Loodusturismi turg

Mõisted

• Siseturg
• Välisturg
• Sihtturg
• Positsioonimine
• Brand
• Segmentimine
 Mõisted

• Positsioonimine – sihtkoha või turismiettevõtte

külastajate silmis unikaalse kuvandi ja positsiooni
loomine, teadlik eristumine

• Segmentimine – on ülesanne jaotada kogu turg

segmentideks, millel on ühised omadused
 Turu segmentimine

• Turu segmentimine kui kolmesammuline protsess:

– Otsustatakse potentsiaalsed külastajad ehk

turusegmendid
– Valitakse olulised sihtturud
– Seejärel neilt sihtturgudelt sobivad ja soovitavad
sihtrühmad

• Sihtturundus - suunatud turundustegevused

 Turismituru segmentimise meetodid

• Geograafiline
• Sotsiaal-majanduslik ja demograafiline
• Psühhograafiline
• Käitumispõhine
 Geograafiline segmentimine

• Riik
• Regioon
• Linn, eeslinn, maapiirkond
 Eesti kui reisisihi sihtturud 2009-2012

1) esmase tähtsusega – Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi

2) teisese tähtsusega – Norra, Suurbritannia, Läti

3) siseturism

4) kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,

Leedu , Hispaania

5) areneva tähtsusega – Jaapan, USA

Eesti kui reisisihi sihtturud 2004-2006
 
Sotsiaal-majanduslik ja demograafiline
segmentimine

• Haridus
• Vanus
• Sugu
• Sissetulek
• Perekonna suurus
• Perekonna elutsükkel
• Amet
• usk
 
Psühhograafiline segmentimine

• Sotsiaalne klass
• Isikuomadused
• elustiil
 
Käitumispõhine segmentimine

• Kasutaotlus
• Lojaalsus
• Valmisolek
• Suhtumine sihtkoha turismipakkumisse
 Turistide käitumisel põhinev tüpoloogia

• Organiseeritud massiturist
• Individuaalne massiturist
• Organiseeritud reisija
• Organiseeritud seikleja
• Individuaalne reisija e. backpacker
• Pioneer

allikas Ton Van Egmond – The Tourism Phenomonen

 Turistide huvil põhinev tüpoloogia

• Hardcore loodus- ja kultuurituristid

• Pühendunud loodus- ja kultuurituristid
• Tavalised loodus- ja kultuurituristid
• Juhuslikud loodus- ja kultuurituristid

allikas Ton Van Egmond – The Tourism Phenomenon

 Turistide kogemusel põhinev tüpoloogia

• Rekreatsiooni tüüp
• Vahelduse tüüp
• Elamuse tüüp
• Ekperimenteerija tüüp
• Eksistentsiaalne tüüp

allikas Ton Van Egmond – The Tourism Phenomenon

 Rahvusparkide külastajate tüpoloogia


Eliit

Erihuvi

Üldhuvi

Backpacker +

Backpacker

Mass

Avastaja (Explorer)
Allikas: Janet Cochrane – typology of tourists to protected
areas
Loodusturistide tüübid (Strastase järgi)
 Siseturu sihtgrupid ja nende iseärasused

• Kooligrupid
• Algkooliõpilased
• Murdeealised
• Huvilised õpilased
• Perekonnad
• Pensionärid
• Firmaüritused
• Veel?

• Rühmatöö – milline on ideaalne loodusturismitoode teie

sihtgrupile? Nimeta kümme olulist asja.
 Eesti ökoturismi hetkeseis -
sihtrühmad, nende ootused ja vajadused

Levinud rühmaks on segaturist – käib nii linnas kui
põikab korraks ühte ökoturismi teenust saama.

Põhja-Eestis palju kruiisituriste. Rannikult 1 tunni
kaugusel olevad ettevõtted on paremas olukorras –
nende juurde jõuavad lühikest aega peatuvad
kruiisituristid.

Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia

 Loodusturismi sihtrühmad võib jagada kolme
suuremasse gruppi vastavalt nendeni jõudvate
infokanalite kaudu:

Lõpptarbijad – eraisikud, paarid, sõpruskonnad. Leiavad
enamasti infot läbi Interneti, meedia, toetuvad tuttavate
soovitustele. Tihti käivad matkal 2-4ste seltskondadena.

Edasimüüjad – reisibürood ja incentive-ettevõtted.
Edasimüüjate kliendid ehk lõpptarbijad saavad suure osa
informatsioonist läbi edasimüüjate, kuid otsustamisel kasutavad
ka teisi kanaleid (Internet ja tuttavate soovitused). Edasimüüjad
ise enamasti ei tegele uute toodete pakkujate otsimisega, seega
tuleb aktiivselt klastri tooteid ja pakette edasimüüjatele
tutvustada.

Korporatiivkliendid – erinevad organisatsioonid. Otsivad
atraktiivseid võimalusi loodusega tutvumiseks (erinevad
meeskondlikud võistlused, aktiivsust nõudvad matkad).
Peamiseks informatsioonikanaliks on Internet.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
 Euroopa ökoturisti profiil:


Kogemustega reisijad

Kõrgema haridustasemega

Kõrgema sissetulekuga

Keskeas või vanemad

Arvamusliidrid

Küsivad ja räägivad reiside kohta oma sõprade ja
kolleegidega

On ise kõige tähtsamaks reisi kohta infot jagavaks
kanaliks
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Saksamaa uuring
 Loodusturisti trendid


loodus- ja kultuuriturism lähenevad

Lühipuhkuste arv kasvab

Aktiivse puhkuse teenuste nõudlus kasvab

Seminariturismi lisandumine loodusturismile

Nõudlikkus kvaliteedi osas kasvab

Töö ja vaba aeg segunevad
Allikas: Maaturismi uuring
 Tähtsamad demograafilised rühmad


DINK

Individuaal-, üksikreisijad

Pered

Jõukad “beebibumerid”

Empty nesters

Aktiivsed seeniorid

Allikas: Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale

 Millised sihtturud sobivad esti lodusturismi
ettevõttele?


Kohalik turg

Regionaalne turg

Euroopa

Maailm

Allikas: Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale

Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding

Saksamaa/Austria/Šveits

Kultuuri ja looduse harmoonia (huntidega ja karudega
kõrvuti elanud pidevalt, metsatalud),

metsik loodus, wildniss.

Ühine ajalooline taust.

Kuidas loodus on kujundanud inimeste elustiili
(rahvakalender, uskumused). Looduskultuur.

Väikesel alal palju erinevaid asju koos, mitmekesisus –
see on neile, kes jagavad juba loodusest palju – mugav
riik.

Väljast väike, seest suur. Liigirikkus.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding
Holland

Loodust võib julgemalt müüa kui sakslastele – neil endil
pole.

Wildlife. Märgalad.

Meil maa tõuseb.

Vanalaevandus. Vanad kaubateed, kus hollandlased
käisid Venemaaga kauplemas. Holland ja Eesti kui
kaubandusmaad. Vana laevaga Amsterdamist Eestisse.

Uisuhullud.
Üks võimalus on tervet Hollandi turgu haldav outgoing
firma SNP, ka fam-trip. PAN-park.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding

UK

Loomad .

Age Oks ja Toomas Edur,

Mart Poom, jalgpall.

Linnuvaatlused, botaanikud, loomavaatlused ja metsik
loodus. RSBP.

Kõik on nii lähedal, kompaktne. Maalähedus.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding

Venemaa

Pereturism ja nädalavahetused.

Eesti on nii lähedal. Nostalgia. Keeleoskus.

Rahu ja vaikus – väga suur kontrast.

Eesti ise nii väike, kõik ühes kohas koos. Teenuste
mitmekesisus.

Taskukohane hind.

Peeter I ja Kadriorg. Ajalugu ja kultuur koos loodusega.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding
Soome

Lähedus ja hea ühendus.

Linnuvaatlus kui nišš.

Kultuuriüritusi ära kasutada.

Baltikumi ja Lätit sisse tuua. Maaturismi kaudu (eesti ja
Läti) läheneda soomlastele – ühised tuurid.

Vana-Liivimaa kui värav Lätti. Pähklipõõsad. Väike ala
ja palju liike, me oleme mitmete liikide põhjapiir.
Hooldamata metsad.

Laiud, liivarannad.

Loodusravi ja raviturism.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding

Läti

Saarelisus.

Ühine traditsioon – jaanipäev, saunad, laulupeod.

Läbi sarnaste sõnade.

Ruhnu karu.

Eestlase ja lätlase anekdoodid.

Teema: kuidas elab eesti pere. Loomavaatlused. Eestis
ja Lätis saab sõita mööda jõge ja tutvuda. Liivimaa. Jääl
kalapüük. Peipsi.
Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia
Eesti kui loodusturismi sihtkoha positsioneerimine ja
bränding

Rootsi

Ühine ajalugu teatud määral.

Teatakse Tallinki – koostöövõimalused. Lähedus, kiirelt
võimalik kohale jõuda.

Aktiivse puhkuse tooted ja nende rikkus.

Liigirikkus looduses.

Allikas: Eesti Ökoturismi Klastristrateegia