Kliima müüdid

Mis on müüt?
Tehtud uurimistöö on teemal „Kliima müüdid“. Sõna müüt on käesajal tuntud mitmete
tähenduste all näiteks: vale, ebausk, fantastiline või tinglik vorm. Lühidalt öeldes on müüt
laialdaselt levinud, kuid ekslik usk või idee. Lisades siia sõna kliima, mis tähendab pikajalist
keskmist ilma, siis võime öelda, et kliima müüt tähendab mingit ebaselget ning siiamaani
tõestamata väidet kliima ja selle muutumise kohta või hoopis selle mõjust teistele.
Kliimamüüdid
1. Kliimamuutuste efektide ilmnemine võtab aega, isegi meie lapsed ei näe neid.
Kliimamuutusi hakati tõsiselt võtma alles aastast 1970 ning arvestades praegust
kliimat, ei ole muutunud temperatuur ja muud loodusnähud silmale märgatavalt.
Muutused toimuvad, kuid seda ei panda tähele, (meretaseme tõus, ookeanide
hapestumine, tugevnevad tuuled). Selline müüt, on just müüt sellepärast, et inimesed
ei usu seda veel ning pealkirjas välja toodu, et „isegi meie lapsed ei näe neid“
tähendab just seda, et arvatavasti isegi järgnev põlvkond ei näe neid muutusi.
Tegelikkuses on kliimamuutused juba piisavalt muutunud, et tekitada katastroofe,
näiteks Austraalias olev tulekahju. Tänu kliimasoojenemisele on Austraalias
puhkenud tulekahju, mis ainult levib, sest temperatuur on kõrge, õhk kuiv ning
sellised tingimused on perfektsed metsatulekahjude tekkimisel. Tulekahju on
põhjustanud ligi 500. miljoni looma hukkumise, sest loomade põgenemisvõimalused
on väiksemad kui inimestel. Näiteks laiskloomad, kes ei jõuaks tulelevikust kiiremini
põgeneda. Varasemad Austraalia tulekahjud ei ole olnud sellisel aastaajal nii
märgatavad olnud, kuid inimesed 21. sajandil hakkavad sellist müüti üha tõsisemalt
võtma, sest kui varem seatud näide tagajärgedest kedagi ei huvitanud, siis nüüd on
kliimamuutused kõigi probleem.
2. Kliimamuutused on planeet Maa naturaalne protsess.
Teame, et maailm pidevalt muutub ning kõik ei ole igavene, kuid see kõik on
juhtunud tuhandete aastate jooksul, naturaalselt, ilma inimese kaasabita. Selle all pean
silmas: loomaliikide areng, vanemate liikide väljasuremine, temperatuuri kõikumine.
Kuid see kõik toimus aeglaselt. Tulles tagasi praegusesse maailma on kliimamuutused
jõuliselt kasvama hakanud kiiremini kui varem ning seda vähem kui 100. aasta
jooksul. Ei saa väita, et kliima varem ei muutunud, kuid järske muutusi maailmas ei
juhtu niisama ning alati on selleks olemas ka mõjutav faktor, inimene. Sellist müüti ei
saa tõesena võtta, sest maailm muutus ka varem, aeglaselt, sujuvalt ning järjepidevalt,
miks siis praegune maailm on muutumas kümneid kordi kiiremini? On tõestatud
mitmeid põhjuseid, miks kliima soojeneb ning mis sellega kaasneb, näiteks fossiilsete
kütuste põletamine, soiste alade kuivendamine, need põhjused põhjustavad
süsihappegaasi sisaldust atmosfääris, mistõttu tänu kasvuhooneefektile suureneb ka
temperatuur planeedil Maa. Kõik need põhjused ei ole kaugeltki sarnased planeet Maa
loomulisele protsessile, mille kokkuvõtteks saame öelda, et meie kui inimesed peame
olema kuidagi seotud.

3. Vulkaanid eritavad rohkem süsihappegaasi(CO2) kui inimesed.

 Arvatakse, et inimkogukond ei ole süüdi selles, et kliima meie ümber soojeneb ja
muutub, vaid selle taga on vulkaanid, looduslikud maakoore avaused, mille kaudu
tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal. Vulkaanid eritavad selle sees oleva magma
ja laava põlemisel palju süsihappegaasi, mis moodustab ainult 1% kogu planeet Maal
olevast süsihappegaasi tekkest. Kui vulkaanid tekitaksid nii palju süsihappegaasi,
oleks meie planeet juba ammu kokku kukkunud. Vulkaanid on olnud olemas juba
ammu enne meid ning maailm ei ole sellepärast muutunud katastroofiliselt. Samal ajal
tekitame meie, aga palju suurema osa süsihappegaasist ning oleme süüdi ikkagi meie
ning kliima kiire soojenemise põhjustajateks ei saa olla vulkaanid.
4. Kliimasoojenemine on põhjustatud päikesest.
Arvatakse, et kliima soojeneb, sest päikesekiired muudavad planeet Maal olevat
kliimat. Täpsemalt muudab päike Maa kliimat soojemaks. See müüt ei saa olla tõsi,
sest teadlased on uurinud meieni jõudnud päikese soojuse mahtu ning see ei ole
muutunud palju aastate jooksul. Uuritud on nii maapealsete kui ka kosmoses olevate
uurimisjaamadega ning uuringute vastused on olnud samad. Seega saame järeldada, et
päikesel ei ole mingit rolli selles, miks kliima nii kiirelt soojeneb ning muutub.
Tegelik põhjus on kasvuhooneefekt, lihtsalt seletades tähendab see seda, et
päikesekiirgus jõuab Maa atmosfäärini, sellest ainult 1/5 peegeldub tagasi kosmosesse
tänu atmosfäärile, kuid ülejäänud kiirgus neeldub Maapinnas. Kuna maapind on soe,
siis ka osa sellest soojusest kiirgab tagasi atmosfääri, hoides Maa temperatuuri
soojana. Jõudes kahjuliku osani ehk kasvuhoonegaasideni (CO2, veeaur ja muud), siis
on lugu järgmine: kuna kasvuhoonegaasid tekivad tänu põletamisele ja puude,taimede
maharaiumisele ning rohkesti muudele põhjustele, paiskab atmosfääri suures koguses
süsihappegaasi ning muid kasvuhoonegaase, mis neelavad Maalt peegeldunud kiirgust
endasse, samal ajal lastes sisse kõik kiirguse Päikeselt. Eelnev lause näitab, et
soojuskiirgus tuleb Maale, kuid siit välja ei pääse, mis põhjustab Maa atmosfääri
soojenemise ning sellega kaasnevad risked (põlengud, liikide väljasuremisoht ja nii
edasi).
5. Me oleme tulnud välja äsja jääajast, sellepärast soojeneb kliima.
12,000 aastat tagasi oli viimne jääaeg, kus näiteks Chicago ja New York olid täielikult
jääkihi all. Selle ajajärgu ajal muutus Maa üldine temperatuur nelja kraadi võrra ning
seda 10,000. aasta jooksul. Võttes arvesse eelnevalt öeldu ning uuringute tulemused,
siis peaks Maa temperatuur järgneva 10,000. aasta jooksul kasvama nelja kraadi
võrra. See aga nii ei ole, sest viimase 150. aasta jooksul oleme meie, inimesed,
suutnud tõsta planeet Maa keskmist temperatuuri ühe kraadi võrra ning seda 150.
aasta jooksul. Kui jätkame samas vaimus, tõuseb järgmise 10,000. aasta jooksul meie
temperatuur ligikaudu 67 kraadi. Miks? Nimelt on jää heaks omaduseks see, et tema
hele värvus peegeldab päikesekiirgust tagasi Maalt ning hoiab balansis soojenemise ja
jahtumise. Praegust kliimasoojenemist vaadates, sulab jää, mistõttu jää soojeneb ning
valguskiirguse peegeldamise asemel, vesi hoopis neelab sooja ja kiirgust. Tagajärjeks,
vee temperatuur soojeneb tänu millele, jahtumise ja soojenemise tasakaal kaob.
Saame järeldada, et jääajast välja tulemine ei ole kindlasti põhjus, miks meie
kliimasoojenemine on kümneid kordi suurenenud ning selline müüt jääb müüdiks.

6. Ei ole halb kui Maa temperatuur tõuseb.

 Osa inimestest arvab, et ei ole halb kui temperatuur tõuseb. Võib-olla elatakse külmas
kliimas ning oleks hea kui temperatuur tõuseks ning karm kliima muutuks soojemaks.
Või saab ka nii, et kui päeval on hästi soe, siis kliima soojenemise tõttu muutuksid ka
ööd külmaks ja temperatuuri kõikumine suureneks märgatavalt. Tänapäeval tegelikult
on olemas sellised inimesed nagu kliimapagulased. Need on inimesed, kes näiteks
Eestist kolivad mingisugusesse teise riiki, sest Eesti kliima ei ole nende jaoks piisavalt
külm, soe. Ei, ei saa ainult mõelda sellele, kus sa elad või millises kliimavööndis sa
asud, arvesse tuleks võtta ka seda, et kliima ei muutu mitte ainult kellegi kodukohas,
vaid terves maailmas, niiet vahet ei ole, kuhu me elama asume, kui me siiani siin
planeedil oleme, siis probleem jõuab meieni niikuinii. Rääkides uuesti tagajärgedest,
siis kasvõi 1-kraadine muutus temperatuuris ohustab loodust ning tekiksid uued ja
hullemad probleemid, millele tuleb lahendus leida. Loomad kannataksid, ookeanid
soojeneksid, loodus kannataks, kokkuvõtteks terve maailm kannataks ning oleks vaja
ühtlast temperatuuri.
7. Me ei saa mitte midagi teha.
Mõelda vaid, et me ei saa midagi teha. Kliima soojeneb liiga kiiresti ja meie välja
mõeldud lahendused ei lähe täide, sest mõne inimese jaoks ei ole see lihtsalt tähtis.
See on täielikult vale. See müüt moodustab propagandat inimeste vastu, kes võitlevad
kliima eest ning üritavad sellele olukorrale lahendust leida. Lisaks sellele, mõtleksime
vaid korra sellele, et kui iga inimene teeks midagi iga päev näiteks: minna tööle mitte
autoga, vaid jalgrattaga, käid kiirelt pesemas, mitte ei ligune vannis ega raiska vett.
Kui iga inimene käituks vastavalt, hakkaksid tulemused näha olema, kliima hakkaks
paranema, maailma üleüldine heaolu paraneks ning probleemide osakaal väheneks.
Kindlasti ei saaks me kõike endiseks muuta, kuid vähemalt me anname endast kõik
looduse parandamiseks.

Kokkuvõte
Nagu näha koosnevadki enamus kliimaga seotud müüte just ainult selle kõige suurema
probleemi ümber, selle soojenemine. Kliimasoojenemise ümber levib palju erinevaid jutte, nii
teaduslikke ja tõepäraseid, kui selliseidki, mida saab müütideks nimetada. See, et inimesed
praegu oma silmaga olulisi muutusi ei näe või ei oska näha, ei tähenda, et muutusi juba
praegu ei toimu. Kliima müütidele leitakse aga alati tõestust või midagi, mis tõestab, et nii ei
saa kunagi olla. Kliimamuutused pole meie planeedi naturaalne protsess, ei saa öelda, et ta
üldse ei ole, aga osaliselt. Tähtsamad muutused ei toimu niisama ning neist olulisemad on
aset leidnud viimase 100. aasta jooksul, samas on Maa ajalugu tunduvalt pikem. Teaduslikult
on tõestatud, et kliimamuutusi põhjustab suurel jaol just inimtegevus. Ehkki kliimamuutuste
eitajad leiavad süüdlasi nii vulkaanides, päikeses kui jääajas, siis on teadlased uurinud kõigi
nende mõju ja faktidega tõestanud just inimese põhjustatud tegurid. Kliimasoojenemisega
kaasnev Maa temperatuuri tõus ohustab oluliselt loodust ja põhjustab meile suuri probleeme.
Me ei tohi lüüa käega ja arvata, et me ei saa midagi teha, sest iga väikenegi muutus meie
elustiili harjumustes ning kulgemises aitab olukorda pidurdada. Maailm muutub ning kuna
me elame siin, siis peame ka andma endast kõik, et ka järgnevatel põlvedel oleks
koduplaneet, kus elada.

Tööjaotus
Vormistus, kirja panija – Henry Epro
Müüdid ja muu – Urmet Henry Engman, Anna-Liis Annus
Sissejuhatus ning faktid – Lizett Aunis
Kokkuvõte ja lisad – Alina Frischer
 Kasutatud materjal
Müüdi kirjeldus. Loetud: http://www.obs.ee/enn/Myydist.pdf, 16.10.2019.
Müüdi tähendus. Loetud: https://www.lexico.com/en/definition/myth, 16.10.2019.
Kliima mõiste ning tähendus. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Climate, 16.10.2019.
Esimene ja kolmas müüt. Loetud: https://www.activesustainability.com/climate-
change/debunkingclimatechangemyths/?
fbclid=IwAR1Mx4lQqSe2EAUqWBC1MTIvQBYFH-f8-honTuglVIGcPNmb95Kvr9cpgw4,
16.10.2019.
Vulkaani mõiste ja tähendus. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan, 16.10.2019.
Teine, kolmas, neljas, kuues ja seitsmes müüt. Loetud: https://www.co2nsensus.com/myths-
about-climate-change, 17.10.2019.
Viies müüt. Loetud: https://www.forbes.com/sites/marshallshepherd/2017/03/24/20-common-
myths-that-climate-scientists-often-hear/#6ed2e36d5acb, 17.10.2019.