PANE KÕIK PUUDUVAD KIRJAVAHEMÄRGID!

Laeva viivad üle mere mehed

Enn Uuetoa oli meremees keda rahva seas kutsuti Kihnu Jõnniks. Kõik oma teadmised
merest ja laeva juhtimisest oli ta omandanud tänu kogemustele. Jõnni tunti võimuka
mehena kelle käe all olid sõitnud mitmedki väga vanad kaubalaevad mille juhtimisega mitte
kõik kaptenid poleks toime tulnud. Ja kui Jõnni süüdistati et nende vanade kirstudega sõites
mängib ta kogu meeskonna eludega ütles ta et laevu nagu lapsigi teevad inimesed
mõlematel on hing sees ja kuidas nad merel sõidavad purje kannavad ning rooli kuulavad
oleneb kaptenist. Ta uskus et kui laeva armastad armastab ta sind vastu ja võitleb su elu
eest mitte ei tapa. Sellepärast ta vanade laevadega sõita julgeski. Usk suudab palju.
Kuid Metskapteni suurteks vigadeks olid laiskus ning püsimatus mille tõttu polnud tal ette
näidata merekooli lõputunnistust. Pool päeva Heinaste meremeeste õppeasutuses oli kogu
tema haridus. Seetõttu ei tahetud Jõnnile kuidagi kaptenipabereid anda. Arvati et mis oskusi
saab olla mehel kes ei suuda kooligi lõpetada. Kuigi Jõnn väitis et võib laeva tornaadost
tervena välja tuua ka ilma paberiteta sai ta aru et sadamas on paber vähemalt pool inimest
on paber on inimene pole paberit pole ka inimest. Elu siiski näitas et heaks kapteniks võib
saada ka ilma hariduseta. Lõppude lõpuks juhib ju laeva siiski mees mitte mingi paber. Enn
Uuetoategi õigesti et ta selle ühe vea pärast alla ei andnud ning jätkas tööd mis oli talle
südamelähedane.
Kuigi Kihnu Jõnn sai laeva juhtimisega suurepäraselt hakkama ka ilma hariduseta vajas ta
siiski kaptenipabereid selleks ei seilata ka ookeanil. Nagu juba mainitud oli Enn Uuetoa
vapper ning sihikindel mees ning tal jätkus julgust minna admirali käest vajalikku dokumenti
küsima. Reis Peterburgi tasus ennast igati ära sest Metskapten saigi pitsatiga ja allkirjaga
paberi mis tegelikult sisu poolest ei olnud mingi dokument aga ega välismaalased vene
keelest aru saagi. Jällegi oli Jõnn võitjaks tulnud merekooli lõputunnistuse puudumise
kaalusid üle mehe nutikus ja julge iseloom.
Kihnu Jõnn mõistis et mehest teevad mehe tema õiged teod mitte tema vead. Nii ei
pidanud ta oma meeskonna valikul takistuseks alkoholilembust. Vägijooki tarbinud mees
võib küll igasuguseid rumalusi teha kuid selge peaga teeb ta siiski tööd ja seda jätkub laeval
alati. Kui inimesel on üks viga ei tähenda see veel et ta millekski ei kõlba.
Üle ookeani sõites koges Jõnn et ega kapteniamet pole siiski lapsemäng. Nädalaid püsis
tuulevaikus ja joogivee varud aina vähenesid. Olukorda halvendas veel see et Antti varastas
oma armsamale Mathildele vett ja lasi kogemata osa veest lihtsalt maha joosta. Väike
joogikogus ajas janused mehed vihale ning kõik lubasid laevalt lahkuda niipea kui sadamasse
jõutakse. Nii tehtigi raske südamega maksis Jõnn alluvatele palgad kätte. Ainuke mees kes
laevale jäi oli süüdlane Antti. Metskapten teadis mis too oli teinud kuid ta andestas kõik.
Samuti võttis ta laevale tagasi kõik madrused kes pärast palga mahajoomist pead norgus jälle
tagasi pöördusid. Ka need kes olid Santiagos kollapalavikku jäänud ja väga nakkusohtlikud
aga Jõnni hea süda ei lubanud oma inimesi võõrale maale surema jätta. Kihnu Jõnn mõistis et
tähtsad pole mitte inimese tehtud vead vaid see et ta neid kahetseb ja end parandada
püüab.