TDJ õppekava: Majandusprobleemide kaasusanalüüs, SVPC.00.

028

Õppeaine SVPC.00.028 „Majandusprobleemide kaasusanalüüs“ eesmärgiks on anda

magistrantidele võimalus lahendada ühes organisatsioonis olev majandusprobleem kasutades
erinevates ainetes õpitud teadmisi ja oskusi ning luua seoseid teooria ja praktika vahel.
Kaasusanalüüs valmib üliõpilase iseseisva uurimis- ja arendustööna juhendaja juhendamisel.
Kaasusanalüüsi struktuur, metoodika, probleemistik kooskõlastatakse ja arutatakse läbi
kaasusanalüüsi juhendajaga ning esitatakse osadena aasta vältel toimuvates magistriseminarides.
Aine läbimisega näitab magistrant ainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning uurimistöö
koostamise oskust. Viimaste alla kuuluvad oskused, kuidas formuleerida ja piiritleda
uurimisprobleemi, püstitada selge uurimiseesmärk ning sellest tulenevad uurimisülesanded, valida
nende täitmiseks sobiv uurimismetoodika ja empiiriline materjal, töötada teemakohase
erialakirjandusega ning leida vastused töös püstitatud uurimisülesannetele, analüüsida ja üldistada
uurimistulemusi.

Kaasusanalüüsi orienteeruvaks mahuks on 25(-30) lk (ilma viidatud allikate loeteluta ja lisadeta).

Kaasusanalüüs koostatakse vastavalt Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilastööde juhendile.

Kaasusanalüüs koosneb järgmistest osadest:

• Tiitelleht.
• Sisukord.
• Sissejuhatus. See kajastab teema aktuaalsust, eesmärki ja uurimisülesandeid ning see
koostatakse silmas pidades tegevuse tulevikuperspektiivi. Aktuaalsuse esile toomiseks
tuleks näidata üldist konteksti ning seda, kuidas valitud uurimisobjekti puhul olulised
probleemid välja paistavad. Eesmärk näitab, millise konkreetse tulemuseni soovitakse töö
käigus välja jõuda, kusjuures eesmärk peab olema selgelt seotud nii probleemi kui ka
uurimisobjektiga. Uurimisülesannetega tuuakse välja, kuidas soovitakse eesmärgini jõuda.
Piltlikult öeldes, uurimisülesanded kaardistavad tee probleemi püstitusest eesmärgi
saavutamiseni.
• Teoreetiline tagapõhi (ca 5-6 lk), mis avab uurimisprobleemi ja –objekti käsitlemiseks
vajalikud teemad, mõisted ning terminid. Käsitleda tuleb vaid seda teooriat, mida on vaja
otseselt selle töö empiirilise osa jaoks. Valida allikaid hoolikalt ning eelistada
teadusartikleid – pigem nö. kvaliteetsed allikad, kui palju (arvuliselt ca 10-15 tk).
• Metoodika ja empiiriline analüüs (20-25 lk). Siin tuuakse selgelt välja, mida soovitakse
empiiriliselt teha, milliseid andmeid selleks on vaja ning põhjendatakse valitud
uurimismeetodeid. Lisaks esitatakse empiirilise analüüsi tulemused, kusjuures tähele
tuleks panna, et esitatav materjal oleks optimaalne s.t. piisav mõttekäigu mõistmiseks
ühelt poolt, ja teiselt poolt, hoolikalt valitult, et mitte üle koormata lugeja tähelepanu.
Selles osas on vajalik rakendada näitlikustamist (joonised, tabelid). Selles osas tuuakse
välja ka olulisemad järeldused või ettepanekud, mille alusel saab otsustada, kas töö
eesmärk on täidetud või mitte. Vajadusel tuuakse välja tööga seotud piirangud ning töö
edasiarendamise võimalused.
• Kokkuvõte. Näidatakse, miks, mida ja kuidas sooviti teha ning kuidas neid aspekte järgiti
ning kuhu tööga jõuti. Piltlikult öeldes on kokkuvõte sissejuhatuse peegeldus mineviku
võtmes. Kokkuvõttes ei korrata eesmärki, ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti
ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.
• Viidatud allikate loetelu. Esmatähtis on allikate sisuline ja mitmekülgne kasutamine.
Soovitatav on töös kasutada selliseid allikaid, millel töö seisukohalt on oluline roll ning
neid seostatakse töö erinevate osadega. Peamine pole kirjandusallikate hulk, vaid nende
 kvaliteet ja kasutamise põhjalikkus (vaja on luua piisav alus tööks). Sobiv allikate arv
teooria osa aluseks on 10-15.
• Lisad (vajadusel). Tüüpiliselt esitatakse siin analüüsis kasutatud andmed.

Tüüpiliselt võib kaasuseks olla midagi järgmistest teemadest ühe organisatsiooni tasandil:
• Äriplaan.
• Projektikava.
• Turundusplaan.
• Finantsplaan.
• Personali koolitus- ja arendusplaan.
• Töörahulolu uuring.
• Kliendirahulolu uuring.
• Protsessianalüüs ja parenduskava.
• Kvaliteedisüsteemi plaan.
• Toote-teenuse arendus/kontseptsioon.
• …

Kaasusanalüüsi koostamise käigus on vajalik osaleda magistriseminarides, mille raames esitatakse

arutelule kaasusanalüüsi probleemistik, käsitlus ja laiendatud kava. Seminaris tuleb üliõpilasel
esitada kaasusse lahendamise laiendatud kava, milles tuuakse välja järgmised aspektid:
• Töö pealkiri. Lühike ja konkreetne, samas peab töö pealkiri andma lugejale selge
ettekujutuse uurimisprobleemi põhiolemusest.
• Teema aktuaalsus. Esitada uurimisprobleem võimalikult täpselt (juba kajastunud
tagajärgede ja/või potentsiaalselt tekkida võivate tagajärgede kaudu, kui jätkatakse
vanaviisi), analüüsida probleemi tausta ja aktuaalsust. Selgitada tuleb, miks selle
probleemi käsitlemine on ühiskonnale ja uuritavale organisatsioonile oluline ja kes on
peamiseks lugejaskonnaks (kellele töö peamiselt kirjutatakse).
• Eesmärk ja uurimisülesanded. Esitada lühidalt ja täpselt töö eesmärk ning selgitada,
millised on peamised uurimisülesanded, et töö eesmärki täita.
• Töö struktuur. Esitada kaasusanalüüsi kavandatav sisukord alapunktide lõikes.
• Teoreetiline osa. Nimetada ja põhjendada, milliseid teemasid, kontseptsioone plaanite
kasutada.
• Empiiriline osa. Selgitada, milliseid andmeid ja uurimismeetodeid läheb vaja töös
püstitatud eesmärgile jõudmiseks. Selgitada, millised probleemid võivad tekkida seoses
andmete puudulikkusega vmt. ning kuidas autor neid ületab.
• Kasutatav kirjandus. Tuua välja peamised allikad, mida plaanite teooria osas kasutada.

Korrektselt vormistatud ja tähtaegselt esitatud kaasus kaitstakse lõpuks komisjoni ees.