ET-1 0903-0240

8(10)

4. Seosed LISA 2

4.1. Välisõhu arvutuslikud temperatuurid on leitud järgneva Soovitatavad küttesüsteemid olenevalt hoone tüübist
seose kaudu:
∆t s
VAT = VET ( n ) +
n ⋅ 24 Hooned Küttesüsteem
1 − exp( − )
τb 1. Elamud Vesikeskküte radiaatorite ja kon-
kus
vektoritega *)
VAT – välisõhu arvutuslik temperatuur, °C
Põrandaküte, soojuskandjaks
VET(n) – välisõhu ekstreemne madalaim temperatuur (n-päe-
vesi (arvestades lubatud pinna-
vase külmima perioodi keskmine), °C
temperatuuridega)
∆ts – maksimaalne lubatava siseõhu temperatuuri lang
Elekterküte (küttekehadega või
külmima perioodi kestel, °C
põrandakaablitega)
τb – hoone soojuslik ajakonstant, h
n – päevade arv VET valikuks, mille korral ülaltoodud
2. Üldkasutatavad hooned Sama, mis p. 1
funktsioon (VAT) omab miinimumväärtust.
– büroohooned (kui puuduvad eripiirangud)
Päevade arvu valik VET leidmiseks ja seejärel VAT arvutami-
– hotellid Elekterküte kiirguritega
seks sõltub antud paikkonna välisõhu ekstreemsest madalai-
– raamatukogud
mast temperatuurist ja hoone soojusliku ajakonstandi väärtu-
– õppeasutused
sest (ehk mida suurem hoone soojuslik ajakonstant, seda suu-
– haiglad
rem on päevade arv ja sellest tulenevalt on kõrgemad arvutuslik
välisõhu ekstreemne madalaim temperatuur ja VAT).
3. Teatrisaalid, restoranid, Sama, mis p. 2
Näiteks kehtib Tallinna kohta seos (kui ∆ts = 4,0°C):
kauplused Õhkküte
n = 0,38 ⋅ 10( 0,24⋅ln(τ b )) ,
4. Spordisaalid, näituse- Sama, mis p. 3
hallid, kirikud, jaama- Gaasküte kiirguritega
mille järgi, kui τb = 100 h, n = 4,8 ja kui τb = 300 h,
hooned, suured kauplu-
siis n = 8,6.
sehallid ja toitlustuskohad
(v.a. restoranid)
Välisõhu ekstreemsete madalaimate temperatuuride väärtused
antud paikkondades on saadud Eesti Hüdrometeoroloogiafondi
30-aastase perioodi (1964-1993) andmete töötlemisel. 5. Tootmishooned Õhkküte
a) tuleohuklassiga Põrandaküte, soojuskandjaks vesi
4.2 Hoone soojuslik ajakonstant on leitav järgnevast aval- 1 (tuleohuta) ja Madalsurve-aurküte
disest: 2 (tuleohtlik) Elekter- ja gaasküte kiirguritega
(puhastes ja mittepõleva tolmu
τb =
Σν ⋅ c ⋅ m
⋅
1 , eraldusega ruumides)
Σµ ⋅ U ⋅ A + Q vent 3600 Gaasküte kiirguritega
kus (ka niisketes ruumides)
U – välispiirde soojusjuhtivus, W/m2K b) tuleohuklassiga Õhkküte
A – välispiirde pind, m2 3 (tule- ja plahvatusohtlik) Vesikeskküte küttekehadega
Qvent– soojuskaod ventilatsiooni ja infiltratsiooni läbi, W/°C Põrandaküte, soojuskandjaks vesi
c – sisekonstruktsioonide soojusmahtuvus, J/(kg •°C) Madalsurve-aurküte
Elekterküte plahvatusohutus
m – sisekonstruktsioonide mass, kg
teostuses küttekehadega
ν – tegur, mis väljendab sisekonstruktsioonide soojusmah-
tuvuse kasulikku osa (ν ≈ 0,7) 6. Üksikud ruumid ja töö- Elekterküte küttekehadega
µ – tegur, mis väljendab välispiirde soojuslikku inertsi, s.o. kohad kütmata hoonetes Elekter- ja gaasküte kiirguritega
välispiirde temperatuurivälja muutuse ajalist hilinemist või normeeritust madala- Õhkküte autonoomsete kütte-
välisõhu temperatuuri langemisel arvutuslikult ekstreem- ma temperatuuriga hoo- agregaatidega
sele madalaimale temperatuurile netes (v.a. 3. tuleohu-
Tegur µ valitakse järgnevalt: klassiga hooned)
Mittemassiivsed välispiirded (aknad, uksed) 1,00
Pinnasel asuv põrand 0,75 *) Soovitatavad temperatuurid vt. p. 3.2.
Massiivsed soojustatud välispiirded, soojustus
välispoolel 0,80
Massiivsed soojustatud välispiirded, soojustus
seespool 0,90
Homogeensed massiivsed välispiirded
(massi M suhe välispinda A: M/A < 800 kg/m2)0,95
Homogeensed massiivsed välispiirded
(800 kg/m2 < M/A < 2000 kg/m2) 0,85
Homogeensed massiivsed välispiirded
(M/A>2000 kg/m2) 0,75