TÖÖLEHT Rootsi aeg I (Eesti ajalugu II 1.-4. ptk.)​ opiq 1.2, 1.3, 1.

5
Seleta mõisted. ​Mõisteid seleta vastavalt sellele, kuidas need õpiku tekstis esinevad
NB Lehekülgede numbrid on paberkandjal õpiku järgi, ära neid tähele pane
Monarhia
Dünastia
Usurpaator (vt. lk. 6)
Garnison (vt. Lisa 2 lk. 9)
Nekrut (rekruteerima)
Konglomeraatriik (vt. lk. 8)
Rüütelkond -aadliomavalitsus/ korporatsioon
Mõisastamine (vt. lk. 14)
mõis/mõisavaldus; mõisamajand
Pärisorjus
Reduktsioon
Revisjon
Vakuraamat
Universaalmonarhia e. maailmariigi​ taotlemises süüdistati keskajal Habsburgide (Saksa
keisririik) dünastiat
XVII sajandi II poolest Bourbonide (Prantsusmaa) dünastiat. Läänemere regiooni pärast
võitlesid Rootsi (……………… dünastia), Taani (Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi
dünastia), Poola-Leedu (valitavad kuningad 1573-1791) ja Moskva suurvürstiriik (kuni 1613
Rjurikovitšid). Viimane taotles väljapääsu merele.
? Põhjamaade Saja-aastane sõda (Liivi sõda ja nn. jätkusõjad) 1558- 1660

Eesti kaart Rootsi ajal.

Tähista kaardil ​Kolme kuninga aegsed​ võõrvõimud ja lisa juurde vastav daatum, millal see läks
Rootsi võimu alla,
Tuleta meelde maakonnad Eestimaal ja Liivimaal (praeguse Eesti alal)
Eestimaa Rootsi võimu alla 1561 Liivi sõja ajal
Liivimaa Rootsi võimu alla Altmargi vaherahuga 1629
Saaremaa Rootsi võimu alla Brömsebro rahuga 1645
Ruhnu Rootsi võimu alla Oliwa rahuga 1660

Tähista kaardil Eestimaa ja Liivimaa piir ja Liivi sõja ajal linnaõiguse saanud 2 linna
Miks Läänemere provintside aadel (​baltisakslased/​baltlased) läks Rootsi sõjaväe- või
tsiviilteenistusse? (vt lisalugemine lk.8)

Rootsi uue valitsemiskorra (1634) järgi tunnustati provintside eristaatus, mille kohta kaasajal
kasutame mõistet ​balti erikord ​(vt. Lisalugemine 8 lk. 11)
TUNNUSED:

Kuidas oli korraldatud Rootsis kui ​konglomeraatriigis ​ülemereprovintside (Eestimaa ja

Liivimaa ) valitsemine? ​Koosta skeem keskvõimu ja rüütelkondade kaksikvõimu kohta
kasutades mõisteid rüütelkonnad, kindralkuberner, maapäev, maanõunik, aadlimatrikkel

Linnuste Liivimaast saab mõisate Maarjamaa

Kuidas ja miks muutus Rootsi ajal siinse aadli koosseis? (lk. 12)

Kirjelda mõisavalduse ülesehitust ja majandamist. (lk.14)

Loetle mõisarahvas:

Miks oli mõisnikel kasulik mõisapõldusid laiendada? (lk.14)

Kuidas suhtus Rootsi riik Eesti- ja Liivimaal valitsenud pärisorjusesse? (lk. 18)
Eestimaal fikseeriti 1645.a., Liivimaal 1668.a.
Sõna “pärisorjus” eesti kirjakeelde 1870ndatel, sõna “sunnismaine” (maa külge seotud) alles
Eesti ajalookirjutuses.
PÄRISORJUSe ehk talupoja mittevaba seisundi tunnuste loetelu: (lk- 19)
Täida tabel kasutades​ teemakohaseid oskussõnu ​(lk. 20 ​Teoorjus)
Talupoja kohustused mõisa ees Talupoja kohustused riigi ees (lk.19)

Demograafiline katastroof
Rahvastiku arvu ( 1629 - 100 000- 120 000) poole võrra vähenemise põhjused (lk. 54)

Vaatamata väiksematele näljakriisidele taastus rahvaarv 1695. aastaks 350 000 - 400.000ni,
sest toimus
nn.​ sisekolonisatsioon:​ nt. Saaremaalt mandrile, võeti põllumaad uuesti kasutusele
Sisseränne (immigratsioon):
● uusasustajad, kes ​assimileerusid
● vene talupojad​ (kalurid, käsitöölised ja sajandi lõpus ​vanausulised
● soomlased, ​kes põgenesid ​nekruti​kohustuse​ ​eest
● rannarootslased, ​kellele Rootsi riik kehtestas suuremad õigused
● lätlased

Rannarootslaste ja vanausuliste kultuuri eripärad märksõnadena

rannarootslased vanausulised (peipsivenelased)

1696-1697 suure näljahäda tulemusel hukkus u 70 000 inimest

REDUKTSIOON 1680
Miks tekkis vastuolu Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli vahel? lk.10)

Kes oli J. R. von Patkul?

Rootsi riiklikud huvid Muudatused mõisnike elus Muudatused talupoegade

lk.12 lk.12 elus
lk.20,21

Loe LÄHIVAADE Talupojad kaebavad kuningale lk. 22-23

Miks talurahvas lootis, et Rootsi kuningas on nad enda kaitse alla võtnud?

Mida nad oma olukorra parandamiseks ette võtsid?

Kas Rootsi võim õigustas talurahva lootusi?

Mida tõstavad Rootsi ajale hinnangu andjad kõige enam esile