Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 3

MATERIA ‘’ KOMUNIKASAUN ENFERMEIRO’’

I. Kominikasaun Terapeutika
1. Definisaun Komunikasaun Terapeutika
2. Objectivo Komunikasaun Terapeutika
3. Karakteristika Komunikasaun Terapeutika
4. Modellu (jenis) Komunikasaun Terapeutika
5. Faktores ne’ebe influensia ba efektividade komunikasaun terapeutika
6. Teknika komunikasaun terapeutika
II. Rekomendasoes Narkotika

‘’ Materia Komunikasaun Enfarmagen ‘’

 Definisaun Komunikasaun- Enfarmagen


Termenologia komunikasaun mai husi lia fuan latina katak Communicatio signifika fo hatene ou troka hanoin (ideias),

mak prozesu komunikasaun atu hodi koalia ,hodi hatoo buat ruma ou preguntas ruma ne’ebe mak ho esperanza hodi hamosu buat seluk ka resposta husi
ida ne’ebe mak rona ( Suryani , 2015).

( Ema professionais, enfermeiros sira tenke desemvolve estrategia oi-oin relasionamente halo komunikasaun ho eme ida-idak iha tratamentu ho aimoruk
durante baixa)

 Komunikasaun iha Tratamentu


Is estillu ka maneira ida hodi hatoo mensagem ou informasaun ne’ebe mak ligasaun ho aktividade
tratamentu( aktividade terapeutika tratamentu) ne’ebe mos ligadu ho akonsellamentu tratamentu(asuhan
keperawatan) ba kliente,pasiente no familia

 Komunikasaun efektiva iha enfarmagen mak saida


Maka komunikasaun ida ne’ebe dinamiku Is komunikasaun ho forma verbais nao verbais por escrita,
telephone ,mensagen etc durante periode pasiente iha internatu.
Tuir Roberto Silva Pereira katak komunikasaun efektiva Is instrumentu halo husi ekipa/grupu enfermeira
durante sira nia servisu .

Tuir Stuart G W Komunikasaun Terapeutika hanesan relasaun individu ida –idak ho akonsellador no kliente/pasiente liu husi parte ida nee.

Akonsellador no kliente /pasiente bele hetan experiensia aprende hamutuk iha ambitu hadia experiensia empsional kliente/pasiente

Bele hw sumariza katak komunikasaun Terapeutika Is : relasaun entre akonsellador ho kliente/pasiente hodi tulun resolve ka interompe /ameasas
/ganguan ba psicologia.

Komunikasaun ne’ebe efectivu

Is Troka informasaun, ideia,sentiment hodi resulta mudansas atetude ,nune akontese relasaun diak entre ida fo informasaun no ida ne’ebe simu
informasaun. Sasukat efectivitas husi processu komunikasaun bele hare husi atinjimentu objective ida fo rekomendasaun

Exemp:

Terapeutika hanesan buat ida ne’ebe mak atu klarifika ba prozesu tomak manifestasaun husi rekoperasaun( penyembuhan) pasiente (Damayanti, 2008)

 Komunikasaun Terapeutika hanesan kapasidade ou skiil Enfermeiro hodi tulun ka ajuda kliente halo adaptasaun hasoru stress, resolve buat ne’ebe
halo sira la hakmatek psicologias no atu estuda oinsa halo relasaun ho ema seluk

 Objectivo Komunikasaun Terapeutika


Tuir ‘’ Suryani ne’ebe foti mos husi Etik Anjar Fitriati ’’ Komunikasaun Terapeutika ho orientasaunn atu desemvolve
pribada kliente/pasiente ba dalan ne’ebe los liu ka positive liu :
a. Hodi tulun pasiente bele hatete ho lolos no hamenus sentimentu ne’ebe mak iha ka rai hela ,ajuda foti asaun ne’ebe efectivu ba pasiente,
ajuda ema ida ambiente fisiku no a’an rasik(Ester, 2003)
b. Hasae funsaun no Kapasidade hodi fo satispasaun nesesidade tambem bele atinje objetivu ne’ebe realistiku kliente /pasiente nian mak dala
ruma sempre hanesan problema makas

KOMUNIKASAUN iha profissaun enfermeiro, mak principal tebes tamba wainhira komunikasaun ba asistensia /atendimentu enfermeiro difisil hodi halo
aplikasaun(Priyanto, 2009)
KomunikasaunTerapeutika hanesan komunikasaun ne’ebe mak planeada ho conciencia , objective no aktividades focus liu hodi halo melloramentu ba
kliente

( Ina no Wahyu,2010)

Komunikasaun Terapeutika nia objectivus atu promove buat ne’ebe mak ligadu ho ema nia hanoin no ba pasiente atu labele hanoin makas liu tan, bele
hamenus todan ba hanoin pasiente hodi hasoru no foti asaun kona ba ninia saúde .

 Objectivu seluk husi komunikasaun terapeutika tuir Suriyani(2015) mak hanesan tuir mai :

- Realizasaun ba a’an , Simu ita nia a’an , no hasae honra ba ita nia a’an
- Kapasidade atu hanorin relasaun interpersonal ne’ebe mak la superfisial no hodi la depende ba ema seluk
- Hasae funsaun no kapasidade hodi fo satispasaun necessidade pasiente no bele atinji objective realistiku
- Kuidado ita nia pribasidade
- Relasaun sempre iha fiar

Variadade komunikasaun mak hanesan husi ko’alia (verbal), social no non verbal mak la hatudu manifestasaun por terapeutika(Mubarak,2009)

a. Komunikasaun verbal
Komunikasaun ne’ebe mak ho simbolo ou zestu (bhs tubuh), iha regras kada usa simbolo ka zestu mak hanesan : fonologia, sintaksis,semantiku no
pragmatis

Exemp: Surat ba mai, koalia ba mai sei oin, koalia liu husi tlf, apresentasaun tpc iha aula ba
kolegas, lé jornal,tv, rona radio sst
b. Komunikasaun sosial
Kapasidade komunikasaun interpersonal Is skiil, habilidade mak lori/mai husi individu iha halao interaksun ho individu seluk ka grupu
Exemp: interaksaun individu ho familia uma laran no vizinhus

c. Komunikasaun non Verbal


Is processu komunikasaun iha ne’ebe rekomendasaun hatoo la us alia fuan
Exempl: usa zestu /movimentu isin lolon, expresaun oin, kontaktu matan,usa objectu hanesan hena, tese fu’uk,

KOMUNIKASAUN TERAPEUTIKA IHA TRATAMENTO PASIENTES

Komunikasaun hanesan komponente prinsipal ba sobrevivensia iha komunidade , tamba so ho komunikasaun, kualker ema bele hatoo saida iha nia
hanoin ba ema seluk.

Diak ba ida nee hodi hatoo informasaun ou hodi hetan informasaun ne’ebe hanesan, iha parte tratamentu , komunikasaun mos parte necessario , ida mak

 Karakteristika Komunikasaun Terapeutika


Wainhira fo komunikasaun terapeutika iha buat tolu(3) Tuir Carl Rogerh mak hanesan Sinceriedad/keikhlasa,Empatia no bei-beik /kehangatan espera
bele hamenus level ou eskala tauk no tristeza pasiente,tamba pasiente sente katak nia iha ona interaksaun ho enfermeiro hanesan oportunidade hodi fahe
konesimentu, sentiment no informasaun mak xavio hodi atinji objective tratamentu ne’ebe optimal, ho nune processu rekoperasaun bele ho lai-
lais.

Etapa-Etapa komunikasaun ne’ebe Epektivu

Ida mak karakteristika principal komunikasaun tuir Ronald B Adler no George Rodman (2006) iha livru Understanding Human Comunication Is katak
komunikasaun hanesan parte ida iha processu ida iha ne’ebe akontese troka informasaun entre individu-individu liu husi Sistema simbolos sinais ka
hahalok mak hanesan.

 Komunikasaun ne’ebe efectivu iha tratamentu


Processo dinamika mak iha ho formas verbais nao verbais , ecritas, telefonia,
Is Troka informasaun, ideia,sentiment hodi resulta mudansas atetude, nune akontese relasaun diak entre ida fo informasaun no ida ne’ebe simu
informasaun. Sasukat efectivitas husi processu komunikasaun bele hare husi atinjimentu objective ida fo rekomendasaun

Exemp:…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...

 Meios komunikasaun :
 Komunikasaun dalan ida deit , kanal ida deit
Hanesan komunikasaun mak akontese husi parte ida de’it, so liu husi komunikator de’it
Exemp : naran saida ? , moras saida ? etc

 Komunikasaun dalan rua ka kanal rua


Is komunikasaun iha ne’ebe husu info no ida ne’ebe simu info, bele troka hanoin ba malu no fo rekomendasaun ba mai
Exemp : Konta took iha nia istoria moras, konta took istoria familia…. Etc
 Teknikas komunikasaun terapeutikas
Repetir as palavras wainhira paciente la komprende, repete lia fuan sira foun ba moras , hatudu oin ba sira ho oin mamar no hamnasa no ikus liu
desemvolve lia fuan toos ba paciente sira, amostra aimoruk ba paciente diak etc

Importancia iha procesu komunikasaun enfarmagem


‘’Florence Nightinggale’’
Florence Nightingale koloka Etika, komunikasaun no tratamentu/enfarmagem atu insfira ita atu moris, no atu mellora moris , hein katak
ita hotu bele hakarak ho ida ne’e
Florence Nightingale moris iha 12 de Maio de 1820 iha Franca ,Italia Nia ema lendaria/ matenek nain ida sempre preokupa buat barak,
inklui atu hadia kondisoes hospital iha Britaniku, nune ho nenei ( hamenus /reduz ema mate)

TEORIA TRATAMENTU (Florence Nightingale)


Manifestasaun tratamentu hanesan asaun aproveitamentu ambiente pasiente hodi tulun iha rekoperasaun. Manifestasaun mak hanesan iha 5
faktores , ambiente,ar livre, bee potavel, drainase n’ebe efisien, limpeza ou sanementu no naroman ou iha loro matan diretamente.

TEORIA BA TRATAMENTU MUNDU


Is Base husi pratika tratamentu momentu ida ne’e, iha kasus barak teoria tratamentu mak guia no indika/motiva
konesimentu,edukasaun,peskisa no pratika ba tratamentu.

Interpretasaun teoria tratamentu

ETIKA HO KOMUNIKASAUN IDA NE’EBE DIAK IHA SOSIEDADE, SERVISU FATIN IHA TIMOR LESTE
EDUKASAUN NO AKONSELLAMENTU BA TRATAMENTU KOMUNIDADE

 Edukasaun Is : Processo ida hodi tulun partesipante aprendisagem ba konesimentu , skiil, no hatoman iha grupu mak hatun husi gerasaun ba
gerasaun tuir mai liu husi aprendisagen , exerzizio no treino .
Edukasaun sempre akontese liu husi kraik no husi ema seluk
 Akonsellamentu Is : processo interaksaun discentes ho edukasaun liu husi pontes aprende ba buat ida.
Tuir matenek nain (Migraine Buddy)
Estuda hanesan aktividd ida mak halao husi ema ida-idak hodi hetan mudansa iha nia a’an liu husi exerziziu ka experiensias .
Estuda mos hanesan karakteristika hodi halo kompara ba diferensas ema ho ceres vivos seluk, hanesan aktividade mak halao durante ema nia
moris tomak, katak dala barak kada loron sempre la akontese aktividade estuda. Tuir matenek nain edukasaun nian no psikologia Is : iha
mudansas hahalok, iha mudansan hahalok ida ne’e tamba iha konesimentu ciência mak aprende ona.

You might also like