5

Wiite

Assti
100 kõige tuttawamat

Kiriku Lauluraamatu
laulu ja ühe healega lauluwiisi

toolile ja lodule.

Fartus.
Schnakenburg'! trütt ja kulu.

«!-1^5
Hind 40 top.
 MbölKogu

Wäike

TTti^eP H«tmMMt

100 kõige tuttawamat

Kiriku Lauluraamatu
laulu ju ühe healega lauluwiisi

toolile jo lodule.

'-^^^-^MUM^^^-i-'^

l^94^l
Uartus.
Schnakenburgi trükk ja kulu.
18tN.
 GtNtn den Drull dieses Gtsangbuchtü für Sckul« und Hau« ist von Eeiten des
Liulündischtn 2oan«tlisch'Luthei>schen llonfistorii nach voraängiger Duicksicht derstlben
nichts tinzuwtnden
St. Maiitn in Dorpat. 18»», Kebiuai 23.
Nt. 420 3m Namen und Äuftrage de« Confistorii:
Ä. H. W i l l i f t t r o d e .
2onsistor!aliath.

Zensuri poolest lubcinio — Tallinnas, 24. WeebruarU l«»I.

 Kis«.
Nr- Nr.
Ärlage, nii wahid hüüdwad. . 74 ! Ma tulen taewast ülewelt . . 12
83 , Meil tuleb abi Jumalast. . . . 56
Aimas Jeesus, armastaja . . 19 i Mind Jeesus walgusta . . . . 35
32 Mind, Jumal Isa õnnista . . . 100
Armas Jeesus, sind ma palun. 84 Minu süda rõõmustelle . . . 59
31 Mis Jumal teeb, on illa hea . 60
Auu kiitus olgu igawest . . . 1 M u armas Jeesus, minu rõõm . 6,
49 M u elu Kristus ise . . . 72
50 Mu hing, oh anna südamest . " . 79
Els mu lohus tänu teha . . 2 M u järel, hüüat> Jeesuke . 62
33 Mu jõud, sind tahan armastad ll . 63
99 Mu süda, ärka üles . . . . 80
Ieruusalem, sa püha taewa linn 75 Mu suba, mils sa muretsed. . 64
51 Need inglid taewast tulewad . . 13
18 Nüüd hingwad inimesed . . , 85
Jeesus on mu ainus elu. . . . 52 Nüüd Jumal mina kiidan . . . 17
53 Nüüd Jumalale auustust . . . 14
Jeesus, surma ärawõitja. . . . 20 Nüüd liitus olgu sulle . . . 94
Issand oma wiha sees . . . . 34 Nüüd laulgem suust ja südame st . 95
Jumal, maa ja taewa Looja . . 77 Nüüd ole Jeesus liidetud. . . 15
Jumal, wägew walitseja . . . . 54 Nüüd on meil päew ju löpenu o . 86
<tes Jumalat nii laseb teha . . 55 Nüüd paistab meile kauniste . 6b
Kiriku wastulaulud 97 l Nüüd ristirahwas laulage . . 66
Koil tallis hinge õnnistus» . . . 56 Nüüd surnukeha matame. . . . 73
Koil tulge minu juurde nüüd . . 57^ Nüüd tehke lörgeks wärawad . . 10
Kristus, les meid öntsals teed. . ^> Oh Aadam, sinu eksitus . . . 67
Kui Jeesus risti naelati . . . . 22 ' Oh anna tuhat keelt sa mulle . 4
Kuis pean wastu wõtma . . . . 9 . 36
M a laulan suust ja südamest . . 3 Oh Jeesus Kristus, tule sa. . 5
Ma südamest ja meelest . . . . 81 ! Oh Jeesus, meie juurde j ä ä . . 87
M a tänan sind, et oled mind . . 76 ^ 23
71 ! . Oh Jeesus, ülem abimees . . 37
 Nr
Oh Isa taewa riigi sees . . . . 38 Päew lõpeb nüüd 90
Oh Jumal, Looja püha W a i m . . 28 Sa meie lootus, Jeesuke. . . . 68
Oh Jumal, tule armuga . . . 39 See aeg on tõest ukse ees . . . 76
^4 Su nimel lähen nüüd 9l
Oh, Jumal, waata heldeste. . 40 Su nimi püha olgu 96
Oh Kristus Lunastaja . . 30 Su peäle ülsnes, Jeesuke . . . 44
Oh Kristus, sina oled päew 88 Su poole, Issand, südamest, . . 45
Oh Kristus, walgus oled sa 89 Su sõna meele kinnita . . . . 46
4, Sull. sull, Iehoowa, tahan laulda 7
Oh lui waesed waewalised . . 42 Tänu olgu Jumalal 11
lii Tulge ristiinimesed 69
25 Uks lindel linn ja warjupail . . 58
Oh Püha Waim, nüüd tule sa . 29 Üht on tarwis, armas Jumal . . 47
27 Ülem preester, kes sa tõest . . , 48
43 Wäsind olen, hingata 93
«'. Wastu-laulud 98
95 Wõta nüüd Issandat, wägewat . 8
<päew ajab ära und ja ööd . 82 Wõitle hästi, lui sind Jumal . . 70
I. Hcinn;ct Kiituse laulnö.
Auu, Kiitus olgu igawest'. 199.
,?>
mil—nziinijiiiliiiiiiiili i
^^5 ^ ^ ^ ^
l. Auu,
r-
kii tus ol - gu i - gawest' Kol - mai-uu Ju -ma-
l^t tl> ina suu rest hel - du -sestMeid a - wi - ta - uud

^^^

oll Ju - ma-lcü,Suur
^^
^II—UllfHI^I,^^

rahupõlwou tae wa all, .^tõikwaeuou ot -sa saa

2. Siud, Isa, meie kiidame 5l. Ob Jeesus Ouuisteqija,
Ja palume sult adi, >tes Isast tulid taelvast;
.ttes pead üles targaste Meid tahtsid siua lepita
>tõik oma soua läbi; ^>a peasta patu waewast.
Su wägi, see ou otsata, Ma paluu kõigest südamest
Mis tahad, peab süudima, Siud, kallist wäga tallekest:
Sa oled kauuis Issaud. Oh auua meile armu!
4. Ob püha Waim, sa abimees,
Sa rõõmustaja taewast,
Meid hoia kurja waimu eest!
l n Jeesus peästis waewast
Meid oma kalli surmaga,
Seepärast seisab lõpmata
See peäl ka meie lootus.
 — 2 —

OKs MU Kohus tänu teha. 339.

D^W^^H^zU^^^M
i. (5ts mu kohus tä INI te l^a humalal - le il - ma peäl ?
kostma saan küll kõigest näha, Kuis nii helde te ina meel.
/7>
IHI^I^II^Hll
^^Zt^^^tM^ -W—F-

Polemnndkni ar-mas sü da, Mis on te-ina wai mn sees,

(5t neid hoiab kan-na - tes, Kes siin an-us
Illi
^ - ^ ^
Aeq koik ae jad lö-pe
2. Nii tni kotkas pojad katab
Oma kahe tiiwaga,
Nõnda ka mind Ininal katab
Kõigi pidi armnga;
Kni sain ema ilnis loodnd,
^lni, hinge andis mnll'
Ja ka pärast toidnst küll
On nln katte rohkest' toodnd.
Aeg koik asjnd lõpetab,
Unnial ikka armastab.
^l. ('i-i ta poeg nii kallis ole!
Mn eest annab teda ta,
l>t ta pidi põrgn tnle
Knstntama lverega.
Ob need arinn sügawnsed!
Knida wõib mu nõder meel,
(5hk ta llsin küll on teal,
Mõista koik neid armastusi'^
Aeg koik asjad lõpetab,
Jumal ikka armastab.
ta-wad te - da.
^?>
tab, Ininal ik-ka ar-mas-tab.
4. Oina waiinll õigeks saatjaks
Tema auuab soua sees,
(5t ta mulle juhatajaks
Oleks, kui on häda käes;
(5t ta waimn südant täidab,
Püba, kalli nsnga,
Mis teeb suruia kadnma
^a ka põrgn kinni köidab.
Aeg koik asjad lõpetab,
Ininal ikka armastab.
.',. Miuu biugel on ka nõndnnd
Koik bead teha järgeste;
^lmle ka appi jõuduud,
Kui sell oli kitsas käe;
Kui mnl jõndn pole olnlld
Ja ma seisin abita,
Siis on oma rammuga
Jeesus ni ülle appi tulnud.
Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab.
 3 —

6. Taewas, maa ja nonde wäed ? 7. N i i kui isa muret kannab,

On mu kasuks seatud; I g a ühe lapse eest,
M i s silm näeb, mis katswad käed, ( M ka wahest hirmu auuad
On mu katte jäetud; Neil, kes eksiwad ta käest:
Weissed, wili ja koik rohud Nõuda wõtab minu Jeesus
Orus, mäel ja lagedal, kannatada miuuga;
M i s on metsas, meres seal; Ei ta raiu mõõgaga,
See koik täidab meie kohtu. Witsa hirm on tema nnhtlus.
Aeg koik asjad lõpetab, Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab. Jeesus ikka armastab.

7. Kui ma magan, tenia mnre > 10. Kui ta hirmutab ja haawad,

Walwab, kinnitab mn ineelt,
Et ei sure patu sisse:
,Vkka tunnen armn sealt.
Kni mu Jeesus poleks tuluud
<^'ga mind nii jnbatand,
(>i ma olekõ abi saand,
Kui mnll häda katte tulnud.
Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab.
ou kibe minnle;
Siiski mulle kasu saadab,
Kui ma mõtlen õiete,
Gt ta mulle hirmu annab
Kui see, kes mind armastab,
I l m a seltsist lahutab,
Risti läbi taewa tõmmab.
Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab.

,"> Mõnda snnrt ja rasket bäda
On küll knrat walmistand:
<^i ina iial tunnnd seda,
l5i see minu ligi saand.
M a sain ingli abi naba,
Kes on saatnud kangele
Ära, mis mn waenlane
Mulle püüdis paha teha.
Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab.
11. Miua teau tõest' seda,
Peau kindlast' mõtlema,
Nisti-inimeste häda
Peab ükskord lõpema.
>tui ou talwe õtsa saauud,
Tuleb sui: rõõm nõndagi
Tnleb risti järele
Sellel, kes on kannatanud.
Aeg koik asjad lõpetab,
Jeesus ikka armastab.

l ^ . (5t uüüd Jeesu armastusest

Pole õtsa uähagi,
Sest ma paluu alanduses,
Isa, kui su lapsuke:
Tee, et wõiu siud auustada
Kõiges omas elus tõest',
Oõd ja päewad kõigest wäest,
>tnnni saan sind auustada
Ja sind kiita südamest
Teises ilmas igawest'.

l*
 — 4 —

:;.
M a laulan suust ja südamest. 15

L^i ' « '

1. Ma lau-lan snnst ja sü - da-mest, O b Issand, nn - nn

U ^
- ^ - '^' ^p^
rõõm Ja lanldes räägin kõigest sest,Missi-nnst tea - da
2. Sa oled elu Hallikas,
Mlö igaweste keeb,
Kust oowab rohke õnnistns,
Mis lünged terweks teeb.
^l. Koik sinust on, mis ilma peäl,
Mind iial rõõmustab
^a see, et liiguu ise weel,
Su armu kuulutab.
4. Sa katteks taewa laulad
M u üle armuga,
J a poldil mulle õnnistad
Aast' aastalt wiljaga.
5. Mind külmal talwel soendad
^a boiad kabjn eest,
Mind suisel ajal rõõmustad;
Koik toitust saau su käest.
6. Ala elan aastast aastani,
Sa ikka mulle jääd,
Mind hoiad elu otsani,
Koik minn waewa näed.
7. S a nuhtled küll meid patnsid,
Ei siiski wihaga,
Ja pärast heidad meie süüd
Weel mere põhja ka.
8. Sa kunled minn õhkamist
^a minu palwekest,
Sa lõpetad mu kaebamist,
Mind peastad tnrbdmest.
on.
9. S a loed silma pisaraid
Ja kunled nutn healt
Ja pühid ära sedamaid
Koik wett mn pale vealt.
l<). M u juure tuled waewa sees,
Mind täidad rõõmuga,
Ja saadad wiimselt taewasse
Sind kiitma lõpmata.
1 l. Sest süda hüppa, rõõmusta,
Sind Jumal armastab!
Koik oma waewa unusta,
Sind tema lunastab.
l'^. S n wara ja su paranda,
S n kilp, sn walgns ka
O n Jumal, siuu õunistns,
S n belde peastija!
!,!. M i s muretsed sa eiu?ses
Nüüd õöd ja päewad weel?
Koik mnre, mis sn südames,
See olgu Isa peäl!
14. (5i etsi tema walitsus
Maailmas iialgi,
Koik tema töö on õnnistus,
i Saab head otsagi.
< 5). Et kiida nüüd ta walitsust
,>a ära nurise,
Siis saad sa rahu ilma peäl
Ja taewas õnnistust. 147.

Oli amm tuhat Keelt sa mulle.
tu - Hat kord - seks
I s - sand ja ei
kuu ' lu - tau, M i s
'-!. Oh et mu heäl ka siuua kostaks,
.Kus päike paistab taewa sees!
Oh et mu weri ikka woolaks!
Nii kaua kui hing ihu sees,
Wiiks kiitus wiimne weretilk,
Tooks tänu iga silmapilk.
/j. Viiks oled wait, mu waimu
wägi?
Oh ela sa uüüd elawalt!
See olgu täua sinu tegu,
Et kiidad kallist Jumalat;
Nüüd olgu walmis waim ja meel,
Gt kiidaks teda minn keel.
^. Oh muru, metsa rohutesed
^a lilled lauldes liikuge,
Ob puude ladwad, haljad lehed
Koik kokku kiites kohage
Ja muga koik ka kärmeste
Iehoowat kiitle kenaste!
— 5 —
-l>.
14 l.
tee mu suu!
tee-gi muud >ini
kai - list ar - mu su käest saan.
5. Nüüd sulle, siua Isa taewas,
Toou mina tänu südamest,
Et ihu, hinge siin maailmas
Sa oled kaitsnud kindlaste.
Koik, mis mnll tarwis, toimetand,
^a mis mull waja, walmistaud.
«. Ka kiitus olgu, Jesus, sulle,
Et sina suure armuga
Ka appi tulnud taewast mulle,
Sa waewa, were, surmaga
Mind peastsid knrjast kuratist,
S u oma oleu igawest.
7. Ka auu ja tiitus olgu sulle,
Oh walgnstaja püha Waim,
See eest^ et andsid teäda mulle,
Gt mina olen taewa taim.
Unt waimu elu, wäge ka,
O b armust andsid seda sa.
 — 6 —

8. Sest tahan sinu armust laulda,
Nii kaua kui weel liigub keel
Ja tänn ohwrid sulle tuua,
Knnni mu süda kutsub weel!
Kui kaugeks lähäb minu keel,
Siis kiidan õhates sind weel.
!». Mu kiitust, Jumal, wõta wasta,
(5hk ta küll wõeti, nõder on,
Kui mina saan siit taewa tõtta
Ja seal su püha hulka saan,
Siis laulan ingli wäega
Sull tuhat kord .halleluja!
153.

Oh Zeesus Aristus, tule sa- U"

/?>
nr Hm^mi^^ll'ini-i^.11,
^L^Ä^ ^ ^ 5
Dh Iec . sus, >iris - tus tu le sa, ^u

Illf^^lll^^

Wai - mu mei - le lä - ki - ta, Kes meid wõiks ai - ta

ar - mu - ga ^a to ju - ha - ta

2. Tee lahti suud sind tänama 3. Siis laulame kui inglid ka,
Ja meie südant walmista; ' Oh Püha, püha! oled sa/
Meil õiget usku anna ka, ^ Ja palest palesse seal ka
Su nims tundma õpeta! j Sind näeme õntsa rõõmuga.

4. Auu armsa taewa Isale,

Auu tema ainu pojale,
Auu pühal Waimnl igawest,
Ja tänu andkem kõigest wäest!
 __ 7 —

(5.

Oh wõtkem Zumalat. 229.

1. Oh wõt-kem I n - m a - lat Suust, sü - da-mest nüüd kii-ta,

«essuu-ri as-ja teeb Za t c - m a - l e auu uäi-ta,
^r> /?>
mitiiiiNi^^l?-^
^ ^ ^ ^ ^ -^^^^^ ^"M
5ii^^?^t t^
e-ma i hust jli Meil tei-uud pal ju head Za

WD^W prae gu hoid-wad weel ^ceid le

^ ^ ^ ^

ma ar
MI
mu käed.

2. See armas Jumal uüüd 3. Auu olgu ,^sale,

>ia wõtku muret kanda, M u suure ^umalalle,
Meil rõõmsaid südanud ^a tema Pojale,,
^a kallist rabu anda. M n auu kuninaalle,
Ta pidagu meid ka ,^a pühal Maimul ka,
S i i n üles armsaste, «olmaiuul algusest,
^a wõtku hädast teal >tes oli, uüüdki ou
Meid peasta heldeste! ^a jääb ka igawest!
155.

Kuss, suss Zehoowa tattan laulda, l >2

^^j^ZWlM^M^
S l i l l , sull 7>e-hoo-wa ta baa laul-da, Muud Zu-ma-
Mu lau-lu w õ - t a , .^vsand kuul-da, Oh ai-ta
 — 8 —

/^

W .'ü'
lat
^ ^ ^ 1

ei o - le
'!—
si - uu - ta!
» F_^..
M
o - ma wai - mu wa - e - ga! Et se - da teen siin

/>?>

Jee-su ni - me sees, Siis maksab see ta lä - bi s i - n u ees^

2. M i u d I s a , tõmmapoja juurde, ">. Kui mu hiug nende abi püüab

Gt poeg mind jälle tõmmaks sinnle,
Gt elaks mu sees waimu mnre,
Head meelt ja mõistust annaks minule,
Siis ma sll rahu tunnen eneses
^a mängin snlle lauldes südames.
S u wäga armsa Isa nimega,
J a sinn waim ka mu sees hüüab,
TiiS peab su süda hellaks minema,
Gt armust otse põleb see su sees,
Kiu ma sind palnn nsus sinu ees.

li. See palwe, mis su waim mnll

ll. S u heldusest mind aita lanlda, ^ saadab,
Siis õiete sind lauldes kuulutan, ^ Küll see on wäga armas sinu ees,
Siis on see wäga ilns kuulda, See peäl su Isa süda waatab,
Kuiwaimussindja tões kummardaui Et süuuib see su poja nime sees!
Siis Waim mu waimu sulle ühendab, M a olen tema laps ja pärija
Gt see snnrt lanlu snlle walmistab. > J a armn eest saan sinult armn ka.

7. O h õnnis, kes ma seda tunnen,

4. Gt kostab mu eest,küllsaau uäha,
Gt õhkab rääkimata sõnaga,
Sest jõuan usus palwid teha,
Ja tunnistab, et su laps oleu ina
J a Kristusega siuu pärija,
Et Ava Isa wõiu ma ütelda.
MissinuWaimmuwaimultunnistab,
M a tean ja üpris imeks panen,
Gt mu hiug koik head annid su käest
saab.
S a annad mulle palju enam weel
Kui iial mõistan, palun, püüan teal.

8. O h õnnis, kes ma Ieesu nimel

Sind palnn, sest ta palub minu eest,
J a istnb seks sn järje peäl,
Sest koik on jah ja aamen tema sees.
See eest ma laulan sulle auustust,
Gt kingid mulle nii suurt õnnistust!
5ll,
 — 9 —

Möta nüüd Issandat wägewat Kuningat Kiita. 96.

1. Wõ-ta nüüd Is-san-dat wa ge - wai ku nin - gat

Oh mi-nu hin-ge-ke, ä ra nüüd teps ae - ga

l a u - l u - sid

2. Kuda nüüd Issandat, kes on koik targaste seadnnd.

Kes suure hoolega wägewast ikka sind saatnnd,
Sind hoiab ka,
Nõnda kui himustad sa.
Oks ole seda sa tunnud? : j :
5j. Kiida nüüd Issandat, kes sind on kauniste loonud.
Kes sulle terwist on annud, sind armuga jootnud:
Kui häda küll
O l i , siis Jumal on sull
Abi ka rohkeste toonud :>:
4. Kiida nüüd Issandat, kes snlle sigivust annud,
Kes selgest armust sind Jumala lapseks on pannud:
Mõtle see peäl,
Kes kõige wägewam teal,
Kes sind kui isa on kannud :>:
6. Kiida uüüd Issandat, kiida, hing, Inmala nime!
M i s iial liigub, see kiitku, sest tema teeb imet!
S u walgus ta,
Seda ära unusta sa,
Sest ütle kiites nüüd aamen :!:
IV.'.
 II. H^nHaöe l a n l n d .
9.
Auis pean wastu wõtma? 240
Kuis pe an was-tn
Kliis si - nl> wäe tu
da, (^t kõl bail siil le jäl-le, Sind teenin lõp-ma - ta.
2. S n kogudus sind kiidab
^a tänab rõõmsaste,
M u süda lauldes uäitab
Ka eunast wapraste.
M a tahan auustada
Silid, armas Jeesuke!
Sull auu lautada,
5tni iial mõistan ma.
A. Koik oled sina teiwid
M u õnneks heldeste.
Kui lmiq sai hnkka läinnd
^a ilui kllrsaste,
>tlii sain su riigist labti,
>tlio rõõm oll järgeste,
Siio sillu läbi tehti
Mind rõõmsaks, Jeesuke.
/?>
^ü—n^
" ^ I ^ n i t I^-^I
loõt liia Sind, ar ulas Jee sii
tõt ,na, M u biil <ge i - lw
ü -dant Nüüd ar-mnstwal-gus-
',, Kui surma, põrgu paelust
M a oliu siutud,
Siis peastsid lahti armust
Mind wäga teutud.
Sa annad taewa wara
^a auu minule,
Koit rikkns lõpeb ära,
(5i iial lõpe see.
5. Oi ükski taewa jääma
Sind wõinud sundida,
M u l l lunastajaks saama
T n arm sind sundis ka.
' " b arm, et appi tnlid
Maailma ralnvalle,
>tes patu hädao olid,
Neid peästma heldeste.
 — 11 —
K. Oh teie murelised, 8. Gi ole wäga karta
,«es ristis olete Teil teie patu süüd,
Oh teie hädalised, Küll Jeesus tahab matta
See peäle mõelge! Neid mere põhja uüüd.
Ob olge see peäl julged, Ta toob ju patustelle
Kui teil on häda käes, Suurt armu, õuuistust
Ta armu poole tulge, Ja kiugib neile jälle
Ta õige abimees. llht õiget päraudust.

7. Oi ole tarwis teda !>. Gi wõi teid hirmutada

Nüüd wäel tõmmata,
Ta tuuueb meie häda,
Ta tuleb meelega.
Ta mõistab meie wiga
Ja mis meil waewa teeb,
Wõib lõpetada seda,
Nii kuida ise teab.
Gi ükski waeulaue;
Neid Jeesus lõpetada
Wõib äkist' koguui,
Ou oma alamaile
Uks õige kuuiugas,
Kes onia usklikkuile
Auuriiti walmistas.

l<>. Neil tuleb kaugeks suudjaks,

Kes teda wihkawad;
Neil aga rõõmustajaks,
Kes teda ujuwad.
Oh tule walgustas,
M u armas Jeesuke
^a saada üles taewa
Sa oma riiki meid!
1.

ic>

Uüüd tehke Kõrgeks lvärantztd. 250.

^?>
^ ^ , ^Il^^lj^illllttllüll,

l. Nüüd tel) ke kõrgeks wa ra wad Ja uk-sed lai-aks

/^ ^>
^ ?i ^ ^ - ^ iiDi^mDin^
p^iitiirii^' , i -^f -i^i ^l ^i D
^ i- i-
sedamaid, Sest auus-tu - se ku - mu gas Ja peastja on uüüd
 — 12

>^>

tu - le nias, Kes õn uis tust toob e Inga. ^estlanlgemsunre

^^llll^I^ljlllj
^ ^ I ^ - D I p^n^i i ^ ^ n ^ i
^m^nm^ii^ii^ I^I?lll3-II
rõõ-mn ga:Ann ol-gu Voo-jal - le, Mu ar-mu andjal le!

'-i. Ta on üts õige abimees, 4. Hh tehke kõrgeks wärawad,

Suur tasandns on tema sees,
Ta kroon ou selge pühadus,
Ta walitsus on halastns;
Ta koik mu häda lõpetab
Ja minu südant rõõmustab,
Ann olgn pojale,
Mu helde peasisale.
Ja andke templiks südamed
Neid ebitage rõõmnga,
öea usn halja okstega,
Siis knningaS toob teilegi
Koik õnne, eln übtlasi.
Anu olgu Isale,
Mu armn andjaile!

A. Oh õnn sell linnal, õnn sell lüaal, ^ 5. Oh tnlc Õnnistegija,

Kns ase on sell kuningal,
Hea lugu südametel ta,
Kus temal himu elada!
Ta on see õige rõõmn paeio
Ja ainus õuuistuse kaew.
Auu olgu Waimule,
Mu rõõmu toojalle.
Mu süda on sull lahti ka,
Oh tule meile armuga
Ja oma heldust ilmuta;
Su püna Waim nii heldeste
Meid saatku õusa taewasse.
Auu siuu uimele
Nüüd, Issand, anname!
9.

11.

Tänu olgu Jumalal- .)/.

«.
^^i^.
Tä-nn ol gu Ju-ma
^
^-lii '5
iij^
^ i i i ^ D - lum--^^
M
lal, Koi kis vai kus taewa all,

ta täit-nnd to - u - tust, Saatnud mei-le õn-nis-tnj

 — 13
2. Koik, mis wanast usklikud
Himuga ju ootanud,
M i s on meile kuulutud,
On nüüd täiest täidetud.
:>. Abrahami pärandus,
Iisraeli õnnistus,
Rahuwürst ^imanuel,
'Neitsi poeg on ilma peäl.
4. Ole terwe tulemast,
Onne mulle palumast;
M i nn südant walmista
Eneselle armnga.
5. Tule, auu Issand, sa
M i u u sisse elama:
Minu südant pühitse,
Kõigest patust puhtaks lee.
M a tulen taewast iilewelt-
2. M s laps on täna sündinud,
Kui ammust ajast tõutud.
Tee kallis, ilus lapsuke
On teie rõõm ja kallis õnn.
—
<x ) i i i kui eune tulid sa
Oma lahke armnga,
Nõnda olgn helde weel
M i n u wastu sinu meel.
7. Oh mind ise kinnita,
Sest ma olen rammuta,
J a ka saadau kurjaste -
Mind weel püüab omale.
8. Rõhu pnruks mail pea,
Niku ära tenia töö,
Gt ma usus kartmata
Wõin sind ikka teenida.
9. Gt kui jälle tulid sa,
Põrgu, surma wõitisa,
Rõõmuga see wastu lään
Ja see ette seisma jään,
Ui,
12.
'^.
nn - na
3. See ou see Issand Ieesns Krist,
Kes tahab aita hädalist;
. See on see Õnnistegija,
Kes teid wõib patust lunasta.
 — 14 —

4. Koik õnne saate tema käest, ^ 10. Ehk lähäks ilm weel laiemaks
M i s Inmmal pattllnd igmoest, Ja ennast kullal ehitaks,
ttt teie wõite meiega Ta oleks siiski kitsnke,
Nüüd taewas järgest elada. z Ja kitsaks kätkiks sinule.

5i. Nüüd pange märki tabele, 11. S n sammet ja su kallis siid

Ot sõimest mähkmes leitakse, > On'hein ja jäme riie nüüd;
^aps alwas landas magawat, Nüüd tahad ennast näidata
Kes on maailma toitisa. ^ «ni simre taewa kuningat.

<!. Seepärast läki rõõmuga 12. Sa tegid koik hea meelega

Nüüd karjastega waatama, <>t mina pidin uägema,
M i s jummal meile tintinnd. (5t anu ja rikkns ilnur sees
M i s meie heaks on annetnd. l>i kõlba nntte finn ees.

7. M u süda, paue tähele, 13. Oh wõta armas Jeesuke,

M i s on, mis sõimes nähakse? M u süda sängiks omale!
Kes on see kannis lapsuke V Oh wõta temas bingata,
See on see armas jeesuke. (>t mina sind ei nnnsta.

8. Oh ole terwe tillemast, 14. Sest hüppan mina südamest

Mind patust mitte põlgamast! a kiidan oma Jeesukest,
Sa tuled hädast aitma mind, ^ 35)ia laulan suure rõõmnga;
Kes wõib see eest küll kiita sind? Mind, Jeesus, ikka awita!

'.». Oh kõige asja tegija, >5>. Nüüd kiitus olgu Jummal

Kui wäga alwaks lähäd sa, Sell ainn poja andijal,
Et sina sõimes magad seal, Sest inglid toowad rõõmsaste
See kõwa weise põlm peäl! Meil nne aasta sõnnme.
2>>.

i:).

Meed inglid taewast tulewad- ^.

/^ /^

l. Need inglid taewast tu lewadIa karjastelle ütlewad, Et

'^H^
^^-?-?^
laps on »nei le sün di ^ uud Ja mäbkine sisse nm - hi - tud.
 15 —

2. Taaweti linnas Petlemmas, ^ 4. Nüüd patt ei wõi meid hirmuta,

Kui Miika enne knnlntas; Sest Jumal ou ju teiega,'
See on see Issand Jeesuke, >tui kurat mässab põrgn sees
5ies lneid ei jäta hädasse. S i i s Jumal teie abimees.
3. Sest wõtke ennast rõõmusta, ^ 5. Oi see jää maha elades,
Et Jumal lepib teiega, ^ ztes elab püha elu see^;
On sündind teie sarnatseks, Mii maailm kiusab karjaste,
O n teie wend ja abilnees. Siis Jeesus aitab heldeste.

<>. Nüüd ou koik wõimus teie käes

(5t Jumal teie abimees!
Test kiitke Iechlst lõpmata
Nii südame kui keelega.
21.

14.

Müüd Jumalasse auustast. 15

and-kem sü - da - mest, >tes meil teeb lah - t i tae-wa ust Ja

^ ^ ^ > /?>
H—« ^ ^ ^ f , B-f-« ^.—^HHljll ^.IIZ
5 B ^ ^-4--—^ !—1"" ^ ^ ^ " 1- —1
au - nab po ju kest ^a au - nab po - jn - kest.

2. >ies Isa rüppest tuleb, see 4. Mania teda imetab

Saab waeseks lapseks teal, ^,a loidab piimaga,
Waat sõimes ase teniale >tes ingli meelt ka rõõmustab,
On kõwa heina peäl :,: See Õnnistegija :,:
3. See Issand jätab meelega .'>. Seesama pidi tulema
>iõik auu järele Weel õigeks kuningaks,
Ja wõtab euuast alanda Kes rahwa pidi koguma
D l i waene sulane. itõik oma alamaks :,:
 — 16 —

6. Ta wahetad nüüd meiega 7. See, kes meid tõstab isandaks,

J a wõtab enesel O n meie sulane,
Were ja liha patuta Kuis ennast näita heldemaks
J a annab õnne meil :!: Wõiks hella Jeesuke :!:
6. Nüüd Jeesus Paradiisi meil
Teeb lahti wägewast,
E i keela Keerub inimest
Nüüd sissemiuemast :>i
22.

15.
M ü d ole Zeesus Kiidetud- 103.
/?>

il - ma - le, Test laul-wad iug lid rõõmsas te: Kü - rie - lei - sou!
2. Seal taewa Isa ainust last
Nüüd näikse sõimes haledast;
Ja meie waese lihasse
O n tulnud kõige ülem boa!
Kürieleison!
3. Kes suurem ou kui ilmamaa,
Nüüd uäitse rüppes magama.
See on nüüd laps, kes ilma peäl
Koik asjad peab ülewel.
Kürieleisou!
4. See walgus tuleb ilmale
J a annab paistust kõigile,
See saadab pimeduse seest
Meid walge sisse igawest!
Kürieleisou!
5>. .«es Isa poeg on ülewelt,
O n wõeraks tulnud meile sealt;
Ta lõpetab koik õnnetust
Ja aunab taewa pärandust.
Kürieleisou!
<>, Ta tuleb waeue ilmale
Ja näitab armu waestele,
Et soua kuuljad rikaks teeks
^a püha ingli saruaseks!
kürieleisou.
7. Koik tegi ta hea meelega,
Meil oina heldust uäidata.
Maailm koit olgu rõõmus sest
J a kiitku teda igawest!
Kürieleisou! 24.
 l7 —

16.
Hy laulgem südamest 220.
^>

B^D^Mj^U 1^1
l, O h lall l gem s ü - da - mest J a fiit-kem Iee - sii ^ kest, >i es

'.Vlaav ja rü pes ma gad >tlli wäe - ne lap - su-

^ — ^

,'.'ceid Ili - naö ^ ta - ma kab ja

, . ^

saa-dab tae - was 1^, Tee on see Aa ja Oo :,i

'^. Ob armas Jeesuke, Z. Oh Isa halastust,

Sa oled armuke, Oh poja armastust!
Ja minu rõõm ja adi. ztui tuli kõikel minna
Oh bell^i lapsuke, S ü ü pärast põrgusse,
Su kalli armu läbi, Meid peastuia, Jeesus, sina
Ol' taewa lluke, Siis tulid ilmale,
Miud tõmma omale:,: Meid saada taewa sa .,:

4. Meil taewas isamaa,

Ja rõõm on otsata,
>luo pühad inglid laulwad
Neid uusi lugusid
^a kus need õndsad tulliwad
Neid taewa mäugisid.
Oh oleksime seal :,:
27

2
 — 18 —
17.
Miid, Jumal, mina Kiidan- 234.

l. Nüüd, Jumal,mi-na kii - dan S u hel-dust rõõmsas-te,

Aun snl-le an-da püü - an, Kui ii - al möis-tan ma,

Sell nll - el aas-tal taa, Gt mu-ret o led kan nnd J a

— D—F—^—^"f"F—^—^—H^ l

ra - bn mei - le an nnd, Meid ai - dand ar - mn - ga.

2. Meil peab meelde jääma 4. S a oled andeks annud

S u kallis armu töö. Meil meie eksitust,
Ja täuu peab saama Gi ole peäle pannud
S u püha nimele; Meil kanget wiletsust.
Sa olid rohkeste Kui oleks meie peäl
Meid tänini koik toitnud, S u nuhtlus järsku tuluud,
J a terwed meid ka hoidnud Ots oleks meile olnud,
J a lausund armsaste. Gi elaks üksigi.

3. S a annad oma sõna 5. Su helde Isa süda

Meil selgest, rikmata,
S u armu uoor ja-wana
On näinud lõpmata.
S a oled heldest käest
Koik annid annnd wälja
Ja waenu, tõbe, nälja
Ka keeland meie maalt.
On armuline weel;
Kes wõtab patud jätta
J a loodab sinu peäl',
Saab armu sinu käest;
Sell' patud andeks annad
Ja ta eest muret kannad
^.a peästab bäda seest.

ii. Oh Isa, kallis Looja,

Auu sulle igawest!
S u poeg, see õnnetooja,
Meid peästnud kurjusest.
Sind weelgi palume:
Meil anna rõõmust aastat,
Ja kahju eest meid boia,
Ja toida heldeste. 49.
 — 19 —

18.
Jeesus, hüüa mind- 53
/^
i ^ i i ^ ^.' ^ 1
^ ^ "lnn^ Äü!

l. ^ee-sus, hüü - a mind II-mast, et ma sind

<o /^>
fl^Illlll^^^IIlllIlN '^1 fm^iiliii^iiiirl
V Was-ta wõ-tan, snl - le tõt - tan. Iee-sns hüü-a mind!
!!

2. Ütsi Petlehem, 6. Siis sind, Jeesuke,

Oi Ieruusalem, ^eian peagi,
Meile annab, mis meid toidab; Ohkamisi, palnmisi,
Oi Iernnsalem. Toon ma sinnle!

3. Kallis Petlehem! 7. Ära põlga mind,

Kõige ilusam! Aita, et ma sind,
Sinust tuleb, mis mind kaitseb, Hästi tunnen, wäga olen,
"Kallis Petlehem! Ära põlga mind!

, 4. Nüüd ei ole sa 8. Jeesus, aita mind,

Mitte auuta: Ot wõin armust sind,
Kõigel rahwal, paganatel Ihaldada, armastada,
Saadad walgust sa. Jeesus, aita mind!

5. Näita tähte mull, 9. Kallis arnnike,

Ot maailmast sull Tee, et sinule
Ma wõin tnlla, sinn olla, Uitust annan, ikka tänan,
Näita tähte mull! Kallis armuke!
50.

19.
Armas Jeesus, armastaja- 294.
« ^ ^D 5 ^
5^L^ -i— ^ ^ ^
'^ i
l. Ar-maöIee-sns ar-mas-ta ja Kal-lis Õn-nis
Suu-rest ar-must kau-ua - ta da Wõt-sid ras-ke
2*
 — 20 —

Mu heaks mp ^ pa lani-mäs o - lid,

IITl' Un^H
..^—.^.—^—^

Pi - did sur ma mi - ne ma, Koit maa il - ma

HÜlt .^__
^ ^ '
pa - tud tu - liv Maks nia o ina we - re - ga.

^ 2. Arm, kes sina oled nutnud ?
õlimäel, werd higistaud;
Waewa sisse oled tõtnud
Ja mind kindlast armastand;
Oled wõtnud kannatada
,Isa wiha meelega;
llkski ei wõind waigistada,
Mis su surm wõind lõpeta.
5). Arm, kes kinnitasid mnlle
Ju nii mitme haawana,
Et ina pidin jääma sulle
Siuu pruudiks lõpmata.
Arm, siis wõtku sinu süda,
Mis ou urmne, werine,
Waigistada koik mu hüda,
Mis siin juhtub minule.

3. Arm, kes häda julgest taudis,
.hirmsaste said pilgatud;
Arm, kes rasket walu tuudis
Surmast ci saaud ueelatud;
Arm, kes ennast lahkeks näitnnd,
Kui õhk, rammu õtsa saand,
Kni hing ihust ära lahkuud,
Oled siiski armastand.
6. Arm, kes sina oled surnnd
Ja mull risti küljes seal
ztadnmata wara saatnud:
Mõtlen ma sn were peäl,
Oh kui wäga siis sind tänan,
Et sa haawatud mu eest.
Tee, et sinu küljes hingan
Kui hing lahkub ihu seest.

4. Arm, kes sina mind ka wõtsid !
Hinge heites armasta,
Armastnsest mulle totsid
Appi halastusega;
Isa hooleks sa mind andsid,
surres palusid mu eest;
Nisti waewa mu eest kandsid,
Sest mind peastsid wiba käest.
7. Arm, kes surma waewa näinud,
Ja mn külma hinge eest
>tülma hauda oled läinud,
Sind ma tänan südamest,
Et sa walus luuge heitsid
Et wõin ikka elada;
Õnnistust sa mulle saatsid:
Igawest mind armasta!
55.
 — 21 —

JO.
Jeesus, surma ärawõitja- 301.

Iee - sus, sur - ma a - ra-wõlt-ja, Iee-sus, sa tood

Mi-nu kal - lis hin fle hoid-ja, Gn-nast an-nan

md mind!

'^. Sina oled näha saamid 4. Wallatumad teutasid,

Naeru, sulgi, teutust,
Sidumist kannatanud,
Haawu ja muud bäwitust,
Et miud wäest sa wõiksid peasta,
Patu köiest taewa tõsta.
Tuhat kõrda täuan sind,
Jeesus, et sa aitad mind.
Pilkasid sind otsata,
Sinn pea ehitasid
Kibuwitsa krooniga,
Et mind wõiksid rõõmustada
Ja aun kroom mulle saata.
Tuhat kõrda tänan sind,
Jesus, et sa aitad mind.

!l. .«üll sa lasksid ennast peksa
Armetumaks waewata,
Et sa wõiksid pattn maksa,
^a mind teha wigata;
Sina lasksid minu õnneks
Ennast teha õnnetumaks.
Tuhat kõrda tänan sind,
Jeesus, et sa aitad mind.
5. Kui siud peksti minn pärast,
Gt ma walust pcaseksin,
«aewati su peäle kurjast,
Gt ma rahul oleksiu;
Rõõmuta sa ristis poomid,
3>.'st sa rõõmu mulle toonud,
Tubat kõrda taimu siud,
Jeesus, et sa aitad miud.
 22 -

6. Häda sisse ennast andsid, ?. . Sinu alandus ja häbi

Kannatlikult kaunatand,
Hirmsa surma walu kandsid,
Minu wõla lepitand.
Ot niind wõiksid lahti teha,
Tahtsid sina waewa näha.
Tuhat kõrda tänan sind,
Jeesus, et sa aitad mind.
On mu uhkust tasunud,
Sinu kurwa surma läbi
Saan ma surmas rõõmustud.
Teutust sa kannatanud
Aun see eest ma olen saanud.
Tuhat kõrda täuau siud,
Jeesus, et sa aitad mind.

8. Nüüd su häda meeles kannal,,

Jeesus, kõigest südamest,
Sulle ikka tänu annan,
Haawa, walu, surma eest,
(5t sa mu eest warisenud,
Tuhat kõrda waewa uäinud
Ja nii kallist peästnud mind:
Igawest ma kiidan sind!
57.

21.
Aristus, Kes meid õndsaks teed. 274.
<^>
_ —D^D—D—D_llM_- ' ^«—B—D—5^B—,——- -

1. «ris-tus, kes meid õlld-sats teed O - led wa - ga pa - tust

Sa kui wa-ras wan-giks saad, Kur-jast ko gu - du - sest.

^> /^

S i - » u pea-le tos-te-taks Wa-le-kae-va mi - n,

>r> /?^

Küllsindnaer di, wae-wa-ti, Nii kui üt-leb ki n.

 — 23 —

2. Hoomselt wara wiidi ka 5. Pärast lõunat

Sind kui rööwlit jälle Jumal, miks sa jätad
Pilatusel, walega Mind uüüd ilma abita,
Kaewati su peäle; Koik mu rõõmu wõtad.
Walets seda mõistis ta, Suhu nemad walasid
Saatis wiiwimata Äädikat ja sappi
Siis sind Herodesele, Surmas imed sündisid,
Sest et olid süüta. Kaljud läksid lõhki.

:;. Enne lõunat petseti 6. Õhtul, kui ju rööwli luud

Piitsaga su keha, Olid katki murtud,
Kibuwitsa pisteti Odaga on pistetud
Kroom wiisil pähä. Külge, siis on jooksnnd
Naeru kombel mängiti Selge wesi werega,
Kuningaks sind teha, Siis on tõeks saanud,
Kandma pidid pealegi Mis ju kiri wanast ka
Rasket risti, häda. Meile kuulutannd.

4. Lõune ajal aeti, 7. Kui siis päew sai lõpeuud,

Sind siis risti peäle, Wäga Joosep tuli,
Sinu werd ka walati, Ieesu ihu palunud
Siis sa tõstsid heale. Risti puu peält lahti.
Sind koik waatjad naersid ka; Gi Pilatus keelanud,
Rööwel risti waewas Teda hauda paudi,
Wõttis weel sind pilgata, Pagauaid ka pealegi
Kunni päew läks mustaks. Haua hoidjaks auti.

8. Aita annas Ieesuteue

Oma surma läbi,
Et sind kuuldes jätame
Maha patu häbi;
Sinu surma, surma süüd
Õpeta meid mõistma,
Siis ehk, waesed, wõime nüüd
Sulle tänu anda.
«2.

22.
M i Zeesuft risti naelati. 8<i.
^>

1. Kui Iee - sust ris - ti

 24

^
^niz^Ti I ^ ^ H ' 7 ^ ^ ^
^^I^^e^^^^^I
nlei - e pä-rast wae-wa - ti, Siis rää -kis seit - se so - na, Neid
/?>

^ ^ ^ ^ ^ ^ _ ^ OÜ I ^^ ^ '
tu-leb ik - ka mä - le - ta Ja bäs-ti inee le pan-ua.

2. S i i s esimene oli see, ii. «a wiiel sõna maleta,

M i s Jeesus rääkis Isale: M i s Jeesus suure healega
E i tea ise nemad, — O n hädas kisendanud:
O h anna andeks nendele, - Ob Jumal, Jumal, miks sa mind
M i s nemad mnlle teewad. Nüüd oled maha jätnud.

5i. Siis teiseks knuldi tema sulist, 7. Weel tuled rauna tähele,
See saatis rööwlit rõõmustust, Ta knues sõna õiete:
Kui Jeesus ütles waewas: Nüüd olen mina täitnud,
S a pead tõest olema Koik, mis mull tuli kannata,
M u juures täna taewas. Ka armu teile näitnud.

' 4. Weel kolmas ööldi emale
J a oma armsa jüngrile,
Kui hakkas poega uäitma:
Johannes, waat, sn ema see,
Sa pead teda toitma!
8. Nüüd kuulge seitsmel soua wee!.
M i s Jeesus hüüdis risti peäl,
>tui surm jn tuli ette:
M a annan oma hinge nüüd,
Oh Isa, sinn katte!'

5. Ta neljas sõna tunnistas, !>. Kes Jeesu snrma auustab,

M i s waewa Jeesus kannatas: Need seitse soua mäletab,
M u l l on suur janu häda. «üll Jumal teda hoiab,
Ta püüdis meie õnnistust, (5t tema maa peäl armu saab
Kui naelad waew'sid teda. ^a taewast rõõmu leiab.

2S.
, sO seesus, stnu walu. ' . 7

1. Oh Jee-sus, si-nu wa - lu. S u ras-ke kan-na-tns,

See saa-dab mul-le e - l u , See on mn rõõ-mnstus.
 — 25 —

B ^ , !
^ 1 ^ ^

S u rei-ad, wer-med,baa-wad, S u ki bu-wit-sa kroon,Mllll

^7>

I"I^I

on ms-tu-seks saa ' wad, Siis, kui mnllhä-da käes.

'^. Su suhu õelast löödi,
Sa kõige wägewam,
Siud hirmsast ära naerdi,
Sa kõige ilusam!
ziõik inglid kummardawad
Sind suure auuga, '
Nüüd teised tentawad
^>ind kilrja kombega.
<!. S u kibe surma häda,
' See auuab elu nnill,
Gi nnnsta nia seda.
Via elan jälle sull.
Oh kuule minu palwet,
M a palun heldeste,
M a loodan smu peäle,
,' E i siuust- tagaiie.

55. S n armsad silmakcsed, 7. S u pühast kannatusest

Reid ära süliti, ^ S i i n ennast rõõmustan,
S u kauuid palekesed, Kni kõiges wiletsuses
Neid uaeruks katcti. M a seda mäletan.
^ a oled kõige auusani, Kiu saab su surma läbi
Nüüd oled auutu! »ead aset miuule,
S a oled kõige kaugem, S i i s kaub minust häbi;
'Nüüd oled rammetii. M a labknn rõõmsaele.

4. M i s iial sina tegid, ^. Oh armas Lnnastaja,

M i s sina kurja nägid, Sind tänan südamest!
See on mu patu süü. Sa oled lepitaja,
Oh heida armu peäle M i n d peastsid snrma käest.
J a ära nnhtle sa, Ob lase mind su peäle
Et siud mi waewata Nüüd loota kindlaste,
Oh jäta wiha jälle, S i i s saan ma elu jälle,
Gt siuu heldust uäen. Kui sureu siuule.

õ. Ob minn kallis hoidja, !>. «ui ilma jätan maha,'

M n hinge karjane,
Sa kõige parem kaitsja,
M i s teed sa miinile?
M i n d oled õpetannd
Küll oma souaga,
M i n d armsast jnhatannd
Ka waimn anniga.
Siis ära jäta mind.
>tui jääb koik rikkus taba.
Siis igatsen ma sind.
>ini wõtab lõhki minna
M i l süda walnga,
S i i s kostita mind sina
Seal oma werega.
 ^ 2ss —

lN. Mind wõta rõõmustada,

Kui hiug on keele peäl,
M u ohkamisi kuulda,
Kui kaub minu heäl.
Kui sinn peäle loodan
Ja usuu kõwaste,
Siis surmas elu ootan,
Ja suren õndsaste!
74.

24.
Oy Zumal, tule ftna. l96.

Ju - mal tn le si na Nüüd
mull wõiks kor da min na Nüüd

a - biks ar-mu-ga,
laul-des kuu-lu - ta Su arm - sa po - ja õ - pe ^ tust Ja

1—^"l-inii^—iNittil-
^^fZW^^Z
kan-get sur-ma wa - lu, Oh
2. Koik pidi tõeks saama,
Mis ^^umal tõutand;
Gi pidand walets jääma,
Mis kiri kuulutand;
Gt Kristus pidi tulema
Koik inimesi peästma
Ja surma minema.
.'l. Sest nenda Issand täna
On tulnud ilmale
Ja kuulis Isa sõna
Ja tegi imetöö,
Ning anti surma kohtusse
Ta jüngri Juuda läbi,
Mu süüta Talleke.
an - na si - gi - dust!
4. Kui paasatalle sõiwad
Seal jüngrid Ieesuga,
Ta wõttis pärast leiwa
Ja tänas, murdis ka;
See juures andis kõigile
Tõest oma ihu süüa,
Mis pidi surema.
5. Ka wiinas tema joodab
Neid oma werega;
Kes tema peäle loodab
Wõib ustn kinnita,
Kui tema seda leiba sööb
Ja usus joob sest Wiiuast,-
See surina siis ei näe!
 — 27 —

6. See Issand ise pesnud !). See kallis Jeesus annad

Ka jalgu jüngrile
Koik armu näita käsknud
Nii teine teisele;
Sest tähest peab tnntama,
Gt, kes on tema jünger,
Gi ole armuta.
7, See kawal Juudas tuli
Siis Jeesust tabama,
Kui tema aias oli
Ja lõpes palumast.
Suur wägi tuli temaga,
Siis mõisteti ta peäle,
Gt pidi surema.
6. See armas Ieesnkenc
Siis risti naelati,
See wäga tallekene,
Siis ära tapeti.
Koik tegi tenia meie eest,
Gt meile peab saama
Nüüd armu Isa käest.
'Nüüd hinge Isale;
Koik meie patud kannab,
Ja hauda wiiakse;
See tõusis jälle elusse,
Kui kolmas päew sai tuluud,
^ Läks wiimaks Isale.
M. Ta käskis armu sõna
^ Neid jüngril kuuluta
J a seda teäda anda
^ Nüüd üle ilmamaa,
! Gt koik, kes iial usuwad
J a wastu wõtwad ristmist,
Need taewa lähäwad.
11. Weel Luukas kirjutanud
Ja ütleb selgeste,
' Gt Jeesus taewa läinud
Ja taewas walitseb,
Jääb siiski ikka alati
Ka maa peäl meie juurde
Maailma otsani.

12. Siis Waim ka läkitati

Jeesuse jüngrile,
Neid kaunist juhatati
Walguse teedele.
Seesama hoidku heldeste,
Gt õige usu läbi
Koik saame taewasse.

!. >.
Kh leinagem. 99,
r^-^i^-ii
l. Oh lei-na-gem Ja kae-ba-gem! Suurt muret tu-leb
^> ^> /?>

^
kan-da, Iee-sust, J - sa ai-nust last, Tu-hakS hau-da pan-na!
 28 —

2. Oh ahastust Ja kurwastust! 5. Oh paletest, O h tauuikest!

Nüüd surnud Kristus ära! «ui wäga löödi seda!
Saatuud meile kõigile 5tõik, mis elab ilma peäl,
Seega taewa wara. Nntab sinn häda.

3. O h patune! Waat sinu töö li. Oh waadake Kui ärdastc

O n temal surma teinud, Nüüd sureb Jeesuke!
Gt sa oled kurjaste (5i wõi seda nututa
Iile keelu läinud. Näha iuimeue.

4. T u kosija On werega 7. Suurt õnnistust J a rõõmustust

Sind ise ära pesnud, Wõib iuimeue leida,
J a siud pruudike heldeste >tes siiu hauda pauemist
Patu mudast tõstuud. Meeles tabab hoida.

6. Nüüd paluu ma Sind nutuga,

M u armas Jeesus, aita,
Ot sind wõiksin snrmani,
Issa",d ibaldada!
77.

26.
ÄKs tallekene lepitas. 328.

!. tiks ml - le ^ ke - ne le pi tas Maa - i l - ma ek - si-

I a pnu peäl sur-res ka - u - t a s P a - t u s - t c kõ-we-

-! ! !-
ztm^ililiiiliiiili
tu - sed
V,.. so^ 5a käis nii hai - ge, wi - aa - ne J a ta - pe - ti nii

õe las-te, Ep ol-nud rõõ-mu ii - al. Sainaertnd, ä ra

te-u^iul Jasullres hädas surmatud Ja ka»l-dis koit heäl mee>lel.


2. See täll on minu armas wend
J a hinge Lunastaja
J a Isa teda läkitand
Viu lepitajaks saama.
Ta ütles: mine, armas poeg,
Ja lepita neid ära koik,
Kes pidid põrgu saama.
Küll need on wangis kangeste,
S a wõid neid peasta heldeste,
Kui oma elu annad.
3. Heäl meelel, Isa tahan ma,
Poeg ütles, seda teha,
M i s iial peäle paned sa,
Koik waewa tahan näha.
Oh arm! oh imeline arm!
Mind armastad, kes olen põrm-
See armust meile tnli,
See lähäb armnst snren,a
Ja- hauda maetakse ka,
Kes Jumala poeg oli.
3. Arm waewas teda risti peäl,
Kui teda üles pandi
Ja tapeti kui talle seal,
Kui teda kinni naelti.
Ta süda õhkas waluga,
T a weri jooksis otsata
Ja walati nii rohkest.
Oh armas.Täll, niis pean ma
S n l l jälle see eest tegema,
Et tegid head nii heldest.
5. Ei wõi see ilmas elades
Viu meelest ära minna,
Sind pean armsaks südames,
M i n d armastasid sina.
M u südamesse walgus jääb,
Kui tema surres lõhki lääb
See ou mull ammu teäda;
S u omaks tahan mina ka,
Nii kaua tui siiu elau ma
Ja igawestki jääda.
29 —
<! S u heldust tahan üksines
S i i n itta kuulutada
J a nii km sundan iganes,
S u l l ohwriks ennast anda.
Sind tahan wäga tänada
Ja sinu nime lauluga
M u elu ajal kiita.
M i s head sa tegid minule,
iiõik tahan auuks sinnle
Kui kohus mäletada.
7. M u süda, laial lauta
J a aja ennast lahti,
Gi suuremat saad wara sa
Kui on maa, taewas, meri!
M i s on koik Kobe, kallis knld?
(5i ole mnud kui tnhk ja muld-
M n l l paremat on teäda.
See parem tuleb Jeesusest
J a tema kalli haawadest,
See wõib mu waraks jääda.
f>. <^ee on mnll kõige tulusam
S i i n ilmas igal ajal;
See on mull kõige magusam
Nii kodu kui ka mujal;
See hoiab miud ka warjule,
>tui tuleb peäle waenlane,
See on mn rõõm, mu kõne;
M u magus roog, kui isutan,
M u Hallikas, kui jäuutau,
M u armas laulukene.
0. M n l l pole surma karta ka,
M u l l eluks on su weri;
>iui juhtuu wiletsusse ma,
S i i s ou see miuu wari;
Kui peäle tuleb kiusatus,
Suur raske mure, kurwastus,
Siis temast aruni ootau;
Et saaksiu temast kinnitud
Ja hädas, ristis rõõmustud,
Kni tema veale loodan.
 — 30 —

10. Kui tuleb mulle rahuga

Siit taewa riiki minna,
Siis tahaksin see werega
Ka ehitatud olla;
See olgu peakroouiks mull
Su Isa ees, et wõiksin sull
Su meele varaliseks.
Kui pruudiks sulle tõutud
Ja ilusaste ehitud
Siis jääda päranduseks.
8U.

27.
Oh tõstkem oma heale. 232.

1. Oh tõst-kem o-ma hea - le Ja laulgem rõõmsas - te,

(5t tu - leb mu-re pea - le,Meil rõõmus so - nu - me!

ka, >tus saa-me ma-ga-ma, Kui

.It ^

hin - ge
it

2. Kui teda risti poodi
Sai rõõmu waenlaste!,
Gt ta küll hauda toodi,
Ta tõusis jälle sealt
Ja wõitis ära ka
Siis suure wäega
Koik põrgu wärawad
Ja surma wõimused.
3. Kui oli üles tõusnud
Ja surmast peäsenud.
Et tema auu sai uähtud,
Ja kõigil kuulutud,
Ja
^ H l
I^H^ W
il-mast lah-ku - me.
' Sai hirmu kurati!
' Ja kõigil waenlaste!,
^ Gt nende wiha nüüd
) Ei sunda ühtegi.
4 Sest rõõmsaks lääb mu süda,
>tui seda lnäletan,
Ei karda mina häda,
Kui Kristust armastau.
Mis temast saadeti,
See mulle kingiti;
^ Mis oli temalgi,
See saab nüüd minule.
 — 31 —

5. Ei põrgu kinnitused 7. Mull peaks on Jeesus ise,

Mind enam hirmuta,
Ei patu kiusatused
Mult mingisugust saa,
Turm tühjaks marjuks jäi,
>tui surina rohtu sai,
Surm on mull kahjuta,
Sest seda põlgan ma.
Ta waim mind walgustab,
Kes oma ihu liikmid
Kui isa armastab.
Ei jäta Jumal mind,
Kui ma ei jäta sind.
Oh Jeesus kuhu lääd,
Seal minu omaks jääd.

0. Ei maailma himust 8. Ta läinud üles taewa,

Nüüd hooli midagi, Ma lähän järele,
Ei mina tema rõõmust Ei karda risti, waewa
Ei püüa ühtigi: Siin ilmas ühtigi.
Ta wara, rikkus ka Ta helde kaitsmine
Ei wõi sind rõõmusta. Mind hoiab warjule,
I l m hukka mõistetud Mind hädas kinnitab
Ja ära wõidetud. Ja wiga lõpetab.

9. Ta saadab selle teele,

Mis taewa juhatab,
Sealt kuulen armu sõna,
Mis nenda õpetab:
Kes ilmas muretseb,
See taewas rõõmu näeb,
Kes siin lääb surema,
Saab taewas elama.
uu.

^55.

Zumal Fooja, püha Maim. 35.

<^>
W^ DK^D^D
^
PituN^Pi
l. Oh Jumal Looja, püha Waim, Mn süda on nii wäga tuim! Oh

ir nHmjniji
-F—B- l
täi ^ da se da ar-mu ga Ja koi gist pa tust pu-has-ta.
 — 32
2. Hind rõõmustajaks hüütakse,
Sind meile taewast antakse.
M u südaut, Issand, soojenda
^>a kalli armn tulega.
5. O h aja kurja waimu siit
Ja hiugel auua rahu uüüd,
(5t jõuame su järele,
zlui siua saadad õiete.

^j. S a auuad audid rabwalle, <>. Meid Isa tundma õpeta

Siud I s a sõrmeks peetakse, Ja tema poega Jeesust ka,
Sa jagad üle ilmamaa l>t usume koik südamest,
Ta soua tutwa keelega. (5i tuled wälja lnõlciuist.

4. Tee targaks meie südamed, 7. Auu olgu kõigest südamest

S u paistus walgustaa» meid; Ja tänu ikka igawest,
Koik waesed, nõdrad kinnita Nüüd Isale ja Pojale,
Ja pea üles armuga. >ta kalli püha Waimule,
1!7.

29.
Ky püha Maim nüüd tule sa 321.
, ^ B ^ ^ i ^ i ^ ^ l
^ lnn^iftnnji ^ ^ ^
r-tii!^^ i^iitiiii^
1. Oh pu ha Waim, nüüd tu-le sa Ja täi-da ar - mu
t l ^ ^ l l — -

tu - le - ga Nüüd nieie sü - da-med ja mee - led, Ct ar - mu

/^>
ii^ii^i«ii;iii^ili^iiDiii^ii^
^^ i ^^ m p i n j nI I ^ Ü ?

näit wad õi - e - te O h Is-sand o - ina so - na - ga Meid

. 5 - ^ 1 1 ^
5 ^
u - su-Ic koik ko-gnd sa Ja rah-wastkõi-gest il-ma
^ - ^ ^ - ^ ^ --!' ' ^ i ' ^

^ ^ ! i ^ j i^^N
5iFiil-^^
maast Sest kiida-me siud sü-da-ulest. Hal le lu ja^Hal le-lu ja!
 — 33 —

2. Oh püha walgus awita, .l. Sa püha armu tuleke,

Gt meie wõime õppida Meid usu läbi kindlaks tee,
>lõik tundma õiget Jumalat, Et pübaste siud teenime,
KtuiS siua kirjas wimistad. Ei risti ajal tagane.
Oh keela kurja tegemast Oh aita oma armuga,
Ja muud kui Iksust õppimast; Mik usu lootust kinuita,
Meid õiges usuo kindlaks tee, Et meie hästi wõitleme
Gt tema peäle loodame, Ja s'nst ei lahku iialgi,
Halleluja, .halleluja. Halleluja, Halleluja.
121.

30.
Oy Kristus, Lunastaja. 194.
.^

1. Oh itris-tus ^n - nas - ta jci, Sa oi - gc walgus

2a kal - liv lm ue too ja ^a hin ge rõõ nms

tns! Mu koi - du täht

^7>

J sast niei le tu lcd >i ni õi - ge a bi inees.

2. Meil tõest iuimeseks 4. Sa kõige asja Vooja,
<Vaid siia ilmale; Meil Isast tuled sa
Su ema neitsikeseks >tni wägew walitseja,
Jäi siiski pnhtaste. Hn wägi otsata:
Sa snrma kautauud Meid tõmma onia poole,
,^a taewa lahti saatuud, Meelt wõta oma boole,
Gt saame elu iniüd. Et see ei eksi snst.
3. Oh Issand, aita siua, 5i. Meid snrmast, bcldc Issand,
Et siuu tnndnüses Nüüd armust ärata,
>töik wõime targaks minna Siiu maa peäl kurja südant
Ja õiges armn töös, 5ta ioäega sureta,
Kt usu sisse jääme llut elu anna jälle,
Ja sinult armu saame Gt südame ja meele
>tni taewa pärijad. Su poole tõstame. 132.
 III. Waltve laulud.
551.
Ara waimu toetaja. 180.
^?>

Il—n '^!
l. N-ra wailuu to-e - ta - ja, Hin - ga - mi - ne wa - lu - sees,
Ahastu-ses rõõmusta - ja, Iee-sus arst, kui surm on käes.

Kallis ro-hi, mis siiu ik - ka, Pa-ran-da-nud hin-ge wi - ga.

2. Päris patt on wäga rikkund < 5. O h , kes wõtab minu südaut
Südant kurja himnaa, Surma ihust peasta siiu!
I h u , hinge läbi tittuud, S a mn arst ja wägew Issand,
Et ma olen eluta; Wõid koik wiga parauda!
Koik mu weri, koik mu üdi, S a wõid walu wäheudada,
O n üks hirm ja patu tüdi. S a wõid surma kantada.

3. Kurat, liha, ilm mu peäle 6. Tee miud oma armu läbi

Oma uooled ajawad, Jälle oma sarnatseks,
J a mind, kui ma tõuse», jälle Siis su were wäest mu tõbi
Patu alla lükkawad, Paraueb su kiituseks.
Gt ma sattuu häbi sisse, Kui su Waim mu haawa wõiab,
Enne kui saau hülgamise. Siis mu süda abi leiab.
i
4. Kui mu waim siud wõtab uöuda, ^ 7. Kui sa siis, mu peastja, wõtad
Keelab laiskus teda weel; Ise mu sees elada,
Kui su waim miud tahab hoida, ^ Küll siis koik mu sooued tõttad
Rikub seda liha meel; Täitma uue eluga.
Ei ma suuda euam kauda Siuu wäge tahau hoida
Oma rasket patu häda. Meeles ja sull kiitust anda.
237.
 35

92.
Armas Zeesus, awita. 169.
^ ^ ^ "> /?>

1. Ar-mas Iee-sus a - wi-ta, Si-nu sõ-ua hästi kuul - da,

Meelt ja mõt-tid walmista, Palwed armust wastu wö-ta!

Sinu Waim meid walmistagu, Maa peält taewa ju-ha-ta - gu!

2. Meil on selge rumalus, 3. Oh sa walgus walgusest,

Kui su püha Waim ei õpe,
Südames on pimedus,
Ei see enesest siin lõpe.
Meie kuhugi ei kõlba,
Kui sa ise meid ei saada.
Kes meil Isast taewast antud,
Tee. ma palun südamest,
Süda, suu ja kõrwad lahti.
Palwed, laulud, Jeesus, sina
Lase hästi kõrda minna.
202.

Helde Jeesuke. 367.

^?>
^——ij- ^ « - , ^
« 5
^'
l. Hel - de Iee - su - ke, Si - uu su < gust - ki Ku-sa-gil ei

da, Saandad wal - gu Hel-de Iee-su - kel

3'
 — 36
2. Surma häda seest
Oled sina tõest
Oma surmaga mind peästnud
Ja mind patust puhtaks pesnud;
Ei ma iialgi
Nüüd jää Kadasse!
3. Juba igawest
Oled Isa käest
Meile Lunastajaks antnd
Ja meil ärapeastjaks pandud,
Heldest südamest
IubaIigawest.
4. Kange sõjamees,
Põrgu haua seest
Oled sa mind lunastanud,
Surma, pattu kautanud,
Oma were wäes,
Kange sõjamees.
5. Taewa kuningas,
Aitad wägewast;
Sind koik rahwas anustagu,
End su ette alaudagu.
Ole kuningaks
^a mull saati jaks.
<>. Sind ma kummardan
Ja su päralt jään;
Kui su püha Waim mind aitab
Ja su armuga mind täidab,
Siis sind armastan,
Sind ma kummardan.
7. Wõta omaks mind,
Siis ma pean sind
Armsamaks kui ilma wara
Ja saan õndsaks sinu läbi;
Kui ma usun sind,
Wõta omaks mind.
8 Sinu alandus
J a su tasandus
Olgu mittu päris ilu,
—
^ Siis jääb patuta mu elu,
^ >tui su alandus
: On mn õpetus.
t). Walitse mu meelt,
^ Et nia ilma peäl
l Sinust kuhugi ei lähe,
^ Siis ma saan su armu näha,
>tui ou minul teal
^ Sinn helde meel.
M. Wõta ärata
< Patu unest ka,
j Mind siis kurat ei wõi petta,
tvga oma wõrku wõtta,
Kni sa awitad
Ja mind äratad.
! I . Oma Waimuga
! Walitse mind ka,
Et ma walwan, palun, paastun,
^ Usus sinn ette astun
^ Et mind täidad sa,
< Oma Waimnga.
1^. Kallis hoidija,
Ol^ mind rõõmnsta,
.^tni mind rist ja mnre katab,
Ja kni lnere laened matab;
5 Ole minnga
^ Armas hoidija.
I.!. Kõige ülem hea
^ Ikka mulle jää,
^ Siis ma püha elu algau,
^ Kilrjad himud ära salgan,
^ Kni on minn käe
Kõige snnrcm bea.
l^. Kni pean waluga
Ära surema,
Siis mu ihu mullas hoia,
; õingel oma auu ka anna,
Et wõin elada,
Ehk küll suren ma.
157.
 — 37 —

94.
Zssand oma wiha sees. 271.

l. Ie-scmd o - ma wi - ha sees Ä - ra sa mind nnht ^ Ic!

Sest su Poea.on wa - be >ncos,Ar-mu saat-nnd mill - le.

an - na, A ra wi ? ba kan na.

^. Kes sind surmas knulutab,
>tes su armu kiidab,
J a su nime annstab,
Sulle täuu annab!
Hoia sa,
Palnn ma
Põrgu walu tundmast,
Aita surra õndsast.
'). Suurest waewast olen ma
Koguniste wäsind,
Hingel igaw oodata,
Ohates ma tüdiud.
kauaks sa
kiitmata
z Jätad hingekese
Sllnre mure sisse?

^. Isaliku armuga l!. Taganege waenlased,

M i nn peäle waata; Sest mind I n i n a l kuuleb!
Mina olen rõõmnta, Tagauege wastased,
Rõõmu mulle saada. >ies teist euam hoolib!
kannata S i u u ees
Minuga, Usu sees,
Tee, et hiuge haawad Jumal, nlina seisa,!,
Jälle terweks saawad. Armu rohkest leiau.

4. Waat, mis nõder oleu ma, 7. Auu nüüd olgn Jumalal',

Wäga uõrgato läiuud, Isal ja ta Pojal,
>toik luu kondid waluga, Wainlul, usu andijal,
Et ma pattu teiwid, Meie pübitsejal,
Nutuga iltõõmnga
Uiuuma Tänada
Panen oma sängi, Tahan tema nime,
Waewau oma binge. Kes teeb nii suurt imet.
243.
 — 38 —

95.

Mind Jeesus, walgusta! 193.

-i—,

1. MiudIee-sus wal-gus - ta, Ma o - lell i - se ru - mal, Ei

^>
^ , 1 I ^ 7 ^ U ^
^^^^M^^W^M
tunne en-nast ta, M a te - an se - da t ü l l ; Üts tei - ne järg on

mull: M a po-le siis-ki weel, M i s sün-niks o l - l a teal.

2. M a olin ennemuist < 5. Ei ole igamees, .

Küll wäga hästi rahul,
E i teadnud knrbdusest;
Nüüd selge tüli käes
J a mure südames,
Kust tundsin rõõmustust,
See teeb mull ahastust.
Kes Jeesust omaks kiidab,
>ia tõest tema sees!
See aga siuua saab,
>ies meelest kustutab,
> M i s tahab liha meel,
<5i ela enesel.

3. M a tean tõeste, <>. See petab ennast tõest,

Gt mulle wara kahju
Ei seda walu tee;
M u l l ou häid sõpru weel:
E i karda waeulast teal,
E i ihll waewa uäe.
Koik tarwidus ou käe.
>tes seda wiisi mõtleb:
^ Siis nsun südamest,
>tui kõige patu eest,
<5ud hoiau kõigest wäest,
> M i s saadab häbisse,
(5i paganadki tee.

4. Oh see on hiuge piin, 7. Jeesuse katte saab,

Sest südamest ta tõuseb;
See ahastab miud siiu
J a murrab koudid ka,
Gt ma ei seleta,
Kas sa mu Jeesuke
J a ma su talleke.
Kes enesest on lahkuud,
J a niis ilm armastab,
' -'luu, rikkust, rõõmustust,
^ >iõik liha himustust
Siiu wihkab südamest
J a nõuab Jeesust tõest.
 — 39 —

8. See on mu usu heäl ^ 12. S a waene, tahad sa

Ja tema põlew himu;
M u Jeesus, ole teal
M u kalju, kilp ja auu,,
Miud saatku sinu uõnu.
S u päralt olen ma
J a jään ka lõpmata.
Gild keelda kuuiugalle?
Kell jõud ou otsata,
Kell ou koik rikkus, auu,
ztõik wägi, tarkus, nõuu,
Kes, mis ta loonud teal,
Ka peab ülewel.

9. Kes seda õiete 13. Kui ükskord hukka tääb,

Ei taha, see ei usu; M i s maa peäl ou ja taewas,
Ta wihkab Issaudat, S i i s tema ikka jääb,
Teeb koda liiwa peäl, Ei lõpe iialgi,
M i s pea langeb teal, E i tema suregi.
Sest nsn kinnitus J a keda tunneb ta,
O n Ieesu lepitus. Sell õnn on otsata.

10. Sest see ou wiga küll, 14. Kes aga aegsaste

M u armastus ei kõlba,
M i s tänini on mull
S u wastu, Jeesuke!
Et ilma rõõm ja töö
M u l l armsam olnnd weel
Kni sinn nõuu ja meel.
S i i n temaga ei lepi,
See jääb küll hädasse,
Lääb hukka igawest,
Ehk tõuseks silmadest
Wett küll nii rohkeste,
E i woolaks woolsaste.

11. >>ing, pane täbele: 15. Kui Jumal armuga

M a pean julgust wõtma, Nüüd leppimist sull pakub,
Gt saaksin rahule. S i i s wõta wastu ka
Kui lahkud südamest J a ütle: siuule
Maailmast, liha tööst M a anuan, Jeesuke,
J a elad Kristuses, I h u ja hiuge ka,
S i i s õige järg on käes. Koik puhas wõta sa.

16. M i s tahad, mnga tee;

Gt walmis saan ma sulle
Auuriistaks, iluks ka,
Gt itta kiidan sind;
Kui ise katad mind
J a pühaks saab mu waim,
S i i s olen armu taim.
248.
 — 40

96.
Oh armu juur. 108.

. ^
l. Ob armu juur, mu patt ou suur, M i s mina wõtnud te-ba; (^i

^ <^

teal Maa - il - ma peäl Äiu hin - gel a - bi

^DMZ llä ba.
?. l>t oleks mull 6. Hee miuuga
Hea wari küll >iui tuuued sa;
Maailma õtsa jääda, >tõik heaks ma sinust wõtau.
l>i siiski ma Miud walmista,
^ää hädata, (>t lõpmata
(5t patu palk on teäda. ! Tee poole üksues boiau.
:i. Test siuule, 7. >ini liunu wiis,
M a patu ue, l>t tema siis
M u annas Jeesus tõttau >iüll euuast warjul hoiab,
7>a palllu sind: Kui tuisk ou ees
Ob kuule mind, Ja bäda käes,
(<t suures waewas olen. >ia oma aset leiab.
j . Klli tahad sa .^. ^iiisamuti
M i n d nuhelda, M a patune
Teega ma ralnil olen, T u baawa sisse tuleu;
(5t nuhtle teal >tni surm ja patt
^a aita seal, Miud waewawad,
Kui ma su juurde tuleu. S u juures, Jeesus, oleu.
5. Ka kannatust !». M a oleu seal,
J a paraudlist, lvbk biugel teal
Oh Issand, anna mulle Ou ihust ära minna;
J a awita, <5iis taewas mull
Et laitmata Tääb rõõmu küll,
Ja wagast elau sulle. '«tui mina läheu siuua.
ll». Auu ^sale
,>a Pojale,
Ka pübal k a i m u l olgu:
Nüüd lüdamest
^a igawest
Meist kõigist Aamen tulgu.
.255.
 — 41
97.
Oh Jeesus, ülem abimees. 204.
l. Oh ">ee - sns, ü - lem
(>-t ioaa - ta, kui - da
^>
^M^^^MW
'tuusti
tae ivas,
l^t pa - ta
wäe wao,
miad nii wa - ga kia - sa-wad, Gt
'^. seesama saare häda sees,
v i ' Issand, appi tõtta,
^a ole õige abimees,
M a südamest aeid wõta,
Gt pala sisse ma ei jää
Ja snrma hakatast ei aäe
Ja igawest ei kaa.
.'j. ztui miaa Kattaa mõtlema,
M i s iial olea tewad,
S i i s tahab süda katkeda:
Test olea araks läiimd.
M a nõnn ei hakka kahagi,
Waid hakka saaksia togaai,
,^tni poleks sina sõaa. "
«, Seesama sõna tnnnistab,
Gt andeks aaaetakse,
«ni süda wihkab patasid
Ja et aeid naastakse.
Sa arma neile tõutad,
>ies karwast meelest pallitoad
J a uskwad sinu sisse.
—
^?>
a - di-mees, Sa ar - nui hal - lik
mi - uu sees M a hing oa sau -reo
m^i
IM
süüd ialad wäe-wa-wao Ja
kar - ja o - lea tei - aav.
V Gt mina omast meelest nüüd,
>tni sina tead seda,
>ta leian palja raster süüd,
Need teewad malle häda!
Sest tahaksin sn werega
Gnd lasta patnst pnhasta
>tni Taawet ja Manasse.
^ l.». Sest langen mina põlweli,
Oh Issand, sinu ette,
^ Sind palnn mina alati,
; Gt rõõmusta mn mõtet.
Ob anna andeks heldeste,
M i s mina olen karjaste
M a eln ajal teinud.
^. Oh Issand I n i n a l halasta
Ja anaa andeks mnlle:
i M n karwa südant rõõmnsta,
Siis tänu aunan salle
! J a tahan hea meelega
S n nime auaks elada
J a sinn sõna kuulda.
 — 42 —

8. Su waimuga mind kinnita,

Mind aitkn sinn haawad,
Mind pese oma higiga,
>tni lõdwad eln päewad;
Ning korista mind õndsaste
Siit kurjast ilmast, Jeesuke,
Wii taewa seltsi, Aamen!
258.

Ky Zsa, taewarngi sees. 128

1- Õh I-sa taewa r i i - g i sees,^a kas-sid meid koik sndamesNtui

^DI
Z?^ '^ '^ ^ ci
-^
t^
wen-nak-sed siud pa-lu-da ,Vi bä dao ap-pi knt-sn-da. Oh

-Ui
^M ^x

ai-ta, et ei ük - si keel, Waid hing ja keelta pa-luk-sid.

2. Su nimi saagu kiidetnd, 4. Su tahtmine siin ilma peäl

Su sõna selgest õpetud,
Et meie pühast elame
Su nime anuks järgeste,
Gt kauks wale õpetus
Ja lõpeks rahwa rumalus.
Süudku kni taewas ülewel,
(>t scega ralnil oleme,
Mis meile süuuib iialgi;
5tõik kurja tahtmist surela,
Mis püüab siuust labkuda.

3. Su riik, see tulgu sinu käest 5. Peatoidust anna heldeste,

Meil nüüd ja pärast igawest,
Ja Waimu oma auuiga
Las meie juures elada;
Koik põrgu wiha lämmata
Ja kogudust nüüd õnnista.
Ja mis mund tarwis ihule;
Meid hoia tõbe, tule eest
Ja peasta nälja, waenn. käest,
Gt meie rahul elame
Ja sinu sõna kuuleme.
 43 —

6. Meil anna andeks meie süüd, i 8. Meid peasta kõigest kurjast ka,
need ei iial waewa meid; > Gt kuri aeg on elada;
S i i s oma wihameestele Meid hoia kurja surma eest,
Heal^meelel andeks anname; ,v: peasta wiimse häda seest.
J a tee meid walmis kartma ka Oh wõta meie hingete,
Hind südamest hea meelega. < S i i s oma riiki igawest.

7. M i n d ära jäta abita, 9. Nüüd ütelgem koik nsuga^

Kui kurat hakkab kiusama, Aamen, oh Issand, awita,
Kui kuri rahwas hukutab Gt meie kindlast usume,
J a meie liha kihutab: Gt nieie palwid knuldakse.
S i i s anna wõimust kõwaste, S u sõna peäle julgeste
Gt usu läbi wõidame. Nüüd Aamen meie laulame.
31U.

99.
W Zumal, tule armuga. 319

B_D 5 I ^ B" ^^ ^ I D I I ^ D ^ I
^_!_. imr^iiis.^-^
l. Oh I n i n a l t n - l e ar - mn-ga J a o - ma õn - ne
Meid taeira poo-le jn - ha-ta, Gt mõis-ta - me su
^7> ^?>

^-H' "^imi!
«i

Gt si-nu tööd siin tunne-me J a wõi-me wagad

/>->

M
I^f
'li. II' I^II
^'
ol - la, (5t Jee-sus pa - ga - na - te - le Wõib

ä - ra - pe - ast-jaks tul - la, Gt nc-mad pa-tust pöör - wad.

 — 44 —

2. Maailm sind Jumal, auustab ^ 3. Koik rahwas, Jumal, täuagu

J a kiidab sinu uönu
Ja suures rõõmus himustab
S i i n lanlda sinu auu,
Et 'oled kobtnmõistija,
Kes wõimust patult wõtab,
S u soua hoiab, toidab ka
Koik rahwast, et see tõttab
S i i n uneö elns käima.
^ Siud maa peäl head tööd tehes,
! S u sõna wägi kaswaga
5 S n auuks meie nähes.
^ b '^sa, Poeg meid õnnista,
Silid südamest tõik kartwad,
> ^ b püha Waim meid rõõmusta,
Sind wagad auustawad;
Sest laulgem rõõmsast: Aamen.
212.

40.
Oy Sumas, waata heldeste. 1i)8.
/v>
ilm—^mij
' . ^ '
^iti^^
^1^^
- ^
5«
V
OHInmalwaata hel-des re, S u l l o l - g n ba ^ lc sü - da^
Kui pi-sut õi-gid lei täk se, Meil waestel on snnr bä da.

2. Ei ole nende õpetnst -l. Sest ütleb Jumal ülewelt:

S l l pühas kirjas näha,
Need wõtwad järgest wallatust
^a kasu wastu teha;
Üts tahab seda, teine teist
J a üksigi ei kõlba neist,
Keel libe on, meel tige.
.".. Need õige nsn rikkujad,
""b Junial, lükka maha;
Need on küll kõrged lwoplejad,
M i s kassid, need el taha;
Koik wõimus ou nüüd nende käes,
Neid arwab targaks igamees,
Kes wõib neid õpetada.
M a taban üles tõnsta,
M u lastel pole abimeest,
Neid tahan ise peasta.
M a knnlen nende palwe healt,
M n sõna peab ülewclt
Neil ikka wõimust saatma.
5. Kni seitsmel korral hõbe, knld
Vaäb selgeks tule läbi,
Nii usk, kui tunneb risti tnld,
Saab selgeks ka, et häbi
lvi alati jää temale,
Kes risti alt ei tagane,
Waid teeb, mis I n m a l tahab.
 — 45 —

i>. Meil oma sõna puhtaste

Nüüd hoia, armas Jumal,
Meid kaitse, Issand, heldeste,
(5t meie ei saa wiga:
Hest kurjad wäga sigiwad
Seal, kus ueed waleprohwetia
Siin maa peäl palju makswad.
5'.i.

41.
Oh Kuhu lähen ma. N2.

küll ilm ap-pi tl, leks, M n l l siis - ki hä ^ da o lett-.

'^. Oh annas Jeesuke,
M a tulen sinule,
M n peäle armn heida,
M n l l oma heldnst näita,
M i n d ivõta armnst wasta
Ja werega mind kasta.
3. M a waene patnne,
S u peäle julgeste
M a tahau patnd heita,
Gt wõiksin arniu leida:
S i i s sinn pühad hamoad
>iõik mnlle õnneks saawad.
4. ^lüüd oina werega
M i n d patnst pnhasta;
M u kurwa südant aita
J a armn mnlle näita,
>tõik patud kinni kata
^>a mere põhja mata.
.'». Sa oled minu õnn,
M n armas Iecsnte,
Gt sa mind patnst peastnnd
J a oled neid koik süstnnd
Ka oma hana sisse,
Seal matsid sa neid ise.
6. Ehk sunr mu patu töö,
S i i s saau sest wallale,
Kui ma sll were wõtan,
See peäle kindlast loodan.
Kes sinu juurde jõuab,
>tüll bädas abi leiab.
^. M u l l palju puudust küll,
M i s siiski tarwis mull
M u õnneks, koik on toodnd,
S u were läbi saadud',
Seega ma wõidan ära
>tõik pattu, põrgu kära.
 — 46 —

8. Ehk kurat wäega 10. Ma loodan, Issaud, sest

Mind tahab hirmuta, Su peäle südamest;
Mull pole siiski häda, Ei wõi ma hukka minna,
Sa Jeesus wõitsid teda Et surnud oled sina
Ja sinu püha weri Ja minu patud kannud
Lööb maha tema leeri. Auuriigi mulle aunud.

9. Su weri tõeste 11. Mu südaut juhata

Teeb palju imetööd,
Et selle wäe läbi
Koik rahwas leiab abi.
See peästab surma wäest
Ja patu, põrgu käest.
Su püha Waimuga,
Et kurja maha jätan
Ja siun juurde tõttau,
Et wõin su juurde jääda
Ja taewa riiki saada.
260.

42.
Oh Kui waesed waewalised. 117.

^ « ^
1. Oh kui waesed waewa - li - sed O-le-meIee-su-se-ta,
Nõ-drad ja ka hä-da - l i - sed, Armas Jeesus, halas-ta!
^>
-^- I—, D
, —^5 - - ^ - B-Dm?i1ikDi^
3^_ .^^
, ,—,—>. ^ , F--^
Meie waeste peäle waa - ta, Ar-must meile a - bi saa - da!
2. Sinnta, oh Issand Jeesus, ^ 4. Siinita, oh armas Jeesus,
Pimedusses elame! Meie ei saa edasi;
Ussist tuli meile knrjus, Maailm püüab kõigis paikus
Patu waewa tunneme; Eksitada karjaste;
Südamesse ussi wiha ^ Puhu ähwardab ja pilkab,
Tikub, wõtab walu teha. ; Puhu kawalaste libab.

3. Sinuta, oh kallis Jeesus. 5 Helde Jeesus, tead ammu,

Põrgu, kurat hirmutab;
Mull on waja usu julgust,
Hukatus mind ähwardab;
Südamest patt hirmsast ilmub,
Seal ju põrgu tuli raksub.
(st siin nõdrad oleme,
Rammuta on meie rammu
Meie elus järgeste;
Sagedaste komistame,
Eksituse sisse saame.
 47

6. Kinnita meid, armas Jeesus, 8. Toeta meid, armas Jeesus,

Aita, kui^ou häda käes; « 5 Saada teele heldeste,
Tee meid targaks; sinu walgus ? Gt siin käime omas elus
Olgu wägew südames. S i n u tee peäl kärmeste,
Anna mulle oma armu > Patu himust taganeme
S i i s mu süda tnnneb rõõmu. i J a mis hea ou, igatseme.

7. Niku ära, wägew Jeesus/ 9. Sinu wäe Waim, oh Jeesus,

Kurja waimu tigedus; Antku meile wäge ka,
Et su pruut wõiks rõõmns olla, ^ Gt su meele pärast meie
Pööra ära wigadus; Järgest wõime elada;
Mii sa tahad rõõmustada, Walmiõta meid, armas Issand,
(>i wõi ükski kurwastada. ' Kõlbawaks tee meie süda.

10. S i i s saab tänu.- Issand Ieesns,

Sulle suust ja südamest,
S i i s ka meie wõime kiitust
Sulle auda kõigest wäest.
Siis siud Jeesus auustakse,
Kõigis paikus kiidetakse.
392.

49.
Oh wäga Zumal. 230.
, !-f-5 , < !-f , !-?-l
''LlU^^ > j — ^ -

1. O h wa-ga I u - m a l , kes Koik an-nid mei-le an - nad,

Kelt on, nns ii - al on Kes kõig'eest mn-.ret kan-nad.

"^^-n
^>

Meil an - na tcr-wist ning Gt ter - wc i - hu sees M u l l

leks ter - we hiug Ja õi - gus sü - da - mes.

 — 48 —

2. Las', mis mu kohus ou, ! 5. Tee, et ma kõigega

M i u d usinaste uäha,
Et wõiksin ametis,
M i s kassid, pea teha:
Oh auna, et ma teen
Koik tegn aegsaste,
J a aita, et mn töö
Wõiks minna edasi.
! Niisngnst sõbrust peau,
i M i s ma hea olewat
, >ia sulle armsa tean.
^ Kui wõtad heldeste
' ÄlN lvara jätkata,
Siis olgu ära sest,
M i s saadnd kurjaga.

3. Mind aita rääkida, l). Kui sa mu iiale

M i s ikka heaks wõib tulla,
J a keela rääkimast,
M i s tühi tabab olla;
Kui omas ametis
M a pean rääkima,
S i i s anna sõnale
Täit wäge rõõmuga.
^ Weel tabad jätku auda
^a mõue waewaga
' M i u d lased wauust kauda;
Siis anna kailnatust,
M i n d hoia patu eest,
< (^t kui ma halliks saan,
Siis ann saan sest.

4. >iui mull on häda käe, 7. >tni tuleb elu ots,

Siis wõta julgust anda,
M i u d aita rõ onniga
Koik risti koormat kanda:
>ia mibamebega
M i n d lase leppida;
.Uni nõnu mnll tarwis on,
Head nõnn siis anna ka.
Siis astu, Jeesus ette
T a oma surma sees;
Hing saagu siuu katte,
M u ihul olgu maad,
i Kus wagad magawad,
Kns uemad huigates
l^i kuule müriuat.

6. ,>tui bnüad nnimats lveel:

Koik suruud, tõuske üles!
S u käsi olgu siis
Ka uliuu halla küljes.
Las' kuulda oma boalt,
M u ihil ärata,
(5t kauuist seletud
Saaks taewa seltsiga.
296.
 49 —

-l^.
Su peäle, üksnes ZeesuKe. 317.

-N^^^^^^^^M
Su pea - le, üks-ues Iee -stl- ke, S i i n maa peäl mi - na
Sa o - led rõõmuks mi - nu - le, >lust n u t j a l t rõõ-mn

ke - da gi, C»i
/^
^ i ^ ^ ^ i ^^
n^ ^^^
H7Ü^i
o - le weel-gi üko -ti nüüd, >ies mind wõiks hädast ai - da - ta,Sind
/-?>

^ ^
pa - lun ma, M n
i r ^
loo tus, Iee
^ V ^ ^ ^
sus, a wi - ta!

2. M u patt on suur ja raske küll, ^ :t. Oh anna armust minule

M u süda nntab seda;
Oh anna seda andeks mui!,
Et peästnud mind su häda.
T u Isa seadis taewa sees,
Et sina oled wahemees,
Sest patn süüst saan lahti ma.
Tee tõeks sa,
M i s sina wõtnnd tõnta.
.vead nskn ja wao teha,
Et sinu armu kindlaste
M a südames wõin näha,
Ja järgest armastada sind
J a ligimist kui ennast mind;
M u wiimsel otsal awita
!, S u wäega
kuradit minust ajada.

4. Auu olgu Isal ülewel,

Kes palju head meil annab,
^a tema Pojal Jeesusel,
Kes meie eest muret kaunad,
>ta pühal Waimul olgu auu,
Kelt tuleb abi, õnn ja nõuu.
M i n d aitku Isa helde meel
S i i n ilma veal
5a igaweste ülewel.
167.

4
 — 50 —
46.
Ku poole, Issand, südamest. 200.

Su poo-le, Is-sand, sü-da-mest Ma tõs-tan o-ma

Mind peas-ta pa - tu hä - da seest Ja ha -las - ta mu

wa - ta

wõ-lad, mismull tead-ma-ta, Kes siis su eeswõibseis - ta!

2. Su ees ei maksa muud lui anu
>iõik patud audeks anda; ^
Mnt mric töö on tühi põrm,
>tl's wõib su wiha kauda?
Kes wõib su ees küll suurusta,
Waid peame koik hirmnma
,^a elama su annust.
4. Ehk sina kaua wiiwitad
Mu hädas appi tulla,
Weel usuu ma sind, Jumalat,
Ja tahau julge olla
Nii kuida usklik Iisrael,
Kes süunib waimust ülewel
Ja Jumalat weel ootab.

3. Seepärast siuu peäle nüüd,
Mu Jumal miua loodan;
Mll südames muud ühtigi
Kui et sult abi ootau,
Mis siuu soua tõutab.
Mis minu hiuge rõõmustab,
See peäle oleu julge.
5. Ehk suur küll meie süü ja patt
Mis sinu wastu tehtud,
Meid siiski siua armastad
Ja saab su abi uähtuo.
Ta oled õige karjane, >
Keo souast ja ka teust bea,
Meid peasta kõigest patust!
268.

46.
Meil oma sina Kinnita. 28.
. ^ /?>

ti-?i D^ ^ i ^ i :
icii^i^i^^iiiii^iilii^i^^—l^-^U^
l. Meil o-ma sõ-na kinni - ta, Oh Jumal, meid neist a-wi-m, Keo
 — 51 —
/?> ^

ta - hak -sidküll lü - ka - ta Su Po - ja te - ma jar - jepeqlt.

2. Oh Jeesus Kristus^ uäita sa, ^ 4. Koik kurjad nõuud tühjaks tee,

Meil oma wäge lõpmata, Mis meie wastu peetakse,
Kas' oma rahwas elada, Kütt nende katte maksad sa,
Et tema sind wõiks tänada. Kui jääwad patust pöörmata.

A. Oh püha Waim,meio rõõmusta, 5. Siis peab mõistma nende meel,

Üht meelt ka rahwal anna sa, Et sina, Jumal, elad weel,
Meid surma tnnnil awita Ja oma rahwast awitad,
^a elu sisse juhata. Kes siuu peäle loodawad.
428.

4T>.
Oht on tarwis, armas Jumal. 313.
^?>
^>
—B—B—II- - ^ - ^ — ! - A
Ni-P-li
1. Uht on tarwis, ar-mäs Jumal, Se-da tundma õ-pe-ta.
Ja mis armastan ma ru-mal, Tühja a - ga o-le-wat:
^?>
^-^
. ^ i ^ m ^ c hitt^^ijii
Sest et see mu sü-dant siin
pii-nab ja wae-wabIa
^->
2fHm^H ^ U ^^ ^ ^ I i m
^ ^ « ^ 1 F—F—F

üks-päi-nis mu-ret ja knr-was.tust an-nab;Kui a - ga see

^b
D^W
ü-Ke saan, siissee on muNKüllõntsam ja parem kniilm,mis on sull.
4*
 — 52 —

. 2. Kui sa tahad seda leida, 7. Oh siis anna minu hingel

Ara otsi ilmast teal, Saada sinu sarnaseks;
M i n u süda, wõta jõuda, Sina oled ise temal
Otsi seda ülewel, Tehtlld ka pühitsuseks.
Kus Junial on lihas ja ühes seal elab, i M i s iganes Inmala clnks on waja,
Koik head ja täielist annet sull annab; j See Ieesnse läbi tõik antakse pea;
Sealt leitaksesuuremat,paremat head, Sest kaduwast himust, oh puhasta
Seal on see ükspäinis, kus elama jääd. < mind,
S u elu mull tulgu, ma armastan sind.
:l. Viii kni pühal Manale
Ainus osa oli see:
Tema tõrtis Jeesusele, dl. M i s ma siis weel enam taban ?
I s t u s tema jalgele; Sinn armnst saab ju küll;
M olnnd muud himu tasüdamev teäda, Sinu weri, seda teau,
>lniükspäinis Jeesuse õvetustkuulda; ^ Tegi taewa lahti mull.
M i s tema nii igatses, seda ta sai, Üht igawest luuastust oled sa saatuud
(5t temale Jeesus ta osaks siis jäi. ^a kurati wõimusest oled mind
peästnud
4. Nenda üksnes on mn lmnu,! J a täielist wabadust kinksid mull ka,
Jeesus, sinn järele; Nüüd Aba, ma palun, mind wäest
Sind ma ihaldan jn ammu, aita sa.
>tingi ennast minnle!
Etpalju küll peaksid laia teed nõudma,
9. Täieline rõõm ja rähn
Siis Jeesuse juurde ma üksnes saan
M i n u hinge kosntab,
, sõudma;
Su sõna, oh Jeesus, ou elu ja waim. M i s mull Jeesus, minn elu,
See kaswab ja kosub kni terane taim. M i uu kaitsja walmistab.
Sa oled mn magnsam asi, oh Jeesus,
5. Sinu sees koik nõnn ja tarkus Sa oled mull armas, sa oled mutt
Salaja seal peetakse, aiuus,
Anna aga, et mu mõistus Muud ühtigi pole, mis rõõmustab
Seda paneks tähele. mind,
Ob wõta mnll wagadnst, alandust Kni sina, oh Jeesus, kui usus näen
anda, sind.
Iataewassetarkuse juurdemindsaata!
Kui, Jeesus, sind tnnnen ja õiete tean, 10. Nüüd, oh Jeesus, pead sina
Siis mina küll õiete targaks ka lään. Mnlle ainus olema;
li. sii mnud Jumala ees kõlba Katsu mind ja tee, et mina
Kui sa, Jeesus, ülem hea; Olen kawalusta.
S n l l , oh Jeesns, lääb koik kõrda Oh waata, kas eksin ma turja teele,
^inu püha werega; Ja saada ja käana mu meel oma poole.
See läbi on elu ja õigus mull toodud, O b tee, et koik pühtmekssiiuarwab mu
Seeläbi on õnnistus mulle ka saadud meel,
Mind ehitad bästi ja ilusaks teed, Mli siud ma saan kasuks, see tarwis
jim usus sind boiau kui igawest head! on teal.
 — 53 —

48.
Alem preester, Kes sa tõest. '2
,?>
^
T^^W^P^^^
1. Ülem prees-ter, kes sa tõest En-nast obw-ri-nud mu eest.

t^^ri^tz?nii ^ ^ "
^!
H»na,et ta mi»» !ü«b»Wõiks«ee!snuj» ohwriks saq<d».

2. E i arm wastu wõtagi, ^ 4. I h u , hiuqe, mis umll on.

M i s ei teiud sa, aruiuke, >>oopis sulle ohwriks toou.
M i s su püha käest ei tule, ^ h et uüüd ei uüngisugust
Gi see kõlba Jumalaile. ; Toomata jääkv enam miuust.

3. Tapa siis ja sureta 5. Küll siis, Issand, katte saad,

Mittu himud, meeled ka, M i s sa mn käest himustad'
Südamest koik, mis mu oma, >tüll ma siis saan weel siin waewas
Oht teeks tuhat walu, tõmma. j Armsaks ohwrite Isal taewas.
801.
 IV. Hlsn cclnlnö.
49.

Edast, edast. 323.

/?> /?> /?>
^ '
- ^ ^ ^ ^ ^ —^-^
l i—->t l - I-I 1 l — l — l " lr^r-^i
, ! j
G -'da - si, G - da si, Sii-on mi-ne wal-gu - ses!

^M—^—-^^^

G - da - si ja seis-ta nõu-a G-si-me-se ar-mu sees;

^^Mch^^^^5^^^
G-lu hal - li - lal - le jõu -a, Kit-sast uk - sest mi- ne a - las-

G^lM^ZZWl l5
!^V
N da si, l^ da N.

2. Kannata, Kannata, 3. Tagane, Tagane,

Siion, wõta otsani
Häda, laitust julgest kanda!
Ole, ustaw surmani,
Zeesus tahab krooni anda;
Siion, kui uss wõtab hammusta,
Kannata, kannata! ^
Siion, tagane, kui ilm
kõrkust, raha wõtab näita,
^ Pööra ära oma silm;
Ära kõhna poole heida;
^ Siion, ilma rõõmust koguni
5 Tagane, Tagane!
 55 —

4. Seleta, Seleta, 0. Ilmuta, Ilmuta,

Siion, waimu seleta,
Kes sind kõiki pidi kiusab,
Jäta teda kuulmata;
Käi uii, lui su täht siud saadab,
Siion, head ja kurja wõta sa
Seleta, seleta.
i Siiou, wäes end ilmuta!
5 Gt ju weuna arm on süütnd,
5 Näita, mis see sooga teeb,
> Kellest pruudiks oled hüütud;
^ Siiou, et uks sulle lahti tääb,
Ilmnta, Ilmuta.

5. Wägise, wägise 7. Kindlaks jää, Kindlaks jää!

Jumalasse tungi uüüd!
Siiou, miue waimus wahwaks,
Ära jää teps unesse,
Waid saa Ieefn haljaks oksaks;
Siion, wahwast' tiku wäesse,
Wägise, wägise!
Siion, pea, miö sull ou,
Ära wõta leigeks minna.
^ Waat, et ligi jõuab kroon;
' Mis on taga, jäta sinna.
! Siion, kui ou wiimue häda käc,
^ Kindlaks jää, Kindlaks jää!
438.

50.
Oi lahku mina stnuft. 235.

IH-^I Illi
51 ^ ^ ^13^
^-^1
l. Gi lah-ku mi-na si-nust,Sestain-sastIu ma last,
Sest sa ei lah - ku mi - nnst, Sa saa-dad wa - ge - wast

s^^iil ^
-F— B—B
^
Mind tee-le jär-ges-te, Sa waa-tad mi-nu

pal - we, Sa ai - tad hel-des

2. Kui lõpeb ära miuult 3. Su peäle mina loodan,

Koik ilnla abi teal,
Siis saau ma abi sinult,
Sull ou üks helde meel!
Ta aitad häda seest,
Ta peästab patu häbist,
Ja aitad kurjast tõbest,
Ta hoiad surma eest.
Kui häda, waew on käes,
Ma sinust abi ootan,
M u Jumal abimees;
Su hooleks aunan ma,
Ma annan koik su katte,
Mis mina wõtan ette,
Ka ihu, hingega.
 — 5si

4. Gi sina salli häda, 7. Kui Jumal hinge hoiab

Mis mulle kahju teeb; Abraami rüppe sees,
Ma usun kindlast' seda, Kui ihu häda wõidab,
Gt sinll arm mind näeb; Sest meie abimees
Ka poja andsid sa^ ^ n armas Jeesuke,
Mn ihu, hinge toidad, Kes õnne meile aimab
Koik minu pattu wõidad, Ja armust muret taunab,
Sest tahan tänada. Et saame taewasse.

5. See eest sind kiidan mina
Nüüd suust ja südamest.
Kes on nii truu kui sina?
Sa aitad igameest.
Üts õnnis aeg on see,
Mill ma su peäle mbtleu
Ja patu wastu wõitlen;
Mu töö on tühine.
8. Ehk mina siin näen waewa
Ja häda ilma peäl,
Saan mina siiski taewa,
Kui Ieesu armu heäl ,
Mind kutsub heldeste,
Siit kässib ära miuna,
Mind taewa tulla sinna,
Kns ta on järgeste.

tt. Kui maailm hukka lähäb
Ja tema kõrkus ka,
Kui auu ja rikkus lõpeb,
Mis nõuti waewaga;
Siis ou meil walmis weel
Uks parem ase jääda,
Mis meil on kõwast' teäda,
Jeesuse juures seal.
!1. Suur Isa, taewa Looja,
Koik head on meile teind,
Ja annpd oma Poja,
Kes mei' eest surma laiud;
Ja Waim see nõuab ka
Siin mei' eest muret kanda
Ja taewa riiki anda,
Sest wõtkem tänada!
16b.

51.

JeesuKelt ei jäta ma. 161.

/T> /?>
^ -
DIDI^II
Hi^ '^*->.
^ ' i^^^s^I
1. Hee-su-kest ei jä-ta ma, Et ta mu eest poo-dud ris - ti,
Sest mu kohus ha-ka-ta Te-mas-se lui tak-jas kin - ni.
^^ ^ ' ^
^INÄ —II-I —5—D.
t^M muutun
Ta mu e lu wal-gus ka, Iec su-kest ei jä-ta ma
 — 57 —

'<?. Ei ma jäta elades 4. M ma jäta teda ta

Jeesust, kunni maa peäl elani
Ta peäl loodan südames,
Koguni tema oma olen:
Koit meel käib ta peäle ta,
Ieesukest ei jäta ma.
S i i s , kui saan ta pale ette,
Kns ta õiged rõõmuga
Saawad usu palga katte;
Rõõm on, kui näen teda ka, —
Ieesukest ei jäta ma.

3. Lõpku kuulma, maitsmine, 5. M i n u hing ei himusta

Lõpku tundma, nägemine, Gi maailma ega taewast;
Lõpku ära haistmine, Jeesn walgust tahan ma,
Tulgu wiimne tunuike; Kes mind peästis kohtu waewast.
Kui ka lähän surema, Lepitas mind Isaga;
Ieesukest ei jäta ma. Ieesukest ei jäta nia.

ti. E i siis Jeesust jäta ma,

Hoian ikka tema poole.
Jeesns saadab lõpmata
M i n d ka oma elu jõele.
Onnis on, kes ütleb ka:
Ieesukest ei jäta ma!

Jeesus on mu ainus elu. 171

^^^^^^Z^^M^^
1. Iee-sus on mu ai-nus e - lu, Iee-sns ük - si nii - uu rõõm,

!I1I liit iii^^iiii^ii—^

3^^t
' n n ^ i N ^ n ^ ^
^ii^^ii^i^iii^iii^ii
Iee-sus on mu suu-rem õun, Il-ma te-ma-ta on wa-lu,

-it
inminii
Koik muu a - bi huk-ta saab, Iee-sus ük - si rõõmus-tab.
 58

2. Kui ei ole Jeesust miuul, 4. Mina loodan sinu peäle,

Siis on rist ja wiletsus,
Siis ou surm ja hukatus.
Kellel tema arm ei tule,
Teda häda lõpetab:
Jeesus üksi rõõmustab.
Armas Issand Jeesus tõest',
Sina snrid minu eest,
Siis mull tuleb rahu jälle.
Kui mind kurat kurwastab,
Jeesus üksi rõõmustab.

Z. Kui ou Jeesus minu meeles, ; 5. Armas Jeesus, minu wara,

Siis ma elan wigala,
^a jään ilma mnreta,
Tema weri on mull alles;
(5t küll patt mind kurwastab,
^eesns üksi rõõmnstab.
Usu läbi mulle jää,
Ei ma sinust ära lää,
Gi ma sinnst lahku ära;
Kui miud kartus hirmntab,
z ^eeslis ütsi rõõmustab.

il. Siuu päralt oleu milla,

Jeesus, minu pärandus,
Minu õun ja rõõmustus,
Minu oma oled sina.
Surm kui wiimsel! suretab,
Siis mind Jeesus rõõmustab.
4s)4.

59.
Jeesus rõõmustaja. 324.

^ ^
^ee-sus rõõ-mus - ta - ja Hin-ge ja - hu - ta - ja,
OK kui wii-wid kau - a, Hin-gel i-gaw, jõu a,

^.
Jee-sus kau-ui - te!
Sind ma i-aat sen! Iu-mal Poeg mu hin ge peig,
/?>
^>

Gi ma muud tui siud a - ga Maa pe - al nõu-a ta^- ga!

 59 —

2. Mind su tiiwad katwad 4. Rikkus mingu ära,

Ja mind ära saatwad Sa mu lust ja wara,
Kõigist waenlastest. Jeesus, rõõmuga.
Mässagu küll kurat, Ara tühjad auud,
Prassigu koik kurjad, Ara tühjad nõuud,
Jeesus on mu eest. Jääge teadmata!
Nätsugu ja paukugu, Häda, rist ci pea wist,
Tehku patt ja põrgu tüli, Ehk ma palju pean kandma,
Jeesus wõtab sülle! Jeesusest mind käändma.
3. Kurat, sind ma naeran, 5. Koik, mis ilm siin püüab,
Surm, sull selga pööran, Ilusaks ka hüüab,
Hirm sind põlgan ma. Gi ma püüagi.
Ilm, mu peäle astu, Patud jääge maha,
Lauldes nia su wastu Mina teid ei taha,
Seisau rahuga. Minge põrgusse! '
Jumal küll on abiks mnll Kõrgistus ja suurustuo,
Maa ja põrgu rahul jääwad, Glu, mis toob pattu mulle,
Ghk küll nurisewad. Selga pööran sulle!

6. Mine kurwastasa,
Sest mu rõõmustaja
Jeesus on ju siin.
Kes siin armastawad «
Jumalat, need saawad
Rõõmu, kui ou piiu.
Tehaks küll siin häbi mull,
Siiski jääd sa kõiges waewas,
Jeesus, mn rõõm taewas.
4)5.

54.
Zumal, wägew walitseja. 173.
/-?>
« ^
^^^R^^^^
I. In-mal wä-gew wa-lit-se-ja, Meie kõige ü-lem hea.
Si-na o - led õn-nesaatja,Missa teed,on i - me töö.
/?>

M ^ H ^ f f ^ I D ^ I

Wägew,suur ja armu-li-ne O - led sa ja au - u - li - ue.

 — 60 —

2. Wäga pisut neid sell ajal, ^. Siiski, Issand walitseja,

Kes sind kõigest südamest
Taga nõudwad, armastawad:
Wäetimaist ja nõdradest
Sulle kiitust walmistakse,
Sinn wäge tnnnistakse.
Tahan armastada sind,
M a tean, et sa ar.mas Isa,
Wäga armsaks pead mind;
Tõmma armust oma juurde
Mind, et nõuau taewa poole.

^. junial parakn, küll näeme, .'). kallis on su püha nimi

Hüda tabab katkeda,
(5t nii mitn tuhat toc
Walges wõiwad langeda:
hooletu, oh iuimene,
Oled sa, eks ole ime!
Mulle, kõige rahwalle,
See teeb kõigis paikus imet.
Kõiges ilmas alati;
Maa ja laewad hüüdwad peäle:
kiitus olgu Jumalaile!

6. Issand, minu walitseja,

kallis oled minule,
Sest ma tahan lanldes anda
(>nnast sinu hooleks siiu,
Wõta mu eest muret kanda
^a mind oma tiiwa alla!
424.

Aes Humalat nii laseb teha. 143.

-^—«—F—^—i

l. Kes Iu-ma - lat nii la - seb te - ba, Kui te-ma

(^i Iu-mal te-mast ä ra la - hä, (Hk te-mal

tun - nis - tad, Kui ha - das u - sud J u - ma - lat.

 — 61
2. M i s sull sest suurest murest abi? !
M i s kasu aunab kurwastus?
Sa laad küll wanaks mure läbi,
Ei lõpe sinu wiletsus;
Kui sina liiast muretsed,
S i i s enam waewa kaswatad.
—
v
5. Kui sina sattud wilctsusse,
Siis ära mõtle sina weel,
Et see saab kohe taewa sisse,
>tell kaunis põlw ou ilma peäl,
M i s meie õnneks arwame,
Vääb hädaks, waewaks peagi.

'!. >i õit olgu nii kui Junial tabab,
Kes kõige asja tegija;
Kuis tema sinu osa jagab,
Nii pead rahul olema.
Küll Jumal teab selgeste,
M i s tuleb tarwis kõigile.
»>, 5iüll I n m a ^ I on kerge asi,
^a tema teeb ka sagedast
(5t see, kell hästi käinud käsi,
Saad waeseks, sandiks usinast.
Seesama Inma! awitab,
(5t waene vea rikkaks saab.

4. See Jumal, kes meid kur-
wastanud,
Wõib pea jälle rõõmusta;
Kni mure tuud on mööda läiuud,
S i i s tuleb tema abiga;
Kus siis su meel ei mõtlegi,
Teal tuleb abi sinule.
I. Siis wõia wiimsel! see dea
nõuu;
Tee tööd ja palu humalat,
Ka anna lauldes temal anu,
>lui sina kurja kannatad.
>tes humalast ci tagane,
sii Ininal seda niuista.
!'!7.

»<^.

AöiK Kassis hinge õnnistus. -^N.

l. Koik tal lis hin ge en nis-tuSSaab selgest ar-must

Kes tunneb o nia ru mälust J a loo-dab Jeesu

Usk ai tab meid siin ük si ne, Ei

mak-sa mei e o ma töö, Sest Jeesus on köitmaks - und.

 — 62
2. Kui inimestest üksigi
Ei jõudnud käsku täita,
Siis oli Jumal wihaue,
Meid tahtis põrgu heita:
Sest tema kask on waimulik,
Ja inimene lihalik,
Sest olime koik hukas.
: l. Et rabwas püüdsid omast wäe
est,, 5i
Koit kasu tahtmist teha,
Sest tegid nemad rumalast,
Ei oluud õigust uäha;
Kask on ükspäinis tuunistus,
«ust tnnnnks meie eksitus,
M i s liba meel ei mõistnnd.
4. Oi meie ennast õiete
Wõind patu eest siin hoida,
Ehk meie seda püüdsime,
Vi olnud õigust leida,
Sest kawal töö koik hukka lääb,,
«lii patule weel wõimus jääb,
M i s cnm ibnst hakkab.
5. E i pidand siiski täitmata
S u kasu sõna jääma,
Selo pidi Kristus tulema
Ja inimeseks saama:
See täitis käsku täieste
J a saatis õigust kõigile,
Meid peastes Isa wihast.
6. Et .«ristus neuda täieste
O n käsku ise täitnud,
Siis tuled õigus rahwalle,
ztui kiri seda näitnud:
Et .«ristus oma werega
Meid peab õntsaks tegema,
>ies meie eest on maksnud.
7. Sest loodau nuua koguni
S u peäle, armas Jeesus,
S u soua ei wõi waleta,
M a usuu sinu beldust:
«es usub ja saab ristitud,
Sell taewa õnn on walmistud,
Et tema ei saa hukka.
—
8. Kes usub kõigest südamest
See peab õntsaks saama:
Sest usku tuuuuks armu tööst,
Gi pea tööta jääma;
Usk see ei lahku Jumalast,
Arm aitab jälle ligimist,
Kui waimust sündind oled.
i>. «ast
". Kask uäitab
näitab üles eksitust,
5 Gt süda muret kannab,
^ Waid püha armu õpetus,
^ S iiis
i s jälle rõömu annab,
Et kannatame wiletsust;
^ Sest kast
kask ei auua rõõmustust,
Ei wõi meid wagaks teha.
U). «us õige usknsk ou
on iialgi,
!! Seal uõutakse
nõutakse head teha,
See usk ei kõlba kuhugi,
«us bead ep ole uäba;
naba;
^ Usk sitVki ütsi õntsaks teeb,
j Heast teust lähem abi näeb,
Sest tunnnks' õiget usku.
11. Küll õige lootus kauuatab
,>a wõtab kindlaks jääda;
! M i l l iial Jumal awitab,
Ei Dk> meil see teäda;
«üll tema teab selgeste,
M i s õige abi tunnike,
i See peäle julgest' looda.
12. Kui Jumal abi wiiwitab,
>
! S i i s siua ära karda:
^ S u südant tema kinnitab,
^ Gi lahku sinust ära,
' Ta sõna usu euam weel,
< Eht arg on sinu waeue meel;
Nii waigista koik hirmu.
13. Auu, kiitus saagu südamest
Nüüd meie Jumalaile,
Et tema põrgu wõimujest
' Meid lunastanud jälle.
j Oh Issand, las' meid armuga
S l l nime pühaks pidada,
S u riik uüüd tulgu meile!
 — 63

14. Siin sündku sinu tahtmine,

Kui tema sünnib taewas;
Oh anna leiba kõigile,
Kes paluwad sind waewas.
Koik patud andeks anna ka,
Meid kiusatuses awita
Ja peasta kurjast. Aamen.
272.

AöiK tulge minu juurde nüüd. 125.

1. >iõik tul-ge mi-nu juur-de nüüd,Kui waewa-wad teid

^>
m ^ i liimil
I1IH1HD -i^n^ir
s-^—«—! ^^'^'^"-^N- ^ 5
ras-ked süüd, Nii ar-mas Iee-sus hüü-ab.Noor,wa-na,suur ebt

'D—F—^—^-
^ ^ - ^ - ^ ^ ^ ?-B-B-F
^-^' PHHm^ ^Isll
wai -ke - ne, Mis mull on, an-nan sel-le-le,Kes parandamist püüad.

2. >tõik minu koorma kandijad 4. Maailm küll tahate õnnistust,

Ja minu ikke wõttijad,
Need ei näe põrgu waewa;
Ma olen ligi järgeste
^a aitan kanda heldeste,
Et nemad saawad taewa.
>iui poleks risti, wiletsust,
Mis wagad kaunatawad;
Teist nõuu ei ole ometi,
Need peaewad põrgust tõeste,
>teo Ieesu risti kandwad.

3. Mis mina teind ja kannatand, 5. Koik loom ju seda tunnistab,

Mis läbi ma teid lunastand,
See koik ou teie kasuks.
Kui aga teete, mõtlete,
Mis minn meele järel' on,
Siis Jumal annab armu.
Mis wees ja maa peäl eln saab,
Et neil on oma waewa;
Kes siin ei taha kannata,
See peab Põrgu minema,
Ei saa see mitte taewa.
 64

<!. >ies täna elab terweste, i l . M u laps, oh hakka mõtlema

Wõib hoome olla tõbine,
>tüll laligeb snrma sisse.
>tui lillekesed kauwad,
N i i inimesed surewad,
Ki pease ilmgi ise.
Ja pühast sõnast õppima,
Oh ära karda waewa!
See sõna näitab selgeste,
M i l l kombel Jumal heldeste
Meid wastn wõtab taewa.

7. Maailm on arg, et surm on ees, 12. Koik knrja makske armuga

D i i on ju wiimne häda käes,
Siis patust pöörda punab;
Küll armastatse tnbjc, weel,
lvi mõelda ka hinge peäl,
( M sagedast' surm hüüab.
Ja püüdke wagast elada,
Ehk ilm küll naerab wahwast?
Ja käige walguse tee peäl,
Küll Jumal maksab ülewel
^>a mchtleb knrja rabwast.

<^. Kui tema ei wõi elada,
Siis kaebab seda nntnga,
Siis tnleb Jumal meelde;
M a kardan, see on tühi nõnn,
Kes põlgab oma Looja anu,
Sell tnleb uuhtlns meelde.
13. Kni rõõmu põlw teil alles teal,
Auu, rikkns, terwis ilma peäl,
S i i s wõimnst wõtab liha;
Sest kallis nõuu ou Jumalal,
Gt peab teid siin risti all,
See wõib teid wagaks teha.

!». (5i rikkus rikast awita,
lvi uhkus noort ka toeta,
Koik kanb wiimaks ära,
(>l,k oleks sell koik ilma maa,
Koik bõbe, raha kullaga,
Koik peab pühkmeks jäänia.
»
!<». l5i tarka tarkus awita,
Koik elu koik on asjata;
See lähäb põrgu hauda,
Kes hooletu on südames
Ja armu ajal elades
Ei taha Jeesust nõnda.
14. Kni wiletsns on kibe siin,
Weel kibedam on põrgu piin,
M i s sisse kurjad jookswad;
Seal tunneb ihu, hingega
Suurt walu ilma lõpmata,
M i s kurjad waimud tundwad.
l.'>. Waid keda rist on waewanud,
Sell taewa rõõm on walmistud;
(5i jõua iuimene
Koik seda üles rääkida
^ J a taewa röõmn arwata,
^ M i s annab Ieesnkene.

!»». M i s Jumal wandes tõutand

,>a Waim on meile kunlutand,
See on üks kindel sõna.
Oh aita, armas Jeesuke,
S i i t üles taewa heldeste,
^>a õunist elu auna!
 — 65

5 8 a.
M e i l tuleb abi Jumalast. 316.

'H-i^ ^,
D L ^ ^ ^ ^ 1 — ^
^- -l-D—F—^—F—

1. M e i l tu-leb a - bi J u - ma-last, Kes ik - ka wä-gew

J a peästab hä - dast wa - ge-wast', M i s meie pea-le

Küll ku - r i waeu-la - ue Meid wihkab kur-jas-

di-ma Nüüd ka-wa-lu-se-

te - ma
2. stoik meie uõuu ou tühiue,
E i mõju meie wägi;
See wõib meid aita õiete,
zteö patust lahti tegi.
Kes see ou? küsid sa.
Suur Jeesus, kostan ma,
See Issaud suurest wäest,
See Jumal, kelle käest
Koik wõimus meile tuleb.
sar - uast!
3. Ghk oleks ilm täis kuratid,
>ies tabaksid meid ueelda,
(5i karda meie ühtigi,
ttüll ^umal wõtab keelda:
(5bk olgu hirmus meel
>iüll kurjal waimul teal,
Gi siiski wõimust saa,
Sest oma souaga
Küll Jeesus teda wõidab.

4. Suur Jumal teeb, mis tõutab,

J a tahab Waimu auda:
Ehk kuri selts küll ähwardab,
E i jõua wastu pauua;
Eht wõitakse uüüd
Meilt ihu, raha, hüüd;
Et mingu igawest',
Gi saa need kasil sest,
Meil taewa riik peab jääma!
439.
 66

NO!».
l. Üks kindel linn ja warjupaik
On meie Ininal taaras,
Ta boiab lneid kni kilp ja mõõk
Ja aitab kõiges waewas.
See wana waenlane
On küll nüüd wihane;
Suur wägi, kawalus
On tema tugeious;
Ei üksti saa ta wastn.
,». >tni oleks ilm täis kuratid,
«es tabaksid meid neelda,
(vi karda meie kedagi,
Eks Junial wõi neid keelda?
Maailma würsti! weel
«üll nge wiha meel,
Ei siiski wõimust täll,
Sest ta on kohtu all,
Üks sõna rõhub teda!

2. Ei aita meie nõuu ja töö, > 4. Ets meile sõna seisma jää,
See on tüll pea lõpnud.
Üks mees on wõitlemisele
Meil Isast appi tuluud.
«as tunned seda meest?
Ta uimi Jeesus «rist,
See Issaud suurest wäest,
See aiuus Jumal tõest',
Wõit peab talle jääma.
Et turtsugu nad wihast?
Ei ^cesu kirik butka lää,
Mis alustud ta Waimust,
«ni wõtwad lucie käest
> Auu, ihu, last ja uaest,
^ Et miugu igawest',
^ E i saa nad lasn sest,
! Ta riik peab meile jääma!
445.

5>9.

Minu süda rõömustelle. 305.

^b-^D^^^D-^ ^
nZ
I. Mi-nn sü-da rõõ-mus-tel - le, J " - t a pa-tu
Tõt-ta ä ra pi-me-du - sest. Mi-ue wäl-ja
^?> /?>

M^ZWZ^O^^W
ko>u-bed jäl - le, Sest sind lau-al kut-su - täk - se,
ru-ma-lu - sest, Õn-ms-tust sull pa-ku - täk - se.

mb . - « ^

Jeesus, maa ja taewa Looja, Ta-hab su sees aset te - ha.


2. Mine, jõua usinaste,
Walmista nüüd kasinaste
Südant hinge kosijalle
Oma helde Ieesuselle;
Ara jää tulemata,
Ohka, palu wiiwimata:
Tule, tllle Ieesukene,
Jää mu omaks armukene.
5 Kallist asja ostetakse
^a suurt raha kulutakse;
Sina, helde armastaja,
Jagad oma annid ilma,
Sest et see on arwamata,
M i s sa kingid tasumata;
>iõit maailma kuld ja wara
Oi wõi seda maksta ära.
4. O h mis himu tuleb peäle,
Kui su heldus tuleb meelde,
Jeesus, kallis halastaja,
Inimeste lepitaja,
Oma ihuga miud söödad,
Oma werega mind joodad;
Jumal tuleb miuu sisse,
Glab minu waimus ise.
5. Wäristes ma mõtlen seda,
Siiski rõõmus on mu süda,
See on ära mõtlemata,
See on ära rääkimata.
Kui wõib inimene teäda,
Ehk ka seda ära nõuda,
M i s on kerge Jumalaile,
Igaweste wägewasse?
60.
Mis Jumal teeb, on ikka hea.
M i s Iu-mal teeb, ou ik-ka hea, Ta taht-mine jääb õi-geks,
M a jään nüüd üs-ua rahu le,Kõik jä-tante-ma hoo-leks.
67 —
6. I h u , weri annetakse,
teiwas, wiinas wõetakse;
M i t u tuhat seda sööwad,
M i t u tuhat seda soowad,
Ometi on kulumata,
Jagatakse tõdemata;
Kell on tarkust seda mõista,
Kui ei waimu walgus paista?
7. Jeesus, minu õige elu,
Jeesus, minu rõõm ja ilu,
Jeesus, kõige suureni wara,
Ära tagane must ära!
Põlweli ma langen maha,
Ihaldan ja palun seda:
Kas' mind seda kallist rooga
Oma heaks, su auuks wõtta.
8. Armsast tulid taewast ise
Lunastama inimesi;
Oma hinge ära andsid,
Nasket risti waewa kandsid,
Walasid ka oma were
I l m a patu pärast ära;
See mind joodab õnnistuseks,
Siuu armu mälestuseks.
9. Jeesus, kallis hinge toitja,
Jeesus, patu ärawõitja,
Tee, et ei saa hukatuseks
M a su laua osaliseks.
Sinu arm mu meeles olgu,
J a mu südamesse tulgu,
Et ma nenda, kui siin waewas,
Jään ka sinu omaks taewas.
229.
249.
/?>
 — tz8 —

Mu Ju-nial ta, Kes wa - e - ga Meid hä-das mõistab

G^ , , — -
boi - oa, Mis tah - tes,
^
te
^ ^
ma
"1113^

teh - ku!

2. Mis Inmal teeb, on itta hea, i 4. Mis Jumal teeb, on ikka hea.
Ei. ta mind ilmas peta. Ta minu elu walgus;
Kns saadab ta, seal õige tee, Ei kurja miua temast tea,
Ei ta mind maha jäta. Ta töö on selge heldus
Ta armust mull Nii risti all
Saab juba küll; Kui rõõmu sees.
Et olgu häda käes, Koik saawad wiimaks näha
Mind peasta wõib ta wäes. Kni ustaw on ta süda.

3. Mis Jumal teeb, on ikkahea! 5. Mis Jumal teeb, on itta hea,

Mu kasuks tuleb ikka;
M u arst ja abi ilmaski
Ei anna snrma rohtu.
Hea rohu eest
Ta truudusest
Ma hädas abi leian,
Ta armu peäle loodan.
Ehk ma küll peau jooma
Ka wahest häda karikast,
Ei siiski ma ei karda;
Sest wiimati
Saab ometi
Mu süda kallist rõõmu,
Mis lõpetab koik hirmu.

<». Mis Jumal teeb, ou itta hea,

See peäl wõiu miua seista;
(5t käigu minu elu tee
Ka hädast, surmast läbi:
Miud heldeste
Ja truuiste
M u Isa süles kauuab,
Mis tahtes, tema tehku!
328.
 — 69 —

61.
M u armas Jeesus, minu rööm. 207.

1. Mu ar-mas Jee-sus mi-nurõõul,OH mi-nu kal-lis

Su ar - mu mi - »a i - gat-sen, Siud mi -na ubu - au
>^ ^ /^
i ^ -

wa ra!
ga. Auu ol sul - le jär-ges-te, Et
ta

Ä^^W^^MM
o - led ü-pris arm-sas-te Meid peästnud hä-dast ä - ra.
2. Mu süda ikka himuga 5. Sa oled tõe audija,
On sind, mu Jeesus, ootnud, Koik sinuta on wale!
On hüppand, karand rõõmuga Mind tõe teele juhata
Ja siuu juurde tõtuud, Ja saada õige teele;
Kui siuu peäle usus jäen, Kui sina mind siin karistad
Et sinu sõnast ära tean, Ja Isa tundma õpetad,
Mis sa meil tahad anda. Siis tuleb tarkus mulle.

3. Sa oled walgus minule, 6. Sa oled minu elu teel,

Va näitad mulle selgest'
Ka oma armu paistust siiu,
Sa jahutad mind heldest'!
Oh oma armu walgega
Miud wõta täiest' walgusta
Ja peasta pimedusest.
Teed rõõmu kurwastufes,
Saulinad elu siiu ja seal
Ja aitad ahastuses.
Su Waim mind saatku järgeste
Ja andku wäge minule,
S i i s peaseu hukatusest.

4. Sa oled õnnistuse tee, 7. Sa oled taewast tulnud ka

Mis peält ma taewa leian,
Sa saadad mind ta õiete,'
Kui ma sind abiks hüüan.
Ei mina ilma sinuta
Ei iial oma waewaga
Su taewa riiki püüa.
M e i l leiwaks I s a käest, '
Koik hädalisi aitama,
Neid peästma patu wäest.
Kui saab mu süda piinatud
Ja suurest ristist waewatud,
Siis sa miud, Issand, aitad.
 70

8. Kui on mull õige M u käe, l 13. S a oled kange sõjamees,

Kui ou mu hingel häda, 5 S a aitad wõimust saada,
S i i s Jeesus, sina mnlle jää, 5 Kui liha, weri riusates
S i i s kosutakse seda; M i n d tahab hukka saata.
Sind kntsnb süda minule, Kui sa mull oled kaltsuaks,
J a ruttab tulla siuule, J a suures hädas hoidijaks,
E t mull ei sünni wiga. Ei wõi siis kurat petta.
9. S a oled kalliks ehteks ka 14. S a oled selgeks täheks ka,
M u hiugel, annas Ieesns! M i s paistab pimeduses.
M a olen hirmus patuga, S a õpetad miud rõõmuga
M i u d ehitab su õigus. M u suures rumaluses.
See ou su meelest ilusani Kui rist meil teeb suurt ahastust,
J a mulle palju tulusam S i i s annad sina kannatust
Kui koik maailma kõrkus. J a peastad wiletsusest.
10. S a oled mulle tugew linn, 15. Kui sa mn peäle halastad
Kus ma wõin julgest jääda; J a mulle sõbraks tuled,
S u tiiwad ikka käiwad mind, M i u d wenna kombel armastad
Gi karda mina hüda, J a arstiks toitjaks oled:
Gi karda mina wiletsust, Siis patn haawu paraudad
Gi põrguliste kiusatust, J a kõigis waewas kiuuitad,
Sest mull ou wari teäda. Kes sinu peäle loodab.
11. Sa oled miuu karjaue, 16. S u järel üksues, Jeesuke,
M u hiuge armastaja, M u südamel ou himu;
S a saadad mind nii truuiste, J a kõige armsam lilleke
M i u d rõõmustab su sõna. On minul sinu nimi;
O h wõta oma boolele Kui magus on su mälestus,
M i n d , oma lamba, Jeesuke, Kui helde sinu rõõmustus
S a oled õige kaitsja! S i i s , kui mull raske asi.
12. S a oled peigmees minule, 17. Kui mull on risti häda käes,
Siud pean armsaks nuua, S i i s mõtlen sinu peäle,
O h wõta mind ka omale, Kui olen rõõmus südames,
M u kuningaks jää sina. S i i s tuled sina meelde.
S a andsid ennast ohwriks seal Kui walwan, magan, räägin ka,
Kui tallekene risti peäl; S i i s oled sina minuga,
M i s wõind sa enam teha? l^t tõstan rõõmsast' heale
18. Kuis pean enam kiitma sind,
M u kallis Ieesukene?
S u taewa wara täidab mind,
Sest see on igawene.
M i s iial tahan, oled sa.
Auu olgu sulle lõpmata,
S a oled armukene!
409.
 — 71 — ^

S^

M u järel, yüüaö Jeesuke. 120.

^>
^H^K- >- -^-
^iL^^^^t
1. Mu jä - rel, hüü - ab Jee - su - ke, Koik
Maa - il - ma ä - ra sal - ga - ge Ja
. ^ _
^ .i^—, 1 , , ^_. ,—^>—, , , , ^—
> -l—, > -l->-—,—-l > ! — >

ris - ti - rahwas käi - ge!

ar-mu-kutsmist kuul - ge, Ka nm ris - ti

j-^, ^ , ! f ! ^ f—! ! ^

kaud - ke teal ^>a käi - ge mi uu jäl ge peäl.

'-.'. Ma oleu walgus sellele, 5. Kui tee ou raske, kaiu ma eel

Kes miud siiu taga nõuab; Ja teie kõrwas seisan;
Gi pimeduses komista, Nia ulurrau teed ja wõitleu weel
Kes miuu juurde jõuab. Ja teie kroom hoiau.
Ma püha elu õpetau ^ Laisk sulane, kes seisma jääb,
Ja taewa teele juhatau. ^ Kui tema isaud sõtta lääb.

3. M u südames ou alaudus 6. See omast elust ilma jääb,

Ja armastus mu hiuges; Kes elu hoida püüab;
Mu suust käib wälja tasaudus, Kes Kristusega surma lääb,
Mis magusam kui mesi. See elu jälle leiab.
Mu Isa päralt waim ja meel, Kes oma risti põlgab uüüd,
M u mõtted taewas ülewel. ^ See põlgab taewa auu ja hüüd.

4. Ma uäitau, mis teil kahju teeb, 7. Siis wõtkem selle elu sees
Et wõite põgeueda Koik risti rõõmsast' kauda,
See himu eest, mis südant lööb, Ja Jeesu järelkäimises
Ja patust taganeda. Ta hooleks ennast anda.
Ma olen hinge kalju ka Kes wõitlewad siin tema wäe5,
Ja taewa rõõmu andija. Neil taewa elu kroou ou käes.
320.
 — 72 —

69.
M u loud, stnd tahan armastada. 138
^?>

M^V^ 1. Mu jõud, siud ta hau ar - mäs - ta - da, Ei

Siud ta - hau ik ka i - gat - se - da, Mu
"7- >

so - ua - aa, waid te - u - ga,

e - he, tõik mu hi-mu-ga; Siud kal-lis wal-gus

al - mäs - tau, Kuu - ui ma e - 1u lõ - pe - tau.

2. Ma tahau auu sulle auda 5. Sa õige päew, siud tänan mina,
Kui wäga armsa sõbrale; Et sa mind oled walgustaud;
Siud taha» armastada, kiita, Siud täuau, taewa rõõm, et sina
Kui iial weel wõin hingata: Mind wabaks teind ja rõõmustand.
Siud tahau nõnda, Talleke, Sa kallis arst, sind tänan ma,
Kui pruuti nõuab peiuke. Et mulle terwist auuad ka.
3. Oh et ma siud, sa õige ilu 6. Nüüd wõta hoida miuu südaut
Nii hilja olen tuuda saand, Ja keela ära eksimast;
Ja siud, mu hiuge rõõm ja elu, Miud juhata sa õige teele,
Ei enue omaks tuuuistaud: Kui seisan, hoia laugemast;
See kurwastab ja waewab nuud, Vill hina ja ihu walgusta,
Et euue ma ei uõndnud siud. Mu päike ja mind wahwasta.
4. Ma hulkusiu kui eksiud, piuic, 7. Mu silmil auua uutta rõõmsast',
Ma otsisiu, ci leiduud siud; Mu meelel puhast himustust,
Siud jätsin maha, oh uus ime, M u hiugel, et siud uõuau auusast'
Ja uõudsiu, inis maailmast ou; Ja näitan üles armastust.
Nüüd aga oleu saand su käest, Mull auua, et waim, mõistus, meel
Et armastau siud südamest. Su poole ikka hoidwad teal.
8. Sind, Jumal, tahan himustada,
Siud tahau uõuda, miuu kroou!
^a palgata siud armastada,
zta siis, kui raske waew mull ou.
Siud, kallis walgus, armastan
Minni ma ein lõpetan.
411.
 — 73 —

64.
M u süda, miks sa muretsed. 79.
. o
'^-^^^» l-f—!—^ ,—F-f ^ ! f—!—F—,—B--
"^17' ^^—^ «—> * ^ ! ' ^ — > — ^ ^ -! > !
j. Mu sü-da, miks sa mu-ret-sed Ja miks sa en-nast

"Vi/ ^ -^! ! -> j — >^ >" -! —' >- , ,

kur - waks teed, J a püü-ad tüh-ja head?Suloo-tus

o l - g u J u - mal teal, Keskõik on loo-nud i l - m a peäl.

2. Gi tema wõi sind unusta,
Waid tahab armust aidata,
Mli iial pundnst sull;
M u wägew Isa igawest',
See seisab hädas sinu eest.
3. Gt minu Isa oled sa,
Ei sinu laps jää aitmata,
S u l l on üts isa meel.
Sest mnld ja põrm siin olen ma,
Ei kustki maa peäl rõõmu saa.
4. Küll rikas loodab wara peäl,
M u rikkus Jumal ülewel;
Ehk mind küll naerdakse.
M a tean, usun kindlaste,
Et sa mind toidad robkestc.
5. Elias, teo sind toitis weel,
Kui snur põud oli ilma veal,
Kui kallis oli leib?
Üks waene lesk Sidoni maal,
Kes oli armas Jumalal.
6. Gi seisnud sina söömata,
Sest kaarnad pidid tulema
Ja toitma rohkest' sind;
Need tõid ka õhtul, homikul,
M i s oli tarwis, roaks sull.
7. Üts ingel sinu juurde sai,
Kes wett ja leiba sulle tõi
Seal kadaka puu all:
Sa seega käisid pitka toed,
Et said Horebi mäele.
8. Ei saanud hukka Taaniel,
Kui beideti lõukoertele,
Üts ingel hoidis siis,
Ei teda murtnd nende wäest,
Waid peasis terwelt nende käest.
9. Egipti Joosep saadeti,
Ka wangis pärast peeti,
Gt kartis Jumalat,
S a i wangis suureks isandaks
Ja sugu wõsa toitisaks.
19. Ka peästis Jumal wägewast'
Kolm meest sealt tuleahju seest,
Üts ingel keelas seal,
Et tuli ei wõind põleta,
Gi juukse karwa korweta.
l i . N i i rikas oled Jumal tõest',
Kui oled olnud igawest',
Suweale loodan ma.
O h anlm rikkust hiugele,
S i i s minnl on koik rohkeste.
 — 74 —

i2. Gi ilma auust hooli ma,
Miud lase taewast pärida,
Mis oled saatnud meil
Küll oma surma waluga;
Siis oleu kõigest mureta.
14. Sind tänan, Kristus, südamest
Et oled teäda annud sest
Mull oma sõna sees;
Oh anna usu kiuuitust
Ja minu hingel õnnistust.

13. Koik, mis siin on maailma peäl,
Kuld, hõbe, suureline meel,
Auu, rikkus, lust ehk rõõm,
Gi kesta see meil igawest'
Ei tee ka õntsats hingekest.
15. Anu, kiitus olgu igawest'
Su suure, helde armu eest.
Ma palun südamest:
Oh ära jäta maha mind,
Gt taewas saaksin näha sind.
173.

65.

M i i d paistab meile Kauniste. 342.

u J ^?^

F—K—, F—!—l_i , , ^_._l_, ^

I. Nüüd paistab mei-le kau-uis-te See koi-du-täht nii

Kes Taa-we tist meil sün - di - nud Ja kn müaaks meil

sel - ges - te, See Ies - se wõ - su - ke - ne,

lin - gi - tud, See hel - de Iee - sn - ke - ne!

^ ^ i p i« ^ ^ ^ ^~
Hel - de, Sel - ge, Ar-mu-ke - ue, kau-ni-ke-ne
/?>

i-^—i. , — j — , — ^ —

o - led si - na, Sl uust e' wõi jää-ta Ml - na.

 — 75
2. S a oled, Jeesus, üksine,
M u hinge rõõm ja meele hea,
Kes mind on peästnud ise;
S a oled minu rõõmustus,
Sest siuu armu õpetus
O n magnsam kui mesi;
Sööda, Jooda
.vosianna,taewa manna,minn hinge;
Siuult püüan mina õnne.
3. M u südant, Jeesus, süüta sa
Ka oma armu tulega,
Gt nuua armsaks pean
Sind, oma kallist Ieesukest,
J a armastan ka ligimest,
Gt mina usus tean,
Gt sa Nenda
Armastades, walmistades oma liik-
meks
Teed mind taewa osaliseks.
4. Rõõm tuleb mnlle Jumalalt,
Kui siuu silmad ülewelt
M u peäle heldest' waatwad.
O h Jeesus, minn õnnistus,
S u sõna ja su kaunatns
M u südant jahutawad.
Tule Mulle
Ärapeastaaks, rõõmustajaks, uõder
oleu;
Sulle mina wõeraks tulen.
66.
M ü d ristirahwa-? laulage.
GMZMWM^M^M
l. Nüüdristi-rah-waelaula-ge J a ol-ge wä-ga rõõm-sad,
J a rõõmuga koik täna-ge J a kiitma ol He wap-rad,
—
5. M i u d , Issand Iumal,igawest'
S a oled kõigest südamest
J u Pojas armastauud;
Poeg kihlas mind nii heldeste,
Ta "on mu peig, mu pruudike,
N i i wäga rõõmustatud.
Neuda, Nenda
Muret kanuab ja ka auuad taewa
mulle;
Auu ja kiitus olgu sulle.
6. Oh lööge kannelt mängijad
J a laulage koik laulajad
Head rõõmu lugu peäle,
Gt mina oma Ieesukest
Nüüd armutäiest südamest
Wõin tuletada meelde.
Laulgem, Tehkem
Rõõmustamist, auustamist kosijalle,
Suure auu kuningalle.
?. Nüüd wäga rõõmus oleu ma,
J a tahan Jeesust täuada.
Kes on mu aiuus wara;
See tahab miud ka armsaste
S i i t üles wõtta taewasse
J u peasta hädast ära.
Aamen, Aamen,
Tule taewast, peasta waewast, Iee-
sukene,
Siud ma ootau, armukene.
449.
208.
 — 76 —

A /^

Mis Iu-mal met - le tei-nudheadIa te-ma suu-reo

V -^ z
ar - mu tööd, Mis te - ina lal - Iist saat - liud.

2. Ma olin kuratite käes ^ 6. Poeg tuli Isa rüppe seest

Ja läksin surmas hutta,
Patt ööd ja päewad minu sees
Mull tegi rasket lvaewa;
M u häda kaswas otsata,
M u elu oli kõlbmata,
Sest patt mind oli rikkund.
< Mu juurde maha taewast,
Sai mulle wennaks igawest',
5 Mind aitas kõigest waewast;
Eht oli sala tema auu,
Ei olnud siiski tühi uõuu,
Ta tahtis põrgu wõita.

3. Ei olnud minu tegudest 7. M u poole hoia kindlaste,

Üks ainus mitte wäga,
M u meel ei hoolind õigusest,
Ma nõudsin kurja taga.
See häda pärast tahtsin ma
J u tatsi pidi mõtelda,
Mind kisti põrgu hauda.
i Siis pead wõimust saama,
^ Ma wõitlen su eest kangeste,
Et pead wagaks jääma,
z Ma olen sinu, sina ta,
^ Mu oma pead olema,
Ei lahuta meid kurat.

4. Siis waatas Jumal haledast' 8. M u werd nüüd saawad watama

Mu kanget häda, waewa,
Mind tahtis saata wägewast'
Sest põrgu waewast taewa;
Siis oli näha Isa meel,
Ei olnud kuulda nalja seal;
Üts hea nõuu oli temal.
Ja minult elu wõtma,
Su heaks ma tahan kannata,
See peäle pead lootma.
Mu elu neelab snrma nüüd,
Ma süüta kannan sinu süüd,
See läbi saad sa õutsats.

5. Ja Isa ütles: Nüüd on aeg, 9. Mu Isa juurde taewasse

Ma pean armu heitma!
Oh mine, minu annas Poeg,
Nüüd wastel armu naitma.
Neid patu hädast avita
Ja surma wõimust sureta,
Ja saada neile elu.
, On mull siit ilmast nunna,
^ Su eest seal paluu rohkeste,
! Ja saadan Waimu tänna,
j Kes sind su hädas rõõmnonil'
; Ja mind ta tnndma õpetab
Ja tõesissesaadab.
 — 77 —

10. Mis tehtud ja mis õpetud

On ennemuiste minust,
See peab saama armastud
Ja nüüd ka tehtud sinnst.
Koik tühja walet põlga sa,
See wõtab hinge rikkuda,
Nii ütlen sulle wiimaks.
188.

67.
Ky Aadam, ftnu eksttus. 253.
— , — ^ — > ^
W^W^DZ^A^W
1. Oh Aa-dam si-nu ek-si-tusOn mei-e e - lll rik - tund,
!n?I7^

Et patt on mei-e pärandus, Ja kõi-ge pea-le tit - künd;

^> /-?>
«-j^«^« ^ >- s^-!—!—! ' ^ ^ ^ > >^^-! -!—j

See ns-si töö on kõi-gi-leSuurtwiha pea-le tost - nud,Waid

Iu-»al, jee on arm-sas - te, Meid jäl - le ä - ra peaft-nud.

2. Et Eewat nenda peteti,
Et patu sisse langes;
Et loojat maha jäeti,
Sest pidas surn: meid wangis,
Ei wõinud ka meid aidata
Ei üksti loodud asi;
Sest kandis nüüd koik patu süüd
Mu annas Jeesus ise.
3c Jn otse kui need wõerad satd
Meid wäest teutanud;
Nii on ka wõeras õigus nüüd
Meid M e levitanud;
Sest nendagi kui kõigile
On Aadam surma toonud,
Nii Jeesuke on armsaste
Uut elu meile saatnud.
4. See arm on meile näidetnd,
Et Poeg on meile antud,
Kes wennaks meile sündinud
Ja risti peäle pandud;
Kui õiete nüüd usume
See Poja nime sisse,
Küll õnnistust ja rõõmustust
Meil annab Jeesus ise.
5. Meil Jeesus walgus, wäraw, tee
On rõõmfa taewa poole,
On Isa nõuu ja tõsine,
See kannab mei' eest muret,
Kes annetud ja seatud
Meid wägewaste hoidma.
Kes südamest head ootab sest,
See peab armu leidma.
 — 78

6. M l l see on armas Jumalal, 8. Oh ära wõta igawest'

Kes tema peäle loodab, Oh Issand, minult ära
Waid see on suure wiha all, See sõna minu südamest,
Kes mujalt abi ootab; See on mu ainus wara,
Küll kurati! on osa sest, Mis rõõmustab ja kosutab
Kes Jeesust ära põlgab Mu südant patu wastu,
Ja enam weel siin teiste peäl' Et kuratki wõi iialgi
Kui Ieesu peäle loodab. Siis teha mulle hirmu.

7. Kes Jeesust ztristust armastab 9. Su püha sõna juhatab,

Ja tema peäle loodab M u jalad õige teele.
Ja kui ta häda kannatab, S u koidutäht, see seletab
Ka temast abi ootab, Ja walgustab mu südant,
Ei jäeta see abita; Et tunnen ma ja mõistan ka
üll Jumal wõtab näha, Need kaunid annid ära,
ui wiletsus ja kiusatus >ini usuga siud paluda
Sull püüab õtsa teha. Siin wõtab nunn süda.
254.

68.
Sa meie lootus, Jeesuke. 129.

1. Sa mei-e loo-tus, Iee-su-te, Sa pea, oh tee, et

^>
.._,.
-! l— ^^ ^ ^^
j—

tuu - ne - me, Siin fi NN nael-te a -se ^ m i f t M

—».—«^ ^ ^ — > — ^
lit«send mnd weff I » st °m> lõh°ki

^ I l i - ^
'?! '^. .^>..
-<—^
kis-tud kül-jest sa Meid saada sis-se, lä>bi, wäl-ja ka.
 — 79 —

2. Uks ime asi tõest' see:
Laps põlgab ftdn esite;
Ja pärast mees küll sureb ka
Gnne kui jõuad uskuda.
See ou see ülem tarkus alati,
Ka püha kogudust sest tunuukse.
3. Venui kui rahwas ilma peäl
Ja Jeesus neile peastjats teal,
On armu õpetusest see
Nii ots kui algamiue ka;
Ja et see ülem tarkus tõeste,
See on teil teäda, kes tõt tunnete.
418.

69.

Hülge, risti-wimesed. 288.

^-^^—,—,—-—,
^ 1
, -^-
^
.^-^ " ^
l^ ^ 1 ^ ^
l. Tul-ge r i s - t i - i ni - me - sed, Wõt-ke tar-ka
Kes on Iee-sn - se luu - liik - mcd, Tenialt saa-wad
—,-
I^IH^ 31 5 ^
'-! ^—
o - pe - tnst,
õn nis-tust: ^>ee, kes Jee-sust tun-nis- tab, Sü-da-mest ka

ar-mäs-tab, Ja kes wõ - tab wäe - wa na-

/^ — i - .

ha,
i^^
Te - ma
2. Ontsad on, kes alanduses
Siiu maailmas elawad
Ja siin wainu! madaluses
Auustawad Jumalat!
See, kes cuuast alaudab,
Teda Jumal üleudab.
Kes Jeesuse meeles kannab,
Sellel taewa riigi annab.
mee - le
k^
pä - rast
i^i
te - ha.
J
3. Ontsad on, kes kurwastuses
Patu pärast leinawad,
Ja kes suures ahastuses
Oma wiga kaebawad:
Nech, kes muretsewad nüüd,
Nutwad ikka oma süüd,
Neid saab Jumal rõõmustama,
Nende muret lõpetama. .
 — 80 —

4. Õntsad on need wagad hinged, 8. Õntsad on need rahnlised,

Kes koik häda salliwad
J a on pika meelelised,
Kurja heaga lasuwad,
Andwad andeks kõigile,
E i tee kurja ühele;
Neil on nende tasumiseks
Maailm nende päranduseks.
5. Õntsad on, kes taga nõudwad
Õigust ja ka tõsidust,
Ülekohtu eest end hoidwad
Põlg'wad ilma warandust;.
Kes ei tee sull kawalust
Pettust, ahuust, tigedust:
Neid saab Jumal ise täitma,
Nelcke peäle, armu heitma
6. Õntsad on koit armulised,
Kes ei jäta aitmata
Neid, kes siin on hädalised,
Teewad head hea meelega,
Kedagi ei unusta,
Palwe, töö ja nõuuga:
Neil saab abi häda ajal,
Neil on armu kohtu päewal.
7. Õntsad on, kes puhastuses
Töös ja sõnas elawad,
Südamete kasinuses
Meelt ja mõttid pidajad,
Kes maailma himustust,
Kurja liha rojastust
Kõigest meelest teutawad:
Jumalat siin näha saawad.
Kes küll pea leppiwad,
Need, kes on hea meelelised,
Risti armus elawad,
Kes seal rahu tegewad,
Kus olt wiha pidajad:
Neid saab Junial auustama,
Oma lapsiks nimetama.
9. Õntsad on, kes kannatawad
Häda, risti, kiusatust,
J a siin ilmas palgaks saawad
I l m a süüta teutust:
Neil ou nende tasuja
Jumal, nende kaitseja,
Wõib see peäle õtsa saata,
Armust nende peäle waata.
II). Aita, armas Issand Jumal,
Et ma nenda elan teal,
Et ma waene, arg ja rumal
Õnnis olen ilma peäl,
Gt ma olep madalast',
Palun siud ka usinast',
Vaenlastele andeks annan,
Õigust ikka meeles kannan.
11. Waeste peäle armn heidan,
Olen puhas südames,
Nahu ikka taga nõuan
J a sind teenin kõigest wäest.
Anna sina heldeste,
Et ma usuu kindlaste;
Sinu Waim mind juhatagu,
Auusas elus kinnitagu!
300.

7s).
MSitle hästi, Kui stnd Jumal. 65.

l_^^. , l_, z ,—>—!

1. Wõitle hästi, kui siud J u - mal Tõmmab o-ma armu-ga,
 — 81 —

^
ff-B-F—M ' ^_j__^_<
^t^.7, - F - , li ll_,-ll ,,

(5t su waim wõiks raskest koor-mast Üsna lahti pea-se-da.

2. Wõitle, küll on wäraw kitsas, 9. Oige nsk see wõitleb wabwast'
Waewaline eln tee; Patu wastu surmaui,
M i s sind kinni peab ilmas, Ja ei hooli rõõmust, hädast,
Tee ci saada taewasse. Waid saab wõimust alati.
3. Wõitle palwes, õhkamise? Ii». Oige usk see püüab käia
Wäsimata, lõpntata; (5lu tee peäl alati,
Wõida ära nsinnses, Gi see ilmas omal liha
Todi ööd sa päewad ka. » üllitada tahagi.
4. Wõitle wahwaste ja ole 11. Oige usk see nutab palju,
Armastuses tuline! I l m a naeru põlgab ta,
Hoiab meel weel ilma poole, Teab, et see kohtu päewal
^ääb sn nõul, ka poolele. Peab uutuks Miuema.
5. Wõitle, ära ilmas wäsi 12. Oige usk see jätab kära,
Palumast ja ohkamast! Äha rõõmu ilmale,
Oöd ja päewad seisa pe.ile, Täll on taewas rõõmu wara,
Hoia ära tüdiinast. Sinna läbäb elutee.
>
<i. Oled sa siis pärli leidnnd, u;. Wõitlejad, oh hoitke seda,
Ära liiaks julgeks saa, Ärge kartke midagi,
Nagu oleksid ju wõituud Ieesu jälgis ikka käige,
Koik, mis sind wõib bntata. Taewa poole tõtake!
7. Himule, kui aunad wõimust > 14. I g a l tunnil meelde tulgu
^a ka lepid lihaga, urm wõib tulla äkiste!
Ziis sa maha jätad Jeesust, Usu lühter walmis olgu,
K u s t u b armu küüual ka. O l i juurde walage.
8. Vilm binnlstuse tuli l 5. Kunni peigmees tuleb teile,
Teeb sind külmaks, sõgedaks Päewad, tunnid arwake!
^a sööb ära nsu öli, Rõõmsast' tema wastu jõudke,
<5est, hing, jää sa sõdijaks. Ta wiib taewa pulmale.
l l>. Jõudke, jõudke, hüüdke julgest':
Walmis meie oleme;
Peasta sa meid mulla hoonest,
Taewa boonid ootame.
345.
 V. Snrmcl zct ülestõusmise
lclnlnö.
Ma tahan jätta maya. 245.

Ma ta-han jät-ta ma - ha Sind, ka wa! il - ma-maa,

Ei ai inaS ta da ta baSind sinu pa - tu - ga.
^?> ^>
"^^ ^ H ^
mi ? ^ ^ ^ iUi'
"tlt^ ' «
>>ea e - lu oil seal. tae waS,Seejä rel gat-seu, Ma

^ H ^ ^
ir^^—^—^^
po - le teps siiu wäe - was,Kui õi-gct us-ku peau.
2. Tee minuga kui tunned,
Oh kallis Jeesuke!
" M a palnn, anna wõimnst
-Mnll waese arale.
>tui peau tuudiua walu,
Siis seda lü.henda;
Nii lõpeta mu elu,
M õntsast surel, uni.
3. M u südames su uimi
On selge, paistab ka;
Ma pean sinn risti
>ia meeles lõpmata.
Oh näita ennast mnlle
Nüüd oma haawadcs,
Mind rõõmustama tule
Mu öuneks tõtates.
i^mHi ._,_.
"iN ^l
4, Mu lnug ka armust heida
Sa oma küljesse
Ja aita seda jääda
Su riiki igawest';
>tüll õunis on see olnnd
Siin knrja ilma peäl,
Kes sinu juurde tulnud
Ja rõõmsast' elab seal.
.'). Mu uimi paue üles
jta elu kirjasse
Ja pea oma süles
Mu hing siis ühtlasi
Seal ucndcga, kes saauud
^ u riiki auuga;
Siis suu ja süda wõtwad
^>u truudust täuada.
4»!7.
 — 83 —

^2.
Mu elu Kristus ise. 9.
' ^
1^^^1^.11111! 1l1lIl1lIlj"DI- I l ^ m U D I I ^ H ^ H T H ^ I

1. Mu e - 1u K^is-tns i se, Mu ka-sukstu-leb

surin, Sell aunauhin-ge - ke - se, Siis õut-sast lah-kun ma.

2. Smir himu ou mull luiuua 5. Kni süda, meel ja mõte
Siit ulilast rõõmuga ^ Kni küüllal kustumad,
Su juurde, Kristus, sillila ^ Milld wõta oma katte
Su riiki pärima. > Kni siua tõutad.
:i. Ma oleu wõimust saauud 6. >tl>i ^õsalld tahad seda,
Siiu häda, waewa sees, Et pean lahklillla,
Et mind ou lepifauud Siis lõpeta koik häda,
'.vlil ^eesno, abimees. Mu lähän surema.
4. >tui wdtwad kiulli milma 7. ^as' ulilld su külge jääda
Mil sillnad, kõrwad, keel, Kni llsklik lapsuke,
Siis, ^ecsus, knule siua, Mu elu nõnda seada,
Kui mina õhkau weel. (5t saaksiu taewasse.
8. Kus alati wõin kiita
Sind Kristust Isaga,
^a pühal Waimu! uäita
Suurt auu lõpmata.
469.

Wiid surnu Keha matame. 37.

I. Nüüd surnu keda ma-tame,)a u-su - me kõikkind-las-te, Et

 — 84 —
/?>

wiim-sel päe-wal rõõ-mu-ga T a jäl - le tõu-seb c la ma!

2. M u l d tema on ja mullaks saab, j 5. Hing elab ilma waewata

Sest Jumal jälle äratab, .a keha magab rahuga,
Kui surnud ja ka elawad Gi karda enam wiletsust,
Wik kohtu ette tulewad. Saab wiimsel päewal rõõmustust.

Z. Hiug elab ikka Jumalas, 6. S i i n oli tema risti all,

Kes tema peäle halastas Seal elab ta nüüd Jumalal-
J a wõttis Poja werega Nüüd lõpend ära tema waew
S i i n teda patust puhasta. J a tema paistab nagu päew.

4. Koik tema mure, waew ja piin 7. Nüüd jätkem teda magama

O n õntsa õtsa saannd siin; J a läki koju rahuga.
Ta kandis risti ilma peäl, Meid, armas Jeesus, walmista,
On surnud, elab siiski weel. Sest surm meil tnleb nenda ka.

6. Meid, helde Jeesus, awita!

kurati wäest ja patust ka,
Meid peastfid oma werega;
Auu olqu sulle lõpmata.
473.

ArKage! nii wahid hüüdwad. 355.

Ar ta-ge, nii wa-hid hüüd wad J a lin-na kõr-gest

Sü-da - öö <ou kät te jõud nud J a wa - hi - me-hed

i^mUnDm^i^il

tornist hüüd-wad:Ie-ru-salem,oh är-kasa!

on jn lmüd nud: Õb tav gad neitsid är-ta -ge l Tõus ke ka ^a
 — 85 —

^ ^> /^ ^^
^ I^nj _,
1" ' M 1 _l1 , ! ^ ' . ! 1^^"!
_^ _!
M__^_^^ " 'l ^ ^ — ^ - « < - ^ «__^^__^_^
wõt-ke lam-bid nüüd,Sesspeigmeesoo-tab teid!Hal-le-luu.

H.
^
ja: Nüüd ruta-te, Gt o-le-te Ka wal-mis o - ma pei - u le!
. 2. Wahid laulwad, Siiou kuuleb, 3. Kiitust laulgu meie heäled
Ta süda wäga rõömnsteleb Ja kiitust taewa wäe keeled,
,^a ärkab, tõuseb rutuga; (>t hüüdku kandled, pasunad?
Peigmees tuleb taewast auus Wärawad on pärlist tehtud
Ning armu wäes, taewa jõuus, Su linnas, kus meidsiissaab uähtud,
Ta walgus paistab selgest' ka. Dls inglid wastu tulewad.
Oh tule, kallis peig! Gi uäinud silmad weel,
Oh Jeesus, Isa Täll! Gi kuulnud kõrwad teal
Hosiamxl! Säärast rõõmu;
Ju tuleme Nüüd õiskame
Nüüd peiule Ja laulame
Ta kalli rõõmu laua!.-. Suurt halleluuja rõõmsaste!
«j2

75.
Jerusalem, sa M a taewa linn. 270.
^ü
^ ^ ^ ^ ^ i ^ ^ ^ ^ i
!. Ie-ru-salem,sa püha ta^-wa linn,Ma oo-tan wa-lu-
l^t makordsiuu sis-se jõu-ak - siu, Mu sü-da ra-bu

luimnili ^ Ui
'^i ^ ^ ^ ^

tan Siis ma - ha rõõmsas-

^ - ^ ^ ^ ^ ^ 1 ^H - 1 - ^
te Ja ar-mu tiiwul to - tan Siit ä - ra ü - les
 — 86 —

2. O h kallis päew, weel kallim 5 5. Mis

püha rahwa, kenast'
tunnike, ehitiid,
Oh millal jõuad sa? M a näen seal tulema?
Gt minu igatseja hingete Need Jeesukese ära walitud,
Saaks ilmast lahkuda. zteö pestud werega.
M a seda Jumalaile Neid saadab teretama
2 i i s tahan nskuda, M n wastu armuga,
Gt oma pärismaale Mind sinna jnhatama,
Wõiks minna elama. Kus peau elama.

ži. .Ja silmapilgul tõuseu ülesse 0. Neid prohwetid ja pu ha wauemaid,

S i i s taewa poole ma, ztõik ristikogudust,
J a maha jääwad minnst kangele ttesmaa peäl risti koorma kanda said,
Maailm ja häda ka. J a palju wiletsust,
Hing üles poole nõnab Neid uäen, auu kroonid peas
ssliia wankriga Ja walge riidega,
^a ingli wägi jõuab Seal taewaliste seas
Ta wastu lauluga. >ini tähed hiilga:na.

^. Sa püha linn, sind teretab 7. >tni ma siis wiimaks pära

mu keel, Viisi saan
Uks mn eest labti tee! J a rahnpaika.näind,
J n anlmust ajast igatses mn moel Siis rõõmsa smiga mina knnlntan,
S u auu järele. M i s ^eesns inülle teind.
Nüüd olen ma sind näinud Siis halleluuja laulan
J a rõõmust läigib silm, M a suure healega,
,>tõik waew ou õtsa läinud, Siis hosianna lmüan
Viis mulle saatuud ilm. M a ilma lõpmata.

8. J a rõõmu kõla, pasunate bealt

Ja lanln helinat,
On igawesest ajast knulda sealt,
(>t laewad kõlawad.
>iui laulsid siia maale
>lõit inglid südamest,
Nii meie Ininal all e
^»lnn olgn igawest'!
 — 87 —

"76.

Kee aeg on tõest' ukse ees. 202.

^—^—M—j—F—^—s»^—^-- —, »—W—B— —^—< im'll^

1. See aeg on tõ-est' uk se ^ , <>t Kristus tul-la
Sealt tae-wast suu re a - uu sees Ja rah-walt a - ru

wu ab.
ab. Siis uaer küll pe ab lõ > pe - ma, Kui
uou
/-?x /?^

ru les pe - ab mi - ue-ma Koik maa ja tae-was huk - ka.

'^. Siis iugli heäl ja vasunad
Ou kõikis paikus kuulda,
Koik suruud üles tõusewad,
Mis eune paudud mulda;
Kes aga alles elawad
Ja siiu maailmas seisawad,
Neid muudab Jumal uueks.
.). Ob Jeeslis, elu abimees,
'>'as' siuu armu hoolest
Miud olla elukirja sees
^a miuu poolt siis seisa.
i Ma usuu seda südamest,
^ Et siua surid miuu eest
^a maksid miuu wõlad.

^i. Üts laamat loetakse seal,
Sest kuuleb uoor ja waua,
Mis tema teiuud ilma peäl,
Koik rahwa tõö ja soua;
Siis igamees saab igawest'
Koik palka oma teu eest,
Kes head, kes kurja teiuud.
tt. Kui kohut mõistma tuled sa,
Siis jäta arwamata
Mu süüd, ob Jeesus, wõta ka
Seal armuga miud katta
(>'t püba seltsi juurde M u
Ja taewa rõõmu järgest' uä'eu,
Mis siua meile saatuud.

'<. Kes taewa Isa soua bealt 7. Ob Jeesus, kauaks wiiwid sa

(5i ole kuulda wõtuud,
Waid ööd ja päewad siit ja seall
Ou tühja rikkust uouduud,
peab warsti miuema
Siis kurja waimu seltsiga
Kestuse juurest põrgu.
')iüüd tulemata taewast?
Su rabwas saab küll kaunata
Nii mitme waewa pärast;
Sa õige kohtumõistija,
Meid wie peästma armuga
Siit kõigest kurjast. Äameu.
491.
 VI. AonrnnKn zcl õHtn
77.
Zumal, maa ja taewa ^5««ja. 174.

> nial, maa ja tacwa^oo ja, I-sa,Poegja pühaWaim,

Si-na öö ja päewa too-^a, Kuu ja päike on su loom.
/?> /?>

)i-na wä-gew kait-se - ja Hoi-ad o-ma loo-mad ka.

2. Mina astun sinu ette,
Tänan sind nüüd südamest,
Gt mind oma armn katte
Öösel wõtnud kahju eest,
Et ei kuri waenlaue
Saand mu peäle wõimustti.
3. Lase ööga mööda minna
Minu kurja patu töö;
Jäta, Jeesus, lahti sina
Oma haawad pärani.
Gi ma mujalt abi saa
Oma elu paranda.
4. Aita, et ma sinu poole
Pööran nüüd ja järgeste
Hinge pärast kannan muret,
Gt ei mina wärise,
Kui seal suure auuga
Kohut mõistma tnlcd sa.
5. Oma sõna järel käana
Ise minu elu teed.
Jeesus, walmista mind täna
Sinu auuks teha tööd:
Kui sa mind ei awita,
Siis mn töö on asjata.
6. Sinu katte annan nuua
Oma ihu hingega;
Meeled, mõtted ja mis sina
Mulle aunud, hoia sa.
Issand, armu tiiwaga
Wõta sa neid kaitseda.
7. Kassi oma inglid tulla
Kurani siit ajama,
Gt wõin itta rahul olla,
Wõta muret pidada:
Ta mind wiigu armuga
Taewariik elama.
501.
 89

"78.
Ma tänan find, et oled mind. 21
^>
— 5 ^ - F . ^F-F—^_»_^.^n, ! l__ 2^._! 1 i__^ , ! j
^-r« ll^' ^Ill^lull^'
1. Ma tänan sind, et o-ledmind,OH Inmal, armust hoidnud See

r-^-^ i!miliijiiii!i"
öö sees koi ge
'D^^ i ^ U m u ^
5M^I
-tmitiiiiüi^
kurja eest, Et päew mind ter-welt leid-nud.
2. Kui pimedus ja ahastus 5>. Miud juhata sa Waimuga,
Mind öösel kinni kattis, ^ Koik' patu eest mind hoia,
Kui waewasid unud patu süüd, Et minu töö wõiks järgeste
S i i s mulle abi saatsid. 5 S u meele pärast olla.

3. M a paluu sest siud südamest, li. Muhingjameeljamismullwecl

Oh anna andeks mnlle, Koik oma hooleks wõta.
M u suured süüd, mis mina nüüd Oh hoia mind, nia palun sind,
Ka enne teinud sulle. M u l l appi, Jeesus, tõtta.

4. Sell päewal ka mind wõta sa i 7. Et nunn peäl ka kurat teal

Siin oma käe alla; Gi iial wõimust leia.
(5t waenlase koik kawal töö ^a turja küll wõib teha mull,
(5i tule mittu kallal. >tui fiua mind ei hoia.

8. Nüüd olgu auu, kell on koik nõuu,

Auu Isal ja auu Pojal,
Auu pübal Waimul, Jumalal,
>ies maa ja taewa Vooja!
,'i()9.

79.
M u lnng, oy amm südamest. 21.
^>
-5^ —^ idülli

1. Muhing,oh au na sü-dainestNüüdtä-nnJo sau dal le,

Kes sind sell õö-sel kah jueest On heldest hoid nud jäl le.
 — 90 —
väi - ke näi-tab
^M^^
3 usk - lik - ku - de
^^
sil - ma ees O n uä - ha hiilg-wa kas ^ to sees.
'^. Oh Jumal, ci küll jõua nia ^
S u armu Mustawa,
(^t ihule ju wõtsid sa
>>ead hiugainist siiu saata,
(>i ma wõi kiita küll
V>ead, nns sa teinud mull
Ja teistele, kes lootwad ka,
>tell õige usk ou minnga.
.!. Oh miuu hinge karjane,
M a kiidan sinn truudust,
M i s siuu waeste lastele
Päew päewalt näitab beldnst;
Sind tänad süda ka,
l^c mind mu perega
Sell öösel boidsid armuga
Inglite armsa wäega.
^. M n armas I n m a l , aita nüüd,
(5t nenda elan mina,
(^t oma binge peäle süüd
(^i mina koorma täna;
Waid tulgu minn töö
Nüüd kasuks hingele
S u suure uime kiituseks
">a minu ligimese heaks.
5. Mind armnst hoia kõige eest,
M i s ilm, lnnge waewad,
7>a anna, palnn südamest,
M i s sinn õnne saadab;
Ob keela meie peält
5 üld, nälga, sõja healt!
Kui saadad risti, wiletsust,
S i i s anna abi, kannatust!
sull, M i s wa > ra Jn-ma lcll, M i s
^^^H^I
6. Koik seda wõtau wastu sult,
M i s iial peäle paned;
M a tean, et bäda kaub mnlt,
Sest õiget aega tunned.
S n Isa helde meel
On waatmas minu peäl;
Km usns tnlen sinnle,
S i i s õnnistns jääb minule.
7. öiõik sinu hooleks jäägu ka,
Äiu biug ja ihu, wara,
S u katte, — tee, kni tnuned i>
>ioit annan wara. hilja.
Äiaad wõta hoida sa,
Koik rahwa sngn ka,
^a sakramendid sõnaga;
Meid lase õntsast' lahkuda.
8. (5i jäta mina, Jeesus, sind,
S u jalge ümber hakkan;
S n suu, see õnnistagn mind,
S i i s rõõmu tuudma algau.
Ob ^ m u s , sööda sa
Miud taewa leiwaga
^a jooda oma baawadest
Wee, werega mn biugekest.
'.». See peäle taban rõõmsaste,
M i s minn kõbus, teba.
S u Waim mind saatku tasaste,
>tuuui ma jõuau naba
Sind püha seltsiga
S u auus lõpmata!
Siis päew on hästi alusr
^Vaab Jeesuses ka lõpetud.
510.
 -^ 91 —

80.

M u süda, ärka üles. 12.

1. M u sü-da,ärka ü leo Ja kii da l o o j a t laul-de5, >leo

^?>

m^'Kuupi i ^ t u t !l
koik bead mei-le < au nab J a ik - ka mu -ret kan nad.

'^. Kni nmgama nia heitsin, 6. See eest ma sind nüüd tänan
Siis kurat, wõttis waata, Sunrt ann snlle annan,
<>t tenia saaks mind unelda, S u l l ohwrin ohkamisi
Waid Jumal wõttis keelda. ^>a pühi palnmisi. >- ,

,'.. Tõeõt', Isa, kui ta püüdis 7. ^ieid ära wõta laita,

Mind neelda oina küüsiõ, Ja Waimuga mind aita;
S n boyleks oliu mina, Sa tead, et mull ei ole
Mind hoidsid, Issaud, sina. Muud annet anda snlle.

4. Sa ütled: maga peäle, «. M i n d wõta ikka waata,

M n lapo, ina taban saata, M i n d ingliga ka saata,
l^t päewa jälle näha 5tes selle päewa õtsa
^>a oma tööd wõid teba. Mind w õ t a b oma sülle.

.'). S n sõna sain nüüd katte, !». M n tööd las' kõrda minna
Sest päew on tnlnnd ette- ^a õnnista koik sina;
Waew minnst ära läinnd, M a annan sinn katte
Mind ok'd nneks teinud. >iõik, mis ma wõtan ette.

!«». S u õnn, see jäägn mulle,

M u süda hooneks sulle;
S u soua mind siin ^oitkn,
S u suurde taewa saatku!
511.
 — 92 —

81.

M u südamelt ja meelelt. 2-B.

^?>

Nü H^II^I^
ruip-
1. Mu sü-da-mest ja mee lestNüüdwa-ra hom-nli klil
Silid tä - nan koi gest wa est Ja kun-ni e - lu mull

^ ^ ^ ^ ^ Z ^ ^ ^ ^
Oh Iu-mal tae-wa sees,Snlltä-nu, kii tlis ol gu >iõik

—I—
- ^ — F-f-, ^—^—^_I—UI.
si nu au uks tul g!l Su Po-jas Jee-sn ^ seo.
'^. Tu anuu oleu maitsnud '>. ^as' onla iisglid olla
Ma täua ööse tõest', Mu juures alati
Sest siua oled taitsuud Ja hädas appi tulla,
Miud mitme kahju eest. l5t kurat ühtegi
Siud palun nuua weel^ Wõi kahju teha mull,
Mull wõta audeks auta Gi ihu, hinge wõtta,
Ja mitte tanel panna, <5-i ka mind kurjast' petta.
Mis ma teind ilma peäl. M tema kiusab küll.
^!. Oh armust täua lwia <!. Su hooleks ja su katte
Miud kurja waimu eest, ^ääb, armas Jumal, uüüd
<5t tenia süüd ei leia >tõit, mis ma wõtan ette,
Mu souast ega tööst; Sa aunad andeks süüd!
Mind peasta patu wäest Sust tuleb ilma peäl
Ja hoia tule, sõja, >tõik rõõmustus siin waewas
'^ec, wangipõlwe häda Ja wiimselt elu taewas:
Ja kurja surma eest. Tee, kui sa tunued teal.
l. Su lwolets wara, lnlja ^. Nüüd aamen mina lanlan.
Ma auuau ülemad, Gi^karda ühtigi;
Ma ihu, hiuge, wilja Su hooleks, Jumal, aunan
^a perewanemad, Ma nõuu ja teud uüüd;
>iõik auuau, Issaild, sull ^ Tee, et koik tegu teen
Su katte sugu wõsa >tui risti-inimene,
^>a tõik. mi? on uni osa, ^>a auna taewast õnne,
M»s oled auuud mull l5t ina sest kasu näen.
->12.
 93

82.
Mew ajav ära und ja ööd. 4.
'".ln^ii^iiiUiiii^i
t^nijii
Z ^ ^ ,^
^ U
I. Päen' a jab ä ra Illld ja õõd, ^l» ris li rab was

.-

tel, ke tood J a kiit ke

2. Koik inglid laulwad lõpmata !). >iõik wao sa oled saanud küll,
J a kiitwad hulgal Jumalat, M i s tema ikka teinud sull,
Kes walitseb koik asju. Seepärast teda kiida.

.!. Lukk, linnukesed Jumalat, 10. Siis walwa, palu usiuast',

Nüüd kiitwad suure walega, Ja ela ikka kasinast'
Kes söödab ueid ja katab. ,>a ole ikka walmis.

4. Ka taewas, meri ja koik maa, 11. Sest aeg ou siuul teadmata,

Need kiitwad Jumalat M i l l Kristus peab tulema-
Ja teewad tema tahtmist. Seepärast oota teda.

5. Waat, oma wiisi järele 12. J a ela tema seaduses

Koik loomad kiitwad järgeste J a karda teda südames,
J a auustawad Loojat. Koik' bea eest teda kiida.
5
6. O h inimene, mõtle sa, 13. J a ütle: Issand igawest',
Ot sull on meel ja mõistus ka, Siud tänau miua kõige eest,
Seepärast ole usiu. M i s oled mulle teiuud.

7. Seks loodi sind ka Jumalast 14. S u Poja ^eesu uime sees,

Ta saruaseks uii ilusast', Kes sinuga saab igawest'
(5t pidid teda tundma. Auu, tänu ingli hulgast.

8. J a armastama südamest 15. O h aita, et ma nenda ka

Ja suuga kiitma igawest', Nüüd südamest wõin tänada
M elad tema annust. Sind iqal ajal. Aamen.
5^1.
 — 94 —

89.
Ärka üles, minu süda. 290.
/>?>
^>
^ I l U H H ^ ^ ^ ^
U ^ ^ m ^ blufil - ^ ^ ^ D ^ü
1. Är-ka ü-les, m i - nu sü - da, Meeled et - te as - tll - ke,
kiitke I m n a - l a t ja se - da,Mista head teind mi? nn - le.
^> ^ /^

Gt ta päewa ot - sa - ni, M i t m e suu-re hä-da eest

Mind on hoid-uud ja on kee-laud, Gt mind kn - rat po - le nee-land.

'^'. kiitust, tänn laulan sulle,
Armas Isa südamest,
Gt mn töö on sigind mulle,
Gt sa kõige kahjn käest,
Ja mind 'mitme patn eest
Oled hoidnnd omast wäest,
Waenlased koik peletanud,
Gt ma pole kahjn saannd.
5. Issand, anna andeks armsast'
>tõik mn rasked patn süüd;
Need küll koormawad mind hirmsast'
Need mind wäga rikkund uüüd;
Gt mind knrat hirmnga
Põrgu tahab lükata,
Sest wõid sa mind ütsi peasta,
Minn süü eest armust kosta.

5i. Gi wõi tarkus ära teäda 6. Ghk ma olen sinnst läinud,

.'«tõik, mis. sinu ime töö,
Gi wõi üksti ära mõista,
M i s su käsi teiuud head;
Siuu arm on põhjata,
Mõõtmata ja otsata;
Nenda sa mind juhatauud,
Gt ma pole kahju saannd.
4. Täna päew on mööda läinud,
Pime öö nüüd jõuab ta,
Juba päew on looja läiuud,
M i s meid koik wõib rõõmusta.
Isa, aita armuga
J a mind hästi walgusta-,
Sinn snurest armust praegu
M i n u süda sojaks saagu.
Tnlen siiski tagasi,
Sest sn Poeg on rähn teinnd,
5tui seal teda waewati.
Gi ma salga oma süüd;
Aga sinn hcldns nüüd
On weel snnrem kni koik patnd,
M i s mn eln ajal tehtnd.
7. O h sa wäga biugc walgus.
Oh sa auu paistus ka,
Sulle annan ennast nsns
Nüüd sell ööl ja lõpmata.
Armas I n m a l , nmlle jää,
Gt nüüd pimedus on käe,
Ja nii wäga kurw mu süda;
Rõõmusta sa armust seda.
 — 95 —

8. Peasta kurja waimu wõrgust ^ 10. Lase mind nüüd magususte

M i n d ja pimeduse käest,
Kes miud mitmel öösel põrgust
Hirmutawad kangest wäest:
Ära lase, walgus sa,
Miud siud mitte kanta;
>tui mu sees sa oled ikka,
S i i s mn hing ei karda wiaa.
Täna ööse magada,
5 Mirja eest mind wägewaste
kaitse, kata õnnega;
I h u , hinge, koik mu head,
Wanemaid ja mis sa näed,
Sõpru, waenlast, pererahwast
>>oia sina, Issand, wahwast'.

9. 5tni mn silmad lähwad kinni, 11. Püha Waimuga mind wõia;

Ja ju uiu'wad magama, Ȋda, kahju keela weel;
Peab minu süda seni >>irmu eest mind öösel hoia,
Sinn junres walwama; kangel olgu waeuu heäl;
Sind mu hiug hea meelega >ieela tuld ja wete woogu,
Uues näbku lõpmata, >iatku, järsku surma lööd,
Gt see iial sust ei lahku, (5t ma patn sees ei snre,
Uues see su päralt jäägu. Siis mn hiugcst labknb mure.

!!>. Oh suur Jumal, kuule heldest',

M i s su laps uüüd paluu sind;
Jeesus, õpeta mind selgest',
M i s on hea ja aita mind;
Püda Waim, mn abimees,
Ole wägew südames,
>tuule uüüd mu palwe sõna:
M i s ina palun, seda auua!
5.:^.

84.

Armas Jeesus, sind ma palun. 171.

/?>
i i « — iN^
^ l ^ .^—

l. Ar?mas Jee-sus, siud ma palun, Päew on ot-sa mi - ne - mäs,

/T> /-?>

H-Il^ -?iH,-D-^
I^^I^
^ ^^H^ '^ ^^U^^^ rm^ü
Öö on pea - le tu - le - mäs, S i i s su pa - le et - te tu - leu:
 — 9S —

/?>
U-^ ^ - ^ 1
^ i i r «i -^ m
^k^I^^ ^HÄ^lk, ^ n ^ i i
W õ - t a ^ü-haks te - ha keelt, Sü-dant, kä-si, mõt-tid, meelt.

?. M i n u aeg lääb usinaste, 5. Nüüd on päew jn läinud mööda,

Nii kül wesi möönab teal,
Ja kui kaub tuule heäl
Neuda päewad nobedaoie
Warjn kombel kauwad,
Äkist' ära lendawad.
".. Armas Jeesus, mina aga
Olen, Juuml paraku,
Nenda wäga hooletu:
Sind ma nõuan pisut taga,
Mõni päew lääb mööda ta,
l5i sa meelde tulegi.
5. Mina pean häbenema
Seda üles rääkides;
M i n d sa boiad walwades
Ja mind kaitsed ööd ja päewa;
(5i ma märka tänada,
(>t ma »len mõistmata.
Pime öö on näha ju,
Mulle oma walgust too,
S u l l ou minu wiga teäda;
Annas sõber, ole sa
Pimedas mu walgus ka.
6. Auua mnllc tarkust ikka
Oma päiwi arwata,
Wõta mu sees elada.
Siis ei sünni mulle wiga,
Teed sa walgust minule,
Siio ei öö mull kurja tee.
1. On siis walwa, Jeesnkene,
Anna armu minule,
J a mind hoia warjule,
Kaitse miud, mu armuke!
^aada süda walwama,
l M küll muun magama.
534.

85.
Müd ying'wad inimesed. 117
'32' -F—B-
Itl^tl -^Z
l. )lnüd hingwad i ni me sed, Mets.weiksed,linnu - ke - sed, >tõik

^ _ ^ _ - ^ ^ ^ - ^—,
ilm on ma-ga - mäs. Oh tõu - se, meel ja mo - te Nüüd

^^^^z
«^N
ü - les, wõ - ta et - te, M i s Loo - ja mee < le pä - rast on.
 - 97
2. Kus on nüüd päike jäänud?
See on ju looja läinud,
Oö asemelle saab;
Et mingu, sest mu sisse
M u päike Jeesus ise
Mull tõuseb, kes mind walgustab.
3. Päew looja minna jõudnud,
Nüüd on ju tähed nõudnud
Meil ennast näidata;
Ka nenda wõin ma olla,
Kui kutsub Jeesus tulla
Mind wäest siit taewa elama.
4. M u ihu sängi lähäb
Ja riided ära heidab;
See surma tähendab.
Küll pärast saab mu keha
Õiguse tuube näha,
Miska mind Kristus ehitab.
5. M u pea, jalad, käed
On rõõmsad, et nüüd näewad,
Et töö on lõpenud;
Saa rõõmsaks, süda, taewas,
Ei ole enam waewas,
Waid kõigest hädast peästetud.
86.
Müüd on meil päew ju lõpenud. 18.
5^^f
H ^^^i
1. Nüüd on meil päew ju Iö-pe-nud,Ei päi-te pais - ta-
/?>
gi. Köit ma-gab, mis on
- .
6. Mu ära wäsind keha,
Tööd pole enam teha,
Nüüd wõta magada;
See aeg küll jõuab tulla,
M i l l sull wõib walmis olla
Seal mullas ase hingata.
7. M u silmad raskeks lähwad,
Ja magama nad jääwad;
Kus jääb hing ihuga?
Neid oma hooleks wõta,
Mull waejel appi tõtta,
Sa Iisraeli hoidija.
8. Mind tiiwa alla wõta,
Oh Jeesus, hästi kata
Mind kanapojutest.
Kui kurat tahab neelda
Mind, lase inglid keelda:
Mu laps sa jäta rahule.
9. Ka teil, mu armsad, olgu
Hea öö ja ärgu tulgu
Teil häda waewajaks;
Head und teil Jumal andku
Ja woodi ümber pangu
Teil ingli wäe kaitsejaks.
538.
^> /?>
wä-si-nud.Ia teinud rasket tööd.
?
 — 98 —

2. S u l l , Jumal, pole hingamist, ^ 6. S u Poeg on minu wahemees,

Ei maga, uinu sa, < Kui kohtu ette saan;
Waid wihtad ikka pimedust, E i saa ma hukka elades,
Et walgus oled sa. > Kui lootes kummardan.

3. M u peäle mõtle, Issand, nüüd, ^ 7. See peäle lähän woodisse

Et pime öö on käe. >a uinun magama,
M u l l anna andeks minu süüd, 5est Junial walwab järgeste;
Mind kaitse heldeste. 5est kurwaks ina ei saa.

4. O h keela minust kuratit 8. Koik kuri mõte? tagane

Inglite wäega; ! J a mine oma teed,
Ei karda ma siis ühtigi, ! Sest Jumalasse anname
Waid olen kahjuta. i Nüüd hooneks südamed.

'). M a tunnen oma patu süüd 9. Kui wiimne on seesama öö

M u peäle kaebab see; See waewa elu sees,
S u Poja arm on siiski nüüd S i i s saada miud ka taewasse,
M i n d peästnud tõeste. Et olen sinn ees.

10. J a nenda elan, suren ka,

Oh Jumal, sinule;
M i n d elus, surmas aita sa,
Ja peasta waewast mind!
5ll9.

87.

Kh Jeesus, meie juurde jää. 30.

^> ^
^
^L^! i^-P ^ D ^
^-i^^^5 « ^ ^ 1
^b Jeesus, meie juurde jää, Sest katte jõuab pi-me öö Ja

—52
^HD'
^ P ^ ^' ^^M
o - ma so - na wal-gust ta Meil ä ra la - se kus-tu - da.
 — 99 __

2. Sell wiimsel kurjal ajalgi
Meid hoia usus kindlaste,
S u sakrament ja sõna heäl
S i i u olgu ikka puhas meil.
Z. Oh hoia kogudust sa weel,
Gt külm ja kõwa meie meel,
Ja oma sõna õnnista,
Et temast täis saaks ilmamaa.
4. Oh keela waenlast wäega,
Ja hoia oina sõna sa;
Üks meel, usk, lootus, õnnistus,
See olgu rahwa pärandus.
5. Küll waene lugu taewa all,
E i ole rahu kuskil maal,
Waid palju segast õpetust
J a tüli, riidu, pahandust.
5 li. Kõik uhked waimud keela sa,
>tes wõimust wõtwad wäega,
Kes uusi asju räägiwad
J a sinu sõna segawad.
7. M i s nõuame, on sinu nõuu,
> M i s palume, ou sinu auu;
! Sest aita meid, kes loodame
T u peäle ja sind ootame.
8. S u sõna on su linna wali
^a kilp ja mõõk; ta warju all
i S u rahwas jäägu rahule
5 J a truiks, Issand, sinule.
9- Oh anna, et su sõna sees
"õik elaksime Waimu wäes,
5 Et läbi waewa rõõmusse
i J a wiimaks taewa saaksime!

J - sast mei-le pais-tad ka Ja o - led to - e saa - ti - ja.

2. Sell öösel, Jeesus, awita, > 5. M a olen sinu pärandus,
(5t kurat miud ei hirmuta,
Ja las' mind hästi hingata
J a jääda ilma kahjuta.
3. Gt küll koik silmad magawad,
Siis olgu hinged wälwasad:
Meid kaitse oma käega,
Et jääme ilma häbita.
4. M a valutt, Jeesus, abimees, !
Mind hoia kurja waimu eest,
Kes püüab hinge minu käest,
Et tema ei saa osa sest.
! M i s saatnud on su kannatus;
See tuli sinu Isa käest,
^ Kes mind sull kiukis igawest'.
6. Las' oma inglid inlla ka
^ Meid siuu lapsi kaitsema;
Meil anna ise hoidijaid,
Kes knrati eest kaitsewad.
7. Siis magame nüüd mureta,
' t inglid ise meiega,
J a wõtame koik tänada
j Sind kolme ainust Jumalat.

7'
 — 100 —

Oh Aristus, walgus oled sa. 33.

^?> /?>
^
^i^^^^^^^^^^
1. Oh Kristus, wal-gus o-ledsa, Sull pimedus ou teadma-ta,Sa

,jj
D -F—O-IB l^! -< ^!

mei - e sü-daut wal-gils-ta, Ja to

I^H

2. Sind, Jumal, meie palume;
Meid hoia öösel kindlaste,
Ja kaitse kõige häda sees,
Oh Isa, helde abimees.
3. Koik rasked uned kauta,
Et jääme ilma kahjuta,
Ja liha olgu himuta,
Et elame siis mureta.
4. Kui silmad jääwad magama,
Siis jäägu süda walwama;
Meid kaitse oma käega
Ja patu köiest peasta ka.
tee-le j u - h a - t a .
5. Oh ristirahwa kaitseja,
Meil oma abi läkita,
Meid peasta kõige häda seest
Siiu oma wäe haawa wäest.
6. Sell raskel ajal mäleta
Mind, kui ma wõitlcn patuga,
Mu kurwa hinge rõõmusta,
Oh Jeesus, Õnnistegija.
7. Auu olgu taewa Isale,
Auu tema amu Pojale,
Auu Pühal Waimu! olgu ka
Nüüd järgestc ja lõpmata
543.

90.
Fäew lõpeb nüüd. 224.

^G^^W^
1.
-»—B-
Päew lõ-peb nüüd,Iää ar-mas Iee - sus
^
mul - le,
M Et

^^^W^^^^^^^^
ei mu pattMull hin-ge koormaks tu - le. Kui pi - me-dus Mind

wäga kur - was- tab, Siis mures miud Su wal-gus rõõmustab.

 — 101

2. Sull olgu auu, 4. Oh wõta nüüd

Oh kõige suureni Jumal, Mull armust andeks anda,
Sa mõistad koik, Ei suuda ma
Ma olen wäga rumal; Su hirmust wiha kanda.
Sa aitad, et Ma kahetsen,
Töö hästi kõrda tääb Ma käänan tagast,
Ja et ta siin Ei lähä ka
Ka rõõmust õtsa näeb. Su juurest kuhugi.

3. Ma kaeban sull, 5. Oh kaitse mind.

Gt patt mind hirmsast' rik'nud, Sa Israeli hoidja,
Et wagadus Ja kurati
On minust ära lõpnud. Ja patu ärawõitja!
Küll seda uäed, Kui paharet
M u meele tundija, Mind wõtab kiusata,
Ja nuhtled ka, M u hingekest
Sa kohtu mõistija. Ka püüab hukata.

6. Ei uinu sa,
Kui mina wäsind magan,
Ei hinga sa,
Kui unna maha langen.
Oh hoia mind,
Oh ära patu süüd
Ka mäleta;
Päew lõpeb õtsa nüüd.
545.

91.
Ku nimel läyän ma. 225.
^>
U^^m^ Z
1. Su ni-mel lä-hän ma, Oh Iu-malma-ga-ma, Gt
<«?X /^>

5^ü:
i - hu wa - si> nud Ja ta-hab hin-ga - ta. Ei
 — 102

^ ^ B ^
/?>

?2—A_-.eii
-^ 15—r^-^^
se - da te - a ma, Kas holn - mi > wt saan nä ^ ha, Kbk

W^^MDtz^B
surm wõiks ta-na weel Mu pea - le ot - sa te ^ ha.

2. Seepärast kiidan sind, 4. Mu südant walitse

Oh Jumal, südamest,
Et oled hoidnud mind
Sell päewal kahju eest.
Las' miud nüüd mäleta,
Mis sa mull oled teinud,
Kui kurat neelma mind
On ümberkaudu käinud.
Hind meeles pidama,
Gt mina magades
Ei kurja himusta;
Ja inglid wõta ta
M u woodi ümber panna,
Kt kahju ma ei saa,
Neid minu hoidjaks anna.

3. Oh Isa, keela weel 5. Kui lased hommiknl

Koik põrgu kiusatust,
Kui püüdwad kuratid
Siin teha kawalust.
Kui heidan magama
Sell öösel asemelle,
Siis olgu ihu, hina
Su armu rüpes jälle.
Mind üles ärkada,
Siis aita, et ma sind
>la mõistan tänada.
Nüüd jäägu kõrwale
Koik tühjad mured pandud,
Sest hingamiseks on
Siin uni meile antud.

6. Ja lui ma peaksin
Sell öösel surema,
Siis lase siiski mind,
M u Jeesus, elada!
Et ma wõin igawest'
Su juures õntsaks saada
Ja hästi surmas ka
Siin elu lõpetada.
550.
 103 —

9T.

Mäfino olen, hingada. 59.

3

^^ZZ^^^j^^W ^
1. Wä-stnd o^len, din ga da an ma, sest

^^MU^^^M^ZV
u i - n u u ka. Taewa I-sa, hoi-a sa Mind nüüd o-ma armu-ga.
2. Olen täna pattu teind, 3. M i n u sugulased koik
Eksituse tee peäl käind: Hoia oma armu a l l ;
Anna andeks armuga, Koik, mis suur ebk wäikene,
Pese Ieesu werega. Jäägu sinu hoolele.

4. Haiget südant rõõmusta,

Märgi silmi kuiwata'
otsijaid oh juhata,
Paganaid ka walgusta!
551.
 — 104 —

VII. Koömcl lanlnö.

99.
Müüd Kiitus olgu sulle. 195.
^>

Nüüd kii - tus ol - gu sul - le, M u Iu-mal jär-ges - te,

Et o-led an-nud mei-le Pea-toi-dust roh-kes-te;
^ »

sest su ar-mu näe-me, See pea - le kind-laks

D N
jää me,
^-tm^
led
H

2. Ehk meie rooga wõtnud
Nüüd liia himuga,
Mis läbi meil ehk tõtnud
Su nuhtlus wihaga:
Oh lase siiski sina
Koik wiha mööda minna,
Gt maksnud on su Poeg.
J u - mal sa.
i
3. Oh wõta nenda toita
Ka hinge omast wäest,
Ja Kristuses ka hoida
Koik sugu patu eest,
Gt usus kindlaks lähme,
Ja ikka himustame
Su armu pärandust.
552.

94.'
M ü d laulgem suust ja südamest. 214.
« ^

1. Nüüd l»ul«gem suust j» sü°d»-m«stI« küt«kem I«-sust

 — 105 —

^
i « - I U I^IDHI^
-F—F-

kõigest wäest, Kes toi-dab meid maa-ilma peäl J a nüüd-ki näitab

W ^
n r^r ^ ^ ^_. I5^^pi
-B—F-

ar - mu weel,Kes meile annud hel-des-te Pea-toi-dust kui muu

^-D
itii^ ^

loo - ma - le Ja süü - a, juu - a roh - kes - te.

2. Kui orjad kiitkem teda nüüd,
Kui meie kohus ammugi,
J a mõistkem selle armu tööd,
Kes inimesel teinud head,
Gt hingest, lihast, nahast, luust,
O n kokku pandud targast nõuust;
Sest andkem Loojal auustust.
4. Suur Jumal ehitab siin maad
J a laseb koik sest kaswada,
Koik mäed ja orud märjaks teeb,
Gt weis neist rohkest' rohtu sööb;
Kõiksugu wilja mullast toob,
Koik, toidust Jumal armsast' loob,
M i s inimene sööb ja joob.

3. Kui inimene elu saab, 5. Weest kalu, wähku püütakse

J a ennast esmalt liigutab
Seal oma ema ihu sees.
O n walmis koik ja tema ees;
Ehk lapsuke küll wäikene,
O n temal koik ju rohkeste
J a tuleb terwelt ilmale.
J a laua peäle wiiakse;
Ka linnud mune munewad,
Neist palju poegi hauduwad,
Meid inimesi toitwad ka;
J a härjad, lehmad, lammad ka,
Koik laseb Jumal sigida.

6. Sest täname ja palume,

Gt pühast Waimust õpime,
Gt seda hästi mõistame,
Ta meele pärast elame;
Suurt Jumalat siin kiidame
J a taewas ilma lõpmata.
Nüüd laulgem aamen tänuga.
526.
 — lae —
95.
Oma Zfa Kõrges. 212.
it — 1 — < — j — j ^

r-^
l. Oma I-sa kõr - ges Wõtkem kii-ta jär-gest, Kes kui Iu-mal

söötnud nieid, Kõhu täi-c
IH^mH '^
—,—^--
riiitmr
Mei-le lä-ki - ta-nud on, Kes on õn-ne too - ja.
2. Ütelgem nüüd tõest':
Olgu kõigest wäest
Auu ja tänu sinule,
Igawese Isale,
Kes sa ennast näitnud
Meile ja hea wiljaga
Nüüd meid rohkest' täitnud.
3. Kedagi ep ole
Kes siin tasuks sulle
Koik head, mis sa armsaste
Teinud meile waestele.
Mis ma jõuan waene,
Sest et koik sn oma on,
Tasuda su katte.
^
r^k!
N rii^ri'
andis meil; Kes ka o-ma Po-ja
^
1^"'
^
^__^_ litt'
4. Wõta wastu, Looja,
Oma armsa Poja
Läbi tänu; anna nüüd
Andeks meie patu süüd;
Kiitust toome sulle,
Armas Õnnistegija,
Tee, mis puudub meile.
5. Issand, meile tõtta,
Laulu wastu wõta,
Anna meile seda teal,
Mis meil iial puudub weel;
Tee meid patust puhtaks,
Et su meele pärast siin
Elame ja taewas.
531.

96.
Ku nimi püha olgu. 196.
/5>
'itnit
''T^
Su
1 ^ 1 ^ ^ r^^umil I^Hilt
ni-mi p ü - h a ol - g«,Oh ar - mas Iu-mal meil!
J
Su riik ka m e i l e tnl gu,Mista-had,sünd-ku weel;
 107

H^t^^^^
Ja lei-wal jät-ku an
"-i^li
? ^

na, Süüks pat-tu

innr^^il
ä - ra

H^Z^^ 'lii ^ , ' Hunti' ^mm^n

i-it
,
ar - wa, Ja peas ta kur - jast nleid.
532.

VIII. A i r i K u rvclstu-lclnlnd.
9^.
Issand halasta.
>^>

-tünnil
Is-sand ha - las - ta, Kris-tus ha - las - ta, I s -sand

ir-
ha - las
i^i^iii^
- ta.
I^l^Z^MM
Aa - men. Ja si
-^—
^^i
nu
/^

Wai-mu - ga. Aa men, aa - men. Hal-le-

15^5 iNii 1- l, ^
lu - ja, hal - le - lu I", hal - le-

^nnti-l^miiti-
ja. Aa - men, aa - men, aa men.
 — 108 —

IX. Mclstu-lctulud püHcl

oHtu soömcl-azcl püHitsemise
98.

Ja stnu Maimuga.
/?>
U ?^U
^m^i H H i ^ _ _ ^ _ i ", ^ ^ m i
Ja si - nu Wai - mu - ga. Met - e tõs - ta - me

NII
sü-damed Is-sanda poo - le. See on õi - ge ja

WW^^^MZAZ
Pü - ha, pu ha, pu-ha on mei-e
/?>

—5-^^ 's- l - 1321 '^^D"D'

^nnrni«n ilu r^-5
Iu-mal,See I s - sand See - ba - ot, Tae-was ja maa

^ ^
^i"li—s
^^?2^
Tae-was ja maa on täis
V ^ ^
INII^
te-ma auu.
^^^M Aa men.
 — 109 —
/?>
iiiOiiil^ii

Oh Ju - ma - la Täll, Kes maa-il - ma pa - tud kan-

Oh Ju - ma - la Täll, Kes maa-il - ma pa - tud kan-

^> /?>
I-l! ,-lnl — , l i — ^ - j ^ ! - — 7 ^ — < — ' —!—<---!

nad, ha - las - ta mei - e pea - le.

J a Te-ma hel-
nad, an - na mei - le o - ma ra ? hu.

^?> /?>
, , , <-
-! !-
Ä ^ —-^
,_B
,
F—F
,
F
,

dus kes-tab i - ga-wes -te, hal-le - lu - ja. Aa - men.

/?>

W '-!

men, aa - men.
-»-—!— W
men.
aa
 — 110 —

X. Gnrnstannfs lctnlnö.
99.
Koia meid ja õnnista.
<^7> /?>
^ ^ i ^ l^-? U lUnnitti
^ ^ i ^ ^ i ^ ^ ^ c h ^ i i i ^ I i ^ K i
1. Hoi-a meid ja õu-nis - ta O - ma kal - li ar ' mu - ga,

3^ - s . - -M—F—^-^7-—^
H^I-tl^I
Si-nu pa le õn nis-tus Ol-gu mei-e wal-gus-tus.
J
'^. Anna oma rahu ta 3. Aamen, aamen, aamen,
Iga päew ja lõpmata, c Ieesn nime kiitkem;
Siis wiib püba Waim meid tõest' ^ Meie Issand oled sa,
Ieesu ölma igawest'. ^sssimene,wiimne ka!

100.
Mind Zumal Isa, õnnista. 259.

H^^^^^M»^^^^^
^ '

Mind Iu-mal J - sa, õn-nis-ta, Ob Poeg mull hoi-a

Su pa - le paist-ku mi-nn peäl. Oh pü-ha Waim, su
^
U^m Iil N

ar - mu - ga, Mis si - ua mul-le

^t^U ^3^
au - nud. ^...
wa - e - ga Mu e - lu saa-gu kaits - tud.
^> /-?>
^^ li-HisiiHniNN
Ni? I^H^I
iMH^ -F—B- ^ l U i i w 4-—l^—F-s-^-^-
1 ^ ^
pa-lun se-da a - l a - t i : M u l l ol-gu ra-hu ot-sa-ni!
586.
W n
Schnakenburgi kuluga Tartus on trükitud ja
igas raamatupoes saada: z

Waimulikud raamatud.
Jumala arm ja tõde. Lapsukeste piibli-loud kodu õppi-
miseks emadele Pildi-Piibel lastele. Hind 20 lou.
Meie risti usu övetnse wiis paatükki. Hind 5 top.
Piibli salmid katekismuse õpetuse seletuseks. H. 12 kop.
Pühade kannel. Jõulu, uue aasta, tolme kuninga päewa,
lihawõtte, taewaminemise, nelipühi jne. laulud õnnis-
tuse taganõudmiseks ristiinimestele. Piltidega. H. l 2 l .
Ristirahwa Palwekoda, lus sees on aasta pääle iga püha-
päewa ja püha aegade tarwis lühidelt seletatud püha
lilja tunnistused palwete ja lauludega koduseks Jumala
teenistuseks. I. jagu. Hind köidetud I rbl.
Ristirahwa Palwekoda, kus sees on- Rõõmu- lui ka lur-
wastuste aegade palwetunnid. Püha kirja tunnistuste,
palwete ja lauludega. I I . jagu. Hind köidet. 80 kop.
Sioni tekata pegel, ehl üks wägga armas ja halle jut
wannematte za lastele. Hind 12 top.
Siioni sõnumetooja leht. Kirja pannud E M. Jakob-
son. Piltidega. I I . jagu. Hmd 50 kop.
Taielik Surnu puusärki ehk Kirstupanemise raamat.
Kus sees on: Kõned, palwed ja laulud, iga inimese
kohta, la puusärki panemise kombe. Wälja annud
J . Matto. Hind 28 lop.
Tasku-Palweraamat. Uued hommiku ja õhtu, sööma,
lauallälmise, ristmise, pulma, haiguse, surnu puusärki
panemise lc. palwed. Piltidega. Hind 12. kop.
Uus Siioni Kannel. Waimulikud laulud ristirahwa!?
usu kinnitamiseks. 60 pildiga. Hind 35 kop.
Uht asja on tarwis. Uus jutluse raamat. H. töid. 2 rbl.
Ristiinimese Jumalik Seltsimees eht Juhataja maa-
i l m a t õ r b e s. Kinnituseks tõlgile Siioni teekäijatele,
kes maailmast taewast Ieruusalema poole reisiwad,
iseäranis sõameestele.
Palestiina ehk Töutatud maa. Kirja pannud J. Pär-
mann, Kaardi ja mitme pildiga. Hind 25 lop.
Usu õpetuse raamat, Lutteruse katekismuse järele Eesti
koolidele ja rahwale. I. Kirjast. P. Undritz. H.60k.
Wäike nootidega lauluraamat. 100 lõige tuttawamat
Kiriku l a u l u r a a m a t u laulu ja ühe healega laulu-
wiisi koolile ja kodule. Hind köidetud 40 lop.
Weikene Kiriku lugu. Eesti loolideue. Martin Lutheri
pildiga. Hind töid. 32 lop.

5 ^

Z
l^
Schnakenburgi kuluga Tartus on trükitud ja igas
raamatupoes saada:

Kooliraamatud.
Kirjalikud tööd koolis ja kodu. Kirja pannud J. Pärn.
Hind 25 lop.
Kirjutamise õpetus. Laste õpetajatele ja peastkirja õppija-
tele juhatuseks kirja pannud J . Kurrik. Hind 42 kop.
Kooli laulmise raamat. Kues jaos kirja pannud A. Grenz -
stein. Hind I. ja I I . jagu a 10 kop., I I I . jagu 12 kop.,
IV. ja V. jagu » 16 kop., VI. jagu 18 kop.
Kooli-laart. Liiwi. Eesti ja Kuura maa. Saksa, Eesti j«
Läti keeli. Hind 20 lop.
Laste arwuwald. Kirja pannud J. Kurrik. I. ja I I . jagu.
Hind a 25 kop. - Laste arwuwalla wõti. Hind 25 lop.
Lõbusad laulud lastele l Kokku korjanud A.Grenzstein.
Hind 15 kop.
Saksa keele õpetaja Eesti kooli lastele. Kokku pannud ja
wälja annud A. Grenzstein. I—III. kooli aasta. Hind
köidetud » 50 lop.
Saksakeele õppimise juhatamine. Eestirahwa kasuks kirju-
tatud. Kirja pannud W. Schneider. Wiiet kõrda trü-
kitud, hind köidetud 25 kop.
Usu õpetuse raamat, Lutteruse katekismuse järele Eesti rahwa-
koolidele ja rahwale. 1. Kirja pannud P. Undritz. 60 lop.
Uus Aabitsaraamat. Kõige uuema õpetuswiisi järele lollu
seadnud J . Lüdimois. Hind 20 kop.
Uus Kirjutamise raamat, kooli lastele ilukirja jauks. I. ja I I .
jagu. Hind » 10 lop.
Weikene looduse õpetus. Elajate, Taimede ja Kiwide lugu.
Eesti alamatele toolldele kirja pannud J . Kunder. 36top.
Üleüldine maailma ajaraamat. Kellu pandud ja wälja-
antud looliministeriumi õpetuseplaani järele. Hind 10 kop.
Lastekaristus. üls õpetlik löne koolmeistritele ja lastewane-
matele pidanud J . l ü d i m o i s . Hind 12 kop.
Laste mängu tuba. Miimesugused ilusad tua, ja ouennängud,
lui la mitmesugused naljatused ja wana sõnab. H. 10top.
Laste warandus. Uued ja wanad walmid ja laulud. Esi-
mene raamat. 50 pildiga. Hind 36 lov.
Laste sõber. Kirja pannud E. N. Jakobson. I. ja I I . jagu.
100 pildiga. Hind 35 lop.

2<«!»«
:.^,l!!,„„^u, ! l..,,,.l.m,n.
^ s<e^?<
1 0100 00539222 6

mis Schnakenburgi trükikojas ja kuluga Tartus ou trükitud.

Eesti Kannel.
Waimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus, koolis
ja kodus laulda.
I I . wiht. Wälja annud Dr. K. A. Hermann.
Hind 65 kop.

Õntsa Keisri Aleksandri I I . mälestuseks. Nelja häälega laul

meestekoorile.
Komponeerinud J . Kappel.
Hind 40 top.

H^
Järwamaa Zböpik.
Nelja healega laulud meestekoorile.
Komponeerinud ja wälja annud J . Kappel.
Hind 25 top.

Kooli laulmise raamat.

Kirja pannud A. Grenzstein.
Nootidega. 6 jagu. Hind 82 lop.

1880-ma jubeli aasta mälestuseks.

Wälja annud P. Abel ja vr. M . Weske. J . Erlemann!, F. Savel'
manni ja teiste abiga.
Hind 50 lop.

Lõbus Lõune.
Laulud ja noodid meeste healtele.
Läti lauluwiisidega wälja annud A. Linde.
Hind 30 lop.