Professional Documents
Culture Documents
Materia Komunikasaun Enfermeiro
Materia Komunikasaun Enfermeiro
I. Kominikasaun Terapeutika
1. Definisaun Komunikasaun Terapeutika
2. Objectivo Komunikasaun Terapeutika
3. Karakteristika Komunikasaun Terapeutika
4. Modellu (jenis) Komunikasaun Terapeutika
5. Faktores ne’ebe influensia ba efektividade komunikasaun terapeutika
6. Teknika komunikasaun terapeutika
II. Rekomendasoes Narkotika
mak prozesu komunikasaun atu hodi koalia ,hodi hatoo buat ruma ou preguntas ruma ne’ebe mak ho esperanza hodi hamosu buat seluk ka resposta husi
ida ne’ebe mak rona ( Suryani , 2015).
( Ema professionais, enfermeiros sira tenke desemvolve estrategia oi-oin relasionamente halo komunikasaun ho eme ida-idak iha tratamentu ho aimoruk
durante baixa)
Tuir Stuart G W Komunikasaun Terapeutika hanesan relasaun individu ida –idak ho akonsellador no kliente/pasiente liu husi parte ida nee.
Akonsellador no kliente /pasiente bele hetan experiensia aprende hamutuk iha ambitu hadia experiensia empsional kliente/pasiente
Bele hw sumariza katak komunikasaun Terapeutika Is : relasaun entre akonsellador ho kliente/pasiente hodi tulun resolve ka interompe /ameasas
/ganguan ba psicologia.
Is Troka informasaun, ideia,sentiment hodi resulta mudansas atetude ,nune akontese relasaun diak entre ida fo informasaun no ida ne’ebe simu
informasaun. Sasukat efectivitas husi processu komunikasaun bele hare husi atinjimentu objective ida fo rekomendasaun
Exemp:
Terapeutika hanesan buat ida ne’ebe mak atu klarifika ba prozesu tomak manifestasaun husi rekoperasaun( penyembuhan) pasiente (Damayanti, 2008)
Komunikasaun Terapeutika hanesan kapasidade ou skiil Enfermeiro hodi tulun ka ajuda kliente halo adaptasaun hasoru stress, resolve buat ne’ebe
halo sira la hakmatek psicologias no atu estuda oinsa halo relasaun ho ema seluk
KOMUNIKASAUN iha profissaun enfermeiro, mak principal tebes tamba wainhira komunikasaun ba asistensia /atendimentu enfermeiro difisil hodi halo
aplikasaun(Priyanto, 2009)
KomunikasaunTerapeutika hanesan komunikasaun ne’ebe mak planeada ho conciencia , objective no aktividades focus liu hodi halo melloramentu ba
kliente
( Ina no Wahyu,2010)
Komunikasaun Terapeutika nia objectivus atu promove buat ne’ebe mak ligadu ho ema nia hanoin no ba pasiente atu labele hanoin makas liu tan, bele
hamenus todan ba hanoin pasiente hodi hasoru no foti asaun kona ba ninia saúde .
Objectivu seluk husi komunikasaun terapeutika tuir Suriyani(2015) mak hanesan tuir mai :
- Realizasaun ba a’an , Simu ita nia a’an , no hasae honra ba ita nia a’an
- Kapasidade atu hanorin relasaun interpersonal ne’ebe mak la superfisial no hodi la depende ba ema seluk
- Hasae funsaun no kapasidade hodi fo satispasaun necessidade pasiente no bele atinji objective realistiku
- Kuidado ita nia pribasidade
- Relasaun sempre iha fiar
Variadade komunikasaun mak hanesan husi ko’alia (verbal), social no non verbal mak la hatudu manifestasaun por terapeutika(Mubarak,2009)
a. Komunikasaun verbal
Komunikasaun ne’ebe mak ho simbolo ou zestu (bhs tubuh), iha regras kada usa simbolo ka zestu mak hanesan : fonologia, sintaksis,semantiku no
pragmatis
Exemp: Surat ba mai, koalia ba mai sei oin, koalia liu husi tlf, apresentasaun tpc iha aula ba
kolegas, lé jornal,tv, rona radio sst
b. Komunikasaun sosial
Kapasidade komunikasaun interpersonal Is skiil, habilidade mak lori/mai husi individu iha halao interaksun ho individu seluk ka grupu
Exemp: interaksaun individu ho familia uma laran no vizinhus
Komunikasaun hanesan komponente prinsipal ba sobrevivensia iha komunidade , tamba so ho komunikasaun, kualker ema bele hatoo saida iha nia
hanoin ba ema seluk.
Diak ba ida nee hodi hatoo informasaun ou hodi hetan informasaun ne’ebe hanesan, iha parte tratamentu , komunikasaun mos parte necessario , ida mak
Ida mak karakteristika principal komunikasaun tuir Ronald B Adler no George Rodman (2006) iha livru Understanding Human Comunication Is katak
komunikasaun hanesan parte ida iha processu ida iha ne’ebe akontese troka informasaun entre individu-individu liu husi Sistema simbolos sinais ka
hahalok mak hanesan.
Exemp:…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...
Meios komunikasaun :
Komunikasaun dalan ida deit , kanal ida deit
Hanesan komunikasaun mak akontese husi parte ida de’it, so liu husi komunikator de’it
Exemp : naran saida ? , moras saida ? etc
ETIKA HO KOMUNIKASAUN IDA NE’EBE DIAK IHA SOSIEDADE, SERVISU FATIN IHA TIMOR LESTE
EDUKASAUN NO AKONSELLAMENTU BA TRATAMENTU KOMUNIDADE
Edukasaun Is : Processo ida hodi tulun partesipante aprendisagem ba konesimentu , skiil, no hatoman iha grupu mak hatun husi gerasaun ba
gerasaun tuir mai liu husi aprendisagen , exerzizio no treino .
Edukasaun sempre akontese liu husi kraik no husi ema seluk
Akonsellamentu Is : processo interaksaun discentes ho edukasaun liu husi pontes aprende ba buat ida.
Tuir matenek nain (Migraine Buddy)
Estuda hanesan aktividd ida mak halao husi ema ida-idak hodi hetan mudansa iha nia a’an liu husi exerziziu ka experiensias .
Estuda mos hanesan karakteristika hodi halo kompara ba diferensas ema ho ceres vivos seluk, hanesan aktividade mak halao durante ema nia
moris tomak, katak dala barak kada loron sempre la akontese aktividade estuda. Tuir matenek nain edukasaun nian no psikologia Is : iha
mudansas hahalok, iha mudansan hahalok ida ne’e tamba iha konesimentu ciência mak aprende ona.