid üks ei saa, sest veekogu on teise
territoorium. Puudub Euroopa element.
Teenuse saaja õiguste piiramine
C-197/11: Kommuunis asuvat kinnisvara võib müüa ainult sellisele EL liikmesriigi
kodanikule, kes suudab näidata piisavat seotust selle kommuuniga.
Kas on piirang? Ilmselgelt.
Kas on õiguspärane? Kaasuse põhjendustel ei olnud, kuid ei ole täielikult välistatud, et
selliseid piiranguid võiks ka õiguspäraselt seada.
Piirangud
Art 56 nõuab teenuse osutamise vabaduse kõigi piirangute kaotamist. Samasisuline piirangu
mõiste, mis asutusvabaduse juures: muudab võimatuks, takistab või muudab vähem
atraktiivseks.. Ka kui diskrimineerib ka oma riigi kodanikke, siis ei tähenda õiguspärasust.
Teenuste direktiiv
 Direktiivi mõte on luua EL piires ühtne teenuste turg ja parandada teenuste kvaliteeti.
 Paljud teenused reguleerimisalast väljas (nt finantsteenused, teatavad elektroonilised
sideteenused, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenused, eraturvateenused ja
hasartmängud) – teiste kohta eraldi direktiivid või teisel moel reguleeritud
Igal liikmesriigil peab olema ühtne kontaktpunkt, mis annaks infot vastavas liikmesriigis
teenuste pakkumise kohta. Lihtsustada loataotlusi teenuse pakkumiseks. Kaotada tuleb
diskrimineerivad nõuded (kodakondsus ja asukoht). Kaotada piiravad nõuded: majandusliku
põhjendatuse testi (enne kui saad alustada teenuse pakkumist, pead suutma näidata, et teenust
on vaja ja kliendid on huvitatud) ei ole lubatud rakendada.
Direktiivis eraldi artikkel, mis seab nõuded lubatud piirangutele (art 16 lg 1).
Piirangut võib põhjendada vaid nelja eesmärgiga:
 Avalik kord
 Avalik julgeolek
 Rahvatervis
 Keskkonnakaitse
Kontroll:
  Kas eesmärk on üks neljast?
 Kas piirang on proportsionaalne?
Teenuste osutamise vabadus
C-176/11: Sloveenia kasiinod taotlesid luba teha reklaami, millest keelduti kuna polnud
tõendeid, et Sloveenias tagati mängijatele samaväärne kaitse.
Hasartmängude piiramine võiks olla ülekaalukas üldine huvi.
Ei saa soovida, et teises riigis oleksid identsed nõuded päritoluriigiga, kuid saab nõuda, et
need oleks vähemalt samaväärsed.
Harjutuskaasus
Liikmesriigis X asutatud äriühing tahtis osta samas liikmesriigis põllumaad. Kohalik
vaidekomisjon seda ei lubanud.
Liikmesriigi X õigus näeb ette, et äriühing võib osta põllumaad, kui vastab mh järgmistele
tingimustele:
 Tõendab kirjalikult, et hakkab põllumaad põllumajandustegevuseks kasutama kohe,
kui saab otsetoetusi, ja kasutab maatükke järjepidevalt;
 Kõik osanikud ja kõik isikud, kel on õigus äriühingut esindada, on EL liikmesriigi
kodanikud, nad on registreeritud X riigi elanikeks (kohustuslik neile,kes soovivad
liikmesriigis elada kauem kui 3 kuud) ja nad oskavad X riigikeelt vähemalt B2
tasemel.
Liikmesriigi X ministri käskkirjaga on sätestatud, et B2 keeletaseme saab isik, kes oskab
vestelda igapäevaelu ja tööelu teemadel.
Küsimused:
1. Kas EL õigusega on kooskõlas, et muu liikmesriigi kodanik peab end registreerima
riigi X elanikuks ja oskama X riigikeelt vähemalt tasemel B2, et tal oleks õigus osta
liikmesriigis X põllumaad?
Ei ole kooskõlas, asutamisvabaduse piirang.
2. Kui leiate, et tegu on piiranguga, siis millist vabadust piiratakse? Põhjendage.
Piiratakse asutamisvabadust, sest tegemist on reaalse takistusega teistel kui X liikmesriikidel
seal riigis ettevõtte asutada ja tegutsema hakata. Kuigi ettevõte on juba asutatud, siis luuakse
selliselt olulised takistused ja muudetakse asutamine ebapopulaarseks.
3. Kas kirjaliku tõendi nõudmine võib olla loamenetlus? Õiguspärane?
Eelneva loa nõue ei ole üldjuhul põhjendatud.
4. Kas elukoha registreerimise nõue ja keeleoskus on diskrimineerivad? Otseselt või
kaudselt? Miks?
Iseenesest ei ole elukoha registreerimise nõue neil, kes on seal 3 kuud elanud õigustamatu.
Riigil on üldisest avalikust huvist tulenev õigus teada, kes tema territooriumil toimetavad.
206/19 pinnalt loodud kaasus (liikmesriik Läti).
Üsna reegel, et kui residentsusnõue, siis tegemist on kaudse diskrimineerimisega. Seejärel
hinnata, kas on objektiivne õigustus ja sealt edasi kerida?